Selgitustaotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / info@mkm.ee / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Andmekaitse Inspektsioon

info@aki.ee

Teie 15.04.2024 nr 2.2.-1/24/4-2

Meie 21.05.2024 nr 11-1/928-3

Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust, esitame kooskõlastamiseks

taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate

tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma isiku nõusolekuta.

Uuringu pealkiri Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja

majanduslikule toimetulekule

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui

poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika

kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse

lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Mari-Liis Sepper,

Sihtasutus Mõttekoda

Praxis, Mari-

Liis.sepper@praxis.ee;

640 8000

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah (vt lisa 7)

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle

kavand ning küsimustik või selle kavand.

Registriandmete analüüs -

ei.

Intervjuud – jah (vt lisad 2

ja 5)

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2 (12)

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,

telefon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

70003158

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontaktisik: Siirika Paulman, tööhõive osakond,

nõunik, Siirika.Paulman@mkm.ee, tel. 5887

8297

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis

90005952

Ahtri 6A, 10151 Tallinn

Kontaktisik: Kirsti Melesk,

kirst.melesk@praxis.ee, tel. 506 4269

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet

70000332

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Kadri Rootalu,

kadri.rootalu@stat.ee, tel. 625 9278

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Töötukassa

74000085

Lasnamäe 2, Tallinn 11412

Kontaktisik: Margit Paulus,

margit.paulus@tootukassa.ee, tel. 614 8504

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise

õiguslik alus?

Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse

teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS

§ 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest nähtub, et asutus on

1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas

teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille

kohaselt kõigi ministeeriumide

ülesandeks on oma valitsemisalale

tarviliku teadus- ja arendustegevuse

ning selle finantseerimise korraldamine.

2. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised

isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

3 (12)

selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus-

ja arendustegevuse korralduse seadus või

teadus- või arendusprojekti avamise otsus,

leping vms.

tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi

valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille

§ 63 lõike 1 kohaselt kuulub

ministeeriumi valitsemisalasse

muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-,

digiühiskonna-, tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna

korraldamine ning võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja

koordineerimine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

23.10.2002 määrus nr 323 „Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 12 on

ministeeriumi põhiülesanne

valitsemisala valdkondades riigi

arengukavade väljatöötamine ja nende

kooskõla tagamine üleriigiliste

arengukavadega, nende finantseerimise,

elluviimise ja tulemuste hindamise

korraldamine.

4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade

põhiülesannetena toodud § 17 punktis

181, et tööhõive osakonna põhiülesanne

on tööturupoliitika kavandamine ja selle

elluviimise korraldamine, et tagada

tööealise elanikkonna suur tööga

hõivatus ning tarviliku tööjõu

olemasolu tööandjatele. Osakonnal on

juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime

ja tööhõivevõime arendamisel ning

nende poliitikavaldkondadega seotud

tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja

toetuste kujundamisel.

5. Taotluse esitaja lähtub oma töös

täiendavalt IKS-is täidesaatvat

riigivõimu puudutavatest õigustest ja

kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on

täidesaatval võimul võimalik

analüüsida andmeid poliitika

kujundamise eesmärgil. IKS järgi

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis

tehakse poliitika kujundamise

eesmärgil.

6. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

4 (12)

(tellijana) on volitanud Sihtasutust

Mõttekoda Praxis (töövõtja) uuringut

läbi viima 17. jaanuaril 2024 sõlmitud

lepinguga nr 1.9-8/S/24-021-1

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik

isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse

esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust

toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Uuringu üheks eesmärgiks on pakkuda täiendavaid selgitusi nn tööampsude tegemise üldpildile,

et selgitada tööampsude tegemise viise, nende mõju inimeste tööturukäitumisele ning töötute

valikuid ja motivatsiooni tööampse teha. Selleks on vaja viia läbi intervjuud töötuna tööampse

teinud isikutega ja ka töötutega, kes tööampse teinud ei ole. Samuti viime läbi intervjuud

tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, et selgitada välja tööandjate vaateid tööampsude

pakkumisele (sh tööampsude pakkumine nii töötutele kui tööturul laiemalt). Selleks on vajalik

ettevõtete kontaktandmete päring ning seeläbi ka isikuandmete töötlemine. Intervjuud

võimaldavad avada töötute valikuid nii püsiva kui ajutise töökoha valimisel ning tööampsude

rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud tööampse

mitte teinud töötutega avavad suhtumist ajutisse töötamisse ja tööampsude tegemisse ning

peegeldavad põhjuseid, miks tööampsude tegemist ei ole töötuse ajal kaalutud. Intervjuud

tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, avavad tööandjate valmisolekut ja motivatsiooni

tööampse pakkuda, tööampsude eripära töökorralduses ja tööampsude pakkumises esinevaid

väljakutseid tööandjatele (sh arvestades kokkupuudet tööampsudega üleüldiselt kui ka töötute

ajutise töötamisega seonduvalt).

Uuringu teise osa moodustab registriandmete analüüs, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid

tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas

analüüsis ei ole tehtud. Näiteks võrreldakse töötuna ajutist töötamist üldise ajutise töötamisega

(VÕS lepinguliste töösuhetega) ning analüüsitakse nende mustrite erisusi ja sarnasusi,

analüüsitakse tööampsudest saadavat tasu ja nende mõju töötamise motivatsioonile. Analüüsitav

periood on 1.1.2020 kuni 31.12.2023 (analüüsiperioodi erisusi sihtrühmade lõikes vt täpsemalt

lisa 4), mis annab täiendava ülevaate sellele, millised on tööampsude tegemise mustrid selle aja

jooksul (sh ka olles mõjutamata COVIDi-aegsetest piirangutest), kas ja kuivõrd on ajutise töö

tegemine muutunud võrreldes varasema analüüsiperioodiga (sh milline on majanduskeskkonna

mõju tööampsude mustrile).

Uuringus püstitatud detailsed uurimisküsimused ja nendeks kasutatavad andmed on toodud

käesoleva taotluse lisas 3.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu keskmes on registreeritud töötutele alates 1.09.2020 loodud võimalus töötada ajutiselt

töötuna arvel oleku ajal (ehk teha tööampse). See tähendab, et registreeritud töötutel on võimalik

tööotsingute kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks.

Tööampsu kestus võib olla kuni 8 päeva ühes kuus ning brutotasu ei või ületada 40% kehtivast

5 (12)

töötasu alammäärast. Tööampsusid võib teha mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise

ajavahemiku jooksul. Ühtlasi võib tööampsude ajal saada töötutoetust või

töötuskindlustushüvitist, mis võib olla töötutele ka rahaliselt atraktiivne valik.

Uuringu eesmärk on analüüsida tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ja

majanduslikule toimetulekule. Sealjuures on uuringu eesmärk välja selgitada kuivõrd on

tööampsude mõju tingitud meetme disainist ja selle rakendamisest, kuivõrd töötute ja tööandjate

käitumuslikest teguritest ja tööotsingus tehtud valikutest. Seeläbi pakub uuring uut sissevaadet

tööampsude mõju kohta Eestis, mida sellise põhjalikkusega varem Eestis analüüsitud ei ole.

Isikuandmete töötlemine on vajalik tööampse teinud ja ka mitte teinud töötute

intervjueerimiseks (vajalik on kontaktandmete päring, et kutsuda tööampse teinud ja samal

perioodil töötuna registreeritud inimesi osalema intervjuul). Intervjuud pakuvad täiendavaid

selgitusi tööampsude tegemise statistilisele üldpildile. Intervjuud võimaldavad avada töötute

valikuid tööotsingute käigus ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja

selle valimise motivatsiooni. Intervjuud pakuvad selgitusi tööampsude tegemise motivatsiooni

või mitte tegemise põhjuste kohta ning tööampsude ja püsiva töö otsingu seoste kohta. Samuti

on vajalik tööandjate kontaktandmete töötlemine nende tööandjate intervjueerimiseks, kelle

juures on tehtud tööampse, et pakkuda ka tööandja poolset vaadet ja täpsustada tööandja rolli

töötutele tööampsude võimaluste loomises ja pakkumises.

Isikuandmete töötlemine on vajalik ka registriandmete analüüsi läbi viimiseks, mis võimaldab

leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude

mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks on analüüsitav periood kuni 2023.

aasta lõpuni, mis annab täiendava ülevaate sellest, millised on tööampsude tegemise mustrid

viimase aasta jooksul, kas ja kuivõrd need on muutunud, milline on majanduskeskkonna mõju

tööampsude tegemisele. Andmeanalüüsi põhjal on võimalik täiendavalt selgitada välja

tööampsudest saadava sissetuleku mõju töötute toimetulekule (sh vaesusele) ja töötamise

motivatsioonile, tööampsude ja töötamise motivatsiooni seostele erinevate alarühmade lõikes.

Analüüsi tulemuste põhjal tuuakse välja järeldused tööampsude mõju kohta ning sõnastatakse

praktilised poliitikasoovitused ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks, et saavutada paremini

tööampsudele seatud eesmärke.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, Eesti Töötukassale (edaspidi

Töötukassa) kui tööturu osapooltele (sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on

rakendunud, millised on selle kitsaskohad, millist mõju (ja miks) see avaldab inimeste

tööturukäitumisele ja kuidas seda meedet saab tõhustada, et toetada paremini teenusele seatud

eesmärkide saavutamist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on muuhulgas Eesti tööhõive ja

tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine ning valdkonnas rakendatud meetmete tulemuste

hindamine. Valdkonna üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse

lühendamine ning hõives püsimise toetamine, mistõttu on oluline, et tööotsijad liiguksid

võimalikult kiiresti tagasi sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Töötukassal paremini planeerida edasisi

tegevusi töötute toimetuleku ja hõivesse liikumise toetamiseks ja tööampsude meetme

kohandamiseks, vastates paremini konkreetse sihtrühma vajadustele ning toetades meetme

6 (12)

eesmärkide saavutamist. Tulemusi saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. See omakorda

tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja

vaesusesse sattumist.

Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise

tööjõu värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme

igapäevases äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust. Uuring selgitab

välja tööandjate motivatsiooni ajutise töötamise võimaldamiseks ning võimaldab Töötukassal

ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerida tegevusi, et toetada ajutise

töötamise võimaluste loomist tööandjate poolt.

Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase

sissetuleku parandamiseks. Uuring pakub täiendavat sissevaadet tööampsude mõjudest töö

otsimisele ja töötute toimetulekule töötuse perioodil. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu

kõik tööturu osapooled ning siseriiklik majandus laiemalt.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab

tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning

sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks

on Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis).

Individuaalintervjuude läbiviimiseks esitab Praxis päringu Töötukassale koos soovitavate

kriteeriumitega intervjueeritavate valikuks (vt andmepäringu sisu lisa 4). Töötukassa valib

juhuslikkuse alusel intervjueeritavad päringus täpsustatud üldkogumist. Töötukassale tehakse

päring 115 töötuna registreeritu kontakti ja 75 tööandja kontakti kohta (vt täpsemalt intervjuude

arv ja päringu maht lisas 4). Päringu maht on suurem kui planeeritud intervjuude arv selleks, et

tagada teatav kontaktide varu, et asendada intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus

osaleda. Teiselt poolt oleme kontaktandmete päringu mahtu piiranud selliselt, et ei väljastataks

uuringu teostajale liialt palju ebavajalikke andmeid, mida uuringu jaoks tarvis ei lähe. Juhul kui

väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik uuringus ette nähtud intervjuude arvu täita (nt

kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda), tehakse Töötukassale

korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis jäävad puudu. Korduspäring tehakse

samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (5 kontakti ühe intervjuu

kohta). Näide: kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühendust võtmise järel jääb

puudu 3 intervjuud, esitatakse Töötukassale uus kontaktandmete päring 15 töötu kontakti

saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on vajalikud üksnes

töötute intervjuude tegemiseks (tööandjate intervjuude jaoks piisab esialgsest päringust) ning

maksimaalne töötute kontaktide päringu maht (koos korduspäringutega) võiks jääda 230

kontakti piiresse (arvestades kokku töötud, kes on tööampse teinud ja need, kes ei ole tööampse

teinud). AKI loa saamisel ja valimiisikutega kontakteerumisel informeeritakse andmesubjekte

intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemisest loobuda (intervjuul

osalemine on vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu

jooksul alates kontaktandmete väljastamisest. Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda

antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja

selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Vt intervjueeritavatega

7 (12)

kontakteerumise vormi taotluse lisa 2.

Registriandmete analüüsiga seotud andmeandja (registripidaja) on Töötukassa, kellega on

eelnevalt kooskõlastatud andmepäringu maht ja koosseis. Andmete liikumine uuringus on

kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks

minimaalselt vajalik hulk inimesi.

Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad

Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest,

toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel tehakse kättesaadavaks

turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi Praxisele.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste

mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Uuringu

tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi registreeritud

töötut individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete

analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste

arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse

rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis

toodud andmete töötlemise põhimõtetest.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe

sidumise teel võib saada uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused

annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika

sõnastamisele ja rakendamisele, saab parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada

tööturuteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid

andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid.

Kvalitatiivuuringu jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:

 Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete saamiseks Töötukassale. Päring

sisaldab infot nii valimi mahu kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (kas isik on

varasemalt tööampse teinud oma endise tööandja juures; kas isik on teinud tööampse,

aga pole selle eest raha saanud; kas isik on juht- või kontrollorgani liige – päritavate

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui

kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

8 (12)

andmete loetelu on ka lisas 4);

 Töötukassa teeb väljavõtte Töötukassa andmekogust vastavalt kokku lepitud valimi

mahule ja taustatunnustele (vt ka lisa 4);

 Töötukassa edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos taustatunnustega

Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteerituna Praxise kontaktisiku

isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks Töötukassa

partneritega;

 Praxis hoiab Töötukassalt saadud intervjueeritavate andmeid SharePoint kaustas

(pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu

salvestustest ja transkriptsioonidest. Andmed, intervjuu transkriptsioonid ja salvestused

hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist.

Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:

 Töötukassa andmekogu;

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register ning tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed).

Kuivõrd osaliselt haldab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis

olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid Töötukassast, toimub andmete ühendamine

Statistikaametis ning seejärel tehakse pseudonüümitud andmestik kättesaadavaks Praxisele

Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile (vt

andmepäringu täpsemat koosseisu lisa 4).

 Statistikaamet esitab andmepäringu Töötukassale.

 Töötukassa koostab isikukoodidega andmestiku, tuginedes Statistikaameti esitatud

andmepäringule.

 Töötukassa saadab isikukoodidega andmestiku Statistikaametisse.

 Statistikaamet ühendab isikukoodi alusel Töötukassast saadud valimiisikute andmed

Statistikaametis olevate Maksu- ja Tolliameti andmetega ning koostab nende alusel

ühendandmestiku, tuginedes Praxise andmepäringule. Statistikaamet koostab Maksu-ja

Tolliameti ja Statistikaameti andmete alusel eraldi andmestiku VÕS lepinguga töötajate

kohta Praxise päringu põhjal (vt lisa 4).

 Statistikaamet pseudonüümib mõlemad andmestikud ning eemaldab andmetest

isikukoodid. Praxisele ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikku ega anta

võtit isikukoodide taastamiseks.

 Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele analüüsiks kasutatavasse

kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Praxis analüüsib andmeid Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne Praxisele väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli,

mille viib läbi Statistikaameti töötaja.

Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole

võimalik tuvastada. Pseudonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on vaja luua koodivõti,

mis sisaldab isikukoodi. Isikustatud (st isikukoodiga) andmed liiguvad vaid Statistikaameti ja

Töötukassa vahel. Koodivõtme loob ja seda säilitab Statistikaamet. Isikukoodidega andmestikku

ega koodivõtit ei tehta Praxisele kättesaadavaks.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

9 (12)

Registriandmete analüüs

Uuringusse hõlmatud rühmad on:

1. Tööampse teinud töötud (osalusrühm): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023)

tegi vähemalt ühe tööampsu 29 838 unikaalset inimest (allikas: Eesti Töötukassa5).

2. Tööampse mitte teinud, kuid samal ajal registreeritud töötud (võrdlusrühm 1): kogu

uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) oli töötuna arvel 228 966 unikaalset inimest

(allikas: Eesti Töötukassa). Arvestades nende hulgast välja tööampsude tegijad on

võrdlusrühm 1 maht 199 128 unikaalset inimest.

3. Samal perioodil võlaõigusliku lepinguga töötanud isikud (võrdlusrühm 2):

Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal VÕS lepinguga töötajaid 60 050 ja 2021. aastal

65 990. Eeldame, et samas suurusjärgus VÕS töösuhteid on olnud ka kahel järgneval

aastal (ei kattu unikaalsete isikute arvuga, kuivõrd VÕS töösuhted võivad kesta üle

mitme aasta ja korduda aastate lõikes)6.

Uuringu keskmes on ajutine töötamine töötuse ajal perioodil september 2020 kuni detsember

2023 (so osalusrühm). Selleks, et oleks võimalik võrrelda tööampse teinud töötute ja tööampse

mitte teinud (kuid samal perioodil töötuna registreeritud) töötute töötuse perioodi kestust ja tööle

saamist, on vajalik võrdlus kõigi registreeritud töötutega (võrdlusrühm 1). Selleks, et tagada

analüüsitava tööturuteenuse järjepidevust, peab rakendama sama metoodikat, mida Töötukassa

on kasutanud varem sama teenust analüüsides7. Ka seal oli võrreldud ajutise töö tegijaid kõigi

samal perioodil registreeritud töötutega. Kuivõrd käesolevas taotluses kirjeldatud analüüs

võimaldab ka uuemate andmete analüüsi on võimalik hinnata kas ja kuidas on aja jooksul

muutunud tööampsude tegemise mustrid, sh see, kes ja millal tööampse kasutab ning kes

tööampsude võimaluse kasutamata jätab. Kuigi Töötukassa varasem analüüs juba katab osaliselt

ka käesolevas uuringutaotluses analüüsitavat perioodi, siis kordame andmepäringut kogu

perioodi kohta kuivõrd uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on

püstitanud täiendavad küsimused ajutise töötamise kohta, mida esialgses Töötukassa analüüsis

ei olnud käsitletud.

Lisaks on kõigi võrdlusrühma kuuluvate kaasamine oluline osalus- ja võrdlusrühma

võrreldavuse jaoks. Kui osalusrühm tugineb analüüsitavalt perioodil kõiksele valimile, kuid

võrdlusrühm on valimi põhine, on osalusrühma puudutavad statistilised hinnangud täpsed,

samas kui võrdlusrühma puhul oleksid need tõenäosuslikud vahemikhinnangud. See teeks kahe

rühma võrdlemise keeruliseks ning tulemuste tõlgendamine (ja rühmade võrdlus) oleks selle

võrra ebaselgem.

Peale selle on üks uuringu eesmärke analüüsida ajutise töötamise mitte kasutajaid ja ajutise

töötamise mitte kasutamise põhjuseid. Sellest annab kõige täpsema pildi võrdlusrühma analüüs,

arvestades just võrdlusrühma tunnuseid ja proportsioone. Valimi põhine väljavõte võib

mõningaid tulemusi moonutada (nt juhul kui võrdlusrühma proportsioonid muutuvad üle aja,

konkreetsetes piirkondades vms). Kõikse valimi kasutamine võimaldab kõige täpsemaid

hinnanguid, sh analüüsida ka võrdlusrühma proportsioonide muutusi.

Peame vajalikuks kõigi samal perioodil töötuna registreeritute hõlmamist analüüsi ka seetõttu,

et oleks võimalik võrrelda tööturu näitajaid samade taustatingimuste korral (st töötus samal

perioodil) ning et olek võimalik detailsemalt analüüsida seda, kes teeb tööampse ja neid, kes

5 Andmed seisuga 07.03.2024, võivad tagantjärgi veel muutuda. 6 https://www.stat.ee/et/uudised/tooturul-varasemast-rohkem-inimesi-kuid-ebakindlamate-toosuhetega 7 Vt ka Töötukassa analüüs: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2023-

11/Ajutine%20t%C3%B6%C3%B6tamine%20t%C3%B6%C3%B6tuna%20arveloleku%20ajal_2023.pdf

10 (12)

tööampse ei tee (sh detailsemalt avada tööampsude mitte tegemise põhjuseid). Selleks, et oleks

võimalik võrrelda ajutise töötamise mustreid töötuse ajal ajutise töötamisega hõivatud isikute

seas, võrreldakse tööampsude tegemise mustreid (tööampsude valdkonnad, tööampsude

tegemise pikkus jms) VÕS töösuhte mustritega samal perioodil.

Registriandmete analüüsiks tehakse päring kõigi vahemiku 1.09.2020-31.12.2023 töötuna

registreeritud töötute kohta. Samuti tehakse päring samal perioodil (1.09.2020-31.12.2023)

VÕS töösuhtes töötanud isikute kohta vastavalt andmepäringule (vt lisa 4).

Intervjuud

Intervjueeritavate valimi suurus on täpsustatud andmepäringus (vt intervjuude arv ja

kontaktandmete päringu maht lisas 4).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Registriandmete analüüs

Töötukassa andmekogu ja VÕS lepinguga töötajate päring: 1.09.2020-31.12.2023.

Maksu- ja Tolliameti andmete (maksukohustuslaste register ja töötamise register) päring:

1.01.2020-31.12.2023 (andmepäring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada

töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist selleks, et võrrelda

inimeste töist sissetulekut töötuse ajal tehtavate tööampsude sissetuleku suurusega.

Andmepäringu täpsustust vt lisas 4.

Intervjuud

Kontaktandmete päring tehakse Töötukassa andmekogusse perioodi 1.1.2023-29.2.2024 kohta.

Intervjuude puhul on perioodi valikul peetud silmas, et töötuse ja tööotsingu kogemus oleks

hiljutisest perioodist, et tööampsude kogemust meenutada ja selles rääkida. Valimi suurust vt

lisas 4.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti

aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja.

Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate isikuandmete koosseisu vt lisas 4.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid

saadakse.

 Töötukassa andmekogu (Töötukassa)

 Statistikaametis olevad andmed:

o Maksukohustuslaste register (Maksu- ja Tolliamet)

o Töötamise register (Maksu- ja Tolliamet)

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad

on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmekogu vastutavate töötlejatega on konsulteeritud enne AKI taotlus esitamist ja

vastavalt nende soovitustele päringut täpsustatud.

11 (12)

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,

volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Päringusse hõlmatud registriandmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi

Statistikaameti kui Maksu- ja Tolliameti määratud andmeandja ning volitatud töötleja.

Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (Praxis) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete

edastamise protsessi, taotluse punkt 8).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmete koosseis, vt töödeldavate isikuandmete koosseis, lisa 4.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks

kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele

kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise

metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Praxisel kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu (IV

kvartal 2024). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt

Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale.

Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja Praxise vahel kokku andmete

kasutuslepingus, mis on I kvartal 2025.

Intervjuude salvestused ja nende transkriptsioonid kustutatakse Praxise poolt hiljemalt 2 kuu

jooksul peale lepingu lõppemist (I kvartal 2025). Töötukassalt saadud kontaktandmed

intervjuude läbiviimiseks kustutakse ühe kuu jooksul intervjuude lõppemisest (uuringus

soovitud intervjuude arvu täitumisest), hinnanguliselt IV kvartal 2024.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest?

Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage8

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

Intervjuule kutse saanute puhul:

andmesubjektide teavitamine toimub intervjuu

kutses (vt lisa 2), vajadusel vastavad

uuringurühma liikmed intervjueeritavate

täiendavatele küsimustele ka intervjuu alguses

(vt intervjuu kava lisa 5). Intervjuu kutsesse

lisatakse ka link MKM lehel avaldatavale

8 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

12 (12)

andmekaitse infole (lisa 6). Teavitus

saadetakse välja hiljemalt 1 kuu jooksul peale

kontaktandmete väljastamist Töötukassast.

Registripäringute puhul: andmesubjektide

teavitamine toimub läbi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

avaldatava teavituse. Teavituse sisu vt lisa 6.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused9?

Intervjuu kutses (lisa 2) ja MKM kodulehel

(lisa 6).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse10

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita

ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siirika Paulman

nõunik

Lisad:

Lisa 1. Töövõtuleping ja tehniline kirjeldus

Lisa 2. Intervjueeritavatega kontakteerumise vormi mustand Lisa 3. Uuringus püstitatud uurimisküsimused ja nendele vastamiseks kasutatavad andmeallikad Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus

Lisa 5. Intervjuu kava mustand

Lisa 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis avaldatav uuringu teavitus

Lisa 7. Eetikakomitee protokoll

Lisa 8. Volitus

58878297 Siirika.Paulman@mkm.ee

9 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM

art 12 – 14 sätestatule. 10Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.