Täiendav kiri

Tere,

Suur aitäh väga põhjaliku tagasiside eest. Antud teema on kindlasti oluline.

Mis Te arvate, kas  näiteks sel teemal sisekliima standardi väljatöötamine võimaldaks lahendada/ leevendada antud probleemi Eestis?

Panen siia ka lingi, kus on algupärase standardi koostamisprotsess lahti kirjutatud: https://www.evs.ee/et/alguparase-standardi-koostamine.

Algupärast Eesti standardit võib koostada juhul, kui vajaliku käsitlusalaga rahvusvaheline või Euroopa standard puudub ja selle koostamist pole ette näha.

Eesti algupäraseks standardiks võib olla ka ülevõetud teise riigi algupärane standard. Kas teate, kas teistes riikides on loodud samal teemal standardeid, mida võiks aluseks võtta?

Hetkel leidsin Euroopas kehtiva standardi, mis määratleb sisekeskkonna parameetrite nõuded soojuslikule keskkonnale, siseruumi õhu kvaliteedile, valgustusele ja akustikale ning määratleb, kuidas kehtestada need parameetrid hoone süsteemide projekteerimisele ja energiaarvutustele. EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6”

Tere Heili!

Saadame täienduseks eelnevale tähelepanekule keemialabori spetsialisti vaatest standardite poolelt ka üldisemalt tagasisidet sisekliima valdkonna teemal.

Terviseamet on arvamusel on sisekliima reguleerimine laiemas vaates on väga oluline. Kuna inimesed veedavad väga suure osa oma ärkvel oleku ajast just siseruumides, on sisekeskkonna sh siseõhu kvaliteet väga oluline tegur, mis mõjutab igapäevaselt inimesi. Meie poole pöörduvad inimesed muredega seoses siseõhu kvaliteediga nende elukeskkonnas kui ka töökeskkonnas. Probleemiks on nii õhuniiskuse tase, talvisel ajal kas liiga kõrge või liiga madal õhutemperatuur, hallitus ja niiskuskahjustused, ebameeldivad lõhnad, tubakasuits mis naaberkorteritest satub elukeskkonda, samuti ümbritsevast väliskeskkonna saasteallikast (nt tööstus, sadamad, jt) siseõhku sattuv õhusaaste või häiriv müra, jt.

Oleme osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides, mis on olnud seotud sisekliima teemaga. Teiste seas osalesime Euroopa Komisjoni rahastusega  SINPHONIE projektis (2010-2014), mille eesmärgiks oli elu- ja õpikeskkonnast tulenevate terviseriskide uurimine küsimustike ja mitmete  objektiivsete uuringumeetodite abil Euroopa lasteasutuste õpikeskkonnas (kliinilised uuringud, küsitlused, füüsikalis-keemilised mõõtmised). Eestis viidi samuti Tartumaal valitud koolides läbi mõõtmised, küsitlused, kliinilised uuringud õpilaste seas. Projekt oli läbiviidud koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikuga. Projekti tulemusena töötati välja soovitused koolidele parema sisekliima loomiseks. Projekti lõppraportit on võimalik alla laadida järgmiselt lingilt: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC91160 .

Teine projekt, mis otseselt koolide ja selle sisekliimaga seotud oli WHO projekt „Surveys in Schools“ (2013 – 2014). Uuringuprojekti eesmärk oli hinnata koolide keskkonna seisundit. Uuringu aruanne keskendub koolikeskkonnaga seotud Parma deklaratsiooni kohustuste täitmise seisule. Uuring koosnes kolmest osast:

1.           Sisekeskkonna kaardistamine: koguti andmeid kooliruumide (viimistlusmaterjalid, mööbel, ventilatsioon, küte jne) kohta, kaardistati hallituse ja niiskuse probleemid. Mõõdistati kõikides kooliruumides põrandate, lagede, seinte niiskus ja määrati probleemide korral niiskus- või hallituskahjustuste ulatus.

2.           Keskkonnamõõtmised: õhu saasteainete ja ventilatsiooni taseme mõõtmisi viidi läbi igas koolis kolmes klassiruumis.

3.           Küsitlus õpilastele ja kooli personalile: õpilaste küsimustik hindas hügieenitavasid, suitsuses keskkonnas viibimist ja füüsilist aktiivsust laste seas. Personali küsimustik hõlmas küsimusi suitsetamisalase seadusandluse ja eeskirjade kohta koolis. Samuti küsimusi eeskirjade kohta, mis reguleerivad suitsetamist kooli territooriumil ja üritustel nii õpilaste kui personali osas. 

Oleme osalenud ka WHO ekspert töörühmas siseõhu kvaliteedi hindamise töövahendi väljatöötamiseks: WHO Expert group on Development of a screening tool for assessment of risks from combined exposure to multiple chemicals in indoor air: expert consultations and pilot testing 2018 – 2022. Töörühma eesmärgiks oli välja töötada töövahend, mis aitab hinnata sisekeskkonna keemiliste saasteainete koosmõju arvutuslikul meetodil. Selle tarbeks töörühm töötas välja tööavahendi IAQRiskCalculator ja sellega seonduvad abimaterjalid:

Screening questionnaire for selection of sampling sites for assessment of risks from combined exposure to multiple chemicals in indoor air [WWW] https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/341466/9789289055635-eng.pdf?sequence=1

A screening tool for assessment of health risks from combined exposure to multiple chemicals in indoor air in public settings for children: methodological approach [WWW] https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/341708/9789289055611-eng.pdf?sequence=1

Towards a tool for assessment of cumulative risks from indoor air pollutants in public settings for children: the second expert consultation

[WWW] https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/349305/WHO-EURO-2020-4205-43964-61964-eng.pdf?sequence=1

Literature review on chemical pollutants in indoor air in public settings for children and overview of their health effects with a focus on schools, kindergartens and day-care centres

[WWW] https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/341467/9789289055642-eng.pdf?sequence=1

Towards a tool for assessment of cumulative risks from indoor air pollutants in public settings for children: the first expert consultation: Bonn, Germany, 3–4 December 2018: meeting report

[WWW] https://www.who.int/europe/publications/i/item/WHO-EURO-2019-3594-43353-60817

Measures to reduce risks for children’s health from combined exposure to multiple chemicals in indoor air in public settings for children with a focus on schools, kindergartens and day-care centres: supplementary publication to the screening tool for assessment of health risks from combined exposure to multiple chemicals in indoor air in public settings for children

[WWW] https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/354225/9789289057974-eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Viimasest juhendmaterjalist oleme teinud ka eestikeelse kokkuvõtte, mille lisasin käesolevale meilile manusena juurde.

Praegusel hetkel osaleme Euroopa Komisjon rahastusega rahvusvahelises projektis INQUIRE (Identification of chemical and biological determinants, their sources, and strategies to promote healthier homes in Europe) 2022 – 2027. INQUIRE uuringu eesmärk on arendada erinevaid meetmeid siseõhu kvaliteedi hindamiseks ning töötada välja soovitusi siseõhu parandamiseks. Uuring keskendub lisaks täiskasvanutele ka väikelastele (<5-aastased), kui väga tundlikule rühmale, kes veedab palju aega koduses elukeskkonnas.

Uuringu käigus rakendatakse uuenduslike proovivõtumetoodikaid nii kodudes kui eluhoonete vahetus läheduses koos uuritavate biomonitooringuga (HBM) kaheksas Euroopa riigis, s.h Eestis ja Austraalias. Uuringu kodu visuaalse vaatluse ja intervjuu, iganädalase tegevuste protokolli, individuaalse küsimustikuga püütakse teada saada võimalikke keemilisi ja bioloogilisi tegureid, mis on mõjutanud õhukvaliteedi. Siseõhu ja tervise alaseid uuringuid on Eestis teostatud suhteliselt vähe. Siiani puuduvad meile teadaolevalt Eestis uuringud, kus oleks rakendatud biomonitooringut siseõhust tulenevate saasteainete seireks.

Projektis raames teostas Terviseameti Rahvatervise labor 25-s Eesti kodus siseõhuga seotud mõõtmised, viidi läbi küsitlused, koguti uuritavate uriiniproovid jm (jaanuar, veebruar 2024). Eestist osaleb lisaks Terviseametile projektis ka Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik, kellega Terviseamet teeb koostööd. Projekti tulemusena valmivad soovitused parema koduse sisekeskkonna loomiseks ja Euroopa Komisjonile ühtsete sisekliima regulatsioonide loomiseks sisekliima valdkonnas Euroopas.

Peale rahvusvaheliste projektides osalemise oleme andud ka omapoolse sisendi riigis aastaid tagasi väljatöötamisel olnud Sisekliima määruse jaoks. Sisekliima määruse eelnõu välja töötamist algatas majandus-ja kommunikatsiooniministeerium juba 2014. aastal. Selles määruses pidi olema hõlmatud nii uutele kui vanadele hoonetele (sh eluhooned) esitatavad sisekliima nõuded, sh teatud saasteainetele siseõhus, ventilatsioonile, mürale, jt teguritele. Kahjuks ei ole see määrus saanud senini kinnitust, selle üks põhjendus võib olla järelevalve ulatuse küsimus kui ka teiste määruste muutmise vajadus kui kõik olemasolevad nõuded viiakse kokku ühtsesse sisekliima määrusesse.

Sisekliima on reguleeritud laste- ja haridusasutusi puudutavates määrustes:

Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131„Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“

Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“

Sotsiaalministri 09.01.2001 määrus nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“

Samuti täiskasvanute hoolekandeasutusi puudutavates määrustes:

Sotsiaalministri 03.04.2002 määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“

Lisaks on olemas määrus, mis reguleerib nõudeid eluruumidele, milles on samuti toodud nõuded sisekliimale:

Majandus-ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“

Kokkuvõttes leiame, et sisekliima teema vajab enam tähelepanu ja reguleeritust laiemas mõttes nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt, juhul kui on vaja veel meie kaasatust antud teema juures, palun andke meile märku.  

Head peatset nädalavahetust soovides,

Kristina Aidla

peaspetsialist

keskkonnatervise osakond

[email protected]

Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide lisadega.

Tere,

Suur tänu tagasisidet eest!

Kui Teil peaks olema täiendavaid mõtteid või ideid seoses muude standardite loomisega, siis võite mulle kirjutada.

Teie: 23.09.24 nr 9.1-1/24/9853-1

Meie: 10.10.24 nr 9.1-1/24/9853-2

Tere!

Pöördusite Terviseameti poole seoses õhupuhtuse standardi loomisega Eestis. Arutasime meie keemialabori spetsialistidega ning nende arvamus oli, et meil ei ole Eestis nii spetsiifilisi standardeid vaja. Nende konkreetsete ühendite määramiseks eksisteerivad juba rahvusvahelised standardid, näiteks ftalaatide määramiseks õhust on ISO 16000-33: 2024.

Lugupidamisega,

Kristina Aidla

peaspetsialist

keskkonnatervise osakond

[email protected]

Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide lisadega.

Tere,

Mina olen Heili Ruus ja kirjutan Teile Eesti Standardimis-ja Akrediteerimiskeskusest.

Kaardistame hetkel erinevates valdkondades algupäraste standardite (Eesti standardite) koostamise vajadust ning seoses sellega pöördun ka Teie poole.

Meie eesmärgiks on edendada standardimist Eestis ja toetada valdkondi, mis seni on standardimata. Lisaks soovime aidata kaasa turuvajadusele vastavate ja jätkusuutlikku arengut toetavate standardite loomisele. 

Näiteks on meie Poola naabrid koostamas uusi standardeid, mis käsitlevad õhu puhtuse nõudeid. Allpool on toodud nende standardite pealkirjad ja lühikesed kirjeldused:

1. 1. prPN-Z-04574: Air purity protection -- Determination of bis(2-ethylhexyl) phthalate in workplaces by gas chromatography with a mass spectrometry

Scope: This standard gives a method for determination of bis(2-ethylhexyl) phthalate (CAS: 117-81-7) in workplaces air by gas chromatography with a mass spectrometry. The method is applicable during control of the hygenic-sanitary conditions. The lowest concentration of bis(2-ethylhexyl) phthalate, which can be determined by the method in the sampling and determination conditions specified in the standard is 0,08 mg/m3.

2. 2. prPN-Z-04575: Air purity protection -- Determination of dibutyl phthalate in workplaces by gas chromatography with a mass spectrometry

Scope: This standard gives a method for determination of dibutyl phthalate (CAS: 84-74-2) in workplaces air by gas chromatography with a mass spectrometry. The method is applicable during control of the hygenic-sanitary conditions. The lowest concentration of dibutyl phthalate that can be determined by the method in the sampling and determination conditions specified in the standard is 0,06 mg/m3.

3. 3. prPN-Z-04576: Air purity protection -- Determination of isoprene in workplaces by gas chromatography with flame ionization detection

Scope: This standard gives a method for the determination of isoprene (CAS: 78-79-5) in workplaces air by gas chromatography with flame ionization detection. The method is applicable during control of the hygenic-sanitary conditions. The lowest concentration of isoprene that can be determined by the method in the sampling and determination conditions specified in the standard is 0,8 mg/m3 ( for air sample of 2 l).

4. 4. prPN-Z-04577: Air purity protection -- Determination of 2,6-di-tert-butyl-4-methylphenol in workplaces by gas chromatography with flame-ionization detection

Scope: This standard gives a method for the determination of 2,6-di-tert-butyl-4-methylphenol (nr CAS: 128-37-0) in workplaces air by gas chromatography with flame ionization detection. The method is applicable during control of the hygenic-sanitary conditions. The lowest concentration of 2,6-di-tert-butyl-4-methylphenol that can be determined by the method in the sampling and determination conditions specifies in the standard is 0,96 mg/m3 (for air sample of 60 l).

5. 5. prPN-Z-04578: Air purity protection -- Determination of benzoic acid in workplaces by liquid chromatography with diode array detection

Scope: This standard gives a method for the determination of benzoic acid (CAS: 65-85-0) in workplaces air by liquid chromatography with diode array detection. The method is applicable during control of the hygienic-sanitary conditions. The lowest concentration of benzoic acid, that can be determined by the method in the sampling and determination conditions specified in the standard is 0,05 mg/m3 (for air sample of 720 l).

6. 6. prPN-Z-04579: Air purity protection -- Determination of phosphoryl trichloride in workplaces by ion chromatography

Scope: This standard gives a method for the determination of phosphoryl trichloride (CAS: 10025-87-3) in workplace air by ion chromatography. The method is applicable during control of the hygienic-sanitary conditions. The lowest concentration of phosphoryl trichloride, which can be determined by the method in the sampling and determination conditions specified in the standard is 0,004 mg/m3 (for air sample of 720 l)

Tahaksime teada:

Kas Eestil oleks antud teemal standard vajalik? (nt arendamaks eesti keele terminoloogiat, aitamaks eri osapooltelt üheselt standardit mõista vm)
Kuidas on hetkel antud valdkond reguleeritud?
Kas Eestis on piisavalt huvipooli, kellele antud standardi loomine on vajalik?
Kui antud teema osutub oluliseks, siis kes võiksid osaleda selle standaradi koostamises?

Ootan Teie tagasisidet hiljemalt 30.09.2024.

Tervitades,

Heili Ruus
Standardimiskoordinaator  |  Coordinator of standardisation
+372 53 98 0061  |  [email protected]  |  www.evs.ee