Vastus
| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 5.2-8/2695-3 |
| Registreeritud | 27.01.2025 |
| Sünkroonitud | 28.01.2025 |
| Liik | Kiri SISSE |
| Funktsioon | 5.2 Õigusteenus |
| Sari | 5.2-8 Hankemenetluse dokumendid (sh alusdokumendid ja kirjavahetus hankemenetluse küsimustes) |
| Toimik | 5.2-8/24/134792 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Ida-Viru Keskhaigla |
| Saabumis/saatmisviis | Ida-Viru Keskhaigla |
| Vastutaja | Annika Silde (SKA, Ohvriabi osakond, Vägivallaohvrite teenuste talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Heili Pendre - IVKH <[email protected]>
Sent: Mon, 27 Jan 2025 10:02:20 +0000
To: Annika Silde <[email protected]>
Cc: Julia Kedus - IVKH <[email protected]>; Jekaterina Krõmskaja - IVKH <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>; Info <[email protected]>
Subject: RE: KIIRE! Tellimus: Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamise tellimine kahe hanke vaheliseks perioodiks
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere
Edastan SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liikme, õenduse- ja patsiendikogemuse juhi Julia Kedus´e vastuse:
SA IVKH jätkab seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamist.
Lugupidamisega
Heili Pendre – Juhatuse sekretär
SA Ida-Viru Keskhaigla ♦ Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve
Tel. +372 33 11 003 ♦ [email protected]
From: Annika Silde <[email protected]>
Sent: Friday, January 24, 2025 8:13 PM
To: Info <[email protected]>
Cc: Ksenia Verhovskaja - IVKH <[email protected]>; Julia Kedus - IVKH <[email protected]>; Jekaterina Krõmskaja - IVKH <[email protected]>; Andrea Kink <[email protected]>
Subject: KIIRE! Tellimus: Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamise tellimine kahe hanke vaheliseks perioodiks
Importance: High
|
Tähelepanu: Tundmatu saatja korral ärge avage e-kirjas olevaid linke ega manuseid, kuna need võivad olla ebaturvalised. |
Tere!
Edastan Teile kirja seoses seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse tellimisega seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses.
Seoses sellega, et raamlepingud seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamiseks lõppesid novembris 2024 kehtestatud piirmäära (225 000 eurot) täitumise tõttu ning 29.10.2024 tellitud teenuse piirsumma 29 999 eurot lõppeb eeldatavasti enne, kui teenuse pakkumiseks uue hanke leping sõlmitakse, siis soovime tellida teenuse jätkumise huvides hankepartnerilt SA Ida-Viru Keskhaigla seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamist samadel alustel ja hinnaga, mis on sätestatud Sotsiaalkindlustusametiga lõppenud lepingus (nr 5.2-9/3518-1). Manuses olevast digikonteinerist leiate täpsema kirjelduse ja lepinguga 5.2-9/3518-1 seotud tehnilise kirjelduse.
Peale Teie kinnitust sõlmime SA Ida-Viru Keskhaiglaga lepingu (projekt on digikonteineris), mis kehtib kuni 30.04.2025 või kuni lepingu punktis 2.1 sätestatud piirmäära täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus täitub varem. Antud lepingus ei ole sisulisi erinevusi, mis juba lõppenud lepingus nr 5.2-9/3518-1.
Palume, et kinnitaksite tellimust vastates selle e-kirja kõikidele osapooltele hiljemalt 28. jaanuar 2025 kell 15.00.
Lugupidamisega
Annika Silde
teenuseomanik (seksuaalvägivald)
ohvriabi osakond
Sotsiaalkindlustusamet
___________________________
53019607
See kiri ja manused võivad olla konfidentsiaalsed. Kui olete saanud kirja eksikombel, ei tohi te selle alusel midagi ette võtta ega seda levitada. Palun teavitage kirja saatjat eksitusest ning kustutage kiri.
Digiallkirjad
1
Lisa 1 Tehniline kirjeldus
Hanke eesmärgiks on ohvriabi seaduses1 tuleneva seksuaalvägivalla kriisiabi raames tervis- hoiuteenuste osutamine seksuaalvägivalda (edaspidi ka SV) kogenud ohvrile, nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata isikule, käesolevas dokumendis ja ohvriabi seaduses sätestatud tingimustel (edaspidi: teenus). Teenust osutatakse vastavalt vajadusele ning hankija ei saa pakkujatele garanteerida ühelgi ajahetkel kindlat teenuse mahtu. Kõiki teenuseid pakutakse eelnevalt nõustatud SV ohvritele nende nõusolekul ja soovil. Teenuseosutaja (edaspidi hanke alusdokumentides ka täitja või pakkuja) peab tagama kvaliteetse teenuste osutamise kogu raamlepingu perioodil ning tagab selleks piisava ja vajaliku võimekuse, pädevuse ning vahendid, et valmidus teenuseid osutada oleks kogu raamlepingu perioodil. Teenuseosutaja tagab teenust osutavale meditsiinipersonalile võimaluse osa võtta teemakohastest baas- ja täiendkoolitustest, mis toimuvad 1-2 korda aastas.
Esmane meditsiiniline ja psühhosotsiaalne abi – Teenus I (hanke osad 1,3,5,7)
Esmane abi on seksuaalvägivalla ohvrile visiiditasuta ning hõlmab: 1) Ohvri seisundi esmast hindamist ja esmast psühhosotsiaalset abi - ohvriga kontakti
loomine ja esmane seisundi hindamine; esmane psühhosotsiaalne nõustamine tervishoiutöötaja poolt, ohvri ettevalmistamine meditsiiniliseks läbivaatuseks ja kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumiseks; nõustamine politseisse pöördumiseks; ohvri, laste, pereliikmete turvalisuse hindamine; koju/varjupaika suunamine; vajadusel abistatakse ohvril kontakti luua sotsiaalabiasutustega; ohvri lähedaste esmane nõustamine; teabe andmine jätkutoe kohta ja ohvriabitöötajaga kontakti loomine ehk ohvri suunamine vajaduse korral ohvriabisse, et esmase nõustamise järgselt osutada edasi ohvriabiteenust. Esmase nõustamise kaudu toetatakse ohvri toimetulekut, ohvri valmisolekut politsei kaasamiseks ning tema aktiivset suunamist jätkutoele.
2) Meditsiinilist läbivaatust koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega - vigastuste kirjeldamine ja pildimaterjali salvestamine, STLI/HIV analüüside kogumine, kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumine, politseile üleandmine või säilitamine tervishoiuasutuses kindlaksmääratud aja jooksul (juhul kui ohver soovib politseisse pöörduda hiljem). Läbivaatuse kohta täidetakse standardiseeritud seksuaalvägivallaohvri läbivaatuse protokoll, mis on meditsiinidokumentatsiooni osaks.
3) Meditsiinilist abi - kui SV ohver vajab haiglaravi või täiendavaid uuringud, tagab selle
tervishoiuasutus. Sõltuvalt ohvri vajadusest pakutakse HIV kontaktijärgset ennetavat ravi ja B-hepatiidi vaktsinatsiooniga alustamist, soovimatu raseduse ennetamiseks pakutakse tasuta SOS-pillide kasutamist või emakasisese vahendi asetamist.
Esmase abi pakkumine peab toimuma vastavalt väljatöötatud juhendile 2 ja ohvriabi seaduses sätestatule igas etapis ohvri nõusolekul, lähtudes ühtsetest standarditest, sh seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokolli täitmine ja kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumine. Ohvri pöördumine võib toimuda kas erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu või naistekliiniku või mõne muu terviseasutuse vastuvõtuosakonna kaudu. Esmast meditsiinilist abi peab osutama valvepersonali või spetsiaalselt väljakutsutava personali poolt ning seksuaalvägivalla ohvrid peavad saama traumaolukorras kiiret esmast abi koos esmase
1 Ohvriabi seadus. RT I, 06.01.2023, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023001 2 Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016. https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/seksuaalvaegivalla-ohvri-abistamine
2
nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega. Esmane abi peab olema ohvrile kättesaadav 24/7 kogu raamlepingu perioodil vähemalt eesti ja vene keeles.
Nõuded teenuseosutaja meeskonnale
Teenuseosutajal peab hankelepingu vahetuks täitmiseks olema meeskond, kes vastab järgmistele nõuetele:
isikud, kes tegelevad bioloogilise materjali ehk tõendusmaterjalide kogumisega vastavalt juhendile „Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele“3, peavad olema läbinud vastava õppe või koolituse.
naistearst ja arst, õde ja ämmaemand – peavad omama vastavat erialast haridust ja erialast töökogemust ja kes on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis vastava tervishoiuteenuse osutajana.
Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud vastavalt määrusele4 (§ 2 lg 8) ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse ühe aasta jookusul peale tööleasumist. Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik, kes oli teenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama määruses esitatud nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a.
Kõik lastega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid peavad vastama lastekaitseseaduse §-le 20. Pakkuja peab kontrollima nimetatud nõudele vastavust lastekaitseseaduse §-is 20 sätestatud tingimustel ning hankija nõudmisel esitama tõendid selle kohta.
Teenuseosutaja meeskonda kuulub ka tervishoiuasutuse koordinaator, kes koordineerib SAK teenuse osutamisega seotud tegevusi haiglas, suhtleb koostööpartneritega (kohtumeedikud, politsei, ohvriabitöötaja, SAK teenuse eksperdid, teenuse juht) ning koostab igakuise aruandluse. Kui tervishoiuasutuses on pakkumusele eelnenud aastal olnud > 45 seksuaalvägivalla ohvri pöördumise, siis kuulub teenuseosutaja meeskonda tervishoiuasutuse kvaliteedikoordinaator, kelle tööülesanneteks on:
eksperdina koordineerida seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuseid vastavas SAKis;
koostöö tegemine tervishoiuasutuse koordinaatoriga, aidata aktiivselt tervishoiuasutuses teenust üles ehitada, aidata luua tingimusi teenuse pakkumiseks, koostöös personaliga analüüsida juhtumipõhiselt teenuse osutamise kitsaskohti, aidata parandada teenuse kvaliteeti: juhtumi järgselt protokolliga tutvumine, vajadusel ettepanekute tegemine lõpliku protokolli vormistamiseks koostöös juhtumi arstiga;
selgitada välja personali koolitusvajadused ning algatada ja korraldada vajalikud koolitused. Anda meeskonnale regulaarselt tööjuhiseid. Läbi viia regulaarseid tööjuhendusi (ca kord kuus). Korraldada vajadusel personalile läbipõlemise vältimiseks supervisioone, kaasates pädevaid spetsialiste;
regulaarne infovahetus ja tagasiside andmine võrgustikku kuuluvate multidistsiplinaarsete osapoolte vahel: sotsiaalkindlustusamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Politsei- ja Piirivalveamet, sotsiaalministeerium, justiitsministeerium, prokuratuur, naiste tugikeskused – vastavalt tervishoiuasutuste vajadustele, sh meeskonda kuuluvate arstide abistamine Politsei- ja Piirivalveameti päringutele vastuste koostamisel;
osaleda vajadusel piirkondlikel ja üle-eestilistel võrgustikukohtumistel.
3 Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016. https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/seksuaalvaegivalla-ohvri-abistamine 4 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. RT I, 04.04.2023, 13. https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023013
3
Esmane meditsiiniline abi sõltumata sellest, kas ohver on ravikindlustatud või ravikindlustamata isik
Teenus on ohvrile tasuta. Isik saab teenust erakorralise meditsiinilise abina, mille kulud hüvitatakse Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa eelarvest vastavalt õigusaktidele ja/või sõlmitud lepingutele (st käesoleva hanke alusel ei hüvitata kulusid, mille maksumus hüvitatakse teenuseosutajale muudest finantseerimisallikatest). Käesoleva hanke raames rahastatakse esmase meditsiinilise abiga seotud teenuseid ulatuses, mis on pakkumuse maksumuse vormil loetletud, vastavalt teenuseosutaja pakkumusele.
Jätkutugi meditsiinilise teenusena – Teenus I
Meditsiiniline abi jätkutoena seisneb aktiivses üldise tervise, sh seksuaaltervisega seotud probleemide jälgimises ja ravis, et ennetada seksuaalvägivallast tingitud pikaajalisi tervisemõjusid. Meditsiiniline jätkutugi hõlmab järgmisi tegevusi: seksuaalsel teel levivate infektsioonide/ HIV-i nakatumise ja soovimatu raseduse kindlakstegemine, vaimse tervise probleemide, sotsiaalse toimetulematuse ja krooniliste somaatiliste haiguste avastamine ja ennetamine. Seega lisaks nakkuste ja raseduse seirele aitab meditsiiniline jätkutugi välja selgitada need, kes vajavad edasist suunamist psühholoogilise, psühhiaatrilise, eriarstliku jm abi järele. Eeldatavaks vajaduseks on üks arsti esmane visiit ja üks korduv visiit ning lisaks suguhaiguste testid, kuid järelravi maht sõltub ohvri vajadustest ja võib kujuneda ka eelkirjeldatust suuremaks. Meditsiiniline järelravi toimub ambulatoorsete vastuvõttudena tervisekassa hinnakirja alusel ning teenuse osutajaks on naistearst/õde/ämmaemand; abi osutajateks on soovitavalt ja võimalusel esmast abi andnud personal. Teenuse osutaja peab tagama teenuste osutamise esmaspäevast reedeni tööpäeva jooksul.
Ravikindlustatud isikud Ravikindlustamata isikud
Ravikindlustatud isikute meditsiiniline järelravi on kaetud Tervisekassa poolt.
Käesoleva hanke raames rahastatakse meditsiinilist järelravi vaid ravikindlustamata isikutele (Ohvriabi seadus § 22 lg 3). Meditsiiniline järelravi on isikule tasuta, sh visiiditasuta. Käesoleva hanke raames rahastatakse meditsiinilise järelravi raames ravikindlustamata isikule arsti/ämma- emanda/õe vastuvõtud, ja seksuaalvägivalla toimumisega seotud analüüsid/uuringud, lähtudes Tervisekassa poolt vastavatele teenustele kehtestatud hinnakirjast ning teenuseosutajale tasutakse nimetatud hinnakirja alusel.
Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas – Teenus II (hanke osad 2, 4, 6, 8)
Lastemajateenuse üldine kirjeldus
1. Lastemajateenus on seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega lastele mõeldud riiklik teenus (Lastekaitseseadus § 291) 5 , mille osutamisel teeb SKA koostööd erinevate institutsioonidega. SKA on sõlminud ametliku koostöökokkuleppe Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuriga, kes on võtnud endale erinevad ülesanded ühtlustamaks seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite lahendamise praktikat Eestis.
2. Lastemajateenuse eesmärk on aidata kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale tuvastamisele, tagada lapsesõbralikum kohtlemine kriminaalmenetluses ja ohvriks langenud lastele ja peredele vajaliku abi korraldamine.
5 Lastekaitseseadus, RT I, 06.01.2023, 15, https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023015?leiaKehtiv
4
3. Lastemaja ülesanded: 3.1.1. tagada lapsesõbralik keskkond, arvestades lapse heaolu, turvalisuse ja
õigustega; 3.1.2. kindlustada, et laps saaks vajaliku abi; 3.1.3. luua võrgustik ja arendada organisatsioonide, ametite ja spetsialistide vahelist
koostööd; 3.1.4. tagada lastemajateenuse järjepidev areng.
4. Lastemaja poole saavad pöörduda kõik, kellel on lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus või teave – laps ise, pereliikmed, eestkostja, KOV, politsei ja ka teised asutused ja spetsialistid.
Teenuse kirjeldus
Esmase meditsiinilise ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas toimub kas erakorraliste või plaaniliste arsti/õe/ämmaemanda visiitidena, prognoositavalt on plaanilisi visiite 90%. Mõlemal juhul vormistatakse haiglapersonali töö koduvvisiidina haigla dokumentatsioonis. Plaanilisi visiite teostavad arstid, kellel on töökogemus seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes (SAKides). Plaanilisteks visiitideks lepitakse kokku kindel tööpäev ja ajavahemik, konkreetse visiidi toimumine lepitakse lastemaja personali ja arsti vahel kokku nädalase etteteatamisega. Plaanilise visiidi sisuks on seksuaalvägivalla kahtlusega lapsega kontakti loomine, esmane seisundi hindamine, vestlus võimaliku seksuaalvägivalla kohta, lapse tervisevajaduste kohta (sh kas vajab kontratseptsiooni ja testimist seksuaalsel teel levivate haiguste (STLH) suhtes, vaimse tervise seisundi hindamine, sh enesekahjustamise risk), lapse ettevalmistamine meditsiiniliseks läbivaatuseks, vajadusel lapse suguelundite ja kogu keha läbivaatus, vajadusel STLH proovide kogumine, pärast läbivaatust seksuaaltervisealane nõustamine, lapse toetava pereliikmega vestlus lapse nõusolekut ja vajadusi arvestades, järelvisiidi vajadusel selle kokkuleppimine, ravivajaduse korral ravimite väljakirjutamine ja seonduv nõustamine, analüüsivastuste teavitamise osas kokku leppimine. Erakorralisi visiite teostab spetsiaalselt väljakutsutav SAKi valvepersonal, kui eelneva info põhjal (telefonivestlus lastemaja töötaja ja valvepersonali vahel) võib eeldada, et seksuaalvägivald/selle kahtlus on toimunud eelneva 7 päeva jooksul. Otsuse, kas lapse abistamine toimub haiglas või lastemajas, langetab valves olev arst, lähtuvalt juhtumi iseloomust. Erakorralise visiidi sisuks on ohvri seisundi esmane hindamine ja esmane psühhosotsiaalset abi, meditsiiniline läbivaatus koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega ja meditsiiniline abi – nii nagu see on kirjeldatud Teenus I juures (Esmane meditsiiniline ja psühhosotsiaalne abi). Võimalusel kutsutakse alla 14-aastaste laste puhul jagatud läbivaatuseks kohale ka kohtuarst. Juhtumi dokumenteerimine arsti poolt toimub nii plaanilise kui erakorralise visiidi puhul haiglas ning ka sellele kuluv tööaeg läheb arsti töömahu sisse, lisaks lastemajas lapsega vestlemiseks ja lapse läbivaatusele kulunud ajale. Teenuse osutamine lastemajas SAK personali poolt toimub lapsesõbralikul ja professionaalsel moel, samade standardite alusel nagu on kirjeldatud Teenus I juures. SAK tagab erakorraliste visiitide osutamise lastemajas esmaspäevast pühapäevani 24/7 kogu raamlepingu perioodi jooksul vähemalt eesti ja vene keeles ning plaaniliste visiitide teenuse osutamise eelneva kokkuleppe alusel kindlatel kellaaegadel esmaspäevast reedeni tööpäeva jooksul kogu raamlepingu perioodi vältel vähemalt eesti ja vene keeles. SAK personali visiidid lastemajja saavad toimuda selleks vastavate institutsioonide poolt antud tegevuslubade ja kooskõlastuste olemasolul.
5
Alaealisest seksuaalvägivalla ohvrist teavitamise kohustus. Alaealise seksuaalvägivalla ohvri abistamine toimub Ohvriabi seaduse (§ 23) järgi ja Lastekaitseseaduses sätestatud abi võimaldamiseks edastab seksuaalvägivalla kriisiabi osutaja esimesel võimalusel Sotsiaalkindlustusametile selle lapse andmed, kellele teenuse osutamisel ilmnes, et last on seksuaalselt väärkoheldud, või tekkis selline kahtlus (Ohvriabi seadus § 23 lg 2 ja 3).
Nõuded teenuseosutaja meeskonnaliikmetele
Teenuseosutajal peab hankelepingu vahetuks täitmiseks olema meeskond, kes vastab järgmistele nõuetele:
isikud, kes tegelevad bioloogilise materjali ehk tõendusmaterjalide kogumisega vastavalt juhendile meedikutele - peavad olema läbinud vastava õppe või koolituse;
naistearst ja arst, õde ja ämmaemand – peavad omama vastavat erialast haridust ja erialast töökogemust ja kes on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis vastava tervishoiuteenuse osutajana.
Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud vastavalt määrusele6 (§ 2 lg 8) ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse ühe aasta jookusul peale tööleasumist. Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik, kes oli teenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama määruses esitatud nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a.
Kõik lastega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid peavad vastama lastekaitseseaduse §- le 20. Pakkuja peab kontrollima nimetatud nõudele vastavust Lastekaitseseaduse §-20 sätestatud tingimustel ning hankija nõudmisel esitama tõendid selle kohta.
6 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. RT I, 04.04.2023, 13. https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023013
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
.....................(edaspidi Täitja) registrikood..........., asukoht ......................... , mida esindab juhatuse liige ......................,
edaspidi eraldi Pool ning koos ja ühiselt Pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud Tellija korraldatud sotsiaalteenuste riigihanke „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamine“ alusel. Riigihange hõlmab seksuaalvägivalla ohvrile alljärgnevaid teenuseid:
1.1.1. esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine (edaspidi Teenus I) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud tingimustel;
1.1.2. esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas (edaspidi Teenus II) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud tingimustel.
1.2. Täitja on esitanud pakkumuse ja tema pakkumus on tunnistatud edukaks X. osa – ................ piirkonnas ning Täitja osutab Lepingus kokku lepitud teenust tervishoiuasutuses asukohaga ............. Nimetatud piirkonnas ja märgitud tervishoiuasutuses osutab Täitja Teenust I ja Teenust II. Täitja lähtub teenuste osutamisel riigihanke alusdokumentides, Lepingus ja Täitja pakkumuses sätestatust.
1.3. Leping on haldusleping ohvriabi seaduse § 15 lg 3 alusel ja halduskoostööseaduse § 3 lg 1 tähenduses ning Lepingule kohaldatakse nimetatud õigusaktides sätestatut. Käesoleva Lepinguga annab Tellija Täitjale üle Lepingu dokumentides kirjeldatud haldusülesande täitmise.
1.4. Leping on mitme pakkujaga sõlmitud raamleping, mille alusel teenust tellitakse raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, kirjalikku hankelepingut ja minikonkurssi korraldamata (riigihangete seaduse § 30 lg 6 p 1). Raamlepingu eesmärgiks on määrata kindlaks raamlepingu esemeks olevate teenuste tellimise ja osutamise ning hankelepingute sõlmimise tingimused raamlepingu kehtivuse ajal.
1.5. Lepingu alusel tellitavaid teenuseid rahastatakse riigieelarvest.
1.6. Tellija teostab Lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet.
1.7. Lepingu lahutamatuteks osadeks on:
1.7.1. Lisa 1 - pakkumuskutse koos kõikide lisadega, sh tehniline kirjeldus;
1.7.2. Lisa 2 - teenuste hinnakiri;
1.7.3. Lisa 3 - läbivaatuse protokoll;
1.7.4. Lisa 4 - täitja poolt esitatud pakkumus;
1.7.5. Lisa 5 - andmetöötlusleping;
1.7.6. Lisa 6 – lühivorm.
1.7.7. Poolte vahelised kirjalikud teated.
1.7.8. Lepingu muudatused, mis allkirjastatakse pärast Lepingu sõlmimist.
2. Lepingu hind. Teenuste tellimine raamlepingu alusel
2.1. Lepingu eeldatavaks ja ühtlasi maksimaalseks maksumuseks, mis hõlmab kõiki raamlepingu partnereid ja nende poolt osutatavaid kõiki teenuseid, on 49 999 eurot ilma käibemaksuta (eelnevalt ja edaspidi Lepingu hind). Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid Lepingu hinna ulatuses. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub teenuseid saavate isikute arvust, neile osutatud teenustest ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kogumaht kujuneda väiksemaks kui Lepingu hind. Lepingu sõlmimisega ei seo Tellija end kohustusega esitada tellimusi või teha seda kindlas mahus. Täitja kinnitab, et tal on valmidus osutada Lepingus kokku lepitud teenuseid kogu Lepingu tähtaja jooksul.
2.2. Lepingu alusel teenuste tellimisel lähtutakse Lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustest. Teenuseid tellitakse vajaduspõhiselt.
2.3. Hankelepingute sõlmimine raamlepingu partneritega toimub lähtudes põhimõttest, et ohvril on õigus vabalt valida teenuseosutaja raamlepingu partnerite hulgast. Teenus loetakse raamlepingu partnerilt tellituks ohvri pöördumisel raamlepingu partneri poole ning Tellija ja täitja vahel eraldi kirjalikku hankelepingut ei sõlmita.
2.4. Raamlepingu alusel Täitja poolt osutatavate Teenuse maksumus on sätestatud Lepingu Lisas 2. Teenuste maksumused on lõplikud ja sisaldavad kõiki kulutusi, mis on vajalikud Lepingu täitmiseks ja teenuste nõuetekohaseks osutamiseks. Hankija ei hüvita Lepingu täitmisel Täitjale mingeid täiendavaid kulusid ega tee mistahes täiendavaid makseid. Teenuste maksumus ei ole seatud sõltuvusse ka tellitavate teenuste mahust. Täitja tagab Lepingu perioodi jooksul kõikide kokku lepitud teenuste kättesaadavuse ja osutamise olenemata Tellija või Täitja prognoositud mahust.
2.5. Täitja on teadlik, et ohvriabiteenuse raames ehk käesoleva Lepingu alusel hüvitab Tellija Täitjale kui tervishoiuteenuse osutajale Lepingu alusel osutatud tervishoiuteenuste kulud üksnes osas, mida ravikindlustus ei kata.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. osutama Teenust Lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel, kvaliteetselt ja kooskõlas õigusaktidega;
3.1.2. järgima halduskoostöö seaduse § 15 sätestatud tegevuspiiranguid ning selles sätestatud juhtudel teavitama Tellijat või saama Tellija nõusoleku;
3.1.3. esitama Tellijale igakuiselt koondarve osutatud teenuste kohta vastavalt Lepingu punktile 4.2;
3.1.4. esitama Tellijale teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks statistilise kokkuvõtte eelmises kuus teenuseid saanud ohvrite mitteisikustatud andmetega, lähtudes läbivaatuse protokollidest (raamlepingu Lisa 3);
3.1.5. esitama juhtumi järgselt seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAKi) pöördunu kohta ohvriabiteenuse saamiseks ning alaealisest ohvrist lühivormil (Lisa 6) SKA poolt määratud e-posti aadressile krüpteeritult või läbi turvalise dokumendi edastamise keskkonna isikustatud andmed;
3.1.6. teavitama viivitamatult Tellijat Lepingu täitmist takistavatest puudustest ja takistustest ning korraldama nende kõrvaldamine;
3.1.7. järgima Tellija täiendavaid ning põhjendatud juhiseid ja ettepanekuid Teenuse osutamisel ja Lepingu täitmisel;
3.1.8. Teenuse osutamise jooksul koostatud teavitusmaterjale, juhendeid või muid Teenuse osutamiseks vajalikke dokumente kooskõlastama Tellijaga;
3.1.9. tegema proaktiivset koostööd piirkonna ohvriabitöötajatega ja lastemajaga ohvri parema abistamise ja kiirema traumast taastumise nimel;
3.1.10. täitma Lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Täitja ei tohi oma Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele ilma Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekuta;
3.1.11. võimaldama Tellijal teostada Lepingu p 3.4.3 nimetatud järelevalvet ja kontrolli, sh esitama Tellijale kogu selleks vajaliku dokumentatsiooni ja kõik andmed;
3.1.12. esitama majandusaasta aruande vastavalt raamatupidamise seadusele.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada Tellijalt tema valduses olevat ja Teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni;
3.2.2. teha Tellijale ettepanekuid Teenusele suunatud isikule vajalike teenuste osas;
3.2.3. saada teenuse osutamise eest tasu Lepingus kokku lepitud tingimustel.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. andma Täitjale Teenuse osutamiseks enda valduses olevat informatsiooni, kui see on vajalik Teenuse osutamiseks;
3.3.2. maksma Täitjale osutatud Teenuse eest tasu Lepingus kokku lepitud tingimustel;
3.3.3. tegema Täitjaga koostööd Lepingu eesmärkide täitmiseks.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. saada Täitjalt informatsiooni Teenuse osutamise ja Lepingu täitmise kohta;
3.4.2. nõuda kokku lepitud Teenuse osutamist vastavalt Lepingus ja selle lisades nimetatud tingimustel;
3.4.3. teostada igal ajal Teenuse osutamise üle järelevalvet, sh nõuda Täitjalt Teenuse osutamisega seotud dokumentatsiooni ja muid andmeid, teostada Täitja juures kohapealset kontrolli;
3.4.4. teha vajadusel ettepanekuid Lepingu täitmise kohta;
3.4.5. nõuda Täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist;
3.4.6. tagastada Täitjale koondarve juhul, kui see ei ole nõuetekohane ja keelduda arve maksmisest, kuni nõuetekohase arve esitamiseni;
3.4.7. saada Täitjalt selgitusi osutatud teenuste otstarbekuse ja vajalikkuse kohta;
3.4.8. võtta kasutusele õigusaktides sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.
4. Teenuse osutamise eest tasumine
4.1. Tellija tasub Teenuse osutamise eest vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja tasu maksmise põhimõtetele.
4.2. Täitja esitab Tellijale iga kuu 10. kuupäeval eelneva kuu e-arvena koondarve eelmises kuus osutatud teenuste kohta. Arve peab vastama õigusaktidega ette nähtud nõuetele ning sisaldama andmeid osutatud teenuste kogused/ ühikud ja nende maksumuse vastavalt Lisale 2. Arvele tuleb märkida lepingu number ja hanke nimetus koos kontaktisiku nimega. Arve koopia tuleb Tellijale esitada elektroonselt, e-posti aadressile [email protected].
4.3. Tellija kannab tasu Lepingu alusel osutatud teenuste eest Täitja pangakontole hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul pärast korrektse koondarve esitamist Tellijale.
4.4. Tellija ei teosta ettemakseid.
5. Lepingu rikkumine ja vastutus
5.1. Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud siis, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav, v.a kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
5.2. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest ja sellega tekitatud kahjude eest Lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses.
5.3. Juhul kui Täitja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi summas 500 (viissada) eurot iga rikkumise eest.
5.4. Kui Täitja rikub isikuandmete töötlemise reegleid, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 5000 eurot iga rikkumise eest.
5.5. Tellija esitab leppetrahvi kohta Täitjale kirjaliku nõude. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Täitjat Lepingu täitmise kohustusest.
5.6. Leppetrahvi nõue ei välista haldusjärelevalve meetmete kasutamist.
5.7. Juhul kui Tellija ei maksa nõuetekohaselt esitatud arveid 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvete kättesaamisest arvates, on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) iga viivitatud kalendripäeva eest tasumisega viivitatud summalt.
6. Lepingu muutmine
6.1. Pooled võivad Lepingu muutmises kokku leppida, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka osutamise tagamiseks.
6.2. Lepingu muutmiseks sõlmivad Pooled kirjaliku kokkuleppe. Lepingu muudatused jõustuvad pärast mõlema Poole esindaja allkirjastamist või Poolte poolt määratud tähtajal.
6.3. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal täitja nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni 6 kuud ja/või vajadusel suurendada Lepingu mahtu tingimusel, et ei ületata pakkumuskutses nimetatud maksimaalset maksumust kõigi Lepingu täitjate peale kokku. Kui üks või mitu raamlepingu Täitjat ei soovi raamlepingu tähtaega pikendada või maksimaalset maksumust suurendada, ei mõjuta see Tellija õigust pikendada raamlepingut Täitjatega, kes on pikendamisega ja maksumuse suurendamisega nõustunud.
7. Lepingu kehtivus, lõppemine ja ülesütlemine
7.1. Raamleping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni 30.04.2025 või kuni Lepingu punktis 2.1 sätestatud piirmäära täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus täitub varem. Raamlepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast vastava lepingu lõppemist.
7.2. Kui Pool rikub Lepingus sätestatud kohustust, on teisel Poolel õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda.
7.3. Tellijal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda ka muu mõjuva põhjuse olemasolul, sh halduskoostöö seaduse § 11 toodud alustel või kui Tellijal puuduvad Lepingu täitmiseks rahalised vahendid või esineb muu asjaolu, mille puhul ei saa eeldada, et Lepingu täitmine jätkub. Tellija teatab Täitjale Lepingu lõpetamisest kirjalikult ette vähemalt 10 (kümme) kalendripäeva.
7.4. Lepingu ülesütlemine ei vabasta Pooli kohustuste täitmisest, mis on tekkinud enne Lepingu ülesütlemist ja mida kohustuse olemusest tulenevalt tuleb täita ka pärast Lepingu lõppemist.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
8.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
8.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.5. Täitja kohustub tagama Lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides ning andmetöötluse lepingus (Lisa 5) sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
9. Kontaktisikud
9.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on Annika Silde, e-post [email protected], telefon 5301 9607.
9.2. Täitja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on ..................................................
9.3. Kontaktisikute muutumisest teavitavad Pooled viivitamatult teist Poolt e-kirjaga. Kontaktisikud loetakse muudetuks alates e-kirja saatmisest.
10. Vääramatu jõud
10.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega võinud näha (vääramatu jõud). Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna loodusõnnetusi, üldstreiki, massilisi rahutusi Lepingu täitmise asukoha haldusüksuses, sõda või õigusakti, mis oluliselt takistab Lepingu täitmist ning muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.
10.2. Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teatama teist Poolt.
10.3. Vääramatu jõud muudab Lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille jooksul Lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu võimatu.
10.4. Juhul kui vääramatu jõu asjaolud kestavad enam kui 30 (kolmkümmend) päeva, on Pooltel õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda. Sellisel juhul ei ole Pooltel õigus nõuda teineteiselt Lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.
11. Teadete edastamine
11.1. Pooled edastavad Lepinguga seotud teated kontaktisikutele telefoni või e-posti teel, välja arvatud Lepingu punktis 11.2 sätestatud juhtudel.
11.2. Poole iga nõue, mis esitatakse teisele Poolele tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis ja saadetakse teisele Poolele elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna või posti teel tähitud kirjaga.
12. Lõppsätted
12.1. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ja headest tavadest.
12.2. Lepinguga seotud eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mitte saavutamisel lahendatakse vaidlused halduskohtus.
12.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
13. Poolte andmed ja allkirjad
Tellija Täitja
Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975 Registrikood
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
Telefon 640 8118 Telefon
E-post [email protected] E-post
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor juhatuse liige
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla [email protected] Tervise 1 31025, Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Ida-Viru maakond
Meie 24.01.2025 nr 5.2-8/2695-1
Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamise tellimine kahe hanke vaheliseks perioodiks (nr 2)
Seoses sellega, et raamlepingud seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamiseks lõppesid novembris 2024 kehtestatud piirmäära (225 000 eurot) täitumise tõttu ning 29.10.2024 tellitud teenuse piirsumma 29 999 eurot lõppeb eeldatavasti enne, kui teenuse pakkumiseks uue hanke leping sõlmitakse, siis soovime tellida teenuse jätkumise huvides hankepartnerilt Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamist samadel alustel ja hinnaga, mis on sätestatud Sotsiaalkindlustusametiga lõppenud lepingus (nr 5.2-9/3518-1). Uus hange on veel Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt läbiviimisel. Teenuse pakkumise tehniline kirjeldus ja alus: varasemalt kehtinud raamlepingud nr 5.2-9/3515- 1, 5.2-9/3516-1, 5.2-9/3517-1, 5.2-9/3518-1 Teenuse algus: alates 01.02.2025 Teenuse lõpp: eelduslikult kuni 28.02.2025 või ajani mil sõlmitakse uue perioodi leping. Teenuse maksumus: eeldatav ja ühtlasi maksimaalne maksumus 49 999 eurot ilma käibemaksuta, mis hõlmab kõiki raamlepingu partnereid ja nende poolt osutatavaid kõiki teenuseid. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid antud hinna ulatuses. Palume, et kinnitaksite tellimust vastates selle e-kirja kõikidele osapooltele hiljemalt 28. jaanuar 15:00. Peale tellimuse kinnitamist sõlmime raamlepingupartneritega lepingu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annika Silde
teenusomanik (seksuaalvägivald) 5301 9607, [email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Leping | 30.01.2025 | 4 | 5.2-9/4693-1 | Muu leping | ska | |
| Leping | 30.01.2025 | 4 | 5.2-9/4692-1 | Muu leping | ska | |
| Leping | 30.01.2025 | 4 | 5.2-9/4691-1 | Muu leping | ska | |
| Leping | 30.01.2025 | 1 | 5.2-9/4690-1 | Muu leping | ska | |
| Vastus | 27.01.2025 | 1 | 5.2-8/2695-2 | Kiri SISSE | ska | AS Lääne-Tallinna Keskhaigla |
| Vastus | 27.01.2025 | 1 | 5.2-8/2695-4 | Kiri SISSE | ska | Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
| Kiri | 24.01.2025 | 3 | 5.2-8/2695-1 🔒 | Kiri VÄLJA | ska | Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Pärnu Haigla, Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, SA Pärnu Haigla |
| Kiri | 13.11.2024 | 1 | 5.2-8/33819-1 🔒 | Kiri SISSE | ska | SA Tartu Ülikooli Kliinikum |
| Kiri | 13.11.2024 | 1 | 5.2-8/33823-1 🔒 | Kiri SISSE | ska | Lääne-Tallinna Keskhaigla AS |
| Kiri | 13.11.2024 | 1 | 5.2-8/33822-1 🔒 | Kiri SISSE | ska | Ida-Viru Keskhaigla |
| Kiri | 01.11.2024 | 3 | 5.2-8/32667-1 🔒 | Kiri SISSE | ska | Pärnu Haigla |
| Kiri | 23.10.2024 | 12 | 5.2-8/31600-1 🔒 | Kiri VÄLJA | ska | Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Pärnu Haigla, Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, SA Pärnu Haigla |
| Leping | 25.07.2023 | 468 | 5.2-9/3515-1 | Muu leping | ska | |
| Leping | 25.07.2023 | 468 | 5.2-9/3518-1 | Muu leping | ska | |
| Leping | 25.07.2023 | 468 | 5.2-9/3517-1 | Muu leping | ska | |
| Leping | 25.07.2023 | 468 | 5.2-9/3516-1 | Muu leping | ska |