Vastuskiri

Meetmed terviseriskide vähendamiseks

lastel, kes puutuvad kokku avalike

lasteasutuste siseõhus sisalduvate

mitmesuguste kemikaalidega

Keskendudes koolidele, lasteaedadele ja päevakeskustele

Avalike lasteasutuste siseõhus

sisalduvate mitmesuguste

kemikaalidega kokkupuutumisest

tulenevate terviseriskide

hindamise vahendi täiendav

väljaanne

Kokkuvõte

See on viimane väljaanne sarjast, mis käsitleb laste terviseriskide hindamist, mis on tingitud kokku-

puutest koolide, lasteaedade ja päevahoiukeskuste siseõhus sisalduvate mitmesuguste

kemikaalidega. Selles esitatakse valik tõenduspõhiseid riskileevendamise meetmeid, mille rakenda-

mist võib avalikes lasteasutuses terviseriskide hindamise tulemuste alusel kohalikul tasandil kaaluda.

Väljaanne on mõeldud tervishoiutöötajatele, õpetajatele, avalike lasteasutuste haldajatele ning

teistele spetsialistidele, kes vastutavad tervislike keskkondade loomise eest kohtades, kus lapsed

õpivad ja mängivad.

ISBN 978-92-890-5797-4

© Maailma Terviseorganisatsioon 2022

Mõned õigused kaitstud. Väljaannet saab kasutada litsentsi Creative Commons Attribution-

NonCommercial- ShareAlike 3.0 IGO alusel (CC BY-NC-SA 3.0 IGO;

https://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/igo).

Selle litsentsi tingimuste kohaselt võib väljaannet vastavalt allpool kirjeldatule nõuetekohase tsiteerimise

korral mitteärilistel eesmärkidel kopeerida, levitada ning kohandada. Seda tööd kasutades ei tohi anda

mõista, et WHO soovitab mõnd konkreetset organisatsiooni, toodet või teenust. WHO logo kasutamine ei

ole lubatud. Käesoleva töö kohandamise korral peate oma töö kättesaadavaks tegema sama või

samaväärse Creative Commonsi litsentsi alusel. Selle väljaande tõlkimise korral peate lisama järgmise

lahtiütluse ning soovitusliku tsitaadi: „Selle tõlke autor ei ole Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). WHO

ei vastuta selle tõlke sisu ega täpsuse eest. Selle väljaande siduv ja tõepärane versioon on järgmine

ingliskeelne originaalversioon: „Measures to reduce risks for children’s health from combined exposure to

multiple chemicals in indoor air in public settings for children (with a focus on schools, kindergartens and

day-care centres): supplementary publication to the screening tool for assessment of health risks from

combined exposure to multiple chemicals in indoor air in public settings for children.“ Kopenhaagen: WHO

Euroopa piirkondlik büroo; 2022 (https://apps.

Igasugune litsentsist tekkivate vaidlustega seotud vahendamine peab toimuma vastavalt Maailma

Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni vahendusreeglitele. (http://www.wipo.int/amc/en/mediation/ rules/).

Soovituslik tsitaat: „Measures to reduce risks for children’s health from combined exposure to multiple

chemicals in indoor air in public settings for children (with a focus on schools, kindergartens and day-care

centres): supplementary publication to the screening tool for assessment of health risks from combined

exposure to multiple chemicals in indoor air in public settings for children.“ Kopenhaagen: WHO Euroopa

piirkondlik büroo; 2022 (https://apps. Litsents: CC BY-NC-SA 3.0 IGO.

Eelkirjete koostamise (CIP) andmed. CIP andmed on leitavad aadressilt http://apps.who.int/iris.

Müük, õigused ja litsentseerimine. Teave WHO väljaannete ostmise kohta on avaldatud veebilehel

http://apps.who.int/bookorders. Ärialase kasutamise taotlused ning päringud õiguste ja litsentseerimise

kohta saab esitada aadressil http://www.who.int/about/licensing.

Kolmandate isikute materjalid. Kui soovite kasutada selles töös kasutatud materjale, näiteks tabeleid,

jooniseid või pilte, mille autorina on viidatud kolmandale isikule, olete kohustatud ise välja selgitama, kas

vastava materjali kasutamiseks on vaja luba, ning autoriõiguste omanikult loa hankima. Töö kolmandatele

isikutele kuuluvate osadega seotud rikkumistest tulenevate nõuete eest vastutab ainult kasutaja.

Üldised lahtiütlused. Selles trükises kasutatud määratlused ja esitatud materjalid ei kajasta ühelgi moel

Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohti ühegi riigi, territooriumi, linna või piirkonna või selle

omavalitsuse õigusliku olukorra ega tema piiride määratlemise küsimuses. Punktiirjoonte ja katkendlike

joontega tähistatakse kaartidel ligikaudseid riigipiire, mille osas võib-olla ei ole veel lõplikku kokkulepet

saavutatud.

Teatud ettevõtete või teatud tootjate toodete mainimine ei tähenda, et WHO kiidab need heaks või soovitab

neid rohkem kui teisi samalaadseid ettevõtteid ja tooteid, mida ei ole mainitud. Patenteeritud toodete nimed

on esitatud suure algustähega (v.a vigade ja väljajätmiste korral).

WHO on teinud mõistlikke jõupingutusi selles väljaandes sisalduva teabe kontrollimiseks. Avaldatud

materjalile ei anta siiski ühtki sõnaselget ega kaudset garantiid. Lugeja vastutab selle materjali

tõlgendamise ja kasutamise eest. WHO ei vastuta ühelgi juhul väljaande kasutamisest tingitud kahju eest.

© Kaanefoto: WHO/NOOR/Sebastian Liste, WHO/Andy Craggs.

Meetmed terviseriskide vähendamiseks lastel, kes puutuvad kokku avalike lasteasutuste siseõhus sisalduvate mitmesuguste kemikaalidega Keskendudes koolidele, lasteaedadele ja päevakeskustele

Avalike lasteasutuste siseõhus sisalduvate mitmesuguste kemikaalidega kokkupuutumisest tulenevate terviseriskide hindamise vahendi täiendav väljaanne

iv

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

SISUKORD

TÄNUAVALDUSED ............................................................................................................ v

LÜHENDID ........................................................................................................................ vi

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 1

2. AVALIKE LASTEASUTUSTE SISEÕHU KEMIKAALISAASTE PEAMISED ALLIKAD

JA KOKKUPUUTE VÄHENDAMISEKS VÕETAVAD MEETMED ................................... 2

2.1. Meetmed peamiselt väliskeskkonnast pärinevate kemikaalidega seotud

terviseriskide vähendamiseks ................................................................................. 3

2.1.1. Välisõhu saaste allikad .................................................................................. 3

2.1.2. Õhus levivad kemikaalid, mis pärinevad peamiselt välistingimustest ............. 3

2.1.3. Riski vähendamise meetmed väliskeskkonnast pärinevate kemikaalide

suhtes ..................................................................................................................... 3

2.2. Meetmed peamiselt siseruumides leiduvatest allikatest pärinevate kemikaalidega

seotud terviseriskide vähendamiseks ...................................................................... 5

2.2.1. Peamiselt siseruumides leiduvatest allikatest pärinevad keemilised

saasteained ............................................................................................................ 5

2.2.2. Siseruumides leiduvatest allikatest pärinevate kemikaalide vastu suunatud

riskileevendamise meetmed .................................................................................... 8

3. SISEÕHU KVALITEEDI PARANDAMISE JUHTUMIUURINGUD ..................................13

VIITED ..............................................................................................................................15

LISA 1. PRAKTILISED MEETMED TERVISERISKE

PÕHJUSTAVATE KEMIKAALIDE SISALDUSE VÄHENDAMISEKS SISERUUMIDE ÕHUS ................................................................................................................................ 22

v

TÄNUAVALDUSED

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo avaldab tänu väljaande

peaautoritele Tamas Szigetile ja Reka Kakucsile Ungari Riiklikust Rahvatervise Keskusest,

kes koostasid selle väljaande WHO Euroopa piirkondliku büroo Saksamaal asuva WHO

Euroopa keskkonna- ja tervishoiukeskuse töötajate Irina Zastenskaya ja Dorota Jarosinska

väljatöötatud kontseptsiooni alusel.

Piirkondlik büroo tänab Eva Csobodit Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondlikust keskkonna-

keskusest (Ungari) väljaande asutusevälise läbivaatamise eest ning on väga tänulik

järgmistele riiklikele ekspertidele abi eest väljaande arutamisel ja arendamisel:

♦ Kristina Aidla, Terviseamet, Eesti

♦ Anja Daniels ja Ana Maria Scutaru, Saksamaa Keskkonnaagentuur, Saksamaa

♦ Sani Dimitroulopoulou, Ühendkuningriigi Terviseohutuse Agentuur, Ühendkuningriik

♦ Marta Sofia Da Fonseca Gabriel, Mehaanika- ja Tööstustehnika Teaduse ja

Innovatsiooni Instituut, Portugal

♦ Corinne Mandin, Ehituse Teadus- ja Tehnikakeskus, Prantsusmaa.

Piirkondlik büroo on tänulik Saksamaa Liitvabariigi keskkonna-, looduskaitse- ja tuuma-

ohutuse ministeeriumile rahalise toetuse eest.

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

LÜHENDID

CO vingugaas

CO2 süsinikdioksiid

DIY tööõpetus

EL Euroopa Liit

HI ohuindeks

HVAC kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed

IAQRiskCalculator siseõhu riskikalkulaator (tarkvara)

InAirQ uuring „Rahvusvahelised kohaldamismeetmed siseõhu kvaliteedi

integreeritud haldamiseks“

I/O vahekord sise-/välisõhu vahekord

NO2 lämmastikdioksiid

Oxy-VOCd hapnikuga rikastatud lenduvad orgaanilised ühendid

PAH polütsükliline aromaatne süsivesinik

PM tahked osakesed

PODIadj kohandatud lähtepunkti indeks

ppm miljondikosa

PVC polüvinüülkloriid

SINPHONIE Euroopa koolide sisereostuse ja tervise vaatlusvõrgustik

LOÜ lenduvad orgaanilised ühendid

vi

13

1. SISSEJUHATUS

Siseõhu hea kvaliteet on laste tervislikuks arenguks äärmiselt oluline ning seega on väga

tähtis ka ohutute ja tervislike, puhta õhuga sisekeskkondade loomine. Kuna lapsed

veedavad palju aega üldkasutatavates ruumides, tuleb mõelda nende hoonete siseõhu

kvaliteedile.

Laste haridusasutuste siseõhu kvaliteeti võivad mõjutada paljud tegurid, sealhulgas

siseruumides leiduvad õhusaasteallikad, hoone hooldamise meetodid, välisõhu kvaliteet,

hooneväliste saasteainete hoonesse pääsemise määr, kasutajate arv, kasutajate käitumine

jms. Mitmetes Euroopa koolieelsetes lasteasutustes ja koolides kõige sagedamini

tuvastatud õhusaasteainetele ja nende koosesinemisele keskendunud uuringutes on toodud

välja mitme koos esineva saasteainega kokkupuutumise ja negatiivsete tervisemõjude

võimalik suhe (1–4).

WHO Euroopa piirkondliku büroo WHO Euroopa keskkonna- ja tervishoiukeskus töötas

selleks, et minna üksikute kemikaalidega eraldi kokkupuutumise riskide hindamise mudelitelt

realistlikumale, mitme siseruumi õhus koos esineva kemikaaliga korraga kokkupuutumise

hindamisele, välja avalike lasteasutuste siseõhus esinevate kemikaalidega korraga

kokkupuutumisest tulenevate terviseriskide hindamise töövahendi (IAQRiskCalculator).

Töövahend võimaldab ka tuvastada kõige enam terviseriske põhjustavad kemikaalid (5).

Kui mitme keemilise saasteainega korraga kokku puutumise oht on vastuvõetamatult suur,

peavad siseõhu kvaliteedi parandamise eest vastutavad rahvatervise valdkonna

spetsialistid ja eksperdid mõtlema riskileevendamise meetmete rakendamisele. Riskide

leevendamiseks kasutatavad meetmed on teada ning varieeruvad sõltuvalt konkreetsest

olukorrast alates välisõhu saaste vähendamise meetmetest kuni haridusasutuste hoonete

vastutustundliku projekteerimise, ehitamise ning hooldamiseni.

Näiteks 23 Euroopa riigis 115 koolis läbiviidud seirekampaaniate tulemustel põhineva

Euroopa koolide siseõhu saastatuse ja tervise vaatlusvõrgustiku (SINPHONIE) projekti

raames pakuti välja mitmesuguseid riskide leevendamise meetmeid siseõhu kvaliteedi

parandamiseks koolihoonete erinevates kohtades, näiteks klassiruumides, laborites,

võimlates, sööklates ja riietusruumides (6).

Käesoleva väljaande, mis oli väljatöötatud töövahendi täiendamiseks, eesmärk on toetada

otsuste tegemist suurima terviseriskiga siseõhu kemikaalisaaste vähendamise meetmete

osas ning nende kemikaalide allikate vähendamist või kõrvaldamist. Selles esitatakse valik

tõenduspõhiseid riskileevendamise meetmeid, mille rakendamist võib kaaluda terviseriskide

hindamise tulemustele reageerimiseks kohalikul tasandil koolides, lasteaedades ja teistes

avalikes lasteasutuses.

Keemiliste saasteainete, nende allikate ja mõju leevendamise võimaluste kohta kogutakse

üha enam andmeid. Käesolevas väljaandes kokkuvõetud riskide leevendamise meetmed

põhinevad hiljuti avaldatud siseõhu kvaliteeti määravate tegurite ülevaadetel ning

meetmetel, mida võib kaaluda avalike lasteasutuste keskkonna parandamiseks.

2

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

2. AVALIKE LASTEASUTUSTE SISEÕHU KEMIKAALISAASTE PEAMISED ALLIKAD JA KOKKUPUUTE VÄHENDAMISEKS

RAKENDATAVAD MEETMED

Siseõhku võivad saastata mitmesugused erinevad õhus edasi kanduvad saasteained,

näiteks tahked osakesed (PM), anorgaanilised ühendid, lenduvad ja poollenduvad

orgaanilised ühendid (LOÜd ja PLOÜ-d) ning aldehüüdid (oxy-VOCid). LOÜ-sid, aldehüüde

ja PLOÜ-sid leidub siseõhus sageli suuremas kontsentratsioonis kui välisõhus, mõned

transpordivahenditest, eluasemete kütmisest, tööstusest ja muust tekkivad LOÜ-d esinevad

aga välisõhus ulatuslikumalt.

Näiteks benseeni esineb tavaliselt eelkõige välisõhus (sõidukite heitgaasidest), kuna selle

sisaldusele siseruumides kasutatavates lahustites ja liimainetes kehtivad piirangud.

Enamikus lasteasutuste siseõhu kvaliteedi uuringutes on leitud, et benseeni sise- ja

välisõhus esinemise suhe (I/O suhe) jääb 0,5 ja 2 vahele (7,8).

Mõnedes siseõhu kvaliteedi uuringutes on leitud, et kooli klassiruumis leiduvatest allikatest

pärineb isegi rohkem saastet kui hoonevälistest allikatest (9). Mõned kemikaalid, nagu

etüülbenseen, tolueen, ksüleenid ja formaldehüüd, võivad pärineda nii hoonesisestest kui -

välistest allikatest (8).

Kui I/O suhe on suurem kui 1, viitab see hoonesisese allika olemasolule. Kui I/O suhe jääb

1 ja 4 vahele, võib eeldada nii hoonesiseste kui -väliste allikate olemasolu, kui I/O suhe on

aga suurem kui 5, võib kahtlustada peamiselt hoonesiseste allikate esinemist (8). Oluline

siseõhu ja välisõhu saasteainete sisalduse vaheline korrelatsioon viitab sellele, et

hoonevälised allikad annavad saastesse suure panuse, olulised erinevused ja I/O suhe, mis

on suurem kui 1, näitavad aga, et saaste pärineb eelkõige siseallikatest.

Siseõhu saastumise minimeerimiseks nii siseruumist kui väljast pärinevate kemikaalidega

saab võtta mitmesuguseid riskide leevendamise meetmeid, näiteks:

♦ õigusaktidel põhinevad (reguleerivad toodetest pärinevat heidet, maa planeerimist, seavad piirangud ja piirmäärad);

♦ ehituslikud (ehitusstandardite kehtestamine, ventilatsioonimeetodid, ventilatsiooni-

süsteemi rajamisele kehtivad eeskirjad);

♦ halduslikud/korralduslikud (reguleerivad kasutustihedust / laste arvu m2 kohta, töötunde,

puhkepauside kestust, õhutamisharjumusi, koristamisharjumusi, õpilaste arvu klassis ning

puhkepauside korraldust).

Vaid ühest meetmest üldiselt ei piisa siseõhu kvaliteedi parandamiseks soovitud määral.

Tarvis on komplekset lähenemist, mis hõlmab vastavalt kohalikele tingimustele kohandatud

leevendusmeetmeid.

3

2.1. Meetmed peamiselt väliskeskkonnast pärinevate kemikaalidega

seotud terviseriskide vähendamiseks

2.1.1. Välisõhu saaste allikad

Välisõhu saaste võib siseõhu kvaliteedile suurt mõju avaldada. Peamised siseõhus leiduvate

saasteainete hoonevälised allikad on hoonete läheduses asuvad suure liiklusega teed,

parklad ja bensiinijaamad, eluruumidele soojus- ja elektrienergia tootmine ning

tööstussektorist pärinevad heited, jäätmete põletamine ja põllumajanduslikud tegevused,

sealhulgas ka kaugemal toimuvad tegevused (10).

Teised välisõhus leiduvate saasteainete hoonetesse tungimist mõjutavad tegurid peale

saasteallikate läheduse ja meteoroloogiliste tingimuste on linnapilt ja ümbritsevad ehitised,

maastik ja tõkestavad haljasalad, ventilatsioonisüsteemid, ventileerimise meetodid ja

õhutamisharjumused ning saasteainete sissepääs hoone välispiiretes olevate pragude

kaudu.

Ehitise omadustest, liiklusest pärinevate saasteainete jaotumisest jms tulenevalt on

märgatud hoonevälist päritolu saasteainete erinevat levikut üldkasutatava lasteasutuse

erinevatel korrustel. Ka tänavapoolsetest klassiruumidest on leitud rohkem saasteaineid kui

kooli hooviala või mõne muu roheala poole jäävatest klassiruumidest (11, 12). Välisõhu

saasteainete sisaldust suurendab ka autode kogunemine kooli territooriumile laste kooli

toomise ja pärast koolipäeva lõppu järele tulemise ajal (13).

2.1.2. Õhus levivad kemikaalid, mis pärinevad peamiselt välistingimustest

Väliskeskkonnast pärineb ulatuslikult nii looduslikke kui ka inimtekkelisi õhusaasteaineid.

Mootorsõidukite liiklus on peamine lämmastikdioksiidi (NO2) allikas ning see mõjutab

oluliselt teiste õhusaasteainete, näiteks tahkete osakeste, vingugaasi (CO), benseeni,

etüülbenseeni, tolueeni, ksüleenide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAHid)

sisaldust õhus. Seetõttu on liiklusega seotud heitel mõju ka hoonete siseõhu kvaliteedile

(9,14–16).

Tahkete kütuste põletamine, sealhulgas kodudes, on siiani paljudes liikmesriikides suur

probleem. See võib oluliselt mõjutada mürgiste õhusaasteainete, sealhulgas tahkete

osakeste ja PAH-ide koguheidet, eriti jäätmete põletamise korral (16–20). Need saasteained

võivad tekkida ka metsatulekahjudest.

Tööstusettevõtted paiskavad õhku hulgaliselt erinevaid kemikaale, välisõhku sattuvate

kemikaalide valik ja kontsentratsioon sõltuvad kohalike tööstusettevõtete tüübist ja

intensiivsusest. Lisaks otse põletamisallikatest tekkivatele saasteainetele (primaarsed

saasteained) tekib õhus teatud kemikaale (näiteks formaldehüüd) ka keerukate protsesside

kaudu (sekundaarsed kemikaalid), mis hõlmavad põletamisallikatest, põllumajandusest,

teistest inimtekkelistest protsessidest ja looduslikest protsessidest (näiteks biogeensed

heitmed) pärinevaid gaasilisi lähteaineid (21).

2.1.3. Riski vähendamise meetmed väliskeskkonnast pärinevate kemikaalide suhtes

Kuna välisõhu saaste on siseõhu kvaliteedi oluline tegur, tuleb vastavalt standarditele ja

suunistele rakendada meetmeid hooneid ümbritseva õhu kvaliteedi ohjeks (21,22).

4

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

Riiklikud ja kohalikud asutused saavad selles kontekstis otsustavalt sekkuda

linnaplaneerimise ja erinevatest tegevustest (näiteks tööstusettevõtete heitkogused)

pärinevate heitkoguste ohje tasandil.

Uute lastele mõeldud üldkasutatavate hoonete asukohtade kavandamisel peaks olema

kohustuslik mõelda suure liiklusega teede, tööstusobjektide ja teiste suurte heiteallikate

lähedusele, samuti peaksid olema kohustuslikud hoonete ümbruses õhusaaste

vähendamiseks rakendatavad meetmed.

2.1.3.1. Liikluse reguleerimine hoonete ümbruses

Õhusaastet hoonete ümber võivad aidata vähendada meetmed, mis propageerivad laste

kooli, lasteaia või päevahoiu ja kodu vahel liikumise viisi muutmist. Pikaajalised

sekkumismeetmed hõlmavad aktiivse liikumise eelistamist (23), liikluse reguleerimist laste

sõidukitest välja laskmise kohas, ühesuunalise liikluse kohandamist ning puhta õhu tsoonide

loomist koolide ümber teede sulgemise abil (24).

Võimaluse korral tuleb teha jõupingutusi liiklust tekitavate rajatiste ja sündmuste vältimiseks

hoonete läheduses. Sõidukitest tuleneva heite vähendamiseks võib ka keelata koolibusside

ja lapsevanemate/hooldajate autode hoidmise tühikäigul. Kasu võib olla tühikäigu

keelamisest ning laste autost välja laskmise ja peale võtmise kohtade ning parkimisplatside

paigutamisest koolimaja sissekäigust ja akendest eemale (13).

2.1.3.2. Rohealade loomine hoonete ümber

Kokkupuudet välisõhu saasteainetega võib vähendada hooneid ümbritsev roheala (puud ja

põõsad) (25, 26, 27). Kohaliku välisõhusaaste vähendamisel on abi ka roheliste barjääride

loomisest hooneväliste saasteallikate ja laste kasutuses olevate ruumide vahele (13).

Rohelust kooli territooriumil ja selle ümber ning suuremat puude hulka koolihoonete ümber

on seostatud NO2 ja teiste liiklusega seotud õhusaasteainete väiksema sisaldusega õhus

ning ka madalama müratasemega (28,29).

Koolihoovide ja ümbritseva ala rohelisemaks muutmine on ka tõhus vahend laste sotsiaal-

emotsionaalse seisundi ja tervise parandamiseks, kuna see muudab nad füüsiliselt

aktiivsemaks ning suurendab jalgrattaga või jalgsi koolis käimise valmidust (30). Hiljutine

uuring näitas, et koolimaju ümbritseva keskkonna omadused, nimelt rohealade olemasolu

ja liigirikkus, võivad vähendada hingamisteede haiguste tekke riske kooliealistel lastel (31).

Rohebarjääride kavandamisel tuleks mõelda taimede sobivusele (talutavus, kasvuruum,

liigid jms). Valesti istutatud puud ja põõsad võivad soodustada maapinna tasandil tekkivate

saasteainete levikut ning mõned taimeliigid võivad vabastada allergeenset õietolmu ja

biogeenseid LOÜ-sid, millega võivad kaasneda teised terviseriskid. Kõige tõhusamad on

tihedate väikeste jäikade lehtedega liigid ning igihaljaste liikide eelis on see, et need

filtreerivad õhku aastaringselt (32).

Kõrghoonetega tänavate rägastikus asuvate lasteasutuste ümber (kus mõlemal pool tänavat

on kõrged hooned) saab istutada ainult roheseinu ja madalaid põõsaid ning hekke.

Madalamate hoonetega tänavatel (kus tänava äärde jäävad hooned ei ole nii kõrged) võib

mõelda ka hõredamalt istutatud väikeste puude kasutamisele. Kui lasteasutus asub otse tee

ääres, tuleks roheline barjäär luua otse tee äärde nii, et taimede lehed ulatuvad maapinnast

vähemalt umbes 2 meetri kõrgusele (näiteks üle katkematu heki ulatuv puuderida) (32).

Keerukamad ja vähemal määral ohjatavad rohelised barjäärid on suurema õhupuhastamise

ning kliimatingimusi reguleerivate ökosüsteemiteenuste pakkumise võimekusega (33,34).

5

2.1.3.3. Ventilatsiooni tõhustamine/optimeerimine

Sellistes hoonetes, kus kasutatakse ainult loomulikku ventilatsiooni, tuleks

ventilatsioonimeetodeid optimeerida nii, et ruumide kasutajad puutuvad välisõhus levivate

saasteainetega vähem kokku. Näiteks võib klassiruumid varustada akendega, mis avanevad

ja sulguvad automaatselt kõige kahjulikumate välisõhu saasteainete levikut seiravate

andurite näitude põhjal (35). Kui sellist tehnikat ei ole võimalik kasutada, tuleks

õhutamisharjumusi muuta vastavalt eeldatavale välisõhu saaste tasemele.

Saastunud linnapiirkondades asuvate hoonete puhul ei tohiks hommikuse ja pärastlõunase

tipptunni ajal ega siis, kui lapsi kooli tuuakse või neile järele tullakse, aknaid avada, ent

klassiruume tuleb enne õpilaste saabumist ja iga puhkepausi ajal piisavalt õhutada.

Koolipäeva hilisem alustamine (näiteks kell 9 hommikul) võib võimaldada õhutamisaegu

muuta, et need ei langeks kokku tipptunni liikluse aegadega (36). Õhutamisel tuleks

eelistada vähem saastatud tsoonide poole jäävaid aknaid, arvestades võimaluse korral ka

tuulesuundadega.

Filtreerimata õhuga ventileerimist (st loomulik ventilatsioon või ainult

väljatõmbeventilaatoritega mehhaaniline ventilatsioon) tuleks kasutada ainult kohtades, kus

välisõhu saastatus on väike (37). Kohas, kus õhukvaliteedi standarditest ei peeta kinni,

tuleks eelistada sertifitseeritud filtrite ja õhupuhastusvõimekusega ventilatsioonisüsteemide

kasutamist.

Saastatud tööstus- või linnapiirkondades asuvate haridusasutuste korral võivad hoone

välispiirde õhukindlamaks muutmine, akende tihendamine ning nõuetekohaste kütte-,

ventilatsiooni- ja kliimaseadmete (HVAC) süsteemide paigaldamine hoida ära välisõhu

saastainete pääsemise siseõhku. Ventileerimiseks kasutatavad HVAC-süsteemid peavad

olema nõuetekohaselt projekteeritud ja hooldatud ning kvalifitseeritud töötajad peavad neid

regulaarselt kontrollima. Seadmed peavad vastama ka energiatõhususe nõuetele.

Alati tuleb pidada kinni ventilatsioonisüsteemide nõuetekohase projekteerimise ja käitamise

suunistest (38). Välisõhu sissetõmbeavad peaksid asuma võimalikult kaugel välisõhu

saasteallikatest, näiteks parklatest, suitsetamisaladest, väljatõmbeõhu suubumiskohtadest

ja korstnatest.

Kokkuvõtlikult öeldes on üldise põhimõtte/lähenemise kohaselt peamiselt välisõhust

pärinevate saasteainete tõhusa vähendamise meetmete eesmärk koole ja lasteaedu

ümbritseva õhu saaste vähendamine või selle sisekeskkonda pääsemise minimeerimine

näiteks roheliste tõkete loomise ja/või õhutusmeetodite muutmise, sealhulgas siseneva õhu

filtreerimise teel.

2.2. Meetmed peamiselt siseruumides leiduvatest allikatest pärinevate

kemikaalidega seotud terviseriskide vähendamiseks

2.2.1. Peamiselt siseruumides leiduvatest allikatest pärinevad keemilised saasteained

Haridusasutuste sees võib tulenevalt ehitusest, renoveerimisest, kasutamisest või

hooldamisest või teatud hariduslikel eesmärkidel kasutatavatest materjalidest või teatud

tegevuste käigus mitmetest erinevatest allikatest eralduda paljusid õhus levivaid kemikaale.

6

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

2.2.1.2. Pidev heide

Laste haridusasutuste siseõhus leidub sageli aldehüüde, LOÜ-sid (aromaatsed

süsivesinikud, estrid, terpeenid ja klooritud süsivesinikud) ning PLOÜ-sid (broomitud

leegiaeglustid, PAH-id, perfluoritud ühendid, ftalaadid). Aldehüüdid ja LOÜ-d on väga

murettekitavad, kuna need on üldlevinud ja avaldavad inimeste tervisele olulist mõju.

Neid ühendeid eraldub siseruumides mitmetest allikatest.

Kõige enam uuritud keemilised saasteained, mida leidub koolikeskkonnas kõige rohkem

ning millel on oluline mõju laste tervisele, on formaldehüüd, benseen, etüülbenseen, tolueen,

ksüleenid, naftaleen, stüreen, limoneen ja alfa-pineen. Üle-Euroopalise projekti SINPHONIE

andmete uus analüüs näitas, et 29%, 19% ja 11% lastest puutusid vastavalt korraga kokku

kahe, kolme või nelja teadaolevalt tervistkahjustava LOÜ suurenenud kontsentratsiooniga

(> keskmine väärtus) (39). Enamikke nendest ühenditest leidub siseõhus tavaliselt rohkem

kui välisõhus (40).

Mööbel, põranda-/seina-/laekattematerjalid, vaibad, kardinad ja rulood, aknaraamid,

plastmaterjalid, vaigud, liimid ning värvitud või lakitud esemed võivad kõik pika aja, nädalate

või isegi aastate jooksul pidevalt vabastada õhku kemikaale. Nendest toodetest eralduvad

kemikaalid ja heitemäärad sõltuvad kasutatud materjalidest ning teistest teguritest. Lisas 1

(tabel A.1) on välja toodud sageli tuvastatavate kemikaalide võimalikud allikad siseruumis.

Enamik puidupõhiseid mööbliesemeid ja põrandamaterjale on fikseeritud

karbamiidformaldehüüdvaikudega ning seetõttu on uute toodete formaldehüüdiheide muret

tekitav (41). Värvitud või lakitud täispuidust või komposiitpuidust mööblist eraldub

formaldehüüdi ja mitmeid LOÜ-sid, nimelt stüreeni, tolueeni, ksüleene, etüülbenseeni,

diklorobenseeni ja benseeni (42).

Pressvineerist, vineerist või puitlaastplaadist põrandamaterjalidest, vaipade tagakülgedest

ning kangastest võib eralduda formaldehüüdi ja mitmeid LOÜ-sid. Polüvinüülkloriidi (PVC)

sisaldav / vinüülpõrandakattematerjal võib eritada aromaatseid süsivesinikke (tolueen,

benseen, etüülbenseen, ksüleenid, stüreen, bensaldehüüd, 2-etüülheksanool,

atsetofenoon) ja PLOÜ-sid, näiteks ftalaate isegi aasta aega pärast paigaldamist (31,43).

Lisaks PVC-põrandakattest ja PVC-kattega puitlaastplaadist juba ise eralduvale heitele

suurenevad heitkogused juhul, kui need materjalid on paigaldatud liimainetega (44,45).

Formaldehüüdi sisaldust klassiruumi õhus võivad suurendada ka laeplaadid (46).

Muret tekitavad veepõhistes värvides sisalduvad aldehüüdid ja lahustipõhistes värvides

sisalduvad ksüleenid, 2-butanooksoniim ja teised LOÜ-d. Lahustipõhised värvid on üldiselt

palju suurema heitega (43). Tavaliste värvide koostises sageli lahustitena kasutatavaid

keemilisi ühendeid kasutatakse endiselt emailvärvides, ent väiksemas koguses (47).

2.2.1.3. Vahelduvad heitmed

Siseõhu kemikaalisisaldust võivad suurendada tegevused, mille käigus kasutatakse värve,

liimi, tööõpetuse või kunstitarbeid, markereid, parandusvedelikke ja elektroonikat, eriti

ebaviisava ventilatsiooni korral (48).

Koristustööd on ühed tähtsamatest lasteasutuste siseruumi saasteallikatest (8,49).

Puhastus- ja desinfitseerimisvahendid ning õhuvärskendid eritavad tavaliselt mitmeid ohtlikke

kemikaale, sealhulgas terpeene, näiteks limoneeni ja alfa-pineeni (50) ning formaldehüüdi.

Lisaks limoneenile ja alfa-pineenile on ammoniaaki sisaldavaid aknapesutooteid seostatud

tolueeni, butüülitud hüdroksütolueeni, butanooli, 1-metoksü-2-propanooli, nonanaali,

dekanaali, ftaalanhüdriidi ja fenooli sisalduse suurenemisega õhus (31).

7

Vahade ja poleerimisvahendite kategooriasse kuuluvate puhastustoodete kasutamine võib

suurendada ka benseeni, etüülbenseeni, m/p-ksüleeni, tetrakloroetüleeni ja stüreeni

sisaldust õhus (31). Ka eeterlikke õlisid, näiteks looduslikke lõhnaaineid sisaldavad tooted

võivad põhjustada ulatusliku kokkupuute terpeenidega. Lisaks võivad oksüdandid (näiteks

osoon) terpeenidega reageerida, mis tekitab sekundaarseid saasteaineid (51). Ka teatud

puhastusmeetodid (näiteks auruga sügavpuhastamine) võivad soodustada teatud vaipadest

kemikaalide eraldumist, mis kogunevad seejärel puhastamise ajal ja pärast seda ebapiisava

ventilatsiooni korral siseõhku (52).

Koolides, kus teatati siseruumides pestitsiidide kasutamisest (näriliste, tarakanide ja/või

sipelgate leviku ohjamiseks), tuvastati võrreldes nende hoonetega, kus pestitsiide ei

kasutatud, märgatavalt suurem tetrakloroetüleeni, stüreeni ja heksaani sisaldus õhus (31).

2.2.1.4. Teised kemikaalide heidet või lahjendamist mõjutavad tegurid

Lisaks pidevale heitele materjalidest võivad heitkoguseid suurendada ka õhutemperatuuri

(päikesekiirgus, põrandaküte, ülekuumenemine) või õhuniiskuse suurenemine.

Kliimamuutused ja nendega seotud kuumalained ning teatud linnapiirkondades esinev

soojussaarte nähtus võivad kutsuda esile atmosfääritingimusi, mis võivad siseõhku mitmel

erineval moel mõjutada.

Laste päevahoiu asutustele, lasteaedadele ja koolidele on sageli omane suur laste arv

asutuses ja/või ebapiisav ventilatsioon (7, 53–55). Õpilastest pakatavas klassiruumis võib

õhukvaliteet kiiremini halveneda ning ebapiisav ventilatsioon soodustab saasteainete

kogunemist siseõhku.

Külmade talvedega riikides esineb hoonetes, kus kasutatakse vaid loomulikku ventilatsiooni,

sageli väga suur siseõhu saasteainete kontsentratsioon (55). Pika kuuma hooajaga riikides

võivad ruumid ainult seinakinnitusega mitmeosalise kliimaseadme kasutamise korral jääda

samuti ebapiisavalt ventileerituks, sest aknaid hoitakse mugava temperatuuri tagamiseks

suletuna. Paljudel juhtudel ei saa aknaid korralikult avada turvakaalutlustel või seetõttu, et

õues on saastunud linnaõhk (53). Hooned on ka aastate jooksul õhukindlamaks muutunud,

sest hoonetesse on energia säästmiseks paigaldatud soojusisolatsiooni süsteeme.

Õhu süsinikdioksiidi (CO2) sisaldust, mis sõltub suuresti sellest, kui palju on ruumis inimesi,

kasutatakse sageli ruumide ventileerituse näitajana. Õhu suuremat CO2 sisaldust

seostatakse tavaliselt teiste siseõhu saasteainete ja bioheidete suurema sisaldusega õhus

(12, 56–58). Uuringus „Rahvusvahelised kohaldamismeetmed siseruumide õhukvaliteedi

integreeritud haldamiseks“ (InAirQ), millesse oli kaasatud 64 Kesk-Euroopa kooli, leiti, et

umbes 80% koolidest ei suutnud tagada soovituslikku CO2 sisaldust õhus, mis on kuni 1000

miljondikku (ppm) õhuühikus (tähendab head õhukvaliteeti) (7). Üle-Euroopalise projekti

SINPHONIE raames mõõdetud keskmine CO2 sisaldus õhus jäi samuti üle 1000 ppm,

küündides nimelt 1581 ppm-ni (11, 39).

Euroopa standardiga EN 16798 1:2019 on hoonest sõltuvalt lubatud välisõhu

kontsentratsioonist (415 ppm ja kasvav trend) 550–1350 ppm võrra suurem CO2 sisaldus

siseõhus. Mõnede riiklike ventilatsioonistandarditega (näiteks United Kingdom’s Building

Bulletin) (59) on maksimumväärtuseks kehtestatud 1500 ppm. Kuni 1500 ppm suurust CO2

sisaldust õhus võib seega pidada klassiruumis aktsepteeritavaks mõõdukalt hea siseõhu

kvaliteedi tagamiseks, 1000 ppm on aga sobiv hea siseõhu kvaliteedi tagamiseks (58).

8

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

2.2.2. Peamiselt siseruumis leiduvatest allikatest pärinevate kemikaalide riskileevendamise meetmed

2.2.2.1. Allika ohje

Kõige tõhusamad leevendusmeetmed on keskendunud siseruumis leiduvate kahjulike

saasteainete allikate kõrvaldamisele. Kemikaalikasutuse minimeerimine vähendab saastet,

kemikaalijäätmete hulka ja kulusid ning suurendab ohutust. See hõlmab väiksemate

kemikaalikoguste kasutamiseks võetavaid meetmeid (näiteks kooli teaduslaborites,

territooriumi hooldamisel ja tööõpetuse projektides kasutatavad kemikaalid, samuti tooted,

mis suurendavad vahelduvalt siseõhusaastet) ning nende asendamist võimaluse korral

loodussõbralikumate alternatiividega. Väikese heitega toodete kasutamine vähendab

pidevat saasteainete heidet siseõhku.

Renoveerimine: materjalid ja ajastus

Viimastel kümnenditel on kasutusele võetud mitmeid erinevaid väikese heitega materjalide

sertifitseerimise süsteeme. Mitmed riiklikud organisatsioonid ja organisatsioonid, kelle

teenuste kasutamine on kohustuslik, katsetavad ja sertifitseerivad vähese heitega materjale.

Üldkasutatavate lasteasutuste ehitamisel, dekoreerimisel, renoveerimisel ning möbleeri-

misel (näiteks vinüülpõrand ja komposiitpuidust plaadid, liimid, lakid, värvid, sünteetilised

vaigud, vaibad, kardinad, rulood) soovitatakse tungivalt kasutada sertifitseeritud ja vastavalt

märgistatud alternatiive, mille LOÜ-de ja PLOÜ-de heide on väike või puudub täielikult.

Juhtkond ja töötajad peaksid enne uute materjalide ja toodete ostmist või ruumide

renoveerimiseks või dekoreerimiseks annetatud materjali vastuvõtmist olema teadlikud

nende heitest. Euroopa Liidu (EL) ökomärgis hõlmab mitmesuguseid erinevaid tooterühmi

(tekstiiltooted, kattematerjalid, mööbel, värvid ja lakid, määrdeained, puhastustooted jms),

mille tootmisel ja kasutamisel on tagatud inimeste tervise ning keskkonna kaitse. Täpsemat

teavet ELi ökomärgise kohta leiab Euroopa Komisjoni spetsiaalselt veebilehelt.1 Teiste

märgistamissüsteemide seas on näiteks Blue Angel, AgBB, Nordic Swan, EMICODE, M1,

ANSES, Ü-mark, Danish Indoor Climate Label, Byggvarudeklaration, Natureplus ja

Umweltzeichen.

Eriti ettevaatlik tuleb olla põranda-, seina- ja laekattematerjalide valimisel, sest heitepind on

nende puhul suur. Nii jäikade kui painduvate põranda-/seina-/laekattematerjalide puhul tuleb

eelistada lahustivabasid ja väikese heitega liime. Kasutada tuleks ainult väikese heitega

seinavärve (näiteks lubjapesu, emulsioonvärvid).

Renoveerimise korral võivad ka üsna väikese heitega materjalid vabastada mitmeid

kemikaale, mis kogunevad siseõhku. Seega tuleb ruume 3–4 kuu jooksul pärast

renoveerimist, dekoreerimist või uue mööbli ostmist intensiivsemalt õhutada (47). Sellised

renoveerimistööd, mis ei ole pakilise iseloomuga, peaksid olema lubatud ainult pikemate

pauside ajal (näiteks suvevaheajal), et kemikaalidele jääks enne ruumide kasutajate

naasmist piisavalt aega materjalist eraldumiseks. Renoveeritud koolides tuleks võimaluse

korral siseõhku kontrollida, hinnates vastavalt õhu kemikaalisisaldust ja/või uurides, kas

ruumide kasutajatel on ilmnenud terviseprobleemide sümptomeid.

Mööbel

Üldkasutatavates lasteasutustes tuleks kasutada mööblit, mis on märgistatud väikese formal-

dehüüdi sisaldusega või formaldehüüdi vabana. Kattematerjalid ja pinnaviimistlusmaterjalid

peaksid samuti olema väikese heitega ning vältida tuleks ebavajalikke lakke ja värve.

1 Täpsemat teavet ELi ökomärgise kohta leiab Euroopa Komisjoni spetsiaalselt veebilehelt. Vt ELi

ökomärgise tootekataloogi: http://ec.europa.eu/ecat/.

9

Puhastamine

Õhu kemikaalisisaldust võib vähendada puhastustavade tõhustamine, puhastusvahendite

asendamine väikese heitega vahenditega, puhastusmeetodite muutmine ning akende

avamine koristamise ajal ja pärast seda (60). Suured koristustööd tuleks eelistatult viia läbi

pärast õppetundide lõppu. Võimaluse korral tuleks kindlasti vältida õhupuhastusvahendite

ja teiste lõhnastatud puhastusvahendite kasutamist.

Seadmed

Töötavad koopiamasinad ja printerid on LOÜ-de, osooni ja tahkete osakeste allikas (61).

Eralduvate saasteainetega kokkupuute vähendamiseks võib need paigutada eraldi ruumi,

mis on korralikult ventileeritud (28).

Tegevuste vaheldumine

Siseruumides läbiviidavaid tegevusi, kunstitunde ja/või teaduslaborites toimuvaid tunde,

milles kasutatakse kemikaale, tuleks hoolikalt kavandada. Nendes tundides vajalike kemi-

kaalide kasutus tuleks jätta minimaalsele tasemele ning võimaluse korral tuleks kasutada

loodussõbralikke alternatiive. Teaduslaboritesse, hoiuruumidesse, koopiamasina ruumi ning

köökidesse tuleks võimaluse korral paigaldada otsese väljatõmbega ventilatsioonisüsteem,

mis eemaldab saasteained enne nende levimist. Kui see ei ole võimalik, võiks vastavate

tegevuste ajal ja pärast tegevuste lõpetamist ruume intensiivsemalt ventileerida.

2.2.2.2. Temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse reguleerimine

Mitmetes katsekambris läbiviidud katsetes on tõestatud, et õhutemperatuuri (suvel alla 26

°C) ja suhtelise õhuniiskuse (40–55%) ohje võib vähendada materjalidest eralduvate

kahjulike kemikaalide vabanemist õhku (62). Hoonete fassaadide varustamine välise

varjutusega võib aidata vältida päikesesoojuse jõudmist ruumidesse akende kaudu. Samal

põhjusel võib ka välisseinad täielikult või osaliselt taimedega katta. „Elus“ välisseinad (mille

puhul taimed kasvavad välja maast) ja rohefassaadid (mille puhul taimed on istutatud

seinale paigaldatud vertikaalsetele tugedele) on jahutava toimega, parandavad õhukvaliteeti

ning vähendavad linnakeskkonnas müra (63).

Kui sellist paigaldist ei ole võimalik kasutada, võib ruumide ülekuumenemise vältimiseks ja

mugava temperatuuri tagamiseks kasutada kuumust vähendavaid väikese heitega

aknakilesid. Siseruumide soojenemist võivad aidata vältida ka energiasäästlikud lambid ja

elektriseadmed. Kui sooja kliimaga piirkondades ei piisa nendest passiivsetest meetmetest,

võib kasutada vähese energiakuluga jahutustehnikat.

2.2.2.3. Ventilatsioon

Siseruumis leiduvatest allikatest pärinevate kemikaalide sisaldus õhus väheneb tavaliselt

ventileerimise ajal kohe, sest saastatud (sise-) õhku lahjendatakse välisõhuga (37, 54).

Ulatuslikum ventileerimine ja klassiruumi õhu CO2 sisalduse vähendamine aitab õpilastel

kiiremini töötada ning parandab nende testitulemusi (64).

Loomuliku ventilatsiooni strateegiad

Haridusasutustes, kus ventilatsioon seisneb peamiselt manuaalses õhutamises, suureneb

siseruumis tekkivate kemikaalide sisaldus õhus pidevalt, kui aknad on suletud, ning väheneb

ventileerimise ajal kiiresti (65). Loomuliku ventilatsiooni optimeerimine aitab siseõhu

kvaliteeti parandada. Üldkasutatavates lasteasutustes kasutatav ventileerimisstrateegia

tuleks kohandada vastavalt välisõhu saastele, kliimatingimustele ning mürale.

10

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

Loomuliku ventilatsiooniga lasteasutuses ei tohiks kasutada puhta õhu sissetõmbeta

seinakinnitusega mitmeosalisi kliimaseadmeid või nende kasutamise korral tuleks

samaaegselt kasutada ka CO2 andureid. Vältida tuleb ruumide ülerahvastatust: ruumide

umbseks muutumise vältimiseks tuleks ruumi jätta vähemalt 2 m2 lapse kohta (11, 66).

Järgmises loetelus on toodud välja loomulikud ventilatsioonistrateegiad loomuliku

ventilatsiooniga üldkasutatavate lasteasutuste siseõhu kvaliteedi parandamiseks juhul, kui

välisõhk on vähesel määral saastatud, ning täiendavad märkused nende kasutamise kohta.

♦ Loomulikku ventilatsiooni saab tõhustada odavate anduritega ühendatud automaatselt

avanevate akende abil.

♦ Ruumidesse võib paigaldada CO2 andurid, millel kuvatakse CO2 kontsentratsiooni

suurenemise korral visuaalne hoiatus, ning õpetajaid ja õpilasi tuleb sel juhul juhendada

avama aknaid hoiatuse kuvamise korral (67).

• Anduritel on indikaatortuled, mis näitavad katkematult, kui umbne on ruumis (näiteks

oranž tuli, kui ruume tuleks ventileerida, sest õhk on veidi umbne, punane tuli, kui

aknad või uksed/ aknad tuleks kohe avada, sest ruumi CO2 kontsentratsioon on üle

1500 ppm piiri, ja roheline tuli, kui uksed/aknad võib energia säästmiseks sulgeda,

sest õhu CO2 kontsentratsioon on väike).

• Suuremat CO2 kontsentratsiooni seostatakse küll tavaliselt teiste siseruumis

leiduvatest allikatest pärinevate saasteainetega, ent see süsteem ei anna otseselt

teavet teiste siseõhu saasteainete kontsentratsioonide kohta. Seetõttu ei piisa õhu

CO2 sisalduse ohjamisest alati selleks, et tagada teiste saasteainete püsimine

suunistega kehtestatud piires (56).

• Kui õhu kemikaalisisalduse suurenemine on tõenäoline (uue mööbli või

dekoratsioonide korral, tööõpetuse või kunstitundides, kus kasutatakse markereid,

tinte, liime või värve jms), võib lisaks CO2 anduritelt saadaval teabel põhinevale

vajalik olla ka täiendav ventileerimine.

• Suure epideemia korral tuleb andurite häire andmise tase samuti seada

madalamaks (näiteks oranž, kui CO2 kontsentratsioon on kuni 800 ppm, ja punane,

kui see on vähemalt 1000 ppm) (68).

♦ Õpetajad, õpilased ja teised isikud saavad ruumide õhutatuse parandamiseks ka

vastavaid meetmeid võtta.

• Need meetmed hõlmavad enne tundide algust ja iga puhkepausi ajal teatud ajaks

sõltuvalt välis- ja siseõhu temperatuuridest ruumi ühel küljel kõigi akende ja teisel

küljel ukse ristseliti avamist (ristventilatsioon), kunsti ja tööõpetusega tegelemise,

söömise ja koristamise ajal ning pärast neid tegevusi akende avamist, talvel

sisekoridori viiva ukse lahti jätmist ning soojal hooajal alt avaneva akna ööseks

tuulutusasendisse jätmist.

11

• Öine ventileerimine tagab hommikul parema siseõhu kvaliteedi ning on ka tõhus

passiivse jahutamise meetod, mida soovitatakse kasutada efektiivselt soojustatud

hoonetes.

♦ Õpetajate ja õpilaste käitumise muutmiseks võib korraldada algatusi teadlikkuse paranda-

miseks ning jagada infovoldikuid, milles kirjeldatakse korraliku ventileerimise kasulikku

mõju tervisele ja õpitulemustele. Kasutada võib ka interaktiivseid vahendeid, mille abil

õpilased saavad õhu CO2 sisaldust hinnata, ning koostada ventileerimise plaane (55).

• Sekkumisuuringutes on rakendatud mitmesuguseid erinevaid vähekulukaid

meetmeid, mille eesmärk on muuta ruumide kasutajate käitumist (55, 69). Need küll

vähendasid klassiruumides õhu CO2 sisaldust, ent neist ei piisanud alati kõigi

siseõhu saasteainete sisalduse ohututesse piiridesse viimiseks (69).

♦ Soojal hooajal (kui sise- ja välisõhu temperatuuride vahe ei pruugi olla piisavalt suur

puhkepauside ajal õhuvahetuse tagamiseks) võivad loomulikku ventilatsiooni toetada

vahelduvalt töötavad ventilaatorid (70), päikeseenergiat kasutavad süsteemid ja

tuuleveskid (71).

Kõigi ülaltoodud strateegiate puhul tuleb võtta arvesse, et saastatud välisõhuga kohtades

võib nõuetekohase filtreerimise ja õhupuhastuseta intensiivsem ventilatsioon suurendada

väljastpoolt hoonet pärinevate saasteainete sisaldust siseõhus ning seega ka ruumi

kasutajate kokkupuudet nende saasteainetega.

Mehhaanilised ventilatsioonistrateegiad

Hoone renoveerimise korral võimaldab energiasäästlikul režiimil töötava mehhaanilise

ventilatsioonisüsteemi (või hübriidsüsteemi) paigaldamine suurema õhuvahetuse kaudu

paremini ohjata siseõhusaastet, eriti saastunud linna- või tööstuspiirkonnas asuva asutuse

korral. Ventilatsioonisüsteemi seadistamine nii, et õhu CO2 sisaldus jääb alla 1200 ppm, võib

suurendada siseruumis tekkinud saasteainete kõrvaldamise määra (37).

Ventilatsiooni intensiivsus tuleks valida ruumi kasutajate tegelike vajaduste ja nõudmiste,

mitte ainult projekteerimisparameetrite alusel – see tuleks kindlaks määrata ja väljendada

liitritena sekundis inimese kohta (l/s inimese kohta) või kuupmeetrina tunnis inimese kohta

(m³/h inimese kohta) ning peaks vastama asjaomastele suunistele ja standarditele (70).

Inimtekkeliste bioheidetega (CO2 ja veeaur) saastatud ruumides, kus puudub materjalidest

pärinev heide, on õhukvaliteedi tagamiseks soovitatud minimaalne ventilatsiooni inten-

siivsus 4 l/s inimese kohta (umbes 15 m3/h inimese kohta) (38, 70). Värske õhuga varusta-

misega tagatakse, et ruumi kasutajate metaboolselt tekitatud CO2 kontsentratsioon jääb alla

1500 ppm ning suhteline õhuniiskus jääb normi piiresse. Intensiivsema tegevuse korral

(näiteks liikumine, eksamid) või juhul, kui ruumis leidub ka siseruumi saasteainete allikaid,

soovitatakse juhul, kui õhukvaliteet ei vasta siseõhu kvaliteedi suuniste nõuetele, näiteks

WHO siseõhu kvaliteedi suuniste nõuetele, kasutada intensiivsemat ventileerimist (21).

Lisaks inimtekkeliste bioheidete eemaldamiseks vajalikule tuleb Euroopa Liidu standardi EN

16798 1:2019 kohaselt hoonetes, kus on kasutatud väikese heitega materjale, tagada 0,2–

1 l/s/m2 värsket õhku ning hoonetes, kus on kasutatud suurema heitega materjale, 0,8–2

l/s/m2 värsket õhku. Paljudes uuringutes on soovitatud kasutada standardite ja eeskirjade

miinimumnõuetest intensiivsemat ventileerimist (71). Kõige väiksem ventilatsioonikiirus,

mille korral ei ole epidemioloogilistes uuringutes negatiivseid mõjusid täheldatud, on 6–7 l/s

inimese kohta (umbes 22–25 m3/h inimese kohta) (70).

12

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

2.2.2.4. Filtreerimine ja teised saasteainete eemaldamise meetodid

Juhul, kui hoone sees ja väljas tekkivaid heitmeid ei ole võimalik kohe kõrvaldada, võib

nende leviku võimalikult suure piiramise ning ventilatsiooni tõhustamise kõrval täiendava

meetmena kaaluda ka filtreerimise kasutamist siseruumis sisalduvate keemiliste saaste-

ainete hulga vähendamiseks. Nagu eespool kirjeldatud, võivad nõuetekohaselt kasutatavad

HVAC-süsteemid, mis on varustatud sobivate filtritega ning on piisava õhu puhastamise

võimekusega, hoonetest eemaldada enamiku nii välisõhust kui siseruumis leiduvatest

allikatest pärinevatest saasteainetest ning vähendada ruumide kasutajate kokkupuudet

nendega (71).

Paistab, et mõnedel juhtudel saab tekkeallikate ohjet ja ventileerimist tõhusalt täiendada

näiteks filtreerimisega võimsate kaasaskantavate õhupuhastusseadmete abil (72,73).

Mõned õhupuhastusseadmed on tahkete osakeste filtreerimise kõrval varustatud ka gaasi-

puhastustehnoloogiaga. Imavusel ja keemilisel neelduvusel põhinevad õhufiltrid suudavad

teatud saasteaineid sekundaarset heidet tekitamata eemaldada, ent nende adsorptsiooni-

võime on piiratud. Mõned õhupuhastusseadmed võivad ka tekitada kahjulikke kõrvalsaadusi

(näiteks aldehüüdid, NO2, CO ja osoon) (74, 75). Kaasaskantavad õhupuhastusseadmed on

ka piiratud tööalaga ning filtreerivad seega õhku ainult ühes ruumis või piiratud alal (74,75).

Suurema ventilaatori töökiirusega seadmed, mis suudaksid tõhusalt klassiruumi õhku

filtreerida, on tavaliselt haridusasutuses kasutamiseks liiga suured ja mürarikkad. Kuna need

seadmed ei varusta värske õhuga, vaid panevad juba ruumis oleva õhu ringlema, tohib neid

üldkasutatavas lasteasutuses kasutada ainult juhul, kui tagatud on ka värske õhu

ruumipääs. Seega ei soovitata neid kasutada, ent need sobivad teatud spetsiifilistel juhtudel

ajutiseks täiendavaks lahenduseks. Sel juhul tuleks enne seadmete ostmist tootjalt hankida

reaalsetes tingimustes läbiviidud tõhususe katse tulemused.

Hoonele kehtivate energiatõhususe nõuete täitmiseks tuleks kaaluda ka energiatõhusate

siseõhu parandamise meetmete kasutamist. Toataimed vähendavad küll teadaolevalt õhu

mõnede LOÜ-de, CO2 ja tahkete osakeste sisaldust, ent siseõhusaaste kontrolli all hoidmi-

seks oleks vaja väga palju taimi (10–1000 taime m2 kohta) (76). Saasteaineid suudavad

eemaldada ka piisavalt suured (˃ 5 m2) roheseinad, millele on piisava tihedusega taimi istu-

tatud ning mis on varustatud nõuetekohase valgustusega, ent ainult piiratud ulatuses (77).

Kõigi siseruumides roheseinte kasutamisega kaasnevate plusside (parem õhukvaliteet,

positiivsed emotsionaalsed mõjud) ja miinuste (hallitus ja suurem õhuniiskus) hindamiseks

tuleks viia läbi täiendavaid uurimusi, samuti tuleks uurida teisi biofiltreerimise tehnoloogiaid.

Ulatuslikuma taimede kasutamise korral tuleks erilist tähelepanu pöörata mikroorganis-

midega kokkupuute vältimisele ning liigse õhuniiskude ja hallituse tekke vältimisele (78–80).

Uute LOÜ-de kõrvaldamise meetodite seas on ka adsorptsioon ja fotokatalüütiline oksüdant-

sioon värvidega, milleks kasutatakse katalüütilisi nanomaterjale. Need on aga tõhusad vaid

juhul, kui ruumis on saasteaineid reaktsioonikohale toimetavad õhuvood. Nanomaterjalid

võivad olla ka tervisele ohtlikud (81). Mõnedes uuringutes on leitud, et väidetavalt õhku

puhastavad värvid ei olnud tõhusad (47) ning nende kasutamine tekitas põhjendamatult

turvatunde. Seetõttu tuleks selliste värvide kasutamise üle hoolikalt järele mõelda ning

arvestada tuleks ka võimalike komplikatsioonidega.

Kokkuvõtlikult öeldes on peamiselt siseruumis leiduvatest allikatest pärinevate saasteainete

leviku vähendamise meetmete eesmärk vähendada õhu saasteainete sisaldust nii saaste-

allikate ohje kui ka ventileerimise või filtreerimise teel nende kontsentratsiooni vähendamise

või nende eemaldamise kaudu.

13

3. SISEÕHU KVALITEEDI PARANDAMISE JUHTUMIUURINGUD

Erinevate siseõhu kvaliteedi parandamise meetmete tõhususe katsetamiseks on viidud läbi

juhtumiuuringuid. Tabelis 1 on toodud välja mõned selliste dokumenteeritud sekkumis-

uuringute andmed.

Tabel 1. Üldkasutatavate lasteasutuste siseõhu kvaliteedi parandamise sekkumisuuringud

Asukoht, uuringusse

kaasatud kohtade

arv

Sekkumised Järeldused Viited

Erinevad piirkonnad

Šveitsis

23 klassituba

küttehooajal

• Suulised ja kirjalikud

juhised

• Teadlikkuse parandamine

õppetundide ja õpilastele

mõeldud interaktiivse

vahendi abil, mida sai

kasutada vajaliku

ventileerimisaja

hindamiseks

• Keskmine CO2

kontsentratsioon vähenes

• 1500 ppm saavutamiseks

kuluv aeg pikenes

Vasella jt,

2021 (55)

London,

Ühendkuningriik

6 lasteaeda

• Erinevate õhu filtreerimise

süsteemide kasutamine

• Kõik õhu filtreerimise süsteemid vähendasid tõhusalt õhu PM2.5 sisaldust ja vähemal määral NO2

sisaldust

Greater

London

Authority,

2020 (82)

Portugali Porto

piirkond

2 lasteaeda, 2 koolieelset lasteasutust ja 2 algkooli

• Teadlikkuse parandamine

ventileerimise,

puhastusvahendite,

kunstitarvete jms mõjust

siseõhu kvaliteedile

• Käitumise muutmise

edendamine

(ventileerimine ja

puhastusmeetodid)

• Tahkete osakeste mass,

CO2 sisaldus õhus

vähenesid, ent meetmetest

ei piisanud alati õhu

saasteainete sisalduse

viimiseks inimeste tervisele

ohutule tasemele

• Formaldehüüdi osas

saavutati nõrgad tulemused

• CO, NO2, O3, LOÜ-de ja

radooni esinemist ei

mõõdetud uuritud ruumides

Sá jt, 2017

(69)

Ameerika

Ühendriikide

kirdeosa

18 klassiruumi

(9 kontrollruumi, 9 sekkumisega) 3 linnakeskkonnas asuvas algkoolis

• Klassiruumi tavalisele

õhupuhastusseadmele

lisati suure efektiivsusega

tahkete osakeste (HEPA)

filter

• Alla 2,5 µ aerodünaamilise

diameetriga tahkete

osakeste (PM2.5) sisaldus

õhus ning tahma sisaldus

õhus vähenesid oluliselt

Jhun jt, 2017

(83)

14

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

Tabel 1 jätkub

Asukoht, uuringusse

kaasatud kohtade arv

Sekkumised Järeldused Viited

Ottawa, Kanada

2 klassiruumi, kus õppetöö algas varahommikul

(kell 8.00), ja 2 klassiruumi,

kus õppetöö algas

hiljem (kell 9.00)

• HVAC-süsteemi töö:

hommikul 1 tund enne laste

saabumist sisse, seejärel

alates hommikuse tipptunni

algusest välja ja uuesti

sisse, kui ruume hakati

kasutama (koolipäeva

algus)

• Liiklusega seotud

saasteainete (tahked

osakesed, benseen, tolueen,

etüülbenseen ja m/p-ksüleen)

hulk õhus vähenes hiljem

alustanud klassiruumides, ent

mitte varem alustanud

ruumides.

MacNeil jt,

2016 (36)

Kopenhaagen, Taani

1 loomuliku ventilatsiooniga

ja 1 mehhaanilise

ventilatsiooniga

klassiruum

küttehooajal

2 loomuliku

ventilatsiooniga

klassiruumi (kliima-

seadmega ja ilma)

jahutamisvajadusega

hooajal

• CO2 anduri abil visuaalse

tagasiside andmine

• Õhu CO2 sisaldus vähenes,

kui avati rohkem aknaid

Wargocki jt,

2015 (67)

Hollandi kirdeosa

18 klassiruumi

17 koolist

(12 eksperimenti kaasatud

klassiruumi ja

6 kontrollrühma

klassiruumi)

• Spetsiaalselt väljatöötatud

ja paigaldatud mehaanilise

ventilatsiooniseadme

kasutamine

• Klassiruumides, kus toimus

sekkumine, vähenes õhu CO2

sisaldus oluliselt

Rosbach jt,

2013 (37)

Taani

10 klassiruumi

5 koolis

• Elektrostaatiliste

õhupuhastusseadmete

paigaldamine

klassiruumidesse. Mõned

seadmed olid välja lülitatud,

teised töötasid (pime ristuva

ülesehitusega uuring)

• Nendes klassiruumides, kus

elektrostaatilised

õhupuhastusseadmed

töötasid, vähenes tahkete

osakeste sisaldus õhus

• Püsivaid mõjusid laste

õppeedukusele, sellele, kuidas

lapsed klassikeskkonda

tajusid, terviseprobleemide

sümptomite intensiivsusele

ega anduritega mõõdetud

õhukvaliteedile ei täheldatud

Wargocki jt,

2008 (84)

Barcelona, Hispaania

39 klassiruumi

39 koolis

• Hinnang haljastusele 50 m

puhvertsoonis koolimaja

ümber vastavalt RapidEye

piltide alusel tuvastatud

taimestiku roheluse

mõõtmiseks kasutatavale

indeksile Normalized

Difference Vegetation Index

(NDVI)

• Rohkem rohelust ja rohkem puid koolimajas ja koolimaja ümber seostus nii siseruumides kui väljas väiksema liiklusega seotud saasteainete (sh NO2) sisaldusega õhus

Dadvand jt,

2015 (29)

15

VIITED

1. Annesi-Maesano I, Baiz N, Banerjee S, Rudnai P, Rive S, SINPHONIE Group. Indoor

air quality and sources in schools and related health effects. J Toxicol Environ Health

B Crit Rev. 2013;16(8):491–550. doi: 10.1080/10937404.2013.853609.

2. De Gennaro G, Dambruoso PR, Loiotile AD, Di Gilio A, Giungato P, Tutino M et

al. Indoor air quality in schools. Environ Chem Lett. 2014;12:467–82. doi:

10.1007/ s10311-014-0470-6.

3. Literature review on chemical pollutants in indoor air in public settings for children and

overview of their health effects with a focus on schools, kindergartens and day-care

centres: supplementary publication to the screening tool for assessment of health

risks from combined exposure to multiple chemicals in indoor air in public settings for

children. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2021 (https://apps.who.int/

iris/ handle/10665/341467, accessed 6 December 2021).

4. Royal College of Paediatrics and Child Health, Royal College of Physicians. The inside

story: health effects of indoor air quality on children and young people. London: Royal

College of Paediatrics and Child Health; 2020 (https://www.rcpch.ac.uk/resources/

inside-story-health-effects-indoor-air-quality-children-young-people, accessed 14

March 2022).

5. A screening tool for assessment of health risks from exposure to multiple chemicals in

indoor air in public settings for children: methodological approach. Copenhagen: WHO

Regional Office for Europe; 2021 (https://apps.who.int/iris/handle/10665/341629,

accessed 6 December 2021).

6. Kephalopoulos S, Csobod E, Bruinen De Bruin Y, De Oliveira Fernandes E.

Guidelines for healthy environments within European schools. Luxembourg:

Publications Office of the European Union; 2014

(https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/ JRC87071, accessed 6

December 2021).

7. Szabados M, Csákó Z, Kotlík B, Kazmarová H, Kozajda A, Jutraz A et al. Indoor air

quality and the associated health risk in primary school buildings in central Europe –

the InAirQ study. Indoor Air. 2021;31(4):989–1003. doi: 10.1111/ina.12802.

8. Marzocca A, Di Gilio A, Farella G, Giua R, De Gennaro G. Indoor air quality

assessment and study of different VOC contributions within a school in Taranto City,

south of Italy. Environments. 2017;4(1):23. doi: 10.3390/environments4010023.

9. Lucialli P, Marinello S, Pollini E, Scaringi M, Sajani SZ, Marchesi S et al. Indoor

and outdoor concentrations of benzene, toluene, ethylbenzene and xylene in some

Italian schools: evaluation of areas with different air pollution. Atmos Pollut Res.

2020;11(11):1998–2010. doi: 10.1016/j.apr.2020.08.007.

10. Majd E, McCormack M, Davis M, Curriero F, Berman J, Connolly F et al.

Indoor air quality in inner-city schools and its associations with building

characteristics and environmental factors. Environ Res. 2019;170:83–91. doi:

10.1016/j. envres.2018.12.012.

16

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

11. Csobod E, Annesi-Maesano I, Carrer P, Kephalopoulos S, Madureira J, Rudnai P et

al. Schools Indoor Pollution and Health Observatory Network in Europe: final report.

Brussels: European Commission Directorate-General for Health and Consumer

Protection/Institute for Health and Consumer Protection (Joint Research Centre); 2014

(https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/b1243a1b-317b-422f-b6cf-

645b693b3cdf/language-en, accessed 6 December 2021).

12. Rudnai P, Csobod E, Vaskovi E, Neri M, Varro M, Sinisi L. School Environment and

Respiratory Health of Children (the SEARCH study). Epidemiology. 2012;2(5S):1–181

(https://journals.lww.com/epidem/Citation/2012/09001/O_181 School_Environment_

and_Respiratory_Health.239.aspx, accessed 6 December 2021).

13. Kumar P, Omidvarborna H, Pilla F, Lewin N. A primary school driven initiative to

influence commuting style for dropping-off and picking-up of pupils. Sci Total

Environ. 2020;727:138360. doi: 10.1016/j.scitotenv.2020.138360.

14. Villanueva F, Tapia A, Lara S, Amo-Salas M. Indoor and outdoor air concentrations

of volatile organic compounds and NO2 in schools of urban, industrial and rural

areas in central-southern Spain. Sci Total Environ. 2018;622–3:222–35. doi:

10.1016/j. scitotenv.2017.11.274.

15. Salonen H, Salthammer T, Morawska L. Human exposure to NO2 in school and office

indoor environments. Environ Int. 2019;130:104887. doi: 10.1016/j.envint.2019.05.081.

16. Lim H, Sadiktsis I, de Oliveira Galvão MF, Westerholm R, Dreij K. Polycyclic

aromatic compounds in particulate matter and indoor dust at preschools in

Stockholm, Sweden: occurrence, sources and genotoxic potential in vitro. Sci Total

Environ. 2021;755(1):142709. doi: 10.1016/j.scitotenv.2020.142709.

17. Oliveira M, Slezakova K, Delerue-Matos C, Pereira MC, Morais S. Children

environmental exposure to particulate matter and polycyclic aromatic hydrocarbons

and biomonitoring in school environments: a review on indoor and outdoor

exposure levels, major sources and health impacts. Environ Int. 2019;124:180–204.

doi: 10.1016/j.envint.2018.12.052.

18. Hoffer A, Jancsek-Turóczi B, Tóth Á, Kiss G, Naghiu A, Levei EA et al. Emission

factors for PM10 and polycyclic aromatic hydrocarbons (PAHs) from illegal burning of

different types of municipal waste in households. Atmos Chem Phys. 2020;20:16135–

44. doi: 10.5194/acp-20-16135-2020.

19. Residential heating with wood and coal: health impacts and policy options in Europe

and North America. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2015

(https://apps. who.int/iris/handle/10665/153671, accessed 14 March 2022).

20. WHO guidelines for indoor air quality: household fuel combustion. Geneva: World

Health Organization; 2014 (https://apps.who.int/iris/handle/10665/141496, accessed

14 March 2022).

21. WHO global air quality guidelines: particulate matter (PM2.5 and PM10), ozone, nitrogen

dioxide, sulfur dioxide and carbon monoxide. Geneva: World Health Organization;

2021 (https://apps.who.int/iris/handle/10665/345329, accessed 6 December 2021).

22. Air pollution and child health: prescribing clean air. Summary. Geneva: World Health Organization; 2018 (https://apps.who.int/iris/handle/10665/275545, accessed 6 December 2021).

17

23. Pan-European Master Plan for Cycling Promotion. Geneva: United Nations Economic

Commission for Europe; 2021 (https://thepep.unece.org/node/825, accessed 14 March

2022).

24. Osborne S, Uche O, Mitsakou C, Exley K, Dimitroulopoulou S. Air quality around

schools: Part I – A comprehensive literature review across high-income

countries. Environ Res. 2021;196:110817. doi: 10.1016/j.envres.2021.110817.

25. Kumar P, Druckman A, Gallagher J, Gatersleben B, Allison S, Eisenman TS et al.

The nexus between air pollution, green infrastructure and human health. Environ Int.

2019;133(A):105181. doi: 10.1016/j.envint.2019.105181.

26. Green and blue spaces and mental health: new evidence and perspectives for action.

Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2021 (https://apps.who.int/iris/

handle/10665/342931, accessed 15 March 2022).

27. Urban green spaces: a brief for action. Copenhagen, WHO Regional Office for Europe;

2017 (https://apps.who.int/iris/handle/10665/344116, accessed 15 March 2022).

28. Pulimeno M, Piscitelli P, Colazzo S, Colao A, Miani A. Indoor air quality at school and

students’ performance: recommendations of the UNESCO Chair on Health Education

and Sustainable Development & the Italian Society of Environmental Medicine (SIMA).

Health Promot Perspect. 2020;10(3):169–74. doi: 10.34172/hpp.2020.29.

29. Dadvand P, Rivas I, Basagaña X, Alvarez-Pedrerol M, Su J, De Castro Pascual M et al.

The association between greenness and traffic-related air pollution at schools. Sci Total

Environ. 2015;523:59–63. doi: 10.1016/j.scitotenv.2015.03.103.

30. Bikomeye JC, Balza J, Beyer KM. The impact of schoolyard greening on children’s

physical activity and socioemotional health: a systematic review of experimental

studies. Int J Environ Res Public Health. 2021;18(2):535. doi: 10.3390/ijerph18020535.

31. Fonseca Gabriel M, Paciência I, Felgueiras F, Cavaleiro Rufo J, Castro Mendes F,

Farraia M et al. Environmental quality in primary schools and related health effects

in children. An overview of assessments conducted in the northern Portugal.

Energy Build. 2021;250:111305. doi: 10.1016/J.ENBUILD.2021.111305.

32. Barwise Y, Kumar P. Designing vegetation barriers for urban air pollution abatement: a

practical review for appropriate plant species selection. Clim Atmos Sci. 2020;3(1):12.

doi: 10.1038/s41612-020-0115-3.

33. Vieira J, Matos P, Mexia T, Silva P, Lopes N, Freitas C et al. Green spaces are not all

the same for the provision of air purification and climate regulation services: the case of

urban parks. Environ Res. 2018;160:306–13. doi: 10.1016/j.envres.2017.10.006.

34. Hewitt, C. N., Ashworth, K., & MacKenzie, A. R. Using green infrastructure to improve

urban air quality (GI4AQ). Ambio 2020 Jan;49(1):62-73. doi: 10.1007/s13280-019-

01164-3.

35. Zhang H, Srinivasan R. A systematic review of air quality sensors, guidelines, and

measurement studies for indoor air quality management. Sustainability.

2020;12:9045. doi: 10.3390/su12219045.

36. MacNeill M, Dobbin N, St-Jean M, Wallace L, Marro L, Shin T et al. Can changing the

timing of outdoor air intake reduce indoor concentrations of traffic-related pollutants in

schools? Indoor Air. 2016;26(5):687–701. doi: 10.1111/ina.12252.

18

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

37. Rosbach J, Krop E, Vonk M, van Ginkel J, Meliefste C, de Wind S et al. Classroom

ventilation and indoor air quality – results from the FRESH intervention study.

Indoor Air. 2015;26(4):538–45. doi: 10.1111/ina.12231.

38. Carrer P, de Oliveira Fernandes E, Santos H, Hänninen O, Kephalopoulos S,

Wargocki P. On the development of health-based ventilation guidelines:

principles and framework. Int J Environ Res Public Health. 2018;15(7):1360. doi:

10.3390/ ijerph15071360.

39. Baloch RM, Maesano CN, Christoffersen J, Banerjee S, Gabriel M, Csobod É et al.

Indoor air pollution, physical and comfort parameters related to schoolchildren’s health:

data from the European SINPHONIE study. Sci Total Environ. 2020;739:139870.

doi: 10.1016/j.scitotenv.2020.139870.

40. Pegas PN, Alves CA, Evtyugina MG, Nunes T, Cerqueira M, Franchi M et al.

Seasonal evaluation of outdoor/indoor air quality in primary schools in Lisbon. J

Environ Monit. 2011;13(3):657–67. doi: 10.1039/c0em00472c.

41. Salthammer T, Mentese S, Marutzky R. Formaldehyde in the indoor

environment. Chem Rev. 2010;110(4):2536–72. doi: 10.1021/cr800399g.

42. Ulker OC, Ulker O, Hiziroglu S. Volatile organic compounds (VOCs) emitted from

coated furniture units. Coatings. 2021;11(7):806. doi: 10.3390/coatings11070806.

43. Willem H, Singe BC. Chemical emissions of residential materials and

products: review of available information. Berkeley: Ernest Orlando Lawrence

Berkeley National Laboratory; 2010 (https://pdfs.semanticscholar.org/3b98/

f92ce2a0ba441cfa81428ee0f35dbf715fa0.pdf, accessed 6 December 2021).

44. Wang Q, Shen J, Cao T, Du J, Dong H, Shen X. Emission characteristics and

health risks of volatile organic compounds and odor from PVC-overlaid particle

board. BioRes. 2019;14(2):4385–402. doi: 10.15376/biores.14.2.4385-4402.

45. Rizk M, Guo F, Verriele M, Ward M, Dusanter S, Blond N et al. Impact of material

emissions and sorption of volatile organic compounds on indoor air quality in a low

energy building: field measurements and modeling. Indoor Air. 2018;28(6):924–

35. doi: 10.1111/ina.12493.

46. Poulhet G, Dusanter S, Crunaire S, Locoge N, Gaudion V, Merlen C et al. Investigation

of formaldehyde sources in French schools using a passive flux sampler. Build Environ.

2014;71:111–20. doi: 10.1016/j.buildenv.2013.10.002.

47. Schieweck A, Bock MC. Emissions from low-VOC and zero-VOC paints – valuable

alternatives to conventional formulations also for use in sensitive environments? Build

Environ. 2015;85:243–52. doi: 10.1016/j.buildenv.2014.12.001.

48. Pegas P, Evtyugina M, Alves C, Nunes T, Cerqueira M, Franchi M et al.

Outdoor/indoor air quality in primary schools in Lisbon: a preliminary study. Quim.

2010;33:1145–9. doi: 10.1590/S0100-40422010000500027.

49. Mishra N, Bartsch J, Ayoko GA, Salthammer T, Morawska L. Volatile organic

compounds: characteristics, distribution and sources in urban schools. Atmos

Environ. 2015;106:485–91. doi: 10.1016/j.atmosenv.2014.10.052.

19

50. De Gennaro G, Farella G, Marzocca A, Mazzone A, Tutino M. Indoor and outdoor

monitoring of volatile organic compounds in school buildings: indicators based on

health risk assessment to single out critical issues. Int J Environ Res Public Health.

2013;10(12):6273–91. doi: 10.3390/ijerph10126273.

51. Angulo Milhem S, Verriele M, Nicolas M, Thevenet F. Does the ubiquitous use of

essential oil-based products promote indoor air quality? A critical literature review.

Environ Sci Pollut Res Int. 2020;27(13):14365–411. doi: 10.1007/s11356-020-08150-3.

52. Wakayama T, Ito Y, Sakai K, Miyake M, Shibata E, Ohno H et al. Comprehensive

review of 2-ethyl-1-hexanol as an indoor air pollutant. J Occup Health. 2019;61(1):19–

35. doi: 10.1002/1348-9585.12017.

53. Salthammer T, Uhde E, Schripp T, Schieweck A, Morawska L, Mazaheri M et al.

Children’s well-being at schools: impact of climatic conditions and air pollution. Environ

Int. 2016;94:196–210. doi: 10.1016/j.envint.2016.05.009.

54. Canha N, Mandin C, Ramalho O, Wyart G, Ribéron J, Dassonville C et al.

Assessment of ventilation and indoor air pollutants in nursery and elementary schools

in France. Indoor Air. 2016;26(3):350–65. doi: 10.1111/ina.12222.

55. Vassella CC, Koch J, Henzi A, Jordan A, Waeber R, Iannaccone R et al. From

spontaneous to strategic natural window ventilation: improving indoor air quality

in Swiss schools. Int J Hyg Environ Health. 2021;234:113746. doi: 10.1016/j.

ijheh.2021.113746.

56. Ramalho O, Wyart G, Mandin C, Blondeau P, Cabanes PA, Leclerc N et al. Association

of carbon dioxide with indoor air pollutants and exceedance of health guideline values.

Build Environ. 2015;93(1):115–24. doi: 10.1016/j.buildenv.2015.03.018.

57. Health Effects of School Environment (HESE) – final scientific report. Brussels:

European Commission Directorate-General for Health and Consumer Protection; 2006

(http://ec.europa.eu/health/ph_projects/2002/pollution/fp_pollution_2002_frep_04.pdf,

accessed 6 December 2021).

58. Lowther SD, Dimitroulopoulou S, Foxall K, Shrubsole C, Cheek E, Gadeberg B et al.

Low level carbon dioxide indoors – a pollution indicator or a pollutant? A health-

based perspective. Environments. 2021;8(11):125. doi:

10.3390/environments8110125.

59. Building Bulletin 101. Guidelines on ventilation, thermal comfort and indoor air quality

in schools. London: Education and Skills Funding Agency; 2014 (https://www.gov.

uk/government/publications/building-bulletin-101-ventilation-for-school-buildings,

accessed 6 December 2021).

60. Nørgaard AW, Kofoed-Sørensen V, Mandin C, Ventura G, Mabilia R, Perreca E et al.

Ozone-initiated terpene reaction products in five European offices: replacement of a

floor cleaning agent. Environ Sci Technol. 2014;48:13331–9. doi:

10.1021/es504106j.

61. Cacho C, Ventura Silva G, Martins AO, Fernandes EO, Saraga DE, Dimitroulopoulou

C et al. Air pollutants in office environments and emissions from electronic equipment:

a review. Fresenius Environ Bull. 2013;22(9):2488–97.

20

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

62. Kozicki M, Guzik K. Comparison of VOC emissions produced by different types of

adhesives based on test chambers. Materials (Basel). 2021;14(8):1924. doi: 10.3390/

ma14081924.

63. Radić M, Brković Dodig M, Auer T. Green facades and living walls – a review

establishing the classification of construction types and mapping the benefits.

Sustainability. 2019;11:4579. doi: 10.3390/su11174579.

64. Wargocki P, Porras-Salazar JA, Contreras-Espinoza S, Bahnfleth W. The

relationships between classroom air quality and children’s performance in school.

Build Environ. 2020;173:106749. doi: 10.1016/j.buildenv.2020.106749.

65. Schibuola L, Scarpa M, Tambani C. Natural ventilation level assessment in a school building by CO2 concentration measures. Energy Procedia. 2016;101:257–64. doi: 10.1016/j.egypro.2016.11.033.

66. Gasparini G, Colaiacomo E, Sinisi L, de Maio F, Frateiacci S. Air quality in schools:

everybody’s duty and children’s right. Rome: Italian Ministry for the Environment, Land

and Sea; 2010.

67. Wargocki P, Da Silva NA. Use of visual CO2 feedback as a retrofit solution for improving

classroom air quality. Indoor Air. 2015;25(1):105–14. doi: 10.1111/ina.12119.

68. Guidance for schools. Brussels: Federation of European Heating, Ventilation and

Air Conditioning Associations (REHVA); 2021

(https://www.rehva.eu/fileadmin/user_ upload/REHVA_COVID-

19_Guidance_School_Buildings.pdf, accessed 6 December 2021).

69. Sá JP, Branco PTBS, Alvim-Ferraz MCM, Martins FG, Sousa SIV. Evaluation of low-

cost mitigation measures implemented to improve air quality in nursery and primary

schools. Int J Environ Res Public Health. 2017;14(6):585. doi: 10.3390/ijerph14060585.

70. Carrer P, Wargocki P, De Oliveira Fernandes E, Hänninen O, Kephalopoulos S, Allard

F et al. European Collaborative Action – urban air, indoor environment and human

exposure. Report No 30. Framework for health-based ventilation guidelines in Europe.

Luxembourg: Publications Office of the European Union; 2020 (https://publications.jrc.

ec.europa.eu/repository/handle/JRC99207, accessed 6 ecember 2021).

71. Chenari B, Carrilho JD, da Silva MG. Towards sustainable, energy-efficient and

healthy ventilation strategies in buildings: a review. Renewable and Sustainable

Energy Reviews. 2016;59;1426–47. doi: 10.1016/j.rser.2016.01.074.

72. Kelly FJ, Fussell JC. Improving indoor air quality, health and performance within

environments where people live, travel, learn and work. Atmos Environ.

2019;200:90– 109. doi: 10.1016/j.atmosenv.2018.11.058.

73. Cheek E, Guercio V, Shrubsole C, Dimitroulopoulou S. Portable air purification:

review of impacts on indoor air quality and health. Sci Total Environ.

2021;766:142585. doi: 10.1016/j.scitotenv.2020.142585.

74. EPA residential air cleaners: a technical summary. Third edition. Portable air

cleaners, furnace and HVAC filters. Washington DC: United States Environmental

Protection Agency (EPA); 2018 (https://www.epa.gov/sites/default/files/2018-

07/documents/ residential_air_cleaners_-_a_technical_summary_3rd_edition.pdf,

accessed 6 December 2021).

21

75. Afshari A, Seppänen O. Effect of portable air cleaners on indoor air quality:

particle removal from indoor air. REHVA Journal. 2021;58(2):29–36

(https://www.rehva.eu/ rehva-journal/chapter/effect-of-portable-air-cleaners-on-

indoor-air-quality-particle- removal-from-indoor-air, accessed 6 December 2021).

76. Cummings BE, Waring MS. Potted plants do not improve indoor air quality: a

review and analysis of reported VOC removal efficiencies. J Expo Sci Environ

Epidemiol. 2020;30:253–61. doi: 10.1038/s41370-019-0175-9.

77. Torpy F, Zavattaro M, Irga P. Green wall technology for the phytoremediation of

indoor air: a system for the reduction of high CO2 concentrations. Air Qual

Atmos Health. 2017;10:575–85. doi: 10.1007/s11869-016-0452-x.

78. Ghazalli AJ, Brack C, Bai X, Said I. Alterations in use of space, air quality,

temperature and humidity by the presence of vertical greenery system in a building

corridor. Urban Forestry & Urban Greening. 2018;32:177–84. doi:

10.1016/j.ufug.2018.04.015.

79. Tudiwer D, Korjenic A. The effect of an indoor living wall system on humidity,

mould spores and CO2 concentration. Energy Build. 2017;146:73–86. doi:

10.1016/j. enbuild.2017.04.048.

80. Han KT, Ruan LW. Effects of indoor plants on air quality: a systematic review.

Environ Sci Pollut Res. 2020;27:16019–51. doi: 10.1007/s11356-020-08174-9.

81. Baranowska-Wójcik E, Szwajgier D, Oleszczuk P, Winiarska-Mieczan A. Effects of

titanium dioxide nanoparticles exposure on human health – a review. Biol Trace

Elem Res. 2020;193 (1):118–29. doi: 10.1007/s12011-019-01706-6.

82. The Mayor of London’s nursery air quality audit programme. Air filtration system trial.

London: Greater London Authority; 2020 (https://www.london.gov.uk/sites/default/

files/2020212_afs_trial_findings_report_v8.3_inc_apdx.pdf, accessed 14 March 2022).

83. Jhun I, Gaffin JM, Coull BA, Huffaker MF, Petty CR, Sheehan WJ et al. School

environmental intervention to reduce particulate pollutant exposures for children

with asthma. J Allergy Clin Immunol Pract. 2017;5(1):154–9.e3. doi: 10.1016/j.

jaip.2016.07.018.

84. Wargocki P, Wyon DP, Lynge-Jensen K, Bornehag CG. The effects of

electrostatic particle filtration and supply-air filter condition in classrooms on the

performance of schoolwork by children (RP-1257). HVAC R Res.

2008;14(3):327–44. doi: 10.1080/10789669.2008.10391012.

22

MEETMED TERVISERISKIDE VÄHENDAMISEKS LASTEL, KES PUUTUVAD KOKKU AVALIKE LASTEASUTUSTE SISERUUMI ÕHUS SISALDUVATE MITMESUGUSTE KEMIKAALIDEGA

LISA 1. PRAKTILISED MEETMED, KUIDAS VÄHENDADA TERVISERISKE PÕHJUSTAVATE KEMIKAALIDE SISALDUST

SISEÕHUS

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku büroo Euroopa keskkonna- ja

tervishoiukeskus töötas välja kasutajasõbraliku tööriista IAQRiskCalculator, mis aitab

hinnata kokkupuudet mitmete erinevate siseõhu saasteainetega üldkasutatavates

lasteasutustes. Töövahendis kasutatakse riski arvutamiseks järgmist astmelist lähenemist:

♦ aste 0 – ohuindeks (HI) arvutatakse ohutegurite summana; kemikaalid ei ole negatiivse

toime alusel rühmitatud;

♦ aste 1, tase 1 – arvutab HI ja kemikaalid on rühmitatud valitud viie negatiivse toime näitaja

alusel;

♦ aste 1, tase 2 – arvutab valitud huvipakkuvate negatiivsete toimete kohta korrigeeritud

lähtepunkti indeksi (PODIadj).

Astme 0 või astme 1 tasemetel tuvastatud suure terviseriski korral (HI > 1, PODIadj > 1)

tuleb siseõhu kvaliteeti parandada. Tööriista abil saab leida õhusaasteaine(d), millega

kaasnevad suurimad terviseriskid, ja seega saab rakendada spetsiifilisi sekkumismeetodeid

riskiga kemikaali(de) valimiseks ning nende kontsentratsiooni vähendamiseks. Tabelis A.1

on välja toodud meetmed, mida soovitatakse kasutada töövahendisse lisatud kemikaalidega

kaasneva riski vähendamiseks. Loetletud on ka võimalikud olulisemad kemikaalide

tekkeallikad sees ja väljas.

Tabel A.1. Töövahendisse kantud kemikaalide riski vähendamise meetmete kokkuvõte

Formaldehüüd • Mööbel ja puittooted (näiteks

pressvineer, vineer, puitlaastplaat, kiudplaadist mööbel, põrandad, seinapaneelid, uksed)

• Põrandakattematerjalid (näiteks

liimitud PVC-põrand, vaiba

tagakülg)

• Tööõpetuse vahendid (näiteks

värvid, tapeedid, liimid, lakid,

peitsid)

• Elektroonikaseadmed (näiteks

koopiamasinad)

• Teatud puhastusvahendid ja

desinfitseerimisvahendid

• Kosmeetikatooted (näiteks

küünelakieemaldaja)

• Muud tarbekaubad (näiteks uued

raamatud, ajakirjad)

• Inimtegevus (näiteks

suitsetamine, söögi

valmistamine)

• Teisene teke

• Liiklus

• Teatud tööstusettevõtted

• Biomassi ja jäätmete põletamine

• Fotokeemilised reaktsioonid

Siseruumides leiduvad allikad

• Valige seina-/põranda-/laekattematerjali ning

mööbli valimisel sertifitseeritud ökomärgisega

tooted, mis on väikese LOÜ-de heitega

• Võimaluse korral eemaldage suure LOÜ-de heitega materjalid

• Kasutage värve, lahusteid, liime ja

teaduslaboris kasutatavaid kemikaale

väiksemates kogustes või kasutage

võimaluse korral keskkonnasõbralikke

alternatiive

• Võtke remondi- ja renoveerimistööd ette

suvevaheaja esimesel kuul

• Ventileerige 3–4 kuud pärast renoveerimist

intensiivsemalt

• Ventileerige ruume piisavalt

• Kasutage tõhusa loomuliku ventilatsiooni tagamiseks CO2 andurit

• Paigutage koopiamasinad ja printerid

eraldiseisvasse ventileeritud ruumi

Kemikaalid Võimalikud siseallikad Peamised välisallikad Soovituslikud meetmed

2 3

Tabel A.1 jätkub

Atseetaldehüüd • Mööbel ja puittooted

(näiteks pressvineer, vineer,

puitlaasplaat, kiudplaadist

mööbel)

• Liimid, kattematerjalid,

määrdeained, tindid

• Kosmeetikatooted (näiteks

küünelakieemaldaja)

• Elektroonikaseadmed (näiteks

koopiamasinad)

• Inimtegevus (näiteks

suitsetamine, söögi

valmistamine)

• Teisene teke

Benseen • Seinakattematerjalid (näiteks

lahustipõhised (veekindlad)

seinavärvid)

• Värvitud või lakitud pinnad

• Tööõpetuses kasutatavad

vahendid (näiteks värvid,

liimid)

• Teatud ehitusmaterjalid ja

mööbel

• Põrandakattematerjalid

(näiteks liimitud PVC-

põrand, vaiba tagakülg)

• Inimtegevus (näiteks

suitsetamine)

• Liiklus

• Teatud tööstusettevõtted

• Biomassi ja

jäätmete põletamine

• Fotokeemilised reaktsioonid

• Liiklus

• Biomassi ja jäätmete põletamine

• Teatud tööstusettevõtted

• Bensiinijaam

Siseruumides leiduvad allikad:

• Valige seina-/põranda-/laekattematerjali ning mööbli valimisel

sertifitseeritud ökomärgisega tooted, mis on väikese LOÜ-de

heitega

• Võimaluse korral eemaldage suure LOÜ-de heitega materjalid

• Kasutage värve, lahusteid, liime ja teaduslaboris kasutatavaid

kemikaale väiksemates kogustes või kasutage võimaluse korral

keskkonnasõbralikke alternatiive

• Tehke remondi- ja renoveerimistöid suvevaheaja esimesel kuul

• Ventileerige 3–4 kuud pärast renoveerimist intensiivsemalt

• Ventileerige ruume piisavalt

• Kasutage tõhusa loomuliku ventilatsiooni tagamiseks CO2 andurit

• Paigutage koopiamasinad ja printerid eraldiseisvasse ventileeritud ruumi

Siseruumides leiduvad allikad

• Kasutage värve, lahusteid, liime ja teaduslaboris kasutatavaid

kemikaale väiksemates kogustes või kasutage võimaluse korral

keskkonnasõbralikke alternatiive

• Valige sertifitseeritud ökomärgisega materjale, mis on väikese LOÜ-de heitega

• Kasutage veepõhiseid värve

• Avage kemikaalidega töötamise ajaks aknad

• Kasutage sünteetiliste vaipade asemel kootud või sõlmtehnikas vaipu

Hoonevälised allikad

• Muutke ventileerimise aega (nii, et see ei langeks kokku tipptundidega)

• Kasutage ventileerimiseks vähemsaastatud ala poole jäävaid aknaid

• Vähendage hooneid ümbritsevates piirkondades heidet (näiteks

tühikäiguvastased eeskirjad, laste autost välja laskmise ja

pealevõtmise kohtade muutmine, teede sulgemine, rohelised

tõkked)

• Kasutage võimaluse korral filtriga mehaanilist ventileerimist

Kemikaalid Võimalikud siseallikad Peamised välisallikad Soovituslikud meetmed

2 4

M E

E T

M E

D A

V A

L IK

E L

A S

T E

A S

U T

U S

T E

S IS

E R

U U

M I Õ

H U

S S

IS A

L D

U V

A T

E M

IT M

E S

U G

U S

T E

K E

M IK

A A

L ID

E G

A K

O R

R A

G A

K O

K K

U P

U U

T U

M IS

E S

T T

IN G

IT U

D L

A S

T E

T E

R V

IS E

R IS

K ID

E V

Ä H

E N

D A

M IS

E K

S

Tabel A.1 jätkub

Etüülbenseen • Värvitud või lakitud pinnad

• Vahad

• Tööõpetuses kasutatavad

vahendid (näiteks värvid,

liimid)

• Põrandakattematerjalid

(näiteks vaipade

tagaküljed)

• Inimtegevus (näiteks

suitsetamine)

• Liiklus

• Teatud tööstusettevõtted

• Bensiinijaam

Siseruumides leiduvad allikad

• Valige sertifitseeritud ökomärgisega materjale, mis on väikese LOÜ-de heitega

• Kasutage vajaduse korral veepõhiseid värve

• Kasutage sünteetiliste vaipade asemel kootud või sõlmtehnikas vaipu

Hoonevälised allikad

• Muutke ventileerimise aega (nii, et see ei langeks kokku tipptundidega)

• Kasutage ventileerimiseks vähemsaastatud ala poole jäävaid aknaid

• Vähendage hooneid ümbritsevates piirkondades heidet (näiteks

tühikäiguvastased eeskirjad, laste autost välja laskmise ja

pealevõtmise kohtade muutmine, teede sulgemine, rohelised

tõkked)

• Kasutage võimaluse korral filtriga mehaanilist ventileerimist

Trimetüül

benseen

• Lahustid, lakid

• Plast

• Majapidamises kasutatavad puhastustooted

• Liiklus

• Teatud tööstusettevõtted

Siseruumides leiduvad allikad

• Valige sertifitseeritud ökomärgisega materjale, mis on väikese LOÜ-de heitega

Hoonevälised allikad

• Muutke ventileerimise aega (nii, et see ei langeks kokku tipptundidega)

• Kasutage ventileerimiseks vähemsaastatud ala poole jäävaid aknaid

• Vähendage hooneid ümbritsevates piirkondades heidet (näiteks

tühikäiguvastased eeskirjad, laste autost välja laskmise ja

pealevõtmise kohtade muutmine, teede sulgemine, rohelised

tõkked)

• Kasutage võimaluse korral filtriga mehaanilist ventileerimist

Kemikaalid Võimalikud siseallikad Peamised välisallikad Soovituslikud meetmed

2 5

Tabel A.1 jätkub

Ksüleenid • Lahustipõhised (veekindlad)

seinavärvid)

• Värvitud või lakitud vahendid

• Tööõpetuses

kasutatavad tooted

(värvid, liimid)

• Põrandakattematerjalid (näiteks

liimitud PVC-põrand, vaiba

tagakülg)

Stüreen • Lahustipõhised (veekindlad)

seinavärvid)

• Tööõpetuses

kasutatavad tooted

(värvid, liimid)

• Põrandakattematerjalid (näiteks

liimitud PVC-põrand, vaiba

tagakülg)

• Plast

• Inimtegevus (näiteks

suitsetamine)

• Liiklus

• Teatud tööstusettevõtted

• Bensiinijaamad

• Liiklus

• Teatud tööstusettevõtted

Siseruumides leiduvad allikad

• Kasutage värve, lahusteid, liime ja teaduslaboris kasutatavaid

kemikaale väiksemates kogustes või kasutage võimaluse korral

keskkonnasõbralikke alternatiive

• Valige sertifitseeritud ökomärgisega materjale, mis on väikese LOÜ-de heitega

• Kasutage veepõhiseid värve

• Avage kemikaalidega töötamise ajaks aknad

• Kasutage sünteetiliste vaipade asemel kootud või sõlmtehnikas vaipu

Hoonevälised allikad

• Muutke ventileerimise aega (nii, et see ei langeks kokku tipptundidega)

• Kasutage ventileerimiseks vähemsaastatud ala poole jäävaid aknaid

• Vähendage hooneid ümbritsevates piirkondades heidet (näiteks

tühikäiguvastased eeskirjad, laste autost välja laskmise ja

pealevõtmise kohtade muutmine, teede sulgemine, rohelised

tõkked)

• Kasutage võimaluse korral filtriga mehaanilist ventileerimist

Siseruumides leiduvad allikad

• Kasutage värve, lahusteid, liime väiksemates kogustes

või kasutage keskkonnasõbralikke alternatiive

• Valige sertifitseeritud ökomärgisega materjale, mis on väikese LOÜ-de heitega

• Kasutage veepõhiseid värve

• Avage kemikaalidega töötamise ajaks aknad

• Kasutage sünteetiliste vaipade asemel kootud või sõlmtehnikas vaipu

• Paigutage koopiamasinad ja printerid eraldiseisvasse ventileeritud ruumi

Kemikaalid Võimalikud siseallikad Peamised välisallikad Soovituslikud meetmed

2 6

M E

E T

M E

D A

V A

L IK

E L

A S

T E

A S

U T

U S

T E

S IS

E R

U U

M I Õ

H U

S S

IS A

L D

U V

A T

E M

IT M

E S

U G

U S

T E

K E

M IK

A A

L ID

E G

A K

O R

R A

G A

K O

K K

U P

U U

T U

M IS

E S

T T

IN G

IT U

D L

A S

T E

T E

R V

IS E

R IS

K ID

E V

Ä H

E N

D A

M IS

E K

S

Tabel A.1 jätkub

Tolueen • Lahustid ja lahustipõhised

seinavärvid

• Värvitud või lakitud pinnad

• Tööõpetuses kasutatavad

tooted (värvid, liimid)

• Põrandakattematerjalid (näiteks

liimitud PVC-põrand, vaiba

tagakülg)

• Majapidamises kasutatavad puhastustooted

• Kosmeetikatooted (näiteks

küünelakid)

• Muud tarbekaubad (näiteks

uued ajalehed, raamatud ja

ajakirjad)

• Liiklus

• Teatud tööstusettevõtted

• Bensiinijaamad

Siseruumides leiduvad allikad

• Kasutage värve, lahusteid, liime ja teaduslaboris kasutatavaid

kemikaale väiksemates kogustes või kasutage võimaluse korral

keskkonnasõbralikke alternatiive

• Valige sertifitseeritud ökomärgisega materjale, mis on väikese

LOÜ-de heitega

• Kasutage veepõhiseid värve

• Avage kemikaalidega töötamise ajaks aknad

• Kasutage sünteetiliste vaipade asemel kootud või sõlmtehnikas vaipu

• Kasutage lõhnavabasid puhastusvahendeid

Hoonevälised allikad

• Muutke ventileerimise aega (nii, et see ei langeks kokku tipptundidega)

• Kasutage ventileerimiseks vähemsaastatud ala poole jäävaid aknaid

• Vähendage hooneid ümbritsevates piirkondades heidet (näiteks

tühikäiguvastased eeskirjad, laste autost välja laskmise ja

pealevõtmise kohtade muutmine, teede sulgemine, rohelised

tõkked)

• Kasutage võimaluse korral filtriga mehaanilist ventileerimist

Dikloro-

benseen

• Õhuvärskendid

• Putukatõrjevahendid (koitõrjepallid)

• Värvitud või lakitud pinnad

Siseruumides leiduvad allikad

• Ärge kasutage ruumides õhuvärskendeid

• Kasutage koitõrjepallide asemel keskkonnasõbralikke alternatiive

• Valige sertifitseeritud ökomärgisega materjale, mis on

väikese LOÜ-de heitega

Limoneen • Majapidamises kasutatavad puhastustooted

• Õhuvärskendid

• Kosmeetikatooted

(näiteks parfüümid)

• Putukatõrjevahendid

• Looduslikult esinevad Siseruumides leiduvad allikad

• Kasutage lõhnatuid puhastusvahendeid (näiteks

ökomärgisega vahendid)

• Kasutage pihustatavate putukatõrjevahendite asemel putukavõrke

Kemikaalid Võimalikud siseallikad Peamised välisallikad Soovituslikud meetmed

2 7

Tabel A.1 jätkub

Alfa-pineen • Majapidamises kasutatavad puhastustooted

• Värvi- ja lakieemaldajad

• Putukatõrjevahendid

• Mööbel ja puittooted

Looduslikult esinevad Siseruumides leiduvad allikad

• Kasutage lõhnatuid puhastusvahendeid (näiteks

ökomärgisega vahendid)

• Kasutage pihustatavate putukatõrjevahendite asemel putukavõrke

Tetrakloro-

etüleen

Trikloro-

etüleen

• Keemilises puhastuses

puhastatud tekstiiltooted,

kardinad, vaibad

• Liimid

• Plekieemaldusvahendid,

puidupuhastusvahendid

• Puidult peitsi või värvi eemalda- miseks kasutatavad vahendid

• Lakid, liimid, määrdeained

• Teatud majapidamises

kasutatavad puhastustooted

Siseruumides leiduvad allikad

• Kasutage klassiruumides keemilist puhastust vajavate

tekstiiltoodete asemel pestavaid

• Vältige tetrakloroetüleeni sisaldavaid tarbekaupu

Siseruumides leiduvad allikad

• Piirake keemiatoodete kasutust

• Valige sertifitseeritud, ökomärgisega materjale

• Vältige trikloroetüleeni sisaldavaid tarbekaupu

n-b Butüül- • Värvitud või lakitud pinnad

atsetaat • Värvid ja lahustid

• Kosmeetikatooted (näiteks

küünelakid ja

küünelakieemaldajad)

Naftaleen • Putukatõrjevahendid (koitõrjepallid)

• Värvid

• Kosmeetikatooted

(näiteks deodorandid)

• Desinfitseerimisvahendid

• Vaigud

• Inimtegevus (näiteks

suitsetamine)

• Liiklus

• Kütustest pärinev hajusheide

• Tööstusheited

(ftalaadi tootmine)

Siseruumides leiduvad allikad

• Kasutage sertifitseeritud väikse LOÜ-de heitega materjale

• Vältige siseruumides küünelaki kasutamist

Siseruumides leiduvad allikad

• Kasutage sertifitseeritud väikse LOÜ-de heitega tooteid

• Kasutage koitõrjepallide asemel keskkonnasõbralikke alternatiive

Kemikaalid Võimalikud siseallikad Peamised välisallikad Soovituslikud meetmed

2 8

M E

E T

M E

D A

V A

L IK

E L

A S

T E

A S

U T

U S

T E

S IS

E R

U U

M I Õ

H U

S S

IS A

L D

U V

A T

E M

IT M

E S

U G

U S

T E

K E

M IK

A A

L ID

E G

A K

O R

R A

G A

K O

K K

U P

U U

T U

M IS

E S

T T

IN G

IT U

D L

A S

T E

T E

R V

IS E

R IS

K ID

E V

Ä H

E N

D A

M IS

E K

S

Tabel A.1 jätkub

Benso(a)

püreen

Lämmastik

dioksiid

• Inimtegevus (näiteks toidu

valmistamine, suitsetamine)

• Värvid ja liimid

• Siseruumides kasutatavad

gaasipõletid

• Küünalde, viiruki,

sääsetõrjespiraalide

põletamine

• Liiklus

• Biomassi ja jäätmete põletamine

• Grillimine

• Liiklus

• Tööstusheited

• Eluasemete gaasi-/õliküte

Hoonevälised allikad

• Muutke ventileerimise aega (nii, et see ei langeks kokku tipptundidega)

• Kasutage ventileerimiseks vähemsaastatud ala poole jäävaid aknaid

• Vähendage hooneid ümbritsevates piirkondades heidet

(näiteks tühikäiguvastased eeskirjad, laste autost välja

laskmise ja pealevõtmise kohtade muutmine, teede

sulgemine, rohelised tõkked)

• Võtke meetmeid ümbritsevates piirkondades biojäätmete

põletamise ja metsatulekahjude vältimiseks

• Vältige hoonete ümbruses grillimist ja lõkete tegemist

Hoonevälised allikad

• Muutke ventileerimise aega (nii, et see ei langeks kokku tipptundidega)

• Kasutage ventileerimiseks vähemsaastatud ala poole jäävaid aknaid

• Vähendage hooneid ümbritsevates piirkondades heidet

(näiteks tühikäiguvastased eeskirjad, laste autost välja

laskmise ja pealevõtmise kohtade muutmine, teede

sulgemine, rohelised tõkked)

• Kasutage võimaluse korral filtriga mehaanilist ventileerimist

Kemikaalid Võimalikud siseallikad Peamised välisallikad Soovituslikud meetmed

2 9

WHO Euroopa piirkondlik büroo

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on ÜRO poolt 1948. aastal loodud spetsiaalne asutus,

mis vastutab eelkõige rahvusvahelisel tasandil tervishoiu ja rahvatervisega seotud küsimuste

eest. WHO Euroopa piirkondlik büroo on üks kuuest Maailma Terviseorganisatsiooni üle

maailma paiknevast büroost, millest igal on vastava piirkonna riikides valitsevatele

tervisetingimustele keskendatud programm.

Liikmesriigid

Albaania Andorra Armeenia Austria Aserbaidžaan Valgevene Belgia

Bosnia ja Hertsegoviina Bulgaaria Horvaatia Küpros Tšehhi Taani Eesti Soome Prantsusmaa Gruusia Saksamaa

Kreeka Ungari Island Iirimaa Israel Itaalia Kasahstan Kõrgõzstan Läti Leedu Luksemburg Malta Monaco Montenegro Madalmaad

Põhja-Makedoonia Norra Poola

Portugal

Moldova Vabariik Rumeenia Venemaa Föderatsioon San Marino Serbia Slovakkia Sloveenia Hispaania Rootsi Šveits Tadžikistan Türgi Türkmenistan Ukraina

Ühendkuningriik Usbekistan

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo

UN City, Marmorvej 51, DK-2100 Kopenhaagen Ø, Taani

Tel: +45 45 33 70 00 Faks: +45 45 33 70 01

E-post: [email protected]

Veebileht: www.euro.who.int