Vastus Rail Baltica Rapla- nõusolekud veeloa taotluse jaoks

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine Rail Balticat

ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒

Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamiseks, Mälivere viadukti

rajamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/24/483

Tee ehitusloa andmise kuupäev 13.06.2024

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail

Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamiseks, Mälivere viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal teostada väljaspool lindude

pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31. juulini.

3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

4. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse

või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

5. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase

reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 6. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjavee hüdroloogilise režiimi ja kvaliteedi muutusteta

2

säilimine. Mõjutuse ilmnemisel tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed, töövõtjal teha koostööd Keskkonnaametiga. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

7. Kui ehitusobjektil ilmneb põhjavee ümberjuhtimise vajadus, siis tuleb tööde käigus hinnata

põhjavee alandamise võimalikku mõju ka puurkaevule PRK0013836 ning võimalikele

läheduses asuvatele salvkaevudele. Lisaks on soovitatav antud kaevudes teostada ka

ehituseelset seiret, et oleks võimalik hinnata, kas ehitustegevusega on kaeve mõjutatud.

8. Kaitsmata põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui

see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid

põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 5, 6, 7, 14).

9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida

tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

10. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis ei tekita ülenormatiivset müra

ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset.

Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate

kellaaegade osas.

11. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei

ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke

hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (juhul kui kasutatakse

rammimist) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on

kahjustanud hoonet.

12. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

13. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist.

14. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt kasvumuld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

15. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine

pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

16. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade

kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab

muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam.

17. Röa fossiilne põld (koosneb kolmest osast) Röa külas. Eeluuring on tuvastanud, et

arheoloogiliselt tuleb läbi uurida põllukivihunnikud. Põllukivihunnikust peab kätte saama

profiili, milleks tuleb need läbi kaevata kihtide kaupa ja dokumenteerida profiil. Määrata tuleb

kõikide leidude, söe ja luude kolmemõõtmeline asukoht. Adrajälgede tuvastamiseks tuleb

kaevata 2–3 tranšeed (2 x 1 m) põllukivihunnikute vahele. Metsaga või võsaga kaetud

põllukivihunnikutelt ei tohi metsa eemaldada raskete metsatöömasinatega, mis hunnikud ära

lõhuvad, vaid käsitsi mootorsaagide ja muu kerge tehnikaga. Samal põhjusel peab palkide ära

vedamine rasketehnikaga toimuma pärast kaevamiste lõppu. Kiviaed tuleb kahest kohast

tranšeega läbi kaevata ning arheoloogilise järelevalve all üles võtta. Arheoloogiliselt tuleb

täielikult läbi uurida põllupeenar, sh täielikult välja puhastada peenra servad ja teha ristprofiil.

Risti oleva põllupeenra otsimiseks tuleb suurest põllupeenrast teha kolm läbivat tranšeed.

18. Röa fossiilse põllu keskmise osa lõunaosas asuv ja trassile ette jääv piirikivi (rahn suurusega

3

200 cm ida-lääne-suunas ja 140 cm põhja-lõuna-suunas) tuleb teisaldada uude asukohta. Kuna

piirikivi liigutamisel kaob niikuinii selle esialgne kontekst, siis võiks raiutud märkidega

piirikivi uus asukoht olla inimestele nähtavas kohas. Selles osas on soovitav küsida kohalikku

kogukonda esindava MTÜ Röa Küla käest, kas nad on huvitatud piirikivi paigutamisest näiteks

küla kiigeplatsile vm kogukonnale olulisse kohta. Teine võimalus on leida piirikivile koht

mõne piirkonna ajalugu käsitleva muuseumi kogudes (koos taustainfoga) või ekspositsioonis.

19. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastuse tingimused:

19.1. Ehitada Rail Baltic DS1DPS2 Mälivere-Alu raudtee põhitrassi II lõigu riigitee 15 Tallinna ‒

Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuv lõik (OR1240) (ehitusprojekti nr RBDTDEEDS1DPS2)

ja Mälivere viadukt (BR1240) järgi.

19.2. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide nõuetekohane rekonstrueerimine

(maaeluministri määrus nr 38, vastu võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi ehitamise

täpsemad nõuded“).

19.3. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud

ehitustööde dokumenteerimine (maaeluministri määrus nr 13.12.2018 nr 72, vastu võetud

13.12.2018 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning

ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded").

19.4. Omanikujärelevalvet maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi eesvoolu

rekonstrueerimise osas peab tegema MATER registrisse kantud ettevõtja.

19.5. Teavitada ehitustööde alustamisest Põllumajandus- ja Toiduametit aadressil:

[email protected] kolm päeva enne tööde alustamist.

19.6. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada PTA-le:

19.6.1. Kooskõlastamiseks ehitisregistri kaudu maaparandussüsteemide kasutusloa taotlused

Otsuse nr 6.2-2/19447 maaparandusehitiste lõikes;

19.6.2. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumentatsioon;

19.6.3. Rekonstrueeritud maaparandussüsteemide teostusjoonised (pdf ja MapInfo-sse

konventeeritavates failides).

1. Andmed tee kohta

Riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3

asuv lõik

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23,

48015 Bilbao, Spain

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhiprojekt. DPS2 Tugimaantee nr 15

Mälivere riste (OR1240)

2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTD-EE-DS1-DPS2_IDO_OR1240

4

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamiseks, Mälivere viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

03.05.2024

nr

16-12/20-17851-004

Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 30.04.2024 kirja nr 8-1/21-024/7395-1, millega

soovisite TTJA kooskõlastust Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamise ja Mälivere viadukti rajamise ehitusloa eelnõule.

Projekti eesmärk on Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamine ja Mälivere viadukti rajamine. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas,

tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt),

müratõkkeseina ehitamist, uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Baltica

raudteetrassi ületamisel.

TTJA kooskõlastab Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3

asuva lõigu ümberehitamise ja Mälivere viadukti rajamise ehitusloa eelnõu.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2 Terviseamet

06.05.2024

nr

9.3-4/24/4669-2

Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rail Balticat

ületava riigitee 15 Tallinna‒ Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamise ja Mälivere viadukti

rajamise ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Projekti eesmärk on Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamine ja Mälivere viadukti rajamine. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas,

tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt),

müratõkkeseina ehitamist, uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Baltica

raudteetrassi ületamisel. Projekteeritava tugimaantee lõik külgneb vaheldumisi metsa või põllumaaga ning km

34,5 lähedusse jääb mitu uuselamut.

Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi lõigu km 34,5–35,3 ja viadukti plaanilahenduse projekteerimisel on

lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning

enne põhiprojekti koostamist koostatud lahendusest.

Tegemist on tugimaantee ja kavandatud Rail Baltica raudtee ristega, kus rongide poolt põhjustatavat kasutusaegset

müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Riste läheduses asub 6 elamutega hoonestatud kinnistut ning

ette on nähtud müra leevendamise vajadus. Müratõkked on planeeritud tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi

OR1240 kergliiklustee äärde Metsatuka (31701:004:2180) kinnistu keskpaigast kuni Heki kinnistu

(66903:002:0560) keskpaigani.

KMH eelhinnangu tulemusena leiti, et kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid

keskkonnanõudeid ning eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju

keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust,

kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning

esinevad ainult ehitusperioodil. Eeltoodu põhjal on eelhinnangu koostaja seisukohal, et ei ole vajadust algatada

KMH menetlust.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning ei esita

vastuväiteid Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒ Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamise ja Mälivere viadukti rajamise ehitusloale ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule.

Otsus:

Lugeda, et seisukoha andjal puuduvad vastuväited ehitusloa

eelnõu osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamiseks, Mälivere viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 2

2

3 Põllumajandus- ja

Toiduamet

07.05.2024

nr

6.2-2/19447

Vastavalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 Ehitusseadustiku

§ 42 lg 7 alusel olete esitanud 29.04.2024 nr 8-1/21-024/7319-1 Põllumajandus- ja Toiduametile

kooskõlastamiseks Transpordiameti korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna‒

Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu (OR1240) (ehitusprojekti nr RBDTDEEDS1DPS2) ümberehitamiseks

ja Mälivere viadukti (BR1240) rajamise ehitusloa menetlusse kaasamiseks ning KMH algatamata jätmise kohta,

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lg 2 ja 3 alusel.

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületav riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuv

lõik (OR1240) (ehitusprojekti nr RBDTDEEDS1DPS2) ja Mälivere viadukt (BR1240) asuvad osaliselt

kinnisasjadel (katastritunnus 66801:001:1928, 66801:001:1929, 66801:001:1930) ja on seotud

maaparandussüsteemidega (maaparandussüsteemi nimi, maaparandussüsteemi kood/ ehitise kood), Sootaguse

peakraav (4109740020000/001), Kangru1 (4109610031190/001), mis paiknevad Rapla maakonnas Rapla vallas

Kuku ja Röa külas ning Kohila vallas Loone külas.

Käesolev põhiprojekt on koostatud RB Rail AS tellimusel, Rail Baltic põhitrassi ja sellega kaasnevate rajatiste

väljaehitamiseks. Projekti koostamisel on tuginetud tellija poolsele lähteülesandele, Põllumajandus- ja Toiduameti

poolt OÜ Reaalprojektile väljastatud projekteerimistingimused maaparanduse osas 09.03.2020 nr 14.1-1/7998.

Vastavalt projekteerimistingimustele ja lähteülesandele on uuritud maaparandusehitistel asuvate rajatiste

(kuivenduskraavid, eesvoolud, truubid, drenaažitorustike väljavoolud ja drenaažikaevud) seisukorda ning

rekonstrueerimise vajadust mahus, mis tagab maaparandussüsteemide toimimise ja planeeritava raudteelõigu

pinnavete ära juhtimise eesvooludesse või maaparandussüsteemi kraavidesse.

Projekti eesmärk on Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna Rapla Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamine ja Mälivere viadukti rajamine. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas,

tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt),

müratõkkeseina ehitamist, uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Baltica

raudteetrassi ületamisel.

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui

kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta,

kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee

15 Tallinna Rapla Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamise ja Mälivere viadukti rajamise projekti puhul

pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning

KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Keskkonnamõju lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel

võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Maaparandusseaduse § 50 lõike 1, maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 “Põllumajandus- ja Toiduameti

põhimäärus” § 5 ja § 21 alusel ning lähtudes Transpordiameti poolt 29.04.2024 nr 8-1/21-024/7319-1 esitatud

kooskõlastamiseks esitatud ehitusloa eelnõust otsustan:

1. Jätta algatamata „Põhiprojekt. DPS2 Tugimaantee nr 15 Mälivere riste (OR1240) OR1240)“

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse

lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrval tingimusi

ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale ja

maaparandussüsteemidele.

2. Kooskõlastada Rail Baltic DS1DPS2 Mälivere-Alu raudtee põhitrassi II lõigu Transpordiameti 29.04.2024

nr 8-1/21-024/7319-1 esitatud ehitusloa korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15

Otsus:

1. Lisada ehitusloa kõrvaltingimusena järgmised punktid:

19. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastuse tingimused:

19.1. Ehitada Rail Baltic DS1DPS2 Mälivere-Alu raudtee

põhitrassi II lõigu riigitee 15 Tallinna ‒Rapla‒Türi tee km

34,5-35,3 asuv lõik (OR1240) (ehitusprojekti nr

RBDTDEEDS1DPS2) ja Mälivere viadukt (BR1240) järgi.

19.2. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide

nõuetekohane rekonstrueerimine (maaeluministri määrus nr

38, vastu võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi

ehitamise täpsemad nõuded“).

19.3. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide

rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumenteerimine

(maaeluministri määrus nr 13.12.2018 nr 72, vastu võetud

13.12.2018 „Ehitamise dokumenteerimise ja

ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning

ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded").

19.4. Omanikujärelevalvet maaparandussüsteemide ja

maaparandussüsteemi eesvoolu rekonstrueerimise osas

peab tegema MATER registrisse kantud ettevõtja.

19.5. Teavitada ehitustööde alustamisest Põllumajandus- ja

Toiduametit aadressil: [email protected] kolm päeva

enne tööde alustamist.

19.6. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada

PTA-le:

19.6.1. Kooskõlastamiseks ehitisregistri kaudu

maaparandussüsteemide kasutusloa taotlused Otsuse nr

6.2-2/19447 maaparandusehitiste lõikes;

19.6.2. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud

ehitustööde dokumentatsioon;

19.6.3. Rekonstrueeritud maaparandussüsteemide

teostusjoonised (pdf ja MapInfo-sse konventeeritavates

failides).

2. Lugeda, et seisukoha andjal puuduvad vastuväited ehitusloa

eelnõu osas ning lugeda ehitusloa eelnõui kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamiseks, Mälivere viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 2

3

Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu (OR1240) (ehitusprojekti nr RBDTDEEDS1DPS2)

ümberehitamiseks ja Mälivere viadukti (BR1240) rajamiseks ning KMH algatamata jätmise eelnõu,

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lg 2 ja 3 alusel kooskõlastuses toodud tingimusel, mis tuleb kanda

haldusaktile.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamiseks, Mälivere viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 2

4

4 Keskkonnaamet

08.05.2024

nr

6-3/24/9101-2

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 22 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamise

ja Mälivere viadukti rajamise ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu (edaspidi OTSUSE EELNÕU) ja KMH eelhinnangu.

Projekti eesmärk on Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamine ja Mälivere viadukti rajamine. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas,

tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt),

müratõkkeseina ehitamist, uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Baltica

raudteetrassi ületamisel.

Projektiga oli võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/wybLgel2QeNQ3QL

Ehitatav objekt ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.

Seega loobub Keskkonnaameti õigusliku aluse puudumisel ehitusloa taotluse kooskõlastamisest.

Keskkonnaamet nõustub eelhinnangu järeldusega, et kavandatav tegevus ei mõjuta Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi ja puudub mõju

kaitstavatele loodusobjektidele. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest,

teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse

elluviimisel järgitakse eelhinnangus ja ehitusloa kõrvaltingimustes) esitatud keskkonnanõudeid, ei kaasne

ehitusloaga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine

ei ole vajalik.

Juhime siiski tähelepanu järgnevatele asjaoludele, mille osas palume esitatud materjale täiendada:

1. Ptk-s 1 on kirjutatud, et eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise juhendmaterjalides. Link juhendmaterjali juurde

(Keskkonnaministeeriumi kodulehel) ei tööta. Viidatud juhendmaterjal on leitav Kliimaministeeriumi

kodulehel.

2. Ptk-s 2.4 on käsitletud kavandatud tegevuse seost asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

teiste lähipiirkonda planeeritavate tegevustega. Ehitusloa objekt jääb Rail Balticu raudteetrassi lõigu

„Harju ja Rapla maakonna piir - Hagudi“, ehitusprojekti KMH lõigu piiresse. Peatükis tuleks käsitleda

seoseid ka kõnealuse KMH-ga (nt kavandatava tegevusega seoses KMH tulemusi).

3. Eelhinnangu ptk-s 3.6 on toodud: „Vaiade taldmikud rajatakse kuni 10,54 m sügavuseni, absoluutkõrgusel

58,09 m. Põhjaveetase on kõrgusel 58,46 m. Kuna taldmiku ja põhjavee sügavus on 9 kuni 10 m sügavamal

kui võimalik murenenud lubjakivikiht, siis ei levi heljumi mööda põhjaveekihti vaiadest edasi. Seetõttu ei

mõjuta see põhjavee kvaliteeti. Rajatise sügavus põhjaveetasemest on vaid 37 cm, mis tähendab, et vee

eemaldamise vajadus puudub või on minimaalne. Seetõttu ei tekita taldmike ehitus põhjaveetaseme

alandust. Kasutusetapil ei mõjuta rajatis põhjavett, kuna põhjavette ei tekitata täiendavaid vooluteekondi.

Põhjavesi asub uurimissügavusest sügavamal lubjakivis ning liigub kirde (mattunud astangu) suunas.“

Tekstis on toodud, et põhjaveetase jääb rajatise sügavusest 37 cm kaugusele. Järgmises lõigus on

kirjeldatud, et põhjavesi asub uurimissügavusest sügavamal lubjakivis. Antud juhul ei ole asjakohane

viidata uurimissügavusele. Eelhinnangu peatükis 3.15.3 ja viadukti ehitusprojekti seletuskirjas on toodud,

et põhjaveetase võib kohati tõusta maapinnani. Seega jääb selgusetuks, millisest põhjaveetasemest siiski

eelhinnangus lähtutud on.

Lisaks jääb arusaamatuks lause murenenud lubjakivikihi paiknemise suhtes. Kuna eelnevalt ei ole

murenenud lubjakivikihti eelhinnangus mainitud, siis jääb ebaselgeks, kust selline info võetakse. Sama

lause on leitav ka viadukti ehitusprojekti seletuskirjast, kuid on seal samuti esitatud ilma taustinfota. Kuna

nimetatud lause põhjal tehakse mõlemas dokumendis järeldus, et kavandatav tegevus ei mõjuta põhjavee

Põhjendus:

1. Korrigeerime KMH eelhinnangut.

2. Täiendame KMH eelhinnangut.

3. Põhjavee ümberjuhtimisega seonduvat mõju hinnangut ei

teostata. Lähtume põhitrassi KMHst ja EIA4_EKKK

meetmest EÜ20, st põhjavee hüdroloogilist režiimi ja

kvaliteeti ei ole lubatud mõjutada. Kui mõjutus peaks

ilmnema, mis selgub põhjavee seire käigus, tuleb võtta

kasutusele vastavad meetmed.

4. Täiendavaid seirekohustusei ei võeta. Lisame ehitusloale

kõrvaltingimusena põhjavee alandamise võimaliku mõju

hindamise kohustuse põhjavee ümberjuhtimise korral.

5. Korrigeerime KMH eelhinnangut.

6. Korrigeerime KMH eelhinnangut ja ehitusloa

kõrvaltingimusi.

7. Korrigeerime KMH eelhinnangut.

Otsus:

1. Muuta lisa 3 KMH eelhinnagut järgnevalt:

1.1. korrigeerida Ptk-s 1 toodud viide eelhindamise

juhendmaterjalidele;

1.2. täiendada Ptk-s 2.4 käsitletud kavandatud tegevuse seost

asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

teiste lähipiirkonda planeeritavate tegevustega;

1.3. korrigeerida Ptk 3.10 toodud hinnatud mõju rohelisele

võrgustikule kirjeldust;

1.4. korrigeerida Ptk 4.2. toodud pinnavee, sh veekogude

kaitsmise meetmete kirjeldust;

1.5. korrigeerida läbivalt kogu dokumendis sisalduvad viited

põhitrassi KMH-le.

2. Korrigeerida ehitusloa kõrvaltingimusi järgnevalt: nr 6

sõnastust järgnevalt: Projektialal tuleb tagada pinna- ja

põhjavee hüdroloogilise režiimi ja kvaliteedi muutusteta

säilimine. Mõjutuse ilmnemisel tuleb võtta kasutusele

vastavad meetmed, töövõtjal teha koostööd

Keskkonnaametiga. Truupide ehitusel tuleb järgida

tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee

reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate

puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres

(veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda.

Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke

ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

3. Lisada ehitusloa kõrvaltingimusena punkt nr 7 järgnevas

sõnastuses: Kui ehitusobjektil ilmneb põhjavee

ümberjuhtimise vajadus, siis tuleb tööde käigus hinnata

põhjavee alandamise võimalikku mõju ka puurkaevule

PRK0013836 ning võimalikele läheduses asuvatele

salvkaevudele. Lisaks on soovitatav antud kaevudes teostada

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamiseks, Mälivere viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 2

5

kvaliteeti, siis tuleks see sisukamalt ära põhjendada. Lauses öeldakse, et põhjaveetase asub 9-10 m

murenenud lubjakivikihist kõrgemal, kuid järgnevalt öeldakse ka eelhinnangus, et põhjaveetase on kohati

maapinna lähedal.

Juhime tähelepanu, et põhjaveetaseme mõõtmised teostatakse ühel konkreetsel hetkel, kuid põhjaveetase

kõigub sõltuvalt aastaajast ning ilmastikuoludest. Seega tuleb arvestada võimalusega, et vaiade taldmike

rajamise hetkel on põhjavesi mõõdetud tasemest kõrgemal ja sel juhul võib olla vajalik ka põhjavee

ümberjuhtimine. Seda toetab ka viadukti ehitusprojekti seletuskiri, kus on põhjavee ümberjuhtimise

mõjuraadiuseks hinnatud 49,5 m. Kuna ka nimetatud ehitusprojekti seletuskiri toob välja põhjavee

ümberjuhtimise ja taseme alandamise võimaliku vajaduse, siis tuleb eelhinnangut täiendada vastava mõju

hinnanguga.

4. Eelhinnangu ptk-s 3.6 on toodud järgnev: „Keskkonnaregistri andmetel asub projekti ala vahetus läheduses

(ca 30 m kaugusel) Pureva kinnistul (66903:002:0310) puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0013836).

Projekti alast ca 100 m kaugusel on veel kaks puurkaevu (PRK0008247 ja PRK0054377). Puurkaevud

asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit.“ Nagu

eelnevas punktis toodud, on viadukti ehitusprojekti seletuskirjas hinnatud põhjaveetaseme alandamise

mõjuraadiuseks 49,5 m. Sellesse mõjuraadiusesse jääb ka puurkaev PRK0013836, seega ei ole võimalik

väita, et kavandatava tegevusega puurkaevude seisundit ei mõjutata, ilma täiendava hinnanguta nimetatud

puurkaevule. Viadukti ehitusprojekti seletuskirjas on toodud lähimaks kaevuks 100 m kaugusel asuv

registreerimata puurkaev Sepa kinnistul.

Kui põhjavee ümberjuhtimine on vajalik, siis tuleb tööde käigus hinnata põhjavee alandamise võimalikku

mõju ka puurkaevule PRK0013836 ning võimalikele läheduses asuvatele salvkaevudele.

5. Ptk 3.10 on hinnatud mõju rohelisele võrgustikule: „Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt ei asu

projektiala rohevõrgustiku alal (vt Joonis 9). Kehtivate Rapla ja Kohila valla üldplaneeringute järgi asub

projektiala rohevõrgustiku alal. Antud juhul lähtutakse uuemast planeeringust so Rapla

maakonnaplaneeringu kohasest rohevõrgustikust. Koostamisel on uued üldplaneeringud ja nendes tuleb

arvestada Rapla maakonnaplaneeringu25 kohase rohevõrgustikuga.“ Esitatud käsitlus ei ole korrektne.

Rapla maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna tasandi (tähtsusega) rohevõrgustik, valdade

üldplaneeringutega määratakse rohevõrgustik valla tasandil (on olemuslikult täpsemad, detailsemad ja

enamasti suuremal pindalal). Antud alal kehtivad samaaegselt mõlemad rohevõrgustikud.

6. Eelhinnangu ptk-s 4.2 punktides 4 ja 5 on välja toodud pinnavee, sh veekogude kaitsmise meetmed, nt

järgnev: "Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit." Eelnevalt on eelhinnangus

korduvalt mainitud, et lähimaid veekogusid kavandatav tegevus ei mõjuta. Sama on toodud ka

ehitusprojektis. Seega ei ole veekogudega seonduvad ebasoodsa mõju ennetamise või vältimise meetmed

asjakohased. Lisaks on Keskkonnaamet seisukohal, et peatükis 4.2 tuleks ära tuua ka põhjavee

ümberjuhtimisega seonduvad võimalikud ennetus- ja/või leevendusmeetmed. Vastavalt tuleks muuta ka

tee ehitusloa eelnõud, kus meetmed kajastatud on.

7. KMH eelhinnangus on mitmel pool kirjutatud, et kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on

hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Juhime

tähelepanu, et ehitusloa objekt jääb Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir -

Hagudi“, ehitusprojekti KMH lõigu piiresse. KMH on antud lõigus lõppenud 05.09.2022.

ka ehituseelset seiret, et oleks võimalik hinnata, kas

ehitustegevusega on kaeve mõjutatud.

5 Kliimaministeerium

13.05.2024

nr

19-11/24/2234-2

Olete edastanud Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu 15

Tallinna‒ Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamise ja Mälivere viadukti rajamiseks.

Kliimaministeerium kooskõlastab ehitusloa eelnõu 15 Tallinna‒ Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamise ja Mälivere viadukti rajamiseks, märkusteta.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamiseks, Mälivere viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 2

6

6 Rapla Vallavalitsus

15.05.2024

nr

6-4/33-40

Transpordiamet küsis Rapla valla arvamust Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3

asuva lõigu ümberehitamise ja Mälivere viadukti rajamise ehitusloa menetluses ning KMH algatamata jätmise

menetluses. Vallavalitsus käsitles lahendust 13. mai 2024 vallavalitsuse istungil ning teeb järgmised ettepanekud:

1. Madalpinge maakaabel ja jaotuskilp on projekteeritud Sepa erakinnistule (66801:001:1896). Vajalik on

kinnistuomaniku kirjalik nõusolek.

2. Juurdepääsutee OR124020 on projekteeritud Tõnise erakinnistule (66903:002:0099). Vajalik on

kinnistuomaniku kirjalik nõusolek.

3. Ettepanek asfalteerida kogu pöörderaadiuse ulatuses kohaliku Tõniste tee (OR124009) mahasõit, et vältida

pinnatud teekatte materjali kahjustamist pöördel.

4. Pureva OÜ-d teenindav mahasõit OR124027 on projekteeritud ühekihilise 5cm paksuse asfaltkattega.

Ettevõtet teenindab rasketehnika ja on oht, et ühekihiline asfaltkate ei püsi seal kaua. Ettepanek on

mahasõit asfalteerida kogu mahus kahekihilisena.

5. Hetkel on pinnatud teedel asuvad mahasõidud projekteeritud kruuskattega, mida hakatakse roopasse sõitma

ja sealt lahtist kruusa pinnatud kattega tee peale kandma. Ettepanek on kõikidel pinnatud kattega teedel

asuvad mahasõidud pinnata pöörderaadiuse ulatuses.

6. Heki (66801:001:2180) ja Kuuse (66801:001:2165) erakinnistute mahasõidud (vastavalt OR124017 ja

OR124019) saavad juurdepääsu ainult mööda jalakäijatele, kergliikuritele ja sõidukitele ühiskasutuseks

ette nähtud teed, mille laius on 3,0-3,4 m ja mis on ilmselgelt liiga kitsas igapäevaseks kinnistuid

teenindavaks liikluseks. Eriti arvestades, et tee on ühiskasutuses ja jätkub peale viimast mahasõitu avaliku

jalgratta- ja jalgteena. Ettepanek on ühiskasutusse määratav tee ehitada minimaalse laiusega 4,5m.

7. Punktis 6 nimetatud ühiskasutusse määratava tee asfaltkate projekteeritud ühekihilise 5cm paksuse

asfaltkattega. Ettepanek on asfalteerida tee kahekihilisena või ühekihilise asfaltkatte korral vähemalt 7cm

paksuse asfaltkattega.

8. Tamme tee mahasõit (OR124025) on ainult 3,5 m laiuse ühekihilise 5cm paksuse asfaltkattega. Ettepanek

on mahasõit ehitada minimaalse laiusega 5,0 m ja asfalteerida kahekihilisena või ühekihilise asfaltkatte

korral vähemalt 7cm paksuse asfaltkattega.

Põhjendus:

1. Jah, tuleb vormistada isikliku kasutusõiguse (IKÕ)

seadmine.

2. Tee-alune maa omandatakse vastavalt krundijaotuskavale

riigile.

3. Näeme ette suuremas ulatuses asfalteerimise.

4. Enne ehitust vaadatakse katendid üle.

5. Näeme ette projektis ka mahasõitude pindamise.

6. Teed ei laiendata. Kitsas tee sunnib pigem keskenduma ja

aeglaselt sõitma. Selline lahendus vajaks ka rohkem maad

ning nõlv tuleks hoonele veel lähemale.

7. Olemasoleva info põhjal ei ole vajadust kahekihilist

asfaltkatet ette näha. Liiklussagedus on madal ja liikluse

tüüp on sõiduauto. Katendiarvutus on tehtud 4 cm ja

veoautole ning varud on tagatud.

8. Olemasoleva info põhjal ei ole vajadust mahasõitu

laiendada ega kahekihilist asfaltkatet ette näha. Raadiused

on arvestatud veoauto jaoks, liiklussagedus teel on väike

ning kiirus väga madal. Suur hoog pidurdatakse maha juba

maanteel enne manöövrit, Tamme teest saab tupiktee,

seega ei tulene sealt ümberehitusest tingituna

liiklustiheduse kasvu. Üldiselt on kitsamad ristmikud

ohutumad ning sunnivad juhti keskenduma.

Otsus:

1. Võtta info teadmiseks.

2. Võtta info teadmiseks.

3. Tööprojektis näha ristmikel ette sama tüüpi kate kuni

peamise raadiuse lõpuni + 3 m.

4. Arvestada, et enne ehitust tuleb katendikonstruktsioonid

üle vaadata ja kooskõlastada Transpordiametiga.

5. Tööprojektis näha pinnatud teedel ette mahasõitude

pindamine kuni raadiuse lõpuni + 3 m.

6. Mitte arvestada ettepanekuga ehitada ühiskasutusse minev

tee minimaalse laiusega 4,5 m.

7. Mitte arvestada ettepanekuga asfalteerida ühiskasutusse

minev tee kahekihilisena või ühekihilise asfaltkatte korral

vähemalt 7cm paksuse asfaltkattega.

8. Mitte arvestada ettepanekuga mahasõit (OR124025)

ehitada minimaalse laiusega 5,0 m ja asfalteerida

kahekihilisena või ühekihilise asfaltkatte korral vähemalt

7 cm paksuse asfaltkattega.

7 Maa-amet Maa-amet pole tähtajaks seisukohta esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus loeb EhS § 42 lg 9 alusel ehitusloa eelnõu

kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamiseks, Mälivere viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 2

7

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Telia Eesti AS

30.04.2024

nr

EC.1-5.1/500-1

Antud projekti lahutamatuks osaks on siderajatiste ümbertõstmise- ja kaablite ümberlülitusprojekt, mille

kooskõlastus nr. 35741900 on aegunud (kooskõlastus tuleb pikendada) ja on täitmata „kooskõlastamise nõue“.

Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga sideehitise

ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde

teostaja ja Telia.

Otsus:

1. Arvestada, et enne ehitamist tuleb ehitusprojekt

kooskõlastada (kooskõlastus nr 35741900 aegunud) Telia

Eesti AS-ga.

2. Arvestada, et enne Telia sideehitise ümberehitamist peab

ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga

sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse

kokkuleppe), mille osapoolteks on ümberpaigaldusest

huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia.

2 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks seisukohta esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

3 Rail Baltic Estonia OÜ Rail Baltic Estonia OÜ pole tähtajaks seisukohta esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Mari

66801:001:1971

13.05.2024

nr

8-1/21-024/7394-2

(TRAM

dokumendiregistris)

Olen eelnevalt korduvalt juhtinud tähelepanu, et planeeritava Tõniste tee ja Jakobi tee

laius 4 meetrit ei ole piisav. Kuna nendel teedel liigub lisaks sõiduautodele ka

ehitustehnikat, põllumajandusmasinaid, teehoolduse ja prügiveo masinaid, siis

ilmselgelt ei ole nende samaaegne üksteisest möödumine ei ole võimalik.

Projekti jaoks on kalkuleeritud sõidukite liiklussagedust aga samaaegselt võiks ära

mõõta antud piirkonnas jalakäijate (ja erinevate kergliiklusteele mõeldud

liiklusvahenditega) arvu päevas (või siis nädalas). Kindlasti on üledimensioneeritud

kergliiklustee laius 3 meetrit piirkonnas kus liiguvad mõned üksikud inimesed

ööpäevas (?!?) samaaegselt kui reaalselt liikumiseks ruumi vajavad autod peavad

üksteisest mööduma ainult 4 meetri laiusel teelõigul. Isegi loomade ja selgrootute

liikumiseks kavandatava teeületuskoha laiuseks on planeeritud vähemalt 4 meetrit, et

kõik kõikvõimalikud kujutletavad olendid saaksid üksteisest ohutult ja mõnusalt

mööduda aga palun selgitage kuidas 4 meetri laiusel teel üksteisest üksteisest ilma

vigastusteta mööduvad traktor ja prügiauto.

On tekkinud kahtlus, et projekti tekstis sisaldub kerge segadus.

Numbrikombinatsiooniga OR124011 on kirjeldatud Jakobi teed ja ka Lukase teed.

Kumb siis õige?

Hetkel kasvab Tallinn-Rapla teelt Jakobi teele keerates väga suur ja vana tammepuu.

Kas selle tammepuu on ka teeehituse projekti raames raiuda? Kui jah, siis sooviks näha

selle puu raiumise kooskõlastusi ja põhjendusi.

Põhjendus:

Jakobi tee (OR124011) (mitte Lukase) on Teeregistri andmetel mitteavalik eratee. Projekteerija

on dimensioneerinud ristmiku vastavalt olemasolevale olukorrale. Olemasolev tee

(põllurada/pinnastee) on kohati vaid 2,5 meetrit lai. Segadust tekitavad numbrid ja sõnastused

tee nimede ja laiuste osas korrigeeritakse tööprojektis.

Kohalik tee Tõniste tee (OR124009) on projekteeritud katte laiusega 4,5 m vastavalt joonistele,

mudelitele ja ptk 3.2.4.2 (lk35/78) (seletuskiri pt 3.1.1 on veana laius pandud 4 m). Kurvidesse

on lisatud laiendused 0,7 m. Tee on pinnatud kattega, laius 2,5 m ja pikkus 11 m. Olemasolev

tee on tehtud kokkuviimisega (tööde piir) 3,74 m. Seega kokkuvõtvalt, laius on suurem kui 4

meetrit ning kurvide laius on 5,2 meetrit, tee on ette nähtud kiiruseks alla 50 km/h. Laiused on

piisavad.

Vastavalt tee projekteerimise normidele on minimaalne jalgratta- ja jalgtee laius 2,5 m, kuid

kuna Mälivere viadukti piirkonnas asub see langul/tõusul mille pikikalle on kohati üle 3%, tuleb

jalgratta- ja jalgtee kavandada 0,5 m laiemana (ehk 3 m). Samuti on arvesse võetud ka valla

arengukavasid kergliiklusteede kujundamisel ning arengu potensiaalil.

Jakobi tee ristmiku juures olev puu asub olemasolevas olukorras transpordimaal ja

teekaitsevööndis ning tuleb projekti realiseerimiseks likvideerida. Enne ehitust tuleb hankida

kõik võimalikud load, seejuures ka puude raieks, kui see on vastavalt kehtivale õigusele vajalik.

Otsus:

Võtta kirjas toodud info teadmiseks

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamiseks, Mälivere viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 2

8

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud.Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus 15 Tallinn-Rapla-

Türi tee 66801:001:2182

15 Tallinn-Rapla-

Türi tee 66801:001:2166

Aida 66903:002:0102

Heki 66801:001:2180

Kulleri 66801:001:1921

Kuuse 66801:001:2165

Kärneri 66801:001:2233

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Kärneri 66903:002:0302

Kärnerimäe 66903:002:0025

Metsatuka 31701:001:2147

Metsavälja 66801:001:2227

Mäeotsa 66801:001:1882

Mälivere 31701:004:0020

Nurga 66801:001:1966

Pureva 66903:002:0310

Pärdi 31701:001:2137

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Sepa 66801:001:1896 Soone 66801:001:1843 Tarmo 66801:001:1878 Tõnise 66903:002:0099 Tõnise 66903:002:0007 Tööstuse 66801:001:1973 Uus-Mälivere 31701:001:2135 Väljapere 66801:001:1933

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

RIIGITEE 15 TALLINN-RAPLA-TÜRI TEE KM 34,5-

35,3 LÕIGU ÜMBEREHITAMINE JA MÄLIVERE

VIADUKTI RAJAMINE

Keskkonnamõju eelhinnang

Transpordiamet 2024

2

SISUKORD

Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4

1. Taust ja seadusandlikud aspektid ............................................................................... 5

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................ 6

2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ......................................................... 6

2.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ...........................................................................10

2.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................11

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegilise planeerimise dokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ..................................................14

2.5 Ressursside kasutamine .....................................................................................18

2.6 Tegevusega kaasnevad tegurid ..........................................................................18

2.7 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................19

2.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................20

2.9 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed

mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud .......................................................................20

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .............................................21

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused......................................................................................................................21

3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ..22

3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME ..............................22

3.4 Natura 2000 võrgustiku alad ...............................................................................23

3.5 Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................23

3.6 Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................23

3.7 Märgalad ja üleujutusohuga alad ........................................................................25

3.8 Pinnavormid ja pinnas.........................................................................................25

3.9 Metsad ja kõrghaljastus ......................................................................................26

3.10 Roheline võrgustik ..............................................................................................27

3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................27

3.12 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................28

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................28

3.14 Asustus ...............................................................................................................29

3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee– ja

õhu kvaliteet ..................................................................................................................29

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ..........................................................................37

4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega ...........................................................................................38

4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................38

3

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused .........................................................................41

Kasutatud kirjandus ..........................................................................................................43

4

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses

tugimaantee nr 15 km 34,5-35,3 paikneva Mälivere riste rajamisega kaasneva keskkonnamõju

kohta. Projekteeritava lõigu asukohas hakkab riigitee ristuma kavandatud Rail Balticu

(edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav tugimaantee nr 15 Mälivere riste asub Rapla maakonnas

Rapla ja Kohila valdades.

Eelhinnangu andmise aluseks on põhiprojektid „DPS2 Tugimaantee nr 15 Mälivere riste

(OR1240)” ja „DPS2 Tugimaantee nr 15 Mälivere riste viadukt (Road Overpass BR1240)“

dokumendid, mis on koostatud projekti „Projekteerimis– ja projekteerimisjärelevalveteenused

uue trassi ehituseks Pärnust Raplani” raames.

Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja

positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise

(KMH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolev

dokument on otsustajale aluseks KMH algatamise või algatamata jätmise otsustamisel.

5

1. Taust ja seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.

KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

• ületada mõjuala keskkonnataluvust;

• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei

kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab

andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1

punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS §

6 lg 21).

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS §

6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine

(välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus– ja aeglustusradade,

pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,

teepeenral asetsevate jalg– ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või

laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib

kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või

käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise

laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise

juhendmaterjalist3.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

07/KMH%20eelhinnangu%20andmise%20juhend%20%28november%202017%29.pdf

6

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Projekti eesmärk on lahendada tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi km-tel 34,5–35,3

ristumine kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga (vt Joonis 2). Projekteeritav tugimaantee nr

15 Tallinn–Rapla–Türi lõik km-tel 34,5–35,3 (RB põhiprojekti mõistes tee OR1240) asub Rapla

maakonnas Rapla ja Kohila valdades (vt Joonis 1 ja Joonis 3). Kavandatava Rail Balticu trassi

ületamiseks rajatakse viadukt (BR1240). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse

see vastavusse normidega.

Joonis 1. Projekteeritava teelõigu asukoht Maa–ameti kaardil4

Projektiga lahendatakse tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi (OR0124) ja kohalike teede

Tõniste tee nr 6690222 (OR124009), Metsatuka tee nr 3170619 (OR124010) ja Jakobi tee nr

6690682 (OR 124011) ristumine kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga (vt Joonis 2 ja Joonis

3).

4 Maa-amet, 2021

7

Joonis 2. Projekteeritava tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi ristumine kavandatud

Rail Balticu raudteetrassiga

8

Joonis 3. Projekteeritava tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi paiknemine teedevõrgustikus5

5 Maa-amet, 2021

9

Joonis 4. Projekteeritava rajatise pealtvaade

Joonis 5. Projekteeritava rajatise ristlõige

10

Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (RB Rapla maakonnaplaneeringu trassilõigud 7C, 8A,

16A) läbib Rapla valla territooriumil Juula, Väljataguse, Tuti, Sulupere, Sikeldi, Kalevi, Alu–

Metsaküla, Mõisaaseme, Kuku ja Röa külades, möödudes Rapla linnast lääne poolt.

Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (RB Rapla maakonnaplaneeringu trassilõik 16A) läbib

Kohila valla territooriumil Mälivere, Loone, Salutaguse, Urge ja Vilivere külasid. Kohila alevist

möödub trassi koridor ida poolt, kulgedes Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi.

Trassikoridori laius Rapla ja Kohila valdade osas on 350 m 6.

RB Rapla maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult

kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on

lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimine

ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.

Eritasandilised lahendused (ehk risted) kavandatakse Rapla valda 8 teega ristumisele ja

Kohila valda 6 teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning

teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva

teedevõrguga.

2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Projekteeritava tugimaantee lõik külgneb vaheldumisi metsa või põllumaaga ning km 34,5

lähedusse jääb mitu uuselamut.

Antud lõigus on liiklussageduse järgi tegemist II klassi maanteega. Teeregistri andmetel on

tugimaantee teekatte laius 9 m ja mulde laius 15 m. Sõidurajad on markeeritud ning maantee

on tähistatud tähispostidega.

Projekteeritav Tõniste tee nr 6690222 on avalikult kasutatav tee kruuskattega ja olemasoleva

teekatte laius on 3,5 m ning mulde laius on 5,0 m. Projekteeritav Metsatuka tee nr 3170619 on

avalikult kasutatav tee kruuskattega ja olemasoleva teekatte laius on 3,0 m ning mulde laius

on 4,0 m. Projekteeritav Jakobi tee nr 6690682 on avalikult kasutatav pinnastee ja

olemasoleva teekatte laius on 2,5 m ning mulde laius on 3,0 m.

Projekteeritava lõigu ulatuses kehtib asulaväline kiirusrežiim, mis tähendab suurimat lubatud

sõidukiirust 90 km/h.

Projekteeritava lõigu ulatuses puudub jalgratta- ja jalgtee.

Projekteeritaval lõigul olevad ristmikud ja mahasõidud ning nende andmed on toodud

järgnevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. Projekteeritava tugimaantee lõigul asuvad ristmikud ja mahasõidud

Asukoht Tee kuuluvus Mahasõidu kate Truubi olemasolu Mahasõidu otstarve

34,591Paremale eratee kattega truup puudub Metsatuka tee

34,764Vasakule eratee kattega truup puudub Tõniste tee

34,772Paremale eratee kattega truup puudub elukohta sissesõit

6 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43; https://maakonnaplaneering.ee/120 . 7 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43; https://maakonnaplaneering.ee/120

11

Asukoht Tee kuuluvus Mahasõidu kate Truubi olemasolu Mahasõidu otstarve

35,008Vasakule eratee kattega truup puudub Jakobi tee

35,131Paremale eratee kattega truup puudub elukohta sissesõit

35,148Paremale eratee kattega truup puudub elukohta sissesõit

35,181Vasakule eratee kattega Truup on tegevuskoht

35,3Paremale eratee kattega Truup on elukohta sissesõit

35,311Vasakule eratee kattega Truup on elukohta sissesõit

35,324Paremale eratee kattega Truup on elukohta sissesõit

Projekteeritava lõigul olemasolevad maaparandussüsteemid puuduvad.

Projekteeritavale lõigule jäävad bussipeatus „Kärneri“, mis paikneb mõlemal sõidusuunal.

Vasakpoolne (kilometraaži suunas) bussipeatus asub km 34,782. Bussipeatusel on olemas

laiendus, ooteplatvorm ja ootekoda. Parempoolne bussipeatus asub km 34,884. Bussipeatusel

on olemas laiendus ja ooteplatvorm

Olemasolevad rajatised projekteeritaval lõigul puuduvad. Samuti puudub projekteeritaval lõigul

valgustus.

2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi lõigu km 34,5–35,3 ja viadukti plaanilahenduse

projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast,

kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE8

etapis koostatud lahendusest. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt

(BR1240). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega.

Viadukti alla rajatakse kahele poole minimaalselt 4 meetri laiused loomapääsud. Arvestatud

on ka sellega, et tulevikus võivad need osasliselt kattuda kergliiklusteega ja arvestades, et

selle kasutus eelkõige öisel ajal, kui loomade liikumine on intensiivsem, ei ole märkimisväärne,

siis lahendus sellisel kujul on sobilik.

Projekti koosseisus on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud:

• Tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi OR1240 – pikkus 756 m, katte laius 10,8–12,8

m;

• Hooldustee OR124007 – pikkus 61 m, katte laius 3–4 m

• Kohalik tee OR124009 Tõniste tee – pikkus 533 m, katte laius 4 m;

• Kohalik tee OR124011 Jakobi tee – pikkus 18 m, katte laius 4 m;

• Jalgtee OR124013 – pikkus 10 m, katte laius 2 m;

• Jalgtee OR124015 – pikkus 18 m, katte laius 2 m;

• Mahasõit OR124017 – pikkus 15 m, katte laius 4 m;

• Mahasõit OR124019 – pikkus 9 m, katte laius 4 m;

• Jalgtee OR124021 – pikkus 166 m, katte laius 3 m;

• Juurdepääs OR124010 Metsatuka tee – pikkus 209 m, katte laius 4 m;

• Mahasõit OR124012 – pikkus 5 m, katte laius 3 m;

• Mahasõit OR124014 – pikkus 18 m, katte laius 3 m;

8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine

12

• Mahasõit OR124016 – pikkus 15 m, katte laius 2,5 m;

• Mahasõit OR124020 – pikkus 34 m, katte laius 3 m.

Projekteeritud kergliiklustee on kavandatud katte laiusega 3,0 m.

Projekti mahus on lahendatud tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi OR1240 kergliiklustee ja

viadukti valgustus ning kergliiklustee OR124021 valgustus.

Projekti koosseisus on kavandatud kolm kohalikku teed. Tõniste tee OR124009 tagab

ühenduse Tõniste tee lõiguga, mis jääb kavandatavast Rail Baltica raudtee trassist vasakule

poole. Metsatuka tee OR124010 tagab ühenduse elumajadele, mis jääb kavandatavast Rail

Baltica raudtee trassist paremale poole. Jakobi tee OR124011 tagab ühenduse Tõniste teelt

olemasolevale Jakobi teele.

Tugimaanteelt mahasõit kohalikule teele OR124010 on projekteeritud PK 2+23, katteservad

on projekteeritud raadiusega 5 m. Asfaltkattega osa pikkus on 19 m.

Tugimaanteelt mahasõit OR124020 on projekteeritud PK 2+23, katteservad on projekteeritud

raadiusega 5 m. Asfaltkattega osa pikkus on 8 m.

Tugimaanteelt mahasõit OR124017 on projekteeritud PK 7+61, katteservad on projekteeritud

raadiusega 2 m. Asfaltkattega osa ei ole.

Tugimaanteelt mahasõit OR124019 on projekteeritud PK 7+80, katteservad on projekteeritud

raadiusega 2 m. Asfaltkattega osa ei ole.

Kohalikult teelt OR124010 mahasõit OR124012 on projekteeritud PK 1+46, katteservad on

projekteeritud raadiusega 5 m. Mahasõit on kruuskattega.

Kohalikult teelt OR124010 mahasõit OR124014 on projekteeritud PK 2+00, katteservad on

projekteeritud raadiusega 5 ja 1m. Mahasõit on kruuskattega.

Kohalikult teelt OR124010 mahasõit OR124016 on projekteeritud PK 2+11, katteservad on

projekteeritud raadiusega 5 m. Mahasõit on kruuskattega.

Kohalikult teelt OR124009 mahasõit kohalikule teele OR124011 on projekteeritud PK 1+79,

katteservad on projekteeritud raadiusega 5 m. Mahasõit on kruuskattega.

Kohalikult teelt OR124009 mahasõit hooldusteele OR124007 on projekteeritud PK 5+28,

katteservad on projekteeritud raadiusega 8 m. Mahasõit on kruuskattega. Tegemist on

kategooria II hooldusteega, mis tagab juurdepääsu raudteele.

Projekteeritav teelõik jääb maantee nr 15 lõigule, mis on kavandatud 2+1 rajalise lahendusega,

käesoleva projektiga haaratud lõik on aga 1+1 rajaline lõik, mis jääb 2+1 lõikude vahele.

Sõiduradade laiuste valikul nii teel kui ka viaduktil on arvestatud eriveoste liikumisruumiga.

Sõidurajad on ette nähtud laiusega 3,5 m ning kindlustatud peenrad on varieeruva laiusega.

Tugipeenarde laius on üldjuhul kavandatud 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Tee on üldjuhul

kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5%, tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4%.

Kergliiklustee on PK 3+00-8+20 toodud maantee äärde ning eraldatud äärekiviga.

Kergliiklustee on projekteeritud põikkaldega 2%.

Kohaliku tee OR124010 katte põikkalle ja laius on muutuv asfaltkattega mahasõidu ulatuses.

Asfaltkattega osas on tugipeenrad 1,0 m laiad ning põikkaldega 4,0%. Tee on projekteeritud

kruuskatte ulatuses ühepoolse põikkaldega 3,5% ning laiusega 4,0 m.

13

Kohalik tee OR124009 on projekteeritud katte laiusega 4,0 m. Tee on kavandatud ühepoolse

põikkaldega 3,5%. Kurvidesse on lisatud laiendused 0,7 m.

Hooldustee OR124007 on projekteeritud katte laiusega 4,0 m. Tee on kavandatud ühepoolse

põikkaldega 3,5%.

Jalgratta– ja jalgtee on kavandatud laiusega 3,0 m, tugipeenarde laius 0,25 m, piirde korral

0,25 m. Asfaltkatte põikkalle on ette nähtud 2,0% ning tugipeenardel 4%.

Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise

vajadusest kavandatud Rail Balticu raudtee kohal, kavandatud raudteed ületava viadukti

konstruktsiooni paksusest ning varem projekteeritud tee pikiprofiilist tee kõrguslikul

sidumisel. Ühtlasi on lähtutud projekteerimise käigus kokkulepitud tingimusest, et

viadukti pealesõitude pikikalle ei tohiks ületada 3%.

Juurdepääsude ja hooldusteede projekteerimisel on arvestatud olemasoleva maapinna

profiiliga, millest on tee profiil kavandatud mõnevõrra kõrgemale. Lisaks on arvestatud

eesvoolude kõrguste ning pinnavee äravoolu tagamise võimalustega, et tagada

teekonstruktsioonile vajalik niiskusrežiim.

Arvestades olemasoleva maastikuga ja projekteeritavate teede profiilidega on külgkraavid projekteeritud Tõniste teele (OR124009). Teelt tulev pinnavesi on peamiselt juhitud põikkaldega tee nõlvadele, kust see edasi kas kogutakse tee külgkraavi ja juhitakse ära või külgkraavi puudumisel valgub pinnavesi maapinnale ning infiltreerub pinnasesse või voolab maapinnal maapinna langu suunas. Äärekividega piiritletud OR1240 teelõigul kogutakse pinnavesi restkaevudesse ning juhitakse ära sademeveetorustiku kaudu kraavidesse või pinnasesse.

Tee viadukti alune RB süvend kaevatakse projekti algstaadiumis ja täidetakse tagasi maapinnani nõuetekohaselt. Selliselt ei oma see tegevus olulist keskkonnamõju.

Projektiga kavandatud truubid, nende valgala pindalad ning parameetrid on toodud järgnevas tabelis (Tabel 2).

Tabel 2. Projekteeritud truubid

Tee indeks Asukoht

Truubi läbimõõt

Rõngas-jäikus Valiku põhimõte

PK d SN

OR12407+99 400 8 mahasõidu truup

OR1240211+60 400 8 mahasõidu truup

OR1240070+22 600 8 mahasõidu truup

Projekteeritud truupide otsad on ette nähtud kindlustada 12–15 cm suuruste munakividega betoonalusel (C16/20) ja NGS 4 profiili geotekstiilil tüüpjoonisel toodud ulatuses.

Ehitatakse täitepinnasest muldkeha. Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse,

asfaltkatte ja tugipeenarde ehitamist ning äärekivide paigaldamist. Teele rajatakse

liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire.

Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt

kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis.

14

Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle

Transpordiameti, Rapla Vallavalituse ja Kohila Vallavalitsusega. Kuna projektlahendusega

jääb projekteeritav teelõik olemasolevale trassile, tuleb ehitamise ajaks rajada ajutised

ümbersõiduteed. Projekti koosseisu kuuluvad juurdepääsuteed ja mahasõidud saab välja

ehitada ilma teed liiklusele sulgemata, rakendades seejuures sobilikke ehitusaegseid

liiklusskeeme. Töövõtjal tuleb arvestada, et ehitusperioodi ajal tuleb tagada pidev juurdepääs

projektiala lõigul riigiteega ristuvatele teistele kinnistutele, juurdepääsudele ja teedele.

Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad)

võõrandatakse. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse

võõrandatava maa ulatus.

Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie

nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega

kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada.

2.4 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE

DOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE

TEGEVUSTEGA

2.4.1 MAAKONNAPLANEERINGUD

• Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide

ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail

Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning

transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht

elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Riigihalduse minister

kehtestas 13.02.2018 ka Harju ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht

samuti välja valitud.

Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku

omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius

hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee

kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel

juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on

võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide

projektkiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Raplasse.

Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku

rongiliiklust Tallinn–Rapla–Pärnu–Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud

perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

• Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

15

Rapla maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1–4/80 . Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Rapla

maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

Maakonnaplaneeringu peamised eesmärgid on:

1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri

ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja

vananeb;

2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja –võimalustega.

2.4.2 ÜLDPLANEERINGUD

Rapla valla üldplaneering

Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92 algatati Rapla valla üldplaneeringu

koostamine. Kuni uue, kogu ühinenud omavalitsuse territooriumi hõlmava üldplaneeringu

kehtestamiseni kehtivad Rapla vallas ühinenud valdade senised üldplaneeringud9.

Koostatava üldplaneeringu eesmärgid on järgmised:

• ruumilise arengu põhimõtete sätestamine;

• soovitavate arengusuundade määratlemine;

• ehitusõiguse ja maakasutuse üldiste reeglite kokkuleppimine;

• tingimuste sätestamine, mis aitavad saavutada jätkusuutlikku elujõulisust

kahaneva ja stabiilse rahvastiku tingimustes.

Endise Rapla valla üldplaneering on kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr

6. Üldplaneeringu eesmärk on määratleda valla ruumilise arengu suunad ja põhimõtted ning

maakasutus– ja ehitustingimused. Üldplaneeringuga luuakse eeldused olemasolevate

loodus– ja kultuuriväärtuste säilimiseks ning elu– ja ettevõtluskeskkonna tasakaalustatud

arenguks. Asustuse säästliku arengu tagamiseks määratletakse detailplaneerimise

kohustusega alad ja juhud, sh tiheasustusalad ja kompaktse hoonestusega alad.

Üldplaneeringuga täpsustatakse Rapla maakonnaplaneeringus määratud rohelist võrgustikku

ja väärtuslikke maastikke. Kehtivas Rapla valla üldplaneeringus tuuakse välja, et ettevõtluse

arengu eelduseks on ettevõtlust soosiv keskkond ja logistiline potentsiaal Tallinna ning teiste

suuremate transpordikoridoride vahetus läheduses. Via Baltica, Green Way ja Rail Baltic on

olulised transpordisuunad. Valda läbivad Tallinn–Rapla–Türi maantee ning Tallinn–Lelle–

Viljandi ja Tallinn–Lelle–Pärnu raudteed. Põhja– ja Kesk–Euroopat ühendava kiirraudtee Rail

Baltic üks võimalikke trasse on kavandatud läbima Rapla valda. Rapla valla naabrust läbib

rahvusvaheline transpordikoridor Via Baltica. Rapla lähedal asub väikelennukite lennuväli.

Kuna projekteeritud riste on seotud Rail Balticu raudteetrassiga, siis ei ole see vastuolus

kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivatest maakonnaplaneeringutest

arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu raudteetrassi asukohaga.

9 Endise Juuru valla üldplaneering; endise Kaiu valla üldplaneering; endise Raikküla valla üldplaneering; endise

Rapla valla üldplaneering.

16

Kohila valla üldplaneering

Kohila Vallavolikogu 27. märts 2018 otsusega nr 11 algatati Kohila valla üldplaneeringu

koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (käesoleval ajal veel koostamisel). Uue

üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on uuendada ja kaasajastada Kohila Vallavolikogu

20.07.2006 otsusega nr 86 kehtestatud Kohila valla üldplaneeringut.

Kohila valla uue üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna

kujunemiseks. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib 20.07.2006 otsusega nr 86 kehtestatud Kohila

valla üldplaneering. Kehtiv üldplaneering ei arvesta Rail Balticu raudteetrassiga. Lähtuvalt

kehtivatest maakonnaplaneeringutest arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu

raudteetrassi asukohaga.

2.4.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS

Projektiala lähedusse jääb üks kehtestatud detailplaneering (vt Joonis 6). Detailplaneering

Tõnise (Röa) on algatatud 21.08.2003 ja kehtestatud 28.04.2005. Detailplaneering puudutab

katastriüksust Aida (66903:002:0102). Kinnistu jääb Tõniste tee lõppu. Detailplaneeringu

eesmärk on olemasolevast maatulundusmaa kinnistust eraldada 2 elamukrunti ja üks ärimaa

krunt. Detailplaneering on realiseeritud.

Joonis 6. Kehtestatud detailplaneeringu asukoht10

10 Evald: https://service.eomap.ee/raplavald/

17

2.4.4 ARENGUDOKUMENDID

• Rapla valla arengukava 2018 – 202511

Rapla valla arengukava on dokument, mis sätestab Rapla valla arengu põhisuunad ning

infrastruktuuri arendamise alused ja vajadused. Elu edendamisel Rapla vallas on peaeesmärk

kogu valla tasakaalustatud areng ja elanikkonna kaasamine võtmeküsimuste lahendamisse.

Kõige üldisem eesmärk on terve, haritud, õppimisvõimekas, tegus ja jõukas elanikkond

kvaliteetses elukeskkonnas.

Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: valla tehniline taristu on välja arendatud

ja heas korras.

Tegevused eesmärgi täitmiseks, mis on seotud Rail Balticu ja kavandatava ristega:

• Liikluskorralduse korrastamine, transiitliikluse ümbersuunamine suurematest asulatest

parema elukeskkonna huvides. Tänavavalgustuse uuendamine ja täiendav rajamine,

energiasäästlike lahenduste rakendamine.

• Läbirääkimised Rail Balticu raudteetrassi planeerimise, projekteerimise ja

väljaehitamisega seotud osalistega kohalikule elukeskkonnale võimalikult mõistlike

lahenduste saavutamiseks (sh majapidamised, ettevõtlus, teed, kohalik ühistransport,

müratõkked).

• Osaleda Rail Balticu raudteetrassi planeerimise, projekteerimise ja väljaehitamisega

seotud osalistega kohalikule elukeskkonnale võimalikult mõistlike lahenduste

saavutamiseks (sh majapidamised, ettevõtlus, teed, kohalik ühistransport,

müratõkked).

• Kohila valla arengukava 2018 – 202512

Kavandatav tegevus on seotud järgmiste arenguliste eesmärkidega:

Ettevõtluskeskkond ja tööjõud: Soodne ettevõtluskeskkond, ettevõtlusaktiivsuse ja töökohtade

arvu kasv

Elukeskkond: Meeldiv elukeskkond, korrastatud külad ja keskused ning kaasajastatud

tehniline taristu.

• Raplamaa arengustrateegia 2035+13

Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg–ruumiliste

vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete välisühenduste.

Tegevussuund 13.1: Kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega transporditaristu

väljaarendamine.

11 Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 27.09.2018. määrusega nr 39. 12 Vastu võetud Kohila Vallavalituse 25.09.2018 otsusega nr 15 13 https://rol.raplamaa.ee/maakonna-areng/maakonna-arengustrateegia-2035/

18

2.4.5 PROJEKTID

• Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“

ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine14

Rail Baltic on uus ja kiire kaasaegne elektrifitseeritud kaherööpmeline ja ERTMS-varustusega

raudteetrass, mille projektkiirus reisijateveol on 249 km/h ja kaubaveol 120 km/h (maksimaalne

sõidukiirus on reisirongidel seejuures 234 km/h, kaubarongidel on see võrdne projektkiirusega)

Marsruudil Tallinnast läbi Pärnu, Riia, Panevėžyse ja Kaunase kuni Leedu-Poola piirini

projekteeritava raudteetrassi rööpmelaius on 1435 mm, mis vastab kõikidele koostalitlusvõime

tehnilistele kirjeldustele. Eelprojekti lahenduse järgi on kavandatava raudteetrassi pikkus Eesti

territooriumil ca 213 km.

Mälivere viadukt on seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir –

Hagudi“ ehitusprojektiga (raudteetrassi ja tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi ristumine).

Ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne on nõuetele vastavaks tunnistatud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt 05.09.202215.

2.5 RESSURSSIDE KASUTAMINE

Tee, sh muldkeha ehitus, on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade

kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde,

mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta.

Teed ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st. Käesoleval

ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti

ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa

andmisel on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri

avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on

asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks.

Pärast riste valmimist on vajalik teede ja rajatiste hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada

tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele16.

Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset

keskkonnamõju.

2.6 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID

Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse), v.a sademevee

ärajuhtimine piirkonna äravoolukraavidesse. Kuna piirkonna sademevesi on eeldatavalt puhas

(olulised saastajajad piirkonnas puuduvad), siis ei kaasne sellega negatiivset keskkonnamõju.

14 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine, https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2023/06/Rail-Baltica-raudtee-Harju-ja- Rapla-maakonna-piir-Hagudi-loigu-ehitusprojekti-KMH-aruanne.pdf 15 https://ttja.ee/eraklient/rail-baltic/keskkonnamojude-hindamine-kmh 16 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT

I, 02.11.2018, 3)

19

Projekteeritud on uued külgkraavid Tõniste teele. Projekteeritud kraavilõigud tagavad

pinnavee äravoolu.

Projektialast ca 200 m kaugusel asub Sootaguse peakraav (keskkonnaregistri kood

VEE1097400) ning ca 550 m kaugusel Keila jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1096100). Tee

ehitusega seotud tegevused ei asu veekogude kaitsevööndite sees ja kavandatav tegevus

pinnaveekogusid ei mõjuta.

Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest

ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust

kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist

vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast).

Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal

2020 liiklussagedus tugimaanteel 5820 a/ööpäevas. Prognoositav liiklussagedus aastal 2043

on 10 317 a/ööp. Viaduktil tõstetakse riigitee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord

muutub.

RB põhiprojekti raames koostas Kajaja Acoustics OÜ eksperthinnangu17 raudteemüra

hindamiseks. Eksperthinnangu kohaselt on keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud II kategooria päevase aja piirväärtus 60 dB tagatud raudtee äärest

keskmiselt 70 m kaugusel ja sihtväärtuse nõue 55 dB 160 m kaugusel raudteest. Lähimad

müratundlikud kinnistud piirnevad otseselt maanteega. Eksperthinnangus on müra

modelleerimise tulemusel määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb

projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud

lahendused) vt täpsemalt ptk 3.15.2. Müratõkked on planeeritud tugimaantee nr 15 Tallinn–

Rapla–Türi OR1240 kergliiklustee äärde Metsatuka (31701:004:2180) kinnistu keskpaigast

kuni Heki kinnistu (66903:002:0560) keskpaigani.

Ehitus- ja kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse,

kiirguse ja lõhna heidet keskkonda. Antud järeldusele on jõutud analüüsides põhiprojekti

valgustuslahendust ja muid põhiprojekti osasid

2.7 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE

Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on

taaskasutatavad.

Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide

kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab

võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Objektil üle jääva ehituseks

kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse

nõuetele.

Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna

olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise

maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku.

Objektil ülejääva pinnase maht on 4000 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse

mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina, planeerida see teemaa-alal

17 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja: Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021

20

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade

vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas.

Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis.

Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Töövõtjal

tuleb korraldada teemaalt saadava puitmaterjali ning vajadusel ka erakinnistutelt raie

tulemusena saadava puitmaterjali, mida omanik ei soovi, üleandmine utiliseerimiseks või

küttepuuks.

Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on

välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette.

Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras,

kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaimeid.

Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.

2.8 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ristumine

kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga. Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt

(BR1240). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega.

Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on

projekteeritava ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele.

Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid

avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste

tervisele.

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate

poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on

tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike

kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja

pinnasesse.

2.9 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI

KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD

OHUD

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –

suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest

mõju ei ole.

Kavandatud Rail Balticu raudtee trass ristub tugimaanteega nr 15 Tallinn-Rapla-Türi.

Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine

välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate

kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised

tagajärjed.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine.

21

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED

Projekteeritav riste asub transpordimaal (15 Tallinn-Rapla-Türi tee, KÜ 31701:004:1860, KÜ

66903:002:0137 ja KÜ 66903:002:1220). Projekteeritav teelõik külgneb valdavalt elamu- ja

maatulundusmaadega. Katastriüksuste info dokumendis läbivalt on 26.04.2021 seisuga.

Teelõiguga külgnevad järgmised kinnistud:

• Tõnise (KÜ 66903:002:0099, maatulundusmaa 100%);

• Kulleri (KÜ 66903:002:0038, maatulundusmaa 100%);

• 6690222 Tõnise tee (KÜ 66901:001:0647, transpordimaa 100%);

• Väljapere (KÜ 66903:002:0193, maatulundusmaa 100%);

• Mari (KÜ 66801:001:1254, maatulundusmaa 100%),

• Tööstuse (KÜ 66801:001:0249, maatulundusmaa 100%);

• Tarmo (KÜ 66801:001:1255, maatulundusmaa 100%);

• Sepa (KÜ 66903:002:0205, elamumaa 100%);

• Heki (KÜ 66903:002:0560, elamumaa 100%);

• Kuuse (KÜ 66903:002:0870, elamumaa 100%;

• Väljapere (KÜ 66903:002:0532, maatulundusmaa 100%);

• Uus-Mälivere (KÜ 31701:004:2170, elamumaa 100%);

• Metsatuka (KÜ 31701:004:2180, elamumaa 100%);

• Mäeotsa (KÜ 66903:002:0140, maatulundusmaa 100%);

• Pureva (KÜ 66903:002:0310, tootmismaa 50% ja elamumaa 50%.

Tee ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse

eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt.

Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee,

mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud elamu- ja maatulundusmaale. Riste rajamisega

muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa

(kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse elamu- ja maatulundusmaa

sihtotstarve transpordimaaks. Pärast riste valmimist jätkub tugimaantee kasutamine sarnaselt

olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav

RB raudtee. Muutused maakasutuses on vältimatud ning mõjusid hinnati RB

maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga

(vt täpsemalt ptk 2.3).

Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse

vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida

tegevus mõjutaks, projekteeritava teelõigu lähipiirkonnas puuduvad.

Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele

maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja

kohalike omavalitsustega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane.

Tegemist on hajaasustusega (liikluskoormus on minimaalne), seega ei saa mõju pidada

oluliseks.

22

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA

TAASTUMISVÕIME

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub lähim maardla, Künka kruusamaardla,

projektialast ca 600 m kaugusel (keskkonnaregistri kood MRD0000847). Ehituseks vajalikke

materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes

neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja

taastumisvõimele puudub.

Projektiga nähakse ette praeguse maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine: riste rajatiste

(tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ja elamu-ja

maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse

krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega

kaasneb senise maakasutuse mõningane muutus (intensiivistub mõnevõrra, peamiselt

viadukti rajamisega), kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse

takistamist. Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega.

Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute

KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud

05.09.2022.

Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb

mitteolulisele tasemele.

Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele

puudub, kui ehitustööde käigus rakendatakse veekaitsemeetmeid, sh kasutatakse töökorras

ehitusmasinaid.

Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule

mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega.

Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses

3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME

Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus

kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega

ja jäävad projektiala piiridesse.

Tegemist on olemasoleva maanteega (transpordimaa) ning külgnevatel aladel valdavalt

maatulundusmaaga (vt ptk 3.1). Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi

ületamiseks (BR1240) ning tee teljegeomeetriat on parandatud ja viidud see vastavusse

normidega. Tee ja rajatiste ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra),

pinnasele, pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides

meetmeid ebasoodsa mõju ära hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2).

Projektialast ca 200 m kaugusel asub Sootaguse peakraav (keskkonnaregistri kood

VEE1097400) ning ca 550 m kaugusel Keila jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1096100). Tee

ehitusega seotud tegevused ei asu veekogude kaitsevööndite sees ja kavandatav tegevus ei

mõjuta pinnaveekogusid.

Projektialale ei jää maaparanduse kuivendussüsteeme. Projekteeritud on uued külgkraavid

Tõniste teele (OR124009), vt täpsemalt ptk 2.3. Projekteeritud kraavilõigud tagavad pinnavee

äravoolu.

23

Projekti elluviimisega ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Ei ole teada mõjusid, mis

põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatud RB raudtee rajamisega

seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH

on koostatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud 05.09.2022.

3.4 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Projektialale lähimad Natura 2000 alad on: Rabivere loodusala (EE002031618), mis asub

projektialast ca 1,2 km kaugusel läänes ning Mahtra loodusala (EE0020324), mis asub ca 6

km kaugusel idas. Eelhinnangu käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstavad

alad asuvad projektialast piisavas kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi.

3.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Keskkonnaregistri19 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega

kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad kaitseala

Saueaugu kasesalu (KLO1200327) projektialast ca 400 m kaugusel ja Seli-Angerja

maastikukaitseala (KLO1000735) ca 2,2 km kaugusel. Lähim kaitstavate liikide elupaik

(veelendlane, põhja-nahkhiir, suurvidevlane, pargi-nahkhiir) on 360 m kaugusel. Elupaik asub

teelõigust piisavalt kaugel, et võib välistada olulise negatiivse mõju avaldumise kaitstavale

liigile. Lisaks eelpool toodule asuvad projektiala vahetus läheduses ka järgmiste kaitsealuste

liikide – rukkirääk, metsis ja laanepüü – elukohad. Arvestades kaitsealuste liikide kohta

andmete jagamisele kehtivaid piiranguid kajastatakse antud infot täpsemalt vastava lõigu KMH

aruandes kokkuleppelise täpsusega.

Kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

3.6 PÕHJAVESI JA PINNAVESI

Projektipiirkonnas on põhjavesi kaitsmata (vt Joonis 7). Rapla maakonnaplaneeringu20 järgi

asub projektiala samuti kaitsmata põhjaveega alal (vt Joonis 9).

Kaitsmata põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui

see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid

põhjavee reostamise vältimiseks21 (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja kasvupinnase ajutine

(ehitusaegne) ladustamine põhjaveereostust eeldatavalt ei põhjusta, sest ladustatavad

materjalid ei ole reostunud.

18 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood. 19 Keskkonnaregister 09.04.2021. 20 Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1–4/80. 21 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine.

24

Joonis 7. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht on märgitud sinise ovaaliga

(aluskaart: Maa–amet, 2021)

Projektialast ca 200 m kaugusel asub Sootaguse peakraav (keskkonnaregistri kood

VEE1097400) ning ca 550 m kaugusel Keila jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1096100). Tee

ehitusega seotud tegevused ei asu veekogude kaitsevööndite sees ja kavandatav tegevus ei

mõjuta pinnaveekogusid.

Projektialale ei jää maaparanduse kuivendussüsteeme. Projekteeritud on uued külgkraavid

Tõniste teele (OR124009) (vt täpsemalt ptk 2.3). Projekteeritud kraavilõigud tagavad pinnavee

äravoolu. Vaiade taldmikud rajatakse kuni 10,54 m sügavuseni, absoluutkõrgusel 58,09 m.

Põhjaveetase22 on kõrgusel 58,46 m. Kuna taldmiku ja põhjavee sügavus on 9 kuni 10 m

sügavamal kui võimalik murenenud lubjakivikiht, siis ei levi heljumi mööda põhjaveekihti

vaiadest edasi. Seetõttu ei mõjuta see põhjavee kvaliteeti. Rajatise sügavus

põhjaveetasemest on vaid 37 cm, mis tähendab, et vee eemaldamise vajadus puudub või on

minimaalne. Seetõttu ei tekita taldmike ehitus põhjaveetaseme alandust. Kasutusetapil ei

mõjuta rajatis põhjavett, kuna põhjavette ei tekitata täiendavaid vooluteekondi.

Põhjavesi asub uurimissügavusest sügavamal lubjakivis ning liigub kirde (mattunud astangu)

suunas.23

Keskkonnaregistri andmetel asub projekti ala vahetus läheduses (ca 30 m kaugusel) Pureva

kinnistul (66903:002:0310) puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0013836). Projekti alast ca

100 m kaugusel on veel kaks puurkaevu (PRK0008247 ja PRK0054377).

Kui ehitusobjektil ilmneb põhjavee ümberjuhtimise vajadus, siis tuleb tööde käigus hinnata

põhjavee alandamise võimalikku mõju ka puurkaevule PRK0013836 ning võimalikele

läheduses asuvatele salvkaevudele. Lisaks on soovitatav antud kaevudes teostada ka

ehituseelset seiret, et oleks võimalik hinnata, kas ehitustegevusega on kaeve mõjutatud.

22 Geoloogiline baaskaart. Maa-amet 2022 23 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-10. 2017.

25

Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Heki (66903:002:0560), Kuuse

(66903:002:0870), Uus-Mälivere (31701:004:2170), Metsatuka (31701:004:2180) ja Sepa

(66903:002:0205). Keskkonnaregistri andmetel ei asu nimetatud majapidamiste juures

puurkaeve, seega võib eeldada, et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Projekti

raames ei rajata uusi olemasolevatest sügavamaid kraave, seega ei ole ette näha mõju

avaldumist lähedalasuvate salvkaevude veetasemele. Samuti ei ole ette näha olemasolevate

kaevude sanitaarkaitseala konflikti käesoleva projektiga.

AS Maves on hinnanud24, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb

sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas ning käitlemise vajadust

tuleb analüüsida alates 15 000 autost/ööpäevas. Aasta 2020 liiklussagedused on võetud

teeregistri andmebaasist. Prognoositav liiklussagedus aastal 2043 on 10 317 a/ööp.

Käsitletava riigimaantee liiklussagedus antud teelõigus oli 5820 autot/ööpäevas. Seega on

liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000 autot/ööpäevas ning puudub vajadus sademevee

käitlemiseks.

Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjavee hüdroloogilise režiimi ja kvaliteedi muutusteta

säilimine. Mõjutuse ilmnemisel tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed, töövõtjal teha

koostööd Keskkonnaametiga. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded,

vältida tuleb pinnavee reostamist.

Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse

korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Töödel

tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis.

3.7 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD

Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse

mõju neile puudub.

3.8 PINNAVORMID JA PINNAS

Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on suhteliselt tasane, üldise langusega kirde

suunas. Maapinna absoluutkõrgused projektiala läheduses on vahemikus 64,7…66,5 m,

teekatte asub absoluutkõrgusel 68,8…69,05 m. Aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ajastu Porkuni

lademe lubajakivi ja mergel, mis asub looduslikust maapinnast ca 1–2 m sügavusel. Pinnakate

koosneb moreensest ja tehnogeense päritoluga pinnasest25.

Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta, sest neid projektipiirkonnas ei ole.

Projektipiirkonnas esinevad valdavalt leostunud muld (Ko), rähkmuld (K) ja gleistunud

leostunud muld (Kog) (vt Joonis 8).

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse

kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina.

24https://www.transpordiamet.ee/media/2945/download 25 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-10. 2017.

26

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse.

Joonis 8. Mullastik (Maa–amet, 2020)

3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa. Projekti

elluviimiseks vajalikud raied tee servas olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Projektialal ja

lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus võib mõjutada.

Metsad on mõjutatud olemasolevast teedest ning põllumajandusmaastikust.

Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr 000549 asub ligikaudu 1,7 km

kaugusel kagus. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi.

Elupaikade sidususe säilitamiseks tuleb ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada

maksimaalselt metsakooslusi ja vältida otsese vajaduseta puude raiet.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

27

kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool

lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. LKS § 55

lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK

Rapla maakonnaplaneeringu26 kohaselt ei asu projektiala rohevõrgustiku alal (vt Joonis 9).

Kehtivate Rapla ja Kohila valla üldplaneeringute järgi asub projektiala rohevõrgustiku alal.

Koostamisel olevate üldplaneeringute27 kohaselt ei jää rohevõrgustiku elemendid projektialale.

Teelõigu ümberehitamine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, sest projektialal ja selle

ümbruses rohevõrgustikku planeeritavalt ei ole.

3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus

läheduses kultuurimälestisi.

Arheoloogiliste eeluuringute käigus on aga kaardistatud antud riste läheduses järgmine

arheoloogilise väärtusega ala:

Röa külas ületab RB trass kolmest osast koosneva Röa fossiilse põllu koos kiviaia ja

põllukivihunnikutega. Muististega alad jäävad trassilõigule DS1DPS2 vahemikesse ca km

2+900 kuni 3+100 (ca 200 m), 3+100 kuni 3+450 (ca 350 m) ja 3+750 kuni 3+850 (ca100 m).

Fossiilse põllu maa-ala suurus, kus tuleb läbi viia arheoloogiline uurimine, on ca 3 ha. Antud

riste rajamisel jäävad mõjualasse järgmised trassilõigud ca km 2+900 kuni 3+100 (ca 200 m),

3+100 kuni 3+450 (ca 350 m).

Lähim registris olev kultuurimälestis asub ca 900 m kaugusel kagus (ehitismälestis "Seli mõisa

park", registrinumber 15355). RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbi viidud

arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala

piirkonnas28. Kehtivate Rapla ja Kohila valla üldplaneeringu kohaselt ei asu projektialal ja selle

vahetus läheduses miljööväärtuslikke alasid.

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt asub vahetus läheduses Sepa kinnistul

(66903:002:0205) kaks pärandkultuuriobjekti Kerisahi (669:SAU:002) ja Röa paemurd

(669:PAM:013). Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Pärandkultuuriobjektid jäävad

kavandatava tegevuse ehitusalast välja ja kavandatav tegevus neid ei mõjuta.

Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest29, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse

või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte

ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid.

26 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018. 27 https://dge.ee/maps/Kehtna-Rapla/kaardirakendus-kehtna.html 28 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 29 Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 (RT I, 19.03.2019, 13).

28

3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD

Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ joonise “Loodus- ja kultuuriväärtused“ järgi ei asu

projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele

puuduvad.

3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA

Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ joonise “Loodus- ja kultuuriväärtused„ järgi piirneb

projektiala väärtusliku põllumajandusmaaga. Kuna uue riste ehitus hõlmab teega piirnevaid

maid, siis väheneb ehitustegevuse tulemusena väärtusliku põllumajandusmaa pindala mahus,

mis jääb mulde laienduste ja juurdepääsuteede alla. Mõju hinnati raudteetrassi asukoha valikul

RB maakonnaplaneeringute koostamise etapis, toodi leevendavate meetmetena välja vajadus

tagada põllumaadele ligipääs ning hüvitada tekkinud kahjud. Kahjud võivad tekkida

ehitusmasinatega põllumaa pinnast rikkudes. Kahjusid saab leevendada taastades peale

ehituse lõppu olemasoleva olukorra. Nimetatud meetmega on antud projekti koostamisel

arvestatud ja on tagatud juurdepääs põllumajandusmaadele.

29

Joonis 9. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringu joonisest “Loodus- ja

kultuuriväärtused“30

3.14 ASUSTUS

Projekteeritav lõik külgneb Röa külaga Rapla vallas ja Mälivere külaga Kohila vallas. Röa külas

elas 01.01.2020 seisuga 34 inimest ja Mälivere külas 80 inimest31. Projektiala piirkonnas on

tegemist hajaasustusega ning elamu- ja maatulundusmaadega. Teelõigu ümberehitamine ei

piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna

sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja

välja ehitada ülesõidud, mistõttu käesoleva töö objektiks ongi tugimaanteele nr 15

rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele.

Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning teelõigu ümberehitamisega suureneb ehitusaegne

liikluskoormus piirkonnas. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on analüüsitud ka

ptk-s 3.15. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis

põhjustaksid muudatusi asustuses.

3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA,

VIBRATSIOON, VEE– JA ÕHU KVALITEET

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra,

vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed

muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult

raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimise ja sidususe.

3.15.1 VISUAALSED MÕJUD

Kavandatud RB raudtee ja projekteeritud tugimaantee nr 15 Talllinn-Rapla-Türi ristumisele

rajatakse viadukt.

Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,0 m tagamise

vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti

konstruktsiooni paksusest ning olemasoleva tee pikiprofiilist olemasoleva teega kõrguslikul

sidumisel. Ühtlasi on lähtutud projekteerimise käigus kokkulepitud tingimusest, et viadukti

pealesõitude pikikalle ei tohiks ületada 3%.

Tee ümberehitamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna rajatakse

raudtee ülesõit. Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee ja ristele rajatav

viadukt koos teemulletega. Need visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee rajamise

mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on

koostatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud 05.09.2022. Olulisemalt on mõjutatud järgmised

hoonestatud kinnistud: Uus-Mälivere, Sepa, Kuuse, Heki ja Mäeotsa.

Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad

meetmed on põhiprojektis ette nähtud.

30 Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1–4/80. 31 Statistikaamet; https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR

30

3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON

Tee ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Tegu on

lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu.

Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra

reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus

nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017.

Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul

21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Vajadusel impulssmüra

põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.

Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks

normidekohast taset.

Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei

ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata

vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete

seisukord enne ehitustoode ( juhul kui kasutatakse rammimist) algust, et hiljem (võimalike

kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.

Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada

oluliseks.

Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Viimase mõju avaldub üksnes koosmõjuna

koos tee ja viaduktiga. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal 2020 liiklussagedus

käsitletaval riigimaanteel 5820 autot ööpäevas (a/ööp). Prognoositav liiklussagedus aastal

2043 on 10 317 a/ööp. Viaduktil tõstetakse tugimaantee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra

olukord muutub. RB põhiprojekti raames koostas Kajaja Acoustics OÜ32 eksperthinnangu

raudteemüra hindamiseks, mille kohaselt on määrusega nr 71 kehtestatud II kategooria

päevase aja piirväärtus 60 dB tagatud raudtee äärest keskmiselt 70 m kaugusel ja sihtväärtuse

nõue 55 dB 160 m kaugusel raudteest. Eksperthinnangus on modelleerimise tulemusel

määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha

müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused). Käesolev

projektiala on määratud müra leevendusvajadusega alana. Lähimad müratundlikud kinnistud

piirnevad maanteega.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normtasemed on sätestatud määruse nr 71 lisas 1.

Järgnevas tabelis (Tabel 3) on antud müra normtasemed.

32 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021

31

Tabel 3. Müra normtasemed33

1 – hoone teepoolsel küljel

Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Pureva (66903:002:0310), Heki

(66903:002:0560), Kuuse (66903:002:0870), Uus-Mälivere (31701:004:2170), Metsatuka

(31701:004:2180) ja Sepa (66903:002:0205). Nimetatud kinnistute puhul on määruse nr 71

mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (vt täpsemalt Tabel 3). Modelleerimise

järgi jäävad hoonestatud kinnistud koos õuealaga peamisest müraallikast (raudteest) sellisele

kaugusele, et esineb müra normtasemete ületamisi. Seetõttu on ette nähtud ka müra

leevendamise vajadus.

Kinnistutele mõjuvad müratsoonid päevasel ajal:

a. Põhja pool raudteed ilma tõketeta 60…65 dB, koos tõketega 55…60 dB, põhjapoolses

nurgas rohkem

b. Lõuna pool raudteed ilma tõketeta 65…69 dB, koos tõketega 55…60 dB, lõunapoolses

nurgas rohkem

Kinnistutele mõjuvad müratsoonid öisel ajal:

a. Põhja pool raudteed ilma tõketeta 55…60 dB, koos tõketega 45…50 dB, põhjapoolses

nurgas rohkem

b. Lõuna pool raudteed ilma tõketeta 55…60 dB, koos tõketega 50…55 dB

33 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1

32

Kinnistute kaupa müratasemed on toodud allolevas tabelis:

Tabel 4. Müratasemed lähimatel kinnistutel (müratundliku hoone teepoolsel küljel)

Lähiaadress Ilma tõketeta

päeval

Ilma tõketeta

öösel

Koos tõketega

päeval

Koos tõketega

öösel

Uus-

Mälivere

64 55 56 47

Sepa 62 52 54 46

Kuuse 70 59 60 51

Heki 69 58 60 50

Müratasemed hoone teepoolsel küljel

Riste ehitusega seotud müra ja vibratsioon on ajutine. Tööde tegemisel tuleb kasutada

tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Tegemist

on tugimaantee ja kavandatud RB raudtee ristega, kus rongide poolt põhjustatavat

kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud.

Müra leevendamise vajadust analüüsitakse kohalike müranõuete ja müra prognoosimudeli tulemuste võrdluse abil, mis loob mürakaardid ja annab auto- ja raudteeliikluse omadusi arvestades mürataseme erinevates punktides. Selle saavutamiseks on valitud müra prognoosimise mudeliteks NMBP96 ja SRMII mudel.

Müra leviku modelleerimine ja mürakaardid teostati spetsiaaltarkvaraga CadnaA 2021 MR1. Müratasemeid elamualadel hinnati vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud müra normtasemetele.

Müra mõju hinnatakse perspektiivses olukorras arvestades 2046. aasta liiklussageduste prognoosi.

Müratasemete levikut iseloomustavad mürakaardid asuvad teeprojekti seletuskirja lisas olevas eraldi mürauuringus „Tugimaantee nr 15 Mälivere riste (OR1240) liiklusmüra hinnang“. Müra arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast, mis iseloomustab inimese kuulmise kõrgust.

Allpool olevatel joonistel on toodud objekti päevased ja öised mürakaardid:

33

Joonis 10 Päevane mürakaart

34

Joonis 11 Öine mürakaart

Mürauuringu tulemusel on arvestatud järgmiste mürakaitseekraanide projekteerimisega käsitletaval lõigul:

Ekraani nimi Tee Km Pikkus (m) Pool (piketi järgi) Kõrgus (m)

35

LS1108 Tallinn-Rapla-Türi (15) –

OR1240

2+720-

3+320 184,4

Parem 2,5

LS1109 Tallinn-Rapla-Türi (15) –

OR1240

2+720-

3+320 219,8

Parem 3,0

Kokku 404,2

Riste läheduses asub 6 elamutega hoonestatud kinnistut ning ette on nähtud müra

leevendamise vajadus eelpool toodud ekraanidega.

3.15.3 VEE KVALITEET

Keskkonnaregistri andmetel asub projekti ala vahetus läheduses (ca 30 m kaugusel) Pureva

kinnistul (66903:002:0310) puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0013836).

Projektialast ca 100 m kaugusel asub kaks puurkaevu (PRK0008247 ja PRK0054377).

Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude

seisundit.

Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Heki (66903:002:0560), Kuuse

(66903:002:0870), Uus-Mälivere (31701:004:2170), Metsatuka (31701:004:2180), Sepa

(66903:002:0205). Keskkonnaregistri andmetel ei asu nimetatud majapidamiste juures

puurkaeve, seega võib eeldada, et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Sepa

kinnistu mitte registreeritud kaev asub viaduktist ca 100 meetri kaugusel ning Kuuse kinnistu

mitte registreeritud kaev ca 280 meetri kaugusel. Ehitustööd kinnistute õuealal ei toimu. Seega

ei ole ohtu kaevu reostumiseks.

Kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga ning põhjaveetase vee kõrgperioodil võib

tõusta maapinnani, siis olenevalt ehitusetapist võib olla vajalik pumbata ehitusaegset liigvett.

Liigvee väljapumpamine tekitab veetaseme alandamise, mille mõjuala ei ulatu lähedal asuvate

kaevudeni. Seetõttu saab järeldada, et ehitusaegne liigvee pumpamine ei mõjuta objekti

ümbruses olevaid veekaeve.

Projektiala asub enamasti kaitsmata põhjaveega piirkonnas, kuid riste rajamisega ei ole ette

näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib

kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti

rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Avariiolukordade

esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni

tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Saasteainete põhjavette jõudmise oht esineb ka teelõigu

kasutamise etapis vaid avariiolukordades.

Raudtee võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse RB raudtee põhiprojekti

KMH raames.

Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb

jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres

(veekaitsevööndis). Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne

tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. Vee kvaliteedi tagamiseks koostab töövõtja

monitooringuplaani.

36

3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt välisõhu saastet.

Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele

“Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“34.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või

välisõhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja

õigusaktidele vastava tehnika valikuga.

34 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8)

37

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste ehitusprojekti

elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid.

Projektialal on tegemist olemasoleva riigiteega. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate

maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning

selles osas muudetakse elamu- ja maatulundusmaa osaliselt transpordimaaks.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.

Pärast riste valmimist jätkub riigitee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste

rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee.

Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole

looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, mida kavandatav tegevus mõjutaks.

Samuti ei ole projektiala piirkonnas kultuurimälestisi ja miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada

kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele

kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju eeltoodud väärtustele.

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt asub projektiala vahetus läheduses

Sepa kinnistul (KÜ 66903:002:0205) kaks pärandkultuuriobjekti Kerisahi (669:SAU:002) ja Röa

paemurd (669:PAM:013). Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Pärandkultuuriobjektid

jäävad kavandatava tegevuse ehitusalast välja ja kavandatav tegevus neid ei mõjuta.

Projektiala piirneb väärtusliku põllumajandusmaaga. Kuna uue riste ehitus hõlmab teega

piirnevaid maid, siis väheneb ehitustegevuse tulemusena väärtusliku põllumajandusmaa

pindala mahus, mis jääb mulde laienduste ja juurdepääsuteede alla. Mõju hinnati raudteetrassi

asukoha valikul RB maakonnaplaneeringute koostamise etapis, toodi leevendavate

meetmetena välja vajadus tagada põllumaadele ligipääs ning hüvitada tekkinud kahjud.

Kahjud võivad tekkida ehitusmasinatega põllumaa pinnast rikkudes. Kahjusid saab

leevendada taastades peale ehituse lõppu olemasoleva olukorra. Nimetatud meetmega on

antud projekti koostamisel arvestatud ja on tagatud juurdepääs põllumajandusmaadele.

Riigimaantee ehitamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste suurenevad ajutiselt

ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2).

Tegemist on tugimaantee ja kavandatud RB raudtee ristega, kus rongide poolt põhjustatavat

kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Riste läheduses asub 6

elamutega hoonestatud kinnistut ning ette on nähtud müra leevendamise vajadus. Müratõkked

on planeeritud tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi OR1240 kergliiklustee äärde Metsatuka

(31701:004:2180) kinnistu keskpaigast kuni Heki kinnistu (66903:002:0560) keskpaigani.

Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei

ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete

kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (juhul kui kasutatakse

rammimist) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on

kahjustanud hoonet.

38

RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Need muutused

on vältimatud. Neid mõjusid hinnati RB Rapla maakonnaplaneeringu raames, millega määrati

RB raudtee trassi koridori asukoht.

Teelõigu ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade

kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille

avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Projekti elluviimisega ei kaasne

täiendavaid olulisi mõjusid.

Projektialal on põhjavesi kaitsmata. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika hoiuplatside

rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2).

Olulist negatiivset mõju pinna– ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse

veekaitselisi meetmeid (vt ptk 4.2).

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – ülesõit rajatakse tugimaantee nr 15

Tallinn-Rapla-Türi ja kavandatud RB raudtee ristumiskohale ning parandatakse riigitee

teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega.

4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI

MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA

Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi põhiprojektiga on seotud järgmised projektid:

1. Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi viadukti projekt (Road overpass BR1240);

2. Raudtee projekt (Railway);

3. Maaparanduse projekt (Land Amelioration (drainage);

4. Siderajatiste projekt (LVS).

Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatud Rail Balticu raudtee, mille

mõju hinnatakse eraldi KMH raames. Koosmõjud hinnatakse detailselt vastava lõigu KMH

aruandes ja vajadusel leevendatakse vastava lõigu raudteeprojektis.

4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED

Olulise keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks tuleb riste ehitamisel rakendada järgmisi

tegevusi ning leevendusmeetmeid:

1. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine,

eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal teostada

väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31.

juulini.

2. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

3. Ehitustegevuse läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

39

4. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.

5. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjavee hüdroloogilise režiimi ja kvaliteedi muutusteta

säilimine. Mõjutuse ilmnemisel tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed, töövõtjal teha

koostööd Keskkonnaametiga. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse

nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate

puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat

veerežiimi ei tohi rikkuda. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke

ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

6. Kui ehitusobjektil ilmneb põhjavee ümberjuhtimise vajadus, siis tuleb tööde käigus hinnata

põhjavee alandamise võimalikku mõju ka puurkaevule PRK0013836 ning võimalikele

läheduses asuvatele salvkaevudele. Lisaks on soovitatav antud kaevudes teostada ka

ehituseelset seiret, et oleks võimalik hinnata, kas ehitustegevusega on kaeve mõjutatud.

7. Kaitsmata põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel

(kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid

meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 4, 5, 6, 13).

8. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

9. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis ei tekita ülenormatiivset

müra ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada

normidekohast taset35, 36, 37. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud

nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.

10. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni

tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne

ehitustoode (juhul kui kasutatakse rammimist) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral)

saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.

11. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

12. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist.

35 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 36 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 37 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I,

27.05.2020, 2)

40

13. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt kasvumuld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutada nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

15. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid erosiooniohu

vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada

nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See

võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam.

16. Röa fossiilsel põllul (koosneb kolmest osast) Röa külas on arheoloogiline eeluuring

tuvastanud, et arheoloogiliselt tuleb läbi uurida põllukivihunnikud. Põllukivihunnikust peab

kätte saama profiili, milleks tuleb need läbi kaevata kihtide kaupa ja dokumenteerida profiil.

Määrata tuleb kõikide leidude, söe ja luude kolmemõõtmeline asukoht. Adrajälgede

tuvastamiseks tuleb kaevata 2–3 tranšeed (2 x 1 m) põllukivihunnikute vahele. Metsaga

või võsaga kaetud põllukivihunnikutelt ei tohi metsa eemaldada raskete

metsatöömasinatega, mis hunnikud ära lõhuvad, vaid käsitsi mootorsaagide ja muu kerge

tehnikaga. Samal põhjusel peab palkide ära vedamine rasketehnikaga toimuma pärast

kaevamiste lõppu. Kiviaed tuleb kahest kohast tranšeega läbi kaevata ning arheoloogilise

järelevalve all üles võtta. Arheoloogiliselt tuleb täielikult läbi uurida põllupeenar, sh

täielikult välja puhastada peenra servad ja teha ristprofiil. Risti oleva põllupeenra

otsimiseks tuleb suurest põllupeenrast teha kolm läbivat tranšeed.

17. Röa fossiilse põllu keskmise osa lõunaosas asuv ja trassile ette jääv piirikivi (rahn

suurusega 200 cm ida-lääne-suunas ja 140 cm põhja-lõuna-suunas) tuleb teisaldada uude

asukohta. Kuna piirikivi liigutamisel kaob niikuinii selle esialgne kontekst, siis võiks raiutud

märkidega piirikivi uus asukoht olla inimestele nähtavas kohas. Selles osas on soovitav

küsida kohalikku kogukonda esindava MTÜ Röa Küla käest, kas nad on huvitatud piirikivi

paigutamisest näiteks küla kiigeplatsile vm kogukonnale olulisse kohta. Teine võimalus on

leida piirikivile koht mõne piirkonna ajalugu käsitleva muuseumi kogudes (koos

taustainfoga) või ekspositsioonis.

41

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused

Projekti eesmärk on lahendada tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ristumine Rail Balticu

raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail

Balticuga seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning

hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekt KMH raames.

Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:

• Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt)

üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja rongi kokkupõrked.

Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära

võimalikud õnnetused.

• Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega muutub

piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad)

võõrandatakse ning selles osas muudetakse elamu- ja maatulundusmaa

transpordimaaks.

• Pärast riste valmimist jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale

olukorrale.

• Kasutusaegsed mõjud on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga.

Prognoositud liiklussageduse kasv (2020. aastal 5820 autot/ööpäevas, prognoositav

liiklussagedus 2043. aastal on 10 317 autot/ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega

ja toimub sellest sõltumatult.

• Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole

looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, mida kavandatav tegevus mõjutaks.

• Samuti ei ole projektiala piirkonnas kultuurimälestisi ja miljööväärtuslikke alasid. Ei ole

teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda

sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju eeltoodud väärtustele.

• Vältida tuleb loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.

• Projektiala piirneb väärtusliku põllumajandusmaaga. Mõju hinnati raudteetrassi

asukoha valikul RB maakonnaplaneeringute koostamise etapis, toodi leevendavate

meetmetena välja vajadus tagada põllumaadele ligipääs ning hüvitada tekkinud kahjud.

Kahjud võivad tekkida ehitusmasinatega põllumaa pinnast rikkudes. Kahjusid saab

leevendada taastades peale ehituse lõppu olemasoleva olukorra. Nimetatud

meetmega on antud projekti koostamisel arvestatud ja on tagatud juurdepääs

põllumajandusmaadele.

• Projektiala vahetus läheduses, Sepa kinnistul (KÜ 66903:002:0205), asub kaks

pärandkultuuriobjekti: Kerisahi (669:SAU:002) ja Röa paemurd (669:PAM:013).

Pärandkultuuriobjektid jäävad kavandatava tegevuse ehitusalast välja ja kavandatav

tegevus neid ei mõjuta.

42

• Riigimaantee ehitamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste suurenevad

ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt

ptk 4.2).

• Tegemist on tugimaantee ja kavandatud RB raudtee ristega, kus rongide poolt

põhjustatavat kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Riste

läheduses asub 6 elamutega hoonestatud kinnistut ning ette on nähtud müra

leevendamise vajadus. Müratõkked on planeeritud tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–

Türi OR1240 kergliiklustee äärde Metsatuka (31701:004:2180) kinnistu keskpaigast

kuni Heki kinnistu (66903:002:0560) keskpaigani.

• RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on

vältimatud. Neid mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega

määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.

• Projektialal on põhjavesi kaitsmata. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada

ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2).

Kokkuvõtteks

Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas

eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale,

inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust,

kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed

mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil.

Eeltoodu põhjal on eelhinnangu koostaja seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH

menetlust. Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade

kujundamisel. Enne KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb

vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt –

kohalikelt omavalitsustelt, Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ning

Muinsuskaitseametilt.

43

Kasutatud kirjandus

Kirjandus– ja internetiallikad

1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend

2. Design and design supervision services for the construction of the new line from

Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620

3. Keskkonnaregister. 2021

4. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura–eelhindamine

5. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi

valikul

6. Maa–amet. 2021

7. Rapla valla üldplaneering. Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr

6.

8. Rapla valla arengukava 2018 – 2025. Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 27.09.2018.

määrusega nr 39.

9. Kohila valla üldplaneering. Kehtestatud Kohila Vallavalituse 20.07.2006 otsusega nr

86.

10. Kohila valla arengukava 2018 – 2025. Vastu võetud Kohila Vallavalituse 25.09.2018

otsusega nr 15.

11. Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1–4/43

12. 7yhhu

13. Raplamaa arengustrateegia 2035+.

14. Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1–4/80.

15. Rapla maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. Kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1–4/80.

Seadused ja määrused

16. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52).

17. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15,

87)

18. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)

19. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1)

20. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I,

16.06.2011, 8)

44

21. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13)

22. Müra normtasemed elu– ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)

23. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)

24. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931)

KORRALDUS

13.06.2024 nr 1.1-3/24/483

Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee

15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva

lõigu ümberehitamiseks, Mälivere viadukti

rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 30.04.2024. a tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒

Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu ümberehitamiseks ja Mälivere viadukti rajamiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lg 2 ja 3 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuv lõik

paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnused 66801:001:1928, 66801:001:1929 ja

66801:001:1930) Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas ja Rapla vallas Röa külas.

Transpordiameti 31.01.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/46 on antud projekteerimistingimused 15

Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,44-35,30 ümberehitamiseks ja Mälivere (Rail Baltic OR 1240)

viadukti ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2024. ja 2025. aastal vastavalt IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U tööle nr RBDTD-EE-DS1-DPS2_IDO_OR1240 „Põhiprojekt. DPS2

Tugimaantee nr 15 Mälivere riste (OR1240)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni

31.05.2025 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/wybLgel2QeNQ3QL

Projekti eesmärk on Rail Balticat ületava riigitee 15 Tallinna‒Rapla‒Türi tee km 34,5-35,3 asuva

lõigu ümberehitamine ja Mälivere viadukti rajamine. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee

ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), müratõkkeseina ehitamist, uue viadukti ehitamist, et tõsta

liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Baltica raudteetrassi ületamisel.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

2

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus tee

ja maantee viadukt.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamise ja Mälivere viadukti rajamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti

arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,

kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Terviseamet, Rapla Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

3

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 34,5-35,3 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja Mälivere viadukti rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Põhiprojekt. DPS2 Tugimaantee nr 15 Mälivere riste (OR1240)“

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus