Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	8-5/24/17948-2
Registreeritud	04.11.2024
Sünkroonitud	06.11.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE
Sari	8-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik	8-5/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Lääneranna Vallavalitsus
Vastutaja	Kert Süsmalainen (Users, Merendusteenistus, Laevateede ja sadamate osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (62813 tm).

Failid

E-kiri.eml

Virtsu sadama KMH programm ELLE 230924.pdf

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju

hindamise programm

AVALIKUSTAMISEKS

Projekt number 24KK35

Tallinn

2024

Nimetus Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Versioon Avalikustamiseks

Töö nr 24KK35

Aeg September 2024

Arendaja AS Saarte Liinid

Reg nr: 10216057

Aadress: Rohu tn 5, Kuressaare, 93819, Saaremaa vald

Kontaktisik: Hillar Varik

E-post: [email protected]

Keskkonnamõjude hindaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn

Telefon: 6117690

E-post: [email protected]

Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090)

Lea Jalukse, MSc

Kadri Kipper-Klaas, MSc

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle

lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle

kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4

2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ............................................... 5

2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht ......................................................................5

2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ............................................................................................6

2.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid .......................................................................... 11

3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................................ 12

3.1 Kavandatava tegevuse ala üldiseloomustus ............................................................................ 12

3.2 Vesi ........................................................................................................................................... 12

3.3 Looduskeskkond ....................................................................................................................... 13

3.3.1 Natura 2000 võrgustiku alad ......................................................................................................... 15

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................... 17

4.1 Eesti mereala planeering .......................................................................................................... 17

4.2 Lääne maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................................... 17

4.3 Pärnumaa arengustrateegia ..................................................................................................... 17

4.4 Lääneranna valla üldplaneeringud ........................................................................................... 18

4.5 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ........................................................................ 18

4.6 Suure väina püsiühendus ......................................................................................................... 19

5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................................................ 20

6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA TEAVE VAJALIKE UURINGUTE KOHTA ............................................... 22

6.1 Natura hindamine .................................................................................................................... 22

7 KMH JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................................... 24

7.1 Ülevaade programmi avalikustamisest .................................................................................... 27

8 KMH OSAPOOLED, EKSPERDIRÜHM, ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVIPOOLED ......................................... 28

8.1 KMH osapooled ........................................................................................................................ 28

8.2 Eksperdirühm ........................................................................................................................... 28

8.3 Asjaomased asutused ja huvipooled ........................................................................................ 29

KASUTATUD MATERJALID................................................................................................................... 30

LISA 1 .......................................................................................................................................... 31

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 4

1 SISSEJUHATUS

AS Saarte Liinid kavandab Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimist,

väikelaevasadama laiendamist, kaldakindlustuste rajamist ja sadama akvatooriumi

hooldussüvendustöid. Selleks on ta esitanud Ehitisregistris ehitusloa taotluse nr 2311271/11446 Virtsu

sadamakai ja kaldarambi (ehitisregistri kood 220231608) rekonstrueerimiseks.

Sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise, kaldakindlustuste rajamise ja väikelaevasadama

laiendamise puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja keskkonnaluba vee erikasutuseks,

hooldussüvendustööde puhul keskkonnaluba vee erikasutuseks. Ehitusloa andja on Lääneranna

Vallavalitsus ja vee erikasutusloa andja on Keskkonnaamet.

Kavandatav tegevus kuulub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi ka KeHJS) §6 lg1 p17 olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka (mere süvendamine alates

pinnase mahust 10 000 m3), mille puhul on KMH kohustuslik ning sellise tegevuse korral algatatakse

KMH selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hindamine (KMH) on algatatud Lääneranna

Vallavalitsuse korraldusega 18.10.2023 nr 547.

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,

inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Käesolev keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) programm on koostatud, järgides keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (RTI, 24.03.2005, 15, 87). KMH protsess viiakse läbi vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja heale tavale.

KMH programmis kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise ulatust ja hindamismetoodikat ning

esitatakse KMH protsessi kirjeldus ja ajakava. Lisaks nimetatakse programmis KMH huvitatud

osapooled.

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5

2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED

VÕIMALUSED

2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht

Virtsu sadam asub Väinameres Suure väina idarannikul (Tabel 1). Sadam on üks tihedama liiklusega

sadamaid Eestis, peamine Eesti mandriala ühendus Saare maakonnaga käib läbi Virtsu sadama ja

Kuivastu sadama Muhumaal.

Vabariigi Valitsus on otsustanud kasutusele võtta uue taastuvenergial töötava parvlaeva. Uus laev on

kavandatud senistest pikemana ja suurema mahutavusega, seetõttu on sadamas olemasolevad kaid

vaja ümber ehitada1 . Kai nr 6 on vaja rekonstrueerida, et ta vastaks uue parvlaeva gabariitidele. Vaja

on rajada ka elektrienergial sõitva laeva toiteks vajalik kaldataristu. Lisaks on kavas parema ühenduse

tagamiseks laiendada väikelaevasadamat.

Hooldussüvendustööde eesmärgiks on sadama jooksev hooldus.

Kavandatavad tööd toimuvad Virtsus sadama akvatooriumis ning kaadamiskohal Suures väinas.

Kaadamiskoha asukoht täpsustub KMH käigus.

Tabel 1. Sadama koordinaadid ja nende vahele jääv rannajoon2

Põhjalaius Idapikkus

58º 34' 31,13"N 23º 30' 10,22"E

58º 34' 31,90"N 23º 30' 06,52"E

58º 34' 38,75"N 23º 30' 15,55"E

58º 34' 38,83"N 23º 30' 36,98"E

58º 34' 36,59"N 23º 30' 41,37"E

58º 34' 27,28"N 23º 30' 44,04"E

Sadama veeala üldpindala on 17,5 ha. Sadama maa-ala üldpindala on 8,16 ha. Sadamas on 10 kaid

(Joonis 1, Tabel 2).

Tabel 2. Kaid Virtsu sadamas3

Kai nr Liik Kasutus Sügavus kai ääres

(m) EH2000

Pikkus (m)

Kai nr 1 Statsionaarne parvlaevakai 5.8 102

Kai nr 2 Statsionaarne kaubakai 5.8 48

Kai nr 3 Statsionaarne seisukai 5.0 20

Kai nr 4 Statsionaarne parvlaevakai 5.0 130

Kai nr 5 Statsionaarne seisukai 4.3 30

Kai nr 6 Statsionaarne parvlaevakai 5.0 72

Kai nr 7 Ujuvkai jahtide kai 2.4 24

Kai nr 8 Statsionaarne kaubakai 6.8 160

Kai nr 9 Ujuvkai jahtide kai 1.6 18

Kai nr 10 Ujuvkai jahtide kai 1.2 15

1 Vastavalt majandus-ja taristuministri kirjadele 01.09.2021 nr 5-1/2021/21-5147-1, 11.10.2021 nr 5-1/2021/21-5147-2 ja 23.11.2022 nr 5-1/2021/21-5147-3 2 Vabariigi Valitsuse 30.06.2011 korraldus nr 276. Virtsu sadama akvatooriumi piiride määramine 3 Sadamaregister. Virtsu Sadam. https://sadamaregister.ee/sadam/394 (vaadatud 20.09.2024)

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 6

Joonis 1. Virtsu sadama kaide paigutus (Allikas: Sadamaregister4)

2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeritud on järgmised tööd:

1. kaide nr 1 ja 4 pikendamine, põhjakindlustusplaatide asendamine ja lisamine ning kaiseina

remont; kai nr 3 lammutamine tagamaks parvlaevade sujuvam sildumine kai nr 4 ääres;

2. kai nr 6 ümberehitamine ja laiendamine ning süvendustööd uue parvlaeva vastuvõtmiseks ja

väikesaartega ühenduse tagamiseks; sõidukite ooteala ja olemasoleva väikelaevasadama

laiendamine ja kaldakindlustuse rajamine;

3. hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses mahus kuni 100 000 m3 10-aastase

perioodi jooksul ja süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas (nt Uulutilaiu ajalooline

kaadamisala);

4. akvatooriumi süvendamisel ammutatava aluskehandi rajamiseks sobiva pinnase ja

lammutamisel saadava pinnase paigutamine madalale merealale kaide nr 1 ja 8 vahel ala

täitmiseks ning kalda kindlustamine ja kai rajamine täidetud ala äärde.

Kaide 1 ja 4 pikendamine, põhjakindlustusplaatide asendamine ja lisamine ning kaiseina remont. Kai

nr 3 lammutamine tagamaks parvlaevade sujuvam sildumine kai nr 4 ääres.

4 Sadamaregister. Virtsu Sadam. https://sadamaregister.ee/sadam/394 (vaadatud 20.09.2024)

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7

Kai nr 1 kaiseina remondiks (sulundseina katmine raudbetoonplaatidega) on ehitusteatis (nr

2411201/11770) esitatud ning veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (reg nr RE.VT/521867) juba

väljastatud. Kai nr 3 lammutamiseks on ehitisregistris esitatud täieliku lammutamise teatis (nr

2411582/00990). Neid tegevusi KMHs täpsemalt ei käsitleta, arvestatakse vaid võimalikku koosmõju.

Lisaks on kavas kaid nr 1 pikendada uute parvlaevade sildumise võimaldamiseks, ühtlasi rajatakse kai

pikenduse ulatuses raudbetoonplaatidest põhjakindlustus ning asendatakse vajalikul määral kai 1 ja 4

olemasolev amortiseerunud põhjakindlustus (Joonis 2).

Joonis 2. Kaide nr 1 ja 4 pikendamine ja põhjakindlustusplaatide lisamine ja asendamine. Väljavõte

jooniselt 4-02_v02 Virtsu sadama perspektiivsed ehitustööd. Asendiplaan. R. Männikus, 2024.

Kai nr 6 ümberehitamine ja laiendamine ning süvendustööd uue parvlaeva vastuvõtmiseks ja

väikesaartega ühenduse tagamiseks. Sõidukite ooteala ja olemasoleva väikelaevasadama

laiendamine ja kaldakindlustuse rajamine.

Kai nr 6 moodustub praegusel hetkel 4 betoonpaalist, mille vahel on palkidest lainerahustusseinad ja

käigusild (Joonis 3). Uute laevade kasutuselevõtuga jääb olemasolev kai lühikeseks. Kavas on rajada

samas suunas uus kai, süvendada kaiesist pinnast ning rajada vajalikud kaldakindlustused (Joonis 4).

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 8

Parvlaevade sildumiskoht kaist läänes jääb samaks. Kai idapoolset külge (rajatav kai nr 7) hakkavad

kasutama väiksemad alused. 6. kai läänepoolse liini ees on projekteeritud sügavuseks 5,80 m.

Idapoolse liini (kai nr 7) sügavuseks on 3,50 m. Kai renoveerimise käigus on vaja merepõhja süvendada

kaist läänepool esialgsete arvutuste järgi ligikaudu mahus 16200 m3 ja kaist idapool mahus 20100 m3

(sh väikelaevade sadama ala vt Joonis 5). Süvendusmahud põhinevad eelprojektil ja täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus.

Teises etapis on kavas laevalepääsu ooteala/juurdepääsuteed laiendada kahe sõidurea võrra, täites

selleks kaist nr 6 ja väikelaevasadamast kagusse jäävat mereosa (Joonis 3 esiplaanil olev maakividega

kindlustatud rannajoon liigub kahe sõiduraja võrra mere poole, vt ka Joonis 4).

Joonis 3. Regula on sildunud kai nr 6 äärde (betoonist paalid), näha on ka olemasolev

väikelaevasadam ujuvkaidega. Foto: ELLE, 2024 juuni.

Kolmanda etapina süvendatakse kaist nr 7 itta jäävat väikelaevasadama ala.

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9

Joonis 4. Kai nr 6 rekonstrueerimine, juurdepääsutee laiendamine ning rajatav väikelaevasadam.

Väljavõte eelprojekti jooniselt Virtsu sadam. Kai nr 6 ümberehitamine. Väikelaevasadama

laiendamine. Ehituse etapid. Joonis nr 4-05_v01. R. Männikus, 2023.

Hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses mahus kuni 100 000 m3 10-aastase

perioodi jooksul ja süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas.

Käesoleva KMH käigus hinnatakse ka mõjusid, mis tulenevad Virtsu sadama jooksvatest

hooldussüvendustöödest. Hooldussüvendustööde maksimaalne maht on 100 000 m3 pinnast 10

aastase perioodi jooksul. Seni on süvendustööde teostamise vajadust olnud ligikaudu iga 4 aasta järel.

Ühekordne süvendustööde maht on ligikaudu 25-40 000 m3. Sobiv kaadamiskoht leitakse käesoleva

KMH käigus lähtudes Helcomi soovitustest5, mille kohaselt tuleks eelistada süvendatava sette

kaadamist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii et see hakkaks toetama piirkonna

ökosüsteemide, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust. Ajalooliselt on Uulutilaiust läänes olnud

kaadamiskoht. Muuhulgas hinnatakse ka selle võimalikku sobivust.

Akvatooriumi süvendamisel ammutatava aluskehandi rajamiseks sobiva pinnase ja lammutamisel

saadava materjali kasutamine täiteks madalal merealal kaide nr 1 ja 8 vahel ning kalda

kindlustamine. Kindlustatud kaldaosa esise ala süvendamine ja välja ehitamine kaina.

Kai nr 3 lammutustöödel, samuti kai nr 6 renoveerimisel tekkib inertseid lammutusjäätmeid, mille

paigutamiseks kaalutakse madalat mereala kaide nr 1 ja 8 vahel. Lisaks kaasneb kai nr 6 renoveerimise

ning väikelaevasadama ala laiendamisega merepõhja süvendamine (Joonis 5). Kui süvendatav pinnas

osutub sobivaks aluskehandi rajamiseks, on kavas seda kasutada samuti kaide 1 ja 8 vahelise ala

5 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea; 2020

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 10

täitmiseks. Täitepinnase maht kuni veetaseme piirini oleks esialgsete arvutuste kohaselt 6000 m3 ja 1

m kõrguseni veepiirist 14000 m3.

Joonis 5. Kavandatavad süvendamistööd seoses kai nr 6 renoveerimise, juurdepääsutee laiendamise

ja väikelaevasadama rajamisega. Kuigi joonisel on väikesadamaala planeeritavaks sügavuseks

märgitud 3 m, on uuem plaan süvendada 3,5 meetrini. Väljavõte eelprojekti jooniselt Virtsu sadam.

Kai nr 6 ümberehitamine. Väikelaevasadama laiendamine. Süvendusplaan. Joonis nr 4-04_v01. R.

Männikus, 2023.

Samuti käsitletakse KMHs 1. ja 8. kai vahelise kalda välja ehitamist kaina, selleks tuleb uue kai esist ala

ning faarvaatrit süvendada 8 m sügavuseni (esialgsete arvutuste kohaselt mahus kuni 94 000 m3) ja

rajada raudbetoonist kai (vt Joonis 6)

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11

Joonis 6 Kai nr 1 ja 8 vahelise täiteala plaan. Väljavõte jooniselt Virtsu sadam. Perspektiivsed tööd

KMHsse. Täiteala ja süvendamise plaan. Joonis nr 4-03_v01. R. Männikus, 2023.

2.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid on erinevad lahendused arendaja poolt soovitud tegevuse

ellu viimiseks. Nendena saab käsitleda asukohaalternatiive (kaadamisalade puhul) ning tehnoloogilisi

alternatiive (kasutatava tehnoloogia puhul). Tehnoloogilisi alternatiive võrreldakse omavahel, kui

nendest tulenev keskkonnamõju millegi poolest erineb.

Ebareaalsed alternatiivid. Alternatiivina ei hinnata tegevusi, mis ei ole vastavuses arendaja poolt

soovitud eesmärkidega.

Alternatiividena kaalutakse kaadamisalade asukohaalternatiive ning võimalust süvendatavat pinnast

kalda tõstmiseks kasutada.

Kõiki alternatiive võrreldakse nullalternatiiviga. Nullalternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust

ellu ei viida.

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 12

3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Kavandatava tegevuse ala üldiseloomustus

Virtsu sadam asub Virtsu alevikus, Lääneranna vallas, Pärnu maakonnas.

Virtsu sadam asub Suure väina idakaldal Virtsu poolsaarel. Sadamani viib põhimaantee nr 10- Tallinna

maantee (katastriüksuse lähiaadress 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee). Sadama maismaa ala

pindala on 81626 m² ja sadam asub kahel eri kinnistul6:

• Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam (katastrikoodiga 19502:004:0032), sihtotstarbega

transpordimaa 50% ja tootmismaa 50%. Pindala 46005 m².

• Virtsu sadama laiendus (katastrikoodiga 19502:004:0026), sihtotstarbega 100% tootmismaa.

Pindala 35621 m².

Virtsu sadam on tiheda liiklusega, selle kaudu on korraldatud Eesti mandriala ühendus Saare

maakonnaga läbi Kuivastu sadama Muhumaal. Virtsu ja Kuivastu vahel liigub peamiselt 2 parvlaeva:

Tõll ja Piret, aeg-ajalt ka Regula. 2023. aastal liikus Virtsu-Kuivastu suunal keskmiselt 6 607 reisijat ja

3 105 sõidukit päevas.7 2023. aastal oli keskmine ööpäevane liiklussagedus Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare tee (lõik 58,170 -67,501 km) 2459 sõidukit (sõiduautode osakaal 72%, veoautode ja

autobusside osakaal 28%8).

Virtsu alevikus elas 2021. a statistikaameti andmetel 444 inimest9. Virtsule lähim linn on Lihula, mis

asub maanteed mööda 25,2 km kaugusel kirdes. Sadama ümbruses asuvad peamiselt

maatulundusmaa ning elamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus on eramajad. Sadam piirneb idast

üldkasutatava sihtotstarbega kinnistuga ja ärimaa sihtotstarbega kinnistuga, lõunast transpordimaa,

elamumaade ja maatulundusmaaga. Ranna ääres on rannaniit. Sadamast ligikaudu 1 km kaugusel

lõunas on tuulepark, kus asub 4 elektrituulikut ja ligikaudu 2 km kaugusel põhjas tuulepark 3

elektrituulikuga. Virtsus on lasteaed-põhikool, raamatukogu, pood, muuseum ja rahvamaja. Tuletorn

(sadamast ligikaudu 700 m edelas) on ehitatud 1951. aastal.10

Virtsus asub lisaks Virtsu sadamale ka kaks väikesadamat, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid -

ligikaudu 500 m kaugusel Virtsu vanasadam kolme statsionaarse kaiga (kogupikkusega 66,5 m) ning

ligikaudu 1,5 km kaugusel Virtsu kalasadam kahe statsionaarse ja ühe ujuvkaiga (kogupikkusega 112

m)11.

3.2 Vesi

Virtsu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal12. Lähim puurkaev Virtsu sadamale on AS Saarte Liinide

hallatav puurkaev sadama kinnistu piirist umbes 200 m kagus, mille põhjaveekogumiks on Siluri-

Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ja mida kasutatakse olmevee saamiseks13.

6 Maa-ameti geoportaal. Maainfo. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (vaadatud: 10.07.2024) 7 TS laevad aastaraamat 2023. https://www.praamid.ee/wp-content/uploads/2024/05/TS-Laevad-aastaraamat-2023.pdf 8 Transpordiamet. https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika#2023 (vaadatud: 03.07.2024) 9 Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik (vaadatud 12.07.2024) 10 Virtsu koduleht (Virtsu arenguselts MTÜ) https://virtsu.ee/ (vaadatud 12.07.2024) 11 Sadamaregister. Virtsu Sadam. https://sadamaregister.ee/sadam/394 (vaadatud 12.07.2024) 12 Maa-ameti geoportaal. Põhjavee kaitstus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r (vaadatud 11.07.2024) 13 Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu andmed. https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1690873906 (vaadatud 04.07.2024)

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13

Virtsu sadama läheduses ei leidu olulisi pinnaveekogusid. Sadamast 1,8 km kagus on Ännikse laht

(registrikood VEE2062830), looduslik järv mis on tekkinud seoses rannajoone taganemisega. Virtsu

poolsaart eraldab mandrist Mõisalaht, mis on samasuguse tekkega looduslik järv (registrikood

VEE2062820).

Virtsu sadam asub Suure väina ääres, mis on osa Väinamerest. Väinamerele on iseloomulik madal,

varjatud ja segunenud rannikuvesi. Merepõhja moodustavad peamiselt pehmed setted (sh muda, liiv).

Tänu madalaveelisusele ning pehmele substraadile on vee läbipaistvus sageli väga kehv14.

Sadamakaide ümbruses merepõhjas on viirsavi ja kruusakas/savikas liiv, edasi järgneb kivirohke

moreen ja aluskivimiks on paekivi.15

Väinamere rannikuvee kogumi (koodiga EE_16) viimane koondseisund on määratud aastal 202216,

mille järgi veekogumi ökoloogiline seisund on kesine (mittehea seisundi põhjuseks on toitained ja

eutrofeerumine) ning keemiline seisund on halb (põhjuseks elavhõbe kalades, PFOS vees). Veekogu

koondseisund on halb.

Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogum (koodiga EE_18), mis on Virtsu poolsaarest lõunas on samuti

halvas koondseisundis.17 Veekogumi ökoloogiline seisund oli kesine (näitajateks on seisundihinnangus

märgitud eutrofeerumine ja looduslik põhjus), keemiline seisund oli halb (põhjuseks elavhõbe kalades).

3.3 Looduskeskkond

Sadama ümbruses on osaliselt loodusliku rannaniiduga rand madala puittaimestikuga. Sadama ala on

suures osas inimtegevusest mõjutatud tehiskeskkond.

Virtsu poolsaart ümbritseb Väinamere hoiuala (Läänemaa) (registrikood KLO2000241)18, mis hõlmab

65226.4 ha, millest enamik (64335.3 ha) on vee ala. Hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide ja

liikide kaitse, millest paljud ei paikne kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas. Siiski kaitstakse ka

sadama ja võimaliku kaadamisala mõjualasse jäävaid elupaigatüüpe, sh. ka merepõhja ja ranna

elupaigatüüpe koos vastavate liikidega. Ala on seotud Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ning

Väinamere loodusalaga (vt ptk 3.3.1). Osa kavandatavatest tegevustest sadama-alal ulatuvad

Väinamere linnu- ja hoiuala piiresse.

Virtsu sadamast 800 m kirdesse ning poolsaarest lõunasse jääb Puhtu-Laelatu looduskaitseala

(registrikood KLO1000176)19. Muuhulgas hõlmab kaitseala ka Uulutilaidu ja seda ümbritsevat mereala,

mida kaalutakse ühe kaadamisala võimalusena. Kaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada:

1. eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike,

rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-,

sulgimis- ja toitumisalasid;

14 TÜ Eesti mereinstituut & AS MAVES. 2020. Mitteheas koondseisundis olevate rannikuveekogumite uuringuprogrammide koostamine. Versioon 2. https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021- 08/rannikuveekogumite_uuringuprogramm_aruanne_versioon_2.pdf 15 Tallinna Ülikool & Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Virtsu sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud 16 Pinnaveekogumite seisundiinfo, 2022. 17 Pinnaveekogumite seisundiinfo, 2022. 18 Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7351125 (vaadatud 10.07.2024) 19 Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7355014 (vaadatud 12.07.2024)

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 14

2. elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on

liivased ja mudased pagurannad (1140)3, rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160),

karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja

laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga

(7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070)

ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

3. liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp

(Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-

loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus),

laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius

collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel

(Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna

albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea),

händkakk (Strix uralensis) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);

4. nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on emaputk

(Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii),

vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu

(Vertigo geyeri);

5. ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex extensa),

valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), rohekas

õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik muguljuur

(Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kärbesõis

(Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandii) ja kõrge

kannike (Viola elatior);

6. kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need liigid on

lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll

(Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor),

väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus),

kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);

kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),

tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir (Pipistrellus

nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).

Virtsu poolsaarel ja sadama ümbruses leidub EELISe andmetel kaitstavaid liike ka väljaspool

kaitsealasid. III kategooria liikideks on hink (Cobitis taenia), jõgitiir (Sterna hirundo) ja kodukakk (Strix

aluco), taimeliikidest värvi-paskhein (Serratula tinctoria) ja vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii).

II kaitsekategooria liikidest leidub põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii), väikekosklat (Mergellus

albellus) ja taimeliike emaputk (Angelica palustris), tõmmu käpp (Orchis ustulata) ja kõrge kannike

(Viola elatior).

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15

3.3.1 Natura 2000 võrgustiku alad

Kavandatava tegevuse ala mõjupiirkonda (ja osaliselt ka alale) jäävad Väinamere linnuala (EE0040001)

ja Väinamere loodusala (EE0040002).

Väinamere linnuala pindala on 273217 ha, millest enamus ehk 226417,7 ha on veeala. Liigid, mille

isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas

clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart

(Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani

(Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea),

kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk

(Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus

olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica

atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-

vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus

serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas

(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt

(Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk

(Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),

vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere loodusala pindala on 253 958,9 ha, millest enamus ehk 211 516,7 ha on veeala. Loodusala

kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110),

jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220),

merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed

(4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid

(8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Lisaks

kaitstakse loodusalal järgmiste II lisas nimetatud liikide isendite elupaiku: hallhüljes (Halichoerus

grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 16

(Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk

(Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas

(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik

(Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas

aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus),

vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo

geyeri).

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

4.1 Eesti mereala planeering

Üleriigiline planeering „Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi

teemaplaneering“20 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146.

Mereala planeeringu suunisena on välja toodud, et oluline on tagada väljakujunenud

sadamavõrgustiku toimimine. Meretranspordi edasisel arengul on olulised nii rahvusvaheline

laevaliiklus kui kohalik laevaliiklus, sh ühendus saartega. Kuigi kauba- ja reisisadamate võrgustik on

valdavalt välja arenenud, toimub vastavalt vajadustele nende sadamate laiendamine. Lisaks vajavad

investeeringuid olemasolevate sadamate rajatised, mille eluiga hakkab lõppema.

Mereala planeeringus seatud meretranspordiga seotud tingimused on suunatud eelkõige

olemasolevate veeliiklusalade ja muude uute mereala kasutustega seotud konfliktide vältimisele

(vesiviljelusalad, puhkealad, tuuleenergeetika arendusalad jm). Seatud tingimused ei suuna/piira

otseselt kavandatavat tegevust.

Kavandatav tegevus on mereala planeeringuga kooskõlas ja toetab selle suuniseid.

4.2 Lääne maakonnaplaneering 2030+

Maakonnaplaneeringud on koostatud ajal, kui Virtsu sadam kuulus haldusterritoriaalselt Lääne

maakonna koosseisu. Seetõttu on asjakohane hinnata kooskõla Läänemaa mitte Pärnumaa

maakonnaplaneeringuga. Lääne maakonnaplaneering 2030+21 on kehtestatud 22.03.2018.

Maakonnaplaneering toob välja Virtsu sadama riikliku olulisuse. Virtsu sadama tähtsus seisneb

eelkõige kohalike elanike ja turistide teenindamises.

Planeering seab üldised põhimõtted sadamate arendamiseks, milleks on muuhulgas:

• Soodustada riikliku tähtsusega Virtsu reisisadama arengut. Reserveerida täiendavalt maa-

alasid sadamate laiendamiseks, sh arendamaks sadamate perspektiivi jahi- ja

kaubasadamatena.

• Sadamategevuste juures arvestatakse keskkonnamõju ja reostamise leevendamise nõudeid.

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringuga kooskõlas.

4.3 Pärnumaa arengustrateegia

Arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“22 on seatud maakondlikud strateegiline eesmärk aastani 2027.

Tehnilise taristu, liikuvuse ja kliimamuutustega kohanemise valdkonna strateegiliseks eesmärgiks on

„hea mereline kättesaadavus ja atraktiivsem veetransport“, s.h Virtsu sadama vedajaid ja reisijaid

20 Rahandusministeerium, Hendrikson & Ko. 2022. Eesti mereala planeering. https://www.agri.ee/regionaalareng- planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering 21 Lääne Maavalitsus, OÜ Hendrikson & Ko. Lääne maakonnaplaneering 2030+. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/ 22 Pärnumaa Arenduskeskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“. https://pol.parnumaa.ee/arengustrateegia-parnumaa-2035

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 18

rahuldava taristu ja kaubakai väljaarendamine ning Saaremaa parvlaevaühenduse aastaringse

sujuvuse tagamine.

Virtsu sadama taristu ja kaubakai väljaarendamine ning Saaremaa parvlaevaühenduse aastaringse

sujuvuse tagamine on kantud ka arengustrateegia tegevuskavasse (tegevussuund 4.4.6).

Kavandatav tegevus toetab otseselt Pärnumaa arengustrateegia eesmärke.

4.4 Lääneranna valla üldplaneeringud

Virtsu sadama asukohas kehtib KMH programmi koostamise ajal Hanila valla üldplaneering

(kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a määrusega nr 32)23. Üldplaneeringus on

arvestatud valla jaoks strateegiliselt tähtsa Virtsu sadama laienemisega. Üldplaneering määratles

Virtsu sadama territooriumi tootmishoonete maa-alana, s.h reserveeriti maa-ala Virtsu sadama

laiendamise tarbeks.

Haldusreformi käigus liitus Hanila vald nelja valla ühinemisel moodustunud Lääneranna vallaga.

Lääneranna valla territooriumi kattev uus üldplaneering on juuni 2024 seisuga koostamisel (eelnõu

avaliku väljapaneku etapis). Uus üldplaneering määratleb Virtsu sadama sadamamaana.

Üldplaneeringus on arvestatud Virtsu sadama laienemise võimalusega. Merealal toimuvaid tegevusi

üldplaneering otseselt ei reguleeri.

Kavandatav tegevus on kooskõlas nii kehtiva kui koostatava üldplaneeringuga.

4.5 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-203524

Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavaid, ligipääsetavad,

ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides

kehtestatud eesmärkidega. Transpordi ja liikuvuse arengukava toob välja kaks tegevussuunda, mis on

seotud transpordisüsteemi ja ühistranspordi arendamisega. Transpordisüsteemi arendamise

tegevussuund on järgmine:

• Suurendame transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendame seda säästvalt, nutikalt ja

kulutõhusalt, vähendame selle keskkonnajalajälge ning muudame taristul liiklemise

ohutumaks. Transpordi energiakulu on 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis on

24%.

Keskkonnahoidliku ja ohutu meretranspordi arendamiseks on muuhulgas kavas:

• soodustada emissioonivaba merendust laevade kaldaelektrivõrku lülitamise abil sadamas

seismise ajal (OPS – on-shore power supply) või analoogsete keskkonnasäästlike tehnoloogiate

kasutamist (nt soodsamate tariifide ja maksudega ning võimaluse korral ka toetamisega);

• aidata võtta kasutusele energiatõhusaid moodsaid tehnoloogiaid, nagu

automaatsildumisseadmete, laevade alternatiivkütuste kasutuselevõtu eelistamine ja

punkerdamisturu loomine.

23 Hanila valla üldplaneering. https://www.laanerannavald.ee/hanila-uldplaneering 24 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/Transpordi%20ja%20liikuvuse%20arengukava%202021-2035.pdf

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19

Kavandatav tegevus on kooskõlas transpordi ja liikuvuse arengukavaga.

4.6 Suure väina püsiühendus

Vabariigi Valitsus algatas 18.06.2020 korraldusega nr 213 Suure väina püsiühenduse ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Riigi

eriplaneeringu ja KSH eesmärk oli kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt

Muhu saarele. Riigi eriplaneeringu tulemusel pidi valmima mereala ja maismaad hõlmav terviklik

ruumilahendus püsiühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks.

Riigi eriplaneeringuala hõlmas maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega

küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna

vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Merealal hõlmas planeeringuala osa

Suurest väinast. Planeeringuala suurus oli 9200 ha.

Eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine lõpetati 11.05.2023 Vabariigi Valitsuse

korraldusega nr 12925.

Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu eriplaneering on küll käesolevaks

hetkeks lõpetatud, kuid püsiühenduse loomise võimalus võib uuesti päevakorrale tulla. Kavandatav

tegevus ei välista püsiühenduse rajamist tulevikus.

25 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 129. Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine (vastu võetud 11.05.2023)

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 20

5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV

KESKKONNAMÕJU

Sadama akvatooriumi süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise võimalikeks mõjuallikateks on

muuhulgas:

• pinnase süvendamisel ja kaadamisel tekkiv heljum;

• setete liikumine sadama akvatooriumis ja kaadamisalal;

• liikuvad allikad, mida kasutatakse süvendamis- ja kaadamistöödel;

• mattumine pinnase alla kaadamisel/väljakaevamine süvendamisel.

Kavandatav tegevus mõjutab Virtsu sadamat ja kaadamisala ümber asuvat keskkonda. Lisaks otsesele

mõjule sadama süvendamisest ja kaadamisest arvestatakse ka kaudset mõju.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt riigipiire ületavat keskkonnamõju.

Keskkonnamõjude suurust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja

käsitletakse KMH aruandes, mille hulka kuulub ka vajadusel seireprogrammi väljatöötamine.

Mõju keskkonnale hinnatakse tegevuse erinevates etappides, arvestades kavandatava tegevuse

eripäradega. Rajamisetapp hõlmab rekonstrueerimis-, süvendamis-, täitmis- ja ehitustöid.

Hooldussüvendamine ja kaadamine toimub vastavalt vajadusele regulaarselt. Likvideerimisetappi ei

ole kavandatava tegevuse korral asjakohane välja tuua, seega hinnatakse kavandatava tegevuse mõju

rajamis- ja käitamisaegsete mõjudena.

Aruandes arvestatakse vähemalt järgnevalt kirjeldatud mõjuvaldkondadega:

• Mõju pinnaveele. Süvendamise ja kaadamise mõju pinnaveele seisneb setete ja heljumi

paiskamises merevette. Keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata tegevusega kaasnevate

setete ja heljumi liikumist ja vee läbipaistvuse muutust. Selgitatakse välja, kui suur see mõju

on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on

negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida või vähendada.

• Mõju pinnasele ja maastikule. Hinnatakse sadamas toimuvate ehitustööde, süvendamise ja

kaadamise mõju pinnasele ja maastikule, sh mereala täitmisega ja kaldakindlustuse rajamisega

seoses.

• Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele. Hinnatakse kavandatava

tegevuse mõju kohalikele populatsioonidele nii meres kui rannikul – rannikuelupaikadele,

taimestikule, kalastikule, sh kudealadele ja linnustikule. Mõjude hindamiseks linnustikule

kaasatakse ornitoloog ning kasutatakse varasemate inventuuride ja avalike andmebaaside

andmeid.

• Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele. Piirkonnas esineb kaitsealuseid

liike ning kaitsealasid. KMH käigus hinnatakse mõju nendele. Mõjude hindamiseks linnustikule

kaasatakse ornitoloog ning kasutatakse varasemate inventuuride ja avalike andmebaaside

andmeid.

• Mõju Natura 2000 aladele. Kavandatav tegevus toimub osaliselt Natura alal, hinnatakse mõju

Natura kaitse-eesmärkidele.

• Mõju hädaolukordadest. Hädaolukorrad on sündmused, mille toimumine on prognoosimatu,

kuid mille esinemist saab heade juhtimistavadega vähendada. Hädaolukorrad võivad olla

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21

seotud ilma ning meresõiduga. Võimalikke hädaolukordadest tulenevaid mõjusid hinnatakse

KMH käigus.

• Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule, varale

• Mõju müratasemele. Hinnatakse ehitusaegse müra mõju, kasutusaegne müratase

olemasolevaga võrreldes eeldatavasti ei muutu.

• Mõju kliimale

• Kaudne mõju. Kaudse mõjuna käsitletakse mõju, mis tegevuse tulemusel avaldub mõnes

teises asukohas või mõne teise keskkonnaelemendi kaudu. Kaudse mõjuna käsitletakse mh

sadama tegevusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis ei avaldu otseselt, nt

tööhõive või sadama kasutamisega seotud mõjud.

Tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest ei käsitleta keskkonnamõju hindamise

aruandes järgmisi mõjuvaldkondi:

• Mõju põhjaveele. Tegevusel puudub oluline mõju põhjaveele.

• Mõju välisõhu kvaliteedile. Kavandatava tegevusega seoses ei rajata heiteallikaid, mis võiksid

välisõhu seisundit mõjutada. Liikuvad heiteallikad, mida kasutatakse süvendamisel ja

kaadamisel võib lugeda välisõhu kvaliteedi seisukohast väheolulisteks mõjuallikateks,

seetõttu mõju välisõhule eraldi ei hinnata.

• Mõju kultuuripärandile. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kultuuripärandile.

• Mõju vibratsiooni tasemele. Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha olulisi

vibratsiooni taseme muutusi.

• Mõju maavaradele ja jäätmetekkele. Kavandatav tegevus ei mõjuta maavarade kasutamist või

kaevandamisväärsena säilimist ega jäätmeteket.

• Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti

olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse tasemes.

• Koosmõju teiste tegevustega. Koosmõju olemasolevate või planeeritavate tegevustega ei ole

piirkonnas ette näha.

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 22

6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA TEAVE VAJALIKE

UURINGUTE KOHTA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest ning järgib

keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid

õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.

Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud

soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib

kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel,

hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus.

Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad

planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte),

mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides

toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Nt müra levik ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata.

Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on elanikkond ning

elusloodus.

KMH käigus viiakse läbi järgmised uuringud:

• Heljumi leviku modelleerimine süvendamisel ja kaadamisel. Kavandatava tegevuse mõju

veerežiimile sadamas setete liikumise uuringud ja setete transpordi modelleerimine.

Kaalutakse süvendatava sette kaadamist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii et see

hakkaks toetama piirkonna ökosüsteemide, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust.

Teostaja OÜ Lainemudel.

• Uuring põhjaelustiku ja põhjasetete koostise kohta. Hinnatakse põhjaelustikku ja -elupaikade

iseloomu ja seisundit nii süvendamis- kui kaadamisalal. Määratakse ohtlike ainete sisaldus

süvendatavas pinnases. Teostaja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut.

• Kavandatava tegevuse mõju linnustikule, kaitstavatele linnuliikidele ja Natura 2000 Väinamere

linnuala kaitse-eesmärkidele. Teostaja Leho Luigujõe.

6.1 Natura hindamine

Natura hindamine on kavade ja projektidega kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi ja

linnudirektiivi alusel moodustatud rahvusvahelise kaitsega aladele (loodus- ja linnualadele). Natura

hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas

kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja/või

terviklikkusele. Kui olulist ebasoodsat mõju ei ole võimalik välistada, tuleb läbi viia Natura asjakohane

hindamine (ehk n-ö täismahus hindamine).

Kavandatava tegevuse puhul tuleb Natura (eel)hindamine teostada Väinamere loodusalale ja

Väinamere linnualale. Kavandatav tegevus ei ole nimetatud Natura alade kaitsekorraldusega otseselt

seotud ega selleks vajalik. KMH programmi etapis ei ole võimalik piisavalt täpselt piiritleda

kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude ulatust, et eristada, milliste loodusala ja linnuala kaitse-

eesmärkide osas on asjakohane hindamine vajalik ja milliste osas mitte. Kavandatud tegevuse

keskkonnamõjud selguvad täpsemalt alles KMH läbiviimise käigus, mistõttu viiakse Natura

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23

eelhindamine läbi KMH aruande koostamise etapis. Vastavalt täpsustatud Natura eelhindamise

tulemustele teostatakse vajadusel Natura asjakohane hindamine ning töötatakse välja asjakohased

leevendusmeetmed.

Natura hindamise läbiviimisel lähtutakse Euroopa Komisjoni suunistest26 ning asjakohastest riiklikest

juhendmaterjalidest27. Natura hindamise sisendina kasutatakse muuhulgas KMH osana läbi viidavaid

uuringuid.

26 Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. 28.09.2021. C(2021) 6913. 27 MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 24

7 KMH JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA

Tabel 3. KMH protsessi ajakava

Tegevus Põhivastutaja/läbiviija

2024 2025

Märkused Jun Jul Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Apr Mai Jun Jul Aug Sept Okt

KMH programm

KMH programmi koostamine KMH ekspert

Otsustaja kontrollib programmi vastavust õigusaktidele

10 päeva jooksul

KMH programmi avalikust väljapanekust teavitamine, sh asjaomaste asutuste teavitamine Otsustaja

14 päeva jooksul

KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja

21 päeva

KMH programmi avalik arutelu KMH ekspert, arendaja

1 päev

Otsustaja vaatab esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ja esitab oma seisukoha

14 päeva jooksul

Avalikul väljapanekul ja arutelul esitatud asjaomaste asutuste, otsustaja ja avalikkuse tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise põhjendamine kirjalikult KMH ekspert, arendaja

21 päeva jooksul

KMH programmi täiendamine (KMH ekspert, arendaja) ja esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks (arendaja)

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25

Tegevus Põhivastutaja/läbiviija

2024 2025

Märkused Jun Jul Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Apr Mai Jun Jul Aug Sept Okt

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Otsustaja

30 päeva jooksul

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine Otsustaja

14 päeva jooksul

KMH aruanne

KMH aruande koostamine KMH ekspert

Otsustaja kontrollib KMH aruande nõuetele vastavust Otsustaja

14 päeva jooksul

KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja

Vähemalt 30 päeva

KMH aruande avalik arutelu KMH ekspert, arendaja

1 päev

Otsustaja vaatab esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ja esitab oma seisukoha

21 päeva jooksul

Avalikul väljapanekul ja arutelul esitatud asjaomaste asutuste, otsustaja ja avalikkuse tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise põhjendamine kirjalikult KMH ekspert, arendaja

30 päeva jooksul

KMH aruande täiendamine (KMH ekspert, arendaja) ja esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks (arendaja)

Otsustaja kontrollib aruande vastavust, tuginedes asjaomastelt asutustelt saadud kooskõlastustele ja teeb otsuse KMH aruande nõuetele vastavuse osas

30 päeva jooksul

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 26

Tegevus Põhivastutaja/läbiviija

2024 2025

Märkused Jun Jul Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Apr Mai Jun Jul Aug Sept Okt

Otsustaja teavitab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest

14 päeva jooksul

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27

7.1 Ülevaade programmi avalikustamisest

Lisatakse pärast avalikustamise toimumist.

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 28

8 KMH OSAPOOLED, EKSPERDIRÜHM, ASJAOMASED

ASUTUSED JA HUVIPOOLED

8.1 KMH osapooled

KMH osapooled on esitatud järgnevas tabelis

Tabel 4. KMH osapooled

Osapooled Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja Lääneranna

Vallavalitsus

Margus Källe,

arendus-

spetsialist

e-post

[email protected]

tel +372 56655521

Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik,

ehituse

projektijuht

e-post [email protected]

tel +372 507 9875

KMH

läbiviija

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ

Kadri Kipper- Klaas, ekspert-

projektijuht

e-post [email protected], tel 611 7697

8.2 Eksperdirühm

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Estonian, Latvian &

Lithuanian Environment OÜ poolt litsentseeritud KMH eksperdi Toomas Pallo (litsents nr

KMH0090) juhtimisel. Eksperdirühma kuuluvad vähemalt allpool toodud liikmed, loeteluna on

toodud eksperdi poolt hinnatavad valdkonnad:

Toomas Pallo, MSc, KMH juhtekspert (litsents nr KMH0090): KMH aruande vastutav koostaja

(eksperdirühma töö korraldamine, KMH aruande koostamine).

Kadri Kipper-Klaas, MSc, ekspert-projektijuht: mõju pinnaveele ja mereelustikule, mõju

sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule ja varale. Ekspert omab

alates 2015. aastast rannakalur, tase 4 kutsetunnistust. Ekspert on omandanud magistrikraadi

keskkonnakorralduses Tallinna Ülikoolis. Eksperdi põhitegevusvaldkonnad on

keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaekspertiis, veemajandus ja loodushoid.

Lea Jalukse, MSc, vanem keskkonnaekspert: mõju hädaolukordadest, mõju pinnasele ja

maastikule; mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule ja varale

ning kaudsed mõjud. Eksperdil on keskkonnaalane kõrgharidus spetsialiseerumisega heitmete

töötlemise tehnoloogia suunale. Ta on töötanud keskkonnaeksperdina aastast 2010 ja

osalenud mitmete KMH ekspertgruppide koosseisus mh projektijuhina.

Pille Antons, MSc, vanem keskkonnaekspert: mõju kaitsealadele, kaitsealustele

üksikobjektidele ja liikidele; mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele.

Eksperdil on enam kui 15-aastane kogemus KMH-de ja KSH-de läbi viimisel, s.h sisulise

eksperdina välja toodud mõjuvaldkondades ning taristuprojektides (üld- ja

maakonnaplaneeringute KSH-d juhteksperdi rollis; kaitsekorralduskavade koostamine,

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29

rohevõrgustiku analüüsid; erinevate veekogude kaitse- ja kasutamisega seotud projektide

teostamine (sh vesikondade veemajanduskavade koostamine)).

Silver Lind, MSc, vanem keskkonnaekspert: mõju pinnaveele, mõju pinnasele ja maastikule,

mõju müratasemele. Eksperdil on enam kui kümne aastane töökogemus

keskkonnavaldkonnas, sh KMH ekspertgruppide liikmena.

Teele Kaljurand, MSc, keskkonnaekspert: mõju Natura 2000 aladele; mõju kliimale. Ekspert on

omandanud magistrikraadi Tallinna Ülikoolis keskkonnakorralduse erialal. Eksperdi

põhitegevusvaldkonnad on keskkonnamõjude hindamine ja loodushoid.

Katrin Ritso, MSc, keskkonnaekspert: mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese

tervisele, heaolule ja varale ning kaudsed mõjud. Eksperdil on enam kui kümne aastane

töökogemus keskkonnavaldkonnas, sh KMH ekspertgruppide liikmena.

Lisaks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ töötajatele kaasatakse eksperdirühma

järgnevate valdkondade eksperdid, kes viivad läbi uuringud, millele on viidatud peatükis 6:

Ivan Kuprijanov, PhD, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut: mereelustiku

ekspert, sh mõju põhjaelustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele, loomadele ja

kaladele.

Rain Männikus, PhD, OÜ Lainemudel: meregeoloogia ekspert, sh setete liikumine ja

rannaprotsesside mõju pinnaveele, pinnasele ja maastikule. Volitatud ehitusinsener tase 8.

Sadamaehitus.

Leho Luigujõe, MSc, MTÜ Taevasikk: mõjud merelindudele, sh nende pesitsus-, rände- ja

toitumistingimustele, ning vajadusel leevendus- ja seiremeetmete määratlemine.

8.3 Asjaomased asutused ja huvipooled

Allpool on loetletud asjaomased asutused, keda KMH menetlusse kaasatakse koos kaasamise

põhjendusega:

• Lääneranna Vallavalitsus – otsustaja;

• Keskkonnaamet – kuulub asjaomaste asutuste hulka lähtuvalt KeHJS §23 lg (2), viib ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollib looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist; vee erikasutusloa andja;

• Rahandusministeerium – maakonnaplaneeringute ning merealaplaneeringuga tegelev asutus;

• Transpordiamet – inimeste ning sõidukite liikuvuse kavandamine, ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine;

• Kliimaministeerium – puhas elukeskkond, keskkonnateadlikud inimesed, säilinud loodusväärtused ja loodusressursside jätkusuutlik kasutamine;

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – ruumiline planeerimine;

• Muud avaliku menetluse käigus oma huvi üles näidanud isikud ja asutused.

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 30

KASUTATUD MATERJALID

1. Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. 28.09.2021. C(2021) 6913.

2. Hanila valla üldplaneering. https://www.laanerannavald.ee/hanila-uldplaneering 3. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea; 2020TÜ Eesti

mereinstituut & AS MAVES. 2020. Mitteheas koondseisundis olevate rannikuveekogumite uuringuprogrammide koostamine. Versioon 2. https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021- 08/rannikuveekogumite_uuringuprogramm_aruanne_versioon_2.pdf

4. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature- object/7351125

5. Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu andmed. https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1690873906

6. Lääne Maavalitsus, OÜ Hendrikson & Ko. Lääne maakonnaplaneering 2030+. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laanemaa/laane- maakonnaplaneering-2030/

7. Maa-ameti geoportaal. Maainfo. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (vaadatud:

8. Maa-ameti geoportaal. Põhjavee kaitstus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/Transpordi%20ja%20liikuvuse%20arengukava%202021-2035.pdf

10. MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

11. Pärnumaa Arenduskeskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“. https://pol.parnumaa.ee/arengustrateegia-parnumaa-2035

12. Rahandusministeerium, Hendrikson & Ko. 2022. Eesti mereala planeering. https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline- planeerimine/mereala-planeering

13. Sadamaregister. https://www.sadamaregister.ee/ 14. Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik 15. Tallinna Ülikool & Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Virtsu sadamapiirkonna

merepõhja geofüüsikalised uuringud 16. Transpordiamet. https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika#2023 17. TS laevad aastaraamat. 2023. https://www.praamid.ee/wp-

content/uploads/2024/05/TS-Laevad-aastaraamat-2023.pdf 18. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 129. Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine (vastu võetud 11.05.2023)

19. Vabariigi Valitsuse 30.06.2011 korraldus nr 276. Virtsu sadama akvatooriumi piiride määramine

20. Virtsu koduleht (Virtsu arenguselts MTÜ) https://virtsu.ee/

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31

LISA 1

Lääneranna Vallavalitsuse korraldus nr. 547 18. oktoober 2023 „Virtsu sadama sadamakai ja

kaldarambi rekonstrueerimise, väikelaevasadama laiendamise ja sadama akvatooriumis

hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamise algatamine“.

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 32

Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33