Leping

1

Lisa 1 Tehniline kirjeldus

Hanke eesmärgiks on ohvriabi seaduses1 tuleneva seksuaalvägivalla kriisiabi raames tervis- hoiuteenuste osutamine seksuaalvägivalda (edaspidi ka SV) kogenud ohvrile, nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata isikule, käesolevas dokumendis ja ohvriabi seaduses sätestatud tingimustel (edaspidi: teenus). Teenust osutatakse vastavalt vajadusele ning hankija ei saa pakkujatele garanteerida ühelgi ajahetkel kindlat teenuse mahtu. Kõiki teenuseid pakutakse eelnevalt nõustatud SV ohvritele nende nõusolekul ja soovil. Teenuseosutaja (edaspidi hanke alusdokumentides ka täitja või pakkuja) peab tagama kvaliteetse teenuste osutamise kogu raamlepingu perioodil ning tagab selleks piisava ja vajaliku võimekuse, pädevuse ning vahendid, et valmidus teenuseid osutada oleks kogu raamlepingu perioodil. Teenuseosutaja tagab teenust osutavale meditsiinipersonalile võimaluse osa võtta teemakohastest baas- ja täiendkoolitustest, mis toimuvad 1-2 korda aastas.

Esmane meditsiiniline ja psühhosotsiaalne abi – Teenus I (hanke osad 1,3,5,7)

Esmane abi on seksuaalvägivalla ohvrile visiiditasuta ning hõlmab: 1) Ohvri seisundi esmast hindamist ja esmast psühhosotsiaalset abi - ohvriga kontakti

loomine ja esmane seisundi hindamine; esmane psühhosotsiaalne nõustamine tervishoiutöötaja poolt, ohvri ettevalmistamine meditsiiniliseks läbivaatuseks ja kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumiseks; nõustamine politseisse pöördumiseks; ohvri, laste, pereliikmete turvalisuse hindamine; koju/varjupaika suunamine; vajadusel abistatakse ohvril kontakti luua sotsiaalabiasutustega; ohvri lähedaste esmane nõustamine; teabe andmine jätkutoe kohta ja ohvriabitöötajaga kontakti loomine ehk ohvri suunamine vajaduse korral ohvriabisse, et esmase nõustamise järgselt osutada edasi ohvriabiteenust. Esmase nõustamise kaudu toetatakse ohvri toimetulekut, ohvri valmisolekut politsei kaasamiseks ning tema aktiivset suunamist jätkutoele.

2) Meditsiinilist läbivaatust koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega - vigastuste kirjeldamine ja pildimaterjali salvestamine, STLI/HIV analüüside kogumine, kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumine, politseile üleandmine või säilitamine tervishoiuasutuses kindlaksmääratud aja jooksul (juhul kui ohver soovib politseisse pöörduda hiljem). Läbivaatuse kohta täidetakse standardiseeritud seksuaalvägivallaohvri läbivaatuse protokoll, mis on meditsiinidokumentatsiooni osaks.

3) Meditsiinilist abi - kui SV ohver vajab haiglaravi või täiendavaid uuringud, tagab selle

tervishoiuasutus. Sõltuvalt ohvri vajadusest pakutakse HIV kontaktijärgset ennetavat ravi ja B-hepatiidi vaktsinatsiooniga alustamist, soovimatu raseduse ennetamiseks pakutakse tasuta SOS-pillide kasutamist või emakasisese vahendi asetamist.

Esmase abi pakkumine peab toimuma vastavalt väljatöötatud juhendile 2 ja ohvriabi seaduses sätestatule igas etapis ohvri nõusolekul, lähtudes ühtsetest standarditest, sh seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokolli täitmine ja kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumine. Ohvri pöördumine võib toimuda kas erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu või naistekliiniku või mõne muu terviseasutuse vastuvõtuosakonna kaudu. Esmast meditsiinilist abi peab osutama valvepersonali või spetsiaalselt väljakutsutava personali poolt ning seksuaalvägivalla ohvrid peavad saama traumaolukorras kiiret esmast abi koos esmase

1 Ohvriabi seadus. RT I, 06.01.2023, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023001 2 Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016. https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/seksuaalvaegivalla-ohvri-abistamine

2

nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega. Esmane abi peab olema ohvrile kättesaadav 24/7 kogu raamlepingu perioodil vähemalt eesti ja vene keeles.

Nõuded teenuseosutaja meeskonnale

Teenuseosutajal peab hankelepingu vahetuks täitmiseks olema meeskond, kes vastab järgmistele nõuetele:

 isikud, kes tegelevad bioloogilise materjali ehk tõendusmaterjalide kogumisega vastavalt juhendile „Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele“3, peavad olema läbinud vastava õppe või koolituse.

 naistearst ja arst, õde ja ämmaemand – peavad omama vastavat erialast haridust ja erialast töökogemust ja kes on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis vastava tervishoiuteenuse osutajana.

 Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud vastavalt määrusele4 (§ 2 lg 8) ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse ühe aasta jookusul peale tööleasumist. Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik, kes oli teenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama määruses esitatud nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a.

 Kõik lastega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid peavad vastama lastekaitseseaduse §-le 20. Pakkuja peab kontrollima nimetatud nõudele vastavust lastekaitseseaduse §-is 20 sätestatud tingimustel ning hankija nõudmisel esitama tõendid selle kohta.

Teenuseosutaja meeskonda kuulub ka tervishoiuasutuse koordinaator, kes koordineerib SAK teenuse osutamisega seotud tegevusi haiglas, suhtleb koostööpartneritega (kohtumeedikud, politsei, ohvriabitöötaja, SAK teenuse eksperdid, teenuse juht) ning koostab igakuise aruandluse. Kui tervishoiuasutuses on pakkumusele eelnenud aastal olnud > 45 seksuaalvägivalla ohvri pöördumise, siis kuulub teenuseosutaja meeskonda tervishoiuasutuse kvaliteedikoordinaator, kelle tööülesanneteks on:

 eksperdina koordineerida seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuseid vastavas SAKis;

 koostöö tegemine tervishoiuasutuse koordinaatoriga, aidata aktiivselt tervishoiuasutuses teenust üles ehitada, aidata luua tingimusi teenuse pakkumiseks, koostöös personaliga analüüsida juhtumipõhiselt teenuse osutamise kitsaskohti, aidata parandada teenuse kvaliteeti: juhtumi järgselt protokolliga tutvumine, vajadusel ettepanekute tegemine lõpliku protokolli vormistamiseks koostöös juhtumi arstiga;

 selgitada välja personali koolitusvajadused ning algatada ja korraldada vajalikud koolitused. Anda meeskonnale regulaarselt tööjuhiseid. Läbi viia regulaarseid tööjuhendusi (ca kord kuus). Korraldada vajadusel personalile läbipõlemise vältimiseks supervisioone, kaasates pädevaid spetsialiste;

 regulaarne infovahetus ja tagasiside andmine võrgustikku kuuluvate multidistsiplinaarsete osapoolte vahel: sotsiaalkindlustusamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Politsei- ja Piirivalveamet, sotsiaalministeerium, justiitsministeerium, prokuratuur, naiste tugikeskused – vastavalt tervishoiuasutuste vajadustele, sh meeskonda kuuluvate arstide abistamine Politsei- ja Piirivalveameti päringutele vastuste koostamisel;

 osaleda vajadusel piirkondlikel ja üle-eestilistel võrgustikukohtumistel.

3 Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016. https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/seksuaalvaegivalla-ohvri-abistamine 4 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. RT I, 04.04.2023, 13. https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023013

3

Esmane meditsiiniline abi sõltumata sellest, kas ohver on ravikindlustatud või ravikindlustamata isik

Teenus on ohvrile tasuta. Isik saab teenust erakorralise meditsiinilise abina, mille kulud hüvitatakse Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa eelarvest vastavalt õigusaktidele ja/või sõlmitud lepingutele (st käesoleva hanke alusel ei hüvitata kulusid, mille maksumus hüvitatakse teenuseosutajale muudest finantseerimisallikatest). Käesoleva hanke raames rahastatakse esmase meditsiinilise abiga seotud teenuseid ulatuses, mis on pakkumuse maksumuse vormil loetletud, vastavalt teenuseosutaja pakkumusele.

Jätkutugi meditsiinilise teenusena – Teenus I

Meditsiiniline abi jätkutoena seisneb aktiivses üldise tervise, sh seksuaaltervisega seotud probleemide jälgimises ja ravis, et ennetada seksuaalvägivallast tingitud pikaajalisi tervisemõjusid. Meditsiiniline jätkutugi hõlmab järgmisi tegevusi: seksuaalsel teel levivate infektsioonide/ HIV-i nakatumise ja soovimatu raseduse kindlakstegemine, vaimse tervise probleemide, sotsiaalse toimetulematuse ja krooniliste somaatiliste haiguste avastamine ja ennetamine. Seega lisaks nakkuste ja raseduse seirele aitab meditsiiniline jätkutugi välja selgitada need, kes vajavad edasist suunamist psühholoogilise, psühhiaatrilise, eriarstliku jm abi järele. Eeldatavaks vajaduseks on üks arsti esmane visiit ja üks korduv visiit ning lisaks suguhaiguste testid, kuid järelravi maht sõltub ohvri vajadustest ja võib kujuneda ka eelkirjeldatust suuremaks. Meditsiiniline järelravi toimub ambulatoorsete vastuvõttudena tervisekassa hinnakirja alusel ning teenuse osutajaks on naistearst/õde/ämmaemand; abi osutajateks on soovitavalt ja võimalusel esmast abi andnud personal. Teenuse osutaja peab tagama teenuste osutamise esmaspäevast reedeni tööpäeva jooksul.

Ravikindlustatud isikud Ravikindlustamata isikud

Ravikindlustatud isikute meditsiiniline järelravi on kaetud Tervisekassa poolt.

Käesoleva hanke raames rahastatakse meditsiinilist järelravi vaid ravikindlustamata isikutele (Ohvriabi seadus § 22 lg 3). Meditsiiniline järelravi on isikule tasuta, sh visiiditasuta. Käesoleva hanke raames rahastatakse meditsiinilise järelravi raames ravikindlustamata isikule arsti/ämma- emanda/õe vastuvõtud, ja seksuaalvägivalla toimumisega seotud analüüsid/uuringud, lähtudes Tervisekassa poolt vastavatele teenustele kehtestatud hinnakirjast ning teenuseosutajale tasutakse nimetatud hinnakirja alusel.

Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas – Teenus II (hanke osad 2, 4, 6, 8)

Lastemajateenuse üldine kirjeldus

1. Lastemajateenus on seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega lastele mõeldud riiklik teenus (Lastekaitseseadus § 291) 5 , mille osutamisel teeb SKA koostööd erinevate institutsioonidega. SKA on sõlminud ametliku koostöökokkuleppe Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuriga, kes on võtnud endale erinevad ülesanded ühtlustamaks seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite lahendamise praktikat Eestis.

2. Lastemajateenuse eesmärk on aidata kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale tuvastamisele, tagada lapsesõbralikum kohtlemine kriminaalmenetluses ja ohvriks langenud lastele ja peredele vajaliku abi korraldamine.

5 Lastekaitseseadus, RT I, 06.01.2023, 15, https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023015?leiaKehtiv

4

3. Lastemaja ülesanded: 3.1.1. tagada lapsesõbralik keskkond, arvestades lapse heaolu, turvalisuse ja

õigustega; 3.1.2. kindlustada, et laps saaks vajaliku abi; 3.1.3. luua võrgustik ja arendada organisatsioonide, ametite ja spetsialistide vahelist

koostööd; 3.1.4. tagada lastemajateenuse järjepidev areng.

4. Lastemaja poole saavad pöörduda kõik, kellel on lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus või teave – laps ise, pereliikmed, eestkostja, KOV, politsei ja ka teised asutused ja spetsialistid.

Teenuse kirjeldus

Esmase meditsiinilise ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas toimub kas erakorraliste või plaaniliste arsti/õe/ämmaemanda visiitidena, prognoositavalt on plaanilisi visiite 90%. Mõlemal juhul vormistatakse haiglapersonali töö koduvvisiidina haigla dokumentatsioonis. Plaanilisi visiite teostavad arstid, kellel on töökogemus seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes (SAKides). Plaanilisteks visiitideks lepitakse kokku kindel tööpäev ja ajavahemik, konkreetse visiidi toimumine lepitakse lastemaja personali ja arsti vahel kokku nädalase etteteatamisega. Plaanilise visiidi sisuks on seksuaalvägivalla kahtlusega lapsega kontakti loomine, esmane seisundi hindamine, vestlus võimaliku seksuaalvägivalla kohta, lapse tervisevajaduste kohta (sh kas vajab kontratseptsiooni ja testimist seksuaalsel teel levivate haiguste (STLH) suhtes, vaimse tervise seisundi hindamine, sh enesekahjustamise risk), lapse ettevalmistamine meditsiiniliseks läbivaatuseks, vajadusel lapse suguelundite ja kogu keha läbivaatus, vajadusel STLH proovide kogumine, pärast läbivaatust seksuaaltervisealane nõustamine, lapse toetava pereliikmega vestlus lapse nõusolekut ja vajadusi arvestades, järelvisiidi vajadusel selle kokkuleppimine, ravivajaduse korral ravimite väljakirjutamine ja seonduv nõustamine, analüüsivastuste teavitamise osas kokku leppimine. Erakorralisi visiite teostab spetsiaalselt väljakutsutav SAKi valvepersonal, kui eelneva info põhjal (telefonivestlus lastemaja töötaja ja valvepersonali vahel) võib eeldada, et seksuaalvägivald/selle kahtlus on toimunud eelneva 7 päeva jooksul. Otsuse, kas lapse abistamine toimub haiglas või lastemajas, langetab valves olev arst, lähtuvalt juhtumi iseloomust. Erakorralise visiidi sisuks on ohvri seisundi esmane hindamine ja esmane psühhosotsiaalset abi, meditsiiniline läbivaatus koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega ja meditsiiniline abi – nii nagu see on kirjeldatud Teenus I juures (Esmane meditsiiniline ja psühhosotsiaalne abi). Võimalusel kutsutakse alla 14-aastaste laste puhul jagatud läbivaatuseks kohale ka kohtuarst. Juhtumi dokumenteerimine arsti poolt toimub nii plaanilise kui erakorralise visiidi puhul haiglas ning ka sellele kuluv tööaeg läheb arsti töömahu sisse, lisaks lastemajas lapsega vestlemiseks ja lapse läbivaatusele kulunud ajale. Teenuse osutamine lastemajas SAK personali poolt toimub lapsesõbralikul ja professionaalsel moel, samade standardite alusel nagu on kirjeldatud Teenus I juures. SAK tagab erakorraliste visiitide osutamise lastemajas esmaspäevast pühapäevani 24/7 kogu raamlepingu perioodi jooksul vähemalt eesti ja vene keeles ning plaaniliste visiitide teenuse osutamise eelneva kokkuleppe alusel kindlatel kellaaegadel esmaspäevast reedeni tööpäeva jooksul kogu raamlepingu perioodi vältel vähemalt eesti ja vene keeles. SAK personali visiidid lastemajja saavad toimuda selleks vastavate institutsioonide poolt antud tegevuslubade ja kooskõlastuste olemasolul.

5

Alaealisest seksuaalvägivalla ohvrist teavitamise kohustus. Alaealise seksuaalvägivalla ohvri abistamine toimub Ohvriabi seaduse (§ 23) järgi ja Lastekaitseseaduses sätestatud abi võimaldamiseks edastab seksuaalvägivalla kriisiabi osutaja esimesel võimalusel Sotsiaalkindlustusametile selle lapse andmed, kellele teenuse osutamisel ilmnes, et last on seksuaalselt väärkoheldud, või tekkis selline kahtlus (Ohvriabi seadus § 23 lg 2 ja 3).

Nõuded teenuseosutaja meeskonnaliikmetele

Teenuseosutajal peab hankelepingu vahetuks täitmiseks olema meeskond, kes vastab järgmistele nõuetele:

 isikud, kes tegelevad bioloogilise materjali ehk tõendusmaterjalide kogumisega vastavalt juhendile meedikutele - peavad olema läbinud vastava õppe või koolituse;

 naistearst ja arst, õde ja ämmaemand – peavad omama vastavat erialast haridust ja erialast töökogemust ja kes on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis vastava tervishoiuteenuse osutajana.

 Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud vastavalt määrusele6 (§ 2 lg 8) ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse ühe aasta jookusul peale tööleasumist. Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik, kes oli teenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama määruses esitatud nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a.

 Kõik lastega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid peavad vastama lastekaitseseaduse §- le 20. Pakkuja peab kontrollima nimetatud nõudele vastavust Lastekaitseseaduse §-20 sätestatud tingimustel ning hankija nõudmisel esitama tõendid selle kohta.

6 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. RT I, 04.04.2023, 13. https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023013

1

PAKKUMUSKUTSE alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära riigihange

1. ÜLDANDMED

1.1 HANKIJA Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn [email protected]

1.2 Hanke nimetus, eeldatav maksumus

„Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamine“ 85140000-2 (Mitmesugused tervishoiuteenused). Eeldatav maksumus kuni 225 000 eurot (käibemaksuta, kõik hanke osad kokku).1 Raamlepingute maksimaalne maksumus kokku raamlepingute muutmise korral võib olla 299 999 eurot.

1.3 Hanke ese Hanke esemeks on seksuaalvägivalda kogenud ohvrile seksuaalvägivalla tõttu vajaliku meditsiinilise ja esmase psühhosotsiaalse abi osutamine (edaspidi ka teenused) tervishoiuasutuse juures, mis hõlmab seksuaalvägivalla ohvrile alljärgnevaid teenuseid: - esmase meditsiinilise ja psühhosotsiaalse abi ning

meditsiinilise järelravi osutamine (edaspidi Teenus I) tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud tingimustel;

- esmase meditsiinilise ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas (edaspidi Teenus II) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud tingimustel.

1.4 Hanke jaotamine osadeks

Hange on jaotatud neljaks osaks vastavalt teenuste sisule ja piirkonnale. Hanke osad on järgmised: 1. osa – Põhja piirkond (Tallinn), teenus I ja II; 2. osa – Lõuna piirkond (Tartu), teenus I ja II; 3. osa – Ida piirkond (Kohtla-Järve), teenus I ja II; 4. osa – Lääne piirkond (Pärnu), teenus I ja II. Teenuse I ja Teenuse II hulka kuuluvate teenuste täpsem loetelu ja kirjeldus on esitatud Tehnilises kirjelduses. Pakkuja võib esitada pakkumuse ühele või mitmele osale. Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides esitanud teavet selle kohta, et riigihanke alusdokumentides esitatud nõue kehtib vaid teatud hanke osa suhtes, tuleb arvestada, et hankija esitatud nõudeid ja tingimusi kohaldatakse sõltumata hanke osast. Pakkuja peab vastava hanke osa raames osutama kõiki selle osaga hõlmatud teenuseid ning ei ole lubatud esitada pakkumust üksnes ühe või mõne teenuse osutamiseks, mis on vastava osaga hõlmatud.

1 Hankijal ei ole kohustust tellida teenuseid Raamlepingu piirmäära ulatuses. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub teenuseid saavate isikute arvust, neile osutatud teenustest ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kogumaht kujuneda väiksemaks kui Raamlepingu piirmäär.

2

1.5 E-posti aadress teabe saamiseks

Ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna teenuse juht Annika Silde, e-post [email protected]

1.6 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 14.07.2023 kell 23.59. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.7 E-posti aadress pakkumuste esitamiseks

[email protected]

1.8 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)

90 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida kui see on eelnimetatust pikem)

1.9 Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg

1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud tähtajaks. 2. Lepingu täitmine – kuni 31.12.2024.

1.10 Sõlmitavad raamlepingud (halduslepingud) ja raam-lepingute partnerite arv

Riigihanke tulemusena kavandab hankija raamlepingu sõlmida mitme pakkujaga. Iga sõlmitav raamleping on käsitletav halduslepinguna ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) ja halduskoostöö seadust (HKTS) tähenduses. Raamlepingutega annab Sotsiaalkindlustusamet OAS § 15 lõike 3 alusel juriidilisele isikule üle OAS § 5 lg 2 p 4 nimetatud avalike teenuste osutamise.

1.11 Pakkumuskutse lisad

Pakkumuskutse lisad: Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – raamleping; Lisa 3 – andmetöötlusleping. Vormid pakkumuse esitamiseks: Vorm I – avaldus hankes osalemiseks ja pakkuja kinnitused; Vorm II – volikiri; Vorm III – tehniline pakkumus; Vorm IV – pakkumuse maksumuse vorm.

1.12 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus (kõik hanke osad)

1. Avaldus hankes osalemiseks ja pakkuja kinnitused Vormil I (peab sisaldama kõiki selles nõutud andmeid ja kinnitusi).

2. Volikiri Vormil II. Esitada ühispakkumise korral. 3. Tehniline pakkumus Vormil III, mis peab olema kooskõlas

pakkumuskutse Lisaga 1 ning sisaldama nimetatud vormil nõutud andmeid. Tehniline pakkumus on aluseks pakkumuse vastavuse kontrollimisel.

4. Pakkumuse maksumus Vormil IV, eurodes, ilma käibemaksuta. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulutusi, mis on vajalikud riigihanke alusdokumentides kirjeldatud teenuste osutamiseks. Hankija ei hüvita raamlepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee mistahes täiendavaid makseid.

5. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust (vt p 2.8).

1.13 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

Kõik osad 1. Pakkuja juriidiline vorm. Pakkujaks saab olla üksnes

juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, tingimusel, et ta täidab ka muud pakkumuskutses sätestatud tingimused ja nõuded. Kui pakkumuse esitab eelnevalt nimetamata isik, kõrvaldab hankija selle isiku hankest ilma pakkumust läbi vaatamata.

3

2. Pakkuja usaldusväärsus. Hankija kontrollib pakkuja usaldusväärsust vastavalt halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) §-le 12, mida kinnitavad alljärgnevad asjaolud: 2.1. pakkujal on võimalik kasutada haldusülesannete

täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks;

2.2. pakkuja suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;

2.3. ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada pakkuja püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise;

2.4. pakkuja kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris; 2.5. pakkuja ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud

halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid;

2.6. pakkujal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust.

3. Pakkujal peab olema tervishoiuteenuste osutamiseks tegevusluba, täpsema määratlusega: eriarstiabi. Hankija kontrollib tegevusloa olemasolu Terviseameti tegevuslubade registrist.

4. Pakkujal peab olema vähemalt 12 (kaksteist) kalendrikuud kogemust seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud meditsiinilise abi osutamisel vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt 2016. a. väljatöötatud juhendile „Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele“ (edaspidi juhend meedikutele) ajavahemikul 01.01.2020 kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani. Pakkuja kinnitab kogemuse olemasolu Vormil I.

Hankijal on õigus menetluse käigus küsida pakkujatelt selgitusi ja tõendeid esitatud asjaolude ja andmete kinnitamiseks või kontakteeruda tõendite leidmiseks sobilike isikute ja/või asutustega või tööandjaga. Hankijal on õigus igal ajal kontrollida andmete õigsust andmekogus olevate avalike andmete põhjal. Pakkuja on kohustatud nõutavad andmed ja dokumendid esitama kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Kui pakkuja ei esita hankija nõutud teavet ja see teave ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadav, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata.

1.14 Hindamiskriteeriumid Märgitud punktis 2.13

2. JUHISED PAKKUMUSE KOOSTAMISEKS JA ESITAMISEKS

2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

4

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud.

2.3. Pakkumuskutse ja pakkumuse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.5 märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.4. Pakkumuse esitamine. Pakkumus tuleb esitada punktis 1.6 märgitud tähtajaks punktis 1.7 märgitud e-posti aadressile.

2.5. Pakkumuse esitamise vorm ja esindusõigus. Pakkuja esitab pakkumuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui pakkumuse on esitanud isik, kes ei ole pakkuja seaduslik esindaja, eeldab hankija, et pakkumus on tehtud pakkuja nimel ning esindajal on volitus pakkumuse esitamiseks (TsÜS § 116 lg 2; § 118 lg 2).

2.6. Pakkumuse koosseis. Pakkumuse koosseisus esitab pakkuja kõik dokumendid ja andmed, mille loetelu on esitatud punktis 1.12.

2.7. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg. Pakkumus peab olema jõus vähemalt punktis 1.8 märgitud tähtaja jooksul.

2.8. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 46´1. Kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei käsitle hankija pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena.

2.9. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata.

2.10. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast:

2.10.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja.

2.10.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, see- juures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.

2.10.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel.

2.10.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

2.11. Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui a) pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele või b) pakkumuse maksumus ületab hankija eelarvelised võimalused.

5

2.12. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine. Hankija tunnistab edukaks kõik vastavaks tunnistatud pakkumused.

2.13. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

Vorm IV- Pakkumuse maksumus

Hankija: Sotsiaalkindlustusamet

Riigihange: „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuste osutamine“

Hanke osa number(rid), millele pakkumus esitatakse: 2.osa, teenus I ja II.

Kinnitame, et kõiki järgnevalt loetletud teenuseid pakutakse eelnevalt nõustatud seksuaalvägivalla ohvritele nende nõusolekul ja soovil vastavalt allpool fikseeritud hindadele. Kinnitame, et hinnad on lõplikud ja kehtivad kogu raamlepingu perioodil.

Ravikindlustamata isikutele teenuse osutamisel tuleb lähtuda Tervisekassa tervishoiuteenuste hinnakirjast ning teenuseosutajale tasutakse antud hanke raames nimetatud hinnakirja alusel.

Eeldatakse, et pakkuja täidab pakkumuse maksumuse vormil kõik vastava teenusega (Teenus I ja Teenus II) seotud tühjad lahtrid. Juhul, kui pakkuja on vastava teenuse raames jätnud pakkumuse maksumuse vormil mõned lahtrid tühjaks (või märgib vastava lahtri väärtusega „0“, st „null“), siis loeb hankija, et sõltumata lahtrite mittetäitmisest või null- väärtusest pakub pakkuja ohvrile standardiseeritud abi kooskõlas pakkumuskutse punktis 6.2. viidatud juhendiga ning pakkujal on õigus taotleda hankijalt tasu vaid nende kulude eest, mida pakkuja on pakkumuse maksumuse vormil kuludena kirjeldanud ning ohvritele reaalselt osutanud.

PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM - TEENUS I

Teenuse/uuringu nimetus

Tervishoi uasutuse kood (kui erineb arvel vormi järjekorr anumbris t)

Ühik Hind eurodes (km-ta)

ESMANE MEDITSIINILINE JA PSÜHHOSOTSIAALNE ABI (Teenus I raames)

1.1 Tervishoiuasutuse koordinaatori tasu (igakuine tasu)

SAKis on kuni 39 juhtumit (pakkumusele eelnenud aastal) = töötasu 190,00

Kuu

SAKis on 40 - 99 juhtumit (pakkumusele eelnenud aastal) = töötasu 380,00

Kuu

380,0

SAK on rohkem kui 100 juhtumit (pakkumusele eelnenud aastal) = töötasu 760,00

Kuu

Tervishoiuasutuse kvaliteedikoordinaatori tasu (igakuine tasu)

SAKis on 45 - 99 juhtumit (pakkumusele eelnenud aastal) = töötasu 625,00

Kuu

625,0

SAKis on rohkem kui 100 juhtumit pakkumusele eelnenud aastal = töötasu 1250,00

Kuu

1.2. Tervishoiuasutuse teenuse osutamisega seotud administratiivkulud (igakuine tasu)

Kuu

40,0

1.3 Arsti/ õe/ ämmaemanda valmisolekutasu töövälisel ajal (arvestatakse ja tasutakse samaaegselt vaid ühe valves oleva/ valmisolekut tagava töötaja kohta)

1.3.1 Tööpäevadel arsti valmisolekutasu töövälisel ajal Päev

1.3.2 Tööpäevadel õe valmisolekutasu töövälisel ajal Päev 12,0

1.3.3 Tööpäevadel ämmaemanda valmisolekutasu töövälisel ajal

Päev

12,0

1.3.4 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel arsti valmisolekutasu

Päev

1.3.5 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel õe valmisolekutasu Päev 18,0

1.3.6 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel ämmaemanda valmisolekutasu

Päev

18,0

1.4 Arsti/ õe/ ämmaemanda väljakutsetasu

1.4.1 Arsti väljakutsetasu H 52,5

1.4.2. Õe/ämmaemanda väljakutsetasu H 20,0

1.5 Valvearsti lisatasu (tõendmaterjali kogumine) H 30,6

1.6 Valveõe/ämmaemanda lisatasu (tõendmaterjali kogumine)

H

2.1 Transporditasu kord 20,0

2.2 Vahendid:

2.2.1. Hädaabi kontratseptsioon (SOS-pillid, vaske sisaldav emakasisene vahend

Tk

20,0

2.2.2. B-hepatiidi vaktsiin Tk 32,0

MEDITSIINILINE JÄRELRAVI (Teenus I raames)

PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM – TEENUS II

(allkirjastatud digitaalselt)

2.3. Ravikindlustamata isikute järelravi

2.3.1. Arsti vastuvõtt Visiit 35,81

2.3.2. Ämmaemanda vastuvõtt Visiit 36,31

2.3.3. Õe vastuvõtt Visiit 19,07

2.3.2. Seksuaalvägivalla toimumisega seotud analüüsid järgmiste teenusekoodidega: 66608, 66706, 66719, 66708 (tasude lahtikirjutamine ei ole vajalik, analüüse rahastatakse lähtudes Eesti Haigekassa poolt vastavatele teenustele kehtestatud hinnakirjast ning teenuseosutajale tasutakse nimetatud hinnakirja alusel)

X X

Teenuse/uuringu nimetus

Tervishoi uasutuse kood (kui erineb arvel vormi koodist)

Ühik Hind eurodes (km-ta)

Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas

3.1 Arsti väljakutsetasu lastemajja H 52,0

3.2 Ämmaemanda väljakutsetasu lastemajja H 20,0

3.3 Transporditasu kord 20,0

3.4 Vahendid:

3.4.1 Hädaabi kontratseptsioon tk 20,0

3.4.2 B-hepatiidi vaktsiin tk 32,0

3.5 Valvearsti lisatasu (tõendmaterjali kogumine) H 30,6

Nõudmisel

21.12.2022 nr 1.7-4/9687

Volikiri

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (rg-kood 90001478) volitab hanketeenistuse direktorit Jane Lepik’ut (isikukood 47808144256) olema pakkuja ametlik esindaja pakkumuste, sh riigihangete raames esitatavate pakkumuste allkirjastamisel ning esitamisel. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib 01.01.2023 kuni 31.12.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Perens Juhatuse esimees

Vorm III – Tehniline Pakkumus Hankija: Sotsiaalkindlustusamet Riigihange: „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabiteenuste osutamine“ Tuua välja lühikirjeldusena Pakkuja poolt, kuidas, kelle poolt ja mil viisil kavandatakse teenust osutada. Hanke osa number(rid): 2.osa, teenus I ja II.

1. Meeskonna kirjeldus (meeskonna pädevuse lühikirjeldus):

Pakkumus I SA Tartu Ülikooli Kliinikum (Kliinikum) on pakkunud seksuaalvägivalla üleelanutele standardiseeritud abi alates 2016. aasta maist (praegu seksuaalvägivalla kriisiabi keskus - SAK). Sellest ajast on abi osutatud 297 patsiendile (käesoleval aastal – 37le). Üle poolte seksuaalvägivalla üleelanutest tuleb esmaselt SAKi (2023. a - 67%). Naistekliinikus töötavad ja ööpäevaringset meditsiiniteenust osutavad arstid on saanud diplomieelse ettevalmistuse Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas kohtumeditsiini erialal ja läbinud TÜ täiendkoolituse “Seksuaalvägivalla ohvrite abistamine meditsiinisüsteemis“ aastatel 2016-2019 ning saanud pidevalt juhendamist Sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla töösuuna ekspertidelt. Erakorralise meditsiini osakonna (EMO) personalile on toimunud seksuaalvägivalla ohvri abistamise tööjuhendused aastatel 2016, 2019 ja 2022. Alates 2017. aastast on TÜKl teenuse osutamiseks leping Sotsiaalkindlustusametiga ja meeskond, kes teenuse osutamist koordineerib, arendab ja aruandlust teostab. SAK meeskonda kuuluvad naistearstid Kai Part, Made Laanpere, Kati Sild, Doris Dmitrovski, Maie Valk ja õed Ingrid Tideman ja Nadežda Aleksandrova ning ämmaemand Aira Aleksejeva. Lapsehoolduspuhkusel viibib seisuga 10.07.2023 naistearst Liisa Perk. Õed ja ämmaemand on 24h väljakutsevalmiduses. SAK meeskonna naistearstid on valmis väljakutseteks juhul, kui valvearst valvekohustuste tõttu teenust osutada ei saa ja nimetatud naistearstidel on võimalik väljakutsesse minna (2023. aastal I pooles on juhtumi korral välja tulnud SAK meeskonna arst 33 juhul 37st). SAK täiendkoolitustel 2021. ja 2022. aastal on koolitusi läbi viinud ja osalenud kõik meeskonna liikmed. Teenuse koordinaatoriks on günekoloogia osakonna vanemõde Ingrid Tideman, kvaliteedi koordinaatoriks naistearst Made Laanpere. Pakkumus II Tartu lastemaja loodi 2018. aastal ja lastemaja poolt suunatuna on meditsiinilist teenust osutatud 10-15 lapsele aastas, üksikud korrad on see toimunud ka lastemajas. Koostöö Lastemajaga on olnud ka nende alaealiste osas, kes on TÜK SAKi esmaselt pöördunud (alaealised moodustavad SAKi pöördumistest ca 20%). Lastega töötavad naistearstid Kai Part ja Made Laanpere on läbinud TÜ täiendkoolituse „Laste genitaalide vigastuste hindamine“ aastatel 2017-2022.

2. Töökorralduse kirjeldus (lühidalt, kuidas planeerite teenust osutada)

Pakkumus I Töökorraldus on kirjeldatud TÜK majasiseses dokumendis: „Seksuaalvägivalda kogenud Patsiendi abistamine Tartu Ülikooli Kliinikumis“. Seksuaalvägivalla ohver siseneb naistekliiniku valvekabineti või EMO kaudu. Vajadusel toimub esmane abi EMO osakonnas. Politseisse pöördunud ohvri võib politsei tuua ka otse günekoloogia osakonda. Kliinikumi naistekliiniku günekoloogia osakonnas on sisse seatud ruum ohvri läbivaatuseks koos kõige vajalikuga esmaseks abiks. Seksuaalvägivalla ohvri saabumisel kutsutakse välja spetsiaalse ettevalmistuse saanud valmisolekus õde, kes osutavad patsiendile esmast abi ning assisteerivad arsti läbivaatusel ja

tõendmaterjali kogumisel. Ohvri läbivaatust teostavad valves olevad günekoloogid, kelle lisakohustuseks on samaaegselt meditsiinilise läbivaatusega tõendmaterjalide kogumine. Kui valvearst on hõivatud muude kohustustega, kutsutakse võimalusel välja SAK meeskonna naistearst (ei ole nn valmisolekuvalves). Meespatsientide ning alla 14-aastaste korral, kutsutakse välja SAK meeskonnas naistearstid ja vajadusel kohtuarst. Järelravi osutatakse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus ambulatoorsete visiitide käigus naistearsti ja ämmaemanda või õe poolt. Pakkumus II Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas toimub kas erakorraliste või plaaniliste arsti/õe/ämmaemanda visiitidena. Mõlemal juhul vormistatakse väljaspool haiglat toimuv haiglapersonali töö koduvisiidina haigla dokumentatsioonis. Plaanilisteks visiitideks lepitakse kokku kindel tööpäev ja ajavahemik, konkreetse visiidi toimumine lepitakse lastemaja personali ja spetsiaalse ettevalmistusega arstide (Kai Part, Made Laanpere, Liisa Perk) vahel kokku nädalase etteteatamisega. Erakorralisi visiite teostavad spetsiaalse ettevalmistusega naistearstid (Kai Part, Liisa Perk), kui eelneva info põhjal (telefonivestlus lastemaja töötaja ja valvepersonali vahel) võib eeldada, et seksuaalvägivald/selle kahtlus on toimunud eelneva 7 päeva jooksul. Otsuse, kas lapse abistamine toimub haiglas või lastemajas, langetab naistearst lähtuvalt juhtumi iseloomust. Võimalusel kutsutakse alla 14-aastaste laste puhul jagatud läbivaatuseks nii lastemajja kui ka seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse kohale ka kohtuarst. Juhtumi dokumenteerimine arsti poolt toimub nii plaanilise kui erakorralise visiidi puhul TÜNKs.

3. Prognoositav teenuse maht:

Pakkumus I Aastaks 2023 on teenuse prognoositav maht 80 patsienti Aastaks 2024 on teenuse prognoositav maht 110 patsienti

Pakkumus II Aastaks 2023 on teenuse prognoositav maht 10 patsienti Aastaks 2024 on teenuse prognoositav maht 10 patsienti

(allkirjastatud digitaalselt)

Vorm IV- Pakkumuse maksumus

Hankija: Sotsiaalkindlustusamet

Riigihange: „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuste osutamine“

Hanke osa number(rid), millele pakkumus esitatakse: 2.osa, teenus I ja II.

Kinnitame, et kõiki järgnevalt loetletud teenuseid pakutakse eelnevalt nõustatud seksuaalvägivalla ohvritele nende nõusolekul ja soovil vastavalt allpool fikseeritud hindadele. Kinnitame, et hinnad on lõplikud ja kehtivad kogu raamlepingu perioodil.

Ravikindlustamata isikutele teenuse osutamisel tuleb lähtuda Tervisekassa tervishoiuteenuste hinnakirjast ning teenuseosutajale tasutakse antud hanke raames nimetatud hinnakirja alusel.

Eeldatakse, et pakkuja täidab pakkumuse maksumuse vormil kõik vastava teenusega (Teenus I ja Teenus II) seotud tühjad lahtrid. Juhul, kui pakkuja on vastava teenuse raames jätnud pakkumuse maksumuse vormil mõned lahtrid tühjaks (või märgib vastava lahtri väärtusega „0“, st „null“), siis loeb hankija, et sõltumata lahtrite mittetäitmisest või null- väärtusest pakub pakkuja ohvrile standardiseeritud abi kooskõlas pakkumuskutse punktis 6.2. viidatud juhendiga ning pakkujal on õigus taotleda hankijalt tasu vaid nende kulude eest, mida pakkuja on pakkumuse maksumuse vormil kuludena kirjeldanud ning ohvritele reaalselt osutanud.

PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM - TEENUS I

Teenuse/uuringu nimetus

Tervishoi uasutuse kood (kui erineb arvel vormi järjekorr anumbris t)

Ühik Hind eurodes (km-ta)

ESMANE MEDITSIINILINE JA PSÜHHOSOTSIAALNE ABI (Teenus I raames)

1.1 Tervishoiuasutuse koordinaatori tasu (igakuine tasu)

SAKis on kuni 39 juhtumit (pakkumusele eelnenud aastal) = töötasu 190,00

Kuu

SAKis on 40 - 99 juhtumit (pakkumusele eelnenud aastal) = töötasu 380,00

Kuu

380,0

SAK on rohkem kui 100 juhtumit (pakkumusele eelnenud aastal) = töötasu 760,00

Kuu

Tervishoiuasutuse kvaliteedikoordinaatori tasu (igakuine tasu)

SAKis on 45 - 99 juhtumit (pakkumusele eelnenud aastal) = töötasu 625,00

Kuu

625,0

SAKis on rohkem kui 100 juhtumit pakkumusele eelnenud aastal = töötasu 1250,00

Kuu

1.2. Tervishoiuasutuse teenuse osutamisega seotud administratiivkulud (igakuine tasu)

Kuu

40,0

1.3 Arsti/ õe/ ämmaemanda valmisolekutasu töövälisel ajal (arvestatakse ja tasutakse samaaegselt vaid ühe valves oleva/ valmisolekut tagava töötaja kohta)

1.3.1 Tööpäevadel arsti valmisolekutasu töövälisel ajal Päev

1.3.2 Tööpäevadel õe valmisolekutasu töövälisel ajal Päev 12,0

1.3.3 Tööpäevadel ämmaemanda valmisolekutasu töövälisel ajal

Päev

12,0

1.3.4 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel arsti valmisolekutasu

Päev

1.3.5 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel õe valmisolekutasu Päev 18,0

1.3.6 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel ämmaemanda valmisolekutasu

Päev

18,0

1.4 Arsti/ õe/ ämmaemanda väljakutsetasu

1.4.1 Arsti väljakutsetasu H 52,5

1.4.2. Õe/ämmaemanda väljakutsetasu H 20,0

1.5 Valvearsti lisatasu (tõendmaterjali kogumine) H 30,6

1.6 Valveõe/ämmaemanda lisatasu (tõendmaterjali kogumine)

H

2.1 Transporditasu kord 20,0

2.2 Vahendid:

2.2.1. Hädaabi kontratseptsioon (SOS-pillid, vaske sisaldav emakasisene vahend

Tk

20,0

2.2.2. B-hepatiidi vaktsiin Tk 32,0

MEDITSIINILINE JÄRELRAVI (Teenus I raames)

PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM – TEENUS II

(allkirjastatud digitaalselt)

2.3. Ravikindlustamata isikute järelravi

2.3.1. Arsti vastuvõtt Visiit 35,81

2.3.2. Ämmaemanda vastuvõtt Visiit 36,31

2.3.3. Õe vastuvõtt Visiit 19,07

2.3.2. Seksuaalvägivalla toimumisega seotud analüüsid järgmiste teenusekoodidega: 66608, 66706, 66719, 66708 (tasude lahtikirjutamine ei ole vajalik, analüüse rahastatakse lähtudes Eesti Haigekassa poolt vastavatele teenustele kehtestatud hinnakirjast ning teenuseosutajale tasutakse nimetatud hinnakirja alusel)

X X

Teenuse/uuringu nimetus

Tervishoi uasutuse kood (kui erineb arvel vormi koodist)

Ühik Hind eurodes (km-ta)

Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas

3.1 Arsti väljakutsetasu lastemajja H 52,0

3.2 Ämmaemanda väljakutsetasu lastemajja H 20,0

3.3 Transporditasu kord 20,0

3.4 Vahendid:

3.4.1 Hädaabi kontratseptsioon tk 20,0

3.4.2 B-hepatiidi vaktsiin tk 32,0

3.5 Valvearsti lisatasu (tõendmaterjali kogumine) H 30,6

1

Vorm I – Avaldus hankes osalemiseks ja pakkuja kinnitused Hankija: Sotsiaalkindlustusamet Riigihange: „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi osutamine“

Pakkuja andmed

Pakkuja nimi SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Registrikood 90001478

Aadress L. Puusepa 1a, 50406 Tartu

Telefon +372 7319 401

E-posti aadress [email protected]

Kodulehekülje aadress www.kliinikum.ee

Kontaktisik, tema kontaktandmed (e-posti aadress, telefon)

Made Laanpere [email protected] +372 5019 588

Hanke osa number(rid) (1-4) 2. osa , teenus I ja II

Pakkujana kinnitame alljärgnevat: 1. oleme tutvunud pakkumuskutsega ja selle lisadega (edaspidi hanke alusdokumendid või

RHAD) ja võtame üle kõik RHAD-s esitatud tingimused; 2. kõik meie pakkumuses esitatud andmed on õiged; 3. meie pakkumus on jõus 90 (üheksakümmend) kalendripäeva pakkumuse esitamise

tähtpäevast arvates; 4. meie suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust; 5. meil ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada pakkuja püsiva maksejõuetuse või tema

tegevuse lõpetamise; 6. meie kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris, sh kõik lastega töötavad spetsialistid

vastavad lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatule; 7. me ei ole oluliselt rikkunud meiega sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud hankelepinguid; 8. meil ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või

sundkindlustuse maksete võlgnevust; 9. kinnitame, et meie kogemus pakkujana vastab pakkumuskutse punktis 1.13 alapunktis 4

sätestatud nõuetele ning teenuse osutamisel lähtume hankija nõutud juhendist1; 10. meil on olemas hankelepingu täitmiseks vajalik meeskond ja hankelepingu vahetul

täitmisel osalevad meeskonnaliikmed vastavad tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele; 11. kohustume täitma kõiki isikuandmete töötlemisega seotud õigusaktidest tulenevaid ja

raamlepingu lisaks olevast andmetöötluslepingust tulenevaid nõudeid; 12. tagame Teenus I osutamise raames esmase abi osutamise esmaspäevast pühapäevani

24/7 kogu raamlepingu perioodi jooksul vähemalt eesti ja vene keeles; 13. tagame vajadusel erakorralise meditsiinilise abi osutamise lastemajas esmaspäevast

pühapäevani 24/7 kogu raamlepingu perioodi jooksul vähemalt eesti ja vene keeles ning Teenuse II osutamise raames plaaniliste visiitide teenuse osutamise eelneva kokkuleppe alusel kindlatel kellaaegadel esmaspäevast reedeni tööpäeva jooksul kogu raamlepingu perioodi vältel vähemalt eesti ja vene keeles;

14. tagame kvaliteetse teenuste osutamise kogu raamlepingu perioodi jooksul (st kuni 31.12.2024);

15. meil on piisav võimekus, vastav pädevus ning vahendid teenuste osutamiseks; 16. oleme valmis esitama Hankija nõudmisel asjakohaseid tõendeid eespool nimetatud

kinnituste kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016. http://www.ens.ee/Ravijuhendid/sv_ohvrite_abistamise_juhend_eesti_demo.pdf

1

Raamlepingu LISA 5

ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihankes „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamine“ sõlmitud raamlepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: klient). 1. Lepingu eesmärk

1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluslepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (679/2016) (edaspidi: GDPR).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud. Vastutav töötleja edastab volitatud töötlejale ja volitab volitatud töötlejat isikuandmeid töötlema ainult juhul, kui nende isikuandmete töötlemine on lepingust tulenevalt vajalik.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Definitsioonid

2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest ja kooskõlas GDPR-iga on kasutusel järgmised mõisted: 2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad

selliseid protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise maksumust ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele;

2.1.2. „Andmekaitseseadused“ on GDPR ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt;

2.1.3. „töötlemine” – igasugune toiming või toimingute jada, mida teostatakse isikuandmete või isikuandmete hulkadega kas automatiseeritud või automatiseerimata kujul, nagu näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, avalikustamine edastamise, avaldamise või mis tahes muul viisil kättesaadavaks tegemise teel, liitmine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

2

2.1.4. „isikuandmed” – ükskõik milline informatsioon, mis on seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga (edaspidi: andmesubjekt). Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, viidates väärtustele nagu nimi, isikukood, asukoha andmed; internetipõhistele väärtustele või ühele või enamale väärtusele, mis on seotud antud isiku füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse identiteediga. Lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende liigid ning andmesubjektide kategooriad on kirjeldatud riigihanke alusdokumentides;

2.1.5. „isikuandmetega seotud rikkumine” – turvarikkumine, mis põhjustab edastatavate, säilitatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kadumise, muutmise, loata avalikustamise või kättesaadavuse.

3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine

3.1. Volitatud töötleja kohustused: 3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema kliendi isikuandmeid vastavalt

andmekaitseseadustele ja lepingule (edaspidi: kliendiandmed) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja kliendiandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused; ja iii) juriidiliste nõuete või kutseorganisatsioonide, mille liikmeks on volitatud töötleja või tema personal, nõuete järgimine.

3.1.2. Volitatud töötleja peab tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud teenuse osutamiseks vajalike isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende andmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavuse eest vastutavale töötlejale. Klient vastutab volitatud töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.

3.1.3. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava töötleja juhendit täitmast

3.1.5. Volitatud töötleja võib kliendi andmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja). Volitatud töötleja vastutab teise volitatud töötleja tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt GDPR artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Vastutav töötleja nõustub kõigi volitatud töötleja poolt kasutatavate teiste volitatud töötlejatega, keda volitatud töötleja kasutab ja kelle kasutamine on volitatud töötlejale oma tegevuses vajalik lepingu sõlmimise hetkel, sh volitatud töötlejaga samasse võrgustikku kuuluvad ühingud (st juriidilised isikud või seltsingud), volitatud töötleja või samasse võrgustikku kuuluvate ühingute IT-teenuse osutajad ning alltöövõtjad. Volitatud töötleja esitab vastutava töötleja nõudmisel talle

3

kasutatavate teiste volitatud töötlejate nimekirja. Kui volitatud töötleja soovib lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi, eespool nimetamata, volitatud töötlejaid, teavitab volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat kirjalikult. Vastutaval töötlejal on õigus esitada vastuväiteid uute volitatud töötlejate kaasamiseks, kui selleks on mõistlik põhjendus. Pooled lepivad kokku, et kui teise volitatud töötleja kaasamine on volitatud töötleja tegevuse toimimise jaoks oluline ning vastutaval töötlejal pole etteheiteid teise volitatud töötleja usaldusväärsusele, nõustub vastutav töötleja teise volitatud töötleja kaasamisega isikuandmete töötlemisse. Vastutav töötleja kinnitab oma nõustumist teise volitatud töötleja kaasamiseks kirjalikult. Kui vastutav töötleja on andud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks Vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama andmeid, mis tahes muu kui käesolevas lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja tööajad vm, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik GDPR artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel.

3.1.8. Volitatud töötleja on kohustatud rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks GDPRis toodud nõuetele.

3.1.9. Volitatud töötleja kohustub tarvitusele võtma asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed lepingu alusel toimuva isikuandmete töötlemise loata või ebaseadusliku töötlemise, juhusliku kaotamise või hävitamise või kahjustumise vältimiseks.

3.1.10. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata GDPR tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muuhulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.1.11. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.12. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) volitatud töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei jõua kokkuleppele kolmanda isiku osas, kes peaks auditi läbi viima, võib auditi läbi viia ainult vastutav töötleja. Teabenõudes volitatud töötlejale peab täpsustama, millist teavet, andmeid ja dokumente volitatud töötlejalt auditi osana nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1) volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid; 2) volitatud töötleja ei avalda mis

4

tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mille avaldamisega rikuks volitatud töötleja asjakohastest õigusaktidest või kutse-eeskirjadest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust; 3) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mis on seotud käimasoleva, võimaliku või ähvardava kohtuasja või muu vastutava ja volitatud töötleja vahelise vaidluse lahendamisega. Vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. Auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.13. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda

4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine

5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 24 h jooksul alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Vastutava töötleja nõudmisel peab volitatud töötleja ilma põhjendamatu viivituseta edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist: 5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja

kellaaeg; 5.2.2. volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi

ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni; 5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning

isikuandmete asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv; 5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja 5.2.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele

võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid.

5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutustele vajaliku teavitustöö eest. 6. Muud sätted

5

6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik kliendi andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Ulatuses, milles see ei ole andmekaitseseadustes sätestatud imperatiivsete normidega vastuolus, vastutab volitatud töötleja käesolevas lisas või volitatud töötleja GDPR-is sätestatud kohustuste rikkumisest vastutavale töötlejale tekitatud kahju eest üksnes ulatuses, milles volitatud töötleja on kahju tekkimises süüdi. Ulatuses, milles see ei ole andmekaitseseadustes sätestatud imperatiivsete normidega vastuolus, on volitatud töötleja koguvastutus (sealhulgas intress) kõigi nõuete eest, mis on seotud käesoleva lisa mis tahes rikkumisega ning samuti kõigi lepingust tulenevate nõuete eest (sealhulgas, kuid mitte ainult, hooletus) piiratud lepingu alusel maksmisele kuuluvate tasude kahekordse summaga või tegeliku otsese kahjuga, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem. Volitatud töötleja ei vastuta (i) saamata jäänud tulu, ettevõtte väärtuse kahanemise, ärivõimaluse kaotuse, eeldatud kokkuhoiu või kasu mitterealiseerumise eest, (ii) kaudse kahju eest.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tellija Täitja

Raamleping seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamiseks nr 5.2-9/3517-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Tartu Ülikooli Kliinikum SA (edaspidi Täitja) registrikood 90001478, asukoht L. Puusepa tn 1a, 50406, Tartu (edaspidi Täitja), mida seaduse alusel esindab juhatuse liige Joel Starkopf edaspidi eraldi Pool ning koos ja ühiselt Pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud Tellija korraldatud sotsiaalteenuste riigihanke „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamine “ alusel. Riigihange hõlmab seksuaalvägivalla ohvrile alljärgnevaid teenuseid:

1.1.1. esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine (edaspidi Teenus I) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud tingimustel;

1.1.2. esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas (edaspidi Teenus II) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud tingimustel.

1.2. Täitja on esitanud pakkumuse ja tema pakkumus on tunnistatud edukaks 2. osa – Lõuna piirkonnas ning Täitja osutab Lepingus kokku lepitud teenust tervishoiuasutuses asukohaga Tartu. Nimetatud piirkonnas ja märgitud tervishoiuasutuses osutab Täitja Teenust I ja Teenust II. Täitja lähtub teenuste osutamisel riigihanke alusdokumentides, Lepingus ja Täitja pakkumuses sätestatust.

1.3. Leping on haldusleping ohvriabi seaduse § 15 lg 3 alusel ja halduskoostööseaduse § 3 lg 1 tähenduses ning Lepingule kohaldatakse nimetatud õigusaktides sätestatut. Käesoleva Lepinguga annab Tellija Täitjale üle Lepingu dokumentides kirjeldatud haldusülesande täitmise.

1.4. Leping on mitme pakkujaga sõlmitud raamleping, mille alusel teenust tellitakse raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, kirjalikku hankelepingut ja minikonkurssi korraldamata (riigihangete seaduse § 30 lg 6 p 1). Raamlepingu eesmärgiks on määrata kindlaks raamlepingu esemeks olevate teenuste tellimise ja osutamise ning hankelepingute sõlmimise tingimused raamlepingu kehtivuse ajal.

1.5. Lepingu alusel tellitavaid teenuseid rahastatakse riigieelarvest. 1.6. Tellija teostab Lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet. 1.7. Lepingu lahutamatuteks osadeks on:

1.7.1. Lisa 1 - pakkumuskutse koos kõikide lisadega, sh tehniline kirjeldus; 1.7.2. Lisa 2 - teenuste hinnakiri; 1.7.3. Lisa 3 - läbivaatuse protokoll; 1.7.4. Lisa 4 - täitja poolt esitatud pakkumus; 1.7.5. Lisa 5 - andmetöötlusleping; 1.7.6. Lisa 6 – lühivorm. 1.7.7. Poolte vahelised kirjalikud teated. 1.7.8. Lepingu muudatused, mis allkirjastatakse pärast Lepingu sõlmimist.

2. Lepingu hind. Teenuste tellimine raamlepingu alusel

2.1. Lepingu eeldatavaks ja ühtlasi maksimaalseks maksumuseks, mis hõlmab kõiki raamlepingu partnereid ja nende poolt osutatavaid kõiki teenuseid, on 225 000 (kaks sada kakskümmend viis tuhat tuhat) eurot ilma käibemaksuta (eelnevalt ja edaspidi Lepingu hind). Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid Lepingu hinna ulatuses. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub teenuseid saavate isikute arvust, neile osutatud teenustest ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kogumaht kujuneda väiksemaks kui Lepingu hind. Lepingu sõlmimisega ei seo Tellija end kohustusega esitada tellimusi või teha seda kindlas

mahus. Täitja kinnitab, et tal on valmidus osutada Lepingus kokku lepitud teenuseid kogu Lepingu tähtaja jooksul.

2.2. Lepingu alusel teenuste tellimisel lähtutakse Lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustest. Teenuseid tellitakse vajaduspõhiselt.

2.3. Hankelepingute sõlmimine raamlepingu partneritega toimub lähtudes põhimõttest, et ohvril on õigus vabalt valida teenuseosutaja raamlepingu partnerite hulgast. Teenus loetakse raamlepingu partnerilt tellituks ohvri pöördumisel raamlepingu partneri poole ning Tellija ja täitja vahel eraldi kirjalikku hankelepingut ei sõlmita.

2.4. Raamlepingu alusel Täitja poolt osutatavate Teenuse maksumus on sätestatud Lepingu Lisas 2. Teenuste maksumused on lõplikud ja sisaldavad kõiki kulutusi, mis on vajalikud Lepingu täitmiseks ja teenuste nõuetekohaseks osutamiseks. Hankija ei hüvita Lepingu täitmisel Täitjale mingeid täiendavaid kulusid ega tee mistahes täiendavaid makseid. Teenuste maksumus ei ole seatud sõltuvusse ka tellitavate teenuste mahust. Täitja tagab Lepingu perioodi jooksul kõikide kokku lepitud teenuste kättesaadavuse ja osutamise olenemata Tellija või Täitja prognoositud mahust.

2.5. Täitja on teadlik, et ohvriabiteenuse raames ehk käesoleva Lepingu alusel hüvitab Tellija Täitjale kui tervishoiuteenuse osutajale Lepingu alusel osutatud tervishoiuteenuste kulud üksnes osas, mida ravikindlustus ei kata.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Täitja kohustub:

3.1.1. osutama Teenust Lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel, kvaliteetselt ja kooskõlas õigusaktidega;

3.1.2. järgima halduskoostöö seaduse § 15 sätestatud tegevuspiiranguid ning selles sätestatud juhtudel teavitama Tellijat või saama Tellija nõusoleku;

3.1.3. esitama Tellijale igakuiselt koondarve osutatud teenuste kohta vastavalt Lepingu punktile 4.2;

3.1.4. esitama Tellijale teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks statistilise kokkuvõtte eelmises kuus teenuseid saanud ohvrite mitteisikustatud andmetega, lähtudes läbivaatuse protokollidest (raamlepingu Lisa 3);

3.1.5. esitama juhtumi järgselt seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAKi) pöördunu kohta ohvriabiteenuse saamiseks ning alaealisest ohvrist lühivormil (Lisa 6) SKA poolt määratud e-posti aadressile krüpteeritult või läbi turvalise dokumendi edastamise keskkonna isikustatud andmed;

3.1.6. teavitama viivitamatult Tellijat Lepingu täitmist takistavatest puudustest ja takistustest ning korraldama nende kõrvaldamine;

3.1.7. järgima Tellija täiendavaid ning põhjendatud juhiseid ja ettepanekuid Teenuse osutamisel ja Lepingu täitmisel;

3.1.8. Teenuse osutamise jooksul koostatud teavitusmaterjale, juhendeid või muid Teenuse osutamiseks vajalikke dokumente kooskõlastama Tellijaga;

3.1.9. tegema proaktiivset koostööd piirkonna ohvriabitöötajatega ja lastemajaga ohvri parema abistamise ja kiirema traumast taastumise nimel;

3.1.10. täitma Lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Täitja ei tohi oma Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele ilma Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekuta;

3.1.11. võimaldama Tellijal teostada Lepingu p 3.4.3 nimetatud järelevalvet ja kontrolli, sh esitama Tellijale kogu selleks vajaliku dokumentatsiooni ja kõik andmed;

3.1.12. esitama majandusaasta aruande vastavalt raamatupidamise seadusele.

3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada Tellijalt tema valduses olevat ja Teenuse osutamiseks vajalikku

informatsiooni; 3.2.2. teha Tellijale ettepanekuid Teenusele suunatud isikule vajalike teenuste osas; 3.2.3. saada teenuse osutamise eest tasu Lepingus kokku lepitud tingimustel.

3.3. Tellija kohustub:

3.3.1. andma Täitjale Teenuse osutamiseks enda valduses olevat informatsiooni, kui see on vajalik Teenuse osutamiseks;

3.3.2. maksma Täitjale osutatud Teenuse eest tasu Lepingus kokku lepitud tingimustel; 3.3.3. tegema Täitjaga koostööd Lepingu eesmärkide täitmiseks. 3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. saada Täitjalt informatsiooni Teenuse osutamise ja Lepingu täitmise kohta; 3.4.2. nõuda kokku lepitud Teenuse osutamist vastavalt Lepingus ja selle lisades

nimetatud tingimustel; 3.4.3. teostada igal ajal Teenuse osutamise üle järelevalvet, sh nõuda Täitjalt Teenuse

osutamisega seotud dokumentatsiooni ja muid andmeid, teostada Täitja juures kohapealset kontrolli;

3.4.4. teha vajadusel ettepanekuid Lepingu täitmise kohta; 3.4.5. nõuda Täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 3.4.6. tagastada Täitjale koondarve juhul, kui see ei ole nõuetekohane ja keelduda arve

maksmisest, kuni nõuetekohase arve esitamiseni; 3.4.7. saada Täitjalt selgitusi osutatud teenuste otstarbekuse ja vajalikkuse kohta; 3.4.8. võtta kasutusele õigusaktides sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.

4. Teenuse osutamise eest tasumine

4.1. Tellija tasub Teenuse osutamise eest vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja tasu maksmise põhimõtetele.

4.2. Täitja esitab Tellijale iga kuu 10. kuupäeval eelneva kuu e-arvena koondarve eelmises kuus osutatud teenuste kohta. Arve peab vastama õigusaktidega ette nähtud nõuetele ning sisaldama andmeid osutatud teenuste kogused/ ühikud ja nende maksumuse vastavalt Lisale 2. Arvele tuleb märkida lepingu number ja hanke nimetus koos kontaktisiku nimega. Arve koopia tuleb Tellijale esitada elektroonselt, e-posti aadressile [email protected].

4.3. Tellija kannab tasu Lepingu alusel osutatud teenuste eest Täitja pangakontole hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul pärast korrektse koondarve esitamist Tellijale.

4.4. Tellija ei teosta ettemakseid.

5. Lepingu rikkumine ja vastutus 5.1. Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud

siis, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav, v.a kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

5.2. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest ja sellega tekitatud kahjude eest Lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses.

5.3. Juhul kui Täitja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi summas 500 (viissada) eurot iga rikkumise eest.

5.4. Kui Täitja rikub isikuandmete töötlemise reegleid, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 5000 eurot iga rikkumise eest.

5.5. Tellija esitab leppetrahvi kohta Täitjale kirjaliku nõude. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Täitjat Lepingu täitmise kohustusest.

5.6. Leppetrahvi nõue ei välista haldusjärelevalve meetmete kasutamist. 5.7. Juhul kui Tellija ei maksa nõuetekohaselt esitatud arveid 30 (kolmekümne) kalendripäeva

jooksul arvete kättesaamisest arvates, on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) iga viivitatud kalendripäeva eest tasumisega viivitatud summalt.

6. Lepingu muutmine 6.1. Pooled võivad Lepingu muutmises kokku leppida, kui objektiivsetest asjaoludest selgub,

et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka osutamise tagamiseks. 6.2. Lepingu muutmiseks sõlmivad Pooled kirjaliku kokkuleppe. Lepingu muudatused

jõustuvad pärast mõlema Poole esindaja allkirjastamist või Poolte poolt määratud tähtajal.

6.3. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal täitja nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni 6 kuud ja/või vajadusel suurendada Lepingu mahtu tingimusel, et ei ületata pakkumuskutses nimetatud maksimaalset maksumust kõigi Lepingu täitjate peale kokku. Kui üks või mitu raamlepingu Täitjat ei soovi raamlepingu tähtaega pikendada või maksimaalset

maksumust suurendada, ei mõjuta see Tellija õigust pikendada raamlepingut Täitjatega, kes on pikendamisega ja maksumuse suurendamisega nõustunud.

7. Lepingu kehtivus, lõppemine ja ülesütlemine 7.1. Raamleping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.12.2024 või kuni Lepingu

punktis 2.1 sätestatud piirmäära täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus täitub varem. Raamlepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast vastava lepingu lõppemist.

7.2. Kui Pool rikub Lepingus sätestatud kohustust, on teisel Poolel õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda.

7.3. Tellijal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda ka muu mõjuva põhjuse olemasolul, sh halduskoostöö seaduse § 11 toodud alustel või kui Tellijal puuduvad Lepingu täitmiseks rahalised vahendid või esineb muu asjaolu, mille puhul ei saa eeldada, et Lepingu täitmine jätkub. Tellija teatab Täitjale Lepingu lõpetamisest kirjalikult ette vähemalt 10 (kümme) kalendripäeva.

7.4. Lepingu ülesütlemine ei vabasta Pooli kohustuste täitmisest, mis on tekkinud enne Lepingu ülesütlemist ja mida kohustuse olemusest tulenevalt tuleb täita ka pärast Lepingu lõppemist.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

8.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.5. Täitja kohustub tagama Lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides ning andmetöötluse lepingus (Lisa 5) sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

9. Kontaktisikud 9.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on Annika Silde, e-post

[email protected], telefon 5301 9607. 9.2. Täitja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on Made Laanpere

[email protected], +372 5019 588 9.3. Kontaktisikute muutumisest teavitavad Pooled viivitamatult teist Poolt e-kirjaga.

Kontaktisikud loetakse muudetuks alates e-kirja saatmisest.

10. Vääramatu jõud 10.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega võinud näha (vääramatu jõud). Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna loodusõnnetusi, üldstreiki, massilisi rahutusi Lepingu täitmise asukoha haldusüksuses, sõda või õigusakti, mis oluliselt takistab Lepingu täitmist ning muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

10.2. Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teatama teist Poolt.

10.3. Vääramatu jõud muudab Lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille jooksul Lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu võimatu.

10.4. Juhul kui vääramatu jõu asjaolud kestavad enam kui 30 (kolmkümmend) päeva, on Pooltel õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda. Sellisel juhul ei ole Pooltel õigus nõuda teineteiselt Lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

11. Teadete edastamine 11.1. Pooled edastavad Lepinguga seotud teated kontaktisikutele telefoni või e-posti teel, välja

arvatud Lepingu punktis 11.2 sätestatud juhtudel. 11.2. Poole iga nõue, mis esitatakse teisele Poolele tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab

olema kirjalikus vormis ja saadetakse teisele Poolele elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna või posti teel tähitud kirjaga.

12. Lõppsätted 12.1. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ja

headest tavadest. 12.2. Lepinguga seotud eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mitte saavutamisel lahendatakse vaidlused halduskohtus. 12.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

13. Poolte andmed ja allkirjad Tellija Täitja Sotsiaalkindlustusamet Tartu Ülikooli Kliinikum SA Registrikood 70001975 Registrikood 90001478 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn L. Puusepa tn 1a, 50406, Tartu Telefon 640 8118 Telefon 7319 401 E-post [email protected] E-post [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Joel Starkopf peadirektor juhatuse liige