Vastus Harjumaa Saku vald Tõdva küla 110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetuse tööprojekti kooskõlastamine

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

IKÕ seadmise ala Projekteeritud 110 kV õhuliini telgjoon Projekteeritud 110 kV õhuliini juhtmed Projekteeritud 110 kV õhuliini mast Kinnistute piirid Tehnovõrgu pikkus: 57 m Isiklik kasutusõigus 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest

IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve IKÕ ala pindala m²

Pos 1 6812702 71801:001:0208;

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee; transpordimaa

514

Projekti nimetus / asukoht

Koostaja

Töö nr

Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev

R.Unnuk 1 : 500 Lk1 / A4 24.10.2024

110 kV õhuliini L086 üksikute masitde vahetus Jälgimäe küla, Saku vald, Harju maakond KPL2310K1

PROJEKTEERIJA: Enersense AS

Reg.kood 11445550

Lõõtsa 12, 11415 Tallinn

Tel. 6635600, Fax. 6635601

TEL000862; EEH002960;

EEP001225

TELLIJA: Elering AS

Reg.kood 11022625

Kadaka tee 42, 12915 Tallinn

TÖÖVÕTULEPING: Nr 1.1-4/2023/502

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

Tööprojekt

KPL2310K1_v02

TALLINN 2024

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 1 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

1. Üldosa

Käesolev kaust KPL2310K1 käsitleb 110 kV õhuliinil L086 tehtavaid töid.

Saku vallas Tõdva külas asendatakse olemasolev erikonstruktsiooniga mast nr 12 uue metallsõrestik nurga-ankrumastiga. Tööd on seotud Püssi – Kiisa 220 kV õhuliini L206 demonteerimisega.

Saku vallas Jälgimäe külas ehitatakse ühendus liini L086 mastist nr 40 Topi 110 kV alajaama parandamaks viimase varustuskindlust.

1.1. Projekteerimise lähtedokumendid Projekteerimistööde aluseks on võetud:

 Elering AS hankedokumentatsioon s.h;  Enersense AS geodeetiline alusplaanid, tööd nr KPG2401 ja KPG2314 märts 2024;

1.2. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest:

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • MKM määrus nr. 97 17.07.2015.a. „Nõuded ehitusprojektile“

Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks:

• Ehitusseadustik; • Seadme ohutuse seadus; • EVS-EN 50341-1:2013 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded.

Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV – Part 1: General requirements – Common specifications;

• EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV – Part 2- 20: National Normative Aspects for Estonia;

• EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c.;

• EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“;

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.;

• „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“;

• Jäätmeseadus;

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

• Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“

Arvestatud on Elektriseadmete Ehituse Eeskirjadega, mis on olnud olemasoleva liini projekteerimise aluseks.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 2 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

Lisaks eelnevale on lähtutud Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest projekteerimisele ja ehitusele.

Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine:

1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid.

1.3. Projekteerimise lähteandmed Lähteandmed vastavalt standardile EVS-EN 50341-2-20:2018 ja Elering AS hankedokumentidele

Töökindlusnivoo II

Maksimaalne juhtme temperatuur +80 ˚C

Maksimaalne trossi temperatuur +40 ˚C

Maksimaalne õhutemperatuur +35 ˚C

Aasta keskmine õhutemperatuur +5 ˚C

Minimaalne õhutemperatuur -40 ˚C

Temperatuur jäite korral -5 ˚C

Tuule baaskiirus 21 m/s

Maastikutüüp II

Jäitekihi paksus 10 mm

Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20:2018 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“ v.03 14.04.2020.

Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral:

 Maantee, raudtee või veetee 8,5m

 Tänav, muu tee (v.a maatee osa) 7,0m

 Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m

 Maapinnani avatud maastikul 6,0m

 Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m

Pikiprofiili koostamisel on nõutava õhkvahemiku väärtusele lisatud gabariidivaru 0,5 m.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 3 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

1.4. Ehitusuuringud Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud Enersense AS poolt märtsis 2024 koostatud geodeetilist alusplaani “L086 Topi - Harku mastivahetuse ja sisestuse ehituse geodeetiline alusplaan „ töö nr KPG2401. ja „L185/L017 Kiisa - Kohila õhuliini rekonstrueerimise projekti geodeetiline alusplaan“ töö nr KPG2314

Inseneribüroo REIB OÜ poolt koostatakse ehitusgeoloogiline uuringu aruanne. Uuringud viidi läbi kõigi projekteeritud mastide asukohtades. Uuringupunktides teostati lisaks puurimisele ka suru-löökpenetratsiooni katsed. Ehitusgeoloogilise uuringu alusel on projekteeritud mastide vundamendid.

1.5. Projektlahendus Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates alajaotistes:

• Vundamendid EK1

• Maanduspaigaldised EL1

• Mastid EL2 ja EK2

• Isolaatorketid EL3

• Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4

Ristuvate ja lähispaiknevate tehnorajatiste ümberehitamine ei ole vajalik.

1.6. Tööde korraldus Vastavalt standardile EVS-EN 50341-1:2013 peavad kvaliteeditagamise abinõud õhuliini ehitamise vältel ühilduma standardi EN ISO 9001 asjakohaste nõuetega.

Vähemalt 14 päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajaga, teavitades neid tööde teostamisest ja – viisist.

Topi AJ ühendusliini ehitamiseks võetakse kohalikust omavalitusest ehitusluba ja masti nr 12 asendamiseks esitatakse ehitusteatis.

Ligipääs ehitusobjektile Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutada maksimaalselt liini trassikoridori ja avalikke teid. Erateede kasutamine tuleb leppida kokku tee omanikega. Vältimatul vajadusel (nt halvad ilmastikuolud) rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis tuleb kooskõlastatakse maaomaniku ja vajadusel (kraavid on maaparandussüsteemi osa) Põllumajandus- ja toiduametiga.

Heakord pärast liiniehitustöid Peale liini ehitustöid tuleb liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa taastada vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 4 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

Rohumaade alal heakorra taastamisel tuleb maapind tasandada niidetavaks ning kontrollida, et ei esineks liiniehitusest mahajäänud metallijäätmeid, purunenud klaasisolaatoreid ja väljakaevatud kive.

Kõikjal kus teostatakse kaevetöid või muul moel rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime, tuleb lahendada maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 5 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

2. Trass ja mastide jaotus

Olemasoleva õhuliin L086 algab Saku vallast Tõdva külas Kiisa alajaamas ja lõpeb Saue vallas Hüüru külas Harku alajaamas. Käesoleva projekti mahus teostatkase ehitustöid olmeasoelva õhuliini kahes eri lõigus.

Masti nr 12 asendamine Saku vallas Tõdva külas asendatakse olemasolev erikonstruktsiooniga mast nr 12 uue metallsõrestik nurga-ankrumastiga.

Olemasolev mast on ühine demonteeritava 220 kv õhuliiniga L206. Olemasolev mast on projekteeritud arvestades õhuliini L206 juhtmetest tuleneva tasakaalustava koormusega ja seetõttu ei ole masti säilitamine ilma L206 juhtmeteta võimalik.

Lahendusena on projekteeritud uus vabaltseisev metallsõrestik nurga ankrumast. Masti asukoht on valitud selliselt, et õhuliini alla jääv maa-ala oleks minimaalne.

Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4-02-002.

Topi ühendusliini ehitus Saku vallas Jälgimäe külas ehitatakse ühendus liini L086 mastist nr 40 Topi 110 kV alajaama parandamaks viimase varustuskindlust.

Topi alajaama ette paigaldatakse kaks uut metallsõrestik nurga ankurmasti ja tehakse haruühendus olemasolevast õhuliin L086 mastis nr 40. Topi alajaamas ühendatakse õhuliin endisesse Kiisa – Topi õhuliini L184 lahtrisse.

Masti asukohad on valituud arvestades perspektiivse Topi – Harku õhuliiniga, mis alates olemasolevast L086 mastist nr 41 kulgeb olemasoleva L086 trassil.

Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4-02-002. ja perspektiivse õhuliini trassiplaan joonisel AS-4-03-001.

2.1. Ristumised ja lähispaiknemised Transpordiameti hallatavate teedega Asendatava masti nr 12 piirnevates visangutes ja lähistel Transpordiameti hallatavaid teid ei ole.

Topi haruliini mast nr 2 paikneb väljaspool riigimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla kaitsevööndit. Käesoleva projekti mahus ristumist riigimaanteega ei rajata. Masti kõrgus on 32 m ja kaugus maantee katte servast 61,4 m. Masti kõrguse valikul on arvestatud perspektiivse Topi - Harku liini ristumisega Tallinn – Pärnu – Ikla maanteega. Paigaldatava masti ja maantee vahel paikneb olemasolev L086 mast nr 40. Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4-02-001.

2.2. Ristumised Elektrilevi OÜ liinidega Asendatava masti nr 12 piirnevates visangutes ja lähistel Elektrilevile kuuluvaid liine ei ole.

Topi ühendusliini kaitsevööndi serva jääb Pärnu maantee 557 krundil Elektrilevi OÜ 0,4 kV maakaabel. Kaabelliini kaitsevööndis tööde teostamist ei ole ette näha.

Kui osutub siiski vajadus teostada töid kaabelliini kaitsevööndis peab teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis- tegutsemiseks.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 6 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

2.3. Muinsuskaitse kitsendused ja tingimused Asendatava masti nr 12 ega Topi haruliini piirkonda ei jää ühtegi muinsuskaitseseadusest tulenevat piirangut.

2.4. Keskkonnaalased kitsendused Asendatava masti nr 12 ega Topi haruliini piirkonda ei jää ühtegi keskkonnakaitselist piirangut..

2.5. Maaparandussüsteemide maa-ala nõuded ja kitsendused Asendatav mast nr 12 paikneb Saku soo maaparandussüsteemi (kood 4109520020150) maa alal. Geodeetilise alusplaani kohaselt jääb paigaldatav mast dreeni ~5 ulatuses lõpu osa peale. Dreeni lõpu likvideerimine nii väikeses ulatuses ei mõjuta maaparandussüsteemi toimimist.

Geodeetilise alusplaani kohaselt jääb demonteeritava masti nr 12 vundamendite vahele dreen. Tööde käigus tagada dreeni toimimine peale ehitustööde lõppu.

Dreenide võimaliku lõhkumise korral tuleb need koheselt taastada ning tagada ehitustööde käigus vastavalt MaaParS §-de 47, 50 ja 51 lg 2 kohaselt maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu toimimine ehitustöödega hõlmatud katastriüksustel.

Topi haruliini piirkonda maaparandussüteeme ei jää.

Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele:

Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude läbimõõdud on erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist toodetavate torude läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid ühendada kasutuses olevate standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida kombineeritud parimaid võimalikke tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis võimaldaks tagada kuivendussüsteemide tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid. Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb sobitada PVC materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega nii, et ühendatavad savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de 101mm sobib PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine savitorusse) ei ole soovitav, sest see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on katta ühenduskoht muhviga, milleks võib kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku paigaldamiseks rajada killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav kasutada kookoskattega PVC drenaažitorusid.

Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse jäävast osast otsakorgiga.

Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele olukorrale, lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest.

Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud meetmed, et vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb taastada nende kuju ja töövõime.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 7 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

2.6. Kanalisatsioonitrassid Topi haruliini mast nr 2 vahetusse lähedusse Tallina Veele kuuluv survekanalisatsiooni trass. Mast on projekteeritud väljaspoole kanalisatsiooni kaitsevööndit. Enne ehitustööde algust täpsustada ja tähistada kanalisatsioonitrasside asukohad looduses.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 8 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

3. Mastid

Üldised nõuded Projektis kasutatakse varasemalt teistele objektidele Enersese AS (varasemalt Empower AS) poolt projekteeritud sõrestikmaste. Kõik kasutatud mastid on teraskonstruktsioonid ja projekteeritud vastavalt standarditele EVS-EN-1993 ja EVS-EN- 50341-1. Kõik metalldetailid on kuumtsingitud vastavalt Eleringi tehnilistele nõuetele.

Mastide sobivus kasutamiseks antud konkreetsetes tingimustes on kontrollitud täiendavate tugevusarvutusetega arvestades nii käesoleva projekti mahus paigaldatavate kui perspektiivsete liinijuhtmetega. Mastide kasutamiseks käesolevas projektis tehakse täiendusi tööjoonistes.

Mastid varustada sertifitseeritud turvaredelitega. Redelite ulatus – 3m kõrguselt maapinnast kuni trossihoidja tipuni.

TTS Algselt Balti – Kiisa 330 kV õhuliinil kasutamiseks projekteeritud metallsõrestik nurga ankrumast. Mast on projekteeritud kasutamiseks ankrumastina väiketse liininurkade korral faasijuhtmele 3x 402-Al1/52St1A pingel 330 kV. Masti tugevus piisav kasutamiseks L086 mastina nr 12 nii olemasolevate juhtmetega 1xAS400, kui perspektiivsete juhtmetega 2x242/39-Al1/St1A.

Varasemalt projekteeritud masti väiksem kõrgus traaversini oli 15 m, tagamaks aga nõuetekohast õhkvahemikku visangus 11-12 ristuvate 110 ja 330 kV õhuliinidega valmistatakse mast 12 m kõrguse traaversiga, selleks eemaldatakse masti tüvelt alumine 3m kõrgune sektsioon.

Masti üldvaade on esitatud joonisel EL2-7-01-001.

10T2 Algselt Ventspils – Grobina 330/110 kV õhuliinile projekteeritud metallsõrestik nurga ankrumast, mis põhineb Tartu – Sindi 330/110 kV õhuliinil kasutatud mastidel. Mast on projekteeritud kasutamiseks faasijuhtmetega 2x242/39-Al1/St1A.

Topi haruliini mast nr 1 on alumise traaversi kõrgusega 11 m (tipu kõrgus 20 m) ja mast nr 2 alumise traaversi kõrgusega 23 m (tipu kõrgus 32 m).

Masti üldvaade on esitatud joonisel EL2-7-01-002

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 9 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

4. Vundamendid

Vundamendid on projekteeritud lähtuvalt masti põhjustatud koormustest ja masti asukoha ehitusgeoloogilistest tingimustest.

TTS tüüpi masti väikesest kõrgusest ja laiast baasist tingitud väikesed koormused võimaldavad kasutada masti maasse kinnitamiseks tehases valmistatud raudbetoonelemente. Ette on nähtud kasutada Energiavõrkude projekti 3.407-115 tüüpelemente, mis on Elering AS tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis ümber projekteeritud vastamaks standardile EVS EN 1992-1-1:2005.

Vundamendi elemendid on esitatud joonistele EK1-7-91-002…004. Vundamentide paigaldusskeem joonisel EK1-7-01-001.

10T2 tüüpi mastidel kasutatakse tulenvalt suurematest koormustest injektsioonvaiadega kohapeal valatavate monoliitsete rostvärkidega lahendus. Vaivundamendi skeem on esitatud joonisel EK1-7-01-002.

4.1. Betoonkonstruktsioonide spetsifikatsioon - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist

kõrgemal – C30/37 XC4, XF3

- Vundamendid või selle osad, mis ei ulatu maapinnani – Minimaalselt C25/30 XC2

- Sarrus B500B (/EN 10080:2006).

Keskkonnaklass vastavalt EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2020.

Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014+A1:2016 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid.

Betoonpindade viimistlusklass vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile:

- Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B

- Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C.

- Kõik nähtavale jäävad osad faasida F20

4.2. Tööde teostamine Vundamentide rajamine

Vundamentide paigaldamiseks teostatakse kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldatakse vundament otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht.

Juhul, kui on vajalik kaevise dreneerimine, siis paigaldatakse põhja geotekstiil ja sellele killustikukiht.

Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise.

Peale vundamendi elementide monteerimist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 10 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm.

Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. Vundamentide asumisel külmakerkelisel pinnasel kasutatakse külmakerkeisolatsiooni.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 11 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

5. Maanduspaigaldised

Dimensioneerimine lähtuvalt töökindlusest Käesoleva projekti mahus paigaldatakse olemasolevale õhuliinile üksikud uued mastid , seetõttu ei ole põhjendatud tervikliku liini äikesekindluse analüüs.

Standardi EVS-EN 50341-2-20 punkti 6.1.3 kohaselt võib vastassuunaliste ülelöökide määra lugeda vastuvõetavaks, kui metallmastide valgumistakistus RE ei ületa järgmisi väärtusi:

Pinnase eritakistus [Ωm R] Masti valgumistaksitus RE [Ω]

<100 10 100-500 15 500 – 1000 20

Sarnased väärtused varasemalt kehtinud Elektriseadmete Ehituse Eeskirjades.

Dimensioneerimine lähtuvalt ohutusest Töötamisel 110 kV pingel lülitatakse maandatud neutraaliga režiimis maalühised viivitamatult (<1 s) välja, seetõttu on standardi EVS-EN 50341-1:2013 kohaselt vajalik puutepinge kontroll ainult neil mastidel, mille juures inimesed viibivad sageli.

Eleringi tehniliste nõuete kohaselt tuleb kariloomade kaitseks rajada karjaaedades paikenvate mastide puutealtide osade ümber kolmest ringis koosneva potentsiaalitasandus.

Paigaldatavad mastid paiknevad eemal inimeste liikumisteedest ja väljaspool karjaedu, seetõttu ei ole vajalik teostada täiendavat puutepingete kontrolli ega rakendada meetmeid potentsiaal-tasanduseks.

Maandus- ja ühendusjuhtide dimensioneerimine töökindluse ja termilise vastupidavuse järgi Maanduskontuuri arvutamisel on arvestatud maaühendusvooluga 3I0 = 16 kA ja lühise kestvus 0,4 s.

Maandurite ristlõige on arvutatud vastavalt EVS-EN 50522:2010 lisale D. Maandurite algtemperatuur on 20 ⁰C ja lõpptemperatuur pinnases 300 ⁰C ning betoonis 80°C.

Vähim ristlõige betoonis 265 mm² ja pinnases 144 mm²

Tehnilised lahendused Vundamendi raudbetoonelemendid toimivad maanduritena, vajadusel rajatakse mastidele kuumtsingitud ümarterasest täiendav maanduskontuur. Pinnastes eritakistusega <500 Ωm võib loomulike maanduritena kasutada mastiga piisava ristlõikega metalses ühenduses olevaid raudbetoonvundamente. Pinnastes eritakistusega >500 Ωm raudbetoonvundamentide loomulikku juhtivust ei arvestata, vaid nõutav maandustakistus peab olema saavutatud tehismaandurite abil.

Tagamaks vundamentide efektiivset toimimist maandurina tuleb mastiga ühenduses olevad vundamendi detailid ühendada piisava ristlõikega terasjuhi kaudu keevisliitega monoliit või elementvundamendi armeeringuga ja vaivundamendi vaiadega.

Raudbetoon elementvundamentide armatuur peab olema elektriliselt mastiga ühendatud, selleks on piisab vundamendi metallpea ja masti talla vaheline ühendus. Vundamendi sisesteks ühendusteks kasutada sobiva ristlõikega terasjuhte ja keevisühendusi.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 12 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

Vaivundamentide vaiade elektriline ühendus mastiga on tagatud läbi ankrupoltide või vundamendi metallpea. Vundamendi sisestelt vaiade ühendamiseks kasutada sobiva ristlõikega terasjuhte ja keevisühendusi.

Eelduste kohaselt on masti piisav valgumistaksitus tagatud masti vundamentidega. Peale vundamentide paigaldamist teostatakse valgumistakistuse ja pinne eritakistuse mõõtmised. Kui valgumistakistused ei vasta eelpool toodud väärtustele, projekteeritakse ja ehitatakse täiendavad maanduskontuurid.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 13 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

6. Liinitarvikud ja isolaatorid

Masti nr 12 asendamine Mastis nr 12 kasutatakse olemasolevast mastis nr 12 ümber tõstetud liiniarmatuuri. Kõik isolaatorketid komplekteerida klaasist taldrikisolaatoritega vastavalt isolatsioonitasemele 34,7 mm/kV, mustunud isolaatorid asendada uutega. Olemasolevad presslemmid asendada uute kiilklemmidega. Masti nr 11 ja 12 vahele paigaldatakse uued juhtmed, seetõttu on vajalik asenda masti nr 11 tõmbekettides olemasolevad pressklemmid uute kiilklemmidega.

Topi ühendusliini ehitus Kõik isolaatorketid komplekteerida klaasist taldrikisolaatoritega vastavalt isolatsioonitasemele 34,7 mm/kV. Taldrikisolaatorite tugevus on vastav EVS-EN 50341-2-20:2018 pt 10.7 nõuetele ja kõigi isolaatorketi tarvikute tugevus vastab EVS-EN 50341-2-20:2018 pt 11.6 nõuetele.

Kasutaktase tõmbekette vastavalt joonisele EL3-7-01-001. Tõmbeketid komplekteeritakse 8 isolaatoriga U120B (lekkerada 320 mm).

Abikandeketid, joonisel EL3-7-01-002, komplekteeritakse 7 isolaatoriga U74BL (lekkerada 320 mm) ja lisaks üks avatud profiiliga isolaator U120AD.

Kandekettide, sealhulgas ankrumasti lookade abikettide kohale ja metallsõrestik mastide tippu paigaldatakse linnutõkkeluuad.Juhtme tüübid, üldine iseloomustus

Masti nr 12 asendamine Olemaseoleva masti nr 11 ja paigladatava masti nr 12 vahele paigaldatakse uued faasijuhtmed 402/52-Al1/St1A, piksekaitsetrosse ei paigaladata, kuna liin ristub alt poolt 110 kV õhuliinidega Kiisa – Keila L180/L181 ja 330 kV õhuliiniga L504 Harku – Aruküla.

Paigaldatava masti nr 12 ja olemasoleva masti nr 13 vahel kasutatakse samas visangus olemasolevaid faasijuhtmeid ja piksekaitsetrosse.

Juhtme paigus olemasolevas mastis nr 12 on võimaldanud muuta liini faaside järjekorda, uues mastis see võimalus puudub, seetõttu tuleb muuta liini faseeringut ehitades ümber loogad mastis nr 11. Liini faseeringu skeem on esitatud joonisel EL5-01-001 ja lookade paigutus mastis nr 11 joonisel EL4-7-01-002

Topi ühendusliini ehitus Topi alajaamast kuni L086 mastini paigaldatakse uus faasijuhe 242/39-Al1/St1A. üks juhe faasis. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele.

Topi alajaamast kuni mastini 2 paigaldatakse teras piksekaitsetross ristlõikepindalaga 50 mm2.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 14 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

7. .Markeeringud

Kõik paigaldatavad mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega..

Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades.

Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, Lisa 700A „Õhuliinide tähistamine“

Ülevaade markeeringutest on esitatud tabelis EL-8-01-002 ja EL-8-02-002.

Koostas: Juhan Karin 18.10.2024 Lk 15 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v03

Seletuskirja muudatuste loetelu

Sisseviimise kuupäev

Peatükk Kirjeldus

08.04.2024 2.1 Korrigeeritud joonise number

18.10.2024 2.1 Parandatud kaugus maanteest

Sa ue

va ld

Sa ku

va ld

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

61,4 m

X X

Legend: Projekteeritud liini juhtmed Projekteertiud liini telg Olemasoleva liini telg Demonteeritav liin Projekteeritud liini kaitsevöönd

Muudatus Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis v02 08.10.2024 Mast nr 2 asukoha muudatus R.Unnuk J.Karin v02 18.10.2024 Lisatud mastide kõrgused, mast nr 2 kaugus riigitee servast ja legendR.Unnuk J.Karin

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number ----

J.Karin/28.03.2024

R.Unnuk/28.03.2024

A31:1000--------v03AS-4-02-001KPL2310K1 TP

Õhuliini trassiplaan lõigul Topi AJ kuni mast 2

L086 üksikute mastide vahetus

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X

X X

X

X X

Legend: Projekteertiud liini telg Olemasoleva liini telg Demonteeritav liin Projekteeritud liini kaitsevöönd

Muudatus Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis v02 18.10.2024 Lisatud masti kõrgus ja legend R.Unnuk J.Karin

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number ----

J.Karin/28.03.2024

R.Unnuk/28.03.2024

A31:1000--------v02AS-4-02-002KPL2310K1 TP

Õhuliini trassiplaan lõigul mast 11 kuni mast 13

L086 üksikute mastide vahetus

40

50

60

70

PI 8

5. 06

°

Topi Portaal Pikett -0+000.0

39.9

PI 8

5. 06

°

PI -1

2. 29

° L086H m1 10T2-11 Liini nurk 85.06° Pikett 0+039.9

115.8

PI -1

2. 29

°

PI 1

3. 69

°

50.9

L086H m2 10T2-23 Liini nurk 12.29° Pikett 0+155,7

L086 M40 Ol.ol. UT

0+ 00

0

0+ 00

0

0+ 10

0

0+ 20

0

Saue vald

Saku vald

Topi Portaal

L086H m2 10T2-23

North

N or

th

N ort

h

L086H m2 10T2-23

L086H m1 10T2-11

L086H m1 10T2-11 L086M40

ol.ol. UT

Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

v02 07.10.24 L086H mast nr 2 asukohta muudetud; lisatud tingmärgid J.Karin

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number

J.Karin/28.03.2024

1:2000/200v02AS-6-01-002KPL2310K1 TP

Topi alajaama ühenduse profiil

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus

LehtJoonise number Formaat

Mõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

Staadium

Projekti number

J.Karin/28.03.2024

K.Perillus/28.03.2024

M40-M2 lookade ühendus

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

Muudatus

Kuupäev

Muudatuse sisu

Projekteeris

Kontrollis

v02 08.10.2024 Muudetud mast 2 askoht. K.Perillus J.Karin

Uus mast 2

Ol.ol

mast 40

Ol.ol

mast 40

Uus mast 2

Spetsifikatsioon

Pos Nimetus

Tüüp M40 M2 Kokku

Ühik

1

Paralleelpoltklemm D = 28,0/21,8 6 6

tk

2

Paralleelpoltklemm D = 21,8/21,8 12 12

tk

3 110 kV tõmbekett 8x U120B 3 6 9

kmpl

4

U-polt

M24x80x90/140B 3 2 5

tk

5 110 kV abikandekett 7x U70BL + 1x U120AD 1 1

kmpl

6 Seekel 120 kN 4 11 15

tk

3, 6

5

3, 6

4

Märkus:

· Joonisel olevad faaside värvid on vastavuses faseeringu skeemiga.

· Tõmbeketid, mille kinnitamisel pole määratud U-polte tuleb paigaldada 2x seeklitega.

2

3 m

3, 6

2

2

3

3

3

1

1

1

4 m

4 m

2

2

4

4

6

6

6

KPL2310K1 TP EL4-7-01-001 V02 A3

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lp Rene Unnuk

Enersense Aktsiaselts

[email protected]

Lõõtsa 12

11415, Tallinn, Harju maakond

Teie 25.10.2024

Meie 30.10.2024 nr 7.1-2/24/5960-9

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide

vahetus projekti kooskõlastamine riigitee nr

4 tee kaitsevööndis ja riigitee maaüksuse

piires

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud 110kV elektriõhuliinide paigaldamine riigitee

maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis.

110kV elektriõhuliinide kulgemine riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 15,12

maaüksusel (tunnus: 71801:001:0208) ja tee kaitsevööndis.

Lisaks paigaldatakse väljapoole riigitee maaüksust ja tee kaitsevööndit 110kV elektriõhuliini

mastid (mast nr 1, kõrgus 20m; mast nr 2, kõrgus 32m; mast nr 12, kõrgus 21m).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 ja § 70 lg 3, kooskõlastame Enersense AS töö nr

KPL2310K1 „110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 4 teelõik km 13,00-16,00 oli ehitusobjekt 2020 aastal. Tuleb arvestada, et riigitee

katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne

garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2020 aastal ning riigitee

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Riigitee nr 4 teelõik sõidutee osa 1 km 13,70-15,90 ja sõidutee osa 2 km 13,616-15,902 on

taastusremondi objektid 2025 aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele

väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde

vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema

välistatud.

3. Riigitee nr 4 teelõik sõidutee osa 1 km 13,737-15,955 ja sõidutee osa 2 km 13,612-15,959 olid

taastusremondi objektid 2021 aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele

väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde

vastuvõtmise kuupäevast 2021 aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine

peab olema välistatud.

4. Riigitee nr 4 teelõik km 15,00-28,50 on eeldatavalt ehitusobjekt 2028 aastal. Tuleb arvestada,

et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja

poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide

ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2 (3)

5. Juuliku-Tabasalu tee (11420 Saku-Laagri tee) on perspektiivne 2+2 maantee ning TOP-i

liiklussõlme osas on Transpordiametil arendushuvi. Koostatud on Juuliku Tabasalu ühendustee

eelprojekt (AS Teede Tehnokeskus, Töö nr 107/05). Esitatud perspektiivse õhuliini trassiplaani

lahenduse puhul teeäärne mast nr 40 (kuhu ühendutakse õhuliinid rajatavast mastist nr 2),

praegune riigiteega nr 4 ristuv õhuliin ning kasutusest välja jäänud õhuliin koos mastidega

likvideeritakse, mis ühtlasi võimaldab Juuliku-Tabasalu tee perspektiivse 2+2 maantee ning

TOP-i liiklussõlme kavandatud ümberehitust.

6. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud

asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses

ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada

Transpordiametile aadressil ([email protected]). Lepingu taotluse vorm asub

www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade

kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks

vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks

liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

7. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

7.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

7.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

8. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

9. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

10. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

11. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee

mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks

teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja

tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee

piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule

kasutusloa andmist.

12. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

13. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

14. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

3 (3)

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Laur Kõiv

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Tiitelleht

Seletuskiri

Ülevaateplaan

Asendiplaanid

Profiilid

Asendiplaan perspektiivne liini telg

IKÕ ala plaan

Laur Kõiv

55901417, [email protected]