Hiiumaa Hiiumaa valla, Taguküla, Otsa mü detailplaneeringu kooskõlastamine

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 21 - 46

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 16. september 2021. a. nr. 280

Huvitatud isik: FRED KOTKAS Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2022. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2022. a. nr. .........

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Otsa maaüksusele

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets

Kärdla, august 2022. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 7 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 9 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 10 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 10 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 10 1.8 Puittaimede haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................................... 10 1.9 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 11 1.10 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 14 1.11 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 14 1.12 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 14 1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 18 1.14 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 19 1.15 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 19

2. JOONISED

2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 21 2.2 Tugiplaan ............................................................................. M 1 : 1000 ........................................................... 22 2.3 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 23 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan ................... M 1 : 5000 ........................................................... 24

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 26 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 28 3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 280 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................................................. 29 Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ............................................ 31 Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse lähteseisukohad.“ ......................................................................... 33 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta.“ .............................................................................................................. 38 Lisa 3 „Otsa kinnistu planeeringuala.“ ............................................................................................................ 44 Lisa 4 „Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus Otsa kinnistul.“ .................................................................. 45 Lisa 5 „Taguküla Otsa maaüksuse lahendusskeem.“ ...................................................................................... 46

3.4 Rahandusministeeriumi kiri 28. juuni 2021. a. nr. 14-11/4686-2 „Seisukoht Tagukülas asuva Otsa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsusele.“ ........................................................................................................... 47

3.5 Keskkonnaameti kiri 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 „Otsa detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha esitamine.“ .................. 50

3.6 Maaeluministeeriumi kiri 05. august 2021. a. nr. 4.1-5/1478-1 „Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise kohta Tagukülas Otsa maaüksusel.“ ............................................................................................... 54

3.7 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 23. september 2021. a. nr. 8-2/105-8 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise teade.“ ............................................................................................ 55

3.8 Hiiumaa Vallavalitsuse 23. september 2021. a. kodulehe väljavõte „Tagukülas Otsa maaüksuse detail- planeeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .......... 56

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3.9 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 24. september 2021. a. ................................................... 57 3.10 Dagopen OÜ ja Transpordiameti e-kirjavahetus 11.-13. oktoober 2021. a. „Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v.

Hiiu mk.).“ ......................................................................................................................................................... 58 3.11 Transpordiameti kiri 15. oktoober 2021. a. nr. 7.1-2/21/22989-2 „Seisukohade väljastamine Taguküla

Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ ......................................................................................... 59 3.12 Telia Eesti AS 22. oktoober 2022. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685.“ ..... 60

Lisa „Asendiplaan Otsa.“ ................................................................................................................................. 63 3.13 Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. „Tehnilised tingimused 391000.“ ............................................................ 64 3.14 Hiiumaa Vallavalitsuse 12. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu

eskiislahenduse avalik väljapanek.“ .................................................................................................................. 66 3.15 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 13. mai 2022. a. ............................................................... 67 3.16 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 02. juuni 2022. a. nr. 8-42/105-14 „Otsa detailplaneeringu

eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 68 3.17 Hiiumaa Vallavalitsuse 02. juuni 2022. a. kodulehe väljavõte „Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu

eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 69 3.18 Transpordiameti e-kiri 16. juuni 2022. a. „Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.).“ .................................. 70 3.19 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 27. juuni 2022. a. nr. 8-2/105-15 „Otsa detailplaneeringu

eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 71 3.20 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 28. juuni 2022. a. ............................................................. 72 3.21 Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.

Protokoll 21. juuli 2022. a. ................................................................................................................................ 73 3.22 Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste ja

eskiislahenduse avalikust arutelust osavõtjad 21. juuli 2022. a. ...................................................................... 74 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 66 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 66

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 68 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel .........................................................................................................................

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Taguküla külas asuvat Otsa maaüksust, katastritunnusega 36801:001:0767, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6.01 ha ja registriosa nr. 289333.

1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid

Detailplaneeringu eesmärk on Otsa maaüksusele ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja kuni viie kõrvalhoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine hoonetele ning üldplaneeringu muutmine ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel.

1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 13. Jaanuar 2022. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. aprill 2022. a.). 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2021. a.). 5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. juuli 2021. a.). 6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01.04.2021. a.). 7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. oktoober 2021. a.). 8. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 9. Käina valla üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 31. mai 2006. a. määrusega nr. 3). 10. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. määrusega nr. 32). 11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 280 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse lähteseisukohad.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta.“ Lisa 3 „Otsa kinnistu planeeringuala.“ Lisa 4 „Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus Otsa kinnistul.“ Lisa 5 „Taguküla Otsa maaüksuse lahendusskeem.“

12. Rahandusministeeriumi kiri 28. juuni 2021. a. nr. 14-11/4686-2 „Seisukoht Tagukülas asuva Otsa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsusele.“

13. Keskkonnaameti kiri 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 „Otsa detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha esitamine.“

14. Maaeluministeeriumi kiri 05. august 2021. a. nr. 4.1-5/1478-1 „Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise kohta Tagukülas Otsa maaüksusel.“

15. Transpordiameti kiri 15. oktoober 2021. a. nr. 7.1-2/21/22989-2 „Seisukohade väljastamine Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“

16. Telia Eesti AS 22. oktoober 2022. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685.“ Lisa „Asendiplaan Otsa.“

17. Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. „Tehnilised tingimused 391000.“ 18. Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500,

töö nr. AP20_114. 19. Elle Roosaluste poolt 2019. a. koostatud "Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava". 20. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt 2020. a. koostatud "Rannaniitude hoolduskava". 21. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, aprill 2022) Otsa maaüksus asub Taguküla külas riigitee 12149 Kassari surnuaia tee ja Õunaku lahe vahelisel maa-alal. Maaüksus piirneb lõunast Rannaotsa maaüksusega (tunnus 36801:001:0768, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6.13 ha), läänest 12149 Kassari surnuaia tee maaüksusega (tunnus 36802:003:2421, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 4044 m²), loodest 12149 Kassari surnuaia tee maaüksusega (tunnus 20501:001:0180, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 3147 m²), põhjaloodest Liivaniidi maaüksusega (tunnus 36802:003:0016, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4.21 ha), põhjakirdest Ristitee maaüksusega (tunnus 36802:003:0325, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 35.54 ha) ja idast Väinamere Õunaku lahega. Maa-ameti andmetel on Otsa maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 2.73 ha, metsamaa 2.56 ha, õuemaa 0.46 ha ja muu maa 0.26 ha Planeeringuala on hoonestatud, ehitisregistri andmetel on maaüksusel elamu-tuulekoda (ehitisregistri kood 115004115, ehitisealune pind 84 m², maht 204 m³), kuur (ehitisregistri kood 115004116, ehitisealune pind 64 m², maht 143 m³), kuur (ehitisregistri kood 115004117, ehitisealune pind 30 m², maht 75 m³), vana saun (ehitisregistri kood 115004118, ehitisealune pind 17 m², maht 50 m³), uus saun (ehitisregistri kood 115012227, ehitisealune pind 28 m², maht 58 m³), kuivkäimla (ehitisregistri kood 220378267, ehitisealune pind 1 m²) ja puurkaev (ehitisregistri kood 221379173, ehitisealune pind 0.1 m², sügavus -20 m). Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Otsa maaüksusel kitsendusi geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), riigitee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin, 0,4 kV õhuliin ning osaliselt ranna või kalda piirangud: veekogu kallasrada, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või kalda piiranguvöönd ja ranna või kalda ehituskeeluvöönd. Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega. Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale (tunnus KLO1000508), osaliselt Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndisse (tunnus KLO1100141) ja osaliselt Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevööndisse (tunnus KLO1101394). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja Väinamere loodusalana. Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*). Otsa maaüksuse piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. Maaüksuse sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida seal kehtivaid maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi ja üldiseid hooldussoovitusi. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku koridoris, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Otsa maaüksus asub Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav maaüksus Taguküla külas detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, kus üldplaneeringu järgi pole planeeringualal juhtotstarvet määratud (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Taguküla on kogu Kassari hõredamini asustatud küla. Kuid Taguküla alale jääb suhteliselt suur osa kogu saare suvemajadest. Selline võiks olla ka küla arengusuund. Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva hoonestusega krundi ehitusõigust. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Kallasrada (laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m); - Ranna veekaitsevöönd (ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m); - Ranna piiranguvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); - Ranna ehituskeeluvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala (registrikood: KLO1000508); - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd (registrikood: KLO1100141); - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101394); - Natura 2000 Väinamere linnuala (registrikood: RAH0000133); - Natura 2000 Väinamere loodusala (registrikood: RAH0000605); - II kategooria kaitsealused taimed: randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-

kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum). - III kategooria kaitsealused taimed: Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (registrikood: KLO9310584). - Poollooduslikud kooslus: Puiskarjamaa (9070) (registrikood: ELP0020015) ja Rannaniit (1630*) (registrikood:

ELP0020134). - Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m). - 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - 10 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);

1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Juurdepääsuks Rannaotsa ja Taguranna maaüksustele seatakse vajadusel juurdepääsu reaalservituut Liivaniidi ja Otsa

maaüksustele teed kasutavate Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks. 5. Maaüksus asetseb Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate

kitsendustega. 6. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja

piirangutest. 7. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja

maaüksuste sihtotstarvetest. 8. Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike

üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused. 9. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 10. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,

projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. otsusega nr. 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu kohustuseta juhtotstarbeta maa-alal. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe elamu ja kuni viie abihoone rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist laiendades olemasoleva õueala piiri lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. Kassari üldplaneeringu seletuskirja kohaselt peaks Kassari saare peaasulaks ehk keskuseks jääma Kassari küla. Taguküla küla on kogu Kassari hõredamini asustatud küla, kuid sinna küla piirkonda on koondunud aastaringselt asustatud majapidamised. Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa-alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks. Elamuehituseks sobivate maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja elamuehitusalade sobivust saare nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade ning tulevaste kommertsteeninduslike asutuste paiknemisega. Taguküla külas näeb Kassari üldplaneering ette nii hoonete kui suvilate rajamisel loodusesse hajusat paigutust. Krundi (miinimum- )suurust ei ole Kassari üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut. Üldplaneeringu kohaselt on Otsa maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatus 200 m rannajoonest. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, siis tuleb Otsa maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrilt. 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest arvestatuna jäävad osaliselt Otsa maaüksuse hoonestusala ja tervikuna naaber-maaüksuseid teenindav olemasolev juurdepääsutee Väinamere Õunaku lahe ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Otsa maaüksuse detailplaneeringuala jääb osaliselt (ca 4,95 ha ulatuses) Väinamere Õunaku lahe ranna ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav maa-ala suurus on Otsa maaüksusel 2200 m² suurune ehituskeeluvööndisse jääva hoonestusala osa. Ranna ehituskeeluvööndisse jääva Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste juurdepääsutee suurus on ca 335 m², mida võib laiendada või rekonstrueerida seaduses ette nähtud korras. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Otsa maaüksusele ühte hoonestusala, mis kavandatakse suuremas osas olemasolevale õuealale, kus asub olemasolevate hoonetega vana talukoht ja ehitustegevus ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-alale. Planeeritud hoonestusala jääb osaliselt ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere vahele jääb ca 453 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrusega nr. 148. Kaitse-eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 17 sätestab, et enne kaitse-eeskirja jõustumist Kassari, Esiküla ja Orjaku piiranguvööndites kehtestatud üldplaneeringus või detailplaneeringus määratud kohtades on ehitamine lubatud, arvestades kaitse-eeskirja § 5 punktides 5-7 sätestatut. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna planeeritud hoonestusalal puuduvad kaitsealused taimeliigid. Samuti ei ole vaja ehituskeeluvööndis täiendavalt puid maha võtta, kuna hoonestusala on planeeritud olemasolevale hoonestatud õuemaale.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid, ehitustegevus toimub juba olemasoleval hoonestatud õuemaal, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest. Piirkonna ajalooline hoonestus jääb Maa-ameti Ajaloolised kaardid kaardirakenduse „Katastrikaart 1935-1938“ järgselt planeeringualast nii põhju kui lõuna poole. Ajalooline hoonestus jääb ca 400 m kaugusele mere rannast.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal.

Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Vastavalt Keskkonnaameti kirja 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 järgi on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Planeeringuala sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Planeeringuala piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades eelnevat ning Kassari piiranguvööndi ja Taguküla sihtkaitsevöönd kaitse-eesmärki (maastikuilme säilitamine), on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud sellel alal loodusliku (kõrg-)haljastuse säilitamine. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks ei ole üldjuhul vajalik kadakate/puude raie planeeritava hoonestusala juures, kuna hoonestusala on planeeritud sisuliselt olemasolevale kasutusest väljas olevale õuemaale. Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 0,0 – 4,1 m, planeeritud hoonestusalal 2,44 – 3,10 m ja üksikul tõusul kuni 3,79 m. Planeeritav maa-ala on suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist ei oma negatiivset mõju, sest olemasoleva õuemaa täpsustamine ning selle maapind on merest oluliselt kõrgemal ning võimaldab efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala ilma selle reljeefi muutmata. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringualal on kõlvikutest määratud looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud. Hoonestuse püstitamise järgselt uusi kõlvikuid ei teki, eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas - suureneb õuemaa kõlviku pind, väheneb rohumaa pind ja seda osas, kus varasemalt oli õuemaa kasutus. Hoonestusala on planeeritud olemasoleva õuemaa kõlvikule. Hoonestusala laiendamine väljapool hoonestusala ehituskeeluvööndisse, suureneb hoonestusala ca 34% ehk ca 2200 m². Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav hoonestusala asub riigimaantee ääres ja maaüksusele viib kui ka läbib olemasolevad juurdepääsuteed, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides, ning tehnovõrgud. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rajamisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kuhu juhtfunktsiooni pole määratud. Taguküla küla on tänaseks suhteliselt tihedalt asustatud küla, lähimad mererannaga piirnevad hoonestatud maaüksused asuvad ca 220 m kaugusel põhjakirde suunal ja ca 180 m kaugusel kagu suunal. Suur osa Taguküla küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja juurdepääsuteede äärde. Lähim mererannaga piirnev hoonestatud maaüksus on Taguranna maaüksus, mille hoonestus asub ca 180 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik kõrghaljastus ja rohumaa. Sealne hoonestus jääb merest ca 360 m kaugusele. Piirkonna ajalooline hoonestus asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935- 1938“ andmetele tuginedes Otsa maaüksusest ca 0,43 km põhja pool, Ristete maaüksusel (tunnus 36802:003:0950). Sealne hoonestus jääb merest ca 400 m kaugusele. Samuti asub ajalooline hoonestus Otsa maaüksusest ca 0,65 km lõunakagu pool, Tammsepa maaüksusel (tunnus 36802:003:1680). Sealne hoonestus jääb merest ca 620 m kaugusele. Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Otsa maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaanile, kus planeeritud hoonestusala kaugus rannast on ca 453 m. Planeeritud hoonestusala jääb suhteliselt sarnasele kaugusele merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned. Planeeritud Otsa maaüksuse hoonestusala on valdavalt hoonestatud ja juurdepääsutee alates riigimaanteelt välja ehitatud, mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Elamumaa hoonete kompleks, üks üksikelamu ja 5 kõrvalhoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 600 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja kõrvalhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. Detailplaneering näeb ette elamu-tuulekoda (ehitisregistri kood 115004115) rekonstrueerimise suvemajaks ja esialgu uus saun (ehitisregistri kood 115012227) säilimise. Kuna teised hooned on amortiseerunud ning nende taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas, siis näeb planeeringulahendus nende hoonete likvideerimise lammutamise teel. Kavandatud krunti või selle hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi Pindala

ha Planeeritav detailplaneeringu

sihtotstarve Planeeritav katastri sihtotstarve

1. Otsa 6,01 Üksikelamu maa, EP 15% Looduslik maa, HL 85%

Maatulundusmaa 100%

1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Planeeritud hoonestusala määramisel on lähtutud tegelikust olukorrast, kasutades ära metsamaa keskel olevat õuemaana kasutatavat maa-ala. Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue ja ka rekonstrueeritavate hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus olemasolevate ja säilitavate puude vahele. Arhitektuurne lahendus peab arvestama hoonestusalal olemasolevate puudega. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Otsa maaüksuse ehitusõigused:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 6 (1 üksikelamu ja 5 kõrvalhoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 600 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1100 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 600 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 8,0 m kõrvalhoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -

Katused: kalded - 35° - 45° põhihoone põhimahul (kõrvalpinnal lubada lamekatus näiteks katuseterrassi rajamiseks) 35⁰ - 45⁰ kõrvalhoonel kõrgusega kuni 8 m 20⁰ - 45⁰ kõrvalhoonel kõrgusega kuni 5 m

materjalid - katusekivi, rullmaterjal, värviline eterniit, värvitud plekk, roog tüüp - pult- ja viilkatus

Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed

1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD

1. Planeeringuala suurus - 6,01 ha 2. Planeeritava maaüksuse suurus - 6,01 ha 3. Ehitisealune pind kokku - 600 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 1

1.8 PUITTAIMEDE HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Planeeritaval maa-alal hoonestusala ümber ja maaüksuse keskosas kasvab puittaimestik tihedalt ehk tegemist on metsaga. Domineerivaks puuliigiks on maaüksuse hoonestusala ümber okaspuud ja rannapoolsel osal lehtpuud. Lehtpuu metsa all kasvab peamiselt võsa. Vaatamata sellele, et enamus puude asukoht tundub süstemaatilisena, on siiski alust eeldada, et puud on hakanud kasvama spontaanselt ja ei ole istutatud. Planeeritud krundil peab väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed säilitama olemasoleva kõrg- ja madalhaljastuse. Hoonestusalal on soovitav näidata koostatavas ehitusprojektis säilivad ja raiutavad üksikpuud. Valitud üksikuid lehtpuid või -põõsaid võib alles jätta. Säilitama peab võimalikult palju ka looduslikku alustaimestikku. Hoonestusalal säilivatel puudel

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

võib peenikesi kuivi oksi (d <5 cm) laasida, kuid jämedad kuivanud ja kõverad oksad pigem kaunistavad vanemat puid. Võimalusel tuleks puude ümbrus võsast puhastada, kuna sellisel juhul pääseb puude võimsus ja dekoratiivsus paremini esile. Hoonestusalal tuleb puid säilitada võimalikult palju, likvideerida võib neid juhul, kui jäävad planeeritavate hoonete ette, samuti kui hoonet teenindavate kommunikatsioonide kavandamisel alternatiivseid võimalusi ei ole (näiteks kanalisatsioonisüsteemi ja maakütte rajamisel). Ehituse käigus kindlasti jälgida, et kaevetööde teostamisel arvestataks säilitatavate puude juurte ulatusega, et neid mitte vigastada. Säilitada ei tohiks puid, millel tehakse kaevetöid võra all, kuna sellisel juhul kahjustatakse suure tõenäosusega puu juuri ning puu võib muutuda tormitundlikuks ja ohtlikuks nii ühepoolsete juurte läbikaevamise tõttu kui ka mädanike tõttu. Seega proovida säilitada, aga kui jäme juur (>10 cm) saab viga, siis pigem maha võtta. Kuigi praeguses seisus ei ole kõrghaljastust hoonestusalal üsna palju, siis juhul kui tekib vajadus rajatavate hoonete ümber ka uut haljastust rajada, siis tasuks selleks kasutada neid liike, mis alal või piirkonnas juba praegu kasvavad. Hoonete lähedusse ei tohiks kavandada puid, mille liigiomane kasvukõrgus on väga suur. 1.9 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.9.1 Veevarustus Maaüksusel olemasolev salvkaev on kasutusest väljas ja see suletakse vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määruses nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatule. Olemasolevate ja planeeritavate hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundile planeeritud puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.9.2 Reoveekanalisatsioon Eesti Geoloogiateenistuse „Eesti Geoloogiline Baaskaart. Põhjaveekaitstus. Hiiumaa“ (M. Männik, 2020) andmetel asub planeeringuala põhjaveega kaitstus hoonestusalal nõrgalt kaitstud alal ja hoonestusalast merepoolne maa-ala on keskmiselt kaitstud ala. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 2 ja punkt 4sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

- kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist;

- kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Olemasolevate ja planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud mehaanilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Mehaaniline omapuhasti on lubatud, kui imbsüsteem rajatakse hoonestusala piirist merepoolsele alale, kus on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Kui omapuhasti imbsüsteem rajatakse hoonestusalale, mis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis on vajalik bioloogilise omapuhasti paigaldus. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Mehaanilise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m, bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.9.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ redaktsioonist. 1.9.4 Elektrivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin ja 0,4 kV õhuliin. Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. koostatud „Tehnilised tingimused 391000“. Planeeringulahendus näeb ette olemasoleva 0,4 kV õhuliini masti nr. 2 vahetusse lähedusse uue jaotuskilbi rajamise, millest on planeeritud eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Hoonestuse elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV liitumiskilp, naaber-maaüksuse juurdepääsutee kõrvale. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. 1.9.5 Sidevarustus Planeergualal sidevõrgu liinirajatised puuduvad. Lähimad sidevõrgu liinirajatised asuvad teisel pool 12149 Kassari surnuaia teed: Telia Eesti AS’ile kuuluvad side maakaabelliin ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus’ele (ELA_SA) kuuluv sidekanalisatsioon. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt 22. oktoober 2021. a. Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685“.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Sidevarustuse liitumispunkt on Kanepiaia maaüksuse (tunnus 36802:003:1660) ees olev ELA_SA’le kuuluvast sidekaev 026YK01, millest on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus. Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Transpordiametiga. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamine nii ELA_SA kui Telia Eesti AS sidevõrgus võib toimuda vaid ELA_SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti ja/või Telia Eesti AS, järelevalve töötaja juuresolekul. Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

1. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

2. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

3. Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.

4. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

5. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks: - mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; - mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; - puude istutamine ja langetamine; - vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru,

kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;

- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. 6. EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde

teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Sidevõrguga liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate ELA SA ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Alternatiivse lahendusena on lubatud sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmetega. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +2,4 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.10 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. 10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.11 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 12149 Kassari surnuaia tee riigiteelt kasutada olemasoleva mahasõiduga piki rekonstrueeritavat juurdepääsuteed või Otsa maaüksuse põhjapiiril Liivaniidi maaüksusel asuvat juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Otsa maaüksusele planeeritud tuletõrje veevõtukohast. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12149 Kassari surnuaia tee riigiteelt rekonstrueeritavat mahasõitu. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Planeeritud tuletõrje veevõtukoht ja selle 200 m ja 400 m ulatusega teeninduspiirkond, juurdepääsutee ja võimaliku kuivhüdrandi asukohaga on määratud Asukoha skeemil ja Põhiplaanil. Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Taguküla sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana. Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks.

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Taguküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, kadastike, loopealsete ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning vanade loodusmetsade ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Lisaks on kaitse-eeskirja kohaselt Taguküla sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine kinnistu tarbeks. Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Rannaniitu on soovitatav hooldada karjatamise teel või niites üks kord vegetatsiooniperioodi jooksul, et hoida ära ala võsastumine ning suurendada taimestiku liigirikkust. Rannaniidul peaks karjatamise tulemusena olema vähemalt pool karjatatavast alast madalaks söödud. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt 2020. a. koostatud "Rannaniitude hoolduskava" järgselt on rannaniidu hooldamise üldised nõuded: Hoolduses olevatel rannaniitudel on välistatud väetamine, külvamine ja kuivendamine, samuti loomade lisasöötmine ja antibiootikumidega ravimine. Kui loomad haigestuvad, siis tuleb nad ravimite võtmise ajaks rannaniidult ära viia. Hekseldamise (v.a karjatamisjärge hekseldamise) keelamine poollooduslikel kooslustel on teaduslikult põhjendatud nõue, sest võrreldes traditsioonilise majandamisega kahandab hekseldamine oluliselt poollooduslike niidukoosluste loodusväärtust ning mõjub halvasti suuremale osale elustikurühmadest. Põllumajanduse väliste mõjurite osas tuleb silmas pidada, et rannaniitudele ei püstitata ehitisi ning lindude pesitsusajal võib olla vajalik piirata ala külastust. Rannaniitu tuleb karjatada intensiivsemalt ranna äärest, samuti on oluline tagada piisav karjatamine lompides ja kraavide kallastel, et need ei roostuks. Kuigi rannaniitudele on valdavalt sobivaimaks majandusviisiks karjatamine, siis tegelikult on rannaniite traditsiooniliselt ka niidetud. Paljudel rannaniitudel on tänagi niitmine sobivaks majandamise ja hooldamise viisiks. Niitmine sobib mitmetele kõrgekasvulistele taimedele nt. emaputk, niidu-kuremõõk, lindudest eelistavad niitmise eelset kõrgemat rohustut näiteks tutkad.

- Niitmise soodustamiseks kive alalt ära vedada või muud moodi ala looduslikku vahelduvust muuta ei tohi. - kivise rannaäärega niit, mis on traktoriga ligipääsmatu, see ranna osa tuleks trimmerdada. - Niiskete niidualade puhul peavad niidumasinad olema võimalikult kerged, et ei jätaks niidukamarasse roopaid. - Traktoriga niitmine sobib pideva hooldusmeetmena kõrgematele ja vähem kivisematele aladele. - Pärast niitmist on soovitatav niidetud aladel ka loomi ädalas karjatada. - Kuna lindude põhiline järelkasv tuleb järelkurnadest, siis on oluline, et niitmisaeg arvestaks järelkurna pesa

hülgamise ajaga. Selliseks niitmiskuupäevaks sobib 15.juuli. Kui aga ala kaitse-eesmärgiks on kõrgekasvulised taimeliigid, mis vajavad varasemat niitmist, siis on soovitatavaks niitmispäevaks 1. juuli või muu kuupäev, mida konkreetsele alale on määranud liigi ekspert.

- Rannaniidu niitmine peaks eelkõige toimuma selleks, et alalt koguda loomadele sööta, seetõttu on loomulik, et niidetud biomassi ei jäeta alale vedelema ka mitte purustatud kujul.

Puiskarjamaade hooldamise peamiseks viisiks on karjatamine. Kui karjamaa ei ole veel korralikult taastunud või karjatamiskoormus on väike ning loomad on söönud taimi valikuliselt, mistõttu on jäänud kasvama kõrgemakasvulised liigid (angervaks, luht-kastevars, ohakad jt.), tuleb karjamaa sügisel üle niita. Kui niite kogus on suur, tuleb see ära koristada. Puiskarjamaade hooldamise peamised soovitused ja tingimused on:

1) karjatada tuleb olenevalt niidu iseloomust koormusega 0,3-1,0 lü/ha; 2) karjatamiskoormus sõltub järgmistest teguritest:

a) koosluse tüübist; b) mulla iseloomust (määrab tallamistaluvuse); c) kariloomade liigist, tõust, vanusest; d) karjatamise ajast ja kestusest (karjatamisperioodi algul võib koormus olla suurem, hiljem väiksem); e) ilmastikust;

3) tuleb vältida nii üle- kui alakarjatamist (alakarjatamisel hakkavad domineerima ärasöömata liigid, ülekarjatamisel hävib niidukamar, saavad kahjustada puud);

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4) sobiva karjatamiskoormuse puhul on ca pool karjamaad madalmurus (soovitatav rohustu kõrgus kuivadel niitudel karjatamisperioodi lõpus kuni 3 cm, niisketel niitudel kuni 5 cm);

5) vajaduse korral tuleb koormust reguleerida karjakoplitega; 6) kuna erinevad kariloomad söövad erinevaid taimeliike (veised eelistavad suuremaid ja mahlasemaid taimi, lambad

rohundeid ja vähekaredaid liike, lambad, kitsed ja hobused söövad ka puude lehti ja koort), siis on soovitatav karjatada koos või vaheldumisi erinevaid loomaliike;

7) karjamaa ei tohi olla ühenduses kultuurrohumaadega; 8) loomadele ei tohi anda lisasööta; 9) lisarajatised –varjualused, joogikohad –tuleb seada karjamaa vähemväärtuslikku piirkonda, tehes nii võimalikult

väikest kahju niidukamarale (Jürgens, Sammul 2004a). 10) loomade joogikohti tuleb vahetada vältimaks nende ümbruse ulatuslikke mullakahjustusi.

Analoogselt puisniitudega tuleb ka puiskarjamaadel jälgida puitaimestiku tihedust ja seisundit. Putukate, lindude, seente- sammalde-samblike liigirikkuse seisukohast on oluline säilitada vanu puid ka siis, kui nad on juba poolkuivanud. Puurinde järjepidevuse huvides tuleb jätta puistu harvendamisel kasvama ka noori puid, et need ajapikku asendaksid surnud isendeid (vaata lisaks Elle Roosalus 2019. a. koostatud "Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava"). Otsa maaüksuse piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Otsa maaüksuse sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Mõlemad nimetatud liigid on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Planeeritav hoonestusala jääb II kaitsekategooria linnu elupaigast ca 180 m kaugusele. Arvestades ümbruskonna asustust, siis Otsa maaüksusele kavandatud hoonestuse püstitamise ja hilisema kasutamise mõju linnuliigile on eeldatavasti väike. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta maaüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta. Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt ranna- või kalda ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala laiendamist ranna ehituskeeluvööndisse, endise talu õuemaa ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna veekaitsevööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 20 meetrit). Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Maaüksusega piirneva Läänemere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kassari” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks ja suvilaehituseks. Ranna ehituskeelujoon on määratud Kassari üldplaneeringuga. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit. Vältida teede õgvendamist, tuulegeneraatorite püstitamist ning metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, va. lehtmetsa istutamine nõukogude perioodil ülesharitud uudismaadele (=endised puisniidu-alad) külade vahele.

- Hooldussoovitused: Kuna Kassari puhul on tegemist puhkemajanduslikult väga olulise kultuurmaastikualaga, tuleks koostada hoolduskava. Põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine. Rannaäärseid noori männikuid võiks harvendada ja majandada puiskarjamaana (nii nagu Kassari kabeli ümbruses). Ka enamik kadastikke Kassaril (Sääretirbil, Merekülas, Tagukülas, Veskimäe ümbruses, Reigi saarel, Käina lahe ääres) vajaksid tugevat harvendamist enne põõsaste liitumist ühtlaseks tihnikuks. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Tühjalt seisvad endised kolhoosi tootmishooned tuleks kas kasutusele võtta või lammutada.

Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala tervikuna rohelise võrgustiku koridoris. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

(Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12149 Kassari surnuaia tee km 0,43-0,49 ning asub osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 161 autot. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud. Sellest tulenevalt planeerida elamud väljapoole riigitee kaitsevööndit. Juurdepääsuna planeeringualale kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 0,45. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt ei ole planeeritud. Planeeritud krundi juurdepääsutee on näidatud põhiplaanil. Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on planeeritud mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 3 x 190 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 190 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uutest tehnovõrkudest koos selle kaitsevööndi ulatusega on riigitee alusele maaüksusele planeeritud riigiteega ristuv planeeritud sidekanalisatsioon, mis tuleb projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik1 § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.9.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Juurdepääsuks Rannaotsa ja Taguranna maaüksustele on Liivaniidi ja Otsa maaüksustele planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. Kuna naaber-maaüksuste juurdepääsuteele on planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus, siis ei ole vajadust eraldi transpordimaa maaüksust juurdepääsuteele moodustada. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.14 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Maaüksusele seada maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava maaüksuse kasuks. 2. Maaüksusele seada maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude

valdajate kasuks. 3. Maaüksuse hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude

parameetrite, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade/teatiste taotlemine; 5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis), sealhulgas

arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 7. Hoonestuse püstitamine; 8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade/teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 9. Haljastustööd lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus.

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

TINGMÄRGID:

ALAJAAM

RIIGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE

PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2022. aasta Eesti põhikaart mõõtkava M 1 : 10000 mustvalget rasterkaarte nr. 62133 ja nr. 62134. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastikul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevööndis ( registrikood: KLO1101394); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused BK77 süsteemis.

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

LAUTRI KOHT

MUINSUSKAITSEALA PIIR MUINSUSKAITSE KINNISMÄLESTIS

(PERSPEKTIIVNE) KOHALIK MAANTEE

400 m

20 0 m

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

13.04.2022. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 21 - 46

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA SKEEM

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TAGUKÜLAS ASUVA OTSA

Rannaniit (1630*) ELP0020134

Puiskarjamaa (9070) ELP0020015

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd Registrikood: KLO1101394

Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: RAH0000133

Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: RAH0000605

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd Registrikood: KLO1100141

Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: RAH0000133

Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: RAH0000605

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_114 ning Maa-ameti vektorkaarti nr. 61333. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

13.04.2022. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 21 - 46

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

TUGIPLAAN

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TAGUKÜLAS ASUVA OTSA

ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI VÄLISPIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR

SALVKAEV HOONE

MUSTKATTEGA TEE

SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR

KRUUSKATTEGA TEE TEERADA

KADASTIK, VÕSA

MURU, HOOLDATUD ROHUMAA

ROHUMAA

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

ÜKSIK KADAKAS VÕI PÕÕSAS

OKASPUU (KUUSK)

PUURIVI

10 KV KAABELLIIN 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

0,4 KV KAABELLIIN SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS SIDE JÄTKUKAEV

METS

LIIKLUSMÄRK

2

1

R=10m

4

p3 SA

3

4

4 36 .52

28.55

25.71 113.48

149.11

Rannaniit (1630*) ELP0020134

Puiskarjamaa (9070) ELP0020015

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd Registrikood: KLO1101394

Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: RAH0000133

Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: RAH0000605

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd Registrikood: KLO1100141

Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: RAH0000133

Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: RAH0000605

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508

30 m

³

TVK 30.00 5.0

50 .00

10 .00

10 .00

10.00

168.92

452.93

200.00

OLEMASOLEV MAHASÕIT REKONSTRUEERITAV

LK 12149

3 0.00

JK

NÄ HT

AV US

KO LM

NU RK

3 x1

90 m

NÄHTA VUSK

OLM NURK 3

x19 0m

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT (kuvatud skemaatilisel eesmärgil, topo-geodeetiline

alusplaan koos tehnovõrkudega tuleb tuleb koostada projekteerimise staadiumis)

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

maa- pealne

maa- alune kokku sh.

1. korrusel norma- tiivne

kavan- datud

Otsa 1 6,01 600 - 6 EP / 15 Põhihoonel 2 / - Põhihoone 1.100 600 3 3 TP3 - Planeeritud sõiduautode parkimine, 3 kohta; HL / 85 8,0 (11,3), põhimahul - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks;

kõrvalhoonel 35°-45°, - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; 8,0 (11,3). vii lkatus. - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 5 m ja 10 m;

Kõrvalpinnal - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; lubatud - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 20°-45°, - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; pult- või - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel; vii lkatus. - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 10 m;

Kõrvalhoonel - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; 20°-45°, - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; pult- või - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala osas; viilkatus. - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;

- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd, registrikood KLO1101394; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood RAH0000133; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood RAH0000605; - Poollooduslikud kooslus: Puiskarjamaa (9070), registrikood ELP0020015; - Poollooduslikud kooslus: Rannaniit (1630*), registrikood ELP0020134; - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik.

Kokku 6,01 600 6 1.100 600 3 3

Pos nr. Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E DK R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Parkimiskohtade arv Olemasoleva krundi

aadress

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus (abs.)

Krundi suurus

(ha)

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_114 ning Maa-ameti vektorkaarti nr. 61333. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul. 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

01.08.2022. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 21 - 46

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

PÕHIPLAAN

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED: TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, TÖÖ NR. 21 - 46

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

HL LOODUSLIK MAA

PLANEERITUD JAOTUSKILBI VÕIMALIK ASUKOHT JK

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR

PÕHIKAARDI JÄRGNE ÕUEMAA

PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

4

PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT (hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, imbväljaku kuja on vähemalt 10 m)

p3 SA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)

KALLASRADA (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m)

RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

PLANEERITUD KÕRVALHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT

3

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER12149

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK3x190m

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TAGUKÜLAS ASUVA OTSA

LOODUSKAITSEALA

POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA1630*

Hoonestusala ca 8662 m²

3 "OTSA"

6 tk.

15% EP, 85% HL 8,0 m 2 / -

6,01 ha

600 m²

1

PLANEERITUD HOONESTUSALA

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR

ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI VÄLISPIIR

(kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool kaabelliini 1 m paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONITRASSI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel) TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHTPK

ÜKSIKELAMUST REKONSTRUEERITAV KÕRVALHOONE

OLEMASOLEV KÕRVALHOONE ASUKOHT

1

2

ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDOR

PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK (jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)

OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA

L

Sk1

L

E1

Ph

E1

Sk

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Keina Ehitus AS koostatud "Kassari saare üldplaneering" Kassari saare maakasutuskaarti M 1 : 20 0000, töö nr. 99-14. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastikul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevööndis ( registrikood: KLO1101394); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

TINGMÄRGID

EHITUSKEELUVÖÖND (VASTAVALT RANNA- JA KALDAKAITSE SEADUSELE)

SIHTKAITSEVÖÖND

PIIRANGUVÖÖND

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA- KESKUSE MAA-ALA, SEGAEHITUSALA

PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISHOONETE MAAPh

SOOVITUSLIK EHITUSPIIRKOND HAJAASUTUSVIISILE

HELIKOPTERI PLATS (LIIKLUSMAA)

PÕLLUMAAD (MAATULUNDUSMAA)

KÜLADE PIIRID MATKARAJAD (OL. OL./PERSPEKT.)

ÄRIMAA, ELAMUMAA, SUVILATE MAAÄ / E / Sk

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

13.04.2022. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 21 - 46

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TAGUKÜLAS ASUVA OTSA

L

PLANEERITUD MAA-ALA PIIR RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone

MUUTMISETTEPANEK RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI kõrgusväärtusest)

HIIUMAA VALLAVALITSUS

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU PLAAN

25

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 26

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Otsa maaüksuse juurdepääsu teele riigiteelt kirde suunal.

FOTO 2: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale edela poolsest nurgast kirde suunal.

FOTO 3: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale kagu poolsest nurgast põhjaloode suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 27

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale kirde poolsest nurgast läänedela suunal.

FOTO 5: Vaade Otsa maaüksust läbivale Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste juurdepääsule põhja suunal.

FOTO 6: Vaade Otsa maaüksuse rannaäärsele maa-alale idakirde suunal.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 28

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Seisukoht Tagukülas asuva Otsa

kinnistu detailplaneeringu

algatamise otsusele

Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus esitas 06.06.2021 Rahandusministeeriumile taotluse

Tagukülas asuva Otsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid

detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu,

detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud.

Planeeringuala on Otsa maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (36801:001:0767) suurusega

6 ha, kõlvikuliselt koosseisult valdavalt looduslik rohumaa ja metsamaa. Ala on hoonestatud,

alal on elamu-tuulekoda, kaks kuuri, kaks sauna ja kuivkäimla.

Planeeringu eesmärk on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ja viie abihoone

püstitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, teede, tehnovõrkude ja -rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete

tingimuste määramine. Planeeringualale on juurdepääs riigimaanteelt Kassari surnuaia teelt

(12149).

Otsa maaüksus jääb kogu ulatuses Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Kassari

piiranguvööndisse ja osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Taguküla

sihtkaitsevööndisse. Maaüksus asub Natura 2000 Väinamere linnualal ja Natura 2000

Väinamere loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liigi esinemise tõenäosus.

Lähteseisukohtade kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd

Keskkonnaametiga.

Planeeringualal on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 30.

Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare,

üldplaneeringu (üldplaneering) kohaselt jääb planeeringuala maatulundusmaa juhtotstarbega

maa-alale. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi

vähendamiseks.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne

detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.

Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:

1. Otsa kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui

kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.

Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

Teie 17.06.2021

Meie 28.06.2021 nr 14-11/4686-2

2

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid

ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus

selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

2. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt asub

planeeringuala Kassari edela- ja lõunaosa puhkealal, rohelise võrgustiku tuumalal ning

Kassari I klassi riikliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringuga on

tehtud ettepanek Kassari väärtusliku maastiku rahvusmaastikuks määramiseks.

Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud

väärtuslike maastike hooldussoovitusi, samuti väärtuslike maastike, puhkealade ja

rohelise võrgustiku arengu põhimõtteid ja kasutustingimusi.

3. Alal on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 301. Palume

detailplaneeringu koostamisel teha koostööd Maaeluministeeriumiga.

4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Enne

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, peab kohalik

omavalitsus kaaluma, milline on detailplaneeringu algatamise eesmärk ja vajadus ning

kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Palume kaalutlus ja selgitus

detailplaneeringu algatamise otsusesse lisada.

Juhul, kui detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, peab PlanS § 142

lõike 7 kohaselt detailplaneeringu koosseisu kuuluma üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava

osa muudatuste ettepanek.

PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos

olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega

detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad

lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse,

planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu

elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga

seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Hiiu talitust kursis

detailplaneeringu koostamisega

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisaadressaat: Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus

1 Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29.

3

Urve Pill 715 5809

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie 17.06.2021 nr 8-2/105-2

Meie 19.07.2021 nr 6-5/21/13924-2

Otsa detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha

esitamine

Palusite Keskkonnaameti seisukohta Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõule „Otsa maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“1 ning ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele2.

Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Taguküla külas asuvat hoonestatud3 Otsa kinnistut4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine üksikelamu ja viie

abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvöönd i

vähendamine.

Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulis t

keskkonnamõju5 ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine

ei ole eeldatavalt vajalik6.

Siiski teeme esitatud materjalide kohta järgnevad märkused, millega palume arvestada.

1. Kaitstavad loodusobjektid

Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale7, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Taguküla sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura

1 Otsuse eelnõuga koos esitati Lisa 2 „EELHINNANG Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ (edaspidi eelhinnangu eelnõu) 2 Otsuse eelnõu Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse detailp laneeringu lähteseisukohad“ 3 Ehitisregistri andmetel asuvad Otsa kinnistul hooned: elamu-tuulekoda, kaks kuuri, vana saun, uus saun; ja rajatis

kuivkäimla. Ehitised paiknevad olemasoleval õuemaal. 4 Katastritunnus 36801:001:0767, pindala 6,01 ha, katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa 5 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 mõistes 6 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 7 Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrus nr 148 „Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-

eeskiri)

2 (4)

2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana8 ja Väinamere loodusalana9.

Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme

säilitamine. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks.

Taguküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, kadastike, loopealsete ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja

puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning vanade loodusmetsade ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse10. Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti11) nõusolekul tee ja tehnovõrgu

rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd12. Lisaks on kaitse-eeskirja kohaselt Taguküla

sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine kinnistu tarbeks13. Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada

detailplaneeringut14.

Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine15.

Detailplaneeringus tuleb käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning lisada hooldussoovitused ja –tingimused (konsulteerides näiteks Keskkonnaameti maahoolduse

büroo spetsialistiga Kaie Sarv).

Otsa kinnistu piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on

keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas16.

Otsa kinnistu sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide rand- soodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. II kaitsekategooria

taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud17.

Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba - vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Mõlemad nimetatud liigid on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine

ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud18.

Eelhinnangu eelnõus tuleb käsitleda tegevuse võimalikku mõju lisaks veripunasele koldrohule

8 Keskkonnaregistri kood RAH0000133 9 Keskkonnaregistri kood RAH0000605 10 Kaitse-eeskiri § 8 lg 1 p 1 11 Looduskaitseseadus (LKS) § 21 lg 1 12 Kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 1 13 Kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 2 14 LKS § 14 lg 1 p 5 15 Kaitse-eeskiri § 11 ja § 16 16 LKS § 55 lg 8 17 LKS § 55 lg 7 18 LKS § 55 lg 6

3 (4)

ka teistele kaitsealustele liikidele, vaatamata sellele, et hoonestusala ei kavandata

sihtkaitsevööndisse. Samuti lisada planeeringu võimalik mõju rannaniidul rohkearvulise lt peatuvatele rändlindudele.

Arvestades, et detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt planeeritakse hoonestusa la võimalikult suures osas olemasolevale õuealale ja vanale taluasemele, kus ei esine kaitstavaid

elupaigatüüpe ega kaitsealuste liikide elupaiku, ei avalda kavandatav tegevus eeldatavalt ebasoodsat mõju Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale ja Natura 2000 võrgustiku aladele.

Planeerimismenetluse käigus tuleb arvestada keskkonnatingimustega ning vältida otsest või kaudset negatiivset mõju loodusväärtustele ja keskkonnale.

2. Ranna ehituskeeluvöönd

Otsa kinnistu jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on määratud looduskaitseseadusega. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit19. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja

ehituskeeluvööndi laiusest20. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt

üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest21. Otsa kinnistu rannaalal esineb korduv üleujutus ning kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale

iseloomulik taimestik (rannaniidud).

Kuna Kassari üldplaneeringuga22 ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, tuleb antud piirkonnas ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kõrgusjoonest (1 meetri kõrgus- joonest mõõdetud 200 meetrit). 1 meetri kõrgusjoonest arvestatuna jääb Otsa kinnistu osaliselt

ranna ehituskeeluvööndisse.

Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud23. Ranna ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede-

ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest24. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul25.

Detailplaneeringu lähteseisukohtades ja eelhinnangu eelnõus on kirjas, et elamukrund i hoonestusala kavandatakse suuremas osas olemasolevale õuealale, kus asub vana talu koht ja

ehitustegevust ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-aladele. Samas puudub detailplaneeringu eskiislahendus, kust oleks näha,

millisele alale hoonestusala kavandatakse. Arvestades, et Otsa maaüksuse detailplaneeringu üheks ülesandeks on ranna ehituskeeluvöönd i

vähendamine, siis tuleks eelhinnangus käsitleda ka kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sh ranna kaitse eesmärkidele26, ning vajadusel teha ettepanek hoonestusala paiknemisele või

selle asukoha valiku kriteeriumitele. Tingimusel, et planeeringus arvestatakse ranna kaitse eesmärkidega ning ehitustegevust ei

19 LKS § 38 lg 1 p 1 20 LKS § 35 lg 4 21 LKS § 35 lg 31 22 Kehtestatud Käina Vallavolikogu 27.03.2003 määrusega nr 32 23 Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 24 LKS § 40 lg 1 25 LKS § 40 lg 3 26 Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine

4 (4)

kavandata väärtuslikele looduskooslustele, ei välista Keskkonnaamet hoonestusala laiendamist

Otsa kinnistu olemasoleva õuemaaga piirnevale alale, mis on ajalooliselt olnud inimtegevusest mõjutatud ning varasemalt kasutatud põllumaana.

Kui planeeringu koostamisel arvestatakse ranna kaitse eesmärkidega, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju rannale.

3. Üldised märkused

Palume otsuse ja eelhinnangu eelnõusse KSH algatamise vajalikkuse kaalumise alustena lisada KeHJS § 33 lõike 2 punktid 1 ja 3, kuna tegemist on Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega

nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Pakkonen peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected]

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Pilvi Post

Käina Osavald

Teie: 21.07.2021 nr 8-2/105-5 Meie: 05.08.2021 nr 4.1-5/1478-1

Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise

kohta Tagukülas Otsa maaüksusel

Austatud proua Post

Soovite Maaeluministeeriumi arvamust ning vajadusel ettepanekuid Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse eelnõule „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Käina Osavallas Tagukülas asuva Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767, registriosa

289333) suurus on 6,01 ha. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa ning sinna kavandatakse

üksikelamu ja abihoonete ehitust koos sinna juurdekuuluvate tehnovõrkude ja muu vajaliku

paigutusega. Lisatud dokumentidest selgub, et hoonestusala planeeritakse suures osas

olemasolevale õuealale ning ehitustegevust kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning

poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-aladele ei planeerita.

Nõustume Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise“ eelnõu lisa 1 punktis

4 toodud lähteseisukohtadega ning Maaeluministeeriumil täiendavaid ettepanekuid

lähteseisukohtadele ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Saron

Kantsler

Kristine Hindriks

625 6187 [email protected]

Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559

92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550

Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus

HIIUMAA VALD

KÄINA OSAVALLA VALITSUS

Ametid, asutused ja

puudutatud isikud 23.09.2021 nr 8-2/105-8

Otsa maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamise teade

Hiiumaa Vallavolikogu algatas Hiiumaa Vallavolikogu 16.09.2021 otsusega nr 280 Tagukülas

asuva Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767, pindala 6,01 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa) detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise

hindamise. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju ja ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja kaitsealadele.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Otsa maaüksusel ehitusõiguse määramine, teede ja

liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja – rajatiste paigutuse määramine,

servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada ranna- ja ehituskeeluvööndi ulatust Otsa

maaüksusel. Otsa maaüksuse detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Käina valla osa,

Kassari üldplaneeringu põhilahendust ehituskeeluvööndi vähendamise osas.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise otsusega saab tutvuda Käina Osavalla Valitsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa

vald või Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-algatamine

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg

Käina osavalla vanem

Merilin Kaevandes

[email protected], 462 2882

Teema: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Anna Palusalu <[email protected]> Kuupäev: 13/10/2021, 12:09 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>

Tere

Nähtavuskolmnurga mõõtmed tulenevalt juhisest võivad olla 3x190m. Külgnähtavust määrama ei pea. Kuivhüdrandi võib siin kavandada 2,5 m kaugusele kae servast. Kui aga see kavandada riigiteealusele maale, tuleb arvestada ka IKÕ seadmise kohustusega.

Lugupidamisega Anna Palusalu peaspetsialist projekteerimise osakond taristu kooskõlastuse üksus +372 5850 7716 Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet

From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Monday, October 11, 2021 2:55 PM To: Anna Palusalu <[email protected]> Subject: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)

Tere,

Dagopen OÜ koostab Hiiumaal Taguküla külas Otsa maaüksuse detailplaneeringut.

Kuna Transpordiame seisukoh pole veel väljastatud, siis küsin ennetavalt:

- Kas nähtavuskolmnurga määramisel on lubatud kasutada projektkiirusel 70 km/h nähtavuskauguse lähtetaset erandlik?. - Kas külgnähtavuse määramisel on lubatud kasutada projektkiirusel 70 km/h lähtetaset erandlik, kuna maaüksus asub Käina lahe-Kassari maaskukaitsealal ja maantee nõlva kalle on lauge?. - Kas on lubatud riigimaantee serva, kuni 2,5 m kaugusele tee servast, planeerida tuletõrje veevõtukoha kuivhüdrant? ... vastavalt "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, ngimused ning kord" § 6 lõige 6 (hps://www.riigiteataja.ee/akt/123022021020)

Manuses lisatud eskiisplaani väljavõte.

Parimat,

-- Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Käina Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 23.09.2021 nr 8-2/105-8

Meie 15.10.2021 nr 7.1-2/21/22989-2

Seisukohade väljastamine Taguküla Otsa

maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 36801:001:0767,

edaspidi planeering) algatamisest. Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamu rajamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12149 Kassari surnuaia tee km 0,43-0,49. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 161 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 0,45. Täiendavaid

ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.

2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

5. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad (3x190m). Vajadusel näha ette metsa, võsa,

heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

7. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

8. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

2 (2)

9. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

10. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

11. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ümberehituse vajaduse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TELEKOMMUNIKATSIOONIALASEDTEHNILISEDTINGIMUSEDNR35708685

Tehnilistetingimusteliik Detailplaneering Kliendinumber 277964 Isikukood/Registrikood 10058058 Nimi DAGOpenOÜ Kontaktisik TeetElsteintelefon5034055 e-post [email protected] Aadress SADAMATN15,KÄRDLALINN,HIIUMAAVALD92412,HIIU

MAAKOND Ehitisenimetusjaasukoha kirjeldus

TAGUKÜLASASUVAOTSAMAAÜKSUSEDETAILPLANEERING

Ehitisesihtotstarve Eramu Teliasidevõrgulõpp-punkt SidesõlmKSS Objektihaardeulatus kuni50m Olemasolevsidevõrk TeatameTeile,etdetailplaneeringugahaaratavalalalTeliaEestiAS-

ilekuuluvadsideliinirajatisedpuuduvad.VõimalikliitudaELA_SA-le kuuluvaoptilisevõrguga.

TeliaEestiAS(edaspidinimetatudTelia)sideteenustetarbimisevõimaldamiseksonvaja projekteeridajarajadaühendusTeliasidevõrgulõpp-punktistobjekti/hoonesisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,sealhulgas:

Tehniliselahenduse kirjeldus

Nähaetteasukohadsideliinirajatistele.Planeerida sidekanalisatsioonipõhitrassiehituslähtuvanaEestiLairiba ArenduseSihtasutusele(ELA_SA)kuuluvastsidekaevust026YK01. VastavaltvajaduselekasutadaKKS/OPTOtüüpisidekaevusid. Sidetrassinõutavsügavuspinnases0,7m,teekatteall1m. Planeeritavadsidekaevudeitohijäädaplaneeritavasõidutee alale.NähaettekõikmeetmedjatöödolemasolevateTeliaEesti liinirajatistekaitseks,tagamaksnendesäilivusehitustöödekäigus. Tööprojektikoostamisekstaotledatäiendavadtehnilisedtingimused.

Nõudedgeodeetiliselealusplaanilejaprojektile • Majandus-jataristuministri14.aprilli2016.amäärusnr34"Topo-geodeetiliseleuuringuleja

teostusmõõdistamiseleesitatavadnõuded" • Teliadokument"TeliaEestiASnõudedehitusgeodeetilisteleuurimistöödele" • Teliadokument"Liinirajatisteprojekteeriminejamaakasutuseseadustamine.v4." • Teliadokument"Üldnõudedehitusprojektidekoostamiseksjakooskõlastamiseksningehitamiseks

liinirajatistekaitsevööndis"

TöödeteostaminesidevõrgukaitsevööndisvõibtoimudakooskõlastatultTeliajärelevalvega. Infojärelevalvekohtatelefoninumbril5149537 TeliaEestiASeivõtaväljastatudtehnilistetingimustegasideehitisteväljaehitamiseega omandamisekohustust.

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

Täiendavadtehnilisednõudmised Tehnilinelahendus(ehitusprojekt,planeering)esitadaenneehitusloa/-teatisemenetlust EhitisregistrisTelialekooskõlastamiseksEhitajateportaali(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/)kaudu.

Käesolevadtelekommunikatsioonialasedtehnilisedtingimusedkoostati22.10.2021 ningonkehtivadkuni21.10.2022

Koostaja: Väljastaja: TeliaEestiASvolitatudesindaja TeliaEestiAS MartinLilles MartinLilles e-post:[email protected] esindabvolikirjaalusel telefon:+37255665975

Koostas: Martin Lilles Koostatud: 22.10.2021 Lk. 1

Telia Eesti AS, Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA, Registrikood: 1023495 telia.ee, [email protected], [email protected]

1:2000

TEHNILISED TINGIMUSED 391000

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

DAGOpen OÜ

Isiku- või registrikood

10058058

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla, Sadama tn, 15

Sihtnumber

92412

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

522 9032

e-post

[email protected];[email protected]

Kontaktisik Nimi

Teet Elstein

Telefon

503 4055

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Otsa Taguküla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

36801:001:0767

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 391000

KLIENDI TEGEVUSED 1. Uuest planeeritud jaotuskilbist (masti nr. 2 vahetus läheduses) näha ette uuele objektile välja eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piiriile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ elektrivõrgu inseneri poole (Kalev Seilmaa, 53340756, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kalev Seilmaa

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

5334 0756 | [email protected]

Koostatud: 28.10.2021

Kehtib kuni: 28.10.2023

2/2

_____________________________________________________________________________

Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559

92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550

Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus

HIIUMAA VALD

KÄINA OSAVALLA VALITSUS

Otsa detailplaneeringu puudutatud isikud,

ametid ja asutused 02.06.2022 nr 8-42/105-14

Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu

Käina Osavalla Valitsus korraldab Taguküla Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767)

detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik,

Hiiumaa vald) 20 juunil kell 15:00.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg

osavallavanem

Merilin Kaevandes

462 2882 [email protected]

Teema: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Anna Palusalu <[email protected]> Kuupäev: 16/06/2022, 13:15 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>

Tere

Transpordiame juhendi „Nõuded tehnovõrkude ja -rajaste teemaale kavandamisel“ järgi peaks hüdrant asuma tee kaest 5 m kaugusel. Kas seda annaks ikkagi vähemalt 5m peale viia (riigitee kae servast)? Siseministri määruses toodud 2,5 m on tagatud erateest, seal jääb päästetehnika seisma.

Tervitustega Anna Palusalu peaspetsialist projekteerimise osakond taristu kooskõlastuse üksus +372 5850 7716

From: Anna Palusalu Sent: Wednesday, October 13, 2021 12:10 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)

Tere

Nähtavuskolmnurga mõõtmed tulenevalt juhisest võivad olla 3x190m. Külgnähtavust määrama ei pea. Kuivhüdrandi võib siin kavandada 2,5 m kaugusele kae servast. Kui aga see kavandada riigiteealusele maale, tuleb arvestada ka IKÕ seadmise kohustusega.

Lugupidamisega Anna Palusalu peaspetsialist projekteerimise osakond taristu kooskõlastuse üksus +372 5850 7716 Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet

From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Monday, October 11, 2021 2:55 PM To: Anna Palusalu <[email protected]> Subject: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)

Tere,

_____________________________________________________________________________

Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559

92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550

Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus

HIIUMAA VALD

KÄINA OSAVALLA VALITSUS

Otsa detailplaneeringu puudutatud isikud,

ametid ja asutused 27.06.2022 nr 8-2/105-15

Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu

Käina Osavalla Valitsus korraldab Taguküla Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767)

detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik,

Hiiumaa vald) 21 juulil kell 15:00.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg

osavallavanem

Merilin Kaevandes

462 2882 [email protected]

75

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Asukoha skeem M 1 : 10000 - Tugiplaan M 1 : 1000 - Põhiplaan M 1 : 1000 - Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000

4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

Otsa_Tagukyla-DP-MA.dwg DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud

positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_hoonestus

DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud

positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_krunt

DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil Plan_ala

DP_servituut_tee Planeeritud juurdepääsuservituudi vajadus Ilma tärkandmeteta DP_transp_soidutee Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud

positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_transp_soidutee

DP_kv_ekv Planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muutmisettepanek

Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_kv_ekv

76

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

77

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

Saatja: Katrin Trumm <[email protected]>

Saadetud: 05.08.2022 12:09

Adressaat: Katrin Trumm <[email protected]>

Teema: FW: 8-2/105-17 Otsa DP kooskõlastamine

Manused: Otsa DP kooskõlastamine.asice; 2022.08.01_Otsa maaüksuse DP.asice;

Osavallavanema asendamine (3).asice

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, August 3, 2022 2:00 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: 8-2/105-17 Otsa DP kooskõlastamine

Tere.

Edastan Hiiumaa valla, Taguküla, Otsa mü detailplaneeringu.

Lugupidamisega

Anne Sarapuu

sekretär

462 2888

HIIUMAA VALD

KÄINA OSAVALLA VALITSUS

KÄSKKIRI

Käina 6. juuli 2022 nr 4-2.1/54

Osavallavanema asendamine

puhkusel viibimise ajal

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lõikest 5 ja Hiiumaa valla osavaldade

põhimääruse § 17 lõikest 1

1.Määran enda asendajaks, 18.07 –05..08.2022, sotsiaaltöö spetsialisti Heli Tuisu (Tuisk).

2. maksta Heli Tuisule osavallavanema asendamise eest lisatasu 200 eurot.

.

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg

osavallavanem

Tutvunud ja nõus:

(allkirjastatud digitaalselt)

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 21 - 46

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 16. september 2021. a. nr. 280

Huvitatud isik: FRED KOTKAS Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2022. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2022. a. nr. .........

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Otsa maaüksusele

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets

Kärdla, august 2022. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 7 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 9 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 10 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 10 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 10 1.8 Puittaimede haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................................... 10 1.9 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 11 1.10 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 14 1.11 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 14 1.12 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 14 1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 18 1.14 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 19 1.15 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 19

2. JOONISED

2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 21 2.2 Tugiplaan ............................................................................. M 1 : 1000 ........................................................... 22 2.3 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 23 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan ................... M 1 : 5000 ........................................................... 24

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 26 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 28 3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 280 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................................................. 29 Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ............................................ 31 Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse lähteseisukohad.“ ......................................................................... 33 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta.“ .............................................................................................................. 38 Lisa 3 „Otsa kinnistu planeeringuala.“ ............................................................................................................ 44 Lisa 4 „Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus Otsa kinnistul.“ .................................................................. 45 Lisa 5 „Taguküla Otsa maaüksuse lahendusskeem.“ ...................................................................................... 46

3.4 Rahandusministeeriumi kiri 28. juuni 2021. a. nr. 14-11/4686-2 „Seisukoht Tagukülas asuva Otsa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsusele.“ ........................................................................................................... 47

3.5 Keskkonnaameti kiri 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 „Otsa detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha esitamine.“ .................. 50

3.6 Maaeluministeeriumi kiri 05. august 2021. a. nr. 4.1-5/1478-1 „Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise kohta Tagukülas Otsa maaüksusel.“ ............................................................................................... 54

3.7 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 23. september 2021. a. nr. 8-2/105-8 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise teade.“ ............................................................................................ 55

3.8 Hiiumaa Vallavalitsuse 23. september 2021. a. kodulehe väljavõte „Tagukülas Otsa maaüksuse detail- planeeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .......... 56

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3.9 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 24. september 2021. a. ................................................... 57 3.10 Dagopen OÜ ja Transpordiameti e-kirjavahetus 11.-13. oktoober 2021. a. „Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v.

Hiiu mk.).“ ......................................................................................................................................................... 58 3.11 Transpordiameti kiri 15. oktoober 2021. a. nr. 7.1-2/21/22989-2 „Seisukohade väljastamine Taguküla

Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ ......................................................................................... 59 3.12 Telia Eesti AS 22. oktoober 2022. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685.“ ..... 60

Lisa „Asendiplaan Otsa.“ ................................................................................................................................. 63 3.13 Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. „Tehnilised tingimused 391000.“ ............................................................ 64 3.14 Hiiumaa Vallavalitsuse 12. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu

eskiislahenduse avalik väljapanek.“ .................................................................................................................. 66 3.15 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 13. mai 2022. a. ............................................................... 67 3.16 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 02. juuni 2022. a. nr. 8-42/105-14 „Otsa detailplaneeringu

eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 68 3.17 Hiiumaa Vallavalitsuse 02. juuni 2022. a. kodulehe väljavõte „Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu

eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 69 3.18 Transpordiameti e-kiri 16. juuni 2022. a. „Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.).“ .................................. 70 3.19 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 27. juuni 2022. a. nr. 8-2/105-15 „Otsa detailplaneeringu

eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 71 3.20 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 28. juuni 2022. a. ............................................................. 72 3.21 Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.

Protokoll 21. juuli 2022. a. ................................................................................................................................ 73 3.22 Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste ja

eskiislahenduse avalikust arutelust osavõtjad 21. juuli 2022. a. ...................................................................... 74 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 66 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 66

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 68 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel .........................................................................................................................

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Taguküla külas asuvat Otsa maaüksust, katastritunnusega 36801:001:0767, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6.01 ha ja registriosa nr. 289333.

1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid

Detailplaneeringu eesmärk on Otsa maaüksusele ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja kuni viie kõrvalhoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine hoonetele ning üldplaneeringu muutmine ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel.

1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 13. Jaanuar 2022. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. aprill 2022. a.). 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2021. a.). 5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. juuli 2021. a.). 6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01.04.2021. a.). 7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. oktoober 2021. a.). 8. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 9. Käina valla üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 31. mai 2006. a. määrusega nr. 3). 10. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. määrusega nr. 32). 11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 280 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse lähteseisukohad.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta.“ Lisa 3 „Otsa kinnistu planeeringuala.“ Lisa 4 „Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus Otsa kinnistul.“ Lisa 5 „Taguküla Otsa maaüksuse lahendusskeem.“

12. Rahandusministeeriumi kiri 28. juuni 2021. a. nr. 14-11/4686-2 „Seisukoht Tagukülas asuva Otsa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsusele.“

13. Keskkonnaameti kiri 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 „Otsa detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha esitamine.“

14. Maaeluministeeriumi kiri 05. august 2021. a. nr. 4.1-5/1478-1 „Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise kohta Tagukülas Otsa maaüksusel.“

15. Transpordiameti kiri 15. oktoober 2021. a. nr. 7.1-2/21/22989-2 „Seisukohade väljastamine Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“

16. Telia Eesti AS 22. oktoober 2022. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685.“ Lisa „Asendiplaan Otsa.“

17. Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. „Tehnilised tingimused 391000.“ 18. Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500,

töö nr. AP20_114. 19. Elle Roosaluste poolt 2019. a. koostatud "Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava". 20. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt 2020. a. koostatud "Rannaniitude hoolduskava". 21. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, aprill 2022) Otsa maaüksus asub Taguküla külas riigitee 12149 Kassari surnuaia tee ja Õunaku lahe vahelisel maa-alal. Maaüksus piirneb lõunast Rannaotsa maaüksusega (tunnus 36801:001:0768, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6.13 ha), läänest 12149 Kassari surnuaia tee maaüksusega (tunnus 36802:003:2421, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 4044 m²), loodest 12149 Kassari surnuaia tee maaüksusega (tunnus 20501:001:0180, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 3147 m²), põhjaloodest Liivaniidi maaüksusega (tunnus 36802:003:0016, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4.21 ha), põhjakirdest Ristitee maaüksusega (tunnus 36802:003:0325, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 35.54 ha) ja idast Väinamere Õunaku lahega. Maa-ameti andmetel on Otsa maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 2.73 ha, metsamaa 2.56 ha, õuemaa 0.46 ha ja muu maa 0.26 ha Planeeringuala on hoonestatud, ehitisregistri andmetel on maaüksusel elamu-tuulekoda (ehitisregistri kood 115004115, ehitisealune pind 84 m², maht 204 m³), kuur (ehitisregistri kood 115004116, ehitisealune pind 64 m², maht 143 m³), kuur (ehitisregistri kood 115004117, ehitisealune pind 30 m², maht 75 m³), vana saun (ehitisregistri kood 115004118, ehitisealune pind 17 m², maht 50 m³), uus saun (ehitisregistri kood 115012227, ehitisealune pind 28 m², maht 58 m³), kuivkäimla (ehitisregistri kood 220378267, ehitisealune pind 1 m²) ja puurkaev (ehitisregistri kood 221379173, ehitisealune pind 0.1 m², sügavus -20 m). Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Otsa maaüksusel kitsendusi geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), riigitee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin, 0,4 kV õhuliin ning osaliselt ranna või kalda piirangud: veekogu kallasrada, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või kalda piiranguvöönd ja ranna või kalda ehituskeeluvöönd. Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega. Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale (tunnus KLO1000508), osaliselt Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndisse (tunnus KLO1100141) ja osaliselt Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevööndisse (tunnus KLO1101394). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja Väinamere loodusalana. Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*). Otsa maaüksuse piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. Maaüksuse sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida seal kehtivaid maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi ja üldiseid hooldussoovitusi. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku koridoris, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Otsa maaüksus asub Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav maaüksus Taguküla külas detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, kus üldplaneeringu järgi pole planeeringualal juhtotstarvet määratud (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Taguküla on kogu Kassari hõredamini asustatud küla. Kuid Taguküla alale jääb suhteliselt suur osa kogu saare suvemajadest. Selline võiks olla ka küla arengusuund. Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva hoonestusega krundi ehitusõigust. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Kallasrada (laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m); - Ranna veekaitsevöönd (ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m); - Ranna piiranguvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); - Ranna ehituskeeluvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala (registrikood: KLO1000508); - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd (registrikood: KLO1100141); - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101394); - Natura 2000 Väinamere linnuala (registrikood: RAH0000133); - Natura 2000 Väinamere loodusala (registrikood: RAH0000605); - II kategooria kaitsealused taimed: randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-

kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum). - III kategooria kaitsealused taimed: Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (registrikood: KLO9310584). - Poollooduslikud kooslus: Puiskarjamaa (9070) (registrikood: ELP0020015) ja Rannaniit (1630*) (registrikood:

ELP0020134). - Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m). - 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - 10 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);

1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Juurdepääsuks Rannaotsa ja Taguranna maaüksustele seatakse vajadusel juurdepääsu reaalservituut Liivaniidi ja Otsa

maaüksustele teed kasutavate Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks. 5. Maaüksus asetseb Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate

kitsendustega. 6. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja

piirangutest. 7. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja

maaüksuste sihtotstarvetest. 8. Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike

üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused. 9. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 10. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,

projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. otsusega nr. 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu kohustuseta juhtotstarbeta maa-alal. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe elamu ja kuni viie abihoone rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist laiendades olemasoleva õueala piiri lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. Kassari üldplaneeringu seletuskirja kohaselt peaks Kassari saare peaasulaks ehk keskuseks jääma Kassari küla. Taguküla küla on kogu Kassari hõredamini asustatud küla, kuid sinna küla piirkonda on koondunud aastaringselt asustatud majapidamised. Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa-alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks. Elamuehituseks sobivate maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja elamuehitusalade sobivust saare nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade ning tulevaste kommertsteeninduslike asutuste paiknemisega. Taguküla külas näeb Kassari üldplaneering ette nii hoonete kui suvilate rajamisel loodusesse hajusat paigutust. Krundi (miinimum- )suurust ei ole Kassari üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut. Üldplaneeringu kohaselt on Otsa maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatus 200 m rannajoonest. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, siis tuleb Otsa maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrilt. 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest arvestatuna jäävad osaliselt Otsa maaüksuse hoonestusala ja tervikuna naaber-maaüksuseid teenindav olemasolev juurdepääsutee Väinamere Õunaku lahe ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Otsa maaüksuse detailplaneeringuala jääb osaliselt (ca 4,95 ha ulatuses) Väinamere Õunaku lahe ranna ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav maa-ala suurus on Otsa maaüksusel 2200 m² suurune ehituskeeluvööndisse jääva hoonestusala osa. Ranna ehituskeeluvööndisse jääva Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste juurdepääsutee suurus on ca 335 m², mida võib laiendada või rekonstrueerida seaduses ette nähtud korras. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Otsa maaüksusele ühte hoonestusala, mis kavandatakse suuremas osas olemasolevale õuealale, kus asub olemasolevate hoonetega vana talukoht ja ehitustegevus ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-alale. Planeeritud hoonestusala jääb osaliselt ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere vahele jääb ca 453 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrusega nr. 148. Kaitse-eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 17 sätestab, et enne kaitse-eeskirja jõustumist Kassari, Esiküla ja Orjaku piiranguvööndites kehtestatud üldplaneeringus või detailplaneeringus määratud kohtades on ehitamine lubatud, arvestades kaitse-eeskirja § 5 punktides 5-7 sätestatut. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna planeeritud hoonestusalal puuduvad kaitsealused taimeliigid. Samuti ei ole vaja ehituskeeluvööndis täiendavalt puid maha võtta, kuna hoonestusala on planeeritud olemasolevale hoonestatud õuemaale.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid, ehitustegevus toimub juba olemasoleval hoonestatud õuemaal, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest. Piirkonna ajalooline hoonestus jääb Maa-ameti Ajaloolised kaardid kaardirakenduse „Katastrikaart 1935-1938“ järgselt planeeringualast nii põhju kui lõuna poole. Ajalooline hoonestus jääb ca 400 m kaugusele mere rannast.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal.

Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Vastavalt Keskkonnaameti kirja 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 järgi on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Planeeringuala sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Planeeringuala piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades eelnevat ning Kassari piiranguvööndi ja Taguküla sihtkaitsevöönd kaitse-eesmärki (maastikuilme säilitamine), on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud sellel alal loodusliku (kõrg-)haljastuse säilitamine. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks ei ole üldjuhul vajalik kadakate/puude raie planeeritava hoonestusala juures, kuna hoonestusala on planeeritud sisuliselt olemasolevale kasutusest väljas olevale õuemaale. Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 0,0 – 4,1 m, planeeritud hoonestusalal 2,44 – 3,10 m ja üksikul tõusul kuni 3,79 m. Planeeritav maa-ala on suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist ei oma negatiivset mõju, sest olemasoleva õuemaa täpsustamine ning selle maapind on merest oluliselt kõrgemal ning võimaldab efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala ilma selle reljeefi muutmata. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringualal on kõlvikutest määratud looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud. Hoonestuse püstitamise järgselt uusi kõlvikuid ei teki, eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas - suureneb õuemaa kõlviku pind, väheneb rohumaa pind ja seda osas, kus varasemalt oli õuemaa kasutus. Hoonestusala on planeeritud olemasoleva õuemaa kõlvikule. Hoonestusala laiendamine väljapool hoonestusala ehituskeeluvööndisse, suureneb hoonestusala ca 34% ehk ca 2200 m². Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav hoonestusala asub riigimaantee ääres ja maaüksusele viib kui ka läbib olemasolevad juurdepääsuteed, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides, ning tehnovõrgud. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rajamisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kuhu juhtfunktsiooni pole määratud. Taguküla küla on tänaseks suhteliselt tihedalt asustatud küla, lähimad mererannaga piirnevad hoonestatud maaüksused asuvad ca 220 m kaugusel põhjakirde suunal ja ca 180 m kaugusel kagu suunal. Suur osa Taguküla küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja juurdepääsuteede äärde. Lähim mererannaga piirnev hoonestatud maaüksus on Taguranna maaüksus, mille hoonestus asub ca 180 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik kõrghaljastus ja rohumaa. Sealne hoonestus jääb merest ca 360 m kaugusele. Piirkonna ajalooline hoonestus asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935- 1938“ andmetele tuginedes Otsa maaüksusest ca 0,43 km põhja pool, Ristete maaüksusel (tunnus 36802:003:0950). Sealne hoonestus jääb merest ca 400 m kaugusele. Samuti asub ajalooline hoonestus Otsa maaüksusest ca 0,65 km lõunakagu pool, Tammsepa maaüksusel (tunnus 36802:003:1680). Sealne hoonestus jääb merest ca 620 m kaugusele. Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Otsa maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaanile, kus planeeritud hoonestusala kaugus rannast on ca 453 m. Planeeritud hoonestusala jääb suhteliselt sarnasele kaugusele merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned. Planeeritud Otsa maaüksuse hoonestusala on valdavalt hoonestatud ja juurdepääsutee alates riigimaanteelt välja ehitatud, mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Elamumaa hoonete kompleks, üks üksikelamu ja 5 kõrvalhoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 600 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja kõrvalhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. Detailplaneering näeb ette elamu-tuulekoda (ehitisregistri kood 115004115) rekonstrueerimise suvemajaks ja esialgu uus saun (ehitisregistri kood 115012227) säilimise. Kuna teised hooned on amortiseerunud ning nende taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas, siis näeb planeeringulahendus nende hoonete likvideerimise lammutamise teel. Kavandatud krunti või selle hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi Pindala

ha Planeeritav detailplaneeringu

sihtotstarve Planeeritav katastri sihtotstarve

1. Otsa 6,01 Üksikelamu maa, EP 15% Looduslik maa, HL 85%

Maatulundusmaa 100%

1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Planeeritud hoonestusala määramisel on lähtutud tegelikust olukorrast, kasutades ära metsamaa keskel olevat õuemaana kasutatavat maa-ala. Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue ja ka rekonstrueeritavate hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus olemasolevate ja säilitavate puude vahele. Arhitektuurne lahendus peab arvestama hoonestusalal olemasolevate puudega. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Otsa maaüksuse ehitusõigused:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 6 (1 üksikelamu ja 5 kõrvalhoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 600 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1100 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 600 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 8,0 m kõrvalhoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -

Katused: kalded - 35° - 45° põhihoone põhimahul (kõrvalpinnal lubada lamekatus näiteks katuseterrassi rajamiseks) 35⁰ - 45⁰ kõrvalhoonel kõrgusega kuni 8 m 20⁰ - 45⁰ kõrvalhoonel kõrgusega kuni 5 m

materjalid - katusekivi, rullmaterjal, värviline eterniit, värvitud plekk, roog tüüp - pult- ja viilkatus

Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed

1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD

1. Planeeringuala suurus - 6,01 ha 2. Planeeritava maaüksuse suurus - 6,01 ha 3. Ehitisealune pind kokku - 600 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 1

1.8 PUITTAIMEDE HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Planeeritaval maa-alal hoonestusala ümber ja maaüksuse keskosas kasvab puittaimestik tihedalt ehk tegemist on metsaga. Domineerivaks puuliigiks on maaüksuse hoonestusala ümber okaspuud ja rannapoolsel osal lehtpuud. Lehtpuu metsa all kasvab peamiselt võsa. Vaatamata sellele, et enamus puude asukoht tundub süstemaatilisena, on siiski alust eeldada, et puud on hakanud kasvama spontaanselt ja ei ole istutatud. Planeeritud krundil peab väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed säilitama olemasoleva kõrg- ja madalhaljastuse. Hoonestusalal on soovitav näidata koostatavas ehitusprojektis säilivad ja raiutavad üksikpuud. Valitud üksikuid lehtpuid või -põõsaid võib alles jätta. Säilitama peab võimalikult palju ka looduslikku alustaimestikku. Hoonestusalal säilivatel puudel

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

võib peenikesi kuivi oksi (d <5 cm) laasida, kuid jämedad kuivanud ja kõverad oksad pigem kaunistavad vanemat puid. Võimalusel tuleks puude ümbrus võsast puhastada, kuna sellisel juhul pääseb puude võimsus ja dekoratiivsus paremini esile. Hoonestusalal tuleb puid säilitada võimalikult palju, likvideerida võib neid juhul, kui jäävad planeeritavate hoonete ette, samuti kui hoonet teenindavate kommunikatsioonide kavandamisel alternatiivseid võimalusi ei ole (näiteks kanalisatsioonisüsteemi ja maakütte rajamisel). Ehituse käigus kindlasti jälgida, et kaevetööde teostamisel arvestataks säilitatavate puude juurte ulatusega, et neid mitte vigastada. Säilitada ei tohiks puid, millel tehakse kaevetöid võra all, kuna sellisel juhul kahjustatakse suure tõenäosusega puu juuri ning puu võib muutuda tormitundlikuks ja ohtlikuks nii ühepoolsete juurte läbikaevamise tõttu kui ka mädanike tõttu. Seega proovida säilitada, aga kui jäme juur (>10 cm) saab viga, siis pigem maha võtta. Kuigi praeguses seisus ei ole kõrghaljastust hoonestusalal üsna palju, siis juhul kui tekib vajadus rajatavate hoonete ümber ka uut haljastust rajada, siis tasuks selleks kasutada neid liike, mis alal või piirkonnas juba praegu kasvavad. Hoonete lähedusse ei tohiks kavandada puid, mille liigiomane kasvukõrgus on väga suur. 1.9 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.9.1 Veevarustus Maaüksusel olemasolev salvkaev on kasutusest väljas ja see suletakse vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määruses nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatule. Olemasolevate ja planeeritavate hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundile planeeritud puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.9.2 Reoveekanalisatsioon Eesti Geoloogiateenistuse „Eesti Geoloogiline Baaskaart. Põhjaveekaitstus. Hiiumaa“ (M. Männik, 2020) andmetel asub planeeringuala põhjaveega kaitstus hoonestusalal nõrgalt kaitstud alal ja hoonestusalast merepoolne maa-ala on keskmiselt kaitstud ala. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 2 ja punkt 4sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

- kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist;

- kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Olemasolevate ja planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud mehaanilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Mehaaniline omapuhasti on lubatud, kui imbsüsteem rajatakse hoonestusala piirist merepoolsele alale, kus on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Kui omapuhasti imbsüsteem rajatakse hoonestusalale, mis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis on vajalik bioloogilise omapuhasti paigaldus. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Mehaanilise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m, bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.9.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ redaktsioonist. 1.9.4 Elektrivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin ja 0,4 kV õhuliin. Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. koostatud „Tehnilised tingimused 391000“. Planeeringulahendus näeb ette olemasoleva 0,4 kV õhuliini masti nr. 2 vahetusse lähedusse uue jaotuskilbi rajamise, millest on planeeritud eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Hoonestuse elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV liitumiskilp, naaber-maaüksuse juurdepääsutee kõrvale. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. 1.9.5 Sidevarustus Planeergualal sidevõrgu liinirajatised puuduvad. Lähimad sidevõrgu liinirajatised asuvad teisel pool 12149 Kassari surnuaia teed: Telia Eesti AS’ile kuuluvad side maakaabelliin ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus’ele (ELA_SA) kuuluv sidekanalisatsioon. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt 22. oktoober 2021. a. Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685“.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Sidevarustuse liitumispunkt on Kanepiaia maaüksuse (tunnus 36802:003:1660) ees olev ELA_SA’le kuuluvast sidekaev 026YK01, millest on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus. Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Transpordiametiga. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamine nii ELA_SA kui Telia Eesti AS sidevõrgus võib toimuda vaid ELA_SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti ja/või Telia Eesti AS, järelevalve töötaja juuresolekul. Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

1. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

2. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

3. Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.

4. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

5. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks: - mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; - mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; - puude istutamine ja langetamine; - vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru,

kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;

- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. 6. EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde

teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Sidevõrguga liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate ELA SA ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Alternatiivse lahendusena on lubatud sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmetega. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +2,4 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.10 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. 10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.11 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 12149 Kassari surnuaia tee riigiteelt kasutada olemasoleva mahasõiduga piki rekonstrueeritavat juurdepääsuteed või Otsa maaüksuse põhjapiiril Liivaniidi maaüksusel asuvat juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Otsa maaüksusele planeeritud tuletõrje veevõtukohast. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12149 Kassari surnuaia tee riigiteelt rekonstrueeritavat mahasõitu. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Planeeritud tuletõrje veevõtukoht ja selle 200 m ja 400 m ulatusega teeninduspiirkond, juurdepääsutee ja võimaliku kuivhüdrandi asukohaga on määratud Asukoha skeemil ja Põhiplaanil. Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Taguküla sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana. Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks.

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Taguküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, kadastike, loopealsete ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning vanade loodusmetsade ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Lisaks on kaitse-eeskirja kohaselt Taguküla sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine kinnistu tarbeks. Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Rannaniitu on soovitatav hooldada karjatamise teel või niites üks kord vegetatsiooniperioodi jooksul, et hoida ära ala võsastumine ning suurendada taimestiku liigirikkust. Rannaniidul peaks karjatamise tulemusena olema vähemalt pool karjatatavast alast madalaks söödud. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt 2020. a. koostatud "Rannaniitude hoolduskava" järgselt on rannaniidu hooldamise üldised nõuded: Hoolduses olevatel rannaniitudel on välistatud väetamine, külvamine ja kuivendamine, samuti loomade lisasöötmine ja antibiootikumidega ravimine. Kui loomad haigestuvad, siis tuleb nad ravimite võtmise ajaks rannaniidult ära viia. Hekseldamise (v.a karjatamisjärge hekseldamise) keelamine poollooduslikel kooslustel on teaduslikult põhjendatud nõue, sest võrreldes traditsioonilise majandamisega kahandab hekseldamine oluliselt poollooduslike niidukoosluste loodusväärtust ning mõjub halvasti suuremale osale elustikurühmadest. Põllumajanduse väliste mõjurite osas tuleb silmas pidada, et rannaniitudele ei püstitata ehitisi ning lindude pesitsusajal võib olla vajalik piirata ala külastust. Rannaniitu tuleb karjatada intensiivsemalt ranna äärest, samuti on oluline tagada piisav karjatamine lompides ja kraavide kallastel, et need ei roostuks. Kuigi rannaniitudele on valdavalt sobivaimaks majandusviisiks karjatamine, siis tegelikult on rannaniite traditsiooniliselt ka niidetud. Paljudel rannaniitudel on tänagi niitmine sobivaks majandamise ja hooldamise viisiks. Niitmine sobib mitmetele kõrgekasvulistele taimedele nt. emaputk, niidu-kuremõõk, lindudest eelistavad niitmise eelset kõrgemat rohustut näiteks tutkad.

- Niitmise soodustamiseks kive alalt ära vedada või muud moodi ala looduslikku vahelduvust muuta ei tohi. - kivise rannaäärega niit, mis on traktoriga ligipääsmatu, see ranna osa tuleks trimmerdada. - Niiskete niidualade puhul peavad niidumasinad olema võimalikult kerged, et ei jätaks niidukamarasse roopaid. - Traktoriga niitmine sobib pideva hooldusmeetmena kõrgematele ja vähem kivisematele aladele. - Pärast niitmist on soovitatav niidetud aladel ka loomi ädalas karjatada. - Kuna lindude põhiline järelkasv tuleb järelkurnadest, siis on oluline, et niitmisaeg arvestaks järelkurna pesa

hülgamise ajaga. Selliseks niitmiskuupäevaks sobib 15.juuli. Kui aga ala kaitse-eesmärgiks on kõrgekasvulised taimeliigid, mis vajavad varasemat niitmist, siis on soovitatavaks niitmispäevaks 1. juuli või muu kuupäev, mida konkreetsele alale on määranud liigi ekspert.

- Rannaniidu niitmine peaks eelkõige toimuma selleks, et alalt koguda loomadele sööta, seetõttu on loomulik, et niidetud biomassi ei jäeta alale vedelema ka mitte purustatud kujul.

Puiskarjamaade hooldamise peamiseks viisiks on karjatamine. Kui karjamaa ei ole veel korralikult taastunud või karjatamiskoormus on väike ning loomad on söönud taimi valikuliselt, mistõttu on jäänud kasvama kõrgemakasvulised liigid (angervaks, luht-kastevars, ohakad jt.), tuleb karjamaa sügisel üle niita. Kui niite kogus on suur, tuleb see ära koristada. Puiskarjamaade hooldamise peamised soovitused ja tingimused on:

1) karjatada tuleb olenevalt niidu iseloomust koormusega 0,3-1,0 lü/ha; 2) karjatamiskoormus sõltub järgmistest teguritest:

a) koosluse tüübist; b) mulla iseloomust (määrab tallamistaluvuse); c) kariloomade liigist, tõust, vanusest; d) karjatamise ajast ja kestusest (karjatamisperioodi algul võib koormus olla suurem, hiljem väiksem); e) ilmastikust;

3) tuleb vältida nii üle- kui alakarjatamist (alakarjatamisel hakkavad domineerima ärasöömata liigid, ülekarjatamisel hävib niidukamar, saavad kahjustada puud);

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4) sobiva karjatamiskoormuse puhul on ca pool karjamaad madalmurus (soovitatav rohustu kõrgus kuivadel niitudel karjatamisperioodi lõpus kuni 3 cm, niisketel niitudel kuni 5 cm);

5) vajaduse korral tuleb koormust reguleerida karjakoplitega; 6) kuna erinevad kariloomad söövad erinevaid taimeliike (veised eelistavad suuremaid ja mahlasemaid taimi, lambad

rohundeid ja vähekaredaid liike, lambad, kitsed ja hobused söövad ka puude lehti ja koort), siis on soovitatav karjatada koos või vaheldumisi erinevaid loomaliike;

7) karjamaa ei tohi olla ühenduses kultuurrohumaadega; 8) loomadele ei tohi anda lisasööta; 9) lisarajatised –varjualused, joogikohad –tuleb seada karjamaa vähemväärtuslikku piirkonda, tehes nii võimalikult

väikest kahju niidukamarale (Jürgens, Sammul 2004a). 10) loomade joogikohti tuleb vahetada vältimaks nende ümbruse ulatuslikke mullakahjustusi.

Analoogselt puisniitudega tuleb ka puiskarjamaadel jälgida puitaimestiku tihedust ja seisundit. Putukate, lindude, seente- sammalde-samblike liigirikkuse seisukohast on oluline säilitada vanu puid ka siis, kui nad on juba poolkuivanud. Puurinde järjepidevuse huvides tuleb jätta puistu harvendamisel kasvama ka noori puid, et need ajapikku asendaksid surnud isendeid (vaata lisaks Elle Roosalus 2019. a. koostatud "Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava"). Otsa maaüksuse piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Otsa maaüksuse sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Mõlemad nimetatud liigid on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Planeeritav hoonestusala jääb II kaitsekategooria linnu elupaigast ca 180 m kaugusele. Arvestades ümbruskonna asustust, siis Otsa maaüksusele kavandatud hoonestuse püstitamise ja hilisema kasutamise mõju linnuliigile on eeldatavasti väike. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta maaüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta. Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt ranna- või kalda ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala laiendamist ranna ehituskeeluvööndisse, endise talu õuemaa ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna veekaitsevööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 20 meetrit). Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Maaüksusega piirneva Läänemere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kassari” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks ja suvilaehituseks. Ranna ehituskeelujoon on määratud Kassari üldplaneeringuga. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit. Vältida teede õgvendamist, tuulegeneraatorite püstitamist ning metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, va. lehtmetsa istutamine nõukogude perioodil ülesharitud uudismaadele (=endised puisniidu-alad) külade vahele.

- Hooldussoovitused: Kuna Kassari puhul on tegemist puhkemajanduslikult väga olulise kultuurmaastikualaga, tuleks koostada hoolduskava. Põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine. Rannaäärseid noori männikuid võiks harvendada ja majandada puiskarjamaana (nii nagu Kassari kabeli ümbruses). Ka enamik kadastikke Kassaril (Sääretirbil, Merekülas, Tagukülas, Veskimäe ümbruses, Reigi saarel, Käina lahe ääres) vajaksid tugevat harvendamist enne põõsaste liitumist ühtlaseks tihnikuks. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Tühjalt seisvad endised kolhoosi tootmishooned tuleks kas kasutusele võtta või lammutada.

Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala tervikuna rohelise võrgustiku koridoris. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

(Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12149 Kassari surnuaia tee km 0,43-0,49 ning asub osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 161 autot. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud. Sellest tulenevalt planeerida elamud väljapoole riigitee kaitsevööndit. Juurdepääsuna planeeringualale kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 0,45. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt ei ole planeeritud. Planeeritud krundi juurdepääsutee on näidatud põhiplaanil. Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on planeeritud mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 3 x 190 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 190 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uutest tehnovõrkudest koos selle kaitsevööndi ulatusega on riigitee alusele maaüksusele planeeritud riigiteega ristuv planeeritud sidekanalisatsioon, mis tuleb projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik1 § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.9.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Juurdepääsuks Rannaotsa ja Taguranna maaüksustele on Liivaniidi ja Otsa maaüksustele planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. Kuna naaber-maaüksuste juurdepääsuteele on planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus, siis ei ole vajadust eraldi transpordimaa maaüksust juurdepääsuteele moodustada. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.14 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Maaüksusele seada maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava maaüksuse kasuks. 2. Maaüksusele seada maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude

valdajate kasuks. 3. Maaüksuse hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude

parameetrite, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade/teatiste taotlemine; 5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis), sealhulgas

arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 7. Hoonestuse püstitamine; 8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade/teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 9. Haljastustööd lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus.

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

TINGMÄRGID:

ALAJAAM

RIIGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE

PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2022. aasta Eesti põhikaart mõõtkava M 1 : 10000 mustvalget rasterkaarte nr. 62133 ja nr. 62134. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastikul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevööndis ( registrikood: KLO1101394); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused BK77 süsteemis.

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

LAUTRI KOHT

MUINSUSKAITSEALA PIIR MUINSUSKAITSE KINNISMÄLESTIS

(PERSPEKTIIVNE) KOHALIK MAANTEE

400 m

20 0 m

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

13.04.2022. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 21 - 46

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA SKEEM

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TAGUKÜLAS ASUVA OTSA

Rannaniit (1630*) ELP0020134

Puiskarjamaa (9070) ELP0020015

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd Registrikood: KLO1101394

Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: RAH0000133

Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: RAH0000605

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd Registrikood: KLO1100141

Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: RAH0000133

Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: RAH0000605

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_114 ning Maa-ameti vektorkaarti nr. 61333. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

13.04.2022. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 21 - 46

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

TUGIPLAAN

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TAGUKÜLAS ASUVA OTSA

ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI VÄLISPIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR

SALVKAEV HOONE

MUSTKATTEGA TEE

SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR

KRUUSKATTEGA TEE TEERADA

KADASTIK, VÕSA

MURU, HOOLDATUD ROHUMAA

ROHUMAA

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

ÜKSIK KADAKAS VÕI PÕÕSAS

OKASPUU (KUUSK)

PUURIVI

10 KV KAABELLIIN 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

0,4 KV KAABELLIIN SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS SIDE JÄTKUKAEV

METS

LIIKLUSMÄRK

2

1

R=10m

4

p3 SA

3

4

4 36 .52

28.55

25.71 113.48

149.11

Rannaniit (1630*) ELP0020134

Puiskarjamaa (9070) ELP0020015

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd Registrikood: KLO1101394

Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: RAH0000133

Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: RAH0000605

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd Registrikood: KLO1100141

Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: RAH0000133

Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: RAH0000605

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508

30 m

³

TVK 30.00 5.0

50 .00

10 .00

10 .00

10.00

168.92

452.93

200.00

OLEMASOLEV MAHASÕIT REKONSTRUEERITAV

LK 12149

3 0.00

JK

NÄ HT

AV US

KO LM

NU RK

3 x1

90 m

NÄHTA VUSK

OLM NURK 3

x19 0m

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT (kuvatud skemaatilisel eesmärgil, topo-geodeetiline

alusplaan koos tehnovõrkudega tuleb tuleb koostada projekteerimise staadiumis)

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

maa- pealne

maa- alune kokku sh.

1. korrusel norma- tiivne

kavan- datud

Otsa 1 6,01 600 - 6 EP / 15 Põhihoonel 2 / - Põhihoone 1.100 600 3 3 TP3 - Planeeritud sõiduautode parkimine, 3 kohta; HL / 85 8,0 (11,3), põhimahul - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks;

kõrvalhoonel 35°-45°, - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; 8,0 (11,3). vii lkatus. - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 5 m ja 10 m;

Kõrvalpinnal - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; lubatud - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 20°-45°, - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; pult- või - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel; vii lkatus. - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 10 m;

Kõrvalhoonel - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; 20°-45°, - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; pult- või - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala osas; viilkatus. - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;

- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd, registrikood KLO1101394; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood RAH0000133; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood RAH0000605; - Poollooduslikud kooslus: Puiskarjamaa (9070), registrikood ELP0020015; - Poollooduslikud kooslus: Rannaniit (1630*), registrikood ELP0020134; - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik.

Kokku 6,01 600 6 1.100 600 3 3

Pos nr. Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E DK R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Parkimiskohtade arv Olemasoleva krundi

aadress

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus (abs.)

Krundi suurus

(ha)

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_114 ning Maa-ameti vektorkaarti nr. 61333. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul. 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

01.08.2022. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 21 - 46

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

PÕHIPLAAN

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED: TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, TÖÖ NR. 21 - 46

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

HL LOODUSLIK MAA

PLANEERITUD JAOTUSKILBI VÕIMALIK ASUKOHT JK

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR

PÕHIKAARDI JÄRGNE ÕUEMAA

PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

4

PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT (hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, imbväljaku kuja on vähemalt 10 m)

p3 SA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)

KALLASRADA (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m)

RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

PLANEERITUD KÕRVALHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT

3

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER12149

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK3x190m

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TAGUKÜLAS ASUVA OTSA

LOODUSKAITSEALA

POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA1630*

Hoonestusala ca 8662 m²

3 "OTSA"

6 tk.

15% EP, 85% HL 8,0 m 2 / -

6,01 ha

600 m²

1

PLANEERITUD HOONESTUSALA

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR

ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI VÄLISPIIR

(kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool kaabelliini 1 m paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONITRASSI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel) TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHTPK

ÜKSIKELAMUST REKONSTRUEERITAV KÕRVALHOONE

OLEMASOLEV KÕRVALHOONE ASUKOHT

1

2

ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDOR

PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK (jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)

OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA

L

Sk1

L

E1

Ph

E1

Sk

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Keina Ehitus AS koostatud "Kassari saare üldplaneering" Kassari saare maakasutuskaarti M 1 : 20 0000, töö nr. 99-14. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastikul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevööndis ( registrikood: KLO1101394); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

TINGMÄRGID

EHITUSKEELUVÖÖND (VASTAVALT RANNA- JA KALDAKAITSE SEADUSELE)

SIHTKAITSEVÖÖND

PIIRANGUVÖÖND

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA- KESKUSE MAA-ALA, SEGAEHITUSALA

PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISHOONETE MAAPh

SOOVITUSLIK EHITUSPIIRKOND HAJAASUTUSVIISILE

HELIKOPTERI PLATS (LIIKLUSMAA)

PÕLLUMAAD (MAATULUNDUSMAA)

KÜLADE PIIRID MATKARAJAD (OL. OL./PERSPEKT.)

ÄRIMAA, ELAMUMAA, SUVILATE MAAÄ / E / Sk

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

13.04.2022. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 21 - 46

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TAGUKÜLAS ASUVA OTSA

L

PLANEERITUD MAA-ALA PIIR RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone

MUUTMISETTEPANEK RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI kõrgusväärtusest)

HIIUMAA VALLAVALITSUS

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU PLAAN

25

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 26

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Otsa maaüksuse juurdepääsu teele riigiteelt kirde suunal.

FOTO 2: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale edela poolsest nurgast kirde suunal.

FOTO 3: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale kagu poolsest nurgast põhjaloode suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 27

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale kirde poolsest nurgast läänedela suunal.

FOTO 5: Vaade Otsa maaüksust läbivale Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste juurdepääsule põhja suunal.

FOTO 6: Vaade Otsa maaüksuse rannaäärsele maa-alale idakirde suunal.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 28

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Seisukoht Tagukülas asuva Otsa

kinnistu detailplaneeringu

algatamise otsusele

Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus esitas 06.06.2021 Rahandusministeeriumile taotluse

Tagukülas asuva Otsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid

detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu,

detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud.

Planeeringuala on Otsa maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (36801:001:0767) suurusega

6 ha, kõlvikuliselt koosseisult valdavalt looduslik rohumaa ja metsamaa. Ala on hoonestatud,

alal on elamu-tuulekoda, kaks kuuri, kaks sauna ja kuivkäimla.

Planeeringu eesmärk on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ja viie abihoone

püstitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, teede, tehnovõrkude ja -rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete

tingimuste määramine. Planeeringualale on juurdepääs riigimaanteelt Kassari surnuaia teelt

(12149).

Otsa maaüksus jääb kogu ulatuses Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Kassari

piiranguvööndisse ja osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Taguküla

sihtkaitsevööndisse. Maaüksus asub Natura 2000 Väinamere linnualal ja Natura 2000

Väinamere loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liigi esinemise tõenäosus.

Lähteseisukohtade kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd

Keskkonnaametiga.

Planeeringualal on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 30.

Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare,

üldplaneeringu (üldplaneering) kohaselt jääb planeeringuala maatulundusmaa juhtotstarbega

maa-alale. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi

vähendamiseks.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne

detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.

Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:

1. Otsa kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui

kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.

Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

Teie 17.06.2021

Meie 28.06.2021 nr 14-11/4686-2

2

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid

ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus

selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

2. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt asub

planeeringuala Kassari edela- ja lõunaosa puhkealal, rohelise võrgustiku tuumalal ning

Kassari I klassi riikliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringuga on

tehtud ettepanek Kassari väärtusliku maastiku rahvusmaastikuks määramiseks.

Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud

väärtuslike maastike hooldussoovitusi, samuti väärtuslike maastike, puhkealade ja

rohelise võrgustiku arengu põhimõtteid ja kasutustingimusi.

3. Alal on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 301. Palume

detailplaneeringu koostamisel teha koostööd Maaeluministeeriumiga.

4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Enne

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, peab kohalik

omavalitsus kaaluma, milline on detailplaneeringu algatamise eesmärk ja vajadus ning

kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Palume kaalutlus ja selgitus

detailplaneeringu algatamise otsusesse lisada.

Juhul, kui detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, peab PlanS § 142

lõike 7 kohaselt detailplaneeringu koosseisu kuuluma üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava

osa muudatuste ettepanek.

PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos

olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega

detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad

lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse,

planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu

elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga

seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Hiiu talitust kursis

detailplaneeringu koostamisega

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisaadressaat: Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus

1 Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29.

3

Urve Pill 715 5809

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie 17.06.2021 nr 8-2/105-2

Meie 19.07.2021 nr 6-5/21/13924-2

Otsa detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha

esitamine

Palusite Keskkonnaameti seisukohta Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõule „Otsa maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“1 ning ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele2.

Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Taguküla külas asuvat hoonestatud3 Otsa kinnistut4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine üksikelamu ja viie

abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvöönd i

vähendamine.

Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulis t

keskkonnamõju5 ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine

ei ole eeldatavalt vajalik6.

Siiski teeme esitatud materjalide kohta järgnevad märkused, millega palume arvestada.

1. Kaitstavad loodusobjektid

Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale7, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Taguküla sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura

1 Otsuse eelnõuga koos esitati Lisa 2 „EELHINNANG Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ (edaspidi eelhinnangu eelnõu) 2 Otsuse eelnõu Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse detailp laneeringu lähteseisukohad“ 3 Ehitisregistri andmetel asuvad Otsa kinnistul hooned: elamu-tuulekoda, kaks kuuri, vana saun, uus saun; ja rajatis

kuivkäimla. Ehitised paiknevad olemasoleval õuemaal. 4 Katastritunnus 36801:001:0767, pindala 6,01 ha, katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa 5 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 mõistes 6 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 7 Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrus nr 148 „Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-

eeskiri)

2 (4)

2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana8 ja Väinamere loodusalana9.

Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme

säilitamine. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks.

Taguküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, kadastike, loopealsete ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja

puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning vanade loodusmetsade ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse10. Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti11) nõusolekul tee ja tehnovõrgu

rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd12. Lisaks on kaitse-eeskirja kohaselt Taguküla

sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine kinnistu tarbeks13. Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada

detailplaneeringut14.

Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine15.

Detailplaneeringus tuleb käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning lisada hooldussoovitused ja –tingimused (konsulteerides näiteks Keskkonnaameti maahoolduse

büroo spetsialistiga Kaie Sarv).

Otsa kinnistu piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on

keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas16.

Otsa kinnistu sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide rand- soodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. II kaitsekategooria

taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud17.

Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba - vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Mõlemad nimetatud liigid on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine

ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud18.

Eelhinnangu eelnõus tuleb käsitleda tegevuse võimalikku mõju lisaks veripunasele koldrohule

8 Keskkonnaregistri kood RAH0000133 9 Keskkonnaregistri kood RAH0000605 10 Kaitse-eeskiri § 8 lg 1 p 1 11 Looduskaitseseadus (LKS) § 21 lg 1 12 Kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 1 13 Kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 2 14 LKS § 14 lg 1 p 5 15 Kaitse-eeskiri § 11 ja § 16 16 LKS § 55 lg 8 17 LKS § 55 lg 7 18 LKS § 55 lg 6

3 (4)

ka teistele kaitsealustele liikidele, vaatamata sellele, et hoonestusala ei kavandata

sihtkaitsevööndisse. Samuti lisada planeeringu võimalik mõju rannaniidul rohkearvulise lt peatuvatele rändlindudele.

Arvestades, et detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt planeeritakse hoonestusa la võimalikult suures osas olemasolevale õuealale ja vanale taluasemele, kus ei esine kaitstavaid

elupaigatüüpe ega kaitsealuste liikide elupaiku, ei avalda kavandatav tegevus eeldatavalt ebasoodsat mõju Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale ja Natura 2000 võrgustiku aladele.

Planeerimismenetluse käigus tuleb arvestada keskkonnatingimustega ning vältida otsest või kaudset negatiivset mõju loodusväärtustele ja keskkonnale.

2. Ranna ehituskeeluvöönd

Otsa kinnistu jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on määratud looduskaitseseadusega. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit19. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja

ehituskeeluvööndi laiusest20. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt

üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest21. Otsa kinnistu rannaalal esineb korduv üleujutus ning kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale

iseloomulik taimestik (rannaniidud).

Kuna Kassari üldplaneeringuga22 ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, tuleb antud piirkonnas ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kõrgusjoonest (1 meetri kõrgus- joonest mõõdetud 200 meetrit). 1 meetri kõrgusjoonest arvestatuna jääb Otsa kinnistu osaliselt

ranna ehituskeeluvööndisse.

Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud23. Ranna ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede-

ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest24. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul25.

Detailplaneeringu lähteseisukohtades ja eelhinnangu eelnõus on kirjas, et elamukrund i hoonestusala kavandatakse suuremas osas olemasolevale õuealale, kus asub vana talu koht ja

ehitustegevust ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-aladele. Samas puudub detailplaneeringu eskiislahendus, kust oleks näha,

millisele alale hoonestusala kavandatakse. Arvestades, et Otsa maaüksuse detailplaneeringu üheks ülesandeks on ranna ehituskeeluvöönd i

vähendamine, siis tuleks eelhinnangus käsitleda ka kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sh ranna kaitse eesmärkidele26, ning vajadusel teha ettepanek hoonestusala paiknemisele või

selle asukoha valiku kriteeriumitele. Tingimusel, et planeeringus arvestatakse ranna kaitse eesmärkidega ning ehitustegevust ei

19 LKS § 38 lg 1 p 1 20 LKS § 35 lg 4 21 LKS § 35 lg 31 22 Kehtestatud Käina Vallavolikogu 27.03.2003 määrusega nr 32 23 Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 24 LKS § 40 lg 1 25 LKS § 40 lg 3 26 Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine

4 (4)

kavandata väärtuslikele looduskooslustele, ei välista Keskkonnaamet hoonestusala laiendamist

Otsa kinnistu olemasoleva õuemaaga piirnevale alale, mis on ajalooliselt olnud inimtegevusest mõjutatud ning varasemalt kasutatud põllumaana.

Kui planeeringu koostamisel arvestatakse ranna kaitse eesmärkidega, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju rannale.

3. Üldised märkused

Palume otsuse ja eelhinnangu eelnõusse KSH algatamise vajalikkuse kaalumise alustena lisada KeHJS § 33 lõike 2 punktid 1 ja 3, kuna tegemist on Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega

nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Pakkonen peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected]

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Pilvi Post

Käina Osavald

Teie: 21.07.2021 nr 8-2/105-5 Meie: 05.08.2021 nr 4.1-5/1478-1

Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise

kohta Tagukülas Otsa maaüksusel

Austatud proua Post

Soovite Maaeluministeeriumi arvamust ning vajadusel ettepanekuid Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse eelnõule „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Käina Osavallas Tagukülas asuva Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767, registriosa

289333) suurus on 6,01 ha. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa ning sinna kavandatakse

üksikelamu ja abihoonete ehitust koos sinna juurdekuuluvate tehnovõrkude ja muu vajaliku

paigutusega. Lisatud dokumentidest selgub, et hoonestusala planeeritakse suures osas

olemasolevale õuealale ning ehitustegevust kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning

poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-aladele ei planeerita.

Nõustume Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise“ eelnõu lisa 1 punktis

4 toodud lähteseisukohtadega ning Maaeluministeeriumil täiendavaid ettepanekuid

lähteseisukohtadele ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Saron

Kantsler

Kristine Hindriks

625 6187 [email protected]

Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559

92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550

Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus

HIIUMAA VALD

KÄINA OSAVALLA VALITSUS

Ametid, asutused ja

puudutatud isikud 23.09.2021 nr 8-2/105-8

Otsa maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamise teade

Hiiumaa Vallavolikogu algatas Hiiumaa Vallavolikogu 16.09.2021 otsusega nr 280 Tagukülas

asuva Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767, pindala 6,01 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa) detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise

hindamise. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju ja ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja kaitsealadele.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Otsa maaüksusel ehitusõiguse määramine, teede ja

liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja – rajatiste paigutuse määramine,

servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada ranna- ja ehituskeeluvööndi ulatust Otsa

maaüksusel. Otsa maaüksuse detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Käina valla osa,

Kassari üldplaneeringu põhilahendust ehituskeeluvööndi vähendamise osas.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise otsusega saab tutvuda Käina Osavalla Valitsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa

vald või Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-algatamine

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg

Käina osavalla vanem

Merilin Kaevandes

[email protected], 462 2882

Teema: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Anna Palusalu <[email protected]> Kuupäev: 13/10/2021, 12:09 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>

Tere

Nähtavuskolmnurga mõõtmed tulenevalt juhisest võivad olla 3x190m. Külgnähtavust määrama ei pea. Kuivhüdrandi võib siin kavandada 2,5 m kaugusele kae servast. Kui aga see kavandada riigiteealusele maale, tuleb arvestada ka IKÕ seadmise kohustusega.

Lugupidamisega Anna Palusalu peaspetsialist projekteerimise osakond taristu kooskõlastuse üksus +372 5850 7716 Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet

From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Monday, October 11, 2021 2:55 PM To: Anna Palusalu <[email protected]> Subject: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)

Tere,

Dagopen OÜ koostab Hiiumaal Taguküla külas Otsa maaüksuse detailplaneeringut.

Kuna Transpordiame seisukoh pole veel väljastatud, siis küsin ennetavalt:

- Kas nähtavuskolmnurga määramisel on lubatud kasutada projektkiirusel 70 km/h nähtavuskauguse lähtetaset erandlik?. - Kas külgnähtavuse määramisel on lubatud kasutada projektkiirusel 70 km/h lähtetaset erandlik, kuna maaüksus asub Käina lahe-Kassari maaskukaitsealal ja maantee nõlva kalle on lauge?. - Kas on lubatud riigimaantee serva, kuni 2,5 m kaugusele tee servast, planeerida tuletõrje veevõtukoha kuivhüdrant? ... vastavalt "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, ngimused ning kord" § 6 lõige 6 (hps://www.riigiteataja.ee/akt/123022021020)

Manuses lisatud eskiisplaani väljavõte.

Parimat,

-- Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Käina Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 23.09.2021 nr 8-2/105-8

Meie 15.10.2021 nr 7.1-2/21/22989-2

Seisukohade väljastamine Taguküla Otsa

maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 36801:001:0767,

edaspidi planeering) algatamisest. Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamu rajamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12149 Kassari surnuaia tee km 0,43-0,49. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 161 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 0,45. Täiendavaid

ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.

2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

5. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad (3x190m). Vajadusel näha ette metsa, võsa,

heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

7. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

8. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

2 (2)

9. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

10. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

11. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ümberehituse vajaduse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TELEKOMMUNIKATSIOONIALASEDTEHNILISEDTINGIMUSEDNR35708685

Tehnilistetingimusteliik Detailplaneering Kliendinumber 277964 Isikukood/Registrikood 10058058 Nimi DAGOpenOÜ Kontaktisik TeetElsteintelefon5034055 e-post [email protected] Aadress SADAMATN15,KÄRDLALINN,HIIUMAAVALD92412,HIIU

MAAKOND Ehitisenimetusjaasukoha kirjeldus

TAGUKÜLASASUVAOTSAMAAÜKSUSEDETAILPLANEERING

Ehitisesihtotstarve Eramu Teliasidevõrgulõpp-punkt SidesõlmKSS Objektihaardeulatus kuni50m Olemasolevsidevõrk TeatameTeile,etdetailplaneeringugahaaratavalalalTeliaEestiAS-

ilekuuluvadsideliinirajatisedpuuduvad.VõimalikliitudaELA_SA-le kuuluvaoptilisevõrguga.

TeliaEestiAS(edaspidinimetatudTelia)sideteenustetarbimisevõimaldamiseksonvaja projekteeridajarajadaühendusTeliasidevõrgulõpp-punktistobjekti/hoonesisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,sealhulgas:

Tehniliselahenduse kirjeldus

Nähaetteasukohadsideliinirajatistele.Planeerida sidekanalisatsioonipõhitrassiehituslähtuvanaEestiLairiba ArenduseSihtasutusele(ELA_SA)kuuluvastsidekaevust026YK01. VastavaltvajaduselekasutadaKKS/OPTOtüüpisidekaevusid. Sidetrassinõutavsügavuspinnases0,7m,teekatteall1m. Planeeritavadsidekaevudeitohijäädaplaneeritavasõidutee alale.NähaettekõikmeetmedjatöödolemasolevateTeliaEesti liinirajatistekaitseks,tagamaksnendesäilivusehitustöödekäigus. Tööprojektikoostamisekstaotledatäiendavadtehnilisedtingimused.

Nõudedgeodeetiliselealusplaanilejaprojektile • Majandus-jataristuministri14.aprilli2016.amäärusnr34"Topo-geodeetiliseleuuringuleja

teostusmõõdistamiseleesitatavadnõuded" • Teliadokument"TeliaEestiASnõudedehitusgeodeetilisteleuurimistöödele" • Teliadokument"Liinirajatisteprojekteeriminejamaakasutuseseadustamine.v4." • Teliadokument"Üldnõudedehitusprojektidekoostamiseksjakooskõlastamiseksningehitamiseks

liinirajatistekaitsevööndis"

TöödeteostaminesidevõrgukaitsevööndisvõibtoimudakooskõlastatultTeliajärelevalvega. Infojärelevalvekohtatelefoninumbril5149537 TeliaEestiASeivõtaväljastatudtehnilistetingimustegasideehitisteväljaehitamiseega omandamisekohustust.

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

Täiendavadtehnilisednõudmised Tehnilinelahendus(ehitusprojekt,planeering)esitadaenneehitusloa/-teatisemenetlust EhitisregistrisTelialekooskõlastamiseksEhitajateportaali(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/)kaudu.

Käesolevadtelekommunikatsioonialasedtehnilisedtingimusedkoostati22.10.2021 ningonkehtivadkuni21.10.2022

Koostaja: Väljastaja: TeliaEestiASvolitatudesindaja TeliaEestiAS MartinLilles MartinLilles e-post:[email protected] esindabvolikirjaalusel telefon:+37255665975

Koostas: Martin Lilles Koostatud: 22.10.2021 Lk. 1

Telia Eesti AS, Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA, Registrikood: 1023495 telia.ee, [email protected], [email protected]

1:2000

TEHNILISED TINGIMUSED 391000

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

DAGOpen OÜ

Isiku- või registrikood

10058058

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla, Sadama tn, 15

Sihtnumber

92412

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

522 9032

e-post

[email protected];[email protected]

Kontaktisik Nimi

Teet Elstein

Telefon

503 4055

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Otsa Taguküla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

36801:001:0767

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 391000

KLIENDI TEGEVUSED 1. Uuest planeeritud jaotuskilbist (masti nr. 2 vahetus läheduses) näha ette uuele objektile välja eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piiriile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ elektrivõrgu inseneri poole (Kalev Seilmaa, 53340756, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kalev Seilmaa

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

5334 0756 | [email protected]

Koostatud: 28.10.2021

Kehtib kuni: 28.10.2023

2/2

_____________________________________________________________________________

Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559

92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550

Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus

HIIUMAA VALD

KÄINA OSAVALLA VALITSUS

Otsa detailplaneeringu puudutatud isikud,

ametid ja asutused 02.06.2022 nr 8-42/105-14

Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu

Käina Osavalla Valitsus korraldab Taguküla Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767)

detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik,

Hiiumaa vald) 20 juunil kell 15:00.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg

osavallavanem

Merilin Kaevandes

462 2882 [email protected]

Teema: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Anna Palusalu <[email protected]> Kuupäev: 16/06/2022, 13:15 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>

Tere

Transpordiame juhendi „Nõuded tehnovõrkude ja -rajaste teemaale kavandamisel“ järgi peaks hüdrant asuma tee kaest 5 m kaugusel. Kas seda annaks ikkagi vähemalt 5m peale viia (riigitee kae servast)? Siseministri määruses toodud 2,5 m on tagatud erateest, seal jääb päästetehnika seisma.

Tervitustega Anna Palusalu peaspetsialist projekteerimise osakond taristu kooskõlastuse üksus +372 5850 7716

From: Anna Palusalu Sent: Wednesday, October 13, 2021 12:10 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)

Tere

Nähtavuskolmnurga mõõtmed tulenevalt juhisest võivad olla 3x190m. Külgnähtavust määrama ei pea. Kuivhüdrandi võib siin kavandada 2,5 m kaugusele kae servast. Kui aga see kavandada riigiteealusele maale, tuleb arvestada ka IKÕ seadmise kohustusega.

Lugupidamisega Anna Palusalu peaspetsialist projekteerimise osakond taristu kooskõlastuse üksus +372 5850 7716 Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet

From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Monday, October 11, 2021 2:55 PM To: Anna Palusalu <[email protected]> Subject: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)

Tere,

_____________________________________________________________________________

Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559

92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550

Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus

HIIUMAA VALD

KÄINA OSAVALLA VALITSUS

Otsa detailplaneeringu puudutatud isikud,

ametid ja asutused 27.06.2022 nr 8-2/105-15

Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu

Käina Osavalla Valitsus korraldab Taguküla Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767)

detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik,

Hiiumaa vald) 21 juulil kell 15:00.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg

osavallavanem

Merilin Kaevandes

462 2882 [email protected]

75

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Asukoha skeem M 1 : 10000 - Tugiplaan M 1 : 1000 - Põhiplaan M 1 : 1000 - Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000

4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

Otsa_Tagukyla-DP-MA.dwg DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud

positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_hoonestus

DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud

positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_krunt

DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil Plan_ala

DP_servituut_tee Planeeritud juurdepääsuservituudi vajadus Ilma tärkandmeteta DP_transp_soidutee Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud

positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_transp_soidutee

DP_kv_ekv Planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muutmisettepanek

Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_kv_ekv

76

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

77

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46 Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

HIIUMAA VALD

KÄINA OSAVALLA VALITSUS

KÄSKKIRI

Käina 6. juuli 2022 nr 4-2.1/54

Osavallavanema asendamine

puhkusel viibimise ajal

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lõikest 5 ja Hiiumaa valla osavaldade

põhimääruse § 17 lõikest 1

1.Määran enda asendajaks, 18.07 –05..08.2022, sotsiaaltöö spetsialisti Heli Tuisu (Tuisk).

2. maksta Heli Tuisule osavallavanema asendamise eest lisatasu 200 eurot.

.

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg

osavallavanem

Tutvunud ja nõus:

(allkirjastatud digitaalselt)

Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559

92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550

Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus

HIIUMAA VALD

KÄINA OSAVALLA VALITSUS

Rahandusministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Transpordiamet [email protected] 03.08.2022 nr 8-2/105-17

Otsa maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine

Saadame kooskõlastamisele Hiiumaa valla Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Tuisk

sotsiaaltööspetsialist

osavallavanema ülesannetes

Lisad: Otsa maaüksuse detailplaneering, töö nr 21-46

Merilin Kaevandes 462 2882

[email protected]

_______________________________________________________________________