| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-5/25/17948-3 |
| Registreeritud | 26.08.2025 |
| Sünkroonitud | 27.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-5 Keskkonnakaitse dokumendid |
| Toimik | 8-5/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääneranna Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääneranna Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kert Süsmalainen (Users, Merendusteenistus, Laevateede ja sadamate osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
Avaliku väljapaneku teade
Lääneranna Vallavalitsus korraldab Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamise aruande avaliku väljapaneku 1.-30.septembrini 2025.a.
Arendaja: AS Saarte Liinid reg.nr: 10216057
aadress: Rohu tn 5, Kuressaare, 93819, Saaremaa vald
kontaktisik: Hillar Varik tel. 507 9875, e-post: [email protected]
Otsustaja: Lääneranna Vallavalitsus reg.nr: 77000298
aadress: Jaama tn 1, Lihula, 90302, Pärnumaa
kontaktisik: Annes Naan tel. 58871747,
e-post: [email protected]
AS Saarte Liinid kavandab Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimist,
väikelaevasadama laiendamist, kaldakindlustuste rajamist ja sadama akvatooriumi
hooldussüvendustöid.
Keskkonnamõju hindamise aruandega saab tutvuda Lääneranna Vallavalitsuse kodulehel
www.laanerannavald.ee ja vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula.
Aruande kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamine on võimalik kogu avaliku
väljapaneku perioodi jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.septembril 2025.a. meiliaadressile
Keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu toimub 8.oktoobril 2025.a. kell 15.00
Virtsu sadamahoones.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annes Naan
keskkonnaspetsialist
Meie 26.08.2025 nr 2025/7-4/1205-1
|
|
|
Tere!
Teile on saadetud Lääneranna Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Avaliku väljapaneku teade, mis on registreeritud 26.08.2025 numbriga 2025/7-4/1205-1. |
| Kontaktinfo Lääneranna Vallavalitsus Jaama tn 1, Lihula linn 90302 Lääneranna vald Telefon: 472 4630 e-post: [email protected] |
Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
Avaliku väljapaneku teade
Lääneranna Vallavalitsus korraldab Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju
hindamise aruande avaliku väljapaneku 1.-30.septembrini 2025.a.
Arendaja: AS Saarte Liinid reg.nr: 10216057
aadress: Rohu tn 5, Kuressaare, 93819, Saaremaa vald
kontaktisik: Hillar Varik tel. 507 9875, e-post: [email protected]
Otsustaja: Lääneranna Vallavalitsus reg.nr: 77000298
aadress: Jaama tn 1, Lihula, 90302, Pärnumaa
kontaktisik: Annes Naan tel. 58871747,
e-post: [email protected]
AS Saarte Liinid kavandab Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimist,
väikelaevasadama laiendamist, kaldakindlustuste rajamist ja sadama akvatooriumi
hooldussüvendustöid.
Keskkonnamõju hindamise aruandega saab tutvuda Lääneranna Vallavalitsuse kodulehel
www.laanerannavald.ee ja vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula.
Aruande kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamine on võimalik kogu avaliku
väljapaneku perioodi jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.septembril 2025.a. meiliaadressile
Keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu toimub 8.oktoobril 2025.a. kell 15.00
Virtsu sadamahoones.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annes Naan
keskkonnaspetsialist
Meie 26.08.2025 nr 2025/7-4/1205-1
Virtsu sadama rekonstrueerimise
keskkonnamõju hindamise aruanne
AVALIKUSTAMISEKS
Töö number 24KK35
Tallinn
2025
Nimetus: Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Töö nr: 24KK35
Versioon: Avalikustamiseks
Aeg: juuli 2025
Arendaja: AS Saarte Liinid
Reg nr: 10216057
Aadress: Rohu tn 5, Kuressaare, 93819, Saaremaa vald
Kontaktisik: Hillar Varik
E-post: [email protected]
KMH koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Reg nr 10705517
Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon: (+372) 6117 690
E-post: [email protected]
KMH juhtekspert: Toomas Pallo, KMH litsents nr KMH0090
Osalejad: Toomas Pallo, MSc
Lea Jalukse, MSc
Kadri Kipper-Klaas, MSc
Pille Antons, MSc
Teele Kaljurand, MSc
Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.
Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on
autoriõiguse objekt ning nende kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse
seaduses sätestatud korda.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 5
2 KMH OSAPOOLED ..................................................................................................................... 6
2.1 KMH osapooled ...........................................................................................................................6
2.2 Eksperdirühm ..............................................................................................................................6
2.3 Asjaomased asutused ja huvipooled ...........................................................................................7
3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ............................................... 8
3.1 Tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht .............................................................................8
3.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................................9
3.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid .......................................................................... 15
3.4 Keskkonnakasutus ning hinnang loodusvara kasutamise otstarbekusele, lähtudes säästva
arengu põhimõtetest ......................................................................................................................... 17
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ..................................................................................... 19
5 TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....................................................................................... 21
5.1 Pinnavesi .................................................................................................................................. 21
5.1.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 21
5.1.2 Eeldatavad mõjud ............................................................................................................ 23
5.2 Pinnas ja maastik ...................................................................................................................... 26
5.2.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 26
5.2.2 Eeldatavad mõjud ............................................................................................................ 27
5.3 Bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitselised objektid ......................................................... 27
5.3.1 Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................... 27
5.3.2 Põhjakooslused ................................................................................................................ 31
5.3.3 Kalastik ............................................................................................................................ 33
5.3.4 Linnustik ........................................................................................................................... 38
5.3.5 Imetajad ........................................................................................................................... 44
5.4 Natura hindamine .................................................................................................................... 45
5.4.1 Natura hindamise põhimõtted ........................................................................................ 45
5.4.2 Natura eelhindamise tulemused ...................................................................................... 45
5.4.3 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ................................................................... 47
5.4.4 Väinamere linnuala Natura asjakohane hindamine ........................................................ 47
5.4.5 Väinamere loodusala Natura asjakohane hindamine ..................................................... 65
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 4
5.4.6 Natura hindamise kokkuvõte ja järeldused ..................................................................... 74
5.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu, vara ............................................... 75
5.5.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 75
5.5.2 Eeldatavad mõjud ............................................................................................................ 76
5.6 Müratase .................................................................................................................................. 77
5.6.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 77
5.6.2 Eeldatavad mõjud ............................................................................................................ 77
5.7 Kliima ........................................................................................................................................ 78
5.7.1 Kliimamuutuste leevendamine ........................................................................................ 78
5.7.2 Kliimamuutustega kohanemine ....................................................................................... 80
5.8 Hädaolukorrad .......................................................................................................................... 81
5.9 Kaudne mõju ............................................................................................................................ 82
5.10 Koosmõju teiste tegevustega ................................................................................................... 82
6 KESKKONNAMEETMED ............................................................................................................... 84
6.1 Meetmed .................................................................................................................................. 84
6.1.1 Meetmed pinnavee kaitseks ............................................................................................ 84
6.1.2 Meetmed pinnase ja maastiku kaitseks .......................................................................... 84
6.1.3 Meetmed elustiku kaitseks .............................................................................................. 84
6.1.4 Võimalike avariiolukordadega seotud meetmed ............................................................. 85
6.1.5 Võimalike sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamise meetmed .................................. 85
6.2 Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks ......................................................................... 85
6.3 Keskkonnameetmete kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang ......................................... 86
7 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA ................................... 87
8 ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST ..................................................................................... 89
9 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 90
10 KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................ 91
11 LISAD ................................................................................................................................... 94
Lisa 1. Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm ............................. 94
Lisa 2. Uuringute aruanded: .............................................................................................................. 94
Lisa 2.1 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine. ............... 94
Lisa 2.2 TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade
korral. ................................................................................................................................................. 94
Lisa 3 Merelindude rändeaegse leviku ja arvukuse ülevaatekaardid ................................................ 94
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5
1 SISSEJUHATUS
AS Saarte Liinid kavandab Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimist,
väikelaevasadama laiendamist, kaldakindlustuste rajamist ja sadama akvatooriumi
hooldussüvendustöid. Selleks on ta esitanud Ehitisregistris ehitusloa taotluse nr 2311271/11446 Virtsu
sadamakai ja kaldarambi (ehitisregistri kood 220231608) rekonstrueerimiseks.
Sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise, kaldakindlustuste rajamise ja väikelaevasadama
laiendamise puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja keskkonnaluba vee erikasutuseks, ehk veeluba,
hooldussüvendustööde puhul veeluba. Ehitusloa andja on Lääneranna Vallavalitsus ja veeloa andja on
Keskkonnaamet.
Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi ka KeHJS) §6 lg 1 p 17 ja 171 olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka (mere süvendamine
alates pinnase mahust 10 000 m3 ja merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000
m3), mille puhul on KMH kohustuslik ning sellise tegevuse korral algatatakse KMH selle vajadust
põhjendamata. Lisaks kuulub kavandatav tegevus KeHJSe § 3 lg 1 p 2 toodud tegevuse hulka
(kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda
eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala
kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik).
Keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) on algatatud Lääneranna Vallavalitsuse korraldusega
18.10.2023 nr 547.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega
eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,
kultuuripärandile või varale. Käesolev keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud, järgides
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (RTI, 24.03.2005, 15, 87). KMH
protsess viiakse läbi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja heale tavale.
KMH aruanne hõlmab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldusi, kavandatava
tegevuse poolt eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust ning ülevaadet kavandatava tegevuse
tagajärjel toimuvatest võimalikest muutustest keskkonnas ja nende poolt loodusele ning inimese
tervisele ja heaolule avalduda võivatest mõjudest. KMH aruandes on esitatud ka ebasoodsate
keskkonnamõjude leevendusmeetmete kirjeldus ning ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 6
2 KMH OSAPOOLED
2.1 KMH osapooled
KMH osapooled on esitatud järgnevas tabelis ().
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed
Otsustaja Lääneranna Vallavalitsus Annes Naan,
keskkonnaspetsialist e-post: [email protected]
tel: +372 58 871 747
Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik,
ehituse projektijuht e-post: [email protected]
tel: +372 507 9875
KMH
läbiviija Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment
(ELLE) OÜ
Kadri Kipper-Klaas,
ekspert-projektijuht e-post: [email protected],
tel: 611 7697
2.2 Eksperdirühm
Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ poolt litsentseeritud KMH eksperdi Toomas Pallo (litsents nr KMH0090) juhtimisel.
Eksperdirühma kuuluvad vähemalt allpool toodud liikmed, loeteluna on toodud eksperdi poolt
hinnatavad valdkonnad:
Toomas Pallo, MSc, KMH juhtekspert (litsents nr KMH0090): KMH aruande vastutav koostaja
(eksperdirühma töö korraldamine, KMH aruande koostamine).
Kadri Kipper-Klaas, MSc, ekspert-projektijuht: mõju pinnaveele ja mereelustikule, mõju
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule ja varale. Ekspert omab alates 2015.
aastast rannakalur, tase 4 kutsetunnistust. Ekspert on omandanud magistrikraadi
keskkonnakorralduses Tallinna Ülikoolis. Eksperdi põhitegevusvaldkonnad on keskkonnamõjude
hindamine, keskkonnaekspertiis, veemajandus ja loodushoid.
Lea Jalukse, MSc, vanem keskkonnaekspert: mõju hädaolukordadest, mõju pinnasele ja maastikule;
mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule ja varale ning kaudsed mõjud.
Eksperdil on keskkonnaalane kõrgharidus spetsialiseerumisega heitmete töötlemise tehnoloogia
suunale. Ta on töötanud keskkonnaeksperdina aastast 2010 ja osalenud mitmete KMH
ekspertgruppide koosseisus mh projektijuhina.
Pille Antons, MSc, vanem keskkonnaekspert: mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja
liikidele; mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele. Eksperdil on enam kui 20-
aastane kogemus KMH-de ja KSH-de läbi viimisel, s.h sisulise eksperdina välja toodud
mõjuvaldkondades ning taristuprojektides.
Silver Lind, MSc, vanem keskkonnaekspert: mõju pinnaveele, mõju pinnasele ja maastikule, mõju
müratasemele. Eksperdil on enam kui kümne aastane töökogemus keskkonnavaldkonnas, sh KMH
ekspertgruppide liikmena.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7
Teele Kaljurand, MSc, keskkonnaekspert: mõju Natura 2000 aladele; mõju kliimale. Ekspert on
omandanud magistrikraadi Tallinna Ülikoolis keskkonnakorralduse erialal. Eksperdi
põhitegevusvaldkonnad on keskkonnamõjude hindamine ja loodushoid.
Katrin Ritso, MSc, keskkonnaekspert: mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele,
heaolule ja varale ning kaudsed mõjud. Eksperdil on enam kui kümne aastane töökogemus
keskkonnavaldkonnas, sh KMH ekspertgruppide liikmena.
Lisaks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ töötajatele kaasatakse eksperdirühma
järgnevate valdkondade eksperdid, kes viivad läbi uuringud, millele on viidatud peatükis 4:
Ivan Kuprijanov, PhD, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut: mereelustiku ekspert, sh
mõju põhjaelustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele, loomadele ja kaladele. Merepõhjast
pinnaseproovide võtmine ja analüüsimine – setete füüsikaliste omaduste ja keemilise koostise
väljaselgitamine.
Rain Männikus, PhD, OÜ Lainemudel: meregeoloogia ekspert, sh setete liikumine ja rannaprotsesside
mõju pinnaveele, pinnasele ja maastikule. Volitatud ehitusinsener tase 8. Sadamaehitus. Heljumi tekke
ja leviku modelleerimine süvendamisel ja kaadamisel.
Leho Luigujõe, MSc, MTÜ Taevasikk: mõjud merelindudele, sh nende pesitsus-, rände- ja
toitumistingimustele, ning vajadusel leevendus- ja seiremeetmete määratlemine.
2.3 Asjaomased asutused ja huvipooled
Allpool on loetletud asjaomased asutused, keda KMH menetlusse kaasatakse koos kaasamise
põhjendusega:
• Lääneranna Vallavalitsus – otsustaja;
• Keskkonnaamet – kuulub asjaomaste asutuste hulka lähtuvalt KeHJS §23 lg (2), viib ellu Eesti
riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollib
looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist; veeloa andja;
• Rahandusministeerium – maakonnaplaneeringute ning merealaplaneeringuga tegelev asutus;
• Transpordiamet – inimeste ning sõidukite liikuvuse kavandamine, ohutu ja keskkonda säästva
taristu tagamine;
• Kliimaministeerium – puhas elukeskkond, keskkonnateadlikud inimesed, säilinud
loodusväärtused ja loodusressursside jätkusuutlik kasutamine;
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – ruumiline planeerimine;
• Muud avaliku menetluse käigus oma huvi üles näidanud isikud ja asutused.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 8
3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED
VÕIMALUSED
3.1 Tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht
Virtsu sadam asub Väinameres Suure väina idarannikul (Tabel 2). Sadam on üks tihedama liiklusega
sadamaid Eestis, peamine Eesti mandriala ühendus Saare maakonnaga käib läbi Virtsu sadama ja
Kuivastu sadama Muhumaal.
Vabariigi Valitsus on otsustanud kasutusele võtta uue taastuvenergial töötava parvlaeva. Uus laev on
kavandatud senistest pikemana ja suurema mahutavusega, seetõttu on sadamas olemasolevad kaid
vaja ümber ehitada1. Kai nr 6 on vaja rekonstrueerida, et ta vastaks uue parvlaeva gabariitidele. Vaja
on rajada ka elektrienergial sõitva laeva toiteks vajalik kaldataristu, sealhulgas rekonstrueerida
olemasolev alajaam ja muuta selle asukohta. Lisaks on kavas laiendada väikelaevasadamat.
Hooldussüvendustööde eesmärgiks on sadama jooksev hooldus.
Kavandatavad tööd toimuvad Virtsus sadama akvatooriumis ning kaadamiskohal Suures väinas.
Tabel 2. Sadama akvatooriumi koordinaadid ja nende vahele jääv rannajoon2
Põhjalaius Idapikkus
58º 34' 31,13"N 23º 30' 10,22"E
58º 34' 31,90"N 23º 30' 06,52"E
58º 34' 38,75"N 23º 30' 15,55"E
58º 34' 38,83"N 23º 30' 36,98"E
58º 34' 36,59"N 23º 30' 41,37"E
58º 34' 27,28"N 23º 30' 44,04"E
Sadama veeala üldpindala on 17,5 ha. Sadama maa-ala üldpindala on 8,16 ha. Sadamas on 10 kaid
(Joonis 1, Tabel 3).
Tabel 3. Kaid Virtsu sadamas3
Kai nr Liik Kasutus Sügavus kai ääres, m
(EH2000)
Pikkus
(m)
Kai nr 1 Statsionaarne parvlaevakai 5.8 102
Kai nr 2 Statsionaarne kaubakai 5.8 48
Kai nr 3 Statsionaarne seisukai 5.0 20
Kai nr 4 Statsionaarne parvlaevakai 5.0 130
Kai nr 5 Statsionaarne seisukai 4.3 30
Kai nr 6 Statsionaarne parvlaevakai 5.0 72
Kai nr 7 Ujuvkai jahtide kai 2.4 24
1 Vastavalt majandus-ja taristuministri kirjadele 01.09.2021 nr 5-1/2021/21-5147-1, 11.10.2021 nr 5-1/2021/21-5147-2 ja
23.11.2022 nr 5-1/2021/21-5147-3
2 Vabariigi Valitsuse 30.06.2011 korraldus nr 276. Virtsu sadama akvatooriumi piiride määramine
3 Sadamaregister. Virtsu Sadam. https://sadamaregister.ee/sadam/394 (vaadatud 20.09.2024)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9
Kai nr Liik Kasutus Sügavus kai ääres, m
(EH2000)
Pikkus
(m)
Kai nr 8 Statsionaarne kaubakai 6.8 160
Kai nr 9 Ujuvkai jahtide kai 1.6 18
Kai nr 10 Ujuvkai jahtide kai 1.2 15
Joonis 1. Virtsu sadama kaide paigutus (Allikas: Sadamaregister4).
3.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Planeeritud on järgmised tööd:
1. kaide nr 1 ja 4 pikendamine, põhjakindlustusplaatide asendamine ja lisamine ning kaiseina
remont; kai nr 3 lammutamine tagamaks parvlaevade sujuvam sildumine kai nr 4 ääres;
2. kai nr 6 ümberehitamine ja laiendamine ning süvendustööd uue parvlaeva vastuvõtmiseks ja
väikesaartega ühenduse tagamiseks.
3. Sõidukite ooteala ja olemasoleva väikelaevasadama laiendamine ja kaldakindlustuse rajamine;
4. hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses mahus kuni 100 000 m3 10-aastase
perioodi jooksul ja süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas;
4 Sadamaregister. Virtsu Sadam. https://sadamaregister.ee/sadam/394 (vaadatud 20.09.2024)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 10
5. akvatooriumi süvendamisel ammutatava aluskehandi rajamiseks sobiva pinnase ja
lammutamisel saadava pinnase paigutamine madalale merealale kaide nr 1 ja 8 vahel ala
täitmiseks ning kalda kindlustamine ja kai rajamine täidetud ala äärde.
Kaide 1 ja 4 pikendamine, põhjakindlustusplaatide asendamine ja lisamine ning kaiseina remont. Kai
nr 3 lammutamine tagamaks parvlaevade sujuvam sildumine kai nr 4 ääres.
Kai nr 1 kaiseina remondiks (sulundseina katmine raudbetoonplaatidega) on ehitusteatis (nr
2411201/11770) esitatud ning veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (reg nr RE.VT/521867) juba
väljastatud. Kai nr 3 lammutamiseks on ehitisregistris esitatud täieliku lammutamise teatis (nr
2411582/00990). Neid tegevusi KMHs täpsemalt ei käsitleta, arvestatakse vaid võimalikku koosmõju.
Lisaks on kavas kaid nr 1 pikendada uute parvlaevade sildumise võimaldamiseks, ühtlasi rajatakse kai
pikenduse ulatuses raudbetoonplaatidest põhjakindlustus ning asendatakse vajalikul määral kai 1 ja 4
olemasolev amortiseerunud põhjakindlustus (Joonis 2). Kavandatava tegevuse detailsemad joonised
on lisatud programmile (lisa 4).
Joonis 2. Kaide nr 1 ja 4 pikendamine ja põhjakindlustusplaatide lisamine ja asendamine. Väljavõte
jooniselt 4-02_v02 Virtsu sadama perspektiivsed ehitustööd. Asendiplaan. R. Männikus, 2024.
Kai nr 6 ümberehitamine ja laiendamine ning süvendustööd uue parvlaeva vastuvõtmiseks ja
väikesaartega ühenduse tagamiseks.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11
Kai nr 6 moodustub praegusel hetkel 4 betoonpaalist, mille vahel on palkidest lainerahustusseinad ja
käigusild (Joonis 3). Uute laevade kasutuselevõtuga jääb olemasolev kai lühikeseks. Kavas on rajada
samas suunas uus kai, süvendada kaiesist pinnast ning rajada vajalikud kaldakindlustused (Joonis 4).
Parvlaevade sildumiskoht kaist läänes jääb samaks. Kai idapoolset külge (rajatav kai nr 7) hakkavad
kasutama väiksemad töölaevad ja suuremad hobilaevad. 6. kai läänepoolse liini ees on projekteeritud
sügavuseks 6,0 m. Idapoolse liini (kai nr 7) sügavuseks on projekteeritud 3,50 m. Kai renoveerimise
käigus on vaja merepõhja süvendada kaist läänepool esialgsete arvutuste järgi ligikaudu mahus 29000
m3 ja kaist idapool mahus 12000 m3 (sh väikelaevade sadama ala). Süvendusmahud põhinevad
eelprojektil ja täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
Sõidukite ooteala ja olemasoleva väikelaevasadama laiendamine ja kaldakindlustuse rajamine.
Kavas on laevalepääsu ooteala/juurdepääsuteed laiendada kahe sõidurea võrra millele lisandub
rekonstrueeritava alajaama jaoks vajalik laiendus., Selleks täidetakse kaist nr 6 ja väikelaevasadamast
kagusse jäävat mereosa (Joonis 3 esiplaanil olev maakividega kindlustatud rannajoon liigub vajalikus
ulatuses mere poole).
Kaist nr 7 itta jäävat väikelaevasadama ala süvendatakse, ujuvkaid viiakse praegusest asukohast
basseini vastasserva, sadamahoone poole. Rajatakse uus slipp ja teeninduskai, täites selleks madalat
mereala kinnistu piirini olemasoleva kaldakindlustuse sihis.
Joonis 3. Regula on sildunud kai nr 6 äärde (betoonist paalid), näha on ka olemasolev
väikelaevasadam ujuvkaidega. Foto: ELLE, 2024 juuni.
AS-le Saarte Liinid on väljastatud tähtajaline keskkonnaluba nr KL-524475 Virtsu sadama
väikelaevasadama kalda-alal merepõhja süvendamiseks mahus 80 m3 (olemasoleva rannakindlustuse
graniitkivid) ning tahkete ainete paigutamiseks mahus 400 m3 (Joonis 4). KMH raames hinnatakse
võimalikku koosmõju.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 12
Joonis 4. Trafoalajaamale paigalduskoha rajamine ja kaldakindlustuse rekonstrueerimine (väljavõte
keskkonnaloa nr KL-524475 taotlusest).
Hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses mahus kuni 100 000 m3 10-aastase
perioodi jooksul ja süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas.
Käesoleva KMH käigus hinnatakse ka mõjusid, mis tulenevad Virtsu sadama jooksvatest
hooldussüvendustöödest. Hooldussüvendustööde maksimaalne maht on 100 000 m3 pinnast 10
aastase perioodi jooksul. Seni on süvendustööde teostamise vajadust olnud ligikaudu iga 4 aasta järel.
Ühekordne süvendustööde maht on ligikaudu 25-40 000 m3.
Kaadamiskohana kavatsetakse kasutada olemasolevat kaadamisala „Virtsust lõunas“. Võimalusel
(sõltuvalt sette lõimisest) kaalutakse ka setete sobivust kalda täiteks, kindlustamiseks ja kasutamisel
ehituseks.
Akvatooriumi süvendamisel ammutatava aluskehandi rajamiseks sobiva pinnase ja lammutamisel
saadava materjali kasutamine täiteks madalal merealal kaide nr 1 ja 8 vahel ning kalda
kindlustamine. Kindlustatud kaldaosa esise ala süvendamine ja välja ehitamine kaina.
Kai nr 3 lammutustöödel, samuti kai nr 6 renoveerimisel tekkib inertseid lammutusjäätmeid, mille
paigutamiseks kaalutakse madalat mereala kaide nr 1 ja 8 vahel. Lisaks kaasneb kai nr 6 renoveerimise
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13
ning väikelaevasadama ala laiendamisega merepõhja süvendamine. Kui süvendatav pinnas osutub
sobivaks aluskehandi rajamiseks, on kavas seda kasutada samuti kaide 1 ja 8 vahelise ala täitmiseks.
Täitepinnase maht kuni veetaseme piirini oleks esialgsete arvutuste kohaselt 6000 m3 ja 1 m kõrguseni
veepiirist 14000 m3.
Samuti käsitletakse KMHs 1. ja 8. kai vahelise kalda välja ehitamist kaina, selleks tuleb uue kai esist ala
ning faarvaatrit süvendada 8 m sügavuseni (esialgsete arvutuste kohaselt mahus kuni 94 000 m3) ja
rajada raudbetoonist kai (vt Joonis 5).
Joonis 5. Kai nr 1 ja 8 vahelise täiteala plaan. Väljavõte jooniselt Virtsu sadam. Perspektiivsed tööd
KMHsse. Täiteala ja süvendamise plaan. Joonis nr 4-03_v01. R. Männikus, 2023.
Tabel 4. Kavandatava tegevuse tööetappidega seotud mahud
Tööetapp Ligikaudne
süvendamis-
või
lammutamis-
maht (m3)
Ligikaudne
kaadamis-
maht (m3)5
Ligikaudne
ehitise maht
(m3)
sh vette
paigutatav
maht (m3)
sh
ehitises
kasutatav
betoon
(m3)
Kaide 1 ja 4
pikendamine,
995 (kai nr 3
lammutamine)
- 7210 5212 605
5 Siin on arvestatud maksimaalset võimalikku kaadamismahtu, vt ka ptk 3.3.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 14
Tööetapp Ligikaudne
süvendamis-
või
lammutamis-
maht (m3)
Ligikaudne
kaadamis-
maht (m3)5
Ligikaudne
ehitise maht
(m3)
sh vette
paigutatav
maht (m3)
sh
ehitises
kasutatav
betoon
(m3)
põhjakindlustusplaati
de asendamine. Kai
nr 3 lammutamine
tagamaks parvlaevade
sujuvam sildumine kai
nr 4 ääres.
(Lammutustööd
kavandatakse
vastavalt täieliku
lammutamise
teatisele nr
2411582/00990.
KMHs arvestatakse
ainult koosmõju osas.)
Kai nr 6
ümberehitamine ja
laiendamine ning
süvendustööd uue
parvlaeva
vastuvõtmiseks ja
väikesaartega
ühenduse tagamiseks
31 000
(süvendamis-
maht) + 6630
(paalide
lammutus-
maht)
31 000
(sellest võib
täiteks
sobida
ligikaudu
2500 +
paalide
lammutusel
tekkiv
betoonipuru
ja täide)
26 000 13 660 3250
Sõidukite ooteala ja
olemasoleva
väikelaevasadama
laiendamine ja
kaldakindlustuse
rajamine.
15 000
(süvendamis-
maht)
15 000
(sellest sobib
eeldatavasti
täiteks
ligikaudu
8000)
9322 5580 165
Hooldussüvendustööd
kogu sadama
akvatooriumi ulatuses
mahus kuni 100 000
m3 10-aastase
perioodi jooksul ja
süvendusmaterjali
kaadamine Suures
väinas.
100 000 100 000 - - -
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15
Tööetapp Ligikaudne
süvendamis-
või
lammutamis-
maht (m3)
Ligikaudne
kaadamis-
maht (m3)5
Ligikaudne
ehitise maht
(m3)
sh vette
paigutatav
maht (m3)
sh
ehitises
kasutatav
betoon
(m3)
Akvatooriumi
süvendamisel
ammutatava
aluskehandi
rajamiseks sobiva
pinnase ja
lammutamisel
saadava materjali
kasutamine täiteks
madalal merealal
kaide nr 1 ja 8 vahel
ning kalda
kindlustamine.
Kindlustatud kaldaosa
esise ala süvendamine
ja välja ehitamine
kaina.
136 685 (sh
süvendamis-
maht kai esises
meres 94 000,
väljakaeve
täidetavalt
alalt 30 000
136 685
(osa läheb
täiteks, kuid
selleks
sobiva
pinnase
mahu kohta
hinnang
aruande
koostamise
ajal puudub)
75 000 30 750 1353
3.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid on erinevad lahendused arendaja poolt soovitud tegevuse
ellu viimiseks. Nendena saab käsitleda asukohaalternatiive (kaadamisalade puhul), ajalisi alternatiive
(ehitusaegsete tegevuste ajalised alternatiivid ja hooldussüvenduse ajalised alternatiivid), mahu
alternatiive (kaadatava pinnase mahu osas) ning tehnoloogilisi alternatiive (kasutatava tehnoloogia
puhul). Tehnoloogilisi alternatiive võrreldakse omavahel, kui nendest tulenev keskkonnamõju millegi
poolest erineb.
Ebareaalsed alternatiivid. Alternatiivina ei hinnata tegevusi, mis ei ole vastavuses arendaja poolt
soovitud eesmärkidega.
Alternatiiv 1. Alternatiiv 1-na käsitletakse eespool kirjeldatud kavandatavat tegevust.
Alternatiiv 1 n-ö alamalternatiividena oli KMH programmi koostamise etapis kaalumisel kaks
kaadamisala asukoha alternatiivi – Uulutilaiu kaadamisala ja kaadamisala Virtsust lõunas. Neist
esimese käsitlusest reaalse alternatiivina loobuti juba KMH programmis, kuna tegu on ebasoodsama
alternatiiviga. Selle peamised põhjused on alljärgnevad:
- Kaadamisala valikul on lähtutud muuhulgas Eesti mereala planeeringus6 toodud suunistest ja
tingimustest. Mereplaneeringu koostamisel uusi kaadamisalasid ei kavandatud ja eelistati
6 Rahandusministeerium, Hendrikson & Ko. 2022. Eesti mereala planeering. https://www.agri.ee/regionaalareng-
planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 16
olemasolevate kaadamisalade kasutust. Planeering seab ka tingimused ja suunised uute
kaadamisalade määramiseks. Muuhulgas tuleb vältida madalaid merealasid ja kaitstavaid
loodusobjekte. Uulutilaiu kaadamisala oleks sisuliselt uus kaadamisala, kuna ta on pikka aega
kasutusest väljas olnud. Ala jääks ühtlasi kaitstavale alale (Väinamere hoiualale).
- Uulutilaiu kaadamisala välistamise teine põhjus on see, et ala jääb Natura 2000 võrgustikku
arvatud Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale. Seega võib kaadamistöödega
kaasneda ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele. Olemas on alternatiivne
kaadamisala asukoht, mis jääb väljapoole Natura alasid, mistõttu lähtuti põhimõttest, et
alternatiivse lahenduse olemasolu korral tuleb alati eelistada lahendust, kus ebasoodsa mõju
saab välistada või see on väiksem.
Eelnevast tulenevalt on selgunud üks võimalik kaadamisala asukoht – kaadamisala Virtsust lõunas
(Joonis 6). Kaadamisala pindala on 0,669 km2. Kaadamisala keskpunkti koordinaadid on X: 6484547 Y:
468987.
Kui süvendamise käigus ilmneb, et osa süvendatavast pinnasest on kasutatav 1. ja 8. kai vahelise
mereala täiteks ja sinna rajatava kai ja kaldakindlustuse ehituseks, kasutatakse ehituseks ja täiteks
sobilik materjal sadamas ära ning seda ei veeta kaadamisalale. Käesoleva KMH koostamise hetkel
puudub informatsioon, mis koguses on sadamast süvendatava pinnase hulgas sellise iseloomuga
süvendatavat materjali. Seetõttu eeldatakse hindamisel, et alternatiiv 1 asukohta kaadatakse kogu
süvendatav materjal – 29 000 m3 kaist nr 6 läänes, 12 000 m3 kaist nr 6 idas, 94 000 m3 1. ja 8. kai
vahele rajatava kai piirkonnast ning 100 000 m3 kogu akvatooriumist 10 aastase perioodi kestel. Kokku
on kaadamiskohale kaadatava pinnase maksimaalne maht 235 000 m3. Maksimaalse võimaliku
olukorra käsitlemisel hinnatakse ära ka maksimaalne tekkida võiv keskkonnamõju. Kui see mõju on
keskkonnale vastuvõetamatu, leitakse mahulised alternatiivid.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17
Joonis 6. Kaadamisala Virtsust lõunas, kaardil märgitud sinise ringina. Rohelise ruudustikuna on
kaardil tähistatud Väinamere loodusala (RAH0000605) ja Väinamere linnuala (RAH0000133).
Väljavõte Keskkonnaportaalist7.
Ehituseks ning täiteks sobilikku süvendatavat materjali saaks kasutada ka väljaspool sadama-ala
näiteks täitematerjaliks karjäärides või ehitusel. Seda alternatiivi ei hinnata käesoleva KMH raames.
Vajadusel hinnatakse selle tegevuse keskkonnamõju eraldi hindamises.
Kavandatava tegevuse alternatiive võrreldakse nullalternatiiviga. Nullalternatiiv on olukord, kus
kavandatavat tegevust ellu ei viida.
3.4 Keskkonnakasutus ning hinnang loodusvara kasutamise otstarbekusele,
lähtudes säästva arengu põhimõtetest
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvaradest energiaallikaid seadmete töös (pinnase
süvendamis- ja teisaldamisseadmete kütus) ja kaide rekonstrueerimiseks vajalikke ehitusmaterjale (nt
betoon).
Eeldatavasti kavandatava tegevuse käigus märkimisväärselt jääke ning heitmeid ei teki. Masinate ja
sõidukite tööga kaasneb teatud müra, vibratsioon ja heitgaasid. Jäätmeid võib teatud määral tekkida
ka seadmete töös ja hoolduses kasutatavate kemikaalide või varuosade näol.
7 Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee/register (vaadatud 10.01.2025)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 18
Kavandatava tegevuse keskkonnakasutus seisneb ennekõike süvendustöödes. Vastavalt HELCOM
juhendile8 süvendamise ja kaadamistööde kohta, tuleb eelistada süvendatava sette jätmist võimalikult
lähedale süvendamise kohale, nii et see rannaprotsessides osaleks ja hakkaks toetama piirkonna
elupaikade, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust. Samas on see konkreetne soovitus rakendatav
vaid teatud tüüpi süvendustööde, süvenduspinnase ja randade puhul. Käesoleva KMH käigus püütakse
leida lahendus, mis selle juhendi põhimõtetega kooskõlas oleks, toetades nii ka säästva arengu
põhimõtteid.
Eesti mereala planeering9 seab prioriteediks olemasolevate kaadamisalade kasutuse. Kaadamisala
alternatiiv 1 asukohaks on olemasolev kaadamisala (kaadamisala Virtsust lõunas). Uute kaadamisalade
kasutuselevõtul tuleks planeeringu suuniste järgi vältida võimalusel väga madalaid merepiirkondi, et
säilitada nende elurikkust ja vältida erosiooni rannikupiirkonnas. Samuti tuleks vältida kaadamistöid
ökoloogiliselt tundlikul perioodil, nt kalade kudeajal. Uute kaadamisalade loomisel tuleb eelistada
alasid väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Virtsu sadama sobiva(te) kaadamisala(de) välja selgitamine
toimub läbi KMH protsessi ning vastavate alusuuringute, alternatiivsed kaasamisalad paiknevad
väljaspool kaitstavaid loodusobjekte ning mõjude hindamisel on tähelepanu rannaerosiooni
pidurdamisele. Kavandatav tegevus on kooskõlas mereala planeeringuga.
8 Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and HELCOM Reporting Format for
Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-2020.
9 Rahandusministeerium, Hendriksson ja KO, 2021, Eesti mereala planeering. https://www.agri.ee/regionaalareng-
planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) (edaspidi ka KeHJS) ja selle rakendusaktidest
ning järgitud keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel arvestati kehtivaid
keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.
Mõju hindamisel on lähtutud põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad
kavandatava tegevuse elluviimisega.
Hinnatud on oluliste negatiivsete keskkonnamõjude ilmnemise võimalikkust ning vajadusel ja
asjakohasusel kirjeldatud vastavad negatiivsete mõjude leevendusmeetmed.
Mõju olulisuse hindamisel lähtuti keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusest: keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Muudel juhtudel on olulisust hinnatud kvalitatiivselt ehk sisuliselt
ekspertmeeskonna kaalutlusotsusena.
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise aluseks on keskkonnamõju hindamise programm (Lisa
1), mis tunnistati nõuetele vastavaks Lääneranna Vallavalitsuse 5. märtsi 2025 korraldusega nr 96. KMH
algatamise aluseks on ehitusloa taotlus ehitisregistris nr 2311271/11446 Virtsu sadamakai ja
kaldarambi (ehitisregistri kood 220231608) rekonstrueerimiseks
Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi kohaselt arvestati mõju hindamisel eelkõige
järgmiste mõjuvaldkondadega:
• mõju pinnaveele – süvendamise ja kaadamise mõju pinnaveele setete ja heljumi paiskamisest
merevette;
• mõju pinnasele ja maastikule, sh mõju rannaprotsessidele;
• mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele;
• mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele;
• mõju Natura 2000 aladele;
• mõju hädaolukordadest;
• mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule, varale;
• mõju müratasemele;
• mõju kliimale;
• kaudne mõju;
• koosmõju teiste tegevustega.
Tulenevalt KMH programmi koostamise etapis selgitatud olulise negatiivse keskkonnamõju
puudumisest pole mõju hindamine vajalik järgmistes mõjuvaldkondades:
• mõju põhjaveele;
• mõju välisõhu kvaliteedile;
• mõju kultuuripärandile;
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 20
• mõju vibratsiooni tasemele;
• mõju maavaradele ja jäätmetekkele;
• mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele.
Mõju hindamisel kasutati nii kvalitatiivseid (eksperthinnangud) kui kvantitatiivseid (modelleerimine)
hindamismeetodeid, mida on täpsustatud asjakohaste mõjuvaldkondade juures vastavates
peatükkides. Mõjutatava keskkonna kirjeldus on toodud vastava mõjuvaldkonnaga samas peatükis.
Eksperthinnangute andmisel kasutati töövõtetena muuhulgas varasemate olemasolevate andmete ja
uuringute läbi töötamist, sisend-väljund analüüse, ruumilisi analüüse, välitöid ning konsulteerimist
osapooltega.
Keskkonnamõju hindamise käigus (KMH osana) viidi läbi järgmised uuringud:
• Heljumi leviku modelleerimine süvendamisel ja kaadamisel. Kavandatava tegevuse mõju
veerežiimile sadamas ja setete transpordi modelleerimine.
• Uuring põhjaelustiku ja põhjasetete koostise kohta nii süvendamis- kui kaadamisalal.
• Kavandatava tegevuse mõju linnustikule, kaitstavatele linnuliikidele ja Natura 2000 Väinamere
linnuala kaitse-eesmärkidele.
Uuringute metoodikate kirjeldus on esitatud uuringu aruannetes, mis on esitatud käesoleva aruande
lisadena.
Eelnevalt on Virtsu sadamas viidud läbi järgmisi uuringuid ja hinnanguid, mille tulemusi on asjakohasel
määral ka käesoleva töö juures arvestatud:
• 2022. a H. Tõnisson, S. Suuroja, Virtsu sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud;
• 2009. a TÜ Eesti mereinstituut, Virtsu sadama rekonstrueerimise süvendus- ja
kaadamistöödega seotud seire teostamine: kalastiku seire 2008. Lepingulise töö aruanne;
• 2009. a TÜ Eesti Mereinstituut, Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire. Aruanne.
• 2007. a Eesti Mereakadeemia, Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõju
hindamine;
• 2003. a Eesti Mereakadeemia, Virtsu sadama süvendusaegne heljumi seire. Lõpparuanne;
• 2002. a OÜ E-Konsult, KMH Virtsu sadama kai nr 1 akvatooriumi ja sadama faarvaatri põhja
puhastamise keskkonnamõju hindamine;
• 2002. a OÜ E-Konsult, Virtsu sadama kaide 1,2,3,4 ja 6 rekonstrueerimise
projektdokumentatsiooni keskkonnamõju hinnang.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21
5 TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU
Käesolevas peatükis on kirjeldatud tegevuse mõjupiirkonda keskkonnavaldkonna kaupa ning sama
alampeatüki juures kavandatava tegevuse ning selle reaalsete alternatiivide mõju vastavale
keskkonnavaldkonnale.
5.1 Pinnavesi
5.1.1 Mõjutatav keskkond
Virtsu sadam asub Suure väina ääres, mis on osa Väinamerest. Väinamerele ning Virtsu sadama
ümbrusele on iseloomulik madal, varjatud ja segunenud rannikuvesi. Merepõhja moodustavad
peamiselt pehmed setted (sh muda, liiv). Tänu madalaveelisusele ning pehmele substraadile on vee
läbipaistvus sageli väga kehv10.
Virtsu sadam jääb Väinamere rannikuveekogumi piiresse, kavandatav kaadamisala Liivi lahe kirdeosa
rannikuveekogumi piiresse. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumile on iseloomulikud kõvad, kivised
põhjad. Väikestes ja madalates lahtedes esinevad liivased ja mudased põhjad. Rannajoon on lauge, 10
m sügavusjoon võib asuda mitme km kaugusel rannajoonest.
Väinamere rannikuveekogumi (koodiga EE_16) viimane koondseisund on määratud aastal 202311, mille
järgi veekogumi ökoloogiline seisund on kesine (mittehea seisundi põhjuseks on toitained ja
eutrofeerumine) ning keemiline seisund on halb (põhjuseks elavhõbe kalades). Veekogu koondseisund
on halb.
Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogum (koodiga EE_18), mis on Virtsu poolsaarest lõunas on samuti
halvas koondseisundis.12 Veekogumi ökoloogiline seisund oli kesine (näitajateks on seisundihinnangus
märgitud eutrofeerumine ja looduslik põhjus), keemiline seisund oli halb (põhjuseks elavhõbe kalades).
Pinnaveekogudest asub sadamast 1,8 km kagus Ännikse laht (registrikood VEE2062830), looduslik järv
mis on tekkinud seoses rannajoone taganemisega. Virtsu poolsaart eraldab mandrist Mõisalaht, mis
on samasuguse tekkega looduslik järv (registrikood VEE2062820).
Käesoleva KMH aruande koostamise alusuuringuna13 võeti pinnaseproovid Virtsu sadama
akvatooriumist ning selgitati välja süvendatava pinnase võimalik saaste- ning toitainete sisaldus. Kõigi
metallide puhul, välja arvatud vask, olid kontsentratsioonid alla HELCOM-i kehtestatud siht- ja
piirarvude. Vase tase ületas piirväärtust (30 mg/kg DW, 5% TOC) punktides Virtsu1 (30.78 mg/kg) ja
Virtsu2 (65.96 mg/kg) (vt Joonis 7). Ühes mõõtepunktis (Virtsu2) ületas antratseeni sisaldus piirnormi
vähemalt kolm korda (tulemus 0,093 mg/kg DW, piirnorm 0,024 mg/kg DW), samuti oli selles punktis
ületatud summaarne PAH sisaldus. Tinaorgaaniliste ühendite osas piirnorme ei ületatud. Kõigis
setteproovides määrati ka üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldus. Lämmastiku kontsentratsioon oli
10 TÜ Eesti mereinstituut & AS MAVES. 2020. Mitteheas koondseisundis olevate rannikuveekogumite uuringuprogrammide
koostamine. Versioon 2. https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-
08/rannikuveekogumite_uuringuprogramm_aruanne_versioon_2.pdf
11 Pinnaveekogumite seisundiinfo, 2023.
12 Pinnaveekogumite seisundiinfo, 2023.
13 TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 22
fosfori omast kolm kuni seitse korda kõrgem, kõrge TOC sisaldusega setted eristusid samuti suurema
lämmastiku sisaldusega, mis viitab orgaanilise aine rohkusele nendel aladel.
Joonis 7. Pinnaseproovide punktid Virtsu sadamas (Väljavõte Taltech, 2025 uuringust).
Virtsu alevik on alates 2018. aastast kinnitatud üleujutuse riskipiirkonnana14, üleujutust võib
põhjustada meretaseme tõus. Riskidena on hinnangus välja toodud:
1. Üleujutus võib takistada operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade,
koolide või avalik-õiguslike hoonete tööd.
2. Üleujutus võib hävitada või kahjustada kultuurimälestist.
3. Üleujutus võib seada reaalsesse ohtu inimese elu ja tervise oma kodus.
4. Üleujutus võib takistada liiklemist põhimaanteel, kõrvalmaanteedel või tugimaanteedel.
5. Üleujutus esineb planeeringuga määratud tiheasutusalal.
Virtsu sadam jääb tervikuna riskipiirkonda. Modelleeritud esinemistõenäosusega 1 x 10 aasta jooksul
(P=10%) ulatub veetase sadamas vaid 1. ja 8. kai vahel oleva madala maismaaosa peale,
esinemistõenäosusega 1 x 50 aasta jooksul (P=2%) on veega kaetud parklad, kuid sadamahoone, kaid
ja ligipääsutee on veest vaba, esinemistõenäosusega 1 x 100 aasta jooksul (P=1%) katab vesi
sadamahoone ning parklate piirkonna kuid jätab kaid kuivale, esinemistõenäosusega 1 x 1000 aasta
jooksul (P=0,1%) on veega kaetud ka kaid15 (Joonis 8).
14 Riskipiirkondade kinnitamine. Taristuministri käskkiri 03.04.2025 nr 1-2/25/152
15 Maa- ja Ruumiameti geoportaal Üleujutusalade teemakaart. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23
Joonis 8. Modelleeritud veetaseme tõus Virtsu sadamas. (Allikas: Maa- ja Ruumiameti
kaardirakendus)
Virtsu sadamas võib esineda kevaditi ka rüsijää rannale kuhjumist.16
5.1.2 Eeldatavad mõjud
Veekogumite seisundi hinnangu põhjal on mõlemal veekogumil mittehea seisundi põhjuseks märgitud
eutrofeerumine ja elavhõbe kalades. Väinamere veekogumis lisaks toitained ja Liivi lahe kirdeosa
veekogumis looduslikud põhjused.
Käesoleva KMH käigus viidi läbi süvendatava pinnase toitainete sisalduse uuring17 (aruande lisas 2.2).
Setted sisaldavad mõõtepunktides Virtsu1, Virtsu3 ja Virtsu4 (vt Joonis 7) orgaanikat ning toitaineid
(lämmastik ja fosfor). Kaadamisel vabaneb muda koos selles sisalduva toitainega veesambasse ning
selle levik ja settimine on analoogne allpool kirjeldatud heljumiga. Sadamapiirkonnas põhjasetetesse
akumuleerunud toitainete segunemisel veesambasse võivad toitained muutuda veeorganismidele
kättesaadavamaks ning see võib põhjustada täiendavat eutrofeerumist. Samas toitainete lisandumist
veekogumisse ei esine, kuna süvendatav muda eemaldatakse veekogumi lähipiirkonnast ja
kaadamiskohas avatud merealal lahjeneb ning settib põhjamudast pärinev toitaine eeldatavasti olulist
16 Eesti Mereakadeemia, 2007. Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõjude hindamine
17 Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 24
mõju avaldamata. Ühtlasi eemaldatakse toitainerikas muda rannaäärsest madalast veest, kus
eutrofeerumise ilmingud on märkimisväärsemad. Elavhõbedat kavandatav tegevus veesambasse ei
lisa. Veemajanduskava eesmärkidele kavandatav tegevus eeldatavasti negatiivset mõju ei avalda.
Sadamast võetud pinnaseproovidest ilmnes ülemäärane vase ning antratseeni sisaldus mõnes võetud
proovis. Reostunud pinnase vedu kaadamisalale tuleb vältida. Enne süvendamistöödega alustamist
tuleb teha täiendav pinnaseuuring, et lokaliseerida võimalik reostuskolle ning näha ette meetmed
saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks töötlemiseks.
Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige kavandatava tegevuse erinevates etappides
veesambasse paisatavast heljumist.
Heljumi leviku hindamiseks viidi läbi modelleerimine käesoleva KMH alusuuringuna18, mis on
täismahus leitav aruande lisas 2.1 ja millest on alljärgnevalt tehtud kokkuvõte.
Heljumi levik sadamas
Heljumi leviku hindamisel arvestati tõenäoliste ehitusmeetoditega. Kaide nr 1 ja 4 pikendamisel, kai nr
6 ümberehitamisel eraldatakse tööala sulundseintega, mistõttu ei saa heljum suletud perimeetri tõttu
levida kai piiridest kaugemale. Kai nr 3 lammutamisel heljumit ei teki, kuna lammutatakse veepealset
betooni ja töö ei käi vees. Vee all on kai nr 3 koostatud terasest sulundseintest, mis lõigatakse või
tõmmatakse välja. See tegevus ei tekita heljumit.
Heljumit põhjustab lokaalselt sõidukite ooteala, kaldakindlustuse ja olemasoleva väikelaeva sadama
laiendamine. Nende ehitamisel kasutatakse ilmselt suuremaid kive ning peenemat mineraalset täidet
(läbimõõt vähemalt 100 mm). Need kukuvad sisuliselt kohe madalasse põhja ning heljumit ei tekita.
Maksimaalselt võib heljum levida 100 m kaugusel tööalast ja seda täiendavalt ei modelleeritud.
Rohkem heljumit tekitab sadama hooldussüvendamine. Kuna seda tehakse avatud osades ning
eemaldatakse muda, savi ja liiva, siis on sellel laialdasem mõju keskkonnale. Heljumi levik on suuresti
aga sõltuv kasutatava tehnoloogiast. AS Saarte Liinidel on olemas Aquamec Watermaster Classic IV
süvendaja, millega võib süvendada kuni 5 m sügavuseni. Virtsu sadamas on sügavused aga hooldataval
alal suuremad ning seega oleks vaja teistsugust masinat. Pumpsüvendamise puhul on tekkiva heljumi
hulk väike, kuna pinnas imetakse süvendajasse (analoogselt tolmuimejaga). Koppekskavaatori puhul
sõltub tekkiva heljumi hulk ka sellest, kui palju sisaldab pinnas muda ja savi. Mudaosakeste
settimiskiirus on siin hinnanguliselt 0,25 mm/s, saviosakestel on aga 0,01 mm/s. Samas on
saviosakesed rohkem koos ning kaevamisel kaob neid kopast veesambasse vähem kui sama koguse
muda puhul. Hinnanguliselt ca 50% mudast ja ca 10% savist läheb heljumiks.
Kui hinnata, et üks koppekskavaator jõuab teisaldada 100 m³/h, siis konservatiivselt võiks sellest
veesambasse heljumiks jääda savi puhul 10 m³. Samas tuleb arvestada seda, et pinnases ei ole mitte
ainult savi, vaid ka liiv, kruusliiv, moreen jms. Seega on tegelik number veel väiksem.
Tabel 5 on näidatud heljumi leviku maksimaalne kaugus allikast erinevate tuulesuundade korral. Lisas
2.1 on toodud ka joonised modelleerimistulemustest. On näha, et kõige suurem on heljumi levik savi
süvendamisel kopaga, sest saviosakesed jäävad võrreldes mudaga kauem veesambasse hõljuma
(settimiskiirus on väiksem). Kõige halvemal juhul (lisas 2.1) võib heljum levida enam kui kilomeetri
kaugusel madalasse vette ja jõuab ka randa. Olgu siin täiendavalt mainitud, et modelleeriti juhtu, kus
18 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine. (Töö nr 2425)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25
süvendatavaks materjaliks on vaid muda või savi, kuid tegelikult on pinnases ka klibu, liiva ja suuremaid
kive (moreenis). Seega on ilmselt leitud maksimaalne kaugus veidi ülehinnatud.
Tabel 5. Heljumi leviku maksimaalne kaugus (Väljavõte lisa 2.1 tabelist 4.3)
Heljumi levik, m edelatuul läänetuul loodetuul idatuul
Mudane heljum kaubakai otsas 500 500 500 300
Mudane heljum 1. kai otsast põhja pool 400 500 400 300
Savikas heljum 1. kai otsast põhja pool 1200 900 400 500
Mudane heljum väikelaevasadamast põhja
pool
700 500 400 300
Kopaga süvendamisel on kõige mõistlikum süvendada siis, kui tuuled puhuvad maismaa poolt. Siis on
lained väiksed, vee liikumine aeglane ning heljum ei liigu merel laiali. Merelt puhuvate tuulte korral
peaks töötama võimalikult madalate tuule kiiruste korral. Tehnoloogiliselt on ilmselt nii või teisiti
mõistlik peatada tööd merel, kui tuule kiirus ületab merel 10 m/s. Nõrga tuule ja madala lainetuse
korral jääb süvendus- ja kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks ja laiemat mõju, mis
ületaks oluliselt looduslike protsesside tulemusel esinevat foonilist kontsentratsiooni, ette näha ei ole.
Heljumi leviku piiramise seisukohalt oleks kõige otstarbekam süvendada pumpsüvendajaga, sest sel
juhul on tekkiv heljum ja selle levik oluliselt rohkem piiratud kui modelleeritud juhtudel.
Heljumi levik kaadamisalal
Kaadamistööde hindamisel eeldati, et kasutusel on pargas, mille põhja avamisel kukub laaditud pinnas
kohe vette. Modelleeriti kahte võimalikku pargast, millede mahtudeks võeti 3000 ja 500 m³.
Hinnanguliselt 10% kogu laadungist jääb veesambasse kauemaks hõljuma ning selle mahuga ka
modelleeriti. Muda puhul oli samaks väärtuseks konservatiivselt 100%.
Heljumi leviku suhtes tundlikuks alaks on kaadamisalast 1.4 km põhjas asuv Natura ala. Kaadamisala ise on veidi alla 1 km läbimõõduga.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 26
Tabel 6 on toodud modelleeritud maksimaalne heljumi levik sõltuvalt kaadatavast pinnase kogusest ja
iseloomust. Joonised on leitavad aruande lisast 2.1.
Kui kaadatakse 500 m³ pargaselt, on näha, et kõikidel juhtudel levib savikas heljum kaadamisalalt välja.
Savikas heljum ei jõua Natura alale, kui lõunatuuled puhuvad kiirusega vähem kui 6 m/s. Põhjatuulte
korral levib heljum avamerele (ca 2 km kaugusele). Kaadamisest põhjustatud heljumi kontsentratsioon
väheneb alla 3 g/m³ ca 4 tundi pärast kaadamise lõppu olenemata tuule kiirusest. Suurema tuule
kiiruse korral levib heljum kaugemale.
Ka siis kui kaadatakse 3000 m³ pargaselt levib savikas heljum kaadamisalalt välja, kuid isegi madalate
tuule kiiruste korral (lisas 2.1) liigub heljum Natura alale. Seega tuleks suuremalt pargaselt kaadata kas
täiesti tuulevaikse ilma korral või siis, kui puhuvad põhjatuuled. Esimesel juhul võivad
suuremastaabilised hoovused liigutada heljumit ebasobivas suunas. Seega võiks eelistada madalate
kiirustega (alla 5 m/s) põhjatuuli. Kaadamisest põhjustatud heljumi kontsentratsioon väheneb alla
3 g/m³ ca 16 tundi pärast kaadamise lõppu. Heljumi pilv võib levida ca 4 km kaugusele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27
Tabel 6. Mudase või savika heljumi leviku maksimaalne kaugus (km) ning „lahustumise“ aeg (h) koos
tuule suundade ja kiirustega (m/s) (Väljavõte lisa 2.1 tabelist 4.5)
kirdetuul kagutuul edelatuul loodetuul
Savikas, 500 m³ 3 km-4 h-9 m/s 1 km-4 h-5 m/s 1 km-4 h-6 m/s 3,5 km-4 h-11 m/s
Savikas, 3000 m³ 4,5 km-16 h-5 m/s 5 km-18 h-5 m/s 5 km-16 h-5 m/s 4,5 km-16 h-5 m/s
Mudane, 500 m³ 2 km-8 h-5 m/s 2 km-8 h-5 m/s 2 km-8 h-5 m/s 2 km-8 h-5 m/s
Mudane, 3000 m³ 5 km-18 h-5 m/s 5 km-18 h-5 m/s 5,5 km-18 h-5 m/s 5,5 km-18 h-5 m/s
5.2 Pinnas ja maastik
Rannaprotsesse Virtsu sadamas käsitleti käesoleva KMH käigus läbi viidud uuringus19, mis on esitatud
käesoleva aruande lisas 2.1. Pinnast ja maastikku käsitlev peatükk käesolevas KMHs on väljavõte sellest
uuringust.
5.2.1 Mõjutatav keskkond
Rannajoone lähedal madalal veealal esineb jämepurdmoreen, millest annab tunnistust ka rohke
moreenist väljapestud rahnude esinemine madalmeres. Jämepurdmoreeni pealispinna
lasumissügavus varieerub suuresti kõikudes 0 m kuni –9 m. Varasemate andmete alusel esineb
jämepurdmoreeni peal saviliivmoreen. Ka see on suhteliselt tihe mandriliustiku sete ja sisaldab paiguti
suuri paelahmakaid. Noorematest setenditest esinevad moreenide peal mitmesuguse terasuuruse ja
savikuse astmega liivad, paiguti väheses paksuses kruusa-veeriseid, seda peamiselt madalamaveelisel
alal. Sügavamal valitsevad moreenide pealispinnal enam savikad setendid. Setete levikupildis uuritud
alal kindlaid seaduspärasusi pole märgata.20
Setendite levik ja nende paksus varieeruvad suurtes piirides (0 kuni 2,5 m), madalmeres ja
rannavööndis aga kivirohked setendid. Olulist merepõhja ümberpaigutust ei esine, puuduvad selgelt
eristatavad aktiivsed kulutus- ja kuhjealad.
Virtsu sadamast lõunasse ja põhja poole jääv rannik on kivine moreenrandla, kus liikuvaid setteid on
veepiirist kaugemal väga vähe. Suuremate tormidega tõuseb vesi kõrgele ning roostik ja muu taimestik
murtakse maha. Mererandla uuritava ala piires on väga lauge ja aktiivsed rannaprotsessid (kulutus,
kuhje, setete transport) siin praktiliselt puuduvad. Rannaprotsesside aktiivse tegevuse eest kaitseb
randa varem tormilainetega kujunenud kivisillutis. Praeguseks on rand kamardanud ega allu
tormilainete mõjule.21
Sadamakaide ümbruses merepõhjas on viirsavi ja kruusakas/savikas liiv, edasi järgneb kivirohke
moreen ja aluskivimiks on paekivi.22
19 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine.
20 Eesti Mereakadeemia, 2007. Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõjude hindamine.
21 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine.
22 Tallinna Ülikool & Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Virtsu sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 28
Virtsu sadamas on viidud läbi hooldussüvendustöid. 2002. aastal viidi sellele läbi ka keskkonnamõju
hindamine23 ning süvendamisaegse heljumi leviku seire24. Seirearuande kohaselt levis
sadamaakvatooriumis põhjakihina 0,2 m paksune saviliiv, mille ülemises osas leidub üksikuid veeriseid
ja kruusa. Alates 2000. aastast kuni süvendustöödeni 2003. aastal oli 2000. aasta süvendamise käigus
paljandunud moreenikihile kuhjunud 0,2 meetri paksune kruusliiva kiht.
Kaadamisalal on merepõhja sügavus üle 12 meetri. Põhjasetted koosnevad savisest pehmest savi ja
mustmuda või liiva segust. Kuna kaadamisala on ka eelnevalt kaadamiseks kasutatud, on ala põhja
koostis ümbritsevast alast veidi erinev ning sisaldab rohkem liiva25.
5.2.2 Eeldatavad mõjud
Piirkonnas ei esine olulisi rannaprotsesse ega setete ümberpaigutamist, mida kavandatav tegevus
võiks negatiivselt mõjutada. Lisaks on merepõhjas enamasti plastne savi, mis on väga kleepuv ning
seetõttu pole aldis liikuma. Seetõttu on ca 6 m sügavamas vees väga vähe setete liikumist ning seda ei
muuda ka planeeritavate rajatiste ehitamine.
Enamike kavandatava tegevusega seotud ehitiste (6. kai pikendus ja jahisadam) puhul on neid
kavandatud rajada sisemaa suunas ning seega neid põhja-lõunasuunalised hoovused väga ei mõjuta ja
vastupidi. Kuna suletakse 6. kai olemasolevate paalide vahed ja pikendatakse kaid, siis väheneb
veevahetus väikelaevasadamas. See vähenemine on aga väike võrreldes 6. kai pikkust ümbritseva
väikelaevasadama akvatooriumi mõõtudega ning seepärast ei oma see olulist mõju veevahetusele. Kui
ehitada planeeritavad rajatised, siis rannaprotsessid sisuliselt ei muutu – need ei kiirene ega aeglustu.
Samuti ei ole näha setete kuhjumist planeeritavate ehitiste ette või taha. 26
Kaadamisalale on kavas vedada ennekõike sadama täitealale sobimatut pinnast – muda, savi ja nende
segu liivaga, kui viimast ei õnnestu süvendamistööde käigus eraldada. Täiteks sobilik jämedam materjal
(sh moreen) kavatsetakse kasutada maksimaalsel määral ära sadamaalal. Kaadatav peenmaterjal vajub
merepõhjas laiali suuremale alale ning ei põhjusta mingit olulist maastiku muutust. Ka jämedama
lõimisega materjali puhul pole sadama kaadamismahtusid arvestades oodata kaadamisala täitumist.
5.3 Bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitselised objektid
5.3.1 Kaitstavad loodusobjektid
Virtsu poolsaart ümbritseb Väinamere hoiuala (Läänemaa) (registrikood KLO2000241). Kavandatava
tegevuse mõjualasse jääb ka Väinamere hoiuala (Saare) (registrikood KLO2000339) ja Puhtu-Laelatu
looduskaitseala (registrikood KLO1000176).
Nimetatud kaitstavad loodusobjektid kattuvad Natura 2000 loodus- ja linnualadega, mida on täpsemini
kirjeldatud ning mõjusid hinnatud peatükis 5.4. Hoiualade ja kaitseala kaitse-eesmärgid on
elupaigatüüpide ja liikide kaitse, millest paljud ei paikne kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
23 OÜ E-Konsult, 2002. Virtsu sadama kai nr 1 akvatooriumi ja sadama faarvaatri põhja puhastamise keskkonnamõju
hindamine.
24 Eesti Mereakadeemia, 2003. Virtsu sadama sõvendusaegne heljumi leviku seire.
25 Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral.
26 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29
Väinamere hoiuala Läänemaa osa kaitse-eesmärk on:
• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate
(1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate
lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade
(1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620),
rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030),
kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste
niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute
(6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud
liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate
rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
• Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook
(Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes
(Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),
suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind
(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part
(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser
albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis),
hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-
vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus
stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala
clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina
schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris
minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius
hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula
hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-
kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco
tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica),
punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael
(Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus
canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus
ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus),
jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius
arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax
carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus),
rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt
(Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik
(Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta),
kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons),
räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 30
erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa
totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).27
Väinamere hoiuala Saare maakonna osa kaitse-eesmärk on:
• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate
(1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate
lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade
(1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude
(1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude
(6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning
• II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida
bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas
maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum)
elupaikade kaitse,
• samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas
acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-
part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-
laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani
(Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris),
mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),
niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius),
liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),
vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk
karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),
randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),
tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),
punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).28
27 Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7351125 (vaadatud 10.01.2025)
28 Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7351122 (vaadatud
10.01.2025)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31
Eesti Ornitoloogiaühing on teinud ettepaneku täiendavate merealade liitmiseks Väinamere hoiualaga.
Ettepanekuga hõlmatud alad ei asu Virtsu sadama ega kavandatava kaadamiskoha läheduses. Samuti
on tehtud ettepanek Liivi lahe põhjaosa looduskaitseala rajamiseks. Ala jääb kavandatavast
kaadamisalast 4,5 km läände ja väljaspoole tegevuse mõjupiirkonda.
Virtsu sadamast 800 m kirdesse ning poolsaarest lõunasse jääb Puhtu-Laelatu looduskaitseala
(registrikood KLO1000176) . Kaitseala hõlmab sadamast kirdesse jäävaid Kõbajalaidu, Kingissepalaidu,
Maielaidu jt, Virtsu poolsaare lõunarannikut, Uulutilaidu ja ümbritsevat mereala. Looduskaitseala
kaitse-eesmärkideks on kaitsta:
1. eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike,
rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-,
sulgimis- ja toitumisalasid;
2. elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on
liivased ja mudased pagurannad (1140)3, rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160),
karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja
laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
(7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070)
ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3. liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp
(Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-
loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus),
laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp
(Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel
(Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna
albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea),
händkakk (Strix uralensis) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);
4. nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on emaputk
(Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii),
vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu
(Vertigo geyeri);
5. ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex extensa),
valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), rohekas
õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik muguljuur
(Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kärbesõis
(Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandii) ja kõrge
kannike (Viola elatior);
6. kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need liigid on
lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll
(Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor),
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 32
väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus),
kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),
tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir (Pipistrellus
nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).
Virtsu poolsaarel ja sadama ümbruses leidub EELISe andmetel kaitstavaid liike ka väljaspool
kaitsealasid. III kategooria liikideks on hink (Cobitis taenia), jõgitiir (Sterna hirundo) ja kodukakk (Strix
aluco), taimeliikidest värvi-paskhein (Serratula tinctoria), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ja
balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica). II kaitsekategooria liikidest leidub põhja-nahkhiirt (Eptesicus
nilssonii), väikekosklat (Mergellus albellus) ja taimeliike emaputk (Angelica palustris), tõmmu käpp
(Orchis ustulata) ja kõrge kannike (Viola elatior). Virtsu poolsaarel sadamast edelas ning idas asub
rannajoonel Natura elupaigatüüp rannaniidud (1630).
Virtsu sadamat ümbritsev ala kuulub rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) hulka (Väinamere
linnuala koodiga EE067).
5.3.1.1 Eeldatavad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele
Suur jagu eespool loetletud kaitstavatest väärtustest looduskaitse- ja hoiualadel ning väljaspool neid
asub kavandatava tegevuse mõjupiirkonnast väljas. Sadama rekonstrueerimise ja kaadamise mõjualast
jäävad välja kõik maismaa elupaigad ja liigid.
Mõju kaitstavatele linnuliikidele on käsitletud allpool peatükis Linnustik 5.3.4 ning Natura hindamise
peatükis 5.4 Väinamere linnuala kohta. Seda sisu ei hakata siinkohal kordama.
Elupaigatüüpidest on merepõhja elupaigatüüpe käsitletud allpool põhjakoosluste peatükis 5.3.2 ning
Natura hindamise peatükis 5.4.5.2.1.
Kaitstavaid kalaliike hinki (Cobitis taenia) ja võldast (Cottus gobio) on käsitletud allpool kalastiku
peatükis 5.3.3 ning Natura hindamise peatükis 0.
Kaitstavaid imetajaliike hallhüljest (Halichoerus grypus), saarmast (Lutra lutra) ja viigerhüljest (Phoca
hispida bottnica) on käsitletud allpool Natura hindamise peatükis 5.4 Väinamere loodusala kohta. ja
põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) on käsitletud allpool imetajate peatükis 5.3.5.
5.3.2 Põhjakooslused
KMH alustööna läbi viidud uuringu29 tulemuste kohaselt on Virtsu sadama lähistel oli kõige levinum
mudane pehme põhi, kus esineb muda segus detriidi ja saviga. Sadama akvatooriumis sees (1. ja 8. kai
vahelisel alal), sisaldasid kogutud põhjaproovid valdavalt erineva fraktsiooniga liiva ja savi, samuti
detriiti ning vähesel määral kruusa. Sadama piirkonnas esines sarnaselt kaadamisalale mosaiikne
elupaik – segasubstraat, mis sisaldas liivast ja mudast põhja ning segasetet. Selliseid elupaiku ei saa
klassifitseerida Natura elupaigatüüpideks 1110 (liivamadalad) või 1170 (karid). Sadama ümbruses, kus
valdav osa põhjast on pehme substraat, esinesid mosaiiksed elupaigad karbivöönditega, kuid infauna
karpide biomass oli valdavalt alla 10 g/m2 (välja arvatud kaide nr 1 ja 8 vahelisel alal, kus aga
põhjasettes domineeris liiv) (lisa 2.2).
29 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33
Olemasoleval kaadamisalal (Virtsust lõunas) oli kõige levinum põhjatüüp savine pehme põhi, kus savi
esines segus mustmuda või liivaga. Väljaspool kaadamisala kogutud põhjaproovid sisaldasid
varieeruvas vahekorras muda ja savi, samas kui kaadamisala sees domineerisid savi ja liiv. Orgaanilise
aine osakesed (detriit) ja kruus esinesid vähesel määral. Kaadamisalal esines footilises ökoloogilises
vööndis HELCOM HUB süsteemi klassifikatsiooni alusel mosaiikne elupaik – segasubstraat, mis võib
sisaldada järgmisi elupaikade põhitüüpe: kivine põhi/liivane põhi/ mudane põhi/segasete. Sellised
elupaigad ei ole Natura elupaigatüübid 1110 (liivamadalad) või 1170 (karid), sest põhjasubstraadi
erinevate liivafraktsioonide summaarne osakaal ega ka erinevate kõvade substraaditüüpide
summaarne osakaal ei ole rohkem kui 50%. Kaadamisalal esines lainetusele avatud karbivöönd
(biomassiga oluliselt rohkem kui 10 g/m2) (lisa 2.2).
TÜ EMI teostas 2008. aasta detsembris välitööd Virtsu sadamast lõunasse jääval merealal ja selle
ümbruses, et koguda alginformatsiooni merepõhjataimestiku ja -loomastiku liigilise kooseisu, leviku
iseärasuste ning põhjakoosluste kvantitatiivsete parameetrite kohta. Töö tulemusena valmisid ka
piirkonna põhjaelustiku võtmetähendusega liikide leviku kirjeldused.30
Virtsu sadamast lõunasse jääval merealal teostatud uuring31 näitas, et valdavalt liivane pinnas ja
vähesed elupaigad mõjutavad piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Taimestikku uuriti 1–10 m
sügavusvahemikus, kus domineerisid punavetika liigid (Vertebrata fucoides, Ceramium tenuicorne) ja
agarik (Furcellaria lumbricalis), väiksemal määral esines 5 m sügavusel ka pikk merihein (Zostera
marina). Suurim taimestiku katvus (40%) registreeriti 8 m sügavusel, kus kooslused olid
heterogeensed. Põhjaloomastik oli liigiliselt mitmekesisem, domineeris balti lamekarp (Macoma
balthica), kelle maksimaalne biomass ja arvukus esines 6–8 m sügavusel. Peamise osa biomassist
moodustasid balti lamekarp, söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja harilik tõruvähk (Amphibalanus
improvisus).
Põhjaelustiku uuringu (lisa 2.2) käigus leiti põhjaloomastiku proovides 22 suurselgrootute liiki, neist 18
esinesid sadama ümbruses ning 12 kaadamisalal ja sellega piirneval merealal. Põhjaloomastiku
esindajad kuulusid järgmistesse taksonoomilistesse rühmadesse: rõngussid (hmk. Annelida),
surusääsklased (sgk. Chironomidae), vähid (kl. Crustacea), limused (hmk. Mollusca) ja kärssussid (hmk.
Nemertea). Kõige vähem leiti biomassi kaide 7 ja 3 läheduses. Virtsu sadama akvatooriumi keskosas,
leiti sadama akvatooriumi liigirikkaim põhjaloomastiku kooslus, mille biomass oli kõrgeim (19,22 g/m2,
11 liiki). Arvukuselt domineeris selles piirkonnas harilik kootvähk (Corophium volutator) (1213
isendit/m²), kuid biomassi alusel domineerisid kaks karpide esindajat: balti lamekarp (Macoma
balthica, biomass 9,97 g/m²) ja söödav südakarp (Cerastoderma glaucum, biomass 6,63 g/m²).
Kaadamisalal registreeriti suurim biomassi väärtus kaadamisala lääneserval. Sarnaselt sadamaalale
moodustasid karpide esindajad kõige suurema osa põhjaloomastiku kogubiomassist ja arvukusest.
Ainult sadama proovipunktides esinesid eutrofeerumise suhtes kõige tundlikuma 3. klassi
kategooriasse kuuluvad liigid: kirpvähiline Echinogammarus stoerensis ja tigu Potamopyrgus
antipodarum; kojata tigu Limapontia capitata; Potamopyrgus antipodarum ning kärssuss
Cyanophthalma obscura.
Sadama põhjaloomastiku kooslustes moodustasid võõrliigid kuni 40% esindatud liikidest, olles
enamasti mõõduka arvukuse ja väikese biomassiga. Nende hulka kuulusid tuntud invasiivsed liigid,
nagu mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii), virgiinia keeritsuss (Marenzelleria neglecta), rändtigu
30 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire.
31 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 34
(Potamopyrgus antipodarum), ning hiljuti Eesti rannikumerest avastatud ogajas tolmuhari (Laonome
xeprovala). Samuti oli esindatud Soome ja Liivi lahte tunginud põnguskilbiliste (Cumacea) seltsi kuuluv
vähk Nippoleucon hinumensis. Nii sadamas kui kaadamisalal esines põnguskilbiline, mitmes
proovipunktis keskmiselt mõõduka arvukusega ja väikese biomassiga – vastavalt 67 isendit/m² ja 0.007
g/m². Ühel juhul tuvastati kaadamisalal ka ogajas tolmuhari, kuid teda leiti oluliselt suurema
arvukusega sadama piirkonnas. Kõikides proovipunktides, nii sadama- kui kaadamisalal, oli
hulkharjasussidest märkimisväärse arvukuse ja biomassiga esindatud võõrliik virgiinia keeritsuss.
Keskmine ZKI2 indeks, arvutatud kuue kaadamisala põhjaloomastiku proovipunkti põhjal, näitab, et
uuritud veekogum kuulub kvaliteediklassi „hea“. Samuti jääb ZKI2 ÖKS indeksi väärtus (0.25) „hea“
ökoloogilise seisundi interkalibreeritud klasside piiridesse (0.38-0.24). See viitab, et uuritava veekogu
põhjaloomastiku koosluste seisund on kooskõlas veekogumi üldise ökoloogilise kvaliteedi hea
tasemega. Indeksid näitavad, et vaatamata võimalikele stressoritele, säilib põhjaloomastiku koosluste
mitmekesisus ja talitluse tasakaal, mis on olulised hea ökoloogilise seisundi tagamiseks (lisa 2.2).
5.3.2.1 Eeldatavad mõjud põhjakooslustele
Süvendustöödel hävineb osa merepõhja substraati, mis võib olla elupaigaks mitmetele põhjaelustiku
liikidele. Tavaliselt on selline mõju suhteliselt piiratud ulatusega (piirneb vaid süvendus- ja
kaadamistegevusega otseselt hõlmatud alaga ja selle mõju tähtsus ümbritsevale keskkonnale on väike.
Süvenduse- ja kaadamistööde käigus paisatakse veesambasse suurel hulgal peenefraktsioonilist setet
mis ajapikku settib merepõhja tagasi. Sõltuvalt veemasside liikumise kiirusest ja suunast ja sette
fraktsioonist (settimise kiirusest) võib selline mõju ulatuda vahetust süvenduspaigast suhteliselt
kaugele. Hõljustunud sette tagasisettimine võib enda alla matta merepõhjas olevad kooslused,
tekitades neile kahju. Samas hüdroloogiliselt aktiivsetes piirkondades ja madalatel sügavustel võib see
mõju leevenduda lainetuse ja vee liikumise kaudu. Veesambasse sattunud peenefraktsiooniline sete
halvendab merepõhja elustiku valgustingimusi mis võib viia teatud liikide isendite hukkumiseni.
Süvendustööd ja kaadamine põhjustab enamiku põhjasettes oleva põhjaelustiku isendite hukkumise.
Osad liigid võivad siiski ellu jääda, sh võõrliigd, näiteks mudakrabi noored isendid võivad mehaanilise
elupaiga häiringu kaadamisalal üle elada, edasi levida ja uues kohas elujõulise populatsiooni
moodustada. Samas on tõenäoline, et mudakrabi levib piirkonnas juba loomulikul teel (toimub
sekundaarne võõrliigi levik).
Süvendustööde käigus hukkuvad osad põhjaelustiku liigid, kuid see mõju on lokaalne ja ajutine ning
tööde lõppemisel eeldatavalt populatsioon taastub. Kavandatava tegevuse mõjud on
merepõhjaelustikule eeldatavalt negatiivsed, kuid ajutise mõjuga.
5.3.3 Kalastik
Väinameri on üheks kõige kalarikkamaks piirkonnaks Eesti rannavetes.
Virtsu sadama ümbrus on kalamajanduslikult eelkõige tähtis kui mereala, mida läbivad kalade
rändeteed. Eriti massilised on kevadised räime kudemisränded läbi Suure Väina Väinamere ja Liivi lahe
vahel. Suurt Väina läbivad ka kalade toitumisränded ja ränded talvitusaladele. Kõnealuse piirkonna
kaldaalad on olulised kudealad paljudele kalaliikidele nagu räim, ahven, särg jt. Virtsu sadama
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35
ümbruses on varasemalt läbi viidud ulatuslikud välitööd32, et uurida süvendustööde võimalikku mõju
kalastikule. Välitööde käigus püüti Virtsu sadama lähistelt 20 eri liiki kalu, lisaks tabati üks liik sõõrsuid.
Suures väinas esinevad peaaegu kõik Liivi lahe kirdeosa (EE_18) ja Väinamere rannikuvee (EE_16)
madalmeredele iseloomulikud kalaliigid. Sealhulgas võib liigile sobivates elupaikades, näiteks
avamerest eraldatud merelahtedes ja jõgede suudmealadel, esineda ka kaitsealune kalaliik – hink.
Järgnevalt on toodud ülevaade kalaliikidest, keda on välitööde käigus Virtsu sadama piirkonnast leitud.
Kalaliikidest ülevaate koostamisel on kasutatud varasemaid uuringuid.33,34
Harilik hink (Cobitis taenia), keda võib leida Virtsu sadamast kirdes, kuulub Eestis III
kaitsekategooriasse ning on kantud ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. Eestis
asub liik oma levila põhjapiiri lähedal. Hink elab enamasti selgeveelistes veekogudes liivase või savise
põhjaga aladel. Tema võime sigida riimvees on võimaldanud levida tal ka rannikumerre. 2023. aasta
uuringu käigus läbiviidud testpüükide tulemused kinnitasid arvukat esinemist Virtsu poolsaarest idas,
madalaveelises Rame lahes. Virtsu poolsaare tipu lähedalt ei ole seda kalaliiki leitud.35 Hink on
soojalembeline ja öise eluviisiga, elab üksikult, tegutseb veekogu põhjas. Rändeid ei soorita. Hink koeb
mais-juunis, ajal, mil veetemperatuur on vähemalt 16oC. Marja heidab hink elusatele taimedele või
taimejäänustele, sageli ka niitvetikatele.36
Suur osa kasutuses olevast kaadamisalast ja selle sees asuv segasubstraadiga merepõhi ei ole sobilik
kudemispaik enamikele kalaliikidele taimestiku puudumise ja madala vee läbipaistvuse tõttu. Seega ei
sobi ka kaadamisala piirkond hingule, kes eelistab liivase, savise või mudase substraadiga
selgeveeliseid biotoope madalas vees ning sigib taimestikurikastel kaldaaladel (lisa 2.2).
Harilik võldas (Cottus gobio) on Eestis III kategooria kaitsealune liik ja kuulub EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ II lisasse. Eesti punase raamatu andmetel on liiki hinnatud ohuväliseks. Eestis on võldast
leitud mandriosas 80 jõest ja ojast ning kümmekonnast järvest. Levinud ka rannikumeres, arvukam
Väinameres (kuni 9 m sügavuses). Võldas on hapnikunõudlik, elab enamasti jahedas vees, ent
kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (näiteks kärestikel) võib leppida veesoojusega kuni 21-
23oC. Kudeaeg on lühike, toimub aprilli lõpus või mai alguses, 5-9oC veetemperatuuri juures.37
Väinameri ei ole võldasele tüüpiline elupaik.38
Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) on Eestis III kaitsekategooria liik, mis on kantud Eestis punasesse
nimekirja määratlemata liigina. Eestis on vingerjas kindlaks tehtud poolesajas järves ja mõnes jões, mis
asuvad Peipsi järve ja Liivi lahe valgaladel. Kudemine algab Eestis aprilli lõpul-mai algul, kestab
arvatavasti juunini. Marjaterad lastakse madalas vees möödunudaastastele surnud taimedele
32 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama rekonstrueerimise süvendus- ja kaadamistöödega seotud seire teostamine: kalastiku seire.
Lepingulise töö aruanne. Tartu.
33 Eesti Mereakadeemia. 2008. Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõjude hindamine.
34 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama rekonstrueerimise süvendus- ja kaadamistöödega seotud seire teostamine: kalastiku seire.
Lepingulise töö aruanne. Tartu.
35 TÜ EMI, 2024b. Hingu (Cobitis taenia) ja võldase (Cottus gobio) leviku ulatuse hindamine ja seiremetoodika välja töötamine
vastavalt EL merestrateegia raamdirektiivile. Tartu.
36 Eesti Kalastuse Entsüklopeedia. Hink.
37 Keskkonnaagentuur. EELIS Infoleht.
38 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 36
tavaliselt kahe portsjonina.39 Väinameres elutseb vingerjas vaid Matsalu siselahes, madalas ja väga
taimestikurohkes piirkonnas, kus teda on leitud näiteks haugide toidus. Väinamere piirkonnas on
vingerjas tavaline Kasari jõgikonnas.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis) suundub merest jõgedesse kudema, valides selleks välja kiireloomulised
ja liivase-kruusase põhjaga kohad.40 Väinameres on jõesilm vähearvukas, tõenäoliselt koeb Kasari jões.
Räim (Clupea harengus membras) on üheks tähtsamaks töönduskalaks. Räim alustab Väinameres
massilist kudemist rannavööndis, kui veetemperatuur on tõusnud üle 6-7oC. Räime kudemiseks sobiva
sügavusega alad on Väinamere ja saarte piirkonnas tunduvalt laialdasema levikuga kui mujal Eesti
majandusvööndis. Räime kudemiseks sobivad kõige enam hea veevahetusega puna- ja
pruunvetikatega kaetud kõvad kruusased, liivased või kivised põhjad (võimaldavad marjale head
aeratsiooni). Peamiselt koeb Väinameres nn Läänemere avaosa räim, kes siseneb Väinamerre nii Soela
väina kui Hari kurgu kaudu. Vähemal määral saabub mereräim Väinameres olevatele koelmutele ka
piki Saaremaa lõunarannikut. Mingil määral võib Väinameres täheldada ka Liivi lahe laheräime
kudemist.
Tuulehaug (Belone belone) on teine, kudemisperioodil arvukas ning majanduslikku tähtsust omav
pelaagiline kalaliik Väinameres. Väinamere piirkonda satuvad tuulehaugid enamasti vaid kudeperioodil
(mais-juunis), kui merevee pindmine kiht on soojenenud +10oC. Sarnaselt räimele eelistab koelmutena
tuulehaug samuti põhjataimestikuga merealasid. Enamjaolt nende kahe liigi kudealad kattuvadki.
Erinevalt räimest, võib tuulehaug kudeda ka hõljuvatele vetikavaipadele. Virtsu ümbruses ei esine
ulatuslikke tuulehaugi koelmuid. Suurt väina kasutatakse ühe liikumisteena Hiiumaa laidude- ja Kassari
lahe ümbruse- ja Matsalu lahe suudmeosas asuvatele koelmutele.
Lestale (Platichthys flesus trachurus) ei ole Väinamere piirkond soodne paljunemiseks (tänu madalale
soolsusele), kuid lesta võib ligi meelitada Väinamere rikkalik toidubaas. Lest on eluviisilt põhjakala,
kellele on iseloomulik varjuda põhjasettesse. Samuti ei ole Väinamere piirkond sobilik kilule (madal
soolsus ja väikesed sügavused), kes satub siia vaid juhuslikul toiduotsingul.
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus) on lõhilaste hulka kuuluv külmaveeline poolsiirdekala, kes
võtab ette vaid piiratud ulatusega turgutus- ja kuderändeid. Külmaveelise liigina reageerib merisiig
valulikult hapnikusisalduse langusele vees. Kudemiseks vajab oligotroofseid, taimestikuvabu liivase
põhjaga merealasid. Väinameres leidub siiga valdavalt toitumisrände ajal (varakevadel või sügisel).
Meritint (Osmerus eperlanus) ei ole alaliselt Väinameres leiduv kalaliik ja koguneb Väinamerre kudema
mineku eel aprillis-mais.
Emakala (Zoarces viviparus) eelistab kivist ja liivast taimestikuga rannikumere põhja ning
soojemapoolset vett. Eesti vetes on emakala ainus elussünnitaja (vivipaarne) kala.
Rünt (Gobio gobio) koeb mai teisest poolest juuli alguseni kividele ja veetaimede juurtele 3-4
marjaportsjonit.
Viidikas (Alburnus alburnus) koeb toimub harilikult mai lõpust (veetemperatuur 17-19 oC) juuli
alguseni, järvedes kuni 0,5 m sügavuses vees suure pladina saatel rohelistele veetaimedele või jää
poolt üles tõstetud pilliroo ja kaisla juurtele, jõgedes aga ka kividele ja kruusale.
39 Keskkonnaagentuur. EELIS Infoleht.
40 Ojaveer E., Pihu E., Saat, T. 2003. Fishes of Estonia
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37
Nugakala (Pelecus cultratus) on peamiselt Eestist lõuna poole jäävate suurte jõgede ja nende
suudmealade kala. Väinamerest on mitmeid isendeid püütud, kuid kalal puudub kalamajanduslik
väärtus.41
Vimb (Vimba vimba) koeb magedas vooluvees. Väinamere koelmud paiknevad Kasari jõe
kärestikulistes osades, kuhu vimb suundub aprilli lõpus-mai alguses ootama veetemperatuuri tõusu
17-20oC. Mari vajab arenguks puhast, hapnikurikast vett. Jõkke jääb noor vimb kuni kaheks suveks ja
seejärel laskub toituma Väinamere rikkaliku põhjaloomastikuga aladele: Haapsalu laht, Vormsi saare
ja Rohuküla ümbrus.
Meriforell (Salmo trutta morpha trutta) on merest jõkke tulev siirdekala. Jões ei tõuse meriforell
vastuvoolu nii kaugele kui lõhi, lepib ka üsna väikeste ojadega. Jõkketõus algab enamasti augusti lõpus-
septembris.
Lõhi (Salmo salar) on merest jõkke kudema tulev siirdekala, alustab jõkketõusu alles kohe enne
kudemist (oktoobris-novembris). Väinamere piirkond ei ole lõhele tüüpiline elupaik.
Merisutt (Petromyzon marinus) on anadroomne siirdeliik (läheb merest magevette kudema). Eesti
vetes haruldane, 20. sajandil tabatud üle paarikümne isendi, neist enamik Liivi lahest (sh suurest
väinast ja Pärnu lahest), Eesti jõgedesse tõuseb aprilli lõpus kuni juuni lõpuni.
Vinträim (Alosa fallax) on Eesti vetes väiksearvuline, paiguti haruldane siirdekala. Väinameres
juhuslikult esinevad vinträimed pärinevad ilmselt lõuna poolt, Väinamere piirkonnas kudejõed
puuduvad.
Tõugjas (Aspius aspius) on tüüpiliselt magevete kala, kes asustab suuremaid jõgesid ja järvi.
Kudemiseks kasutab ka väiksemaid jõgesid. Eestis levib põhiliselt Peipsi valgala jõgedes ja suuremates
järvedes (Peipsis ja Võrtsjärves), samuti Koiva lisajões Mustjões, võib kohata ka madala soolsusega
merelahtedes. Koeb aprillis-mais, mari kleepub kruusale, kividele või taimede veealustele osadele.
Vastsed kanduvad allavoolu varsti pärast koorumist, kehapikkuse juures ligikaudu 1 cm, mai- ja
juunikuus, osa ka juulis.
Ahven (Perca fluviatilis) koeb kogu Väinameres. Kudemine toimub tavaliselt aprilli lõpust kuni juuni
lõpuni. Ahven koeb 0,5-1,5 m sügavuses veekihis, temperatuuril 8-15oC. Marjalint kinnitatakse põhjast
kõrgemale substraadile (sh taimestikule). Mari areneb hõljuvas olekus ning seega ei kattu see eriti
setetega. Ahven on suhteliselt paikse eluviisiga kalaliik.
Koha (Sander lucioperca) eelistab eluks madalaid, hästi läbisoojenevaid ja vähese läbipaistvusega
veealasid. Kudemine algab 12-13oC veetemperatuuri juures. Tähtsaimad koelmualad asuvad Matsalu
lahe põhjaosas ja vähesel määral Haapsalu lahes. Virtsu piirkonnast liigub koha läbi vaid varakevadisel
ja sügisesel toitumisrändel.
Kiisk (Gymnocephalus cernua) on levinud nii mage- kui merevees. Virtsu piirkonnas koeb kiisk aprilli
lõpust juuni lõpuni, kui veetemperatuur on 11-18oC. Mari heidetakse 0,5-4 m sügavusele kas liiva-
kivisegusele põhjale või taimedele tavaliselt 1-3 osas. Kiisk on paikse eluviisiga ning portsjonkudejana
on tal võimalik tagada järglastele parem toiduga varustatus.
Särg (Rutilus rutilus) eelistab kudeda magedas vooluvees: jõed, ojad, kraavid, kuhu ta läheb maikuus,
kui veetemperatuur on tõusnud 8-15oC. Kudemise edukus oleneb suurvee ulatusest ja selle kestvusest.
41 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 38
Harvemal juhul (madal veeseis) koeb särg riimveelises rannikumeres – Rohuküla ja Sviby ümbrus,
Haapsalu, Topu, Topi, Matsalu ja Rame lahed.
Säinas (Leuciscus idus) koeb aprilli esimesel poolel, sageli enne jääminekut, kui veetemperatuur on 2-
4oC. Sarnaselt särjele eelistab ka säinas kudeda magedas vooluvees, kuid vajadusel koeb ka madalas
riimvees. Koelmutele jõudmiseks võtavad säinakarjad ette küllaltki ulatuslikke rändeid. Väinamere
suurimad koelmud asuvad Kasari jõestiku lammidel ja Käina lahes. Olulised koelmud asuvad veel
Vormsi lõunarannikul ja Haapsalu lahtede süsteemis. Väinameri on heaks toitumiskohaks
põhjatoidulisele säinale.
Haug eelistab elupaigana rohkete varjevõimalustega ja otseste tuulte eest varjatud alasid. Väinameres
eelistavad nad rohkem mageveelise sissevooluga merealasid: Matsalu laht ja Haapsalu lahtede
süsteem. Haug koeb varakevadel, märts-aprill, osaliselt ka mais, üleujutatud jõeluhtadel või madalates
merelõugastes. Mari heidetakse taimedele alates +3oC veetemperatuurist. Haugi kudemisedukus
sõltud täielikult suurvee olemasolust ja selle kestvusest.
Koger (Carassius carassius) on laialt levinud karplane, kes eelistab elupaigana madalaid, seisva- või
nõrga läbivooluga mageveekogusid. Hea kohanejana saab ta edukalt hakkama ka riimveelises
rannikumeres. Kudemine toimub mitmes osas (kolm portsjonit) veekogu taimestikurikkas osas juunist
augustini. Kudemine algab, kui veekogu temperatuur on tõusnud vähemalt 17-18oC (juuni alguses).
Koger on valdavalt põhjatoiduline kala, kes võimalusel tarbib ka taimset kõdu ja teiste kalade marja.
Hõbekoger (Carassius gibelio) vajab sigimiseks vähemalt 16-18oC temperatuuriga vett, mari inkubeerib
alles +20-22oC ja kõrgemal. Hõbekoger eelistab sooje madalaid mudasepõhjalisi veekogusid, kus toitub
peamiselt taimedest.
Luts (Lota lota) on ainus tursklane, kes elab nii mage- kui ka riimvees. Lutsu esineb Matsalu ja Haapsalu
lahtedes ning sinna suubuvates jõgedes. Tegemist on puhta- ja külmaveelise kalaliigiga. Luts koeb
magevees sügis-talvel, 1-2oC vees, puhtale kivisele põhjale. Mari vajab arenemiseks häid
hapnikutingimusi.
5.3.3.1 Eeldatavad mõjud kalastikule
Kavandatava tegevuse piirkond (Väinameri) on kaladele tähtis eelkõige rände- ja kudealana. Kõige
tundlikum periood kalade elus hüdrotehnilistest töödest tekkivatele mõjudele on sigimisperiood:
marja ja larvide arengu aeg. Süvendustööde käigus vette sattuva heljumi settimine kalade
kudemisaladele (hapnikudefitsiidi tekkimine) ja setetes sisalduvate võimalike ohtlike ainete mõju
kalaloodetele kujutaksid antud alal kalastikule kõige suuremat ohtu. Kui kala on jõudnud maimu
staadiumisse, väheneb heljumi kontsentratsiooni negatiivne mõju. Suurematel kaladel on see juba
üpris väike, kuna kala võib lahkuda merealalt, kus ta elutegevus on häiritud. Lisaks võib kavandatavate
tööde käigus tekkiv müra häirida kalade kudemist või rännet koelmutele.
Virtsu sadamas on kõige ebasoodsam aeg kavandatava tegevuse elluviimiseks kevadel, kui enamikel
Väinamere lõunaosa kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne
kudemine algab siis, kui merevee temperatuur on koelmutel tõusnud +6-+8oC. Ajaliselt toimub see
aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast, võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Kalalarvide
arvukus Väinamere lõunaosas võib jääda kõrgeks kuni juuni lõpuni.
Virtsu sadamas sees tehtavatel töödel vabanev heljum levib peamiselt lokaalselt. Savise sette puhul
liigub heljum peamiselt põhjasuunas, mööda rannaäärt, ulatudes madalaveelisele alale sügavuses 0,5-
3 m. See piirkond hõlmab lahesoppi, mis asub sadamast idas, toimiva ja vana sadama vahelises tsoonis.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39
Arvestades selle ala keskkonnatingimusi, ei ole see tõenäoliselt sobiv kalade kudepaigaks. Karide
elupaigatüüp jääb Virtsu sadamast u 880 m kaugusele põhjasuunda ning on sobilikuks kudealaks
mitmele kalaliigile. Modelleerimise tulemused42 (lisa 2.1) näitavad, et muda süvendamisel ei ole
heljumi kandumine karideni tõenäoline. Elupaigani võib ulatuda sadamas kopaga süvendamisel savist
põhjustatud heljumi levik edela- ja läänetuultega.
Kalade kudeajal (1.04-15.06) tuleks süvendamistöid sadamas tugevate edelatuultega vältida.
Setete ja heljumi leviku modelleerimine (lisa 2.1) näitas, et kasutuses olevale kaadamisalale („Virtsust
lõunas“) setteid viies on mõju võimalikule kalade kudealale ebaoluline, eriti kui kavandada
süvendustööd sügisesse.
Kogu kaadamisala asub piirkonnas, kus on segasubstraadiga põhi ja sügavused vahemikus 10–20 m.
Kaadamisala idapoolne osa piirneb alaga, kus sügavus on 10–15 m ning esineb rohkem jämedamat
setet, nagu kruus ja kivid, seega võib ala kaladele (nt ahvenale) sobilik olla toitumisalana. Suures väinas
leiduvad sügavusvahemikus 1-10 m meriheinaga kaetud pehmed põhjad ja punavetika või adruga
kaetud segasubstraadid, mis potentsiaalselt sobivad nii räime kui ahvena kudealadeks. Selliseid alasid
võib esineda kaadamisalast loodes Natura ala piires. Antud töö raames uuritud elupaigad kasutuses
oleva kaadamisala sees ei sobi ilmselt kudemispaigaks ei eelmainitud kalaliikidele ega ka kaitsealusele
hingule oma hüdromorfoloogiliste ja ökoloogiliste tingimuste poolest.
Vastavalt modelleerimistulemustele tuleb kalade kudemisperioodil 1.04- 15.06 heljumi leviku
vältimiseks kaladele kudemiseks sobivamatele madalamatele merealadele vältida kaadamistöid
suurelt pargaselt (3000 m3 mahuga) lõunakaarte tuultega. Ka väikese pargase (500 m3) korral tuleb
lõunatuulte korral vältida tuulekiirust üle 6 m/s.
Käesoleva KMH kirjutamise hetkeks ei ole täpselt teada süvendus- ja ehitustöödel kasutatav tehnika.
Kui süvendustöödel kasutatakse lõhkamist, siis tuleks lõhkamistööd planeerida nii, et need ei toimuks
kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud palju kalu. Leevendava meetmena saab
enne suuremate lõhkelaengute kasutamist, kalad väiksemate laengutega piirkonnast väljapoole
tõrjuda.
Kui kavandatava tegevusega seotud veesisesed tööd sadamas ja kaadamisalal (süvendamine ja
kaadamine) planeerida kalade kudeperioodi (1.04-15.06) välisele ajale või arvestada tuulesuundade ja
-kiirustega seotud piiranguid kudeajal, ei ole alust arvata, et süvendustööd võiksid avaldada
märkimisväärset ja otseselt kahjulikku mõju piirkonna ja Väinamere kalastikule. Võimalikud
mõningased muutused liikide arvukuses on ilmselt lühiajalised ja taastuvad pärast kavandatava
tegevuse elluviimist.
Kokkuvõttes ei ole leevendava meetme (tegevuste ajalise ja ilmastikuga seotud piirangu)
rakendumisel ette näha olulist ebasoodsat mõju kalastikule.
5.3.4 Linnustik
Linnustiku ülevaade ning vastav mõju hinnang tugineb põhiosas KMH alustööna teostatud linnustiku
eksperdihinnangule43 ning eksperdi täiendavatele selgitustele.
42 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
43 Luigujõe, L., 2025. Virtsu sadama rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõju hindamine. Linnustik
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 40
Virtsu sadam on seotud Väinamerega, mis tervikuna on väga oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele
veelindudele, seda nii Eesti kui ka kogu Läänemere kontekstis. Kavandatava tegevuse ala
mõjupiirkonda jääb ka linnustiku kaitseks loodud Väinamere linnuala (EE0040001). Väinamere linnuala
ja selle kaitse-eesmärkide kirjeldus on esitatud ptk 5.4.4. Käesolevas peatükis tuuakse välja linnustiku
üldisem kirjeldus.
Kuna Väinameri paikneb vahetult Ida-Atlandi rändeteel, siis peatub siin kevadrändel 0,6-0,8 miljonit
veelindu, sügisrändel ja sulgimisperioodil on peatujate hulk väiksem (sajad tuhanded). Rahvusvahelise
linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International eeskujul44 võib merelindude kaitsega seonduva
jagada neljaks teemaks:
- Rändel peatuvate veelindude koondumis- ning talvituskohad. Väinameri asub Ida-Atlandi
rändeteel ning oma keskse asukohaga omab ta suurt väärtust nii rändepeatus- kui
talvituskohana. Bentose-toidulised e. merepõhjast toitujad veelinnud kasutavad madalat
Väinamerd toitumiseks, kuna sealne veesügavus on sukeldumiseks sobilik.
- Pelaagilistele liikidele tähtsad alad. Need on sageli seotud spetsiaalsete hüdroloogiliste
tingimustega (tõusuvoolud, veemasside vahelised frondid), mis tingivad kõrge bioloogilise
produktiivsuse. Rahvusvaheliselt kuuluvad pelaagiliste liikide hulka kõrge kaitseväärtusega
tormilinnuliste Procellariiformes seltsi esindajad. Eestis esinevad tormilinnulised ainult
eksikülalistena, pelaagiliste liikidena esinevad meil kajakad, tiirud ja ännid. Kõrgemat
kaitseväärtust omavad sellest grupist tiirud.
- Rändetee „pudelikaela-alad”. Eestit läbib rändel oluline osa mitmete liikide asurkondadest.
Ränne järgib tihti rannajoont, mis põhjustab massilist koondumist neemetippudel ning
kitsastes väinades. Läänemere idakalda suurimaks „pudelikaela“ ala on Suur väin (Joonis 9).
Joonis 9. Arktiliste veelindude kevadine rändeskeem
44 BirdLife International, 2004. Towards the identification of marine IBAs in the EU: an exploration by the Birds and Habitats
Directives Task Force. Identification of marine IBAs v6.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41
- Pesitsuskolooniad. Saartel ja laidudel pesitsevad linnud kasutavad toitumiseks saari
ümbritsevat merd. Varasemates materjalides45 on liigid jagatud toitumisraadiuste alusel
kolmeks rühmaks: 5 km (väiketiir, krüüsel), 15 km (rand-, jõgi- ja tutt-tiir, kalakajakas,
kormoran) ja 40 km (tõmmukajakas, alk). Väinamere saartel on nendest arvukamad tiirud,
kajakad ja kormoran. Haudeperioodil pesitseb Väinamere laidudel ja rannikul üle 50 linnuliigi,
kellest rannikumerd kasutab otseselt umbes paarkümmend liiki. Viimastest on
kaitsekorralduslikult olulised kümme liiki, kellest enamus on arvatud ka EL Linnudirektiivi I
lisasse.
Seisuga mai 2025 puuduvad kavandatava tegevuse asukohas ja selle vahetus lähiümbruses kaitsealuste
linnuliikide EELISes registreeritud leiukohad.
Virtsu sadama akvatooriumis peatuvatest ja pesitsevatest lindudest ülevaate saamiseks kasutati
PlutoF andmebaasi kantud andmeid viimasel viiel aastal (2019-2024). Päringuga tuvastati sadama-alal
viie aasta jooksul 477 vaatlust. Paljude vaatluste puhul ei ole paraku teada täpne lindude asukoht, kuna
andmebaasides jäetakse tihti märkimata linnu kaugus vaatlejast.
Virtsu sadamas ja selle akvatooriumis on viie aasta jooksul registreeritud 65 linnuliiki. Need kõik on
sadamaalal peatuvad või pesitsevad linnud. Peatuvaid linde registreeriti 48 liiki. Veelinnud koonduvad
tihtipeale sadama akvatooriumisse talvisel aja, kuna sadamaalad on reeglina jäävabad. Võimalikke ja
kindlaid pesitsejaid registreeriti sadamaterritooriumil 17 liiki. Koondülevaade sadama linnustikust on
esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 7).
Tabel 7. Sadama-alal ning selle akvatooriumis peatuvate ning pesitsevate lindude liigiline koosseis
ajavahemikul 2019-2024
nr liik EL linnudirektiivi lisasse
kantud liik
ränne
(max arv)
talvitamine
(max arv)
pesitsemine
(peitsuskindlus)*
1 Kühmnokk-luik jah 20 38 VP
2 Suur-laukhani jah 500
3 Valgepõsk-lagle jah 43
4 Ristpart jah 4
5 Viupart jah 1
6 Rääkspart jah 4
VP
7 Sinikael-part jah 28 130
8 Luitsnokk-part jah 1
9 Punapea-vart jah 1
10 Tuttvart jah 15 50
11 Merivart jah 180
12 Hahk jah 13
13 Aul jah 70 1
14 Mustvaeras jah 8
15 Sõtkas jah 6 10
16 Väikekoskel jah 3 12
45 BirdLife International, 2004. Towards the identification of marine IBAs in the EU: an exploration by the Birds and Habitats
Directives Task Force. Identification of marine IBAs v6.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 42
nr liik EL linnudirektiivi lisasse
kantud liik
ränne
(max arv)
talvitamine
(max arv)
pesitsemine
(peitsuskindlus)*
17 Rohukoskel jah 4 1
18 Jääkoskel jah 50 40
19 Tuttpütt jah 1
20 Kormoran jah 80 2
21 Hallhaigur jah 17 21
22 Hõbehaigur ei 1
23 Lauk jah 7
24 Merisk ei 2
25 Kiivitaja jah 1
26 Väikekoovitaja ei 1
27 Punajalg-tilder jah 2
28 Naerukajakas jah 35 12
29 Kalakajakas jah 20 26
30 Tõmmukajakas jah 1
31 Hõbekajakas ei 120 6 VP
32 Merikajakas ei 8 1
33 Räusk jah 2
34 Tutt-tiir jah 3
35 Jõgitiir jah 6
V
36 Randtiir jah 5
V
37 Väiketiir jah 2
V
38 Kodutuvi ei 34
V
39 Kaelustuvi ei 12
40 Kaelus-turteltuvi ei 1
41 Piiritaja ei 3
42 Põldlõoke ei 1
43 Suitsupääsuke ei 3
44 Räästapääsuke ei 6
VP
45 Linavästrik ei 1
VT
46 Must-lepalind ei
T
47 Lepalind ei 1
48 Kivitäks ei 2
P
49 Musträstas ei 1
50 Väike-põõsalind ei
L
51 Pruunselg-
põõsalind
ei
L
52 Vööt-põõsalind jah 1
53 Sinitihane ei 2
54 Hakk ei 1
55 Vares ei 3 15
56 Harakas ei 1
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43
nr liik EL linnudirektiivi lisasse
kantud liik
ränne
(max arv)
talvitamine
(max arv)
pesitsemine
(peitsuskindlus)*
57 Ronk ei 1
58 Kuldnokk ei 10
L
59 Hall-kärbsenäpp ei
V
60 Kanepilind ei 2
61 Käosulane ei 1
62 Must-
kärbsenäpp
ei 3
63 Põldvarblane ei 1
64 Koduvarblane ei 11
VT
65 Rootsiitistaja ei
L
* V - võimalik pesitseja, L – laulev isend, T – territooriumi hoidev isend, P – kohatud paari pesitsusajal, VT –
vanalind toiduga, VP – vanalind pesal
Kaadamisala osas kasutati olemasolevaid Väinamerel tehtud lennuloenduste andmeid46.
Merelinnustiku leviku selgitamiseks pole kaadamisala piires spetsiaalseid loendusi tehtud, kuid
lennuloendustele tuginedes on sealsest piirkonnast siiski ülevaade olemas.
Kuna talvel on enamasti Väinameri jääs, siis palju andmeid talvitavate veelindude kohta pole. Küll aga
on andmed 2016. a talve kohta, kui meri oli jäävaba. Lindude arvukuse tiheduskaardid on tehtud nii
põhjatoiduliste kui kalatoiduliste veelindude leviku kohta (Joonis 10, Joonis 11). Mõlemal juhul olulisi
talvitamiskogumeid kaadamisalal ei olnud (joonis 4, 5).
Joonis 10. Põhjatoiduliste lindude levik ja arvukus (isendit/km2) 2016. a talvel
46 Luigujõe, L., Auniņš, A., 2016. Projekti aruanne: ”Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus - 2016”. Eesti Maaülikool
(käsikiri); Luigujõe, L., Aunins, A., 2021. Projekti aruanne: ”Talvitavate veelindude rahvusvaheline lennuloendus Eesti
rannikumerel - 2021”. Eesti Maaülikool (käsikiri); Luigujõe, L., Kuus, A., 2024. Projekti aruanne: ”Arktiliste veelindude
lennuloendus Eesti rannikumerel - 2024”. Eesti Ornitoloogiaühing (käsikiri)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 44
Joonis 11. Kalatoiduliste lindude levik ja arvukus (isendit/km2) 2016. a talvel
Suurimad lindude rände-eelsed ning rändaegsed koondumised toimuvad kevadel, alates märtsist kuni
mai keskpaigani. Olulisemate liikide levikut ja arvukust kirjeldavad ülevaatekaardid on esitatud KMH
aruande lisas 3.
Merivart on Väinamere tunnusliik ning tema arvukus on maksimumis maikuus. Väinamere kaadamisala
merivardi koondumisalaks aga ei ole ning olemasoleva 2024. a loenduse põhjal on tema arvukuse
hinnanguks kaadamisala piirkonnas 0-1 isendit/km2. Ka auli puhul väga suuri kevadisi koondumisi
kaadamisala piirkonnas ei ole registreeritud, liigi arvukuseks võib kaadamisala piirkonnas hinnata 11 –
100 isendit/km2. Mustvaera kevadised toitumisalad Väinamerel jäävad suures osas Hiiumaa ja Muhu
saare vahelisele merealale, kuid ta on levinud ka Suures väinas. Väinamere kaadamisalal lind
praktiliselt puudub, s.t peatuvate lindude arvukuseks hinnatakse 0-1 isendit/km2. Kuigi tõmmuvaeras
pole väga Väinamerega seotud liik (v.a läbiränne), siis arvestataval hulgal peatub ta kevadeti
Väinamere lõunaosas. Väinamere kaadamisalal peatuva tõmmuvaera arvukuseks hinnatakse 11 – 100
isendit/km2. Haha arvukus pole piirkonnas suur ning Väinamere kaadamisalal ta praktiliselt puudub
(0-1 isendit/km2). Kormoran on Väinamerel tavaline pesitseja ja läbirändaja. Kevadised
koondumiskohad pole enamasti eriti püsivad, kuna on seotud kalaparvede liikumisega. Tihti asuvad
toitumiskohad pesitsuskohtade läheduses. Väinamere kaadamisala kormorani koondumiskohaks ei
ole, arvukuseks saab piirkonnas hinnata 0-1 isendit/km2.
5.3.4.1 Eeldatavad mõjud linnustikule
Väinamere linnualale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele avalduvad mõjud on esitatud Natura
hindamise peatükis (ptk 5.4.4). Käesolevas peatükis on keskendutud teistele asjakohastele
linnuliikidele.
Arvestades, et kavandatavad tegevused toimuvad sadama-ala ja selle akvatooriumi piires, ei ole
sadama rekonstrueerimisest ja rekonstrueeritud sadama kasutamisest ette näha olulist ebasoodsat
mõju pesitsevale ja rändavale linnustikule. Kõik suuremad veelindude koondumiskohad jäävad
kavandatava tegevuse alast eemale. Samuti ei leitud sadamaalal pesitsemas olulisi kaitsealuseid
linnuliike ning sadama-ala kasutavate pesitsevate paaride arv on väga väike. Linnuliike, kes ei ole
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45
Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks, kavandatud arendus seetõttu ei mõjuta, või kui, siis see mõju
on vähene ja ajutine (eelkõige ehitustegevuse aegne) ning KeHJS mõistes mitteoluline.
Võimalik on lindude pesitsemine sadama akvatooriumis (kaide nr 1 ja 8 vahel) asuval väikelaiul ning
väikelaevasadama süvendustööde käigus tekkinud ajutisel vallil. Juhul, kui ehitustööde käigus on
planeeritud väikelaiu või valli likvideerimine ning vastavaid töid teostatakse samaaegselt pesitsusega,
kaasneb pesitsuse ebaõnnestumine ja poegade hukkumine. Vastavat mõju on võimalik vältida,
kontrollides enne vastavate ehitus- või hooldustööde algust, kas alal toimub lindude pesitsemine, ning
ajastada ehitustööd sel juhul väljapoole pesitsusaega (s.t pesitsuskohtadega seotud ehitus- ja
süvendustöödeks ei sobi ajavahemik 14. aprill – 15. juuli). Juhul, kui alal pesitsust ei toimu, pole
piiranguaja rakendamine vajalik.
Teiseks peab arvestama mõjudega kaadamisalal, kus linnustikule võivad avalduda eelkõige kaudsed
mõjud. Suuri rändeaegseid veelinnukogumeid kaadamisala piirkonnast leitud ei ole, kuna selles
piirkonnas on suhteliselt sügav meri ning mainitud mereala pole rändel peatuvatele veelindudele
seetõttu väga atraktiivne.
Pinnase uputamisega seoses hävivad kaadamisalal suure tõenäosusega merepõhjakooslused, kuid
kuna tegemist on mainitult suhteliselt sügava merealaga, saab eeldada, et otsest mõju see
veelindudele ei avalda.
Küll aga on võimalikud kaudsed mõjud heljumi kandumisest kaadamisala ümbritsevatele
madalaveelistele aladele, kus asuvad rändlindude toitumisalad. Toitumisalade kahjustumine kevadel
võib oluliselt muuta toidu kättesaadavust, mis on oluline aspekt enne pikka rännet arktilistele
pesitsusaladele. Seetõttu vajavad toitumisalad lindude rände aegset kaitset. Heljumi levik on teostatud
modelleerimise andmetel eeldatavalt lokaalne, mistõttu vastavad mõjud on eeldatavalt nõrgad ehk
mitteolulised. Võimalikke mõjusid on võimalik vältida või leevendada, ajastades kaadamistööd
väljapoole kevadist rändeperioodi ajavahemikul 15. aprill – 20. mai.
Kokkuvõttes ei ole kavandatavast tegevusest ette näha olulist ebasoodsat mõju linnustikule.
Kaasnevaid mõjusid on võimalik vältida või vähendada leevendavate meetmete rakendamisega (vt
ptk 6.1.3).
5.3.5 Imetajad
Kaitsealustest imetajatest esineb kavandatava tegevuse piirkonnas II kaitsekategooriasse kuuluvat
viigerhüljest ja III kaitsekategooriasse kuuluvat hallhüljest.
Hülgeid on kirjeldatud ning mõju nendele hinnatud Natura hindamise peatükis (ptk 5.4.5.2.3) ning seda
informatsiooni siinkohal ei korrata.
Virtsu poolsaarel on EELISesse kantud (seisuga juuni 2025) II kaitsekategooriasse kuuluva põhja-
nahkhiire leiukohad. Leiukohad on märgitud suurele osale Virtsu alevikust, ulatudes väikeses osas ka
sadama territooriumile.
Põhja-nahkhiir on laialdase levilaga (kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiir) ning Eestis
nahkhiireliikidest kõige arvukam. Elab asulates ja neist väljas, toitumisalad on puistutes, metsaservadel
ja veekogude ümbruses. Liigub ka mere kohal. Käsitiivalised on öise eluviisiga ning varjuvad päevasel
ajal.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 46
5.3.5.1 Eeldatavad mõjud imetajatele
Nahkhiirte ohuteguritena on käsitiivaliste kaitse tegevuskavas (KTK)47 loetletud talvitumispaikade
kahjustamist ning loomade häirimist talvitumisel, samuti suviste varjepaikade kahjustamist, hukkumist
tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürke ja valgusreostust, lisaks looduslikud mõjutegurid.
Kavandatav tegevus ei mõjuta loetletud ohuteguritest ühtki peale võimaliku valgusreostuse
renoveerimistööde ajal. Samas on põhja-nahkhiire kohta KTKs toodud, et see liik oskab valgusreostust
enda kasuks pigem ära kasutada, pidades jahti tänavavalgustuse poolt kohale meelitatud putukatele.
Kavandatavast tegevusest pole põhja-nahkhiire elupaigale olulist ebasoodsat mõju ette näha.
5.4 Natura hindamine
5.4.1 Natura hindamise põhimõtted
KMH menetluse osana tuleb läbi viia Natura hindamine. Natura hindamine on kavade ja projektidega
kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi (EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ) alusel moodustatud rahvusvahelise kaitsega
Natura 2000 võrgustiku aladele (loodus- ja linnualadele).
Natura hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura eelhindamise eesmärgiks on välja
selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura alale ning
asjakohase hindamise (ehk n-ö täismahus hindamise) vajadus.
Kui tõenäolist olulist mõju ei saa välistada, viiakse järgmise etapina läbi asjakohane hindamine, mille
eesmärk on hinnata tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele ning teha kindlaks, kas see mõjutab Natura
2000 ala terviklikkust, võttes arvesse võimalikke leevendusmeetmeid.
Natura hindamisel lähtuti Euroopa Komisjoni suunistest48 ning asjakohastest riiklikest
juhendmaterjalidest49.
5.4.2 Natura eelhindamise tulemused
Kavandatava tegevuse ala mõjupiirkonda jäävad Väinamere linnuala (EE0040001) ja Väinamere
loodusala (EE0040002). Neile aladele läbi viidud Natura eelhindamise tulemused on esitatud Virtsu
sadama rekonstrueerimise KMH programmis (KMH aruande lisa 1). Alljärgnevalt on esitatud
eelhindamise tulemuste kokkuvõte.
Kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik.
Väinamere linnuala Natura eelhindamisel jõuti järeldusele, et olulise ebasoodsa mõju saab välistada
järgmistele ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), rägapart
(Anas querquedula), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria
47 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava
48 Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised
suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. 28.09.2021. C(2021) 6913.
49 MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47
interpres), sooräts (Asio flammeus), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk
(Bubo bubo), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris
canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger),
valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), rohunepp (Gallinago media),
värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü
(Pluvialis squatarola), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola) ja heletilder (Tringa nebularia).
Eelhindamise alusel ei saanud ebasoodsat mõju välistada seega järgmistele ala kaitse-eesmärgiks
seatud liikidele: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani
e roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya
fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), aul
(Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser),
rohukoskel (Mergus serrator), tuttpütt (Podiceps cristatus), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk
(Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Vastavas
ulatuses on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine.
Väinamere loodusala Natura eelhindamisel jõuti järeldusele, et olulise ebasoodsa mõju saab välistada
järgmistele ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele: merele avatud pankrannad (1230),
püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud
(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),
rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),
nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180),
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Samuti saab olulise ebasoodsa mõju
välistada järgmistele liikidele: saarmas (Lutra lutra), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), roheline
kaksikhammas (Dicranum viride), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium
ebracteatum), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), väike
pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Eelhindamise alusel ei saanud ebasoodsat mõju välistada seega järgmistele ala kaitse-eesmärgiks
seatud elupaigatüüpidele ja liikide elupaikadele: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased
pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased
rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310),
väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallhüljes (Halichoerus grypus), tiigilendlane
(Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 48
(Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica
palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), könt-tanukas (Encalypta mutica),
soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior). Vastavas ulatuses on vajalik Natura asjakohase
hindamise läbiviimine.
5.4.3 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud KMH aruande peatükis 3.
5.4.4 Väinamere linnuala Natura asjakohane hindamine
5.4.4.1 Ala ja selle kaitse-eesmärkide kirjeldus
Väinamere linnuala (EE0040001) on kaitse alla võetud korraldusega „Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 05.04.2004. a korraldus nr 615-k, viimati
muudetud Vabariigi Valitsuse 17.01.2025 korraldusega nr 20).
Virtsu sadam ja selle akvatoorium piirneb Väinamere linnualaga. Kaadamiskoht jääb linnualast
väljapoole, enam kui kilomeetri kaugusele.
Linnuala pindala on 273308,88 ha, millest 82,9 % ehk 226613,73 ha on veeala. Ala kaitsekord on
tagatud läbi mitmete kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitsekorra. Kavandatava tegevuse
piirkond piirneb Väinamere hoiualaga (Läänemaa) (KLO2000241), kaugemale jäävad Väinamere
hoiuala (Saare) (KLO2000339) ning Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176).
Alale on kavandatava tegevuse piirkonda hõlmavas osas koostatud „Väinamere hoiuala mereosa,
Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere
linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022“50 ning „Väinamere hoiuala maismaaosa,
Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja
Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027“51. Kavandatav tegevuse
asukohas on neist asjakohane eelkõige esimene nimetatu.
Alljärgnevalt (
50 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
51 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1767806324
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49
Tabel 8) on esitatud Väinamere linnuala nende kaitse-eesmärkide ülevaade, mis on kaasatud
asjakohasesse hindamisse, s.t mille osas ei olnud eelhindamisel võimalik ebasoodsa mõju esinemist
välistada.
Kaitsekorralduskavas on linnuliikide pikaajalise (30 a) kaitse-eesmärgina sõnastatud sobivate peatus-, puhke- ja toitumispaikade säilimine. Üksnes üksikutel liikidel on lisaks sellele eesmärgiks seatud ka liigi arvukuse mitte vähenemine. Vastaval juhul on alljärgnevas tabelis (
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 50
Tabel 8) välja toodud kaitsekorralduskavas (KKK) esitatud arvukus linnuala kohta.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51
Tabel 8. Asjakohasesse hindamisse kaasatud Väinamere linnuala kaitseväärtused
Liik Asurkonna
tüüp52
Arvukus Natura
standardandmevormis53
Arvukuse eesmärk
vastavalt KKK-le54
luitsnokk-part (Anas clypeata) rändel peatuv 2000 -
piilpart (Anas crecca) rändel peatuv 20000 -
viupart (Anas penelope) rändel peatuv 50000 -
sinikael-part (Anas platyrhynchos) rändel peatuv 20000 -
rääkspart (Anas strepera)
rändel peatuv 1-2000 -
pesitsev 115-180 -
suur-laukhani (Anser albifrons) rändel peatuv 4000 -
hallhani e roohani (Anser anser)
rändel peatuv 12000 -
pesitsev 530-770 -
hallhaigur (Ardea cinerea) pesitsev 1-50 -
punapea-vart (Aythya ferina) rändel peatuv 40000 -
tuttvart (Aythya fuligula)
pesitsev 50 -
rändel peatuv 25000 -
merivart (Aythya marila) rändel peatuv 1-50000 -
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
rändel peatuv 60000 -
pesitsev 15 -
sõtkas (Bucephala clangula) rändel peatuv 70000 -
aul (Clangula hyemalis) rändel peatuv 13000 -
kühmnokk-luik (Cygnus olor)
rändel peatuv 2500 -
pesitsev 500 -
lauk (Fulica atra) rändel peatuv 50000 -
kalakajakas (Larus canus) pesitsev 1000 -
tõmmukajakas (Larus fuscus) pesitsev 1-5 <5 haudepaari
naerukajakas (Larus ridibundus) pesitsev 1-2000 -
tõmmuvaeras (Melanitta fusca)
pesitsev 30 -
rändel peatuv 1-10000 -
mustvaeras (Melanitta nigra) rändel peatuv 6000 -
52 Vastavalt Natura standardandmevormile, https://natura2000.eea.europa.eu/expertviewer/
53 Pesitsevate lindude puhul on arvukus esitatud haudepaaride arvuna, rändel peatuvate lindude puhul isendite arvuna
54 Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa
Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 52
Liik Asurkonna
tüüp52
Arvukus Natura
standardandmevormis53
Arvukuse eesmärk
vastavalt KKK-le54
väikekoskel (Mergus albellus) rändel peatuv 1000 1000 (rändel
Väinamerel)
jääkoskel (Mergus merganser)
pesitsev 50 -
rändel peatuv 2000 -
rohukoskel (Mergus serrator)
pesitsev 50 -
rändel peatuv 250 -
tuttpütt (Podiceps cristatus) pesitsev 300 >300 haudepaari
väiketiir (Sterna albifrons) pesitsev 50-100 50-100 haudepaari
räusktiir e räusk (Sterna caspia) pesitsev 200 200 haudepaari
jõgitiir (Sterna hirundo) pesitsev 200 200 haudepaari
randtiir (Sterna paradisaea) pesitsev 600 >600 haudepaari
tutt-tiir (Sterna sandvicensis) pesitsev 200-500 200-500 haudepaari
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) pesitsev 380 -
punajalg-tilder (Tringa totanus)
rändel peatuv 300 -
pesitsev 500-1000 -
kiivitaja (Vanellus vanellus) rändel peatuv 5500 -
Ülevaade Virtsu sadama-alal ning selle akvatooriumis peatuvate ning pesitsevate lindude liigilisest
koosseisust ja arvukusest on esitatud peatükis 5.3.4 (Tabel 4).
5.4.4.2 Mõju ala kaitse-eesmärkidele
Mõju hinnang Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele tugineb põhiosas KMH alustööna teostatud
linnustiku eksperdihinnangule55 ning eksperdi täiendavatele selgitustele.
Eksperdihinnangust selgub, et sadamas ja selle akvatooriumis toimuvate tegevuste puhul ei ole
üldjuhul ette näha olulist ebasoodsat mõju linnualal pesitsevale ja rändel peatuvale linnustikule.
Tegemist ei ole linnuala linnustikule olulise koondumiskohaga, pesitsus- või toitumisalaga. Peamiselt
kasutavad liigid sadamat peatumiseks. Rändel peatuvate puhul on tegemist väga väikeste arvudega või
peatuvad või pesitsevad nad planeeritavast tegevusalast väljaspool. Suuremad veelindude
koondumiskohad jäävad arendusalast (sadamast) veidi eemale.
Sadamaala kasutavate pesitsevate paaride arv on seniste vaatluste kohaselt väga väike. Kuna tegu on
olemasoleva aktiivselt tegutseva sadamaga, on alal juba olemasolevas olukorras ka häiringutase,
millega ala kasutavad linnud on harjunud. Sadamaala külastavad liigid (eelkõige vardid ja aulid)
toituvad peamiselt kaide külge kinnitunud limustest ning kavandatava tegevusega ei halvendata
toitumisvõimalusi. Akvatooriumis arvukamalt kohatud peatuvad liigid on merivart, aul ja jääkoskel.
55 Luigujõe, L., 2025. Virtsu sadama rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõju hindamine. Linnustik
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53
Neile liikidele on võimalik teatav ebasoodne mõju sadamas toimuvate ehitustööde aegselt, kuid
vastavaid mõjusid saab lugeda ajutiseks ja nõrgaks (väheoluliseks) ning need ei kahjusta liikide kaitse-
eesmärke (arvukust linnualal). Sadama akvatooriumi kasutavad linnud ka talvitumisel, kuna
inimtegevuse (laevatamisega) seoses on sadam tavaliselt jäävaba. Kavandatava tegevuse eesmärgiks
on sadama ja laevaliikluse jätkuv toimimine, mistõttu ei halvenda kavandatav tegevus vastavat
funktsiooni.
Ebasoodsa mõju saab välja tuua ehitus- või hooldustööde etapis juhul, kui ehitus- või hooldustööde
alal või selle vahetus läheduses toimub samaaegselt pesitsemine. Sellisel juhul saab kaasneda
konkreetse pesitsuse ebaõnnestumine ja poegade hukkumine. Pesitsemist on tuvastatud sadama
akvatooriumis (kaide nr 1 ja 8 vahel) asuval ajuti kuivale jäävatel kividel ning väikelaevasadama
süvendustööde käigus tekkinud ajutisel vallil. Kuigi nimetatud pesitsuskohad jäävad väljapoole
Väinamere linnuala (nagu kogu sadam ja selle akvatoorium), saab neid kasutavad paarid lugeda siiski
seotuks linnuala asurkondadega. Võimalikeks pesitsevateks liikideks on kühmnokk-luik ja tiirud
(jõgitiir, randtiir, väiketiir), lisaks rääkspart. Seega võib ebasoodne mõju kaasneda sadama
akvatooriumi hooldussüvendustöödega, kaide nr 1 ja 8 vahelise ala täitmisega ning väikelaevasadama
alas toimuvate ümberehitustöödega. Arvestades Väinamere linnuala ja seal pesitsevate asurkondade
suurust, sadama akvatooriumis toimunud pesitsuste vähesust, pesitsemiseks kasutatud alade
(süvendamistööde käigus tekkinud pinnasvalli) ajutist iseloomu, ei ole väikelaiu ja/või süvendusvalli
likvideerimisest ette näha ebasoodsat mõju liikidele seatud kaitse-eesmärkidele. Alade iseloomu
muutmise järgselt saab eeldada, et isendid leiavad piirkonnas uue pesitsuskoha.
Pesitsusaegse ebasoodsa mõju vältimiseks pesitsusele, tuleb tegevustele rakendada ajalist piirangut
(vt leevendavaid meetmeid ptk 5.4.4.4). Ühtlasi annab selline ajastus lindudele võimaluse leida sobiv
pesitsuskoht väljaspool arendusala.
Teiste sadama-alal toimuvate tegevuste ja teiste liikide puhul ebasoodsat mõju ette ei ole näha.
Lisaks toimub süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas paiknevas kaadamiskohas. Kaadamiskoht
ei ole lindude pesitsusalaks. Kaadamiskoha mereala ei ole ka rändel peatuvatele veelindudele kuigi
atraktiivne ning suuri rändeaegseid veelinnukogumeid seal tuvastatud ei ole. Pinnase uputamisega
hävivad kaadamisalal tõenäoliselt merepõhjakooslused, kuid kuna tegemist on suhteliselt sügava
akvatooriumiga, ei avalda see otsest ebasoodsat mõju veelindudele (merepõhjast toitujatele).
Võimalikud on kaudsed ebasoodsad mõjud heljumi kandumisest madalaveelistele aladele, kus asuvad
rändlindude toitumisalad. Kaadamisalaga piirnevad olulised toitumiskohad, mis vajavad rändeaegset
kaitset. Nende alade kvaliteedi langus kevadel võib mõjutada toidu kättesaadavust, mis on peatuvate
liikide jaoks oluline aspekt enne pikka rännet arktilistele pesitsusaladele. Kuigi kaadamisalaga vahetult
piirnevad alad jäävad väljapoole linnuala piire, on neid sellegipoolest asjakohane arvestada ka linnuala
kaitse-eesmärkidega seotult. Vähese kaudse ebasoodsa mõju saab välja tuua järgmistele linnuala
kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: merivart, aul, mustvaeras. Nende ebasoodsate mõjude
vältimiseks tuleb kaadamisele rakendada ajalist piirangut (vt leevendavaid meetmeid ptk 5.4.4.4).
Kaadamine võib avaldada vähest mõju piirkonna kalastikule ja seeläbi kaudselt ka teistele merel
toituvatele linnuliikidele, nt tiirud ja kajakad, kelle toitumiskohad pole väga püsivad ning sõltuvad
suuresti kalaparvede ja kalalaevade liikumisest. Vastavad mõjud saab aga lugeda marginaalseks ning
need ei mõjuta liikide kaitse-eesmärke.
Ekspert ei tuvastanud hindamisel koosmõju teiste tegevuste ja projektidega, mis võiks kaasa tuua
ebasoodsa mõju.
Koondülevaade mõjust linnuala kaitse-eesmärkidele on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 9).
Tabel 9. Mõjude prognoos Väinamere linnuala kaitseväärtustele
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
luitsnokk-part
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
piilpart
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
viupart
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
sinikael-part
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
rääkspart
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kai nr 1 ja 8 vahelisel väikesel laiul
on vaatlustes tuvastatud rääkspardi
pesitsemist. Kuigi pesitsuskoht jääb
väljapoole Väinamere linnuala,
saab seda siiski lugeda seotuks
linnuala asurkonnaga. Juhul, kui
kavandatud tegevusi viiakse läbi
pesitsuse ajal, kaasneb tõenäoliselt
ebasoodne mõju (pesitsuse
ebaõnnestumine, pesa
hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused viia läbi
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
suur-laukhani
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 56
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
hallhani e
roohani
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
hallhaigur
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
punapea-vart
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
tuttvart
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
merivart
Merivardid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Merivardid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Merivardid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Võimalik on vähene kaudne
ebasoodne mõju läbi heljumi
kandumise lindude rändeaegsele
toitumisalale.
Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb
kaadamine läbi viia väljaspool
kevadist rändeperioodi.
valgepõsk-
lagle
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks, tegemist ei ole aga
olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks, tegemist ei ole aga
olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks, tegemist ei ole aga
olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 58
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
sõtkas
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
aul
Aulid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Aulid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Aulid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Võimalik on vähene kaudne
ebasoodne mõju läbi heljumi
kandumise lindude rändeaegsele
toitumisalale.
Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb
kaadamine läbi viia väljaspool
kevadist rändeperioodi.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
kühmnokk-
luik
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elupaigaks (tegevus
toimub väljaspool teadaolevat
võimalikku pesitsuskohta).
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kai nr 1 ja 8 vahelisel väikesel laiul
on vaatlustes märgitud ühe paari
kühmnokk-luige pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elupaigaks (tegevus
toimub väljaspool teadaolevat
võimalikku pesitsuskohta).
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
lauk
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 60
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
kalakajakas
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
tõmmukajakas
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
naerukajakas
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
tõmmuvaeras
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Võimalik on vähene kaudne
ebasoodne mõju läbi heljumi
kandumise lindude rändeaegsele
toitumisalale.
Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb
kaadamine läbi viia väljaspool
kevadist rändeperioodi.
mustvaeras
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Võimalik on vähene kaudne
ebasoodne mõju läbi heljumi
kandumise lindude rändeaegsele
toitumisalale.
Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb
kaadamine läbi viia väljaspool
kevadist rändeperioodi.
väikekoskel
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 62
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
jääkoskel
Liigi isendid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Liigi isendid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Liigi isendid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
rohukoskel
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
tuttpütt
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
väiketiir
Väiketiir on sadama-alal
pesitsenud, mistõttu saab ka
väikelaevasadama juures paiknevat
(ajutist) süvendusvalli arvestada
potentsiaalse pesitsuskohana. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui alal pesitsemist ei toimu.
Kai nr 1 ja 8 vahelisel väikesel laiul
on vaatlustes ühel korral märgitud
väiketiiru võimalik pesitsemine.
Kuigi pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Väiketiir on sadama-alal
pesitsenud, mistõttu saab ka
väikelaevasadama juures paiknevat
(ajutist) süvendusvalli arvestada
potentsiaalse pesitsuskohana. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui süvendataval alal
pesitsemist ei toimu.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
räusktiir e
räusk
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 64
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
jõgitiir
Väikelaevasadama juures paikneval
(ajutisel) süvendusvallil on
vaatlustes märgitud jõgitiiru
võimalik pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb juhul, kui vall on
säilinud ja seal toimub pesitsemine,
tegevused läbi viia väljaspool
pesitsusperioodi.
Jõgitiir on sadama-alal pesitsenud,
mistõttu saab ka kaide nr 1 ja 8
vahelist ala arvestada potentsiaalse
pesitsuskohana. Kuigi pesitsuskoht
jääb väljapoole Väinamere linnuala,
saab seda siiski lugeda seotuks
linnuala asurkonnaga. Juhul, kui
kavandatud tegevusi viiakse läbi
pesitsuse ajal, kaasneb tõenäoliselt
ebasoodne mõju (pesitsuse
ebaõnnestumine, pesa
hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Väikelaevasadama juures paikneval
(ajutisel) süvendusvallil on
vaatlustes märgitud jõgitiiru
võimalik pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb juhul, kui vall on
säilinud ja seal toimub pesitsemine,
tegevused läbi viia väljaspool
pesitsusperioodi.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
randtiir
Väikelaevasadama juures paikneval
(ajutisel) süvendusvallil on
vaatlustes märgitud randtiiru
võimalik pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb juhul, kui vall on
säilinud ja seal toimub pesitsemine,
tegevused läbi viia väljaspool
pesitsusperioodi.
Randtiir on sadama-alal pesitsenud,
mistõttu saab ka kaide nr 1 ja 8
vahelist ala arvestada potentsiaalse
pesitsuskohana. Kuigi pesitsuskoht
jääb väljapoole Väinamere linnuala,
saab seda siiski lugeda seotuks
linnuala asurkonnaga. Juhul, kui
kavandatud tegevusi viiakse läbi
pesitsuse ajal, kaasneb tõenäoliselt
ebasoodne mõju (pesitsuse
ebaõnnestumine, pesa
hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Väikelaevasadama juures paikneval
(ajutisel) süvendusvallil on
vaatlustes märgitud randtiiru
võimalik pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui
kavandatud tegevusi viiakse läbi
pesitsuse ajal, kaasneb tõenäoliselt
ebasoodne mõju (pesitsuse
ebaõnnestumine, pesa
hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb juhul, kui vall on
säilinud ja seal toimub pesitsemine,
tegevused läbi viia väljaspool
pesitsusperioodi.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
tutt-tiir
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
vööt-
põõsalind
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kaudseid ebasoodsaid mõjusid ei
ole ette näha. Ebasoodne mõju liigi
kaitse-eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 66
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
punajalg-tilder
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kaudseid ebasoodsaid mõjusid ei
ole ette näha. Ebasoodne mõju liigi
kaitse-eesmärkidele on välistatud.
kiivitaja
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kaudseid ebasoodsaid mõjusid ei
ole ette näha. Ebasoodne mõju liigi
kaitse-eesmärkidele on välistatud.
5.4.4.3 Mõju ala terviklikkusele
Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt
ebasoodsat mõju linnuala terviklikkusele, on kasutatud Natura hindamise juhises56 toodud
kontrollküsimustikku.
Tabel 10. Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala
terviklikkusele
Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus
Vähendada ala
elupaigatüüpide pindala või
liikide arvukust, mille kaitseks
ala loodi?
ei Kavandatava tegevuse ala jääb väljapoole linnuala ning seal ei
asu olulisi pesitsus- või toitumisalasid. Vaatluste kohaselt on
sadamaala kasutanud üksikud pesitsevad paarid, keda saab
lugeda seotuks linnuala asurkonnaga. Mõju nende üksikute
paaride pesitsusele on välditav ehitus- ja hooldustööde ajaliste
piirangutega. Liikide arvukuse vähenemist linnualal
kavandatava tegevusega ei kaasne.
Põhjustada häirimist, mis võib
mõjutada asurkondade
suurust või liikide vahelist
tasakaalu või asustustihedust?
ei Kavandatav tegevus toimub olemasolevas töötavas sadamas ja
olemasolevas kaadamiskohas väljaspool linnuala. Linnustik
kasutab sadamat eelkõige peatuspaigana. Häiringud
suurenevad ehitusperioodil, kuid sellest ei ole oodata
asurkondade suuruse, liikide vahelise tasakaalu ega
asustustiheduse muutusi.
Põhjustada liikide
ümberasumist ja seega
vähendada nende liikide
levikuala piirkonnas?
ei Linnustik kasutab sadamat eelkõige peatuspaigaga ning see
võimalus säilib ka kavandatava tegevuse ellu viimisel. Vaatluste
kohaselt on sadamaala kasutanud üksikud pesitsevad paarid
ning seda väikestes (ajutise iseloomuga) pesituskohtades.
Seejuures jäävad need pesitsuskohad väljapoole linnuala
territooriumi. Kavandatav tegevus ei vähenda üldist liikide
levikuala piirkonnas.
Põhjustada lisa I elupaikade
või liikide killustatust?
ei Kavandatav tegevus toimub olemasolevas töötavas sadamas ja
olemasolevas kaadamiskohas. Tegevusega ei kaasne oluliste
elupaikade kadu ega rajata linnustiku vaatest olulisi
liikumisbarjääre. Linnustikule olulised elupaigad säilitavad
olemasoleva sidususe.
Põhjustada peamiste tunnuste
(nt puistaimkate, loodetele
avatus, iga-aastased
üleujutused jne) vähenemist
või hävimist?
ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste
vähenemist ega hävimist.
Häirida ala soodsa seisundi
indikaatoritena kasutatavate
võtmeliikide tasakaalu, levikut
ja asustustihedust?
ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega
asustustiheduse muutusi linnualal.
Aeglustada või takistada ala
kaitse-eesmärkide
saavutamist?
ei Kaitse-eesmärgiks seatud liikidele tuvastatud võimalikud
ebasoodsad mõjud on vähesed ning leevendavate meetmetega
välditavad.
56 MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 68
Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus
Põhjustada muutusi kriitilise
tähtsusega, ala olemust
määravates aspektides (nt
toitainete tasakaal), millest
sõltub ala soodsa seisundi
toimimine elupaiga või
ökosüsteemina?
ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides.
Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul. Ehitus- ja
hooldustööde etapis on võimalikud veekvaliteedi muutused
seotuna heljumi levikuga, kuid mõjud on ajutised ja
väheolulised.
5.4.4.4 Leevendavad meetmed
Ebasoodsat mõju on võimalik vältida alljärgnevate meetmetega:
• Juhul kui kai nr 1 ja 8 vahelisel alal toimub lindude pesitsemine, ei tohi nimetatud alal mereala
täitmist teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist ajavahemikul 14. aprill –
15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete ainete merre
paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses
võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole tõenäoline ehitusalade
mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule puudub.
Meetme rakendamisel on ebasoodne mõju välditud.
• Juhul kui väikelaevasadama süvendusvallil toimub lindude pesitsemine, ei tohi nimetatud alal
süvendus- ja ehitustöid teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist
ajavahemikul 14. aprill – 15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete
ainete merre paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi algust
märtsi alguses võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole tõenäoline
ehitusalade mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule puudub.
Meetme rakendamisel on ebasoodne mõju välditud.
• Süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas paiknevas kaadamiskohas tuleb teostada
väljaspool lindude kevadrände perioodi ehk vältida tuleb tööde teostamist ajavahemikul 15.
aprill – 20. mai.
Meetme rakendamisel on ebasoodne mõju rändel peatuvatele liikidele välditud.
5.4.4.5 Hindamise tulemused
Ette nähtud leevendavate meetmete rakendamisel puudub kavandataval tegevusel ebasoodne
mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
5.4.5 Väinamere loodusala Natura asjakohane hindamine
5.4.5.1 Ala ja selle kaitse-eesmärkide kirjeldus
Väinamere loodusala (EE0040002) on kaitse alla võetud korraldusega „Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 05.04.2004. a korraldus nr 615-k, viimati
muudetud Vabariigi Valitsuse 17.01.2025 korraldusega nr 20).
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69
Ala pindala on 204297,97 ha, millest ligikaudu 90% ehk 183782,28 ha on veeala. Ala kaitsekord on
tagatud läbi mitmete kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitsekorra. Kavandatava tegevuse
võimalikku mõjupiirkonda jäävad Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241), Puhtu-Laelatu
looduskaitseala (KLO1000176) ning Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339).
Alale on kavandatava tegevuse piirkonda hõlmavas osas koostatud „Väinamere hoiuala mereosa,
Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere
linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022“57 ning „Väinamere hoiuala maismaaosa,
Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja
Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027“58.
Alljärgnevalt on esitatud Väinamere loodusala nende kaitse-eesmärkide ülevaade, mis on kaasatud
asjakohasesse hindamisse, s.t mille osas ei olnud eelhindamisel võimalik ebasoodsa mõju esinemist
välistada.
Väinamere hoiuala mereosa jm kaitsekorralduskavas59 on mereelupaikade pikaajalise (30 a) kaitse-
eesmärgina sõnastatud elupaikade soodsa seisundi säilimine (pindala ei vähene, elupaikadega
seotud elustik on säilinud). Väinamere hoiuala maismaaosa jm kaitsekorralduskavas60 on
rannikuelupaikadele seatud elupaigatüüpide kaupa pindala ja seisundi (väljendatuna läbi
esinduslikkuse) eesmärgid. Kaitsekorralduskava toob samas välja, et rannikuelupaigad on
dünaamilised kooslused, mille arengut mõjutavad looduslikud tegurid - veetase, tormid, maakerge.
Seega võivad elupaigatüüpide pindalad muutuda ka inimtegevusest sõltumatult.
Kuna kaitsekorralduskavad hõlmavad eraldi üksnes osa loodusala kogupindalast, on alljärgnevas
tabelis (Tabel 11) tuginetud Natura standardandmevormi61 kantud andmetele loodusala kui terviku
kohta.
Tabel 11. Asjakohasesse hindamisse kaasatud Väinamere loodusala elupaigatüübid
Elupaigatüüp Pindala, ha Esinduslikkus Looduskaitseline seisund
veealused liivamadalad (1110) 14670 C B
liivased ja mudased pagurannad (1140) 3429 C B
rannikulõukad (*1150) 845 C B
laiad madalad lahed (1160) 6287 A B
karid (1170) 2359 C B
esmased rannavallid (1210) 102 B A
püsitaimestuga kivirannad (1220) 73 C A
soolakulised muda- ja liivarannad (1310) 126 C B
väikesaared ning laiud (1620) 734 C B
rannaniidud (*1630) 6071 C B
Alljärgnevas tabelis (Tabel 12) on esitatud linnuala kaitseväärtuseks olevad liigid. Loodusala kui
terviku osas ei ole liikidele seatud konkreetseid mõõdetavaid kaitse-eesmärke, mistõttu on tabelis
57 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
58 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1767806324
59 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
60 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1767806324
61 https://natura2000.eea.europa.eu/expertviewer/
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 70
esitatud Natura standardandmevormis toodud asurkonna suurus (selle olemasolul) ning kavandatav
tegevuse vahetut mõjupiirkonda hõlmavates kaitsekorralduskavades toodud eesmärgid.
Tabel 12. Asjakohasesse hindamisse kaasatud Väinamere loodusala liigid
Liik Arvukus
Natura
standard-
andmevormis62
Pikaajaline kaitse-eesmärk
kaitsekorralduskavas63
Imetajad
hallhüljes (Halichoerus grypus) 10-1000 Hüljestele vajalikud elupaigad säilinud,
ohutegurite mõju minimaalne, arvukus säilinud
või suurenenud. viigerhüljes (Phoca hispida bottnica) 501-1000
tiigilendlane (Myotis dasycneme) - -
Kalad
harilik hink (Cobitis taenia) -
Kaitstavate kalaliikide populatsioonid säilinud,
ohutegurite mõju minimaalne.
harilik võldas (Cottus gobio) -
jõesilm (Lampetra fluviatilis) -
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) -
Selgrootud
teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia) - -
vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior) - -
Soontaimed
emaputk (Angelica palustris) 300 Emaputk levib Väinamere hoiualal Lääne- ja
Pärnumaal vähemalt 300 ha-l tavalise taimena
nõmmnelk (Dianthus
arenarius subsp. arenarius) - -
soohiilakas (Liparis loeselii) 100
Soohiilakas levib Väinamere hoiualal Lääne- ja
Saaremaal elujõuliste populatsioonidena kokku
vähemalt 9 ha suurusel kasvualal 200 isendiga.
Samblad
könt-tanukas (Encalypta mutica) - -
jäik keerdsammal (Tortella rigens) - -
62 Pesitsevate lindude puhul on arvukus esitatud haudepaaride arvuna, rändel peatuvate lindude puhul isendite arvuna
63 Vastavalt liigi elupaigale on esitatud kas „Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja
Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskavas“ või „Väinamere hoiuala
maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa
merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskavas“ toodud eesmärk.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71
5.4.5.2 Mõju kaitse-eesmärkidele
5.4.5.2.1 Mere- ja rannikuelupaigad
Nii Virtsu sadama lähiümbruses kui ka kaadamisalal levib mosaiikne elupaik – segasubstraat, mis
sisaldab liivast ja mudast põhja ning segasetet. Neid elupaiku ei saa klassifitseerida loodusdirektiivi
elupaigatüüpide alla. Seega puuduvad otsesed mõjud mere ja rannikuelupaikadele elupaikade
hõivamisest või nende muutmisest kavandatud ehitus- ja hooldustööde käigus.
Kavandatava tegevuse alast kaugemal paiknevatele elupaigatüüpidele saab avalduda kaudne mõju
läbi süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi leviku.
Hüdrodünaamilise modelleerimise alusel64 (lisa 2.1) ulatub sadamas kopaga süvendamisel savist
põhjustatud heljumi kontsentratsiooni piir halvimate tingimuste korral allikast kuni 1200 meetrini.
Muda süvendamisel oli sama näitaja 700 m. Mõlemal puhul väljub heljum seega sadama
akvatooriumi piiridest.
Kaadamisalale kaadamisel analüüsiti kahe erineva mahuga pargase (500 ja 3000 m3) ning savika ja
mudase heljumi liikumist. Mõlemal puhul levis heljum välja kaadamisala piiridest. Suurema pargase
kasutamise korral võib heljum levida ca 5 km kaugusele.
Elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140),
rannalõukad (*1150), esmased rannavallid (1210), püsitaimestikuga kivirannad (1220),
soolakulised muda- ja liivarannad (1310) ning väikesaared ja laiud (1620) jäävad Virtsu sadamast
kaugemale kui 1200 m ning kaadamisalalt kaugemale kui 5 km, seega on ebasoodne mõju neile
elupaikadele välistatud.
Lähim karide (1170) elupaik jääb Virtsu sadamast u 880 m kaugusele põhjasuunda. Karide elupaiga
ohuteguriks on otsene ja kaudne inimtegevus – elupaikade häirimine ehitutegevusega ja toitainete
koormus. Eutrofeerumisega kaasnev niitjate vetikate vohamine ning valgustingimuste halvenemine
võib sügavates piirkondades karide elustikule pikemas perspektiivis negatiivselt mõjuda.65
Modelleerimise tulemused66 näitavad, et muda süvendamisel ei ole heljumi kandumine karideni
tõenäoline. Elupaigani võib ulatuda sadamas kopaga süvendamisel savist põhjustatud heljumi levik.
Samas on tegu modelleeritud halvima võimaliku olukorraga ning ka siis on suurematel kaugustel
heljumi kontsentratsioon juba langenud. Nõrga tuule ja madala lainetuse korral jääb süvendus- ja
kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks ja laiemat mõju, mis ületaks oluliselt
looduslike protsesside tulemusel esinevat foonilist kontsentratsiooni, ette näha ei ole. Kokkuvõttes
on sobiva praktika rakendamisel ebasoodne mõju elupaigale välistatud.
Hüdrodünaamilise modelleerimise tulemusel jääb savika/mudase heljumi levik erinevate
stsenaariumite põhjal maksimaalselt 5-6 km ulatusse. Seega ei saa kaadamistööd mõjutada karide
väärtuslikke punavetika- ja adruvööndit (kaadamisalast jääb vöönd ca 10 km kaugusele
põhjasuunda).
5.4.5.2.2 Rannaniidud
64 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
65 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
66 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 72
Süvendusmaterjali kaadamisega Suures väinas paiknevas kaadamiskohas ei kaasne mõjusid, mis
võiksid ebasoodsalt mõjutada maismaale jäävaid elupaigatüüpe. Võimalikud mõjud saavad
avalduda sadamas ja selle akvatooriumis toimuvate tegevustega.
Sadamaga piirneval alal kulgeb Väinamere loodusala piir piki rannikut ja sadama akvatooriumit, s.t
loodusala koosseisu on arvatud mereala, kuid mitte maismaa kooslused. Lähimad Väinamere
loodusalal asuvad maismaa elupaigatüübid on määratletud Virtsu poolsaare lõunakaldal, kus need
jäävad kavandatava tegevuse alast ligikaudu kilomeetri kaugusele (Joonis 12). Tulenevalt kaugusest
on elupaikadele välistatud vahetud mõjud elupaikade hõivamisest, killustamisest vms.
Eelhindamise käigus ei olnud võimalik ebasoodsat mõju välistada üksnes elupaigatüübile
rannaniidud (*1630), mille esinemisalad on EELISe andmetel määratletud piki Virtsu poolsaare
rannikut (s.h ka väljaspool loodusala piire). Rannaniidud on lauged madalakasvuliste taimedega
looduslikud või poollooduslikud rohumaad, mille arengut mõjutavad looduslikud protsessid ja/või
hooldamine.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73
Joonis 12. Virtsu sadama lähipiirkonna elupaigatüübid
Mõju vahetult rannikul paiknevatele elupaikadele saab avalduda juhul, kui kavandatav tegevus
muudab oluliselt piirkonna rannaprotsesse. Kavandatavale tegevusele on teostatud
hüdrodünaamiline modelleerimine ning hinnatud mõju rannaprotsessidele67. Vastavas uuringus
järeldati, et kavandatava tegevuse ellu viimisel Virtsu sadamast lõunas ja põhjas rannaprotsessid
sisuliselt ei muutu, samuti ei ole näha setete kuhjumist. Seega ei ole ette näha ka ebasoodsat mõju
rannaniitudele. Samuti ei ole ette näha olulist koosmõju teiste tegevustega.
5.4.5.2.3 Mereimetajad
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes võivad
elupaigana kasutada Virtsu sadama ning kaadamisala ümbruses asuvat mereala.
Hallhüljes on kogu Läänemeres, sh Eesti rannikumeres, vabalt liikuv, kuid on jäävabal perioodil ja
üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt
kaetud olemasolevate kaitsealadega, kus viiakse läbi regulaarset seiret. Tegemist on väga
kohanemisvõimelise liigiga, kes sisemeres harjub inimtegevusega, ning erinevalt viigrist isegi
kasutab seda ära, tulles saaki püüdma nt sadamatesse või kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste
lähedusse.68
Hallhülge elupaiku kavandatava tegevuse piirkonnas pole EELIS-es registreeritud, samuti pole liiki
märgitud eElurikkuse andmebaasis Virtsu sadamas ega selle läheduses, kuid liik kasutab ulatuslikke
merealasid, sealhulgas tõenäoliselt ka kavandatava tegevuse ala. Lähim EELIS-es märgitud leiukoht
on Viirelaiust lõunas. KMH programmi avalikustamisel märgiti, et hallhülged uudishimulike
loomadena käivad sadamas toimuvat uudistamas, laskmata aktiivsel inimtegevusel end oluliselt
häirida.
Hallhülge kaitse tegevuskava (KTK)69 kohaselt on liiki ohustavad inimtekkelised tegurid järgmised:
kalapüük, salaküttimine, häirimine lesilates, vee- ja õhuliiklus, keskkonnareostus, militaartegevus
merel. Kavandatav tegevus ei mõjuta häirimist lesilates, kuna tegevuse piirkonnas lesilaid ei ole.
Samuti ei põhjusta kavandatav tegevus täiendavat kalapüüki, salaküttimist, õhuliiklust,
keskkonnareostust ega militaartegevust. Kavandatava tegevuse käigus laiendatakse sadamat, mis
loob eeldused nii liinilaevade kui hobialuste liikluse tihenemiseks. Meretee Virtsus sadamasse läbib
igast suunast Väinamere loodusala. KTK põhjal on ujuvvahendi poolt tekitatava müra häirimiskaugus
kuni 2 km, kuid hallhülged on tihti uudishimulikud ja julgete loomadena lähenevad veesõidukitele
ise.
Eeltoodust lähtuvalt ei suurenda kavandatav tegevus hallhülge ohutegureid ning kavandatav
tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda mõju hallhülge seisundile ja elupaigale
Väinamere loodusalal.
Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade
peamised puhkealad, ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel esinevad regulaarsed
ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks vältimatut merejääd,
67 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
68 Pro Mare MTÜ, 2019. Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu
NR 1.91/404-1 aruanne.
69 Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 74
mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Viigerhülged vajavad edukaks sigimiseks
stabiilset ja lumikattega merejääd ja rüsijääd, mis asub rannikust piisaval kaugusel. Viigerhüljeste
rändealad hõlmavad suurema mereala, millel esineb nii ebaregulaarseid otsingu-liikumisi kui
regulaarseid rändeid nt. puhke ja toitumisalade vahel. Rändealad on seotud intensiivse toitumise
perioodiga ning põhiline rändetee (läbi Suure väina Liivi lahte ja tagasi) on ajaliselt oluline maist
novembrini. Levila piires liikumine on seotud toidu otsinguga, mis toimub kogu levila piires. EELISes
on viigerhülge elupaigana märgitud Virtsu sadamast 2,5 km kaugusel asuv piirkond.
Sadama akvatooriumi ala on väljaspool viigerhüljeste modelleeritud talvitus- ja sigimisala ning
kavandatav kaadamispiirkond on väga madala tähtsusega talvitus- ja sigimisalal. Viigerhüljeste
rändealade kaardi järgi asub Virtsu sadam ja kaadamisala pigem keskmisest väiksema tähtsusega
piirkonnas rändeteel Väinamere ja Liivi lahe vahel Suures väinas. Oluliste toitumisalade hulgas pole
kumbki ala.70
Viigerhülge kaitse tegevuskava (KTK)71 kohaselt on liiki ohustavad inimtekkelised ohutegurid
järgmised: kalapüük, muutused toidubaasis ja salaküttimine; vee-, õhu- ja muu liiklus;
keskkonnareostus; taristu; süvendamine ja kaadamine. Kavandatav tegevus ei mõjuta kalapüüki,
muutusi toidubaasis ega salaküttimist. Samuti ei mõjuta see õhuliiklust, liiklust jääl ega jäämurdmise
sagedust. Kavandatav tegevus ei mõjuta keskkonnamürkide, õlireostuse ja militaartegevuse, sh
militaarmürkide hulka. Sadama rajatiste rekonstrueerimine ei muuda olemasolevat rannikumere
kasutust. Veeliikluse maht sadama rekonstrueerimisega ei suurene, suuremate aluste
kasutuselevõtt teeb üleveo efektiivsemaks. Meretee Väinamerest Virtsu sadamasse sissesõiduks
kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueerimine seda olukorda ei
muuda. Liigi peamisi puhkealasid sadama piirkonnas ei ole. KTK järgi on oht müra ja valgusreostusest
rändeteedel ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi rändeteid ja toitumisalasid ei ole.
Süvendamise ja kaadamise mõju tähtsus liigile on KTK põhjal väike. Süvendamise ja kaadamisega ei
kaasne heljumi ulatuslikku levikut. Vähesel määral võivad mõju avaldada ehitusmasinate poolt
tekitatavad häiringud.
Sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud viigerhülge ohuteguritega, mistõttu
kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda ebasoodsat mõju viigerhülge
seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.
Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada viiger- ja hallhülgele teatud
häiringuid, mille tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist eemale. Siinkohal tuleb arvestada, et Virtsu
sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus pidevalt toimub laevade
liiklus ning sadama maismaa-alal ka muud tegevused. Kuna hülged on harjunud sadamas toimuva
laevaliiklusega, on häiringute ulatus väike, piirdudes tõenäoliselt maksimaalselt paarisaja meetriga.
Ehitustöödega kaasnevad häiringud on ajutised ja suhteliselt lühiajalised ega põhjusta viigerhülgele
ja hallhülgele ebasoodsat mõju, sest hüljestele toitumiseks sobivad merealad on väga suure
ulatusega.
70 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus. https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-
planeering-eesti-2050/kaardirakendus (vaadatud 06.06.2025)
71 Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75
5.4.5.2.4 Kalad
Väinamere loodusalal on kaitstavateks kalaliikideks harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus
gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Väinameri on tüüpiliseks
elupaigaks hingule, kes on arvukas madalates taimestikurikastes lahtedes. Võldast ja jõesilmu
esineb Väinameres, kuid piirkond ei ole nende jaoks kõige olulisem. Vingerjas on Väinameres
haruldane. Kalaliikide kirjeldus on toodud ptk 5.3.3.
Hink (kelle EELISesse kantud elupaik on Virtsu sadamast kirdes) elab enamasti selgeveelistes
veekogudes liivase või savise põhjaga aladel. Virtsu sadama lähiümbrus ja suur osa kasutuses olevast
kaadamisalast (segasubstraadiga merepõhi) ei ole sobilik kudemispaik enamikele kalaliikidele
taimestiku puudumise ja madala vee läbipaistvuse tõttu. Seega ei sobi ka sadama lähiümbrus ja
kaadamisala piirkond hingule, kes eelistab liivase, savise või mudase substraadiga selgeveeliseid
biotoope madalas vees ning sigib taimestikurikastel kaldaaladel (lisa 2.2).
Ebasoodne mõju hingu kaitse-eesmärkidele on välistatud.
Harilik võldas, harilik vingerjas ja jõesilm ei ole Virtsu sadama piirkonnas püsivalt elavad liigid, vaid
pigem selles piirkonnas läbirändel72. Ebasoodne mõju neile kolmele kalaliigile on välistatud.
5.4.5.2.5 Käsitiivalised
Käsitiivalistest on Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud tiigilendlane (Myotis dasycneme).
EELISe andmetel (seisuga 03.04.2025) ei ole kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas tiigilendlase
teadaolevaid leiukohti. Samuti ei ole antud piirkonnas tiigilendase vaatlusi registreeritud PlutoF
andmebaasi avalikes andmetes73. Kavandatav tegevus toimub olemasoleval sadama-alal ning
sellega ei kahjustata liigile potentsiaalselt olulisi elupaiku. Samuti ei ole ette näha olulist kaudset
mõju või koosmõju teiste tegevustega.
Ebasoodne mõju tiigilendlase kaitse-eesmärkidele on välistatud.
5.4.5.2.6 Selgrootud
Eelhindamise raames ei välistatud ebasoodsat mõju kahele Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks
seatud selgrootule: teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior). EELISe andmetel (seisuga 03.04.2025) ei ole kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas
nimetatud liikide teadaolevaid leiukohti. Samuti ei ole antud piirkonnas teelehe-mosaiikliblika või
vasakkeermese pisiteo vaatlusi registreeritud PlutoF andmebaasi avalikes andmetes74. Kavandatav
tegevus toimub olemasoleval sadama-alal ning sellega ei kahjustata liikidele potentsiaalselt olulisi
elupaiku. Samuti ei ole ette näha olulist kaudset mõju või koosmõju teiste tegevustega.
Ebasoodne mõju teelehe-mosaiikliblika ja vasakkeermese pisiteo kaitse-eesmärkidele on välistatud.
5.4.5.2.7 Taimed ja samblad
Eelhindamise raames ei välistatud ebasoodsat mõju järgmistele Väinamere loodusala kaitse-
eesmärgiks seatud taimedele ja sammaldele: emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus
72 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
73 https://plutof.ut.ee/ (03.04.2025)
74 https://plutof.ut.ee/ (03.04.2025)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 76
arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), könt-tanukas (Encalypta mutica), jäik
keerdsammal (Tortella rigens).
EELISe andmetel (seisuga 03.04.2025) ei ole kavandatava tegevuse vahetus mõjupiirkonnas
nimetatud liikide teadaolevaid leiukohti (v.a emaputk, vt allpool). Samuti ei ole nende liikide vaatlusi
antud piirkonnas registreeritud PlutoF andmebaasi avalikes andmetes75. Kavandatav tegevus
toimub olemasoleval sadama-alal ning sellega ei kahjustata liikidele potentsiaalselt olulisi elupaiku.
Samuti ei ole ette näha olulist kaudset mõju või koosmõju teiste tegevustega.
Erandiks on siinkohal emaputk, mille lähim EELISesse kantud leiukoht (KLO9329480) paikneb Virtsu
aleviku rannikul, kavandatava tegevuse alast ligikaudu 500 m kaugusel. Tegevusega ei kaasne otsest
liigi elupaiga hõivamist. Liiki võivad aga mõjutada muutused piirkonna rannaprotsessides juhul, kui
need kujundavad ühtlasi ümber liigi elupaika. Kavandatavale tegevusele on teostatud
hüdrodünaamiline modelleerimine ning hinnatud mõju rannaprotsessidele76. Vastavas uuringus
järeldati, et kavandatava tegevuse ellu viimisel Virtsu sadamast lõunas ja põhjas rannaprotsessid
sisuliselt ei muutu, samuti ei ole näha setete kuhjumist. Seega ei ole ette näha ka ebasoodsat mõju
emaputkele.
Ebasoodne mõju taime- ja samblaliikide kaitse-eesmärkidele on välistatud.
5.4.5.3 Mõju ala terviklikkusele
Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt
ebasoodsat mõju loodusala terviklikkusele, on kasutatud Natura hindamise juhises77 toodud
kontrollküsimustikku.
Tabel 13. Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala
terviklikkusele
Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala
või liikidel arvukust, mille kaitseks ala
loodi?
ei Kavandatava tegevuse ala jääb väljapoole loodusala
ning seal ei asu olulisi elupaigatüüpe, mille pindala
väheneks. Kavandatav tegevus ei vähenda liikide
arvukust.
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada
asurkondade suurust või liikide vahelist
tasakaalu või asustustihedust?
ei Kavandatav tegevus toimub olemasolevas töötavas
sadamas ja olemasolevas kaadamiskohas väljaspool
loodusala. Häiringud suurenevad ehitusperioodil,
kuid sellest ei ole oodata asurkondade suuruse,
liikide vahelise tasakaalu ega asustustiheduse
muutusi.
Põhjustada liikide ümberasumist ja seega
vähendada nende liikide levikuala
piirkonnas?
ei Kavandatav tegevus ei põhjusta liikide ümberasumist
ega vähenda liikide levikuala piirkonnas
75 https://plutof.ut.ee/ (03.04.2025)
76 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
77 MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77
Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide
killustatust?
ei Kavandatav tegevus toimub olemasolevas töötavas
sadamas ja olemasolevas kaadamiskohas.
Tegevusega ei kaasne oluliste elupaikade kadu ega
rajata olulisi liikumisbarjääre.
Põhjustada peamiste tunnuste (nt
puistaimkate, loodetele avatus, iga-
aastased üleujutused jne) vähenemist või
hävimist?
ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste
vähenemist ega hävimist.
Häirida ala soodsa seisundi
indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide
tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide
tasakaalu/leviku ega asustustiheduse muutusi
loodusalal.
Aeglustada või takistada ala kaitse-
eesmärkide saavutamist?
ei Kavandatav tegevus ei takista ala kaitse-eesmärkide
saavutamist.
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega,
ala olemust määravates aspektides (nt
toitainete tasakaal), millest sõltub ala
soodsa seisundi toimimine elupaiga või
ökosüsteemina?
ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega
aspektides. Ehitus- ja hooldustööde etappides (s.h
kaadamisel) on võimalikud veekvaliteedi muutused
seotuna heljumi levikuga, kuid mõjud on lokaalsed,
ajutised ja väheolulised.
5.4.5.4 Leevendavad meetmed
Selleks, et sadamas tehtavatel süvendustöödel ei kanduks heljum elupaigatüübile 1170 (karid), tuleb
valida sobiv ilm ning võimalusel kasutada pumpsüvendajat (sel juhul on tekkiv heljum ja selle levik
oluliselt piiratud).
5.4.5.5 Hindamise tulemused
Ette nähtud leevendavate meetmete rakendamisel puudub kavandataval tegevusel ebasoodne
mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
5.4.6 Natura hindamise kokkuvõte ja järeldused
Kavandatava tegevuse ala mõjupiirkonda jäävad Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala.
Natura hindamisel tuvastati võimalik ebasoodne mõju järgmistele Väinamere linnuala kaitse-
eesmärgiks seatud liikidele: merivart, aul, kühmnokk-luik, mustvaeras, tõmmuvaeras, väiketiir,
jõgitiir, randtiir, rääkspart. Leevendavate meetmete rakendamisel on ebasoodsad mõjud välditud.
Natura hindamisel tuvastati võimalik vähene ebasoodne mõju Väinamere loodusala kaitse-
eesmärgiks seatud elupaigatüübile karid. Leevendava meetme rakendamisel on ebasoodne mõju
välditud.
Natura hindamisel ette nähtud leevendavate meetmete rakendamisel ei ole kavandatavast
tegevusest ette näha ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ega
alade terviklikkusele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 78
5.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu, vara
5.5.1 Mõjutatav keskkond
Virtsu sadam on olemasolev sadam, mis teenindab Saaremaa ja Mandri-Eesti vahelist
parvlaevaliiklust ja kaubavedu. Virtsu sadama kaubaveo maht on ligikaudu 0,5 miljonit tonni aastas.
Virtsu sadamat läbib Muhusse ja Saaremaale lisaks kohalikele elanikele ja töö pärast reisivatele
inimestele ka turistide voog.78
2023. aastal liikus Virtsu-Kuivastu suunal keskmiselt 6 607 reisijat ja 3 105 sõidukit päevas.79
Käesoleva KMH läbi viimise ajal liigub Virtsu-Kuivastu liinil liigub peamiselt 2 parvlaeva: Tõll ja Piret,
aeg-ajalt ka Regula.
Sadam on ühendatud Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaanteega. 2024. aastal oli keskmine
ööpäevane liiklussagedus Risti-Virtsu-Kuivastu Kuressaare maantee (lõik 58,170 -67,501 km) 2332
sõidukit (sõidu- ja pakiautode osakaal 91%, veoautode ja autobusside osakaal 3%, autorongide
osakaal 6%)80.
Sadam paikneb Virtsu alevikus. 01.01.2025 a seisuga oli Virtsu aleviku elanike arv 485.81
Virtsu sadam piirneb lõunasuunal peamiselt elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Kavandatava
tegevusega piirnevad järgnevad kinnistud (Tabel 14).
Tabel 14. Kavandatava tegevusega piirnevad kinnistud
Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Pindala Kinnistupiiri
kaugus
(linnulennult) ja
suund Virtsu
sadamast
Majaka tn 6 19502:004:0014 Maatulundusmaa
100 %
8878 m2 Virtsu sadam
piirneb lõunast
kinnistuga
Majaka tn 4 19502:004:0008 Elamumaa 100% 3593 m2 Piirneb lõunast
kinnistuga
Majaka tn 4a 19502:004:0003 Elamumaa 100% 1192 m2 ~10 m, lõuna
Majaka tn 2 19502:004:0002 Elamumaa 100% 3229 m2 Virtsu sadam
piirneb lõunast
kinnistuga
78 Lääneranna valla arengukava 2018-2028. Kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu 13.10.2022 määrusega nr 35.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4221/0202/2001/Laaneranna_valla_ak_2018-2028.pdf#
79 TS laevad aastaraamat 2023. https://www.praamid.ee/wp-content/uploads/2024/05/TS-Laevad-aastaraamat-
2023.pdf
80 Maa- ja Ruumiameti Geoportaal. Teeregister. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister (vaadatud
23.05.2025)
81 Statistikaamet. https://stat.ee/ (vaatatud 04.07.2025)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79
Majaka tn 19502:003:0282 Transpordimaa
100%
5665 m2 Virtsu sadam
piirneb lõunast
kinnistuga
10 Risti-Virtsu-
Kuivastu-
Kuressaare tee
19502:003:1090 Transpordimaa
100%
77456 m2 Virtsu sadamasse
viiv tee
Tallinna mnt 3 19502:004:0012 Ärimaa 100% 14581 m2 Virtsu sadam
piirneb
kagusuunal
kinnistuga
Tallinna mnt 9b 43001:001:0173 Ühiskondlike
ehitiste maa
100%
1706 m2 Virtsu sadam
piirneb
kagusuunal
kinnistuga
Tallinna mnt 9a 19501:001:0464 Üldkasutatav
maa 100%
1674 m2 Virtsu sadam
piirneb idast
kinnistuga
5.5.2 Eeldatavad mõjud
Kavandatava tegevuse mõjud sotsiaalmajanduslikule keskkonnale võib tinglikult jagada kaheks –
mõju kohalikule elanikkonnale ning laiemad sotsiaalmajanduslikud mõjud.
Kohalikule elanikkonnale avalduva ebasoodsa mõju osas saab välja tuua peamiselt ehitusaegsed
häiringud. Kavandatav tegevus võib ebasoodsat mõju avaldada eelkõige ehitusaegse kasvava
liiklussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste
eraldumine teedelt. Liiklussageduse tõus on seotud eelkõige raseliiklusega (ehitusmaterjalide vedu).
Mürataseme tõusu on lisaks ette näha ka ehitustöödega seotud tehnikast (süvendus ja
rekonstrueerimistöid teostav tehnika). Mõju müratasemele on käsitletud ptk 5.6.2.
Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga.
Hilisemas sadama kasutusetapis ei ole olulist liiklussageduse kasvu ette näha.
Rekonstrueerimisetapis läbi viidavad ehitustööd hakkavad mõjutama eelkõige lähimate kinnistute
omanikke. Lisaks võib mõningast ebamugavust esineda (liikluskorralduse muutus) reisijate ootealal
toimuvate tööde elluviimisel. Tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest
ja –nõuetest, samuti headest tavadest. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset
ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste häiringute ja ebamugavustega.
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha hüppelist reisijate ja kaubaveo sageduse tõusu, kuid
tegemist on olemasoleva sadama funktsioonide ja mereliiklustaristu olulise kaasajastamisega.
Seega toetab kavandatav tegevus parvalaevaühenduse ja kaubaliikluse jätkumist mandri ja saarte
vahel, mis on positiivse mõjuga laiemale sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Transpordi
infrastruktuuri arendamine ohutumaks, keskkonnasõbralikumaks, ligipääsetavamaks mõjutab
positiivselt ühendust nii riigi eri piirkondade vahel, kui ka muu maailmaga. Sadama teenindusvõime
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 80
parandamisel on kaudne mõju ka majanduskeskkonnale (sh laevaühendusest sõltuvatele
ettevõtetele).
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha sellisel tasemel vibratsiooni ega muid mõjutegureid, mis
võiksid kahjustada ümbruskonna kinnisvara.
Ebasoodne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele ja heaolule, on väheoluline,
piirdudes eelkõige ehitusaegsete ajutiste häiringutega. Mõju piirkonna arengule ja laiemale sotsiaal-
majanduslikule keskkonnale on läbi infrastruktuuri kaasajastamise mõõdukalt positiivne.
5.6 Müratase
5.6.1 Mõjutatav keskkond
Tegemist on olemasoleva toimiva sadamaga. Eksperdile teadaolevalt pole alal teostatud varasemaid
mürauuringuid ning puuduvad puudub ka informatsioon kaebustest sadama tekitatava müra kohta
kaebused. Olemasolevas olukorras tekib sadamas müra peamiselt transpordist ja laevade
laadimistöödest.
Virtsu sadam piirneb lõunasuunal peamiselt elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Piirnevate
kinnistute info on toodud ptk 5.5.
5.6.2 Eeldatavad mõjud
Kavandatava tegevuse elluviimisel suureneb ala müratase ajutiselt lammutus- ja ehitustööde ajaks.
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest (transpordikoormus), erinevate
paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke
kaasneb pea iga ehitustegevusega. Eelprojekti kohaselt on mürarikkam tegevus olemasolevate
ehitiste lammutamine. Mürarikkamad lammutustööd planeeritakse päevasele ajale 82.
Enamasti on tekkiva müra kestus ehitusetapis lühiajaline. Pärast ehitustegevuse lõppu taastub
ehituseelne olukord.
Virtsu sadamas tehtavad süvendamis- ja ehitustööd teostatakse eeldatavalt päevasel ajal.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada
keskkonnaministri määruse nr 71 (vastu võetud 16.12.2016) lisas 1 toodud normtaset83.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Öisel ajal peab vältima
mürarikkaid töid (näiteks lammutustöid).
Kui ehitus- ja hooldustegevusel kasutatakse nõuetele vastavat tehnikat ja transpordivahendeid, ei
ole nendel masinatel eeldatavalt olulist mõju piirkonna müratasemele. Ehitusaegne kõrgenenud
müratase võib teatud tingimustel jõuda lähimate elamuteni, kuid arvestades piirkonna
olemasolevat mürataset (sadam), ei too see eeldatavalt kaasa olulist häiringu tõusu.
82 AS Saarte Liinid. 2023. Virtsu Sadam. Kai nr 6 ümberehitamine. Väikelaevasadama laiendamine. Eelprojekt.
83 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81
Ehitustegevuse lõppedes ning laiendatud sadama käitamisel ei suurene piirkonna müratase
märgatavalt, võrreldes olemasoleva olukorraga, mistõttu pole ka kavandatava tegevuse elluviimisel
olulist negatiivset mõju piirkonna müratasemele.
5.7 Kliima
5.7.1 Kliimamuutuste leevendamine
Kliimamuutuste ja ülemaailmse soojenemise peamise põhjusena nähakse inimtegevuse tagajärjel
õhku paisatavate kasvuhoonegaaside (KHG) kontsentratsiooni suurenemist atmosfääris. Seetõttu
nähakse kliimamuutuste pidurdamise lahenduseks eelkõige energiamahukate tegevuste
heitkoguste vähendamist näiteks alternatiivsete kütuste, logistika optimeerimise või alternatiivsete
materjalide kasutamise kaudu.
Peamiste kasvuhoonegaasidena käsitletakse süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4),
dilämmastikoksiidi (N2O), väävelheksafluoriidi (SF6), fluorosüsivesinikke (HFCd) ja
perfluorosüsivesinikke (PFCd). KHG mõju hindamisel kasutatakse ühikuna CO2 ekvivalenti (CO2ekv),
millega väljendatakse kasvuhoonegaaside kogust, mis on ümber arvutatud CO2 kogust, kasutades
globaalse soojendamise potentsiaali. CO2ekv võtab seega arvesse kõikide KHG-de mõju, mitte ainult
CO2 mõju.84
Läänemere setetest vabanevad peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO₂) ja metaan
(CH₄). Nende gaaside eraldumine toimub orgaanilise aine lagunemisel ja remineraliseerumisel
hapnikuvabas ehk anoksilistes või hapnikuvaeses ehk hüpoksilistes tingimustes, mis on
iseloomulikud Läänemere süvaveekihtidele, eriti piirkondadele, kus esineb tugev eutrofeerumine.
Lisaks võib mikroobsete protsesside tulemusel vabaneda ka dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi
(N₂O).85
Projekti kliimamõju hindamise eesmärk ei ole kõikehõlmav olelusringi analüüs. Viimast saab teha
vaid ex-post staadiumis ehk kui on teada täpne andmestik. Planeeritava tegevuse kliimamõju on aga
ex-ante analüüs ehk analüüs, mis viiakse läbi piiratud teabe ja ressurssidega. Sealjuures on oluline
välja selgitada kõige olulisemad, st kõige suurema potentsiaalse heitega tegevused ja nende mõju
võimalikult täpselt hinnata.
Eelnevast tulenevalt on antud KMH aruande raames läbi viidud analüüs üldistatud hinnang, mis
tugineb hindajale kättesaadaval informatsioonil (uuringud, prognoosid jms). Projekti mõju
kliimamuutustele hinnatakse CO2 heite kaudu, keskendudes potentsiaalselt kõige suurema heitega
tegevustele ehk süvendamise ja kaadamise ning kai rajatiste ehitusega seotud heitele. Projekti
kasutusaegset mõju ei ole hinnangus käsitletud, sest võttes arvesse, et sadama rekonstrueerimise
üheks eesmärgiks on tagada võimalus võtta kasutusele elektrienergial sõitvad laevad, siis
eeldatakse, et kasutusaegne keskkonnamõju väheneb võrreldes senise olukorraga (fossiilkütuste
84Kliimaministeerium, 2024. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (detsember 2024)
https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus
85 Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O., Humborg, C., Jilbert, T.,
Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022. Biogeochemical functioning of the Baltic Sea. Earth System Dynamics, 13(1), pp.633-
685.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 82
kasutamine asendatakse potentsiaalselt (osaliselt) taastuvenergiaallikatest86 toodetud
elektrienergiaga).
5.7.1.1 Süvendamine ja kaadamine
Süvendamise ja kaadamisega seotud kliimamõju hindamisel on lähtutud Bates ja kaasautorite87
uurimusest, mille eesmärgiks oli hinnata ja võrrelda erinevate kaadamisviiside (kaadamine merre ja
maismaale) keskkonnamõju, sh mõju kliimale. Eelnevaks kasutati elutsükli hindamist (Life-Cycle
Assessment, LCA), täpsemalt leiti tegevuse kliimamõju kaardistades kõikide etappide (süvendamine,
transportimine, töötlemine, kaadamine) heite ning hinnates selle muutumist kaadamisala kaugusest
ja viisist tulenevalt.
Kuna kavandataval tegevusel on vaid üks kaadamisalternatiiv (kaadamisala Virtsust lõunas), siis on
alljärgnevalt leitud selle koguheide, mis sõltub kaadamisviisist ja kaadamisala kaugusest. Tegemist
on maksimaalse tekkida võiva heitega (ptk 3.3).
Tegevuse kaasneva heite leidmiseks on vastavalt Bates ja kaasautorite metoodikale vajalik teada
kaadamisviisi (antud projekti puhul kaadamine merre emissioonifaktoriga (EF) 0,0001177 CO2-ekv t
m3 km), kaadamiskoha kaugust (antud projekti puhul asub kaadamiskoht 9 km kaugusel), kaadamise
mahtu (antud projekti puhul on maksimaalne maht kokku 282 685 m3 10 aastase perioodi vältel
(Tabel 4). Paldiski vesisalvesti uuringu materjalidele88 tuginedes on keskmine materjali tihedus
moreeni (liivakivi, setted, savi) ja lubjakivi osas 2200 kg/m3 tulenevalt asjaolust, et Virtsu sadamas89
on kaadatavaks materjaliks veega küllatunud liiv, muda ja savi on tihedus väiksem ehk eeldatavalt
1800 kg/m3. Täpsemalt kujuneb kaadamise emissioon järgnevalt:
(2 ) = × () × ℎ (3) × ℎ ( 3⁄ )
ehk
0,0001177 × 9 × 282 685 × 1 800 = 539 2
5.7.1.2 Ehitustegevus
Ehitustegevusega seotud kliimamõju hindamisel on aluseks võetud Maas ja kaasautorite90 uuring,
mis keskendus erinevatest ehitusmaterjalidest sadamarajatiste (kaid ja muulid) elutsükli heite
leidmisele ja võrdlemisele. Vastavalt uuringu käigus läbi viidud hindamisele on
betoonkonstruktsioonidest kaide ja muulide keskmiseks heiteks ühe kuupmeetri kohta 1,543 kg
CO2-ekv 50 aasta jooksul. See katab nii materjali tootmise, transpordi, ehituse, kasutamise,
86 Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon
87 Bates, M. E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B. A., & Linkov, I., 2015. Life cycle assessment for dredged sediment
placement strategies. Science of The Total Environment, 511, 309–318.
88 Fichtner, 2019. Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump-hüdrosalvesti (PHS) geoloogiliste uuringute
ja projekteerimistööde osas. Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringute aruanne.
89 Leinsalu, T., 2024. Virtsu sadama ehitusgeoloogiauuringu aruanne (töö nr 5541-24).
90 Maas, T., De Gijt, J. G., & Dudok van Heel, D. D. (2011). Comparison of quay wall designs in concrete, steel, wood and
composites with regard to the CO₂-emission and the Life Cycle Analysis. Proceedings of the International Maritime-Port
Technology and Development Conference (MTEC 2011), Singapore.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83
lammutamise kui ka jäätmete käitlusega (arvestatud ei ole, et jäätmed suunatakse ringlusesse)
seotud heite.
Projekteeritavate kindlustuste (kaid ja muulid) ligikaudne betoonstruktuuride maht on 5373 m3
(Tabel 4) ning seega on kaide ja muulide elutsükli ligikaudne heide:
1,543 × 5373 = 8 291 2
5.7.1.3 Eeldatavad mõjud
Kogu kliimamõju saadakse summeerides süvendamise ja kaadamise ning ehitustegevuste
kliimamõju:
539 + 8 291 = 8 830 2
Eestis puuduvad kehtivad piir- ja sihtarvud kliimamõju olulisuse hindamiseks. EK teatise 2021/C
373/0191 kohaselt on taristuprojektide olulise mõju määraks eluea kohta 20 000 CO2-ekvivalenttonni
aastas. Eelnevaga võrreldes on mõju kliimale kavandatud tegevuse puhul väike ehk ei põhjusta
olulist kliimamõju.
5.7.2 Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutused on juba praegu tuntavad nii Euroopas kui terves maailmas. Kliimamuutustega
arvestamise vajadust rõhutab Eestis kliimamuutustega kohanemise arengukava92 ja selle
valdkondlikud aruanded, sealhulgas Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise
strateegia lõpparuanne93.
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes riikides, on ka meil oodata
mitmeid muutusi, näiteks temperatuuri ja sademete hulga suuremist, merepinna tõusu ning
tormide sagenemist. Need sagenevad nähtused seavad ohtu peamiselt liiklemise, kaubaveo ja
elutähtsatele teenustele ligipääsu.94
Taristuobjekti peamiste kliimaohtudena on võimalik välja tuua äärmuslikke ilmastikuolusid –
kuumust, torme, üleujutusi, valinguvihmasid, ja muid sademeid (jäävihm, lumi).95
Sadama kui taristuobjekti kasutamisele avaldub mõju eelkõige läbi tormide ja üleujutuste, mille
tõttu võib objektidele sattuda rohkem risu (nt tuulemurd jms). Üha pehmemaks muutuvate talvede
ja lumikattega päevade arvu vähenemise tulemusena langeb vajadus pideva lumekoristuse järele,
kuid valmis peab olema lühiajalisteks lumetormideks, mille käigus sajab korraga palju. Talviti
suureneb vajadus ka jää- ja libedusetõrje järele, sest päikesekiirgust jääb järjest vähemaks.
Suveperioodil ühe tihenevad kuumalained võivad tuua aga kaasa sadama teekatete pehmenemise
ja pragunemise.96
91 Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastaks 2021-2027“
92 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
93 Keskkonnaministeerium, 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia
94 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
95 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
96 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 84
Kui risu satub või sademed (lumi) langevad sadama territooriumile, sh läbivale maanteele (Risti-
Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee, tee nr 10), koristatakse see võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui
tee seisunditase ette näeb. See tähendab, vastavalt esinevale ilmastikuolule (nt lumi, jäide, torm)
on eesmärgiks võimalikult kiiresti vähendada võimaliku ohu tekkimise tõenäosust. Kokkuvõtvalt -
olenemata sellest, kui sagedasti ekstreemsed ilmastikuolud esinevad, võib alal tormidest, lumest ja
jäitest tulenevat mõju lugeda väikeseks.
Sadama rannakaitseehitistele ja üldiselt rannikualadele avalduvad järgnevatel aastakümnetel
eelkõige mõju maailmamere taseme tõus, läänetormide sagenemine ja talvise jääkatte
vähenemine. See tähendab, et rannikualadel kulutusprotsessid tõenäoliselt intensiivistuvad, mis
seab ohtu ka rannikul paiknevad objektid, sh sadamaehitised.97 Harvaesinevaks ilmastikunähtuseks,
mis takistab sadamataristu tööd, on kevadise jäämineku ja tuulte koostöös tekkivad jääkuhjatised.
Valdavate tuulesuundade ja lainetuse leviku suundade muutuse tõttu võib sadama veealal tekkida
ummiklainetus või halveneda laevade ohutus sadamas.98
Planeeringuga kavandatud tegevuste vajadus (nt uute kaide ja kindlustusrajatiste rajamine ning
süvendustööd) tuleneb osalt eesmärgist tagada sujuvam parvlaevaühendus (sh ohutum sildumine)
ja osalt vajadusest kohaneda muutuvate kliimaoludega, sh tagada planeeritavate rajatiste
vastupidavus muutuvatele kliimaoludele.
Samuti on oluline arvestada võimalike üleujutustega, mis kaasnevad prognoositud mereveetaseme
tõusuga. Antud teemat on käsitletud peatükis 5.1.1.
Kokkuvõtlikult tuleb rõhutada, et rajatiste projekteerimisel peab arvestama võimalike
kliimamõjudega, sh võimaliku suureneva koormusega sadamarajatistele ehk tagatud peab olema,
et rajatised oleksid asjakohased ka muutuvates kliimaoludes.
5.8 Hädaolukorrad
Hädaolukorrad99 on sündmused, mille toimumine on prognoosimatu, kuid mille esinemist saab
heade juhtimistavadega vähendada.
Kavandatava tegevuse käigus võivad toimuda järgnevad avariiolukorrad:
• meresõiduga ning merel töötamisega (süvendamisega) seotud avariiolukorrad – töötajate
ohtu sattumine merel;
• meresõiduga seotud avariiolukorrad – võimalik laevade kokkupõrge (reostus);
• äärmuslikud ilmaolud võivad põhjustada probleeme süvendus- või ehitustöödel.
Avariiolukordade hindamisel on eeldatud, et tegevuste läbiviimisel järgitakse häid tavasid ning
asjakohaseid õigusakte.
Sadamas teostatavate ehitustöödega seotud avariiolukordade tagajärjeks võib olla suur majanduslik
kahju või koguni inimeste hukkumine. Seda saab vältida heade juhtimistavadega. Süvendustöid
teostav personal ja tööde juht peab omama vastavat pädevust tööde teostamiseks ning
97 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
98 Keskkonnaministeerium, 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia
99 Siinkohal käsitletakse ainult avariiolukordi, mitte hädaolukordi hädaolukorra seaduse mõistes.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85
hädaolukorras käitumiseks ja järgima meresõiduga seotud reegleid ja häid tavasid. Ohutusvahendite
ning meresõidukite korrashoidu tuleb jälgida ja nende hooldus dokumenteerida.
Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva
keskkonna kahjustamine. Kui tekib olukord, kus tuvastatakse süvendamise käigus naftasaaduste või
muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida.
Süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimise eelduseks on sobilikud ilmastikuolud. Ilmaolude korral,
mis võiksid kahjustada töölaeva või ohustada töötajaid, sadamast ei väljuta. Lisaks eelnevale on
sadama toimimisel oluline ka kemikaaliohutus ja liiklusohutus. Kemikaaliohutus puudutab
muuhulgas süvendamiseks kasutatavate aluste käigushoidmiseks vajaliku kütuse hoiustamist ja
tankimist. Kemikaalide nõuetekohasel hoiustamisel siiski olulist mõju keskkonnale ette näha ei ole.
Asjakohaste meetmete ja hea merepraktika järgimisel (nt Meresõiduohutuse seadus100, COLREG101)
pole avariiolukordadega kaasnevad mõjud eeldatavasti olulised. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt
suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
5.9 Kaudne mõju
Kaudse mõjuna käsitletakse mõju, mis tegevuse tulemusel avaldub mõnes teises asukohas või mõne
teise keskkonnaelemendi kaudu. Kaudse mõju kontekstis ei ole asjakohane välja tuua eraldi
keskkonnakirjeldust.
Sadama renoveerimise ja kaadamisega kaasneva kaudse mõjuna võib käsitleda näiteks
sotsiaalmajanduslikku mõju, mis kaasneb sadama toimimisega. Sedalaadi kaudse mõjuga on seotud
palju määramatust ning konkreetsed avalduda võivad mõjud sõltuvad ka teistest faktoritest, mida
käesoleva töö käigus pole võimalik ette näha.
Asjakohasel määral on kaudset mõju käsitletud ka eespool peatükkides.
5.10 Koosmõju teiste tegevustega
Virtsu sadama rekonstrueerimisel ja kaadamistöödel võib olla koosmõju teiste merel toimuvate
rekonstureerimistööde ning kaadamistega. Kavandatav kaadamisala ei ole piiratud ainult Virtsu
sadama materjalide kaadamiseks. Igakordsel veeloa väljastamisel kaadamistöödeks hinnatakse
mõju eraldi. Käesoleva KMH koostamise ajal ei ole teada, et kavandatavat kaadamiskohta
kasutataks mõne muu kaadamistegevuse jaoks, seetõttu pole ka koosmõju ette näha.
Sadama süvendamisel ning kaadamisel võib esineda koosmõju ka teiste merel toimuvate
tegevustega, nagu näiteks merekaabli paigaldus, mis sarnaselt käesoleva kavandatava tegevusega
põhjustab heljumi lisandumist veesambasse. KMH programmile saabunud tagasisides viitas
Keskkonnaamet vajadust hinnata koosmõju kavandatava Elering AS-i 330 kV vahelduvvoolu
merekaabelliiniga, mille osas on esitatud hoonestusloa taotlus102. Üks võimalikest merekaabelliini
trassialternatiividest algab Virtsu alevikust ning lõpeb Saaremaa vallas Ruhve külas. See
merekaablitrass kulgeb kavandatavast kaadamisalast ligikaudu 400 m läänes ning sellest tulenevalt
võivad kaabli rajamisel esineda ehitusaegsed koosmõjud kaadamistöödega heljumi leviku näol. KMH
100 Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv
101 Convention on the International Regulations for https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx
102 TTJA dokumendiregister, taotluse registreerimise number 16-7/23-17990
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 86
koostamise ajal ei ole teada, kas kaabelliini rajamistöödel on oht langeda ühele ajale kavandatavate
kaadamistöödega. Kaabelliini rajamise näol on tegemist ühekordse ehitusaegse häiringuga, millel
pole olulist koosmõju sadama kaadamistöödega ette näha, kui välditakse tegevuste üheaegset
toimumist. Kuna kaabelliini paigaldamisel on Virtsu sadam eeldatavasti paigaldamisega tegelevate
aluste tugipunktiks, tuleb tööd sadamaga kooskõlastada nii või teisiti.
Kuna kaadamisala asukoht on olemasolevatel merekaartidel olemas, siis on eeldatavasti kaabelliini
rajamisel arvestatud kaadamise võimaliku mõjuga kaabelliini toimimisele ning olulisi mõjusid ette
näha ei ole.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87
6 KESKKONNAMEETMED
6.1 Meetmed
6.1.1 Meetmed pinnavee kaitseks
Sadamast võetud pinnaseproovidest ilmnes ülemäärane vase ning antratseeni sisaldus mõnes
võetud proovis. Reoainete vabanemist veekeskkonda tuleb vältida. Enne süvendamistöödega
alustamist tuleb teha täiendav pinnaseuuring, et lokaliseerida võimalik reostuskolle ning näha ette
meetmed saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks töötlemiseks.
Heljumi leviku piiramise seisukohalt on eelistatud lahendus süvendada pumpsüvendajaga, sest sel
juhul on tekkiv heljum ja selle levik oluliselt rohkem piiratud kui modelleeritud juhtudel.
Alternatiivset kopaga süvendamist saab teostada siis, kui tuuled puhuvad maismaa poolt. Sellisel
juhul on lained väiksed, vee liikumine aeglane ning heljum ei liigu merel laiali. Merelt puhuvate
tuulte korral on kopaga süvendamine võimalik madalate tuule kiiruste korral. Nõrga tuule ja madala
lainetuse korral jääb süvendus- ja kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks.
Kui kaadatakse 3000 m³ pargaselt, levib savikas heljum kaadamisalalt välja, kuid isegi madalate tuule
kiiruste korral (lisas 2.1) liigub heljum Natura alale. Seega tuleb suuremalt pargaselt kaadata kas
täiesti tuulevaikse ilma korral või siis, kui puhuvad põhjatuuled.
6.1.2 Meetmed pinnase ja maastiku kaitseks
Eelistada tuleb süvendatava sette jätmist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii et see
rannaprotsessides osaleks ja hakkaks toetama piirkonna elupaikade, randade ja infrastruktuuri
rajatiste püsivust. Süvendamisel ja kaadamisel tuleb kaadamisalale vedada võimaluse korral ainult
pinnast, mille omadused ei võimalda seda täiteks ja ranna kindlustamiseks kasutada (nagu näiteks
peene lõimisega muda, savi ja liiv).
6.1.3 Meetmed elustiku kaitseks
Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks linnustikule tuleb rakendada alljärgnevaid meetmeid:
• Juhul kui kai nr 1 ja 8 vahelisel alal toimub lindude pesitsemine, ei tohi nimetatud alal
mereala täitmist teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist
ajavahemikul 14. aprill – 15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete
ainete merre paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi
algust märtsi alguses võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole
tõenäoline ehitusalade mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule
puudub.
• Juhul kui väikelaevasadama süvendusvallil toimub lindude pesitsemine, ei tohi nimetatud
alal süvendus- ja ehitustöid teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist
ajavahemikul 14. aprill – 15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete
ainete merre paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi
algust märtsi alguses võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole
tõenäoline ehitusalade mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule
puudub.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 88
• Süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas paiknevas kaadamiskohas tuleb teostada
väljaspool lindude kevadrände perioodi ehk vältida tuleb tööde teostamist ajavahemikul 15.
aprill – 20. mai.
Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks kalastikule tuleb rakendada alljärgnevaid meetmeid:
• Kalade kudeajal (1.04-15.06) tuleks süvendamistöid sadamas tugevate edelatuultega
vältida.
• Kalade kudemisperioodil (1.04-15.06) tuleb vältida kaadamistöid suurelt pargaselt (3000 m3
mahuga) lõunakaarte tuultega. Väikese pargase (500 m3) korral tuleb lõunatuulte korral
vältida tuulekiirust üle 6 m/s.
• Käesoleva KMH kirjutamise hetkeks ei ole täpselt teada süvendus- ja ehitustöödel kasutatav
tehnika. Kui süvendustöödel kasutatakse lõhkamist, siis tuleb lõhkamistööd planeerida nii,
et need ei toimuks kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud palju kalu.
Leevendava meetmena saab enne suuremate lõhkelaengute kasutamist, kalad väiksemate
laengutega piirkonnast väljapoole tõrjuda.
6.1.4 Võimalike avariiolukordadega seotud meetmed
Avariiolukordade vältimiseks tuleb järgida mereohutuse nõudeid ning häid praktikaid. Sadamas on
olemas reostustõrjevahendid, mille korrasolu ja kättesaadavust tuleb tagada muuhulgas ka
renoveerimistööde teostajatele.
6.1.5 Võimalike sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamise meetmed
Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslikud mõjud on seotud peamiselt müratasemega.
Mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida mürarikkaid töid (nt lammutustööd või impulssmüra
tekitavad tööd) öisel ajal.
6.2 Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks
Pinnase seire
Sadamast võetud pinnaseproovidest ilmnes ülemäärane vase ning antratseeni sisaldus mõnes
võetud proovis. Reoainete vabanemist veekeskkonda tuleb vältida. Enne süvendamistöödega
alustamist tuleb teha täiendav pinnaseuuring, et lokaliseerida (1. ja 8. kai vahel 3-4 pinnaseproovi)
võimalik reostuskolle ning näha ette meetmed saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks
töötlemiseks.
Kui reostunud pinnast ei suudeta lokaliseerida, siis tuleks kaaluda ökotoksikoloogilist uuringut, et
hinnata nende ohutust mereorganismidele. Seda saaks teostada kas biotestide abil või
makroselgrootute bioloogiliste efektide markerite analüüsiga, hinnates näiteks kohalike karpide (nt.
balti lamekarbi) terviseseisundit oksüdatiivse stressi ja üldise metabolismi biomarkerite kaudu.
Põhjaelustiku seire
Tuleks teostada järelseiret kaadamisalal kaks aastat pärast igakordset kaadamist, et jälgida
põhjaloomastiku ökoloogilise seisundi muutusi antud piirkonnas. Kui kaadamisalal toimub ka mujalt
pärit pinnase kaadamine, tuleb seirekohustust jagada osapoolte vahel.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89
Ettevaatusprintsiibist lähtudes ning arvestades, et sadama piirkonnas esineb ka kõrge
reostustundlikkusega kohalikke liike, nagu kirpvähiline Echinogammarus stoerensis ja kojata tigu
Limapontia capitata, tuleks teostada järelseiret, põhjakoosluste seisundi jälgimiseks pärast sadama
süvendamis- ja laiendamistöid, eriti kaide 8, 1 ja 7 piirkonnas.
6.3 Keskkonnameetmete kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang
Mõjude ja meetmete iseloomust tulenevalt ei ole võimalik esitada meetmetele kvantifitseeritud
efektiivsuse hinnanguid. Eksperdi hinnangul on rakendatavad meetmed mõjusad ning koosmõjus
piisavad, et vältida ebasoodsat mõju. Meetmete efektiivsust kontrollitakse eespool kirjeldatud
seirega, mille alusel saab vajadusel kavandada täiendavaid meetmeid.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 90
7 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA
Alternatiivide võrdlemiseks on eespool kirjeldatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutatud ning analüüsitud. Järgnevalt on
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91
Tabel 8 esitatud kõrvuti kavandatava tegevuse alternatiivide peamised mõjuvaldkonnad. Mõju
suuruste väärtused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele.
Tabel 15. Alternatiivide võrdlemine mõjuvaldkondade kaupa
Mõjuvaldkond Nullalternatiiv Alternatiiv 1
Pinnavesi Neutraalne Vähene ebasoodne
Pinnas ja maastik Neutraalne Neutraalne
Bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitselised objektid
Kaitstavad loodusobjektid Neutraalne Vähene
ebasoodne/meetmetega
välditav
Kalastik Neutraalne Vähene
ebasoodne/meetmetega
välditav
Linnustik Neutraalne Vähene
ebasoodne/meetmetega
välditav
Imetajad Neutraalne Neutraalne
Natura 2000 alad Neutraalne Vähene
ebasoodne/meetmetega
välditav
Sotsiaalmajanduslik
keskkond, sh inimeste tervis
ja vara
Neutraalne Positiivne
Kliima Neutraalne Vähene ebasoodne
Hädaolukorrad Neutraalne Neutraalne
Koosmõju Neutraalne Neutraalne
Tegemist on olemasoleva sadama rekonstrueerimise, laiendamise ja hooldamisega. Tegevusel
puuduvad reaalsed muud asukoha alternatiivid. Keskkonnamõjude poolest ebasoodsaim
kaadamiskoha alternatiiv välistati juba KMH programmi etapis reaalsete alternatiivide
väljaselgitamisel. Samuti ei selgunud mõju hindamisel selliseid mõjusid, mis nõuaksid tegevuse
alternatiivsete lahenduste välja töötamist. Tegevuse reaalseks alternatiiviks on n-ö nullalternatiiv
ehk tegevuse mitte ellu viimine. Nullalternatiiv on sisuliselt olemasoleva olukorra jätkumine ehk uusi
olulisi mõjusid ei kaasne. Seega on nullalternatiivi mõjud väiksemad, kui alternatiiv 1 ehk tegevuse
ellu viimise mõjud. Samas on hindamise tulemusel alternatiiv 1 mõjud sõltuvalt mõjuvaldkonnast
vähesed (s.t mitteolulised) ja/või leevendavate meetmete abil vähendatavad või välditavad. Seega
ei selgunud alternatiiv 1 välistavaid asjaolusid.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 92
Süvendamiseks on kaks tehnilist alternatiivi - kopaga või pumpsüvendajaga. Pumbaga süvendamise
mõjud on tänu heljumi väiksemale levikule väiksemad, mistõttu see on eelistatud alternatiiv. Samas
ei ole ka kopaga süvendamine keskkonnamõjude poolest välistatud alternatiiv.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93
8 ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST
Lisatakse pärast avalikustamise toimumist.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 94
9 KOKKUVÕTE
KMH objektiks on AS Saarte Liinide poolt kavandatav tegevus Virtsu sadamas, milleks on sadamakai
ja kaldarambi rekonstrueerimine, väikelaevasadama laiendamine, kaldakindlustuste rajamine ja
sadama akvatooriumi hooldussüvendustööd. Selleks on AS Saarte Liinid esitanud Ehitisregistris
ehitusloa taotluse nr 2311271/11446 Virtsu sadamakai ja kaldarambi (ehitisregistri kood
220231608) rekonstrueerimiseks.
Käesolevas aruandes on esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivisete võimaluste
hinnang, lähtudes eeldatavast oluliselt keskkonnamõjust. Sealhulgas on esitatud vajalikud
keskkonnameetmed võimalike kaasnevate mõjude leevendamiseks.
KMH võrreldavateks alternatiivideks olid:
Alternatiiv 1 – kavandatava tegevuse elluviimine, kasutades olemasolevat kaadamisala Virtsust
lõunas.
Nullalternatiiv – olukord, kus kavandatavat tegevust ellu ei viida.
KMH käigus viidi läbi erinevad uuringud:
• Heljumi leviku modelleerimine süvendamisel ja kaadamisel. Kavandatava tegevuse mõju
veerežiimile sadamas ja setete transpordi modelleerimine.
• Uuring põhjaelustiku ja põhjasetete koostise kohta nii süvendamis- kui kaadamisalal.
• Kavandatava tegevuse mõju linnustikule, kaitstavatele linnuliikidele ja Natura 2000
Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele.
Sadamast võetud pinnaseproovidest ilmnes ülemäärane vase ning antratseeni sisaldus mõnes
võetud proovis. Reoainete vabanemist veekeskkonda tuleb vältida ning näha ette meetmed
saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks töötlemiseks.
Kaadamisalal ning sadamas tuleb teostada seiret, et jälgida põhjaloomastiku ökoloogilise seisundi
muutusi antud piirkonnas.
Kalastiku ning linnustiku kaitseks tuleb seada ajalised piirangud, millega välditakse lindude
rändeaega seoses kaadamisega ning pesitsusaega seoses ehitustöödega sadamas ning kalade
kudeajal heljumi leviku seisukohast ebasoodsaid ilmastikutingimusi.
Vastavalt HELCOM juhendile tuleb süvendamisel ja kaadamisel kaadamisalale vedada võimaluse
korral ainult pinnast, mille omadused ei võimalda seda sadamas täiteks ja ranna kindlustamiseks
kasutada (peene lõimisega muda, savi ja liiv).
Hindamise tulemusel selgus, et alternatiiv 1 mõjud on sõltuvalt mõjuvaldkonnast vähesed (s.t
mitteolulised) ja/või leevendavate meetmete abil vähendatavad või välditavad. Seega ei selgunud
alternatiiv 1 välistavaid asjaolusid.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95
10 KASUTATUD MATERJALID
1. AS Saarte Liinid. 2023. Virtsu Sadam. Kai nr 6 ümberehitamine. Väikelaevasadama
laiendamine. Eelprojekt.
2. Bates, M. E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B. A., & Linkov, I., 2015. Life cycle
assessment for dredged sediment placement strategies. Science of The Total Environment,
511, 309–318.
3. BirdLife International, 2004. Towards the identification of marine IBAs in the EU: an
exploration by the Birds and Habitats Directives Task Force. Identification of marine IBAs
v6.
4. Convention on the International Regulations for
https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx
5. Eesti Kalastuse Entsüklopeedia
6. Eesti Mereakadeemia, 2003. Virtsu sadama sõvendusaegne heljumi leviku seire.
7. Eesti Mereakadeemia. 2008. Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõjude
hindamine.
8. Eesti mereala planeeringu kaardirakendus. https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-
planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050/kaardirakendus (vaadatud 06.06.2025)
9. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon
10. Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide
hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4
sätete kohta. 28.09.2021. C(2021) 6913.
11. Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised
suunised aastaks 2021-2027“
12. Fichtner, 2019. Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump-hüdrosalvesti
(PHS) geoloogiliste uuringute ja projekteerimistööde osas. Projektieelse kavandamise ja
teostatavuse uuringute aruanne.
13. Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and
HELCOM Reporting Format for Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-
2020.
14. https://plutof.ut.ee/ (03.04.2025)
15. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#
16. Keskkonnaagentuur. EELIS Infoleht.
17. Keskkonnaministeerium, 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise
strateegia
18. Keskkonnaministeerium, 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise
strateegia
19. Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
20. Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee/register
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 96
21. Kliimaministeerium, 2024. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (detsember 2024)
https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus
22. Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O.,
Humborg, C., Jilbert, T., Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022. Biogeochemical functioning of
the Baltic Sea. Earth System Dynamics, 13(1), pp.633-685.
23. Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine. (Töö nr
2425)
24. Leinsalu, T., 2024. Virtsu sadama ehitusgeoloogiauuringu aruanne (töö nr 5541-24).
25. Luigujõe, L., Auniņš, A., 2016. Projekti aruanne: ”Talvituvate lindude rahvusvaheline
lennuloendus - 2016”. Eesti Maaülikool (käsikiri); Luigujõe, L., Aunins, A., 2021. Projekti
aruanne: ”Talvitavate veelindude rahvusvaheline lennuloendus Eesti rannikumerel - 2021”.
Eesti Maaülikool (käsikiri); Luigujõe, L., Kuus, A., 2024. Projekti aruanne: ”Arktiliste
veelindude lennuloendus Eesti rannikumerel - 2024”. Eesti Ornitoloogiaühing (käsikiri)
26. Luigujõe, L., 2025. Virtsu sadama rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõju hindamine.
Linnustik
27. Lääneranna valla arengukava 2018-2028. Kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu 13.10.2022
määrusega nr 35.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4221/0202/2001/Laaneranna_valla_ak_2018-
2028.pdf#
28. Maa- ja Ruumiameti geoportaal. Üleujutusalade teemakaart.
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua
29. Maa- ja Ruumiameti Geoportaal. Teeregister.
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister)
30. Maas, T., De Gijt, J. G., & Dudok van Heel, D. D. (2011). Comparison of quay wall designs in
concrete, steel, wood and composites with regard to the CO₂-emission and the Life Cycle
Analysis. Proceedings of the International Maritime-Port Technology and Development
Conference (MTEC 2011), Singapore.
31. Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv
32. MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis
33. Ojaveer E., Pihu E., Saat, T. 2003. Fishes of Estonia
34. OÜ E-Konsult, 2002. Virtsu sadama kai nr 1 akvatooriumi ja sadama faarvaatri põhja
puhastamise keskkonnamõju hindamine.
35. Pesitsevate lindude puhul on arvukus esitatud haudepaaride arvuna, rändel peatuvate
lindude puhul isendite arvuna
36. Pinnaveekogumite seisundiinfo, 2023.
37. Pro Mare MTÜ, 2019. Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering:
Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.91/404-1 aruanne.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97
38. Rahandusministeerium, Hendriksson ja KO, 2021, Eesti mereala planeering.
https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering
39. Riskipiirkondade kinnitamine. Taristuministri käskkiri 03.04.2025 nr 1-2/25/152
40. Sadamaregister. Virtsu Sadam. https://sadamaregister.ee/sadam/394
41. Statistikaamet. https://stat.ee/
42. Tallinna Ülikool & Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Virtsu sadamapiirkonna merepõhja
geofüüsikalised uuringud
43. Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade
korral.
44. TS laevad aastaraamat 2023. https://www.praamid.ee/wp-content/uploads/2024/05/TS-
Laevad-aastaraamat-2023.pdf
45. TTJA dokumendiregister, taotluse registreerimise number 16-7/23-17990
46. TÜ Eesti mereinstituut & AS MAVES. 2020. Mitteheas koondseisundis olevate
rannikuveekogumite uuringuprogrammide koostamine. Versioon 2.
https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-
08/rannikuveekogumite_uuringuprogramm_aruanne_versioon_2.pdf
47. TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 98
11 LISAD
Lisa 1. Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm
Lisa 2. Uuringute aruanded:
Lisa 2.1 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline
modelleerimine.
Lisa 2.2 TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas
võimalike kaadamisalade korral.
Lisa 3 Merelindude rändeaegse leviku ja arvukuse ülevaatekaardid
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99
Lisa 3. Merelindude rändeaegse leviku ja arvukuse ülevaatekaardid103
Joonis L- 1. Auli levik ja arvukus 2008. a kevadel
103 Luigujõe, L., 2025. Virtsu sadama rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõju hindamine. Linnustik
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 100
Joonis L- 2. Auli levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Joonis L- 3. Merivardi levik ja arvukus 2008. a kevadel
Joonis L- 4. Merivardi levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101
Joonis L- 5. Mustvaera levik ja arvukus 2008. a kevadel
Joonis L- 6. Mustvaera levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 102
Joonis L- 7. Tõmmuvaera levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Joonis L- 8. Haha levik ja arvukus 2008. a kevadel.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103
Joonis L- 9. Haha levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Joonis L- 10. Kormorani levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Virtsu sadama rekonstrueerimise
keskkonnamõju hindamise aruanne
AVALIKUSTAMISEKS
Töö number 24KK35
Tallinn
2025
Nimetus: Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Töö nr: 24KK35
Versioon: Avalikustamiseks
Aeg: juuli 2025
Arendaja: AS Saarte Liinid
Reg nr: 10216057
Aadress: Rohu tn 5, Kuressaare, 93819, Saaremaa vald
Kontaktisik: Hillar Varik
E-post: [email protected]
KMH koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Reg nr 10705517
Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon: (+372) 6117 690
E-post: [email protected]
KMH juhtekspert: Toomas Pallo, KMH litsents nr KMH0090
Osalejad: Toomas Pallo, MSc
Lea Jalukse, MSc
Kadri Kipper-Klaas, MSc
Pille Antons, MSc
Teele Kaljurand, MSc
Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.
Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on
autoriõiguse objekt ning nende kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse
seaduses sätestatud korda.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 5
2 KMH OSAPOOLED ..................................................................................................................... 6
2.1 KMH osapooled ...........................................................................................................................6
2.2 Eksperdirühm ..............................................................................................................................6
2.3 Asjaomased asutused ja huvipooled ...........................................................................................7
3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ............................................... 8
3.1 Tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht .............................................................................8
3.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................................9
3.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid .......................................................................... 15
3.4 Keskkonnakasutus ning hinnang loodusvara kasutamise otstarbekusele, lähtudes säästva
arengu põhimõtetest ......................................................................................................................... 17
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ..................................................................................... 19
5 TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....................................................................................... 21
5.1 Pinnavesi .................................................................................................................................. 21
5.1.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 21
5.1.2 Eeldatavad mõjud ............................................................................................................ 23
5.2 Pinnas ja maastik ...................................................................................................................... 26
5.2.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 26
5.2.2 Eeldatavad mõjud ............................................................................................................ 27
5.3 Bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitselised objektid ......................................................... 27
5.3.1 Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................... 27
5.3.2 Põhjakooslused ................................................................................................................ 31
5.3.3 Kalastik ............................................................................................................................ 33
5.3.4 Linnustik ........................................................................................................................... 38
5.3.5 Imetajad ........................................................................................................................... 44
5.4 Natura hindamine .................................................................................................................... 45
5.4.1 Natura hindamise põhimõtted ........................................................................................ 45
5.4.2 Natura eelhindamise tulemused ...................................................................................... 45
5.4.3 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ................................................................... 47
5.4.4 Väinamere linnuala Natura asjakohane hindamine ........................................................ 47
5.4.5 Väinamere loodusala Natura asjakohane hindamine ..................................................... 65
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 4
5.4.6 Natura hindamise kokkuvõte ja järeldused ..................................................................... 74
5.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu, vara ............................................... 75
5.5.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 75
5.5.2 Eeldatavad mõjud ............................................................................................................ 76
5.6 Müratase .................................................................................................................................. 77
5.6.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 77
5.6.2 Eeldatavad mõjud ............................................................................................................ 77
5.7 Kliima ........................................................................................................................................ 78
5.7.1 Kliimamuutuste leevendamine ........................................................................................ 78
5.7.2 Kliimamuutustega kohanemine ....................................................................................... 80
5.8 Hädaolukorrad .......................................................................................................................... 81
5.9 Kaudne mõju ............................................................................................................................ 82
5.10 Koosmõju teiste tegevustega ................................................................................................... 82
6 KESKKONNAMEETMED ............................................................................................................... 84
6.1 Meetmed .................................................................................................................................. 84
6.1.1 Meetmed pinnavee kaitseks ............................................................................................ 84
6.1.2 Meetmed pinnase ja maastiku kaitseks .......................................................................... 84
6.1.3 Meetmed elustiku kaitseks .............................................................................................. 84
6.1.4 Võimalike avariiolukordadega seotud meetmed ............................................................. 85
6.1.5 Võimalike sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamise meetmed .................................. 85
6.2 Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks ......................................................................... 85
6.3 Keskkonnameetmete kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang ......................................... 86
7 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA ................................... 87
8 ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST ..................................................................................... 89
9 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 90
10 KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................ 91
11 LISAD ................................................................................................................................... 94
Lisa 1. Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm ............................. 94
Lisa 2. Uuringute aruanded: .............................................................................................................. 94
Lisa 2.1 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine. ............... 94
Lisa 2.2 TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade
korral. ................................................................................................................................................. 94
Lisa 3 Merelindude rändeaegse leviku ja arvukuse ülevaatekaardid ................................................ 94
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5
1 SISSEJUHATUS
AS Saarte Liinid kavandab Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimist,
väikelaevasadama laiendamist, kaldakindlustuste rajamist ja sadama akvatooriumi
hooldussüvendustöid. Selleks on ta esitanud Ehitisregistris ehitusloa taotluse nr 2311271/11446 Virtsu
sadamakai ja kaldarambi (ehitisregistri kood 220231608) rekonstrueerimiseks.
Sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise, kaldakindlustuste rajamise ja väikelaevasadama
laiendamise puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja keskkonnaluba vee erikasutuseks, ehk veeluba,
hooldussüvendustööde puhul veeluba. Ehitusloa andja on Lääneranna Vallavalitsus ja veeloa andja on
Keskkonnaamet.
Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi ka KeHJS) §6 lg 1 p 17 ja 171 olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka (mere süvendamine
alates pinnase mahust 10 000 m3 ja merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000
m3), mille puhul on KMH kohustuslik ning sellise tegevuse korral algatatakse KMH selle vajadust
põhjendamata. Lisaks kuulub kavandatav tegevus KeHJSe § 3 lg 1 p 2 toodud tegevuse hulka
(kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda
eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala
kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik).
Keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) on algatatud Lääneranna Vallavalitsuse korraldusega
18.10.2023 nr 547.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega
eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,
kultuuripärandile või varale. Käesolev keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud, järgides
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (RTI, 24.03.2005, 15, 87). KMH
protsess viiakse läbi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja heale tavale.
KMH aruanne hõlmab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldusi, kavandatava
tegevuse poolt eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust ning ülevaadet kavandatava tegevuse
tagajärjel toimuvatest võimalikest muutustest keskkonnas ja nende poolt loodusele ning inimese
tervisele ja heaolule avalduda võivatest mõjudest. KMH aruandes on esitatud ka ebasoodsate
keskkonnamõjude leevendusmeetmete kirjeldus ning ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 6
2 KMH OSAPOOLED
2.1 KMH osapooled
KMH osapooled on esitatud järgnevas tabelis ().
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed
Otsustaja Lääneranna Vallavalitsus Annes Naan,
keskkonnaspetsialist e-post: [email protected]
tel: +372 58 871 747
Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik,
ehituse projektijuht e-post: [email protected]
tel: +372 507 9875
KMH
läbiviija Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment
(ELLE) OÜ
Kadri Kipper-Klaas,
ekspert-projektijuht e-post: [email protected],
tel: 611 7697
2.2 Eksperdirühm
Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ poolt litsentseeritud KMH eksperdi Toomas Pallo (litsents nr KMH0090) juhtimisel.
Eksperdirühma kuuluvad vähemalt allpool toodud liikmed, loeteluna on toodud eksperdi poolt
hinnatavad valdkonnad:
Toomas Pallo, MSc, KMH juhtekspert (litsents nr KMH0090): KMH aruande vastutav koostaja
(eksperdirühma töö korraldamine, KMH aruande koostamine).
Kadri Kipper-Klaas, MSc, ekspert-projektijuht: mõju pinnaveele ja mereelustikule, mõju
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule ja varale. Ekspert omab alates 2015.
aastast rannakalur, tase 4 kutsetunnistust. Ekspert on omandanud magistrikraadi
keskkonnakorralduses Tallinna Ülikoolis. Eksperdi põhitegevusvaldkonnad on keskkonnamõjude
hindamine, keskkonnaekspertiis, veemajandus ja loodushoid.
Lea Jalukse, MSc, vanem keskkonnaekspert: mõju hädaolukordadest, mõju pinnasele ja maastikule;
mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule ja varale ning kaudsed mõjud.
Eksperdil on keskkonnaalane kõrgharidus spetsialiseerumisega heitmete töötlemise tehnoloogia
suunale. Ta on töötanud keskkonnaeksperdina aastast 2010 ja osalenud mitmete KMH
ekspertgruppide koosseisus mh projektijuhina.
Pille Antons, MSc, vanem keskkonnaekspert: mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja
liikidele; mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele. Eksperdil on enam kui 20-
aastane kogemus KMH-de ja KSH-de läbi viimisel, s.h sisulise eksperdina välja toodud
mõjuvaldkondades ning taristuprojektides.
Silver Lind, MSc, vanem keskkonnaekspert: mõju pinnaveele, mõju pinnasele ja maastikule, mõju
müratasemele. Eksperdil on enam kui kümne aastane töökogemus keskkonnavaldkonnas, sh KMH
ekspertgruppide liikmena.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7
Teele Kaljurand, MSc, keskkonnaekspert: mõju Natura 2000 aladele; mõju kliimale. Ekspert on
omandanud magistrikraadi Tallinna Ülikoolis keskkonnakorralduse erialal. Eksperdi
põhitegevusvaldkonnad on keskkonnamõjude hindamine ja loodushoid.
Katrin Ritso, MSc, keskkonnaekspert: mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele,
heaolule ja varale ning kaudsed mõjud. Eksperdil on enam kui kümne aastane töökogemus
keskkonnavaldkonnas, sh KMH ekspertgruppide liikmena.
Lisaks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ töötajatele kaasatakse eksperdirühma
järgnevate valdkondade eksperdid, kes viivad läbi uuringud, millele on viidatud peatükis 4:
Ivan Kuprijanov, PhD, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut: mereelustiku ekspert, sh
mõju põhjaelustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele, loomadele ja kaladele. Merepõhjast
pinnaseproovide võtmine ja analüüsimine – setete füüsikaliste omaduste ja keemilise koostise
väljaselgitamine.
Rain Männikus, PhD, OÜ Lainemudel: meregeoloogia ekspert, sh setete liikumine ja rannaprotsesside
mõju pinnaveele, pinnasele ja maastikule. Volitatud ehitusinsener tase 8. Sadamaehitus. Heljumi tekke
ja leviku modelleerimine süvendamisel ja kaadamisel.
Leho Luigujõe, MSc, MTÜ Taevasikk: mõjud merelindudele, sh nende pesitsus-, rände- ja
toitumistingimustele, ning vajadusel leevendus- ja seiremeetmete määratlemine.
2.3 Asjaomased asutused ja huvipooled
Allpool on loetletud asjaomased asutused, keda KMH menetlusse kaasatakse koos kaasamise
põhjendusega:
• Lääneranna Vallavalitsus – otsustaja;
• Keskkonnaamet – kuulub asjaomaste asutuste hulka lähtuvalt KeHJS §23 lg (2), viib ellu Eesti
riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollib
looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist; veeloa andja;
• Rahandusministeerium – maakonnaplaneeringute ning merealaplaneeringuga tegelev asutus;
• Transpordiamet – inimeste ning sõidukite liikuvuse kavandamine, ohutu ja keskkonda säästva
taristu tagamine;
• Kliimaministeerium – puhas elukeskkond, keskkonnateadlikud inimesed, säilinud
loodusväärtused ja loodusressursside jätkusuutlik kasutamine;
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – ruumiline planeerimine;
• Muud avaliku menetluse käigus oma huvi üles näidanud isikud ja asutused.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 8
3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED
VÕIMALUSED
3.1 Tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht
Virtsu sadam asub Väinameres Suure väina idarannikul (Tabel 2). Sadam on üks tihedama liiklusega
sadamaid Eestis, peamine Eesti mandriala ühendus Saare maakonnaga käib läbi Virtsu sadama ja
Kuivastu sadama Muhumaal.
Vabariigi Valitsus on otsustanud kasutusele võtta uue taastuvenergial töötava parvlaeva. Uus laev on
kavandatud senistest pikemana ja suurema mahutavusega, seetõttu on sadamas olemasolevad kaid
vaja ümber ehitada1. Kai nr 6 on vaja rekonstrueerida, et ta vastaks uue parvlaeva gabariitidele. Vaja
on rajada ka elektrienergial sõitva laeva toiteks vajalik kaldataristu, sealhulgas rekonstrueerida
olemasolev alajaam ja muuta selle asukohta. Lisaks on kavas laiendada väikelaevasadamat.
Hooldussüvendustööde eesmärgiks on sadama jooksev hooldus.
Kavandatavad tööd toimuvad Virtsus sadama akvatooriumis ning kaadamiskohal Suures väinas.
Tabel 2. Sadama akvatooriumi koordinaadid ja nende vahele jääv rannajoon2
Põhjalaius Idapikkus
58º 34' 31,13"N 23º 30' 10,22"E
58º 34' 31,90"N 23º 30' 06,52"E
58º 34' 38,75"N 23º 30' 15,55"E
58º 34' 38,83"N 23º 30' 36,98"E
58º 34' 36,59"N 23º 30' 41,37"E
58º 34' 27,28"N 23º 30' 44,04"E
Sadama veeala üldpindala on 17,5 ha. Sadama maa-ala üldpindala on 8,16 ha. Sadamas on 10 kaid
(Joonis 1, Tabel 3).
Tabel 3. Kaid Virtsu sadamas3
Kai nr Liik Kasutus Sügavus kai ääres, m
(EH2000)
Pikkus
(m)
Kai nr 1 Statsionaarne parvlaevakai 5.8 102
Kai nr 2 Statsionaarne kaubakai 5.8 48
Kai nr 3 Statsionaarne seisukai 5.0 20
Kai nr 4 Statsionaarne parvlaevakai 5.0 130
Kai nr 5 Statsionaarne seisukai 4.3 30
Kai nr 6 Statsionaarne parvlaevakai 5.0 72
Kai nr 7 Ujuvkai jahtide kai 2.4 24
1 Vastavalt majandus-ja taristuministri kirjadele 01.09.2021 nr 5-1/2021/21-5147-1, 11.10.2021 nr 5-1/2021/21-5147-2 ja
23.11.2022 nr 5-1/2021/21-5147-3
2 Vabariigi Valitsuse 30.06.2011 korraldus nr 276. Virtsu sadama akvatooriumi piiride määramine
3 Sadamaregister. Virtsu Sadam. https://sadamaregister.ee/sadam/394 (vaadatud 20.09.2024)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9
Kai nr Liik Kasutus Sügavus kai ääres, m
(EH2000)
Pikkus
(m)
Kai nr 8 Statsionaarne kaubakai 6.8 160
Kai nr 9 Ujuvkai jahtide kai 1.6 18
Kai nr 10 Ujuvkai jahtide kai 1.2 15
Joonis 1. Virtsu sadama kaide paigutus (Allikas: Sadamaregister4).
3.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Planeeritud on järgmised tööd:
1. kaide nr 1 ja 4 pikendamine, põhjakindlustusplaatide asendamine ja lisamine ning kaiseina
remont; kai nr 3 lammutamine tagamaks parvlaevade sujuvam sildumine kai nr 4 ääres;
2. kai nr 6 ümberehitamine ja laiendamine ning süvendustööd uue parvlaeva vastuvõtmiseks ja
väikesaartega ühenduse tagamiseks.
3. Sõidukite ooteala ja olemasoleva väikelaevasadama laiendamine ja kaldakindlustuse rajamine;
4. hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses mahus kuni 100 000 m3 10-aastase
perioodi jooksul ja süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas;
4 Sadamaregister. Virtsu Sadam. https://sadamaregister.ee/sadam/394 (vaadatud 20.09.2024)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 10
5. akvatooriumi süvendamisel ammutatava aluskehandi rajamiseks sobiva pinnase ja
lammutamisel saadava pinnase paigutamine madalale merealale kaide nr 1 ja 8 vahel ala
täitmiseks ning kalda kindlustamine ja kai rajamine täidetud ala äärde.
Kaide 1 ja 4 pikendamine, põhjakindlustusplaatide asendamine ja lisamine ning kaiseina remont. Kai
nr 3 lammutamine tagamaks parvlaevade sujuvam sildumine kai nr 4 ääres.
Kai nr 1 kaiseina remondiks (sulundseina katmine raudbetoonplaatidega) on ehitusteatis (nr
2411201/11770) esitatud ning veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (reg nr RE.VT/521867) juba
väljastatud. Kai nr 3 lammutamiseks on ehitisregistris esitatud täieliku lammutamise teatis (nr
2411582/00990). Neid tegevusi KMHs täpsemalt ei käsitleta, arvestatakse vaid võimalikku koosmõju.
Lisaks on kavas kaid nr 1 pikendada uute parvlaevade sildumise võimaldamiseks, ühtlasi rajatakse kai
pikenduse ulatuses raudbetoonplaatidest põhjakindlustus ning asendatakse vajalikul määral kai 1 ja 4
olemasolev amortiseerunud põhjakindlustus (Joonis 2). Kavandatava tegevuse detailsemad joonised
on lisatud programmile (lisa 4).
Joonis 2. Kaide nr 1 ja 4 pikendamine ja põhjakindlustusplaatide lisamine ja asendamine. Väljavõte
jooniselt 4-02_v02 Virtsu sadama perspektiivsed ehitustööd. Asendiplaan. R. Männikus, 2024.
Kai nr 6 ümberehitamine ja laiendamine ning süvendustööd uue parvlaeva vastuvõtmiseks ja
väikesaartega ühenduse tagamiseks.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11
Kai nr 6 moodustub praegusel hetkel 4 betoonpaalist, mille vahel on palkidest lainerahustusseinad ja
käigusild (Joonis 3). Uute laevade kasutuselevõtuga jääb olemasolev kai lühikeseks. Kavas on rajada
samas suunas uus kai, süvendada kaiesist pinnast ning rajada vajalikud kaldakindlustused (Joonis 4).
Parvlaevade sildumiskoht kaist läänes jääb samaks. Kai idapoolset külge (rajatav kai nr 7) hakkavad
kasutama väiksemad töölaevad ja suuremad hobilaevad. 6. kai läänepoolse liini ees on projekteeritud
sügavuseks 6,0 m. Idapoolse liini (kai nr 7) sügavuseks on projekteeritud 3,50 m. Kai renoveerimise
käigus on vaja merepõhja süvendada kaist läänepool esialgsete arvutuste järgi ligikaudu mahus 29000
m3 ja kaist idapool mahus 12000 m3 (sh väikelaevade sadama ala). Süvendusmahud põhinevad
eelprojektil ja täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
Sõidukite ooteala ja olemasoleva väikelaevasadama laiendamine ja kaldakindlustuse rajamine.
Kavas on laevalepääsu ooteala/juurdepääsuteed laiendada kahe sõidurea võrra millele lisandub
rekonstrueeritava alajaama jaoks vajalik laiendus., Selleks täidetakse kaist nr 6 ja väikelaevasadamast
kagusse jäävat mereosa (Joonis 3 esiplaanil olev maakividega kindlustatud rannajoon liigub vajalikus
ulatuses mere poole).
Kaist nr 7 itta jäävat väikelaevasadama ala süvendatakse, ujuvkaid viiakse praegusest asukohast
basseini vastasserva, sadamahoone poole. Rajatakse uus slipp ja teeninduskai, täites selleks madalat
mereala kinnistu piirini olemasoleva kaldakindlustuse sihis.
Joonis 3. Regula on sildunud kai nr 6 äärde (betoonist paalid), näha on ka olemasolev
väikelaevasadam ujuvkaidega. Foto: ELLE, 2024 juuni.
AS-le Saarte Liinid on väljastatud tähtajaline keskkonnaluba nr KL-524475 Virtsu sadama
väikelaevasadama kalda-alal merepõhja süvendamiseks mahus 80 m3 (olemasoleva rannakindlustuse
graniitkivid) ning tahkete ainete paigutamiseks mahus 400 m3 (Joonis 4). KMH raames hinnatakse
võimalikku koosmõju.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 12
Joonis 4. Trafoalajaamale paigalduskoha rajamine ja kaldakindlustuse rekonstrueerimine (väljavõte
keskkonnaloa nr KL-524475 taotlusest).
Hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses mahus kuni 100 000 m3 10-aastase
perioodi jooksul ja süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas.
Käesoleva KMH käigus hinnatakse ka mõjusid, mis tulenevad Virtsu sadama jooksvatest
hooldussüvendustöödest. Hooldussüvendustööde maksimaalne maht on 100 000 m3 pinnast 10
aastase perioodi jooksul. Seni on süvendustööde teostamise vajadust olnud ligikaudu iga 4 aasta järel.
Ühekordne süvendustööde maht on ligikaudu 25-40 000 m3.
Kaadamiskohana kavatsetakse kasutada olemasolevat kaadamisala „Virtsust lõunas“. Võimalusel
(sõltuvalt sette lõimisest) kaalutakse ka setete sobivust kalda täiteks, kindlustamiseks ja kasutamisel
ehituseks.
Akvatooriumi süvendamisel ammutatava aluskehandi rajamiseks sobiva pinnase ja lammutamisel
saadava materjali kasutamine täiteks madalal merealal kaide nr 1 ja 8 vahel ning kalda
kindlustamine. Kindlustatud kaldaosa esise ala süvendamine ja välja ehitamine kaina.
Kai nr 3 lammutustöödel, samuti kai nr 6 renoveerimisel tekkib inertseid lammutusjäätmeid, mille
paigutamiseks kaalutakse madalat mereala kaide nr 1 ja 8 vahel. Lisaks kaasneb kai nr 6 renoveerimise
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13
ning väikelaevasadama ala laiendamisega merepõhja süvendamine. Kui süvendatav pinnas osutub
sobivaks aluskehandi rajamiseks, on kavas seda kasutada samuti kaide 1 ja 8 vahelise ala täitmiseks.
Täitepinnase maht kuni veetaseme piirini oleks esialgsete arvutuste kohaselt 6000 m3 ja 1 m kõrguseni
veepiirist 14000 m3.
Samuti käsitletakse KMHs 1. ja 8. kai vahelise kalda välja ehitamist kaina, selleks tuleb uue kai esist ala
ning faarvaatrit süvendada 8 m sügavuseni (esialgsete arvutuste kohaselt mahus kuni 94 000 m3) ja
rajada raudbetoonist kai (vt Joonis 5).
Joonis 5. Kai nr 1 ja 8 vahelise täiteala plaan. Väljavõte jooniselt Virtsu sadam. Perspektiivsed tööd
KMHsse. Täiteala ja süvendamise plaan. Joonis nr 4-03_v01. R. Männikus, 2023.
Tabel 4. Kavandatava tegevuse tööetappidega seotud mahud
Tööetapp Ligikaudne
süvendamis-
või
lammutamis-
maht (m3)
Ligikaudne
kaadamis-
maht (m3)5
Ligikaudne
ehitise maht
(m3)
sh vette
paigutatav
maht (m3)
sh
ehitises
kasutatav
betoon
(m3)
Kaide 1 ja 4
pikendamine,
995 (kai nr 3
lammutamine)
- 7210 5212 605
5 Siin on arvestatud maksimaalset võimalikku kaadamismahtu, vt ka ptk 3.3.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 14
Tööetapp Ligikaudne
süvendamis-
või
lammutamis-
maht (m3)
Ligikaudne
kaadamis-
maht (m3)5
Ligikaudne
ehitise maht
(m3)
sh vette
paigutatav
maht (m3)
sh
ehitises
kasutatav
betoon
(m3)
põhjakindlustusplaati
de asendamine. Kai
nr 3 lammutamine
tagamaks parvlaevade
sujuvam sildumine kai
nr 4 ääres.
(Lammutustööd
kavandatakse
vastavalt täieliku
lammutamise
teatisele nr
2411582/00990.
KMHs arvestatakse
ainult koosmõju osas.)
Kai nr 6
ümberehitamine ja
laiendamine ning
süvendustööd uue
parvlaeva
vastuvõtmiseks ja
väikesaartega
ühenduse tagamiseks
31 000
(süvendamis-
maht) + 6630
(paalide
lammutus-
maht)
31 000
(sellest võib
täiteks
sobida
ligikaudu
2500 +
paalide
lammutusel
tekkiv
betoonipuru
ja täide)
26 000 13 660 3250
Sõidukite ooteala ja
olemasoleva
väikelaevasadama
laiendamine ja
kaldakindlustuse
rajamine.
15 000
(süvendamis-
maht)
15 000
(sellest sobib
eeldatavasti
täiteks
ligikaudu
8000)
9322 5580 165
Hooldussüvendustööd
kogu sadama
akvatooriumi ulatuses
mahus kuni 100 000
m3 10-aastase
perioodi jooksul ja
süvendusmaterjali
kaadamine Suures
väinas.
100 000 100 000 - - -
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15
Tööetapp Ligikaudne
süvendamis-
või
lammutamis-
maht (m3)
Ligikaudne
kaadamis-
maht (m3)5
Ligikaudne
ehitise maht
(m3)
sh vette
paigutatav
maht (m3)
sh
ehitises
kasutatav
betoon
(m3)
Akvatooriumi
süvendamisel
ammutatava
aluskehandi
rajamiseks sobiva
pinnase ja
lammutamisel
saadava materjali
kasutamine täiteks
madalal merealal
kaide nr 1 ja 8 vahel
ning kalda
kindlustamine.
Kindlustatud kaldaosa
esise ala süvendamine
ja välja ehitamine
kaina.
136 685 (sh
süvendamis-
maht kai esises
meres 94 000,
väljakaeve
täidetavalt
alalt 30 000
136 685
(osa läheb
täiteks, kuid
selleks
sobiva
pinnase
mahu kohta
hinnang
aruande
koostamise
ajal puudub)
75 000 30 750 1353
3.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid on erinevad lahendused arendaja poolt soovitud tegevuse
ellu viimiseks. Nendena saab käsitleda asukohaalternatiive (kaadamisalade puhul), ajalisi alternatiive
(ehitusaegsete tegevuste ajalised alternatiivid ja hooldussüvenduse ajalised alternatiivid), mahu
alternatiive (kaadatava pinnase mahu osas) ning tehnoloogilisi alternatiive (kasutatava tehnoloogia
puhul). Tehnoloogilisi alternatiive võrreldakse omavahel, kui nendest tulenev keskkonnamõju millegi
poolest erineb.
Ebareaalsed alternatiivid. Alternatiivina ei hinnata tegevusi, mis ei ole vastavuses arendaja poolt
soovitud eesmärkidega.
Alternatiiv 1. Alternatiiv 1-na käsitletakse eespool kirjeldatud kavandatavat tegevust.
Alternatiiv 1 n-ö alamalternatiividena oli KMH programmi koostamise etapis kaalumisel kaks
kaadamisala asukoha alternatiivi – Uulutilaiu kaadamisala ja kaadamisala Virtsust lõunas. Neist
esimese käsitlusest reaalse alternatiivina loobuti juba KMH programmis, kuna tegu on ebasoodsama
alternatiiviga. Selle peamised põhjused on alljärgnevad:
- Kaadamisala valikul on lähtutud muuhulgas Eesti mereala planeeringus6 toodud suunistest ja
tingimustest. Mereplaneeringu koostamisel uusi kaadamisalasid ei kavandatud ja eelistati
6 Rahandusministeerium, Hendrikson & Ko. 2022. Eesti mereala planeering. https://www.agri.ee/regionaalareng-
planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 16
olemasolevate kaadamisalade kasutust. Planeering seab ka tingimused ja suunised uute
kaadamisalade määramiseks. Muuhulgas tuleb vältida madalaid merealasid ja kaitstavaid
loodusobjekte. Uulutilaiu kaadamisala oleks sisuliselt uus kaadamisala, kuna ta on pikka aega
kasutusest väljas olnud. Ala jääks ühtlasi kaitstavale alale (Väinamere hoiualale).
- Uulutilaiu kaadamisala välistamise teine põhjus on see, et ala jääb Natura 2000 võrgustikku
arvatud Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale. Seega võib kaadamistöödega
kaasneda ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele. Olemas on alternatiivne
kaadamisala asukoht, mis jääb väljapoole Natura alasid, mistõttu lähtuti põhimõttest, et
alternatiivse lahenduse olemasolu korral tuleb alati eelistada lahendust, kus ebasoodsa mõju
saab välistada või see on väiksem.
Eelnevast tulenevalt on selgunud üks võimalik kaadamisala asukoht – kaadamisala Virtsust lõunas
(Joonis 6). Kaadamisala pindala on 0,669 km2. Kaadamisala keskpunkti koordinaadid on X: 6484547 Y:
468987.
Kui süvendamise käigus ilmneb, et osa süvendatavast pinnasest on kasutatav 1. ja 8. kai vahelise
mereala täiteks ja sinna rajatava kai ja kaldakindlustuse ehituseks, kasutatakse ehituseks ja täiteks
sobilik materjal sadamas ära ning seda ei veeta kaadamisalale. Käesoleva KMH koostamise hetkel
puudub informatsioon, mis koguses on sadamast süvendatava pinnase hulgas sellise iseloomuga
süvendatavat materjali. Seetõttu eeldatakse hindamisel, et alternatiiv 1 asukohta kaadatakse kogu
süvendatav materjal – 29 000 m3 kaist nr 6 läänes, 12 000 m3 kaist nr 6 idas, 94 000 m3 1. ja 8. kai
vahele rajatava kai piirkonnast ning 100 000 m3 kogu akvatooriumist 10 aastase perioodi kestel. Kokku
on kaadamiskohale kaadatava pinnase maksimaalne maht 235 000 m3. Maksimaalse võimaliku
olukorra käsitlemisel hinnatakse ära ka maksimaalne tekkida võiv keskkonnamõju. Kui see mõju on
keskkonnale vastuvõetamatu, leitakse mahulised alternatiivid.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17
Joonis 6. Kaadamisala Virtsust lõunas, kaardil märgitud sinise ringina. Rohelise ruudustikuna on
kaardil tähistatud Väinamere loodusala (RAH0000605) ja Väinamere linnuala (RAH0000133).
Väljavõte Keskkonnaportaalist7.
Ehituseks ning täiteks sobilikku süvendatavat materjali saaks kasutada ka väljaspool sadama-ala
näiteks täitematerjaliks karjäärides või ehitusel. Seda alternatiivi ei hinnata käesoleva KMH raames.
Vajadusel hinnatakse selle tegevuse keskkonnamõju eraldi hindamises.
Kavandatava tegevuse alternatiive võrreldakse nullalternatiiviga. Nullalternatiiv on olukord, kus
kavandatavat tegevust ellu ei viida.
3.4 Keskkonnakasutus ning hinnang loodusvara kasutamise otstarbekusele,
lähtudes säästva arengu põhimõtetest
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvaradest energiaallikaid seadmete töös (pinnase
süvendamis- ja teisaldamisseadmete kütus) ja kaide rekonstrueerimiseks vajalikke ehitusmaterjale (nt
betoon).
Eeldatavasti kavandatava tegevuse käigus märkimisväärselt jääke ning heitmeid ei teki. Masinate ja
sõidukite tööga kaasneb teatud müra, vibratsioon ja heitgaasid. Jäätmeid võib teatud määral tekkida
ka seadmete töös ja hoolduses kasutatavate kemikaalide või varuosade näol.
7 Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee/register (vaadatud 10.01.2025)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 18
Kavandatava tegevuse keskkonnakasutus seisneb ennekõike süvendustöödes. Vastavalt HELCOM
juhendile8 süvendamise ja kaadamistööde kohta, tuleb eelistada süvendatava sette jätmist võimalikult
lähedale süvendamise kohale, nii et see rannaprotsessides osaleks ja hakkaks toetama piirkonna
elupaikade, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust. Samas on see konkreetne soovitus rakendatav
vaid teatud tüüpi süvendustööde, süvenduspinnase ja randade puhul. Käesoleva KMH käigus püütakse
leida lahendus, mis selle juhendi põhimõtetega kooskõlas oleks, toetades nii ka säästva arengu
põhimõtteid.
Eesti mereala planeering9 seab prioriteediks olemasolevate kaadamisalade kasutuse. Kaadamisala
alternatiiv 1 asukohaks on olemasolev kaadamisala (kaadamisala Virtsust lõunas). Uute kaadamisalade
kasutuselevõtul tuleks planeeringu suuniste järgi vältida võimalusel väga madalaid merepiirkondi, et
säilitada nende elurikkust ja vältida erosiooni rannikupiirkonnas. Samuti tuleks vältida kaadamistöid
ökoloogiliselt tundlikul perioodil, nt kalade kudeajal. Uute kaadamisalade loomisel tuleb eelistada
alasid väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Virtsu sadama sobiva(te) kaadamisala(de) välja selgitamine
toimub läbi KMH protsessi ning vastavate alusuuringute, alternatiivsed kaasamisalad paiknevad
väljaspool kaitstavaid loodusobjekte ning mõjude hindamisel on tähelepanu rannaerosiooni
pidurdamisele. Kavandatav tegevus on kooskõlas mereala planeeringuga.
8 Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and HELCOM Reporting Format for
Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-2020.
9 Rahandusministeerium, Hendriksson ja KO, 2021, Eesti mereala planeering. https://www.agri.ee/regionaalareng-
planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) (edaspidi ka KeHJS) ja selle rakendusaktidest
ning järgitud keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel arvestati kehtivaid
keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.
Mõju hindamisel on lähtutud põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad
kavandatava tegevuse elluviimisega.
Hinnatud on oluliste negatiivsete keskkonnamõjude ilmnemise võimalikkust ning vajadusel ja
asjakohasusel kirjeldatud vastavad negatiivsete mõjude leevendusmeetmed.
Mõju olulisuse hindamisel lähtuti keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusest: keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Muudel juhtudel on olulisust hinnatud kvalitatiivselt ehk sisuliselt
ekspertmeeskonna kaalutlusotsusena.
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise aluseks on keskkonnamõju hindamise programm (Lisa
1), mis tunnistati nõuetele vastavaks Lääneranna Vallavalitsuse 5. märtsi 2025 korraldusega nr 96. KMH
algatamise aluseks on ehitusloa taotlus ehitisregistris nr 2311271/11446 Virtsu sadamakai ja
kaldarambi (ehitisregistri kood 220231608) rekonstrueerimiseks
Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi kohaselt arvestati mõju hindamisel eelkõige
järgmiste mõjuvaldkondadega:
• mõju pinnaveele – süvendamise ja kaadamise mõju pinnaveele setete ja heljumi paiskamisest
merevette;
• mõju pinnasele ja maastikule, sh mõju rannaprotsessidele;
• mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele;
• mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele;
• mõju Natura 2000 aladele;
• mõju hädaolukordadest;
• mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule, varale;
• mõju müratasemele;
• mõju kliimale;
• kaudne mõju;
• koosmõju teiste tegevustega.
Tulenevalt KMH programmi koostamise etapis selgitatud olulise negatiivse keskkonnamõju
puudumisest pole mõju hindamine vajalik järgmistes mõjuvaldkondades:
• mõju põhjaveele;
• mõju välisõhu kvaliteedile;
• mõju kultuuripärandile;
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 20
• mõju vibratsiooni tasemele;
• mõju maavaradele ja jäätmetekkele;
• mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele.
Mõju hindamisel kasutati nii kvalitatiivseid (eksperthinnangud) kui kvantitatiivseid (modelleerimine)
hindamismeetodeid, mida on täpsustatud asjakohaste mõjuvaldkondade juures vastavates
peatükkides. Mõjutatava keskkonna kirjeldus on toodud vastava mõjuvaldkonnaga samas peatükis.
Eksperthinnangute andmisel kasutati töövõtetena muuhulgas varasemate olemasolevate andmete ja
uuringute läbi töötamist, sisend-väljund analüüse, ruumilisi analüüse, välitöid ning konsulteerimist
osapooltega.
Keskkonnamõju hindamise käigus (KMH osana) viidi läbi järgmised uuringud:
• Heljumi leviku modelleerimine süvendamisel ja kaadamisel. Kavandatava tegevuse mõju
veerežiimile sadamas ja setete transpordi modelleerimine.
• Uuring põhjaelustiku ja põhjasetete koostise kohta nii süvendamis- kui kaadamisalal.
• Kavandatava tegevuse mõju linnustikule, kaitstavatele linnuliikidele ja Natura 2000 Väinamere
linnuala kaitse-eesmärkidele.
Uuringute metoodikate kirjeldus on esitatud uuringu aruannetes, mis on esitatud käesoleva aruande
lisadena.
Eelnevalt on Virtsu sadamas viidud läbi järgmisi uuringuid ja hinnanguid, mille tulemusi on asjakohasel
määral ka käesoleva töö juures arvestatud:
• 2022. a H. Tõnisson, S. Suuroja, Virtsu sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud;
• 2009. a TÜ Eesti mereinstituut, Virtsu sadama rekonstrueerimise süvendus- ja
kaadamistöödega seotud seire teostamine: kalastiku seire 2008. Lepingulise töö aruanne;
• 2009. a TÜ Eesti Mereinstituut, Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire. Aruanne.
• 2007. a Eesti Mereakadeemia, Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõju
hindamine;
• 2003. a Eesti Mereakadeemia, Virtsu sadama süvendusaegne heljumi seire. Lõpparuanne;
• 2002. a OÜ E-Konsult, KMH Virtsu sadama kai nr 1 akvatooriumi ja sadama faarvaatri põhja
puhastamise keskkonnamõju hindamine;
• 2002. a OÜ E-Konsult, Virtsu sadama kaide 1,2,3,4 ja 6 rekonstrueerimise
projektdokumentatsiooni keskkonnamõju hinnang.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21
5 TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU
Käesolevas peatükis on kirjeldatud tegevuse mõjupiirkonda keskkonnavaldkonna kaupa ning sama
alampeatüki juures kavandatava tegevuse ning selle reaalsete alternatiivide mõju vastavale
keskkonnavaldkonnale.
5.1 Pinnavesi
5.1.1 Mõjutatav keskkond
Virtsu sadam asub Suure väina ääres, mis on osa Väinamerest. Väinamerele ning Virtsu sadama
ümbrusele on iseloomulik madal, varjatud ja segunenud rannikuvesi. Merepõhja moodustavad
peamiselt pehmed setted (sh muda, liiv). Tänu madalaveelisusele ning pehmele substraadile on vee
läbipaistvus sageli väga kehv10.
Virtsu sadam jääb Väinamere rannikuveekogumi piiresse, kavandatav kaadamisala Liivi lahe kirdeosa
rannikuveekogumi piiresse. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumile on iseloomulikud kõvad, kivised
põhjad. Väikestes ja madalates lahtedes esinevad liivased ja mudased põhjad. Rannajoon on lauge, 10
m sügavusjoon võib asuda mitme km kaugusel rannajoonest.
Väinamere rannikuveekogumi (koodiga EE_16) viimane koondseisund on määratud aastal 202311, mille
järgi veekogumi ökoloogiline seisund on kesine (mittehea seisundi põhjuseks on toitained ja
eutrofeerumine) ning keemiline seisund on halb (põhjuseks elavhõbe kalades). Veekogu koondseisund
on halb.
Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogum (koodiga EE_18), mis on Virtsu poolsaarest lõunas on samuti
halvas koondseisundis.12 Veekogumi ökoloogiline seisund oli kesine (näitajateks on seisundihinnangus
märgitud eutrofeerumine ja looduslik põhjus), keemiline seisund oli halb (põhjuseks elavhõbe kalades).
Pinnaveekogudest asub sadamast 1,8 km kagus Ännikse laht (registrikood VEE2062830), looduslik järv
mis on tekkinud seoses rannajoone taganemisega. Virtsu poolsaart eraldab mandrist Mõisalaht, mis
on samasuguse tekkega looduslik järv (registrikood VEE2062820).
Käesoleva KMH aruande koostamise alusuuringuna13 võeti pinnaseproovid Virtsu sadama
akvatooriumist ning selgitati välja süvendatava pinnase võimalik saaste- ning toitainete sisaldus. Kõigi
metallide puhul, välja arvatud vask, olid kontsentratsioonid alla HELCOM-i kehtestatud siht- ja
piirarvude. Vase tase ületas piirväärtust (30 mg/kg DW, 5% TOC) punktides Virtsu1 (30.78 mg/kg) ja
Virtsu2 (65.96 mg/kg) (vt Joonis 7). Ühes mõõtepunktis (Virtsu2) ületas antratseeni sisaldus piirnormi
vähemalt kolm korda (tulemus 0,093 mg/kg DW, piirnorm 0,024 mg/kg DW), samuti oli selles punktis
ületatud summaarne PAH sisaldus. Tinaorgaaniliste ühendite osas piirnorme ei ületatud. Kõigis
setteproovides määrati ka üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldus. Lämmastiku kontsentratsioon oli
10 TÜ Eesti mereinstituut & AS MAVES. 2020. Mitteheas koondseisundis olevate rannikuveekogumite uuringuprogrammide
koostamine. Versioon 2. https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-
08/rannikuveekogumite_uuringuprogramm_aruanne_versioon_2.pdf
11 Pinnaveekogumite seisundiinfo, 2023.
12 Pinnaveekogumite seisundiinfo, 2023.
13 TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 22
fosfori omast kolm kuni seitse korda kõrgem, kõrge TOC sisaldusega setted eristusid samuti suurema
lämmastiku sisaldusega, mis viitab orgaanilise aine rohkusele nendel aladel.
Joonis 7. Pinnaseproovide punktid Virtsu sadamas (Väljavõte Taltech, 2025 uuringust).
Virtsu alevik on alates 2018. aastast kinnitatud üleujutuse riskipiirkonnana14, üleujutust võib
põhjustada meretaseme tõus. Riskidena on hinnangus välja toodud:
1. Üleujutus võib takistada operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade,
koolide või avalik-õiguslike hoonete tööd.
2. Üleujutus võib hävitada või kahjustada kultuurimälestist.
3. Üleujutus võib seada reaalsesse ohtu inimese elu ja tervise oma kodus.
4. Üleujutus võib takistada liiklemist põhimaanteel, kõrvalmaanteedel või tugimaanteedel.
5. Üleujutus esineb planeeringuga määratud tiheasutusalal.
Virtsu sadam jääb tervikuna riskipiirkonda. Modelleeritud esinemistõenäosusega 1 x 10 aasta jooksul
(P=10%) ulatub veetase sadamas vaid 1. ja 8. kai vahel oleva madala maismaaosa peale,
esinemistõenäosusega 1 x 50 aasta jooksul (P=2%) on veega kaetud parklad, kuid sadamahoone, kaid
ja ligipääsutee on veest vaba, esinemistõenäosusega 1 x 100 aasta jooksul (P=1%) katab vesi
sadamahoone ning parklate piirkonna kuid jätab kaid kuivale, esinemistõenäosusega 1 x 1000 aasta
jooksul (P=0,1%) on veega kaetud ka kaid15 (Joonis 8).
14 Riskipiirkondade kinnitamine. Taristuministri käskkiri 03.04.2025 nr 1-2/25/152
15 Maa- ja Ruumiameti geoportaal Üleujutusalade teemakaart. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23
Joonis 8. Modelleeritud veetaseme tõus Virtsu sadamas. (Allikas: Maa- ja Ruumiameti
kaardirakendus)
Virtsu sadamas võib esineda kevaditi ka rüsijää rannale kuhjumist.16
5.1.2 Eeldatavad mõjud
Veekogumite seisundi hinnangu põhjal on mõlemal veekogumil mittehea seisundi põhjuseks märgitud
eutrofeerumine ja elavhõbe kalades. Väinamere veekogumis lisaks toitained ja Liivi lahe kirdeosa
veekogumis looduslikud põhjused.
Käesoleva KMH käigus viidi läbi süvendatava pinnase toitainete sisalduse uuring17 (aruande lisas 2.2).
Setted sisaldavad mõõtepunktides Virtsu1, Virtsu3 ja Virtsu4 (vt Joonis 7) orgaanikat ning toitaineid
(lämmastik ja fosfor). Kaadamisel vabaneb muda koos selles sisalduva toitainega veesambasse ning
selle levik ja settimine on analoogne allpool kirjeldatud heljumiga. Sadamapiirkonnas põhjasetetesse
akumuleerunud toitainete segunemisel veesambasse võivad toitained muutuda veeorganismidele
kättesaadavamaks ning see võib põhjustada täiendavat eutrofeerumist. Samas toitainete lisandumist
veekogumisse ei esine, kuna süvendatav muda eemaldatakse veekogumi lähipiirkonnast ja
kaadamiskohas avatud merealal lahjeneb ning settib põhjamudast pärinev toitaine eeldatavasti olulist
16 Eesti Mereakadeemia, 2007. Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõjude hindamine
17 Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 24
mõju avaldamata. Ühtlasi eemaldatakse toitainerikas muda rannaäärsest madalast veest, kus
eutrofeerumise ilmingud on märkimisväärsemad. Elavhõbedat kavandatav tegevus veesambasse ei
lisa. Veemajanduskava eesmärkidele kavandatav tegevus eeldatavasti negatiivset mõju ei avalda.
Sadamast võetud pinnaseproovidest ilmnes ülemäärane vase ning antratseeni sisaldus mõnes võetud
proovis. Reostunud pinnase vedu kaadamisalale tuleb vältida. Enne süvendamistöödega alustamist
tuleb teha täiendav pinnaseuuring, et lokaliseerida võimalik reostuskolle ning näha ette meetmed
saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks töötlemiseks.
Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige kavandatava tegevuse erinevates etappides
veesambasse paisatavast heljumist.
Heljumi leviku hindamiseks viidi läbi modelleerimine käesoleva KMH alusuuringuna18, mis on
täismahus leitav aruande lisas 2.1 ja millest on alljärgnevalt tehtud kokkuvõte.
Heljumi levik sadamas
Heljumi leviku hindamisel arvestati tõenäoliste ehitusmeetoditega. Kaide nr 1 ja 4 pikendamisel, kai nr
6 ümberehitamisel eraldatakse tööala sulundseintega, mistõttu ei saa heljum suletud perimeetri tõttu
levida kai piiridest kaugemale. Kai nr 3 lammutamisel heljumit ei teki, kuna lammutatakse veepealset
betooni ja töö ei käi vees. Vee all on kai nr 3 koostatud terasest sulundseintest, mis lõigatakse või
tõmmatakse välja. See tegevus ei tekita heljumit.
Heljumit põhjustab lokaalselt sõidukite ooteala, kaldakindlustuse ja olemasoleva väikelaeva sadama
laiendamine. Nende ehitamisel kasutatakse ilmselt suuremaid kive ning peenemat mineraalset täidet
(läbimõõt vähemalt 100 mm). Need kukuvad sisuliselt kohe madalasse põhja ning heljumit ei tekita.
Maksimaalselt võib heljum levida 100 m kaugusel tööalast ja seda täiendavalt ei modelleeritud.
Rohkem heljumit tekitab sadama hooldussüvendamine. Kuna seda tehakse avatud osades ning
eemaldatakse muda, savi ja liiva, siis on sellel laialdasem mõju keskkonnale. Heljumi levik on suuresti
aga sõltuv kasutatava tehnoloogiast. AS Saarte Liinidel on olemas Aquamec Watermaster Classic IV
süvendaja, millega võib süvendada kuni 5 m sügavuseni. Virtsu sadamas on sügavused aga hooldataval
alal suuremad ning seega oleks vaja teistsugust masinat. Pumpsüvendamise puhul on tekkiva heljumi
hulk väike, kuna pinnas imetakse süvendajasse (analoogselt tolmuimejaga). Koppekskavaatori puhul
sõltub tekkiva heljumi hulk ka sellest, kui palju sisaldab pinnas muda ja savi. Mudaosakeste
settimiskiirus on siin hinnanguliselt 0,25 mm/s, saviosakestel on aga 0,01 mm/s. Samas on
saviosakesed rohkem koos ning kaevamisel kaob neid kopast veesambasse vähem kui sama koguse
muda puhul. Hinnanguliselt ca 50% mudast ja ca 10% savist läheb heljumiks.
Kui hinnata, et üks koppekskavaator jõuab teisaldada 100 m³/h, siis konservatiivselt võiks sellest
veesambasse heljumiks jääda savi puhul 10 m³. Samas tuleb arvestada seda, et pinnases ei ole mitte
ainult savi, vaid ka liiv, kruusliiv, moreen jms. Seega on tegelik number veel väiksem.
Tabel 5 on näidatud heljumi leviku maksimaalne kaugus allikast erinevate tuulesuundade korral. Lisas
2.1 on toodud ka joonised modelleerimistulemustest. On näha, et kõige suurem on heljumi levik savi
süvendamisel kopaga, sest saviosakesed jäävad võrreldes mudaga kauem veesambasse hõljuma
(settimiskiirus on väiksem). Kõige halvemal juhul (lisas 2.1) võib heljum levida enam kui kilomeetri
kaugusel madalasse vette ja jõuab ka randa. Olgu siin täiendavalt mainitud, et modelleeriti juhtu, kus
18 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine. (Töö nr 2425)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25
süvendatavaks materjaliks on vaid muda või savi, kuid tegelikult on pinnases ka klibu, liiva ja suuremaid
kive (moreenis). Seega on ilmselt leitud maksimaalne kaugus veidi ülehinnatud.
Tabel 5. Heljumi leviku maksimaalne kaugus (Väljavõte lisa 2.1 tabelist 4.3)
Heljumi levik, m edelatuul läänetuul loodetuul idatuul
Mudane heljum kaubakai otsas 500 500 500 300
Mudane heljum 1. kai otsast põhja pool 400 500 400 300
Savikas heljum 1. kai otsast põhja pool 1200 900 400 500
Mudane heljum väikelaevasadamast põhja
pool
700 500 400 300
Kopaga süvendamisel on kõige mõistlikum süvendada siis, kui tuuled puhuvad maismaa poolt. Siis on
lained väiksed, vee liikumine aeglane ning heljum ei liigu merel laiali. Merelt puhuvate tuulte korral
peaks töötama võimalikult madalate tuule kiiruste korral. Tehnoloogiliselt on ilmselt nii või teisiti
mõistlik peatada tööd merel, kui tuule kiirus ületab merel 10 m/s. Nõrga tuule ja madala lainetuse
korral jääb süvendus- ja kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks ja laiemat mõju, mis
ületaks oluliselt looduslike protsesside tulemusel esinevat foonilist kontsentratsiooni, ette näha ei ole.
Heljumi leviku piiramise seisukohalt oleks kõige otstarbekam süvendada pumpsüvendajaga, sest sel
juhul on tekkiv heljum ja selle levik oluliselt rohkem piiratud kui modelleeritud juhtudel.
Heljumi levik kaadamisalal
Kaadamistööde hindamisel eeldati, et kasutusel on pargas, mille põhja avamisel kukub laaditud pinnas
kohe vette. Modelleeriti kahte võimalikku pargast, millede mahtudeks võeti 3000 ja 500 m³.
Hinnanguliselt 10% kogu laadungist jääb veesambasse kauemaks hõljuma ning selle mahuga ka
modelleeriti. Muda puhul oli samaks väärtuseks konservatiivselt 100%.
Heljumi leviku suhtes tundlikuks alaks on kaadamisalast 1.4 km põhjas asuv Natura ala. Kaadamisala ise on veidi alla 1 km läbimõõduga.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 26
Tabel 6 on toodud modelleeritud maksimaalne heljumi levik sõltuvalt kaadatavast pinnase kogusest ja
iseloomust. Joonised on leitavad aruande lisast 2.1.
Kui kaadatakse 500 m³ pargaselt, on näha, et kõikidel juhtudel levib savikas heljum kaadamisalalt välja.
Savikas heljum ei jõua Natura alale, kui lõunatuuled puhuvad kiirusega vähem kui 6 m/s. Põhjatuulte
korral levib heljum avamerele (ca 2 km kaugusele). Kaadamisest põhjustatud heljumi kontsentratsioon
väheneb alla 3 g/m³ ca 4 tundi pärast kaadamise lõppu olenemata tuule kiirusest. Suurema tuule
kiiruse korral levib heljum kaugemale.
Ka siis kui kaadatakse 3000 m³ pargaselt levib savikas heljum kaadamisalalt välja, kuid isegi madalate
tuule kiiruste korral (lisas 2.1) liigub heljum Natura alale. Seega tuleks suuremalt pargaselt kaadata kas
täiesti tuulevaikse ilma korral või siis, kui puhuvad põhjatuuled. Esimesel juhul võivad
suuremastaabilised hoovused liigutada heljumit ebasobivas suunas. Seega võiks eelistada madalate
kiirustega (alla 5 m/s) põhjatuuli. Kaadamisest põhjustatud heljumi kontsentratsioon väheneb alla
3 g/m³ ca 16 tundi pärast kaadamise lõppu. Heljumi pilv võib levida ca 4 km kaugusele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27
Tabel 6. Mudase või savika heljumi leviku maksimaalne kaugus (km) ning „lahustumise“ aeg (h) koos
tuule suundade ja kiirustega (m/s) (Väljavõte lisa 2.1 tabelist 4.5)
kirdetuul kagutuul edelatuul loodetuul
Savikas, 500 m³ 3 km-4 h-9 m/s 1 km-4 h-5 m/s 1 km-4 h-6 m/s 3,5 km-4 h-11 m/s
Savikas, 3000 m³ 4,5 km-16 h-5 m/s 5 km-18 h-5 m/s 5 km-16 h-5 m/s 4,5 km-16 h-5 m/s
Mudane, 500 m³ 2 km-8 h-5 m/s 2 km-8 h-5 m/s 2 km-8 h-5 m/s 2 km-8 h-5 m/s
Mudane, 3000 m³ 5 km-18 h-5 m/s 5 km-18 h-5 m/s 5,5 km-18 h-5 m/s 5,5 km-18 h-5 m/s
5.2 Pinnas ja maastik
Rannaprotsesse Virtsu sadamas käsitleti käesoleva KMH käigus läbi viidud uuringus19, mis on esitatud
käesoleva aruande lisas 2.1. Pinnast ja maastikku käsitlev peatükk käesolevas KMHs on väljavõte sellest
uuringust.
5.2.1 Mõjutatav keskkond
Rannajoone lähedal madalal veealal esineb jämepurdmoreen, millest annab tunnistust ka rohke
moreenist väljapestud rahnude esinemine madalmeres. Jämepurdmoreeni pealispinna
lasumissügavus varieerub suuresti kõikudes 0 m kuni –9 m. Varasemate andmete alusel esineb
jämepurdmoreeni peal saviliivmoreen. Ka see on suhteliselt tihe mandriliustiku sete ja sisaldab paiguti
suuri paelahmakaid. Noorematest setenditest esinevad moreenide peal mitmesuguse terasuuruse ja
savikuse astmega liivad, paiguti väheses paksuses kruusa-veeriseid, seda peamiselt madalamaveelisel
alal. Sügavamal valitsevad moreenide pealispinnal enam savikad setendid. Setete levikupildis uuritud
alal kindlaid seaduspärasusi pole märgata.20
Setendite levik ja nende paksus varieeruvad suurtes piirides (0 kuni 2,5 m), madalmeres ja
rannavööndis aga kivirohked setendid. Olulist merepõhja ümberpaigutust ei esine, puuduvad selgelt
eristatavad aktiivsed kulutus- ja kuhjealad.
Virtsu sadamast lõunasse ja põhja poole jääv rannik on kivine moreenrandla, kus liikuvaid setteid on
veepiirist kaugemal väga vähe. Suuremate tormidega tõuseb vesi kõrgele ning roostik ja muu taimestik
murtakse maha. Mererandla uuritava ala piires on väga lauge ja aktiivsed rannaprotsessid (kulutus,
kuhje, setete transport) siin praktiliselt puuduvad. Rannaprotsesside aktiivse tegevuse eest kaitseb
randa varem tormilainetega kujunenud kivisillutis. Praeguseks on rand kamardanud ega allu
tormilainete mõjule.21
Sadamakaide ümbruses merepõhjas on viirsavi ja kruusakas/savikas liiv, edasi järgneb kivirohke
moreen ja aluskivimiks on paekivi.22
19 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine.
20 Eesti Mereakadeemia, 2007. Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõjude hindamine.
21 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine.
22 Tallinna Ülikool & Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Virtsu sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 28
Virtsu sadamas on viidud läbi hooldussüvendustöid. 2002. aastal viidi sellele läbi ka keskkonnamõju
hindamine23 ning süvendamisaegse heljumi leviku seire24. Seirearuande kohaselt levis
sadamaakvatooriumis põhjakihina 0,2 m paksune saviliiv, mille ülemises osas leidub üksikuid veeriseid
ja kruusa. Alates 2000. aastast kuni süvendustöödeni 2003. aastal oli 2000. aasta süvendamise käigus
paljandunud moreenikihile kuhjunud 0,2 meetri paksune kruusliiva kiht.
Kaadamisalal on merepõhja sügavus üle 12 meetri. Põhjasetted koosnevad savisest pehmest savi ja
mustmuda või liiva segust. Kuna kaadamisala on ka eelnevalt kaadamiseks kasutatud, on ala põhja
koostis ümbritsevast alast veidi erinev ning sisaldab rohkem liiva25.
5.2.2 Eeldatavad mõjud
Piirkonnas ei esine olulisi rannaprotsesse ega setete ümberpaigutamist, mida kavandatav tegevus
võiks negatiivselt mõjutada. Lisaks on merepõhjas enamasti plastne savi, mis on väga kleepuv ning
seetõttu pole aldis liikuma. Seetõttu on ca 6 m sügavamas vees väga vähe setete liikumist ning seda ei
muuda ka planeeritavate rajatiste ehitamine.
Enamike kavandatava tegevusega seotud ehitiste (6. kai pikendus ja jahisadam) puhul on neid
kavandatud rajada sisemaa suunas ning seega neid põhja-lõunasuunalised hoovused väga ei mõjuta ja
vastupidi. Kuna suletakse 6. kai olemasolevate paalide vahed ja pikendatakse kaid, siis väheneb
veevahetus väikelaevasadamas. See vähenemine on aga väike võrreldes 6. kai pikkust ümbritseva
väikelaevasadama akvatooriumi mõõtudega ning seepärast ei oma see olulist mõju veevahetusele. Kui
ehitada planeeritavad rajatised, siis rannaprotsessid sisuliselt ei muutu – need ei kiirene ega aeglustu.
Samuti ei ole näha setete kuhjumist planeeritavate ehitiste ette või taha. 26
Kaadamisalale on kavas vedada ennekõike sadama täitealale sobimatut pinnast – muda, savi ja nende
segu liivaga, kui viimast ei õnnestu süvendamistööde käigus eraldada. Täiteks sobilik jämedam materjal
(sh moreen) kavatsetakse kasutada maksimaalsel määral ära sadamaalal. Kaadatav peenmaterjal vajub
merepõhjas laiali suuremale alale ning ei põhjusta mingit olulist maastiku muutust. Ka jämedama
lõimisega materjali puhul pole sadama kaadamismahtusid arvestades oodata kaadamisala täitumist.
5.3 Bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitselised objektid
5.3.1 Kaitstavad loodusobjektid
Virtsu poolsaart ümbritseb Väinamere hoiuala (Läänemaa) (registrikood KLO2000241). Kavandatava
tegevuse mõjualasse jääb ka Väinamere hoiuala (Saare) (registrikood KLO2000339) ja Puhtu-Laelatu
looduskaitseala (registrikood KLO1000176).
Nimetatud kaitstavad loodusobjektid kattuvad Natura 2000 loodus- ja linnualadega, mida on täpsemini
kirjeldatud ning mõjusid hinnatud peatükis 5.4. Hoiualade ja kaitseala kaitse-eesmärgid on
elupaigatüüpide ja liikide kaitse, millest paljud ei paikne kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
23 OÜ E-Konsult, 2002. Virtsu sadama kai nr 1 akvatooriumi ja sadama faarvaatri põhja puhastamise keskkonnamõju
hindamine.
24 Eesti Mereakadeemia, 2003. Virtsu sadama sõvendusaegne heljumi leviku seire.
25 Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral.
26 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29
Väinamere hoiuala Läänemaa osa kaitse-eesmärk on:
• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate
(1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate
lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade
(1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620),
rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030),
kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste
niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute
(6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud
liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate
rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
• Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook
(Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes
(Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),
suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind
(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part
(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser
albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis),
hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-
vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus
stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala
clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina
schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris
minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius
hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula
hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-
kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco
tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica),
punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael
(Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus
canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus
ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus),
jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius
arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax
carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus),
rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt
(Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik
(Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta),
kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons),
räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 30
erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa
totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).27
Väinamere hoiuala Saare maakonna osa kaitse-eesmärk on:
• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate
(1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate
lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade
(1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude
(1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude
(6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning
• II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida
bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas
maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum)
elupaikade kaitse,
• samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas
acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-
part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-
laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani
(Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris),
mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),
niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius),
liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),
vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk
karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),
randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),
tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),
punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).28
27 Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7351125 (vaadatud 10.01.2025)
28 Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7351122 (vaadatud
10.01.2025)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31
Eesti Ornitoloogiaühing on teinud ettepaneku täiendavate merealade liitmiseks Väinamere hoiualaga.
Ettepanekuga hõlmatud alad ei asu Virtsu sadama ega kavandatava kaadamiskoha läheduses. Samuti
on tehtud ettepanek Liivi lahe põhjaosa looduskaitseala rajamiseks. Ala jääb kavandatavast
kaadamisalast 4,5 km läände ja väljaspoole tegevuse mõjupiirkonda.
Virtsu sadamast 800 m kirdesse ning poolsaarest lõunasse jääb Puhtu-Laelatu looduskaitseala
(registrikood KLO1000176) . Kaitseala hõlmab sadamast kirdesse jäävaid Kõbajalaidu, Kingissepalaidu,
Maielaidu jt, Virtsu poolsaare lõunarannikut, Uulutilaidu ja ümbritsevat mereala. Looduskaitseala
kaitse-eesmärkideks on kaitsta:
1. eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike,
rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-,
sulgimis- ja toitumisalasid;
2. elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on
liivased ja mudased pagurannad (1140)3, rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160),
karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja
laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
(7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070)
ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3. liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp
(Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-
loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus),
laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp
(Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel
(Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna
albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea),
händkakk (Strix uralensis) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);
4. nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on emaputk
(Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii),
vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu
(Vertigo geyeri);
5. ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex extensa),
valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), rohekas
õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik muguljuur
(Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kärbesõis
(Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandii) ja kõrge
kannike (Viola elatior);
6. kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need liigid on
lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll
(Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor),
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 32
väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus),
kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),
tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir (Pipistrellus
nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).
Virtsu poolsaarel ja sadama ümbruses leidub EELISe andmetel kaitstavaid liike ka väljaspool
kaitsealasid. III kategooria liikideks on hink (Cobitis taenia), jõgitiir (Sterna hirundo) ja kodukakk (Strix
aluco), taimeliikidest värvi-paskhein (Serratula tinctoria), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ja
balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica). II kaitsekategooria liikidest leidub põhja-nahkhiirt (Eptesicus
nilssonii), väikekosklat (Mergellus albellus) ja taimeliike emaputk (Angelica palustris), tõmmu käpp
(Orchis ustulata) ja kõrge kannike (Viola elatior). Virtsu poolsaarel sadamast edelas ning idas asub
rannajoonel Natura elupaigatüüp rannaniidud (1630).
Virtsu sadamat ümbritsev ala kuulub rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) hulka (Väinamere
linnuala koodiga EE067).
5.3.1.1 Eeldatavad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele
Suur jagu eespool loetletud kaitstavatest väärtustest looduskaitse- ja hoiualadel ning väljaspool neid
asub kavandatava tegevuse mõjupiirkonnast väljas. Sadama rekonstrueerimise ja kaadamise mõjualast
jäävad välja kõik maismaa elupaigad ja liigid.
Mõju kaitstavatele linnuliikidele on käsitletud allpool peatükis Linnustik 5.3.4 ning Natura hindamise
peatükis 5.4 Väinamere linnuala kohta. Seda sisu ei hakata siinkohal kordama.
Elupaigatüüpidest on merepõhja elupaigatüüpe käsitletud allpool põhjakoosluste peatükis 5.3.2 ning
Natura hindamise peatükis 5.4.5.2.1.
Kaitstavaid kalaliike hinki (Cobitis taenia) ja võldast (Cottus gobio) on käsitletud allpool kalastiku
peatükis 5.3.3 ning Natura hindamise peatükis 0.
Kaitstavaid imetajaliike hallhüljest (Halichoerus grypus), saarmast (Lutra lutra) ja viigerhüljest (Phoca
hispida bottnica) on käsitletud allpool Natura hindamise peatükis 5.4 Väinamere loodusala kohta. ja
põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) on käsitletud allpool imetajate peatükis 5.3.5.
5.3.2 Põhjakooslused
KMH alustööna läbi viidud uuringu29 tulemuste kohaselt on Virtsu sadama lähistel oli kõige levinum
mudane pehme põhi, kus esineb muda segus detriidi ja saviga. Sadama akvatooriumis sees (1. ja 8. kai
vahelisel alal), sisaldasid kogutud põhjaproovid valdavalt erineva fraktsiooniga liiva ja savi, samuti
detriiti ning vähesel määral kruusa. Sadama piirkonnas esines sarnaselt kaadamisalale mosaiikne
elupaik – segasubstraat, mis sisaldas liivast ja mudast põhja ning segasetet. Selliseid elupaiku ei saa
klassifitseerida Natura elupaigatüüpideks 1110 (liivamadalad) või 1170 (karid). Sadama ümbruses, kus
valdav osa põhjast on pehme substraat, esinesid mosaiiksed elupaigad karbivöönditega, kuid infauna
karpide biomass oli valdavalt alla 10 g/m2 (välja arvatud kaide nr 1 ja 8 vahelisel alal, kus aga
põhjasettes domineeris liiv) (lisa 2.2).
29 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33
Olemasoleval kaadamisalal (Virtsust lõunas) oli kõige levinum põhjatüüp savine pehme põhi, kus savi
esines segus mustmuda või liivaga. Väljaspool kaadamisala kogutud põhjaproovid sisaldasid
varieeruvas vahekorras muda ja savi, samas kui kaadamisala sees domineerisid savi ja liiv. Orgaanilise
aine osakesed (detriit) ja kruus esinesid vähesel määral. Kaadamisalal esines footilises ökoloogilises
vööndis HELCOM HUB süsteemi klassifikatsiooni alusel mosaiikne elupaik – segasubstraat, mis võib
sisaldada järgmisi elupaikade põhitüüpe: kivine põhi/liivane põhi/ mudane põhi/segasete. Sellised
elupaigad ei ole Natura elupaigatüübid 1110 (liivamadalad) või 1170 (karid), sest põhjasubstraadi
erinevate liivafraktsioonide summaarne osakaal ega ka erinevate kõvade substraaditüüpide
summaarne osakaal ei ole rohkem kui 50%. Kaadamisalal esines lainetusele avatud karbivöönd
(biomassiga oluliselt rohkem kui 10 g/m2) (lisa 2.2).
TÜ EMI teostas 2008. aasta detsembris välitööd Virtsu sadamast lõunasse jääval merealal ja selle
ümbruses, et koguda alginformatsiooni merepõhjataimestiku ja -loomastiku liigilise kooseisu, leviku
iseärasuste ning põhjakoosluste kvantitatiivsete parameetrite kohta. Töö tulemusena valmisid ka
piirkonna põhjaelustiku võtmetähendusega liikide leviku kirjeldused.30
Virtsu sadamast lõunasse jääval merealal teostatud uuring31 näitas, et valdavalt liivane pinnas ja
vähesed elupaigad mõjutavad piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Taimestikku uuriti 1–10 m
sügavusvahemikus, kus domineerisid punavetika liigid (Vertebrata fucoides, Ceramium tenuicorne) ja
agarik (Furcellaria lumbricalis), väiksemal määral esines 5 m sügavusel ka pikk merihein (Zostera
marina). Suurim taimestiku katvus (40%) registreeriti 8 m sügavusel, kus kooslused olid
heterogeensed. Põhjaloomastik oli liigiliselt mitmekesisem, domineeris balti lamekarp (Macoma
balthica), kelle maksimaalne biomass ja arvukus esines 6–8 m sügavusel. Peamise osa biomassist
moodustasid balti lamekarp, söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja harilik tõruvähk (Amphibalanus
improvisus).
Põhjaelustiku uuringu (lisa 2.2) käigus leiti põhjaloomastiku proovides 22 suurselgrootute liiki, neist 18
esinesid sadama ümbruses ning 12 kaadamisalal ja sellega piirneval merealal. Põhjaloomastiku
esindajad kuulusid järgmistesse taksonoomilistesse rühmadesse: rõngussid (hmk. Annelida),
surusääsklased (sgk. Chironomidae), vähid (kl. Crustacea), limused (hmk. Mollusca) ja kärssussid (hmk.
Nemertea). Kõige vähem leiti biomassi kaide 7 ja 3 läheduses. Virtsu sadama akvatooriumi keskosas,
leiti sadama akvatooriumi liigirikkaim põhjaloomastiku kooslus, mille biomass oli kõrgeim (19,22 g/m2,
11 liiki). Arvukuselt domineeris selles piirkonnas harilik kootvähk (Corophium volutator) (1213
isendit/m²), kuid biomassi alusel domineerisid kaks karpide esindajat: balti lamekarp (Macoma
balthica, biomass 9,97 g/m²) ja söödav südakarp (Cerastoderma glaucum, biomass 6,63 g/m²).
Kaadamisalal registreeriti suurim biomassi väärtus kaadamisala lääneserval. Sarnaselt sadamaalale
moodustasid karpide esindajad kõige suurema osa põhjaloomastiku kogubiomassist ja arvukusest.
Ainult sadama proovipunktides esinesid eutrofeerumise suhtes kõige tundlikuma 3. klassi
kategooriasse kuuluvad liigid: kirpvähiline Echinogammarus stoerensis ja tigu Potamopyrgus
antipodarum; kojata tigu Limapontia capitata; Potamopyrgus antipodarum ning kärssuss
Cyanophthalma obscura.
Sadama põhjaloomastiku kooslustes moodustasid võõrliigid kuni 40% esindatud liikidest, olles
enamasti mõõduka arvukuse ja väikese biomassiga. Nende hulka kuulusid tuntud invasiivsed liigid,
nagu mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii), virgiinia keeritsuss (Marenzelleria neglecta), rändtigu
30 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire.
31 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 34
(Potamopyrgus antipodarum), ning hiljuti Eesti rannikumerest avastatud ogajas tolmuhari (Laonome
xeprovala). Samuti oli esindatud Soome ja Liivi lahte tunginud põnguskilbiliste (Cumacea) seltsi kuuluv
vähk Nippoleucon hinumensis. Nii sadamas kui kaadamisalal esines põnguskilbiline, mitmes
proovipunktis keskmiselt mõõduka arvukusega ja väikese biomassiga – vastavalt 67 isendit/m² ja 0.007
g/m². Ühel juhul tuvastati kaadamisalal ka ogajas tolmuhari, kuid teda leiti oluliselt suurema
arvukusega sadama piirkonnas. Kõikides proovipunktides, nii sadama- kui kaadamisalal, oli
hulkharjasussidest märkimisväärse arvukuse ja biomassiga esindatud võõrliik virgiinia keeritsuss.
Keskmine ZKI2 indeks, arvutatud kuue kaadamisala põhjaloomastiku proovipunkti põhjal, näitab, et
uuritud veekogum kuulub kvaliteediklassi „hea“. Samuti jääb ZKI2 ÖKS indeksi väärtus (0.25) „hea“
ökoloogilise seisundi interkalibreeritud klasside piiridesse (0.38-0.24). See viitab, et uuritava veekogu
põhjaloomastiku koosluste seisund on kooskõlas veekogumi üldise ökoloogilise kvaliteedi hea
tasemega. Indeksid näitavad, et vaatamata võimalikele stressoritele, säilib põhjaloomastiku koosluste
mitmekesisus ja talitluse tasakaal, mis on olulised hea ökoloogilise seisundi tagamiseks (lisa 2.2).
5.3.2.1 Eeldatavad mõjud põhjakooslustele
Süvendustöödel hävineb osa merepõhja substraati, mis võib olla elupaigaks mitmetele põhjaelustiku
liikidele. Tavaliselt on selline mõju suhteliselt piiratud ulatusega (piirneb vaid süvendus- ja
kaadamistegevusega otseselt hõlmatud alaga ja selle mõju tähtsus ümbritsevale keskkonnale on väike.
Süvenduse- ja kaadamistööde käigus paisatakse veesambasse suurel hulgal peenefraktsioonilist setet
mis ajapikku settib merepõhja tagasi. Sõltuvalt veemasside liikumise kiirusest ja suunast ja sette
fraktsioonist (settimise kiirusest) võib selline mõju ulatuda vahetust süvenduspaigast suhteliselt
kaugele. Hõljustunud sette tagasisettimine võib enda alla matta merepõhjas olevad kooslused,
tekitades neile kahju. Samas hüdroloogiliselt aktiivsetes piirkondades ja madalatel sügavustel võib see
mõju leevenduda lainetuse ja vee liikumise kaudu. Veesambasse sattunud peenefraktsiooniline sete
halvendab merepõhja elustiku valgustingimusi mis võib viia teatud liikide isendite hukkumiseni.
Süvendustööd ja kaadamine põhjustab enamiku põhjasettes oleva põhjaelustiku isendite hukkumise.
Osad liigid võivad siiski ellu jääda, sh võõrliigd, näiteks mudakrabi noored isendid võivad mehaanilise
elupaiga häiringu kaadamisalal üle elada, edasi levida ja uues kohas elujõulise populatsiooni
moodustada. Samas on tõenäoline, et mudakrabi levib piirkonnas juba loomulikul teel (toimub
sekundaarne võõrliigi levik).
Süvendustööde käigus hukkuvad osad põhjaelustiku liigid, kuid see mõju on lokaalne ja ajutine ning
tööde lõppemisel eeldatavalt populatsioon taastub. Kavandatava tegevuse mõjud on
merepõhjaelustikule eeldatavalt negatiivsed, kuid ajutise mõjuga.
5.3.3 Kalastik
Väinameri on üheks kõige kalarikkamaks piirkonnaks Eesti rannavetes.
Virtsu sadama ümbrus on kalamajanduslikult eelkõige tähtis kui mereala, mida läbivad kalade
rändeteed. Eriti massilised on kevadised räime kudemisränded läbi Suure Väina Väinamere ja Liivi lahe
vahel. Suurt Väina läbivad ka kalade toitumisränded ja ränded talvitusaladele. Kõnealuse piirkonna
kaldaalad on olulised kudealad paljudele kalaliikidele nagu räim, ahven, särg jt. Virtsu sadama
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35
ümbruses on varasemalt läbi viidud ulatuslikud välitööd32, et uurida süvendustööde võimalikku mõju
kalastikule. Välitööde käigus püüti Virtsu sadama lähistelt 20 eri liiki kalu, lisaks tabati üks liik sõõrsuid.
Suures väinas esinevad peaaegu kõik Liivi lahe kirdeosa (EE_18) ja Väinamere rannikuvee (EE_16)
madalmeredele iseloomulikud kalaliigid. Sealhulgas võib liigile sobivates elupaikades, näiteks
avamerest eraldatud merelahtedes ja jõgede suudmealadel, esineda ka kaitsealune kalaliik – hink.
Järgnevalt on toodud ülevaade kalaliikidest, keda on välitööde käigus Virtsu sadama piirkonnast leitud.
Kalaliikidest ülevaate koostamisel on kasutatud varasemaid uuringuid.33,34
Harilik hink (Cobitis taenia), keda võib leida Virtsu sadamast kirdes, kuulub Eestis III
kaitsekategooriasse ning on kantud ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. Eestis
asub liik oma levila põhjapiiri lähedal. Hink elab enamasti selgeveelistes veekogudes liivase või savise
põhjaga aladel. Tema võime sigida riimvees on võimaldanud levida tal ka rannikumerre. 2023. aasta
uuringu käigus läbiviidud testpüükide tulemused kinnitasid arvukat esinemist Virtsu poolsaarest idas,
madalaveelises Rame lahes. Virtsu poolsaare tipu lähedalt ei ole seda kalaliiki leitud.35 Hink on
soojalembeline ja öise eluviisiga, elab üksikult, tegutseb veekogu põhjas. Rändeid ei soorita. Hink koeb
mais-juunis, ajal, mil veetemperatuur on vähemalt 16oC. Marja heidab hink elusatele taimedele või
taimejäänustele, sageli ka niitvetikatele.36
Suur osa kasutuses olevast kaadamisalast ja selle sees asuv segasubstraadiga merepõhi ei ole sobilik
kudemispaik enamikele kalaliikidele taimestiku puudumise ja madala vee läbipaistvuse tõttu. Seega ei
sobi ka kaadamisala piirkond hingule, kes eelistab liivase, savise või mudase substraadiga
selgeveeliseid biotoope madalas vees ning sigib taimestikurikastel kaldaaladel (lisa 2.2).
Harilik võldas (Cottus gobio) on Eestis III kategooria kaitsealune liik ja kuulub EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ II lisasse. Eesti punase raamatu andmetel on liiki hinnatud ohuväliseks. Eestis on võldast
leitud mandriosas 80 jõest ja ojast ning kümmekonnast järvest. Levinud ka rannikumeres, arvukam
Väinameres (kuni 9 m sügavuses). Võldas on hapnikunõudlik, elab enamasti jahedas vees, ent
kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (näiteks kärestikel) võib leppida veesoojusega kuni 21-
23oC. Kudeaeg on lühike, toimub aprilli lõpus või mai alguses, 5-9oC veetemperatuuri juures.37
Väinameri ei ole võldasele tüüpiline elupaik.38
Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) on Eestis III kaitsekategooria liik, mis on kantud Eestis punasesse
nimekirja määratlemata liigina. Eestis on vingerjas kindlaks tehtud poolesajas järves ja mõnes jões, mis
asuvad Peipsi järve ja Liivi lahe valgaladel. Kudemine algab Eestis aprilli lõpul-mai algul, kestab
arvatavasti juunini. Marjaterad lastakse madalas vees möödunudaastastele surnud taimedele
32 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama rekonstrueerimise süvendus- ja kaadamistöödega seotud seire teostamine: kalastiku seire.
Lepingulise töö aruanne. Tartu.
33 Eesti Mereakadeemia. 2008. Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõjude hindamine.
34 TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama rekonstrueerimise süvendus- ja kaadamistöödega seotud seire teostamine: kalastiku seire.
Lepingulise töö aruanne. Tartu.
35 TÜ EMI, 2024b. Hingu (Cobitis taenia) ja võldase (Cottus gobio) leviku ulatuse hindamine ja seiremetoodika välja töötamine
vastavalt EL merestrateegia raamdirektiivile. Tartu.
36 Eesti Kalastuse Entsüklopeedia. Hink.
37 Keskkonnaagentuur. EELIS Infoleht.
38 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 36
tavaliselt kahe portsjonina.39 Väinameres elutseb vingerjas vaid Matsalu siselahes, madalas ja väga
taimestikurohkes piirkonnas, kus teda on leitud näiteks haugide toidus. Väinamere piirkonnas on
vingerjas tavaline Kasari jõgikonnas.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis) suundub merest jõgedesse kudema, valides selleks välja kiireloomulised
ja liivase-kruusase põhjaga kohad.40 Väinameres on jõesilm vähearvukas, tõenäoliselt koeb Kasari jões.
Räim (Clupea harengus membras) on üheks tähtsamaks töönduskalaks. Räim alustab Väinameres
massilist kudemist rannavööndis, kui veetemperatuur on tõusnud üle 6-7oC. Räime kudemiseks sobiva
sügavusega alad on Väinamere ja saarte piirkonnas tunduvalt laialdasema levikuga kui mujal Eesti
majandusvööndis. Räime kudemiseks sobivad kõige enam hea veevahetusega puna- ja
pruunvetikatega kaetud kõvad kruusased, liivased või kivised põhjad (võimaldavad marjale head
aeratsiooni). Peamiselt koeb Väinameres nn Läänemere avaosa räim, kes siseneb Väinamerre nii Soela
väina kui Hari kurgu kaudu. Vähemal määral saabub mereräim Väinameres olevatele koelmutele ka
piki Saaremaa lõunarannikut. Mingil määral võib Väinameres täheldada ka Liivi lahe laheräime
kudemist.
Tuulehaug (Belone belone) on teine, kudemisperioodil arvukas ning majanduslikku tähtsust omav
pelaagiline kalaliik Väinameres. Väinamere piirkonda satuvad tuulehaugid enamasti vaid kudeperioodil
(mais-juunis), kui merevee pindmine kiht on soojenenud +10oC. Sarnaselt räimele eelistab koelmutena
tuulehaug samuti põhjataimestikuga merealasid. Enamjaolt nende kahe liigi kudealad kattuvadki.
Erinevalt räimest, võib tuulehaug kudeda ka hõljuvatele vetikavaipadele. Virtsu ümbruses ei esine
ulatuslikke tuulehaugi koelmuid. Suurt väina kasutatakse ühe liikumisteena Hiiumaa laidude- ja Kassari
lahe ümbruse- ja Matsalu lahe suudmeosas asuvatele koelmutele.
Lestale (Platichthys flesus trachurus) ei ole Väinamere piirkond soodne paljunemiseks (tänu madalale
soolsusele), kuid lesta võib ligi meelitada Väinamere rikkalik toidubaas. Lest on eluviisilt põhjakala,
kellele on iseloomulik varjuda põhjasettesse. Samuti ei ole Väinamere piirkond sobilik kilule (madal
soolsus ja väikesed sügavused), kes satub siia vaid juhuslikul toiduotsingul.
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus) on lõhilaste hulka kuuluv külmaveeline poolsiirdekala, kes
võtab ette vaid piiratud ulatusega turgutus- ja kuderändeid. Külmaveelise liigina reageerib merisiig
valulikult hapnikusisalduse langusele vees. Kudemiseks vajab oligotroofseid, taimestikuvabu liivase
põhjaga merealasid. Väinameres leidub siiga valdavalt toitumisrände ajal (varakevadel või sügisel).
Meritint (Osmerus eperlanus) ei ole alaliselt Väinameres leiduv kalaliik ja koguneb Väinamerre kudema
mineku eel aprillis-mais.
Emakala (Zoarces viviparus) eelistab kivist ja liivast taimestikuga rannikumere põhja ning
soojemapoolset vett. Eesti vetes on emakala ainus elussünnitaja (vivipaarne) kala.
Rünt (Gobio gobio) koeb mai teisest poolest juuli alguseni kividele ja veetaimede juurtele 3-4
marjaportsjonit.
Viidikas (Alburnus alburnus) koeb toimub harilikult mai lõpust (veetemperatuur 17-19 oC) juuli
alguseni, järvedes kuni 0,5 m sügavuses vees suure pladina saatel rohelistele veetaimedele või jää
poolt üles tõstetud pilliroo ja kaisla juurtele, jõgedes aga ka kividele ja kruusale.
39 Keskkonnaagentuur. EELIS Infoleht.
40 Ojaveer E., Pihu E., Saat, T. 2003. Fishes of Estonia
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37
Nugakala (Pelecus cultratus) on peamiselt Eestist lõuna poole jäävate suurte jõgede ja nende
suudmealade kala. Väinamerest on mitmeid isendeid püütud, kuid kalal puudub kalamajanduslik
väärtus.41
Vimb (Vimba vimba) koeb magedas vooluvees. Väinamere koelmud paiknevad Kasari jõe
kärestikulistes osades, kuhu vimb suundub aprilli lõpus-mai alguses ootama veetemperatuuri tõusu
17-20oC. Mari vajab arenguks puhast, hapnikurikast vett. Jõkke jääb noor vimb kuni kaheks suveks ja
seejärel laskub toituma Väinamere rikkaliku põhjaloomastikuga aladele: Haapsalu laht, Vormsi saare
ja Rohuküla ümbrus.
Meriforell (Salmo trutta morpha trutta) on merest jõkke tulev siirdekala. Jões ei tõuse meriforell
vastuvoolu nii kaugele kui lõhi, lepib ka üsna väikeste ojadega. Jõkketõus algab enamasti augusti lõpus-
septembris.
Lõhi (Salmo salar) on merest jõkke kudema tulev siirdekala, alustab jõkketõusu alles kohe enne
kudemist (oktoobris-novembris). Väinamere piirkond ei ole lõhele tüüpiline elupaik.
Merisutt (Petromyzon marinus) on anadroomne siirdeliik (läheb merest magevette kudema). Eesti
vetes haruldane, 20. sajandil tabatud üle paarikümne isendi, neist enamik Liivi lahest (sh suurest
väinast ja Pärnu lahest), Eesti jõgedesse tõuseb aprilli lõpus kuni juuni lõpuni.
Vinträim (Alosa fallax) on Eesti vetes väiksearvuline, paiguti haruldane siirdekala. Väinameres
juhuslikult esinevad vinträimed pärinevad ilmselt lõuna poolt, Väinamere piirkonnas kudejõed
puuduvad.
Tõugjas (Aspius aspius) on tüüpiliselt magevete kala, kes asustab suuremaid jõgesid ja järvi.
Kudemiseks kasutab ka väiksemaid jõgesid. Eestis levib põhiliselt Peipsi valgala jõgedes ja suuremates
järvedes (Peipsis ja Võrtsjärves), samuti Koiva lisajões Mustjões, võib kohata ka madala soolsusega
merelahtedes. Koeb aprillis-mais, mari kleepub kruusale, kividele või taimede veealustele osadele.
Vastsed kanduvad allavoolu varsti pärast koorumist, kehapikkuse juures ligikaudu 1 cm, mai- ja
juunikuus, osa ka juulis.
Ahven (Perca fluviatilis) koeb kogu Väinameres. Kudemine toimub tavaliselt aprilli lõpust kuni juuni
lõpuni. Ahven koeb 0,5-1,5 m sügavuses veekihis, temperatuuril 8-15oC. Marjalint kinnitatakse põhjast
kõrgemale substraadile (sh taimestikule). Mari areneb hõljuvas olekus ning seega ei kattu see eriti
setetega. Ahven on suhteliselt paikse eluviisiga kalaliik.
Koha (Sander lucioperca) eelistab eluks madalaid, hästi läbisoojenevaid ja vähese läbipaistvusega
veealasid. Kudemine algab 12-13oC veetemperatuuri juures. Tähtsaimad koelmualad asuvad Matsalu
lahe põhjaosas ja vähesel määral Haapsalu lahes. Virtsu piirkonnast liigub koha läbi vaid varakevadisel
ja sügisesel toitumisrändel.
Kiisk (Gymnocephalus cernua) on levinud nii mage- kui merevees. Virtsu piirkonnas koeb kiisk aprilli
lõpust juuni lõpuni, kui veetemperatuur on 11-18oC. Mari heidetakse 0,5-4 m sügavusele kas liiva-
kivisegusele põhjale või taimedele tavaliselt 1-3 osas. Kiisk on paikse eluviisiga ning portsjonkudejana
on tal võimalik tagada järglastele parem toiduga varustatus.
Särg (Rutilus rutilus) eelistab kudeda magedas vooluvees: jõed, ojad, kraavid, kuhu ta läheb maikuus,
kui veetemperatuur on tõusnud 8-15oC. Kudemise edukus oleneb suurvee ulatusest ja selle kestvusest.
41 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 38
Harvemal juhul (madal veeseis) koeb särg riimveelises rannikumeres – Rohuküla ja Sviby ümbrus,
Haapsalu, Topu, Topi, Matsalu ja Rame lahed.
Säinas (Leuciscus idus) koeb aprilli esimesel poolel, sageli enne jääminekut, kui veetemperatuur on 2-
4oC. Sarnaselt särjele eelistab ka säinas kudeda magedas vooluvees, kuid vajadusel koeb ka madalas
riimvees. Koelmutele jõudmiseks võtavad säinakarjad ette küllaltki ulatuslikke rändeid. Väinamere
suurimad koelmud asuvad Kasari jõestiku lammidel ja Käina lahes. Olulised koelmud asuvad veel
Vormsi lõunarannikul ja Haapsalu lahtede süsteemis. Väinameri on heaks toitumiskohaks
põhjatoidulisele säinale.
Haug eelistab elupaigana rohkete varjevõimalustega ja otseste tuulte eest varjatud alasid. Väinameres
eelistavad nad rohkem mageveelise sissevooluga merealasid: Matsalu laht ja Haapsalu lahtede
süsteem. Haug koeb varakevadel, märts-aprill, osaliselt ka mais, üleujutatud jõeluhtadel või madalates
merelõugastes. Mari heidetakse taimedele alates +3oC veetemperatuurist. Haugi kudemisedukus
sõltud täielikult suurvee olemasolust ja selle kestvusest.
Koger (Carassius carassius) on laialt levinud karplane, kes eelistab elupaigana madalaid, seisva- või
nõrga läbivooluga mageveekogusid. Hea kohanejana saab ta edukalt hakkama ka riimveelises
rannikumeres. Kudemine toimub mitmes osas (kolm portsjonit) veekogu taimestikurikkas osas juunist
augustini. Kudemine algab, kui veekogu temperatuur on tõusnud vähemalt 17-18oC (juuni alguses).
Koger on valdavalt põhjatoiduline kala, kes võimalusel tarbib ka taimset kõdu ja teiste kalade marja.
Hõbekoger (Carassius gibelio) vajab sigimiseks vähemalt 16-18oC temperatuuriga vett, mari inkubeerib
alles +20-22oC ja kõrgemal. Hõbekoger eelistab sooje madalaid mudasepõhjalisi veekogusid, kus toitub
peamiselt taimedest.
Luts (Lota lota) on ainus tursklane, kes elab nii mage- kui ka riimvees. Lutsu esineb Matsalu ja Haapsalu
lahtedes ning sinna suubuvates jõgedes. Tegemist on puhta- ja külmaveelise kalaliigiga. Luts koeb
magevees sügis-talvel, 1-2oC vees, puhtale kivisele põhjale. Mari vajab arenemiseks häid
hapnikutingimusi.
5.3.3.1 Eeldatavad mõjud kalastikule
Kavandatava tegevuse piirkond (Väinameri) on kaladele tähtis eelkõige rände- ja kudealana. Kõige
tundlikum periood kalade elus hüdrotehnilistest töödest tekkivatele mõjudele on sigimisperiood:
marja ja larvide arengu aeg. Süvendustööde käigus vette sattuva heljumi settimine kalade
kudemisaladele (hapnikudefitsiidi tekkimine) ja setetes sisalduvate võimalike ohtlike ainete mõju
kalaloodetele kujutaksid antud alal kalastikule kõige suuremat ohtu. Kui kala on jõudnud maimu
staadiumisse, väheneb heljumi kontsentratsiooni negatiivne mõju. Suurematel kaladel on see juba
üpris väike, kuna kala võib lahkuda merealalt, kus ta elutegevus on häiritud. Lisaks võib kavandatavate
tööde käigus tekkiv müra häirida kalade kudemist või rännet koelmutele.
Virtsu sadamas on kõige ebasoodsam aeg kavandatava tegevuse elluviimiseks kevadel, kui enamikel
Väinamere lõunaosa kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne
kudemine algab siis, kui merevee temperatuur on koelmutel tõusnud +6-+8oC. Ajaliselt toimub see
aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast, võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Kalalarvide
arvukus Väinamere lõunaosas võib jääda kõrgeks kuni juuni lõpuni.
Virtsu sadamas sees tehtavatel töödel vabanev heljum levib peamiselt lokaalselt. Savise sette puhul
liigub heljum peamiselt põhjasuunas, mööda rannaäärt, ulatudes madalaveelisele alale sügavuses 0,5-
3 m. See piirkond hõlmab lahesoppi, mis asub sadamast idas, toimiva ja vana sadama vahelises tsoonis.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39
Arvestades selle ala keskkonnatingimusi, ei ole see tõenäoliselt sobiv kalade kudepaigaks. Karide
elupaigatüüp jääb Virtsu sadamast u 880 m kaugusele põhjasuunda ning on sobilikuks kudealaks
mitmele kalaliigile. Modelleerimise tulemused42 (lisa 2.1) näitavad, et muda süvendamisel ei ole
heljumi kandumine karideni tõenäoline. Elupaigani võib ulatuda sadamas kopaga süvendamisel savist
põhjustatud heljumi levik edela- ja läänetuultega.
Kalade kudeajal (1.04-15.06) tuleks süvendamistöid sadamas tugevate edelatuultega vältida.
Setete ja heljumi leviku modelleerimine (lisa 2.1) näitas, et kasutuses olevale kaadamisalale („Virtsust
lõunas“) setteid viies on mõju võimalikule kalade kudealale ebaoluline, eriti kui kavandada
süvendustööd sügisesse.
Kogu kaadamisala asub piirkonnas, kus on segasubstraadiga põhi ja sügavused vahemikus 10–20 m.
Kaadamisala idapoolne osa piirneb alaga, kus sügavus on 10–15 m ning esineb rohkem jämedamat
setet, nagu kruus ja kivid, seega võib ala kaladele (nt ahvenale) sobilik olla toitumisalana. Suures väinas
leiduvad sügavusvahemikus 1-10 m meriheinaga kaetud pehmed põhjad ja punavetika või adruga
kaetud segasubstraadid, mis potentsiaalselt sobivad nii räime kui ahvena kudealadeks. Selliseid alasid
võib esineda kaadamisalast loodes Natura ala piires. Antud töö raames uuritud elupaigad kasutuses
oleva kaadamisala sees ei sobi ilmselt kudemispaigaks ei eelmainitud kalaliikidele ega ka kaitsealusele
hingule oma hüdromorfoloogiliste ja ökoloogiliste tingimuste poolest.
Vastavalt modelleerimistulemustele tuleb kalade kudemisperioodil 1.04- 15.06 heljumi leviku
vältimiseks kaladele kudemiseks sobivamatele madalamatele merealadele vältida kaadamistöid
suurelt pargaselt (3000 m3 mahuga) lõunakaarte tuultega. Ka väikese pargase (500 m3) korral tuleb
lõunatuulte korral vältida tuulekiirust üle 6 m/s.
Käesoleva KMH kirjutamise hetkeks ei ole täpselt teada süvendus- ja ehitustöödel kasutatav tehnika.
Kui süvendustöödel kasutatakse lõhkamist, siis tuleks lõhkamistööd planeerida nii, et need ei toimuks
kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud palju kalu. Leevendava meetmena saab
enne suuremate lõhkelaengute kasutamist, kalad väiksemate laengutega piirkonnast väljapoole
tõrjuda.
Kui kavandatava tegevusega seotud veesisesed tööd sadamas ja kaadamisalal (süvendamine ja
kaadamine) planeerida kalade kudeperioodi (1.04-15.06) välisele ajale või arvestada tuulesuundade ja
-kiirustega seotud piiranguid kudeajal, ei ole alust arvata, et süvendustööd võiksid avaldada
märkimisväärset ja otseselt kahjulikku mõju piirkonna ja Väinamere kalastikule. Võimalikud
mõningased muutused liikide arvukuses on ilmselt lühiajalised ja taastuvad pärast kavandatava
tegevuse elluviimist.
Kokkuvõttes ei ole leevendava meetme (tegevuste ajalise ja ilmastikuga seotud piirangu)
rakendumisel ette näha olulist ebasoodsat mõju kalastikule.
5.3.4 Linnustik
Linnustiku ülevaade ning vastav mõju hinnang tugineb põhiosas KMH alustööna teostatud linnustiku
eksperdihinnangule43 ning eksperdi täiendavatele selgitustele.
42 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
43 Luigujõe, L., 2025. Virtsu sadama rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõju hindamine. Linnustik
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 40
Virtsu sadam on seotud Väinamerega, mis tervikuna on väga oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele
veelindudele, seda nii Eesti kui ka kogu Läänemere kontekstis. Kavandatava tegevuse ala
mõjupiirkonda jääb ka linnustiku kaitseks loodud Väinamere linnuala (EE0040001). Väinamere linnuala
ja selle kaitse-eesmärkide kirjeldus on esitatud ptk 5.4.4. Käesolevas peatükis tuuakse välja linnustiku
üldisem kirjeldus.
Kuna Väinameri paikneb vahetult Ida-Atlandi rändeteel, siis peatub siin kevadrändel 0,6-0,8 miljonit
veelindu, sügisrändel ja sulgimisperioodil on peatujate hulk väiksem (sajad tuhanded). Rahvusvahelise
linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International eeskujul44 võib merelindude kaitsega seonduva
jagada neljaks teemaks:
- Rändel peatuvate veelindude koondumis- ning talvituskohad. Väinameri asub Ida-Atlandi
rändeteel ning oma keskse asukohaga omab ta suurt väärtust nii rändepeatus- kui
talvituskohana. Bentose-toidulised e. merepõhjast toitujad veelinnud kasutavad madalat
Väinamerd toitumiseks, kuna sealne veesügavus on sukeldumiseks sobilik.
- Pelaagilistele liikidele tähtsad alad. Need on sageli seotud spetsiaalsete hüdroloogiliste
tingimustega (tõusuvoolud, veemasside vahelised frondid), mis tingivad kõrge bioloogilise
produktiivsuse. Rahvusvaheliselt kuuluvad pelaagiliste liikide hulka kõrge kaitseväärtusega
tormilinnuliste Procellariiformes seltsi esindajad. Eestis esinevad tormilinnulised ainult
eksikülalistena, pelaagiliste liikidena esinevad meil kajakad, tiirud ja ännid. Kõrgemat
kaitseväärtust omavad sellest grupist tiirud.
- Rändetee „pudelikaela-alad”. Eestit läbib rändel oluline osa mitmete liikide asurkondadest.
Ränne järgib tihti rannajoont, mis põhjustab massilist koondumist neemetippudel ning
kitsastes väinades. Läänemere idakalda suurimaks „pudelikaela“ ala on Suur väin (Joonis 9).
Joonis 9. Arktiliste veelindude kevadine rändeskeem
44 BirdLife International, 2004. Towards the identification of marine IBAs in the EU: an exploration by the Birds and Habitats
Directives Task Force. Identification of marine IBAs v6.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41
- Pesitsuskolooniad. Saartel ja laidudel pesitsevad linnud kasutavad toitumiseks saari
ümbritsevat merd. Varasemates materjalides45 on liigid jagatud toitumisraadiuste alusel
kolmeks rühmaks: 5 km (väiketiir, krüüsel), 15 km (rand-, jõgi- ja tutt-tiir, kalakajakas,
kormoran) ja 40 km (tõmmukajakas, alk). Väinamere saartel on nendest arvukamad tiirud,
kajakad ja kormoran. Haudeperioodil pesitseb Väinamere laidudel ja rannikul üle 50 linnuliigi,
kellest rannikumerd kasutab otseselt umbes paarkümmend liiki. Viimastest on
kaitsekorralduslikult olulised kümme liiki, kellest enamus on arvatud ka EL Linnudirektiivi I
lisasse.
Seisuga mai 2025 puuduvad kavandatava tegevuse asukohas ja selle vahetus lähiümbruses kaitsealuste
linnuliikide EELISes registreeritud leiukohad.
Virtsu sadama akvatooriumis peatuvatest ja pesitsevatest lindudest ülevaate saamiseks kasutati
PlutoF andmebaasi kantud andmeid viimasel viiel aastal (2019-2024). Päringuga tuvastati sadama-alal
viie aasta jooksul 477 vaatlust. Paljude vaatluste puhul ei ole paraku teada täpne lindude asukoht, kuna
andmebaasides jäetakse tihti märkimata linnu kaugus vaatlejast.
Virtsu sadamas ja selle akvatooriumis on viie aasta jooksul registreeritud 65 linnuliiki. Need kõik on
sadamaalal peatuvad või pesitsevad linnud. Peatuvaid linde registreeriti 48 liiki. Veelinnud koonduvad
tihtipeale sadama akvatooriumisse talvisel aja, kuna sadamaalad on reeglina jäävabad. Võimalikke ja
kindlaid pesitsejaid registreeriti sadamaterritooriumil 17 liiki. Koondülevaade sadama linnustikust on
esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 7).
Tabel 7. Sadama-alal ning selle akvatooriumis peatuvate ning pesitsevate lindude liigiline koosseis
ajavahemikul 2019-2024
nr liik EL linnudirektiivi lisasse
kantud liik
ränne
(max arv)
talvitamine
(max arv)
pesitsemine
(peitsuskindlus)*
1 Kühmnokk-luik jah 20 38 VP
2 Suur-laukhani jah 500
3 Valgepõsk-lagle jah 43
4 Ristpart jah 4
5 Viupart jah 1
6 Rääkspart jah 4
VP
7 Sinikael-part jah 28 130
8 Luitsnokk-part jah 1
9 Punapea-vart jah 1
10 Tuttvart jah 15 50
11 Merivart jah 180
12 Hahk jah 13
13 Aul jah 70 1
14 Mustvaeras jah 8
15 Sõtkas jah 6 10
16 Väikekoskel jah 3 12
45 BirdLife International, 2004. Towards the identification of marine IBAs in the EU: an exploration by the Birds and Habitats
Directives Task Force. Identification of marine IBAs v6.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 42
nr liik EL linnudirektiivi lisasse
kantud liik
ränne
(max arv)
talvitamine
(max arv)
pesitsemine
(peitsuskindlus)*
17 Rohukoskel jah 4 1
18 Jääkoskel jah 50 40
19 Tuttpütt jah 1
20 Kormoran jah 80 2
21 Hallhaigur jah 17 21
22 Hõbehaigur ei 1
23 Lauk jah 7
24 Merisk ei 2
25 Kiivitaja jah 1
26 Väikekoovitaja ei 1
27 Punajalg-tilder jah 2
28 Naerukajakas jah 35 12
29 Kalakajakas jah 20 26
30 Tõmmukajakas jah 1
31 Hõbekajakas ei 120 6 VP
32 Merikajakas ei 8 1
33 Räusk jah 2
34 Tutt-tiir jah 3
35 Jõgitiir jah 6
V
36 Randtiir jah 5
V
37 Väiketiir jah 2
V
38 Kodutuvi ei 34
V
39 Kaelustuvi ei 12
40 Kaelus-turteltuvi ei 1
41 Piiritaja ei 3
42 Põldlõoke ei 1
43 Suitsupääsuke ei 3
44 Räästapääsuke ei 6
VP
45 Linavästrik ei 1
VT
46 Must-lepalind ei
T
47 Lepalind ei 1
48 Kivitäks ei 2
P
49 Musträstas ei 1
50 Väike-põõsalind ei
L
51 Pruunselg-
põõsalind
ei
L
52 Vööt-põõsalind jah 1
53 Sinitihane ei 2
54 Hakk ei 1
55 Vares ei 3 15
56 Harakas ei 1
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43
nr liik EL linnudirektiivi lisasse
kantud liik
ränne
(max arv)
talvitamine
(max arv)
pesitsemine
(peitsuskindlus)*
57 Ronk ei 1
58 Kuldnokk ei 10
L
59 Hall-kärbsenäpp ei
V
60 Kanepilind ei 2
61 Käosulane ei 1
62 Must-
kärbsenäpp
ei 3
63 Põldvarblane ei 1
64 Koduvarblane ei 11
VT
65 Rootsiitistaja ei
L
* V - võimalik pesitseja, L – laulev isend, T – territooriumi hoidev isend, P – kohatud paari pesitsusajal, VT –
vanalind toiduga, VP – vanalind pesal
Kaadamisala osas kasutati olemasolevaid Väinamerel tehtud lennuloenduste andmeid46.
Merelinnustiku leviku selgitamiseks pole kaadamisala piires spetsiaalseid loendusi tehtud, kuid
lennuloendustele tuginedes on sealsest piirkonnast siiski ülevaade olemas.
Kuna talvel on enamasti Väinameri jääs, siis palju andmeid talvitavate veelindude kohta pole. Küll aga
on andmed 2016. a talve kohta, kui meri oli jäävaba. Lindude arvukuse tiheduskaardid on tehtud nii
põhjatoiduliste kui kalatoiduliste veelindude leviku kohta (Joonis 10, Joonis 11). Mõlemal juhul olulisi
talvitamiskogumeid kaadamisalal ei olnud (joonis 4, 5).
Joonis 10. Põhjatoiduliste lindude levik ja arvukus (isendit/km2) 2016. a talvel
46 Luigujõe, L., Auniņš, A., 2016. Projekti aruanne: ”Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus - 2016”. Eesti Maaülikool
(käsikiri); Luigujõe, L., Aunins, A., 2021. Projekti aruanne: ”Talvitavate veelindude rahvusvaheline lennuloendus Eesti
rannikumerel - 2021”. Eesti Maaülikool (käsikiri); Luigujõe, L., Kuus, A., 2024. Projekti aruanne: ”Arktiliste veelindude
lennuloendus Eesti rannikumerel - 2024”. Eesti Ornitoloogiaühing (käsikiri)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 44
Joonis 11. Kalatoiduliste lindude levik ja arvukus (isendit/km2) 2016. a talvel
Suurimad lindude rände-eelsed ning rändaegsed koondumised toimuvad kevadel, alates märtsist kuni
mai keskpaigani. Olulisemate liikide levikut ja arvukust kirjeldavad ülevaatekaardid on esitatud KMH
aruande lisas 3.
Merivart on Väinamere tunnusliik ning tema arvukus on maksimumis maikuus. Väinamere kaadamisala
merivardi koondumisalaks aga ei ole ning olemasoleva 2024. a loenduse põhjal on tema arvukuse
hinnanguks kaadamisala piirkonnas 0-1 isendit/km2. Ka auli puhul väga suuri kevadisi koondumisi
kaadamisala piirkonnas ei ole registreeritud, liigi arvukuseks võib kaadamisala piirkonnas hinnata 11 –
100 isendit/km2. Mustvaera kevadised toitumisalad Väinamerel jäävad suures osas Hiiumaa ja Muhu
saare vahelisele merealale, kuid ta on levinud ka Suures väinas. Väinamere kaadamisalal lind
praktiliselt puudub, s.t peatuvate lindude arvukuseks hinnatakse 0-1 isendit/km2. Kuigi tõmmuvaeras
pole väga Väinamerega seotud liik (v.a läbiränne), siis arvestataval hulgal peatub ta kevadeti
Väinamere lõunaosas. Väinamere kaadamisalal peatuva tõmmuvaera arvukuseks hinnatakse 11 – 100
isendit/km2. Haha arvukus pole piirkonnas suur ning Väinamere kaadamisalal ta praktiliselt puudub
(0-1 isendit/km2). Kormoran on Väinamerel tavaline pesitseja ja läbirändaja. Kevadised
koondumiskohad pole enamasti eriti püsivad, kuna on seotud kalaparvede liikumisega. Tihti asuvad
toitumiskohad pesitsuskohtade läheduses. Väinamere kaadamisala kormorani koondumiskohaks ei
ole, arvukuseks saab piirkonnas hinnata 0-1 isendit/km2.
5.3.4.1 Eeldatavad mõjud linnustikule
Väinamere linnualale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele avalduvad mõjud on esitatud Natura
hindamise peatükis (ptk 5.4.4). Käesolevas peatükis on keskendutud teistele asjakohastele
linnuliikidele.
Arvestades, et kavandatavad tegevused toimuvad sadama-ala ja selle akvatooriumi piires, ei ole
sadama rekonstrueerimisest ja rekonstrueeritud sadama kasutamisest ette näha olulist ebasoodsat
mõju pesitsevale ja rändavale linnustikule. Kõik suuremad veelindude koondumiskohad jäävad
kavandatava tegevuse alast eemale. Samuti ei leitud sadamaalal pesitsemas olulisi kaitsealuseid
linnuliike ning sadama-ala kasutavate pesitsevate paaride arv on väga väike. Linnuliike, kes ei ole
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45
Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks, kavandatud arendus seetõttu ei mõjuta, või kui, siis see mõju
on vähene ja ajutine (eelkõige ehitustegevuse aegne) ning KeHJS mõistes mitteoluline.
Võimalik on lindude pesitsemine sadama akvatooriumis (kaide nr 1 ja 8 vahel) asuval väikelaiul ning
väikelaevasadama süvendustööde käigus tekkinud ajutisel vallil. Juhul, kui ehitustööde käigus on
planeeritud väikelaiu või valli likvideerimine ning vastavaid töid teostatakse samaaegselt pesitsusega,
kaasneb pesitsuse ebaõnnestumine ja poegade hukkumine. Vastavat mõju on võimalik vältida,
kontrollides enne vastavate ehitus- või hooldustööde algust, kas alal toimub lindude pesitsemine, ning
ajastada ehitustööd sel juhul väljapoole pesitsusaega (s.t pesitsuskohtadega seotud ehitus- ja
süvendustöödeks ei sobi ajavahemik 14. aprill – 15. juuli). Juhul, kui alal pesitsust ei toimu, pole
piiranguaja rakendamine vajalik.
Teiseks peab arvestama mõjudega kaadamisalal, kus linnustikule võivad avalduda eelkõige kaudsed
mõjud. Suuri rändeaegseid veelinnukogumeid kaadamisala piirkonnast leitud ei ole, kuna selles
piirkonnas on suhteliselt sügav meri ning mainitud mereala pole rändel peatuvatele veelindudele
seetõttu väga atraktiivne.
Pinnase uputamisega seoses hävivad kaadamisalal suure tõenäosusega merepõhjakooslused, kuid
kuna tegemist on mainitult suhteliselt sügava merealaga, saab eeldada, et otsest mõju see
veelindudele ei avalda.
Küll aga on võimalikud kaudsed mõjud heljumi kandumisest kaadamisala ümbritsevatele
madalaveelistele aladele, kus asuvad rändlindude toitumisalad. Toitumisalade kahjustumine kevadel
võib oluliselt muuta toidu kättesaadavust, mis on oluline aspekt enne pikka rännet arktilistele
pesitsusaladele. Seetõttu vajavad toitumisalad lindude rände aegset kaitset. Heljumi levik on teostatud
modelleerimise andmetel eeldatavalt lokaalne, mistõttu vastavad mõjud on eeldatavalt nõrgad ehk
mitteolulised. Võimalikke mõjusid on võimalik vältida või leevendada, ajastades kaadamistööd
väljapoole kevadist rändeperioodi ajavahemikul 15. aprill – 20. mai.
Kokkuvõttes ei ole kavandatavast tegevusest ette näha olulist ebasoodsat mõju linnustikule.
Kaasnevaid mõjusid on võimalik vältida või vähendada leevendavate meetmete rakendamisega (vt
ptk 6.1.3).
5.3.5 Imetajad
Kaitsealustest imetajatest esineb kavandatava tegevuse piirkonnas II kaitsekategooriasse kuuluvat
viigerhüljest ja III kaitsekategooriasse kuuluvat hallhüljest.
Hülgeid on kirjeldatud ning mõju nendele hinnatud Natura hindamise peatükis (ptk 5.4.5.2.3) ning seda
informatsiooni siinkohal ei korrata.
Virtsu poolsaarel on EELISesse kantud (seisuga juuni 2025) II kaitsekategooriasse kuuluva põhja-
nahkhiire leiukohad. Leiukohad on märgitud suurele osale Virtsu alevikust, ulatudes väikeses osas ka
sadama territooriumile.
Põhja-nahkhiir on laialdase levilaga (kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiir) ning Eestis
nahkhiireliikidest kõige arvukam. Elab asulates ja neist väljas, toitumisalad on puistutes, metsaservadel
ja veekogude ümbruses. Liigub ka mere kohal. Käsitiivalised on öise eluviisiga ning varjuvad päevasel
ajal.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 46
5.3.5.1 Eeldatavad mõjud imetajatele
Nahkhiirte ohuteguritena on käsitiivaliste kaitse tegevuskavas (KTK)47 loetletud talvitumispaikade
kahjustamist ning loomade häirimist talvitumisel, samuti suviste varjepaikade kahjustamist, hukkumist
tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürke ja valgusreostust, lisaks looduslikud mõjutegurid.
Kavandatav tegevus ei mõjuta loetletud ohuteguritest ühtki peale võimaliku valgusreostuse
renoveerimistööde ajal. Samas on põhja-nahkhiire kohta KTKs toodud, et see liik oskab valgusreostust
enda kasuks pigem ära kasutada, pidades jahti tänavavalgustuse poolt kohale meelitatud putukatele.
Kavandatavast tegevusest pole põhja-nahkhiire elupaigale olulist ebasoodsat mõju ette näha.
5.4 Natura hindamine
5.4.1 Natura hindamise põhimõtted
KMH menetluse osana tuleb läbi viia Natura hindamine. Natura hindamine on kavade ja projektidega
kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi (EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ) alusel moodustatud rahvusvahelise kaitsega
Natura 2000 võrgustiku aladele (loodus- ja linnualadele).
Natura hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura eelhindamise eesmärgiks on välja
selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura alale ning
asjakohase hindamise (ehk n-ö täismahus hindamise) vajadus.
Kui tõenäolist olulist mõju ei saa välistada, viiakse järgmise etapina läbi asjakohane hindamine, mille
eesmärk on hinnata tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele ning teha kindlaks, kas see mõjutab Natura
2000 ala terviklikkust, võttes arvesse võimalikke leevendusmeetmeid.
Natura hindamisel lähtuti Euroopa Komisjoni suunistest48 ning asjakohastest riiklikest
juhendmaterjalidest49.
5.4.2 Natura eelhindamise tulemused
Kavandatava tegevuse ala mõjupiirkonda jäävad Väinamere linnuala (EE0040001) ja Väinamere
loodusala (EE0040002). Neile aladele läbi viidud Natura eelhindamise tulemused on esitatud Virtsu
sadama rekonstrueerimise KMH programmis (KMH aruande lisa 1). Alljärgnevalt on esitatud
eelhindamise tulemuste kokkuvõte.
Kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik.
Väinamere linnuala Natura eelhindamisel jõuti järeldusele, et olulise ebasoodsa mõju saab välistada
järgmistele ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), rägapart
(Anas querquedula), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria
47 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava
48 Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised
suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. 28.09.2021. C(2021) 6913.
49 MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47
interpres), sooräts (Asio flammeus), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk
(Bubo bubo), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris
canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger),
valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), rohunepp (Gallinago media),
värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü
(Pluvialis squatarola), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola) ja heletilder (Tringa nebularia).
Eelhindamise alusel ei saanud ebasoodsat mõju välistada seega järgmistele ala kaitse-eesmärgiks
seatud liikidele: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani
e roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya
fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), aul
(Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser),
rohukoskel (Mergus serrator), tuttpütt (Podiceps cristatus), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk
(Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Vastavas
ulatuses on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine.
Väinamere loodusala Natura eelhindamisel jõuti järeldusele, et olulise ebasoodsa mõju saab välistada
järgmistele ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele: merele avatud pankrannad (1230),
püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud
(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),
rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),
nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180),
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Samuti saab olulise ebasoodsa mõju
välistada järgmistele liikidele: saarmas (Lutra lutra), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), roheline
kaksikhammas (Dicranum viride), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium
ebracteatum), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), väike
pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Eelhindamise alusel ei saanud ebasoodsat mõju välistada seega järgmistele ala kaitse-eesmärgiks
seatud elupaigatüüpidele ja liikide elupaikadele: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased
pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased
rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310),
väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallhüljes (Halichoerus grypus), tiigilendlane
(Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 48
(Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica
palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), könt-tanukas (Encalypta mutica),
soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior). Vastavas ulatuses on vajalik Natura asjakohase
hindamise läbiviimine.
5.4.3 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud KMH aruande peatükis 3.
5.4.4 Väinamere linnuala Natura asjakohane hindamine
5.4.4.1 Ala ja selle kaitse-eesmärkide kirjeldus
Väinamere linnuala (EE0040001) on kaitse alla võetud korraldusega „Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 05.04.2004. a korraldus nr 615-k, viimati
muudetud Vabariigi Valitsuse 17.01.2025 korraldusega nr 20).
Virtsu sadam ja selle akvatoorium piirneb Väinamere linnualaga. Kaadamiskoht jääb linnualast
väljapoole, enam kui kilomeetri kaugusele.
Linnuala pindala on 273308,88 ha, millest 82,9 % ehk 226613,73 ha on veeala. Ala kaitsekord on
tagatud läbi mitmete kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitsekorra. Kavandatava tegevuse
piirkond piirneb Väinamere hoiualaga (Läänemaa) (KLO2000241), kaugemale jäävad Väinamere
hoiuala (Saare) (KLO2000339) ning Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176).
Alale on kavandatava tegevuse piirkonda hõlmavas osas koostatud „Väinamere hoiuala mereosa,
Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere
linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022“50 ning „Väinamere hoiuala maismaaosa,
Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja
Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027“51. Kavandatav tegevuse
asukohas on neist asjakohane eelkõige esimene nimetatu.
Alljärgnevalt (
50 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
51 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1767806324
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49
Tabel 8) on esitatud Väinamere linnuala nende kaitse-eesmärkide ülevaade, mis on kaasatud
asjakohasesse hindamisse, s.t mille osas ei olnud eelhindamisel võimalik ebasoodsa mõju esinemist
välistada.
Kaitsekorralduskavas on linnuliikide pikaajalise (30 a) kaitse-eesmärgina sõnastatud sobivate peatus-, puhke- ja toitumispaikade säilimine. Üksnes üksikutel liikidel on lisaks sellele eesmärgiks seatud ka liigi arvukuse mitte vähenemine. Vastaval juhul on alljärgnevas tabelis (
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 50
Tabel 8) välja toodud kaitsekorralduskavas (KKK) esitatud arvukus linnuala kohta.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51
Tabel 8. Asjakohasesse hindamisse kaasatud Väinamere linnuala kaitseväärtused
Liik Asurkonna
tüüp52
Arvukus Natura
standardandmevormis53
Arvukuse eesmärk
vastavalt KKK-le54
luitsnokk-part (Anas clypeata) rändel peatuv 2000 -
piilpart (Anas crecca) rändel peatuv 20000 -
viupart (Anas penelope) rändel peatuv 50000 -
sinikael-part (Anas platyrhynchos) rändel peatuv 20000 -
rääkspart (Anas strepera)
rändel peatuv 1-2000 -
pesitsev 115-180 -
suur-laukhani (Anser albifrons) rändel peatuv 4000 -
hallhani e roohani (Anser anser)
rändel peatuv 12000 -
pesitsev 530-770 -
hallhaigur (Ardea cinerea) pesitsev 1-50 -
punapea-vart (Aythya ferina) rändel peatuv 40000 -
tuttvart (Aythya fuligula)
pesitsev 50 -
rändel peatuv 25000 -
merivart (Aythya marila) rändel peatuv 1-50000 -
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
rändel peatuv 60000 -
pesitsev 15 -
sõtkas (Bucephala clangula) rändel peatuv 70000 -
aul (Clangula hyemalis) rändel peatuv 13000 -
kühmnokk-luik (Cygnus olor)
rändel peatuv 2500 -
pesitsev 500 -
lauk (Fulica atra) rändel peatuv 50000 -
kalakajakas (Larus canus) pesitsev 1000 -
tõmmukajakas (Larus fuscus) pesitsev 1-5 <5 haudepaari
naerukajakas (Larus ridibundus) pesitsev 1-2000 -
tõmmuvaeras (Melanitta fusca)
pesitsev 30 -
rändel peatuv 1-10000 -
mustvaeras (Melanitta nigra) rändel peatuv 6000 -
52 Vastavalt Natura standardandmevormile, https://natura2000.eea.europa.eu/expertviewer/
53 Pesitsevate lindude puhul on arvukus esitatud haudepaaride arvuna, rändel peatuvate lindude puhul isendite arvuna
54 Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa
Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 52
Liik Asurkonna
tüüp52
Arvukus Natura
standardandmevormis53
Arvukuse eesmärk
vastavalt KKK-le54
väikekoskel (Mergus albellus) rändel peatuv 1000 1000 (rändel
Väinamerel)
jääkoskel (Mergus merganser)
pesitsev 50 -
rändel peatuv 2000 -
rohukoskel (Mergus serrator)
pesitsev 50 -
rändel peatuv 250 -
tuttpütt (Podiceps cristatus) pesitsev 300 >300 haudepaari
väiketiir (Sterna albifrons) pesitsev 50-100 50-100 haudepaari
räusktiir e räusk (Sterna caspia) pesitsev 200 200 haudepaari
jõgitiir (Sterna hirundo) pesitsev 200 200 haudepaari
randtiir (Sterna paradisaea) pesitsev 600 >600 haudepaari
tutt-tiir (Sterna sandvicensis) pesitsev 200-500 200-500 haudepaari
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) pesitsev 380 -
punajalg-tilder (Tringa totanus)
rändel peatuv 300 -
pesitsev 500-1000 -
kiivitaja (Vanellus vanellus) rändel peatuv 5500 -
Ülevaade Virtsu sadama-alal ning selle akvatooriumis peatuvate ning pesitsevate lindude liigilisest
koosseisust ja arvukusest on esitatud peatükis 5.3.4 (Tabel 4).
5.4.4.2 Mõju ala kaitse-eesmärkidele
Mõju hinnang Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele tugineb põhiosas KMH alustööna teostatud
linnustiku eksperdihinnangule55 ning eksperdi täiendavatele selgitustele.
Eksperdihinnangust selgub, et sadamas ja selle akvatooriumis toimuvate tegevuste puhul ei ole
üldjuhul ette näha olulist ebasoodsat mõju linnualal pesitsevale ja rändel peatuvale linnustikule.
Tegemist ei ole linnuala linnustikule olulise koondumiskohaga, pesitsus- või toitumisalaga. Peamiselt
kasutavad liigid sadamat peatumiseks. Rändel peatuvate puhul on tegemist väga väikeste arvudega või
peatuvad või pesitsevad nad planeeritavast tegevusalast väljaspool. Suuremad veelindude
koondumiskohad jäävad arendusalast (sadamast) veidi eemale.
Sadamaala kasutavate pesitsevate paaride arv on seniste vaatluste kohaselt väga väike. Kuna tegu on
olemasoleva aktiivselt tegutseva sadamaga, on alal juba olemasolevas olukorras ka häiringutase,
millega ala kasutavad linnud on harjunud. Sadamaala külastavad liigid (eelkõige vardid ja aulid)
toituvad peamiselt kaide külge kinnitunud limustest ning kavandatava tegevusega ei halvendata
toitumisvõimalusi. Akvatooriumis arvukamalt kohatud peatuvad liigid on merivart, aul ja jääkoskel.
55 Luigujõe, L., 2025. Virtsu sadama rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõju hindamine. Linnustik
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53
Neile liikidele on võimalik teatav ebasoodne mõju sadamas toimuvate ehitustööde aegselt, kuid
vastavaid mõjusid saab lugeda ajutiseks ja nõrgaks (väheoluliseks) ning need ei kahjusta liikide kaitse-
eesmärke (arvukust linnualal). Sadama akvatooriumi kasutavad linnud ka talvitumisel, kuna
inimtegevuse (laevatamisega) seoses on sadam tavaliselt jäävaba. Kavandatava tegevuse eesmärgiks
on sadama ja laevaliikluse jätkuv toimimine, mistõttu ei halvenda kavandatav tegevus vastavat
funktsiooni.
Ebasoodsa mõju saab välja tuua ehitus- või hooldustööde etapis juhul, kui ehitus- või hooldustööde
alal või selle vahetus läheduses toimub samaaegselt pesitsemine. Sellisel juhul saab kaasneda
konkreetse pesitsuse ebaõnnestumine ja poegade hukkumine. Pesitsemist on tuvastatud sadama
akvatooriumis (kaide nr 1 ja 8 vahel) asuval ajuti kuivale jäävatel kividel ning väikelaevasadama
süvendustööde käigus tekkinud ajutisel vallil. Kuigi nimetatud pesitsuskohad jäävad väljapoole
Väinamere linnuala (nagu kogu sadam ja selle akvatoorium), saab neid kasutavad paarid lugeda siiski
seotuks linnuala asurkondadega. Võimalikeks pesitsevateks liikideks on kühmnokk-luik ja tiirud
(jõgitiir, randtiir, väiketiir), lisaks rääkspart. Seega võib ebasoodne mõju kaasneda sadama
akvatooriumi hooldussüvendustöödega, kaide nr 1 ja 8 vahelise ala täitmisega ning väikelaevasadama
alas toimuvate ümberehitustöödega. Arvestades Väinamere linnuala ja seal pesitsevate asurkondade
suurust, sadama akvatooriumis toimunud pesitsuste vähesust, pesitsemiseks kasutatud alade
(süvendamistööde käigus tekkinud pinnasvalli) ajutist iseloomu, ei ole väikelaiu ja/või süvendusvalli
likvideerimisest ette näha ebasoodsat mõju liikidele seatud kaitse-eesmärkidele. Alade iseloomu
muutmise järgselt saab eeldada, et isendid leiavad piirkonnas uue pesitsuskoha.
Pesitsusaegse ebasoodsa mõju vältimiseks pesitsusele, tuleb tegevustele rakendada ajalist piirangut
(vt leevendavaid meetmeid ptk 5.4.4.4). Ühtlasi annab selline ajastus lindudele võimaluse leida sobiv
pesitsuskoht väljaspool arendusala.
Teiste sadama-alal toimuvate tegevuste ja teiste liikide puhul ebasoodsat mõju ette ei ole näha.
Lisaks toimub süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas paiknevas kaadamiskohas. Kaadamiskoht
ei ole lindude pesitsusalaks. Kaadamiskoha mereala ei ole ka rändel peatuvatele veelindudele kuigi
atraktiivne ning suuri rändeaegseid veelinnukogumeid seal tuvastatud ei ole. Pinnase uputamisega
hävivad kaadamisalal tõenäoliselt merepõhjakooslused, kuid kuna tegemist on suhteliselt sügava
akvatooriumiga, ei avalda see otsest ebasoodsat mõju veelindudele (merepõhjast toitujatele).
Võimalikud on kaudsed ebasoodsad mõjud heljumi kandumisest madalaveelistele aladele, kus asuvad
rändlindude toitumisalad. Kaadamisalaga piirnevad olulised toitumiskohad, mis vajavad rändeaegset
kaitset. Nende alade kvaliteedi langus kevadel võib mõjutada toidu kättesaadavust, mis on peatuvate
liikide jaoks oluline aspekt enne pikka rännet arktilistele pesitsusaladele. Kuigi kaadamisalaga vahetult
piirnevad alad jäävad väljapoole linnuala piire, on neid sellegipoolest asjakohane arvestada ka linnuala
kaitse-eesmärkidega seotult. Vähese kaudse ebasoodsa mõju saab välja tuua järgmistele linnuala
kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: merivart, aul, mustvaeras. Nende ebasoodsate mõjude
vältimiseks tuleb kaadamisele rakendada ajalist piirangut (vt leevendavaid meetmeid ptk 5.4.4.4).
Kaadamine võib avaldada vähest mõju piirkonna kalastikule ja seeläbi kaudselt ka teistele merel
toituvatele linnuliikidele, nt tiirud ja kajakad, kelle toitumiskohad pole väga püsivad ning sõltuvad
suuresti kalaparvede ja kalalaevade liikumisest. Vastavad mõjud saab aga lugeda marginaalseks ning
need ei mõjuta liikide kaitse-eesmärke.
Ekspert ei tuvastanud hindamisel koosmõju teiste tegevuste ja projektidega, mis võiks kaasa tuua
ebasoodsa mõju.
Koondülevaade mõjust linnuala kaitse-eesmärkidele on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 9).
Tabel 9. Mõjude prognoos Väinamere linnuala kaitseväärtustele
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
luitsnokk-part
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
piilpart
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
viupart
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
sinikael-part
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
rääkspart
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kai nr 1 ja 8 vahelisel väikesel laiul
on vaatlustes tuvastatud rääkspardi
pesitsemist. Kuigi pesitsuskoht jääb
väljapoole Väinamere linnuala,
saab seda siiski lugeda seotuks
linnuala asurkonnaga. Juhul, kui
kavandatud tegevusi viiakse läbi
pesitsuse ajal, kaasneb tõenäoliselt
ebasoodne mõju (pesitsuse
ebaõnnestumine, pesa
hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused viia läbi
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
suur-laukhani
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 56
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
hallhani e
roohani
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
hallhaigur
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
punapea-vart
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
tuttvart
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
merivart
Merivardid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Merivardid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Merivardid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Võimalik on vähene kaudne
ebasoodne mõju läbi heljumi
kandumise lindude rändeaegsele
toitumisalale.
Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb
kaadamine läbi viia väljaspool
kevadist rändeperioodi.
valgepõsk-
lagle
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks, tegemist ei ole aga
olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks, tegemist ei ole aga
olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks, tegemist ei ole aga
olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 58
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
sõtkas
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
aul
Aulid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Aulid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Aulid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Võimalik on vähene kaudne
ebasoodne mõju läbi heljumi
kandumise lindude rändeaegsele
toitumisalale.
Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb
kaadamine läbi viia väljaspool
kevadist rändeperioodi.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
kühmnokk-
luik
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elupaigaks (tegevus
toimub väljaspool teadaolevat
võimalikku pesitsuskohta).
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kai nr 1 ja 8 vahelisel väikesel laiul
on vaatlustes märgitud ühe paari
kühmnokk-luige pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elupaigaks (tegevus
toimub väljaspool teadaolevat
võimalikku pesitsuskohta).
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
lauk
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 60
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
kalakajakas
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
tõmmukajakas
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
naerukajakas
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
tõmmuvaeras
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Võimalik on vähene kaudne
ebasoodne mõju läbi heljumi
kandumise lindude rändeaegsele
toitumisalale.
Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb
kaadamine läbi viia väljaspool
kevadist rändeperioodi.
mustvaeras
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Võimalik on vähene kaudne
ebasoodne mõju läbi heljumi
kandumise lindude rändeaegsele
toitumisalale.
Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb
kaadamine läbi viia väljaspool
kevadist rändeperioodi.
väikekoskel
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
kasutanud sadamat rändel
peatumiseks ja/või talvitamiseks.
Tegemist ei ole aga olulise
koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Kavandatav tegevus säilitab
sadama kasutatavuse
talvitamiskohana. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 62
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
jääkoskel
Liigi isendid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Liigi isendid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Liigi isendid kasutavad sadamat
peatuspaigana mõnevõrra
arvukamalt kui teised liigid, millest
tulenevalt on võimalik teatav
ebasoodne mõju sadamas
toimuvate ehitustööde aegselt.
Seda mõju saab lugeda ajutiseks ja
nõrgaks (mitteoluliseks).
Kavandatav tegevus ei kahjusta liigi
kaitse-eesmärke (arvukust
linnualal).
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
rohukoskel
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
tuttpütt
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigile oluliseks
elu- või peatuspaigaks. Kaudseid
ebasoodsaid mõjusid ei ole ette
näha. Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
väiketiir
Väiketiir on sadama-alal
pesitsenud, mistõttu saab ka
väikelaevasadama juures paiknevat
(ajutist) süvendusvalli arvestada
potentsiaalse pesitsuskohana. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui alal pesitsemist ei toimu.
Kai nr 1 ja 8 vahelisel väikesel laiul
on vaatlustes ühel korral märgitud
väiketiiru võimalik pesitsemine.
Kuigi pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Väiketiir on sadama-alal
pesitsenud, mistõttu saab ka
väikelaevasadama juures paiknevat
(ajutist) süvendusvalli arvestada
potentsiaalse pesitsuskohana. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui süvendataval alal
pesitsemist ei toimu.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
räusktiir e
räusk
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 64
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
jõgitiir
Väikelaevasadama juures paikneval
(ajutisel) süvendusvallil on
vaatlustes märgitud jõgitiiru
võimalik pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb juhul, kui vall on
säilinud ja seal toimub pesitsemine,
tegevused läbi viia väljaspool
pesitsusperioodi.
Jõgitiir on sadama-alal pesitsenud,
mistõttu saab ka kaide nr 1 ja 8
vahelist ala arvestada potentsiaalse
pesitsuskohana. Kuigi pesitsuskoht
jääb väljapoole Väinamere linnuala,
saab seda siiski lugeda seotuks
linnuala asurkonnaga. Juhul, kui
kavandatud tegevusi viiakse läbi
pesitsuse ajal, kaasneb tõenäoliselt
ebasoodne mõju (pesitsuse
ebaõnnestumine, pesa
hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Väikelaevasadama juures paikneval
(ajutisel) süvendusvallil on
vaatlustes märgitud jõgitiiru
võimalik pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb juhul, kui vall on
säilinud ja seal toimub pesitsemine,
tegevused läbi viia väljaspool
pesitsusperioodi.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
randtiir
Väikelaevasadama juures paikneval
(ajutisel) süvendusvallil on
vaatlustes märgitud randtiiru
võimalik pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui kavandatud
tegevusi viiakse läbi pesitsuse ajal,
kaasneb tõenäoliselt ebasoodne
mõju (pesitsuse ebaõnnestumine,
pesa hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb juhul, kui vall on
säilinud ja seal toimub pesitsemine,
tegevused läbi viia väljaspool
pesitsusperioodi.
Randtiir on sadama-alal pesitsenud,
mistõttu saab ka kaide nr 1 ja 8
vahelist ala arvestada potentsiaalse
pesitsuskohana. Kuigi pesitsuskoht
jääb väljapoole Väinamere linnuala,
saab seda siiski lugeda seotuks
linnuala asurkonnaga. Juhul, kui
kavandatud tegevusi viiakse läbi
pesitsuse ajal, kaasneb tõenäoliselt
ebasoodne mõju (pesitsuse
ebaõnnestumine, pesa
hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb tegevused läbi viia
ajal, kui laiul pesitsemist ei toimu.
Väikelaevasadama juures paikneval
(ajutisel) süvendusvallil on
vaatlustes märgitud randtiiru
võimalik pesitsemine. Kuigi
pesitsuskoht jääb väljapoole
Väinamere linnuala, saab seda siiski
lugeda seotuks linnuala
asurkonnaga. Juhul, kui
kavandatud tegevusi viiakse läbi
pesitsuse ajal, kaasneb tõenäoliselt
ebasoodne mõju (pesitsuse
ebaõnnestumine, pesa
hävinemine). Ebasoodsa mõju
vältimiseks tuleb juhul, kui vall on
säilinud ja seal toimub pesitsemine,
tegevused läbi viia väljaspool
pesitsusperioodi.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
tutt-tiir
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Vaatluste kohaselt on liigi isendid
vähesel määral kasutanud sadamat
rändel peatumiseks. Tegemist ei ole
aga olulise koondumiskohaga ning
kavandatava tegevusega ei kaasne
ala funktsioonide kahjustamist.
Ebasoodne mõju liigi kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ka
liigi toidubaasi (kalastikku) viisil,
mis saaks kaasa tuua ebasooda
mõju liigi kaitse-eesmärkidele.
vööt-
põõsalind
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kaudseid ebasoodsaid mõjusid ei
ole ette näha. Ebasoodne mõju liigi
kaitse-eesmärkidele on välistatud.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 66
Liik Kai nr 6 ümberehitamine,
väikelaevasadama laiendamine jm
Kaide nr 1 ja 8 vahelise ala
täitmine ja kindlustamine
Sadama akvatooriumi
hooldussüvendustööd Süvendusmaterjali kaadamine
punajalg-tilder
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kaudseid ebasoodsaid mõjusid ei
ole ette näha. Ebasoodne mõju liigi
kaitse-eesmärkidele on välistatud.
kiivitaja
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kavandatava tegevuse ala ei ole
liigile oluliseks elu- või
peatuspaigaks. Ebasoodne mõju
liigi kaitse-eesmärkidele on
välistatud.
Kaadamiskoht paikneb väljaspool
linnuala ning ei ole liigi elupaigaks.
Kaudseid ebasoodsaid mõjusid ei
ole ette näha. Ebasoodne mõju liigi
kaitse-eesmärkidele on välistatud.
5.4.4.3 Mõju ala terviklikkusele
Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt
ebasoodsat mõju linnuala terviklikkusele, on kasutatud Natura hindamise juhises56 toodud
kontrollküsimustikku.
Tabel 10. Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala
terviklikkusele
Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus
Vähendada ala
elupaigatüüpide pindala või
liikide arvukust, mille kaitseks
ala loodi?
ei Kavandatava tegevuse ala jääb väljapoole linnuala ning seal ei
asu olulisi pesitsus- või toitumisalasid. Vaatluste kohaselt on
sadamaala kasutanud üksikud pesitsevad paarid, keda saab
lugeda seotuks linnuala asurkonnaga. Mõju nende üksikute
paaride pesitsusele on välditav ehitus- ja hooldustööde ajaliste
piirangutega. Liikide arvukuse vähenemist linnualal
kavandatava tegevusega ei kaasne.
Põhjustada häirimist, mis võib
mõjutada asurkondade
suurust või liikide vahelist
tasakaalu või asustustihedust?
ei Kavandatav tegevus toimub olemasolevas töötavas sadamas ja
olemasolevas kaadamiskohas väljaspool linnuala. Linnustik
kasutab sadamat eelkõige peatuspaigana. Häiringud
suurenevad ehitusperioodil, kuid sellest ei ole oodata
asurkondade suuruse, liikide vahelise tasakaalu ega
asustustiheduse muutusi.
Põhjustada liikide
ümberasumist ja seega
vähendada nende liikide
levikuala piirkonnas?
ei Linnustik kasutab sadamat eelkõige peatuspaigaga ning see
võimalus säilib ka kavandatava tegevuse ellu viimisel. Vaatluste
kohaselt on sadamaala kasutanud üksikud pesitsevad paarid
ning seda väikestes (ajutise iseloomuga) pesituskohtades.
Seejuures jäävad need pesitsuskohad väljapoole linnuala
territooriumi. Kavandatav tegevus ei vähenda üldist liikide
levikuala piirkonnas.
Põhjustada lisa I elupaikade
või liikide killustatust?
ei Kavandatav tegevus toimub olemasolevas töötavas sadamas ja
olemasolevas kaadamiskohas. Tegevusega ei kaasne oluliste
elupaikade kadu ega rajata linnustiku vaatest olulisi
liikumisbarjääre. Linnustikule olulised elupaigad säilitavad
olemasoleva sidususe.
Põhjustada peamiste tunnuste
(nt puistaimkate, loodetele
avatus, iga-aastased
üleujutused jne) vähenemist
või hävimist?
ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste
vähenemist ega hävimist.
Häirida ala soodsa seisundi
indikaatoritena kasutatavate
võtmeliikide tasakaalu, levikut
ja asustustihedust?
ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega
asustustiheduse muutusi linnualal.
Aeglustada või takistada ala
kaitse-eesmärkide
saavutamist?
ei Kaitse-eesmärgiks seatud liikidele tuvastatud võimalikud
ebasoodsad mõjud on vähesed ning leevendavate meetmetega
välditavad.
56 MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 68
Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus
Põhjustada muutusi kriitilise
tähtsusega, ala olemust
määravates aspektides (nt
toitainete tasakaal), millest
sõltub ala soodsa seisundi
toimimine elupaiga või
ökosüsteemina?
ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides.
Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul. Ehitus- ja
hooldustööde etapis on võimalikud veekvaliteedi muutused
seotuna heljumi levikuga, kuid mõjud on ajutised ja
väheolulised.
5.4.4.4 Leevendavad meetmed
Ebasoodsat mõju on võimalik vältida alljärgnevate meetmetega:
• Juhul kui kai nr 1 ja 8 vahelisel alal toimub lindude pesitsemine, ei tohi nimetatud alal mereala
täitmist teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist ajavahemikul 14. aprill –
15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete ainete merre
paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses
võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole tõenäoline ehitusalade
mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule puudub.
Meetme rakendamisel on ebasoodne mõju välditud.
• Juhul kui väikelaevasadama süvendusvallil toimub lindude pesitsemine, ei tohi nimetatud alal
süvendus- ja ehitustöid teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist
ajavahemikul 14. aprill – 15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete
ainete merre paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi algust
märtsi alguses võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole tõenäoline
ehitusalade mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule puudub.
Meetme rakendamisel on ebasoodne mõju välditud.
• Süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas paiknevas kaadamiskohas tuleb teostada
väljaspool lindude kevadrände perioodi ehk vältida tuleb tööde teostamist ajavahemikul 15.
aprill – 20. mai.
Meetme rakendamisel on ebasoodne mõju rändel peatuvatele liikidele välditud.
5.4.4.5 Hindamise tulemused
Ette nähtud leevendavate meetmete rakendamisel puudub kavandataval tegevusel ebasoodne
mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
5.4.5 Väinamere loodusala Natura asjakohane hindamine
5.4.5.1 Ala ja selle kaitse-eesmärkide kirjeldus
Väinamere loodusala (EE0040002) on kaitse alla võetud korraldusega „Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 05.04.2004. a korraldus nr 615-k, viimati
muudetud Vabariigi Valitsuse 17.01.2025 korraldusega nr 20).
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69
Ala pindala on 204297,97 ha, millest ligikaudu 90% ehk 183782,28 ha on veeala. Ala kaitsekord on
tagatud läbi mitmete kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitsekorra. Kavandatava tegevuse
võimalikku mõjupiirkonda jäävad Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241), Puhtu-Laelatu
looduskaitseala (KLO1000176) ning Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339).
Alale on kavandatava tegevuse piirkonda hõlmavas osas koostatud „Väinamere hoiuala mereosa,
Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere
linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022“57 ning „Väinamere hoiuala maismaaosa,
Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja
Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027“58.
Alljärgnevalt on esitatud Väinamere loodusala nende kaitse-eesmärkide ülevaade, mis on kaasatud
asjakohasesse hindamisse, s.t mille osas ei olnud eelhindamisel võimalik ebasoodsa mõju esinemist
välistada.
Väinamere hoiuala mereosa jm kaitsekorralduskavas59 on mereelupaikade pikaajalise (30 a) kaitse-
eesmärgina sõnastatud elupaikade soodsa seisundi säilimine (pindala ei vähene, elupaikadega
seotud elustik on säilinud). Väinamere hoiuala maismaaosa jm kaitsekorralduskavas60 on
rannikuelupaikadele seatud elupaigatüüpide kaupa pindala ja seisundi (väljendatuna läbi
esinduslikkuse) eesmärgid. Kaitsekorralduskava toob samas välja, et rannikuelupaigad on
dünaamilised kooslused, mille arengut mõjutavad looduslikud tegurid - veetase, tormid, maakerge.
Seega võivad elupaigatüüpide pindalad muutuda ka inimtegevusest sõltumatult.
Kuna kaitsekorralduskavad hõlmavad eraldi üksnes osa loodusala kogupindalast, on alljärgnevas
tabelis (Tabel 11) tuginetud Natura standardandmevormi61 kantud andmetele loodusala kui terviku
kohta.
Tabel 11. Asjakohasesse hindamisse kaasatud Väinamere loodusala elupaigatüübid
Elupaigatüüp Pindala, ha Esinduslikkus Looduskaitseline seisund
veealused liivamadalad (1110) 14670 C B
liivased ja mudased pagurannad (1140) 3429 C B
rannikulõukad (*1150) 845 C B
laiad madalad lahed (1160) 6287 A B
karid (1170) 2359 C B
esmased rannavallid (1210) 102 B A
püsitaimestuga kivirannad (1220) 73 C A
soolakulised muda- ja liivarannad (1310) 126 C B
väikesaared ning laiud (1620) 734 C B
rannaniidud (*1630) 6071 C B
Alljärgnevas tabelis (Tabel 12) on esitatud linnuala kaitseväärtuseks olevad liigid. Loodusala kui
terviku osas ei ole liikidele seatud konkreetseid mõõdetavaid kaitse-eesmärke, mistõttu on tabelis
57 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
58 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1767806324
59 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
60 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1767806324
61 https://natura2000.eea.europa.eu/expertviewer/
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 70
esitatud Natura standardandmevormis toodud asurkonna suurus (selle olemasolul) ning kavandatav
tegevuse vahetut mõjupiirkonda hõlmavates kaitsekorralduskavades toodud eesmärgid.
Tabel 12. Asjakohasesse hindamisse kaasatud Väinamere loodusala liigid
Liik Arvukus
Natura
standard-
andmevormis62
Pikaajaline kaitse-eesmärk
kaitsekorralduskavas63
Imetajad
hallhüljes (Halichoerus grypus) 10-1000 Hüljestele vajalikud elupaigad säilinud,
ohutegurite mõju minimaalne, arvukus säilinud
või suurenenud. viigerhüljes (Phoca hispida bottnica) 501-1000
tiigilendlane (Myotis dasycneme) - -
Kalad
harilik hink (Cobitis taenia) -
Kaitstavate kalaliikide populatsioonid säilinud,
ohutegurite mõju minimaalne.
harilik võldas (Cottus gobio) -
jõesilm (Lampetra fluviatilis) -
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) -
Selgrootud
teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia) - -
vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior) - -
Soontaimed
emaputk (Angelica palustris) 300 Emaputk levib Väinamere hoiualal Lääne- ja
Pärnumaal vähemalt 300 ha-l tavalise taimena
nõmmnelk (Dianthus
arenarius subsp. arenarius) - -
soohiilakas (Liparis loeselii) 100
Soohiilakas levib Väinamere hoiualal Lääne- ja
Saaremaal elujõuliste populatsioonidena kokku
vähemalt 9 ha suurusel kasvualal 200 isendiga.
Samblad
könt-tanukas (Encalypta mutica) - -
jäik keerdsammal (Tortella rigens) - -
62 Pesitsevate lindude puhul on arvukus esitatud haudepaaride arvuna, rändel peatuvate lindude puhul isendite arvuna
63 Vastavalt liigi elupaigale on esitatud kas „Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja
Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskavas“ või „Väinamere hoiuala
maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa
merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskavas“ toodud eesmärk.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71
5.4.5.2 Mõju kaitse-eesmärkidele
5.4.5.2.1 Mere- ja rannikuelupaigad
Nii Virtsu sadama lähiümbruses kui ka kaadamisalal levib mosaiikne elupaik – segasubstraat, mis
sisaldab liivast ja mudast põhja ning segasetet. Neid elupaiku ei saa klassifitseerida loodusdirektiivi
elupaigatüüpide alla. Seega puuduvad otsesed mõjud mere ja rannikuelupaikadele elupaikade
hõivamisest või nende muutmisest kavandatud ehitus- ja hooldustööde käigus.
Kavandatava tegevuse alast kaugemal paiknevatele elupaigatüüpidele saab avalduda kaudne mõju
läbi süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi leviku.
Hüdrodünaamilise modelleerimise alusel64 (lisa 2.1) ulatub sadamas kopaga süvendamisel savist
põhjustatud heljumi kontsentratsiooni piir halvimate tingimuste korral allikast kuni 1200 meetrini.
Muda süvendamisel oli sama näitaja 700 m. Mõlemal puhul väljub heljum seega sadama
akvatooriumi piiridest.
Kaadamisalale kaadamisel analüüsiti kahe erineva mahuga pargase (500 ja 3000 m3) ning savika ja
mudase heljumi liikumist. Mõlemal puhul levis heljum välja kaadamisala piiridest. Suurema pargase
kasutamise korral võib heljum levida ca 5 km kaugusele.
Elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140),
rannalõukad (*1150), esmased rannavallid (1210), püsitaimestikuga kivirannad (1220),
soolakulised muda- ja liivarannad (1310) ning väikesaared ja laiud (1620) jäävad Virtsu sadamast
kaugemale kui 1200 m ning kaadamisalalt kaugemale kui 5 km, seega on ebasoodne mõju neile
elupaikadele välistatud.
Lähim karide (1170) elupaik jääb Virtsu sadamast u 880 m kaugusele põhjasuunda. Karide elupaiga
ohuteguriks on otsene ja kaudne inimtegevus – elupaikade häirimine ehitutegevusega ja toitainete
koormus. Eutrofeerumisega kaasnev niitjate vetikate vohamine ning valgustingimuste halvenemine
võib sügavates piirkondades karide elustikule pikemas perspektiivis negatiivselt mõjuda.65
Modelleerimise tulemused66 näitavad, et muda süvendamisel ei ole heljumi kandumine karideni
tõenäoline. Elupaigani võib ulatuda sadamas kopaga süvendamisel savist põhjustatud heljumi levik.
Samas on tegu modelleeritud halvima võimaliku olukorraga ning ka siis on suurematel kaugustel
heljumi kontsentratsioon juba langenud. Nõrga tuule ja madala lainetuse korral jääb süvendus- ja
kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks ja laiemat mõju, mis ületaks oluliselt
looduslike protsesside tulemusel esinevat foonilist kontsentratsiooni, ette näha ei ole. Kokkuvõttes
on sobiva praktika rakendamisel ebasoodne mõju elupaigale välistatud.
Hüdrodünaamilise modelleerimise tulemusel jääb savika/mudase heljumi levik erinevate
stsenaariumite põhjal maksimaalselt 5-6 km ulatusse. Seega ei saa kaadamistööd mõjutada karide
väärtuslikke punavetika- ja adruvööndit (kaadamisalast jääb vöönd ca 10 km kaugusele
põhjasuunda).
5.4.5.2.2 Rannaniidud
64 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
65 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
66 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 72
Süvendusmaterjali kaadamisega Suures väinas paiknevas kaadamiskohas ei kaasne mõjusid, mis
võiksid ebasoodsalt mõjutada maismaale jäävaid elupaigatüüpe. Võimalikud mõjud saavad
avalduda sadamas ja selle akvatooriumis toimuvate tegevustega.
Sadamaga piirneval alal kulgeb Väinamere loodusala piir piki rannikut ja sadama akvatooriumit, s.t
loodusala koosseisu on arvatud mereala, kuid mitte maismaa kooslused. Lähimad Väinamere
loodusalal asuvad maismaa elupaigatüübid on määratletud Virtsu poolsaare lõunakaldal, kus need
jäävad kavandatava tegevuse alast ligikaudu kilomeetri kaugusele (Joonis 12). Tulenevalt kaugusest
on elupaikadele välistatud vahetud mõjud elupaikade hõivamisest, killustamisest vms.
Eelhindamise käigus ei olnud võimalik ebasoodsat mõju välistada üksnes elupaigatüübile
rannaniidud (*1630), mille esinemisalad on EELISe andmetel määratletud piki Virtsu poolsaare
rannikut (s.h ka väljaspool loodusala piire). Rannaniidud on lauged madalakasvuliste taimedega
looduslikud või poollooduslikud rohumaad, mille arengut mõjutavad looduslikud protsessid ja/või
hooldamine.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73
Joonis 12. Virtsu sadama lähipiirkonna elupaigatüübid
Mõju vahetult rannikul paiknevatele elupaikadele saab avalduda juhul, kui kavandatav tegevus
muudab oluliselt piirkonna rannaprotsesse. Kavandatavale tegevusele on teostatud
hüdrodünaamiline modelleerimine ning hinnatud mõju rannaprotsessidele67. Vastavas uuringus
järeldati, et kavandatava tegevuse ellu viimisel Virtsu sadamast lõunas ja põhjas rannaprotsessid
sisuliselt ei muutu, samuti ei ole näha setete kuhjumist. Seega ei ole ette näha ka ebasoodsat mõju
rannaniitudele. Samuti ei ole ette näha olulist koosmõju teiste tegevustega.
5.4.5.2.3 Mereimetajad
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes võivad
elupaigana kasutada Virtsu sadama ning kaadamisala ümbruses asuvat mereala.
Hallhüljes on kogu Läänemeres, sh Eesti rannikumeres, vabalt liikuv, kuid on jäävabal perioodil ja
üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt
kaetud olemasolevate kaitsealadega, kus viiakse läbi regulaarset seiret. Tegemist on väga
kohanemisvõimelise liigiga, kes sisemeres harjub inimtegevusega, ning erinevalt viigrist isegi
kasutab seda ära, tulles saaki püüdma nt sadamatesse või kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste
lähedusse.68
Hallhülge elupaiku kavandatava tegevuse piirkonnas pole EELIS-es registreeritud, samuti pole liiki
märgitud eElurikkuse andmebaasis Virtsu sadamas ega selle läheduses, kuid liik kasutab ulatuslikke
merealasid, sealhulgas tõenäoliselt ka kavandatava tegevuse ala. Lähim EELIS-es märgitud leiukoht
on Viirelaiust lõunas. KMH programmi avalikustamisel märgiti, et hallhülged uudishimulike
loomadena käivad sadamas toimuvat uudistamas, laskmata aktiivsel inimtegevusel end oluliselt
häirida.
Hallhülge kaitse tegevuskava (KTK)69 kohaselt on liiki ohustavad inimtekkelised tegurid järgmised:
kalapüük, salaküttimine, häirimine lesilates, vee- ja õhuliiklus, keskkonnareostus, militaartegevus
merel. Kavandatav tegevus ei mõjuta häirimist lesilates, kuna tegevuse piirkonnas lesilaid ei ole.
Samuti ei põhjusta kavandatav tegevus täiendavat kalapüüki, salaküttimist, õhuliiklust,
keskkonnareostust ega militaartegevust. Kavandatava tegevuse käigus laiendatakse sadamat, mis
loob eeldused nii liinilaevade kui hobialuste liikluse tihenemiseks. Meretee Virtsus sadamasse läbib
igast suunast Väinamere loodusala. KTK põhjal on ujuvvahendi poolt tekitatava müra häirimiskaugus
kuni 2 km, kuid hallhülged on tihti uudishimulikud ja julgete loomadena lähenevad veesõidukitele
ise.
Eeltoodust lähtuvalt ei suurenda kavandatav tegevus hallhülge ohutegureid ning kavandatav
tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda mõju hallhülge seisundile ja elupaigale
Väinamere loodusalal.
Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade
peamised puhkealad, ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel esinevad regulaarsed
ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks vältimatut merejääd,
67 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
68 Pro Mare MTÜ, 2019. Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu
NR 1.91/404-1 aruanne.
69 Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 74
mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Viigerhülged vajavad edukaks sigimiseks
stabiilset ja lumikattega merejääd ja rüsijääd, mis asub rannikust piisaval kaugusel. Viigerhüljeste
rändealad hõlmavad suurema mereala, millel esineb nii ebaregulaarseid otsingu-liikumisi kui
regulaarseid rändeid nt. puhke ja toitumisalade vahel. Rändealad on seotud intensiivse toitumise
perioodiga ning põhiline rändetee (läbi Suure väina Liivi lahte ja tagasi) on ajaliselt oluline maist
novembrini. Levila piires liikumine on seotud toidu otsinguga, mis toimub kogu levila piires. EELISes
on viigerhülge elupaigana märgitud Virtsu sadamast 2,5 km kaugusel asuv piirkond.
Sadama akvatooriumi ala on väljaspool viigerhüljeste modelleeritud talvitus- ja sigimisala ning
kavandatav kaadamispiirkond on väga madala tähtsusega talvitus- ja sigimisalal. Viigerhüljeste
rändealade kaardi järgi asub Virtsu sadam ja kaadamisala pigem keskmisest väiksema tähtsusega
piirkonnas rändeteel Väinamere ja Liivi lahe vahel Suures väinas. Oluliste toitumisalade hulgas pole
kumbki ala.70
Viigerhülge kaitse tegevuskava (KTK)71 kohaselt on liiki ohustavad inimtekkelised ohutegurid
järgmised: kalapüük, muutused toidubaasis ja salaküttimine; vee-, õhu- ja muu liiklus;
keskkonnareostus; taristu; süvendamine ja kaadamine. Kavandatav tegevus ei mõjuta kalapüüki,
muutusi toidubaasis ega salaküttimist. Samuti ei mõjuta see õhuliiklust, liiklust jääl ega jäämurdmise
sagedust. Kavandatav tegevus ei mõjuta keskkonnamürkide, õlireostuse ja militaartegevuse, sh
militaarmürkide hulka. Sadama rajatiste rekonstrueerimine ei muuda olemasolevat rannikumere
kasutust. Veeliikluse maht sadama rekonstrueerimisega ei suurene, suuremate aluste
kasutuselevõtt teeb üleveo efektiivsemaks. Meretee Väinamerest Virtsu sadamasse sissesõiduks
kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueerimine seda olukorda ei
muuda. Liigi peamisi puhkealasid sadama piirkonnas ei ole. KTK järgi on oht müra ja valgusreostusest
rändeteedel ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi rändeteid ja toitumisalasid ei ole.
Süvendamise ja kaadamise mõju tähtsus liigile on KTK põhjal väike. Süvendamise ja kaadamisega ei
kaasne heljumi ulatuslikku levikut. Vähesel määral võivad mõju avaldada ehitusmasinate poolt
tekitatavad häiringud.
Sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud viigerhülge ohuteguritega, mistõttu
kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda ebasoodsat mõju viigerhülge
seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.
Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada viiger- ja hallhülgele teatud
häiringuid, mille tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist eemale. Siinkohal tuleb arvestada, et Virtsu
sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus pidevalt toimub laevade
liiklus ning sadama maismaa-alal ka muud tegevused. Kuna hülged on harjunud sadamas toimuva
laevaliiklusega, on häiringute ulatus väike, piirdudes tõenäoliselt maksimaalselt paarisaja meetriga.
Ehitustöödega kaasnevad häiringud on ajutised ja suhteliselt lühiajalised ega põhjusta viigerhülgele
ja hallhülgele ebasoodsat mõju, sest hüljestele toitumiseks sobivad merealad on väga suure
ulatusega.
70 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus. https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-
planeering-eesti-2050/kaardirakendus (vaadatud 06.06.2025)
71 Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75
5.4.5.2.4 Kalad
Väinamere loodusalal on kaitstavateks kalaliikideks harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus
gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Väinameri on tüüpiliseks
elupaigaks hingule, kes on arvukas madalates taimestikurikastes lahtedes. Võldast ja jõesilmu
esineb Väinameres, kuid piirkond ei ole nende jaoks kõige olulisem. Vingerjas on Väinameres
haruldane. Kalaliikide kirjeldus on toodud ptk 5.3.3.
Hink (kelle EELISesse kantud elupaik on Virtsu sadamast kirdes) elab enamasti selgeveelistes
veekogudes liivase või savise põhjaga aladel. Virtsu sadama lähiümbrus ja suur osa kasutuses olevast
kaadamisalast (segasubstraadiga merepõhi) ei ole sobilik kudemispaik enamikele kalaliikidele
taimestiku puudumise ja madala vee läbipaistvuse tõttu. Seega ei sobi ka sadama lähiümbrus ja
kaadamisala piirkond hingule, kes eelistab liivase, savise või mudase substraadiga selgeveeliseid
biotoope madalas vees ning sigib taimestikurikastel kaldaaladel (lisa 2.2).
Ebasoodne mõju hingu kaitse-eesmärkidele on välistatud.
Harilik võldas, harilik vingerjas ja jõesilm ei ole Virtsu sadama piirkonnas püsivalt elavad liigid, vaid
pigem selles piirkonnas läbirändel72. Ebasoodne mõju neile kolmele kalaliigile on välistatud.
5.4.5.2.5 Käsitiivalised
Käsitiivalistest on Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud tiigilendlane (Myotis dasycneme).
EELISe andmetel (seisuga 03.04.2025) ei ole kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas tiigilendlase
teadaolevaid leiukohti. Samuti ei ole antud piirkonnas tiigilendase vaatlusi registreeritud PlutoF
andmebaasi avalikes andmetes73. Kavandatav tegevus toimub olemasoleval sadama-alal ning
sellega ei kahjustata liigile potentsiaalselt olulisi elupaiku. Samuti ei ole ette näha olulist kaudset
mõju või koosmõju teiste tegevustega.
Ebasoodne mõju tiigilendlase kaitse-eesmärkidele on välistatud.
5.4.5.2.6 Selgrootud
Eelhindamise raames ei välistatud ebasoodsat mõju kahele Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks
seatud selgrootule: teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior). EELISe andmetel (seisuga 03.04.2025) ei ole kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas
nimetatud liikide teadaolevaid leiukohti. Samuti ei ole antud piirkonnas teelehe-mosaiikliblika või
vasakkeermese pisiteo vaatlusi registreeritud PlutoF andmebaasi avalikes andmetes74. Kavandatav
tegevus toimub olemasoleval sadama-alal ning sellega ei kahjustata liikidele potentsiaalselt olulisi
elupaiku. Samuti ei ole ette näha olulist kaudset mõju või koosmõju teiste tegevustega.
Ebasoodne mõju teelehe-mosaiikliblika ja vasakkeermese pisiteo kaitse-eesmärkidele on välistatud.
5.4.5.2.7 Taimed ja samblad
Eelhindamise raames ei välistatud ebasoodsat mõju järgmistele Väinamere loodusala kaitse-
eesmärgiks seatud taimedele ja sammaldele: emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus
72 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1050029001
73 https://plutof.ut.ee/ (03.04.2025)
74 https://plutof.ut.ee/ (03.04.2025)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 76
arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), könt-tanukas (Encalypta mutica), jäik
keerdsammal (Tortella rigens).
EELISe andmetel (seisuga 03.04.2025) ei ole kavandatava tegevuse vahetus mõjupiirkonnas
nimetatud liikide teadaolevaid leiukohti (v.a emaputk, vt allpool). Samuti ei ole nende liikide vaatlusi
antud piirkonnas registreeritud PlutoF andmebaasi avalikes andmetes75. Kavandatav tegevus
toimub olemasoleval sadama-alal ning sellega ei kahjustata liikidele potentsiaalselt olulisi elupaiku.
Samuti ei ole ette näha olulist kaudset mõju või koosmõju teiste tegevustega.
Erandiks on siinkohal emaputk, mille lähim EELISesse kantud leiukoht (KLO9329480) paikneb Virtsu
aleviku rannikul, kavandatava tegevuse alast ligikaudu 500 m kaugusel. Tegevusega ei kaasne otsest
liigi elupaiga hõivamist. Liiki võivad aga mõjutada muutused piirkonna rannaprotsessides juhul, kui
need kujundavad ühtlasi ümber liigi elupaika. Kavandatavale tegevusele on teostatud
hüdrodünaamiline modelleerimine ning hinnatud mõju rannaprotsessidele76. Vastavas uuringus
järeldati, et kavandatava tegevuse ellu viimisel Virtsu sadamast lõunas ja põhjas rannaprotsessid
sisuliselt ei muutu, samuti ei ole näha setete kuhjumist. Seega ei ole ette näha ka ebasoodsat mõju
emaputkele.
Ebasoodne mõju taime- ja samblaliikide kaitse-eesmärkidele on välistatud.
5.4.5.3 Mõju ala terviklikkusele
Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt
ebasoodsat mõju loodusala terviklikkusele, on kasutatud Natura hindamise juhises77 toodud
kontrollküsimustikku.
Tabel 13. Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala
terviklikkusele
Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala
või liikidel arvukust, mille kaitseks ala
loodi?
ei Kavandatava tegevuse ala jääb väljapoole loodusala
ning seal ei asu olulisi elupaigatüüpe, mille pindala
väheneks. Kavandatav tegevus ei vähenda liikide
arvukust.
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada
asurkondade suurust või liikide vahelist
tasakaalu või asustustihedust?
ei Kavandatav tegevus toimub olemasolevas töötavas
sadamas ja olemasolevas kaadamiskohas väljaspool
loodusala. Häiringud suurenevad ehitusperioodil,
kuid sellest ei ole oodata asurkondade suuruse,
liikide vahelise tasakaalu ega asustustiheduse
muutusi.
Põhjustada liikide ümberasumist ja seega
vähendada nende liikide levikuala
piirkonnas?
ei Kavandatav tegevus ei põhjusta liikide ümberasumist
ega vähenda liikide levikuala piirkonnas
75 https://plutof.ut.ee/ (03.04.2025)
76 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine
77 MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77
Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide
killustatust?
ei Kavandatav tegevus toimub olemasolevas töötavas
sadamas ja olemasolevas kaadamiskohas.
Tegevusega ei kaasne oluliste elupaikade kadu ega
rajata olulisi liikumisbarjääre.
Põhjustada peamiste tunnuste (nt
puistaimkate, loodetele avatus, iga-
aastased üleujutused jne) vähenemist või
hävimist?
ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste
vähenemist ega hävimist.
Häirida ala soodsa seisundi
indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide
tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide
tasakaalu/leviku ega asustustiheduse muutusi
loodusalal.
Aeglustada või takistada ala kaitse-
eesmärkide saavutamist?
ei Kavandatav tegevus ei takista ala kaitse-eesmärkide
saavutamist.
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega,
ala olemust määravates aspektides (nt
toitainete tasakaal), millest sõltub ala
soodsa seisundi toimimine elupaiga või
ökosüsteemina?
ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega
aspektides. Ehitus- ja hooldustööde etappides (s.h
kaadamisel) on võimalikud veekvaliteedi muutused
seotuna heljumi levikuga, kuid mõjud on lokaalsed,
ajutised ja väheolulised.
5.4.5.4 Leevendavad meetmed
Selleks, et sadamas tehtavatel süvendustöödel ei kanduks heljum elupaigatüübile 1170 (karid), tuleb
valida sobiv ilm ning võimalusel kasutada pumpsüvendajat (sel juhul on tekkiv heljum ja selle levik
oluliselt piiratud).
5.4.5.5 Hindamise tulemused
Ette nähtud leevendavate meetmete rakendamisel puudub kavandataval tegevusel ebasoodne
mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
5.4.6 Natura hindamise kokkuvõte ja järeldused
Kavandatava tegevuse ala mõjupiirkonda jäävad Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala.
Natura hindamisel tuvastati võimalik ebasoodne mõju järgmistele Väinamere linnuala kaitse-
eesmärgiks seatud liikidele: merivart, aul, kühmnokk-luik, mustvaeras, tõmmuvaeras, väiketiir,
jõgitiir, randtiir, rääkspart. Leevendavate meetmete rakendamisel on ebasoodsad mõjud välditud.
Natura hindamisel tuvastati võimalik vähene ebasoodne mõju Väinamere loodusala kaitse-
eesmärgiks seatud elupaigatüübile karid. Leevendava meetme rakendamisel on ebasoodne mõju
välditud.
Natura hindamisel ette nähtud leevendavate meetmete rakendamisel ei ole kavandatavast
tegevusest ette näha ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ega
alade terviklikkusele.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 78
5.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu, vara
5.5.1 Mõjutatav keskkond
Virtsu sadam on olemasolev sadam, mis teenindab Saaremaa ja Mandri-Eesti vahelist
parvlaevaliiklust ja kaubavedu. Virtsu sadama kaubaveo maht on ligikaudu 0,5 miljonit tonni aastas.
Virtsu sadamat läbib Muhusse ja Saaremaale lisaks kohalikele elanikele ja töö pärast reisivatele
inimestele ka turistide voog.78
2023. aastal liikus Virtsu-Kuivastu suunal keskmiselt 6 607 reisijat ja 3 105 sõidukit päevas.79
Käesoleva KMH läbi viimise ajal liigub Virtsu-Kuivastu liinil liigub peamiselt 2 parvlaeva: Tõll ja Piret,
aeg-ajalt ka Regula.
Sadam on ühendatud Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaanteega. 2024. aastal oli keskmine
ööpäevane liiklussagedus Risti-Virtsu-Kuivastu Kuressaare maantee (lõik 58,170 -67,501 km) 2332
sõidukit (sõidu- ja pakiautode osakaal 91%, veoautode ja autobusside osakaal 3%, autorongide
osakaal 6%)80.
Sadam paikneb Virtsu alevikus. 01.01.2025 a seisuga oli Virtsu aleviku elanike arv 485.81
Virtsu sadam piirneb lõunasuunal peamiselt elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Kavandatava
tegevusega piirnevad järgnevad kinnistud (Tabel 14).
Tabel 14. Kavandatava tegevusega piirnevad kinnistud
Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Pindala Kinnistupiiri
kaugus
(linnulennult) ja
suund Virtsu
sadamast
Majaka tn 6 19502:004:0014 Maatulundusmaa
100 %
8878 m2 Virtsu sadam
piirneb lõunast
kinnistuga
Majaka tn 4 19502:004:0008 Elamumaa 100% 3593 m2 Piirneb lõunast
kinnistuga
Majaka tn 4a 19502:004:0003 Elamumaa 100% 1192 m2 ~10 m, lõuna
Majaka tn 2 19502:004:0002 Elamumaa 100% 3229 m2 Virtsu sadam
piirneb lõunast
kinnistuga
78 Lääneranna valla arengukava 2018-2028. Kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu 13.10.2022 määrusega nr 35.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4221/0202/2001/Laaneranna_valla_ak_2018-2028.pdf#
79 TS laevad aastaraamat 2023. https://www.praamid.ee/wp-content/uploads/2024/05/TS-Laevad-aastaraamat-
2023.pdf
80 Maa- ja Ruumiameti Geoportaal. Teeregister. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister (vaadatud
23.05.2025)
81 Statistikaamet. https://stat.ee/ (vaatatud 04.07.2025)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79
Majaka tn 19502:003:0282 Transpordimaa
100%
5665 m2 Virtsu sadam
piirneb lõunast
kinnistuga
10 Risti-Virtsu-
Kuivastu-
Kuressaare tee
19502:003:1090 Transpordimaa
100%
77456 m2 Virtsu sadamasse
viiv tee
Tallinna mnt 3 19502:004:0012 Ärimaa 100% 14581 m2 Virtsu sadam
piirneb
kagusuunal
kinnistuga
Tallinna mnt 9b 43001:001:0173 Ühiskondlike
ehitiste maa
100%
1706 m2 Virtsu sadam
piirneb
kagusuunal
kinnistuga
Tallinna mnt 9a 19501:001:0464 Üldkasutatav
maa 100%
1674 m2 Virtsu sadam
piirneb idast
kinnistuga
5.5.2 Eeldatavad mõjud
Kavandatava tegevuse mõjud sotsiaalmajanduslikule keskkonnale võib tinglikult jagada kaheks –
mõju kohalikule elanikkonnale ning laiemad sotsiaalmajanduslikud mõjud.
Kohalikule elanikkonnale avalduva ebasoodsa mõju osas saab välja tuua peamiselt ehitusaegsed
häiringud. Kavandatav tegevus võib ebasoodsat mõju avaldada eelkõige ehitusaegse kasvava
liiklussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste
eraldumine teedelt. Liiklussageduse tõus on seotud eelkõige raseliiklusega (ehitusmaterjalide vedu).
Mürataseme tõusu on lisaks ette näha ka ehitustöödega seotud tehnikast (süvendus ja
rekonstrueerimistöid teostav tehnika). Mõju müratasemele on käsitletud ptk 5.6.2.
Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga.
Hilisemas sadama kasutusetapis ei ole olulist liiklussageduse kasvu ette näha.
Rekonstrueerimisetapis läbi viidavad ehitustööd hakkavad mõjutama eelkõige lähimate kinnistute
omanikke. Lisaks võib mõningast ebamugavust esineda (liikluskorralduse muutus) reisijate ootealal
toimuvate tööde elluviimisel. Tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest
ja –nõuetest, samuti headest tavadest. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset
ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste häiringute ja ebamugavustega.
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha hüppelist reisijate ja kaubaveo sageduse tõusu, kuid
tegemist on olemasoleva sadama funktsioonide ja mereliiklustaristu olulise kaasajastamisega.
Seega toetab kavandatav tegevus parvalaevaühenduse ja kaubaliikluse jätkumist mandri ja saarte
vahel, mis on positiivse mõjuga laiemale sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Transpordi
infrastruktuuri arendamine ohutumaks, keskkonnasõbralikumaks, ligipääsetavamaks mõjutab
positiivselt ühendust nii riigi eri piirkondade vahel, kui ka muu maailmaga. Sadama teenindusvõime
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 80
parandamisel on kaudne mõju ka majanduskeskkonnale (sh laevaühendusest sõltuvatele
ettevõtetele).
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha sellisel tasemel vibratsiooni ega muid mõjutegureid, mis
võiksid kahjustada ümbruskonna kinnisvara.
Ebasoodne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele ja heaolule, on väheoluline,
piirdudes eelkõige ehitusaegsete ajutiste häiringutega. Mõju piirkonna arengule ja laiemale sotsiaal-
majanduslikule keskkonnale on läbi infrastruktuuri kaasajastamise mõõdukalt positiivne.
5.6 Müratase
5.6.1 Mõjutatav keskkond
Tegemist on olemasoleva toimiva sadamaga. Eksperdile teadaolevalt pole alal teostatud varasemaid
mürauuringuid ning puuduvad puudub ka informatsioon kaebustest sadama tekitatava müra kohta
kaebused. Olemasolevas olukorras tekib sadamas müra peamiselt transpordist ja laevade
laadimistöödest.
Virtsu sadam piirneb lõunasuunal peamiselt elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Piirnevate
kinnistute info on toodud ptk 5.5.
5.6.2 Eeldatavad mõjud
Kavandatava tegevuse elluviimisel suureneb ala müratase ajutiselt lammutus- ja ehitustööde ajaks.
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest (transpordikoormus), erinevate
paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke
kaasneb pea iga ehitustegevusega. Eelprojekti kohaselt on mürarikkam tegevus olemasolevate
ehitiste lammutamine. Mürarikkamad lammutustööd planeeritakse päevasele ajale 82.
Enamasti on tekkiva müra kestus ehitusetapis lühiajaline. Pärast ehitustegevuse lõppu taastub
ehituseelne olukord.
Virtsu sadamas tehtavad süvendamis- ja ehitustööd teostatakse eeldatavalt päevasel ajal.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada
keskkonnaministri määruse nr 71 (vastu võetud 16.12.2016) lisas 1 toodud normtaset83.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Öisel ajal peab vältima
mürarikkaid töid (näiteks lammutustöid).
Kui ehitus- ja hooldustegevusel kasutatakse nõuetele vastavat tehnikat ja transpordivahendeid, ei
ole nendel masinatel eeldatavalt olulist mõju piirkonna müratasemele. Ehitusaegne kõrgenenud
müratase võib teatud tingimustel jõuda lähimate elamuteni, kuid arvestades piirkonna
olemasolevat mürataset (sadam), ei too see eeldatavalt kaasa olulist häiringu tõusu.
82 AS Saarte Liinid. 2023. Virtsu Sadam. Kai nr 6 ümberehitamine. Väikelaevasadama laiendamine. Eelprojekt.
83 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81
Ehitustegevuse lõppedes ning laiendatud sadama käitamisel ei suurene piirkonna müratase
märgatavalt, võrreldes olemasoleva olukorraga, mistõttu pole ka kavandatava tegevuse elluviimisel
olulist negatiivset mõju piirkonna müratasemele.
5.7 Kliima
5.7.1 Kliimamuutuste leevendamine
Kliimamuutuste ja ülemaailmse soojenemise peamise põhjusena nähakse inimtegevuse tagajärjel
õhku paisatavate kasvuhoonegaaside (KHG) kontsentratsiooni suurenemist atmosfääris. Seetõttu
nähakse kliimamuutuste pidurdamise lahenduseks eelkõige energiamahukate tegevuste
heitkoguste vähendamist näiteks alternatiivsete kütuste, logistika optimeerimise või alternatiivsete
materjalide kasutamise kaudu.
Peamiste kasvuhoonegaasidena käsitletakse süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4),
dilämmastikoksiidi (N2O), väävelheksafluoriidi (SF6), fluorosüsivesinikke (HFCd) ja
perfluorosüsivesinikke (PFCd). KHG mõju hindamisel kasutatakse ühikuna CO2 ekvivalenti (CO2ekv),
millega väljendatakse kasvuhoonegaaside kogust, mis on ümber arvutatud CO2 kogust, kasutades
globaalse soojendamise potentsiaali. CO2ekv võtab seega arvesse kõikide KHG-de mõju, mitte ainult
CO2 mõju.84
Läänemere setetest vabanevad peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO₂) ja metaan
(CH₄). Nende gaaside eraldumine toimub orgaanilise aine lagunemisel ja remineraliseerumisel
hapnikuvabas ehk anoksilistes või hapnikuvaeses ehk hüpoksilistes tingimustes, mis on
iseloomulikud Läänemere süvaveekihtidele, eriti piirkondadele, kus esineb tugev eutrofeerumine.
Lisaks võib mikroobsete protsesside tulemusel vabaneda ka dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi
(N₂O).85
Projekti kliimamõju hindamise eesmärk ei ole kõikehõlmav olelusringi analüüs. Viimast saab teha
vaid ex-post staadiumis ehk kui on teada täpne andmestik. Planeeritava tegevuse kliimamõju on aga
ex-ante analüüs ehk analüüs, mis viiakse läbi piiratud teabe ja ressurssidega. Sealjuures on oluline
välja selgitada kõige olulisemad, st kõige suurema potentsiaalse heitega tegevused ja nende mõju
võimalikult täpselt hinnata.
Eelnevast tulenevalt on antud KMH aruande raames läbi viidud analüüs üldistatud hinnang, mis
tugineb hindajale kättesaadaval informatsioonil (uuringud, prognoosid jms). Projekti mõju
kliimamuutustele hinnatakse CO2 heite kaudu, keskendudes potentsiaalselt kõige suurema heitega
tegevustele ehk süvendamise ja kaadamise ning kai rajatiste ehitusega seotud heitele. Projekti
kasutusaegset mõju ei ole hinnangus käsitletud, sest võttes arvesse, et sadama rekonstrueerimise
üheks eesmärgiks on tagada võimalus võtta kasutusele elektrienergial sõitvad laevad, siis
eeldatakse, et kasutusaegne keskkonnamõju väheneb võrreldes senise olukorraga (fossiilkütuste
84Kliimaministeerium, 2024. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (detsember 2024)
https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus
85 Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O., Humborg, C., Jilbert, T.,
Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022. Biogeochemical functioning of the Baltic Sea. Earth System Dynamics, 13(1), pp.633-
685.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 82
kasutamine asendatakse potentsiaalselt (osaliselt) taastuvenergiaallikatest86 toodetud
elektrienergiaga).
5.7.1.1 Süvendamine ja kaadamine
Süvendamise ja kaadamisega seotud kliimamõju hindamisel on lähtutud Bates ja kaasautorite87
uurimusest, mille eesmärgiks oli hinnata ja võrrelda erinevate kaadamisviiside (kaadamine merre ja
maismaale) keskkonnamõju, sh mõju kliimale. Eelnevaks kasutati elutsükli hindamist (Life-Cycle
Assessment, LCA), täpsemalt leiti tegevuse kliimamõju kaardistades kõikide etappide (süvendamine,
transportimine, töötlemine, kaadamine) heite ning hinnates selle muutumist kaadamisala kaugusest
ja viisist tulenevalt.
Kuna kavandataval tegevusel on vaid üks kaadamisalternatiiv (kaadamisala Virtsust lõunas), siis on
alljärgnevalt leitud selle koguheide, mis sõltub kaadamisviisist ja kaadamisala kaugusest. Tegemist
on maksimaalse tekkida võiva heitega (ptk 3.3).
Tegevuse kaasneva heite leidmiseks on vastavalt Bates ja kaasautorite metoodikale vajalik teada
kaadamisviisi (antud projekti puhul kaadamine merre emissioonifaktoriga (EF) 0,0001177 CO2-ekv t
m3 km), kaadamiskoha kaugust (antud projekti puhul asub kaadamiskoht 9 km kaugusel), kaadamise
mahtu (antud projekti puhul on maksimaalne maht kokku 282 685 m3 10 aastase perioodi vältel
(Tabel 4). Paldiski vesisalvesti uuringu materjalidele88 tuginedes on keskmine materjali tihedus
moreeni (liivakivi, setted, savi) ja lubjakivi osas 2200 kg/m3 tulenevalt asjaolust, et Virtsu sadamas89
on kaadatavaks materjaliks veega küllatunud liiv, muda ja savi on tihedus väiksem ehk eeldatavalt
1800 kg/m3. Täpsemalt kujuneb kaadamise emissioon järgnevalt:
(2 ) = × () × ℎ (3) × ℎ ( 3⁄ )
ehk
0,0001177 × 9 × 282 685 × 1 800 = 539 2
5.7.1.2 Ehitustegevus
Ehitustegevusega seotud kliimamõju hindamisel on aluseks võetud Maas ja kaasautorite90 uuring,
mis keskendus erinevatest ehitusmaterjalidest sadamarajatiste (kaid ja muulid) elutsükli heite
leidmisele ja võrdlemisele. Vastavalt uuringu käigus läbi viidud hindamisele on
betoonkonstruktsioonidest kaide ja muulide keskmiseks heiteks ühe kuupmeetri kohta 1,543 kg
CO2-ekv 50 aasta jooksul. See katab nii materjali tootmise, transpordi, ehituse, kasutamise,
86 Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon
87 Bates, M. E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B. A., & Linkov, I., 2015. Life cycle assessment for dredged sediment
placement strategies. Science of The Total Environment, 511, 309–318.
88 Fichtner, 2019. Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump-hüdrosalvesti (PHS) geoloogiliste uuringute
ja projekteerimistööde osas. Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringute aruanne.
89 Leinsalu, T., 2024. Virtsu sadama ehitusgeoloogiauuringu aruanne (töö nr 5541-24).
90 Maas, T., De Gijt, J. G., & Dudok van Heel, D. D. (2011). Comparison of quay wall designs in concrete, steel, wood and
composites with regard to the CO₂-emission and the Life Cycle Analysis. Proceedings of the International Maritime-Port
Technology and Development Conference (MTEC 2011), Singapore.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83
lammutamise kui ka jäätmete käitlusega (arvestatud ei ole, et jäätmed suunatakse ringlusesse)
seotud heite.
Projekteeritavate kindlustuste (kaid ja muulid) ligikaudne betoonstruktuuride maht on 5373 m3
(Tabel 4) ning seega on kaide ja muulide elutsükli ligikaudne heide:
1,543 × 5373 = 8 291 2
5.7.1.3 Eeldatavad mõjud
Kogu kliimamõju saadakse summeerides süvendamise ja kaadamise ning ehitustegevuste
kliimamõju:
539 + 8 291 = 8 830 2
Eestis puuduvad kehtivad piir- ja sihtarvud kliimamõju olulisuse hindamiseks. EK teatise 2021/C
373/0191 kohaselt on taristuprojektide olulise mõju määraks eluea kohta 20 000 CO2-ekvivalenttonni
aastas. Eelnevaga võrreldes on mõju kliimale kavandatud tegevuse puhul väike ehk ei põhjusta
olulist kliimamõju.
5.7.2 Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutused on juba praegu tuntavad nii Euroopas kui terves maailmas. Kliimamuutustega
arvestamise vajadust rõhutab Eestis kliimamuutustega kohanemise arengukava92 ja selle
valdkondlikud aruanded, sealhulgas Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise
strateegia lõpparuanne93.
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes riikides, on ka meil oodata
mitmeid muutusi, näiteks temperatuuri ja sademete hulga suuremist, merepinna tõusu ning
tormide sagenemist. Need sagenevad nähtused seavad ohtu peamiselt liiklemise, kaubaveo ja
elutähtsatele teenustele ligipääsu.94
Taristuobjekti peamiste kliimaohtudena on võimalik välja tuua äärmuslikke ilmastikuolusid –
kuumust, torme, üleujutusi, valinguvihmasid, ja muid sademeid (jäävihm, lumi).95
Sadama kui taristuobjekti kasutamisele avaldub mõju eelkõige läbi tormide ja üleujutuste, mille
tõttu võib objektidele sattuda rohkem risu (nt tuulemurd jms). Üha pehmemaks muutuvate talvede
ja lumikattega päevade arvu vähenemise tulemusena langeb vajadus pideva lumekoristuse järele,
kuid valmis peab olema lühiajalisteks lumetormideks, mille käigus sajab korraga palju. Talviti
suureneb vajadus ka jää- ja libedusetõrje järele, sest päikesekiirgust jääb järjest vähemaks.
Suveperioodil ühe tihenevad kuumalained võivad tuua aga kaasa sadama teekatete pehmenemise
ja pragunemise.96
91 Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastaks 2021-2027“
92 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
93 Keskkonnaministeerium, 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia
94 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
95 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
96 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 84
Kui risu satub või sademed (lumi) langevad sadama territooriumile, sh läbivale maanteele (Risti-
Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee, tee nr 10), koristatakse see võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui
tee seisunditase ette näeb. See tähendab, vastavalt esinevale ilmastikuolule (nt lumi, jäide, torm)
on eesmärgiks võimalikult kiiresti vähendada võimaliku ohu tekkimise tõenäosust. Kokkuvõtvalt -
olenemata sellest, kui sagedasti ekstreemsed ilmastikuolud esinevad, võib alal tormidest, lumest ja
jäitest tulenevat mõju lugeda väikeseks.
Sadama rannakaitseehitistele ja üldiselt rannikualadele avalduvad järgnevatel aastakümnetel
eelkõige mõju maailmamere taseme tõus, läänetormide sagenemine ja talvise jääkatte
vähenemine. See tähendab, et rannikualadel kulutusprotsessid tõenäoliselt intensiivistuvad, mis
seab ohtu ka rannikul paiknevad objektid, sh sadamaehitised.97 Harvaesinevaks ilmastikunähtuseks,
mis takistab sadamataristu tööd, on kevadise jäämineku ja tuulte koostöös tekkivad jääkuhjatised.
Valdavate tuulesuundade ja lainetuse leviku suundade muutuse tõttu võib sadama veealal tekkida
ummiklainetus või halveneda laevade ohutus sadamas.98
Planeeringuga kavandatud tegevuste vajadus (nt uute kaide ja kindlustusrajatiste rajamine ning
süvendustööd) tuleneb osalt eesmärgist tagada sujuvam parvlaevaühendus (sh ohutum sildumine)
ja osalt vajadusest kohaneda muutuvate kliimaoludega, sh tagada planeeritavate rajatiste
vastupidavus muutuvatele kliimaoludele.
Samuti on oluline arvestada võimalike üleujutustega, mis kaasnevad prognoositud mereveetaseme
tõusuga. Antud teemat on käsitletud peatükis 5.1.1.
Kokkuvõtlikult tuleb rõhutada, et rajatiste projekteerimisel peab arvestama võimalike
kliimamõjudega, sh võimaliku suureneva koormusega sadamarajatistele ehk tagatud peab olema,
et rajatised oleksid asjakohased ka muutuvates kliimaoludes.
5.8 Hädaolukorrad
Hädaolukorrad99 on sündmused, mille toimumine on prognoosimatu, kuid mille esinemist saab
heade juhtimistavadega vähendada.
Kavandatava tegevuse käigus võivad toimuda järgnevad avariiolukorrad:
• meresõiduga ning merel töötamisega (süvendamisega) seotud avariiolukorrad – töötajate
ohtu sattumine merel;
• meresõiduga seotud avariiolukorrad – võimalik laevade kokkupõrge (reostus);
• äärmuslikud ilmaolud võivad põhjustada probleeme süvendus- või ehitustöödel.
Avariiolukordade hindamisel on eeldatud, et tegevuste läbiviimisel järgitakse häid tavasid ning
asjakohaseid õigusakte.
Sadamas teostatavate ehitustöödega seotud avariiolukordade tagajärjeks võib olla suur majanduslik
kahju või koguni inimeste hukkumine. Seda saab vältida heade juhtimistavadega. Süvendustöid
teostav personal ja tööde juht peab omama vastavat pädevust tööde teostamiseks ning
97 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
98 Keskkonnaministeerium, 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia
99 Siinkohal käsitletakse ainult avariiolukordi, mitte hädaolukordi hädaolukorra seaduse mõistes.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85
hädaolukorras käitumiseks ja järgima meresõiduga seotud reegleid ja häid tavasid. Ohutusvahendite
ning meresõidukite korrashoidu tuleb jälgida ja nende hooldus dokumenteerida.
Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva
keskkonna kahjustamine. Kui tekib olukord, kus tuvastatakse süvendamise käigus naftasaaduste või
muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida.
Süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimise eelduseks on sobilikud ilmastikuolud. Ilmaolude korral,
mis võiksid kahjustada töölaeva või ohustada töötajaid, sadamast ei väljuta. Lisaks eelnevale on
sadama toimimisel oluline ka kemikaaliohutus ja liiklusohutus. Kemikaaliohutus puudutab
muuhulgas süvendamiseks kasutatavate aluste käigushoidmiseks vajaliku kütuse hoiustamist ja
tankimist. Kemikaalide nõuetekohasel hoiustamisel siiski olulist mõju keskkonnale ette näha ei ole.
Asjakohaste meetmete ja hea merepraktika järgimisel (nt Meresõiduohutuse seadus100, COLREG101)
pole avariiolukordadega kaasnevad mõjud eeldatavasti olulised. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt
suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
5.9 Kaudne mõju
Kaudse mõjuna käsitletakse mõju, mis tegevuse tulemusel avaldub mõnes teises asukohas või mõne
teise keskkonnaelemendi kaudu. Kaudse mõju kontekstis ei ole asjakohane välja tuua eraldi
keskkonnakirjeldust.
Sadama renoveerimise ja kaadamisega kaasneva kaudse mõjuna võib käsitleda näiteks
sotsiaalmajanduslikku mõju, mis kaasneb sadama toimimisega. Sedalaadi kaudse mõjuga on seotud
palju määramatust ning konkreetsed avalduda võivad mõjud sõltuvad ka teistest faktoritest, mida
käesoleva töö käigus pole võimalik ette näha.
Asjakohasel määral on kaudset mõju käsitletud ka eespool peatükkides.
5.10 Koosmõju teiste tegevustega
Virtsu sadama rekonstrueerimisel ja kaadamistöödel võib olla koosmõju teiste merel toimuvate
rekonstureerimistööde ning kaadamistega. Kavandatav kaadamisala ei ole piiratud ainult Virtsu
sadama materjalide kaadamiseks. Igakordsel veeloa väljastamisel kaadamistöödeks hinnatakse
mõju eraldi. Käesoleva KMH koostamise ajal ei ole teada, et kavandatavat kaadamiskohta
kasutataks mõne muu kaadamistegevuse jaoks, seetõttu pole ka koosmõju ette näha.
Sadama süvendamisel ning kaadamisel võib esineda koosmõju ka teiste merel toimuvate
tegevustega, nagu näiteks merekaabli paigaldus, mis sarnaselt käesoleva kavandatava tegevusega
põhjustab heljumi lisandumist veesambasse. KMH programmile saabunud tagasisides viitas
Keskkonnaamet vajadust hinnata koosmõju kavandatava Elering AS-i 330 kV vahelduvvoolu
merekaabelliiniga, mille osas on esitatud hoonestusloa taotlus102. Üks võimalikest merekaabelliini
trassialternatiividest algab Virtsu alevikust ning lõpeb Saaremaa vallas Ruhve külas. See
merekaablitrass kulgeb kavandatavast kaadamisalast ligikaudu 400 m läänes ning sellest tulenevalt
võivad kaabli rajamisel esineda ehitusaegsed koosmõjud kaadamistöödega heljumi leviku näol. KMH
100 Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv
101 Convention on the International Regulations for https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx
102 TTJA dokumendiregister, taotluse registreerimise number 16-7/23-17990
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 86
koostamise ajal ei ole teada, kas kaabelliini rajamistöödel on oht langeda ühele ajale kavandatavate
kaadamistöödega. Kaabelliini rajamise näol on tegemist ühekordse ehitusaegse häiringuga, millel
pole olulist koosmõju sadama kaadamistöödega ette näha, kui välditakse tegevuste üheaegset
toimumist. Kuna kaabelliini paigaldamisel on Virtsu sadam eeldatavasti paigaldamisega tegelevate
aluste tugipunktiks, tuleb tööd sadamaga kooskõlastada nii või teisiti.
Kuna kaadamisala asukoht on olemasolevatel merekaartidel olemas, siis on eeldatavasti kaabelliini
rajamisel arvestatud kaadamise võimaliku mõjuga kaabelliini toimimisele ning olulisi mõjusid ette
näha ei ole.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87
6 KESKKONNAMEETMED
6.1 Meetmed
6.1.1 Meetmed pinnavee kaitseks
Sadamast võetud pinnaseproovidest ilmnes ülemäärane vase ning antratseeni sisaldus mõnes
võetud proovis. Reoainete vabanemist veekeskkonda tuleb vältida. Enne süvendamistöödega
alustamist tuleb teha täiendav pinnaseuuring, et lokaliseerida võimalik reostuskolle ning näha ette
meetmed saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks töötlemiseks.
Heljumi leviku piiramise seisukohalt on eelistatud lahendus süvendada pumpsüvendajaga, sest sel
juhul on tekkiv heljum ja selle levik oluliselt rohkem piiratud kui modelleeritud juhtudel.
Alternatiivset kopaga süvendamist saab teostada siis, kui tuuled puhuvad maismaa poolt. Sellisel
juhul on lained väiksed, vee liikumine aeglane ning heljum ei liigu merel laiali. Merelt puhuvate
tuulte korral on kopaga süvendamine võimalik madalate tuule kiiruste korral. Nõrga tuule ja madala
lainetuse korral jääb süvendus- ja kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks.
Kui kaadatakse 3000 m³ pargaselt, levib savikas heljum kaadamisalalt välja, kuid isegi madalate tuule
kiiruste korral (lisas 2.1) liigub heljum Natura alale. Seega tuleb suuremalt pargaselt kaadata kas
täiesti tuulevaikse ilma korral või siis, kui puhuvad põhjatuuled.
6.1.2 Meetmed pinnase ja maastiku kaitseks
Eelistada tuleb süvendatava sette jätmist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii et see
rannaprotsessides osaleks ja hakkaks toetama piirkonna elupaikade, randade ja infrastruktuuri
rajatiste püsivust. Süvendamisel ja kaadamisel tuleb kaadamisalale vedada võimaluse korral ainult
pinnast, mille omadused ei võimalda seda täiteks ja ranna kindlustamiseks kasutada (nagu näiteks
peene lõimisega muda, savi ja liiv).
6.1.3 Meetmed elustiku kaitseks
Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks linnustikule tuleb rakendada alljärgnevaid meetmeid:
• Juhul kui kai nr 1 ja 8 vahelisel alal toimub lindude pesitsemine, ei tohi nimetatud alal
mereala täitmist teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist
ajavahemikul 14. aprill – 15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete
ainete merre paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi
algust märtsi alguses võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole
tõenäoline ehitusalade mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule
puudub.
• Juhul kui väikelaevasadama süvendusvallil toimub lindude pesitsemine, ei tohi nimetatud
alal süvendus- ja ehitustöid teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist
ajavahemikul 14. aprill – 15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete
ainete merre paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi
algust märtsi alguses võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole
tõenäoline ehitusalade mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule
puudub.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 88
• Süvendusmaterjali kaadamine Suures väinas paiknevas kaadamiskohas tuleb teostada
väljaspool lindude kevadrände perioodi ehk vältida tuleb tööde teostamist ajavahemikul 15.
aprill – 20. mai.
Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks kalastikule tuleb rakendada alljärgnevaid meetmeid:
• Kalade kudeajal (1.04-15.06) tuleks süvendamistöid sadamas tugevate edelatuultega
vältida.
• Kalade kudemisperioodil (1.04-15.06) tuleb vältida kaadamistöid suurelt pargaselt (3000 m3
mahuga) lõunakaarte tuultega. Väikese pargase (500 m3) korral tuleb lõunatuulte korral
vältida tuulekiirust üle 6 m/s.
• Käesoleva KMH kirjutamise hetkeks ei ole täpselt teada süvendus- ja ehitustöödel kasutatav
tehnika. Kui süvendustöödel kasutatakse lõhkamist, siis tuleb lõhkamistööd planeerida nii,
et need ei toimuks kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud palju kalu.
Leevendava meetmena saab enne suuremate lõhkelaengute kasutamist, kalad väiksemate
laengutega piirkonnast väljapoole tõrjuda.
6.1.4 Võimalike avariiolukordadega seotud meetmed
Avariiolukordade vältimiseks tuleb järgida mereohutuse nõudeid ning häid praktikaid. Sadamas on
olemas reostustõrjevahendid, mille korrasolu ja kättesaadavust tuleb tagada muuhulgas ka
renoveerimistööde teostajatele.
6.1.5 Võimalike sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamise meetmed
Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslikud mõjud on seotud peamiselt müratasemega.
Mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida mürarikkaid töid (nt lammutustööd või impulssmüra
tekitavad tööd) öisel ajal.
6.2 Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks
Pinnase seire
Sadamast võetud pinnaseproovidest ilmnes ülemäärane vase ning antratseeni sisaldus mõnes
võetud proovis. Reoainete vabanemist veekeskkonda tuleb vältida. Enne süvendamistöödega
alustamist tuleb teha täiendav pinnaseuuring, et lokaliseerida (1. ja 8. kai vahel 3-4 pinnaseproovi)
võimalik reostuskolle ning näha ette meetmed saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks
töötlemiseks.
Kui reostunud pinnast ei suudeta lokaliseerida, siis tuleks kaaluda ökotoksikoloogilist uuringut, et
hinnata nende ohutust mereorganismidele. Seda saaks teostada kas biotestide abil või
makroselgrootute bioloogiliste efektide markerite analüüsiga, hinnates näiteks kohalike karpide (nt.
balti lamekarbi) terviseseisundit oksüdatiivse stressi ja üldise metabolismi biomarkerite kaudu.
Põhjaelustiku seire
Tuleks teostada järelseiret kaadamisalal kaks aastat pärast igakordset kaadamist, et jälgida
põhjaloomastiku ökoloogilise seisundi muutusi antud piirkonnas. Kui kaadamisalal toimub ka mujalt
pärit pinnase kaadamine, tuleb seirekohustust jagada osapoolte vahel.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89
Ettevaatusprintsiibist lähtudes ning arvestades, et sadama piirkonnas esineb ka kõrge
reostustundlikkusega kohalikke liike, nagu kirpvähiline Echinogammarus stoerensis ja kojata tigu
Limapontia capitata, tuleks teostada järelseiret, põhjakoosluste seisundi jälgimiseks pärast sadama
süvendamis- ja laiendamistöid, eriti kaide 8, 1 ja 7 piirkonnas.
6.3 Keskkonnameetmete kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang
Mõjude ja meetmete iseloomust tulenevalt ei ole võimalik esitada meetmetele kvantifitseeritud
efektiivsuse hinnanguid. Eksperdi hinnangul on rakendatavad meetmed mõjusad ning koosmõjus
piisavad, et vältida ebasoodsat mõju. Meetmete efektiivsust kontrollitakse eespool kirjeldatud
seirega, mille alusel saab vajadusel kavandada täiendavaid meetmeid.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 90
7 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA
Alternatiivide võrdlemiseks on eespool kirjeldatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutatud ning analüüsitud. Järgnevalt on
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91
Tabel 8 esitatud kõrvuti kavandatava tegevuse alternatiivide peamised mõjuvaldkonnad. Mõju
suuruste väärtused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele.
Tabel 15. Alternatiivide võrdlemine mõjuvaldkondade kaupa
Mõjuvaldkond Nullalternatiiv Alternatiiv 1
Pinnavesi Neutraalne Vähene ebasoodne
Pinnas ja maastik Neutraalne Neutraalne
Bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitselised objektid
Kaitstavad loodusobjektid Neutraalne Vähene
ebasoodne/meetmetega
välditav
Kalastik Neutraalne Vähene
ebasoodne/meetmetega
välditav
Linnustik Neutraalne Vähene
ebasoodne/meetmetega
välditav
Imetajad Neutraalne Neutraalne
Natura 2000 alad Neutraalne Vähene
ebasoodne/meetmetega
välditav
Sotsiaalmajanduslik
keskkond, sh inimeste tervis
ja vara
Neutraalne Positiivne
Kliima Neutraalne Vähene ebasoodne
Hädaolukorrad Neutraalne Neutraalne
Koosmõju Neutraalne Neutraalne
Tegemist on olemasoleva sadama rekonstrueerimise, laiendamise ja hooldamisega. Tegevusel
puuduvad reaalsed muud asukoha alternatiivid. Keskkonnamõjude poolest ebasoodsaim
kaadamiskoha alternatiiv välistati juba KMH programmi etapis reaalsete alternatiivide
väljaselgitamisel. Samuti ei selgunud mõju hindamisel selliseid mõjusid, mis nõuaksid tegevuse
alternatiivsete lahenduste välja töötamist. Tegevuse reaalseks alternatiiviks on n-ö nullalternatiiv
ehk tegevuse mitte ellu viimine. Nullalternatiiv on sisuliselt olemasoleva olukorra jätkumine ehk uusi
olulisi mõjusid ei kaasne. Seega on nullalternatiivi mõjud väiksemad, kui alternatiiv 1 ehk tegevuse
ellu viimise mõjud. Samas on hindamise tulemusel alternatiiv 1 mõjud sõltuvalt mõjuvaldkonnast
vähesed (s.t mitteolulised) ja/või leevendavate meetmete abil vähendatavad või välditavad. Seega
ei selgunud alternatiiv 1 välistavaid asjaolusid.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 92
Süvendamiseks on kaks tehnilist alternatiivi - kopaga või pumpsüvendajaga. Pumbaga süvendamise
mõjud on tänu heljumi väiksemale levikule väiksemad, mistõttu see on eelistatud alternatiiv. Samas
ei ole ka kopaga süvendamine keskkonnamõjude poolest välistatud alternatiiv.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93
8 ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST
Lisatakse pärast avalikustamise toimumist.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 94
9 KOKKUVÕTE
KMH objektiks on AS Saarte Liinide poolt kavandatav tegevus Virtsu sadamas, milleks on sadamakai
ja kaldarambi rekonstrueerimine, väikelaevasadama laiendamine, kaldakindlustuste rajamine ja
sadama akvatooriumi hooldussüvendustööd. Selleks on AS Saarte Liinid esitanud Ehitisregistris
ehitusloa taotluse nr 2311271/11446 Virtsu sadamakai ja kaldarambi (ehitisregistri kood
220231608) rekonstrueerimiseks.
Käesolevas aruandes on esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivisete võimaluste
hinnang, lähtudes eeldatavast oluliselt keskkonnamõjust. Sealhulgas on esitatud vajalikud
keskkonnameetmed võimalike kaasnevate mõjude leevendamiseks.
KMH võrreldavateks alternatiivideks olid:
Alternatiiv 1 – kavandatava tegevuse elluviimine, kasutades olemasolevat kaadamisala Virtsust
lõunas.
Nullalternatiiv – olukord, kus kavandatavat tegevust ellu ei viida.
KMH käigus viidi läbi erinevad uuringud:
• Heljumi leviku modelleerimine süvendamisel ja kaadamisel. Kavandatava tegevuse mõju
veerežiimile sadamas ja setete transpordi modelleerimine.
• Uuring põhjaelustiku ja põhjasetete koostise kohta nii süvendamis- kui kaadamisalal.
• Kavandatava tegevuse mõju linnustikule, kaitstavatele linnuliikidele ja Natura 2000
Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele.
Sadamast võetud pinnaseproovidest ilmnes ülemäärane vase ning antratseeni sisaldus mõnes
võetud proovis. Reoainete vabanemist veekeskkonda tuleb vältida ning näha ette meetmed
saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks töötlemiseks.
Kaadamisalal ning sadamas tuleb teostada seiret, et jälgida põhjaloomastiku ökoloogilise seisundi
muutusi antud piirkonnas.
Kalastiku ning linnustiku kaitseks tuleb seada ajalised piirangud, millega välditakse lindude
rändeaega seoses kaadamisega ning pesitsusaega seoses ehitustöödega sadamas ning kalade
kudeajal heljumi leviku seisukohast ebasoodsaid ilmastikutingimusi.
Vastavalt HELCOM juhendile tuleb süvendamisel ja kaadamisel kaadamisalale vedada võimaluse
korral ainult pinnast, mille omadused ei võimalda seda sadamas täiteks ja ranna kindlustamiseks
kasutada (peene lõimisega muda, savi ja liiv).
Hindamise tulemusel selgus, et alternatiiv 1 mõjud on sõltuvalt mõjuvaldkonnast vähesed (s.t
mitteolulised) ja/või leevendavate meetmete abil vähendatavad või välditavad. Seega ei selgunud
alternatiiv 1 välistavaid asjaolusid.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95
10 KASUTATUD MATERJALID
1. AS Saarte Liinid. 2023. Virtsu Sadam. Kai nr 6 ümberehitamine. Väikelaevasadama
laiendamine. Eelprojekt.
2. Bates, M. E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B. A., & Linkov, I., 2015. Life cycle
assessment for dredged sediment placement strategies. Science of The Total Environment,
511, 309–318.
3. BirdLife International, 2004. Towards the identification of marine IBAs in the EU: an
exploration by the Birds and Habitats Directives Task Force. Identification of marine IBAs
v6.
4. Convention on the International Regulations for
https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx
5. Eesti Kalastuse Entsüklopeedia
6. Eesti Mereakadeemia, 2003. Virtsu sadama sõvendusaegne heljumi leviku seire.
7. Eesti Mereakadeemia. 2008. Virtsu sadamasse uue kai nr 8 ehitamise keskkonnamõjude
hindamine.
8. Eesti mereala planeeringu kaardirakendus. https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-
planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050/kaardirakendus (vaadatud 06.06.2025)
9. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon
10. Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide
hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4
sätete kohta. 28.09.2021. C(2021) 6913.
11. Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised
suunised aastaks 2021-2027“
12. Fichtner, 2019. Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump-hüdrosalvesti
(PHS) geoloogiliste uuringute ja projekteerimistööde osas. Projektieelse kavandamise ja
teostatavuse uuringute aruanne.
13. Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and
HELCOM Reporting Format for Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-
2020.
14. https://plutof.ut.ee/ (03.04.2025)
15. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#
16. Keskkonnaagentuur. EELIS Infoleht.
17. Keskkonnaministeerium, 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise
strateegia
18. Keskkonnaministeerium, 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise
strateegia
19. Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
20. Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee/register
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 96
21. Kliimaministeerium, 2024. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (detsember 2024)
https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus
22. Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O.,
Humborg, C., Jilbert, T., Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022. Biogeochemical functioning of
the Baltic Sea. Earth System Dynamics, 13(1), pp.633-685.
23. Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine. (Töö nr
2425)
24. Leinsalu, T., 2024. Virtsu sadama ehitusgeoloogiauuringu aruanne (töö nr 5541-24).
25. Luigujõe, L., Auniņš, A., 2016. Projekti aruanne: ”Talvituvate lindude rahvusvaheline
lennuloendus - 2016”. Eesti Maaülikool (käsikiri); Luigujõe, L., Aunins, A., 2021. Projekti
aruanne: ”Talvitavate veelindude rahvusvaheline lennuloendus Eesti rannikumerel - 2021”.
Eesti Maaülikool (käsikiri); Luigujõe, L., Kuus, A., 2024. Projekti aruanne: ”Arktiliste
veelindude lennuloendus Eesti rannikumerel - 2024”. Eesti Ornitoloogiaühing (käsikiri)
26. Luigujõe, L., 2025. Virtsu sadama rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõju hindamine.
Linnustik
27. Lääneranna valla arengukava 2018-2028. Kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu 13.10.2022
määrusega nr 35.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4221/0202/2001/Laaneranna_valla_ak_2018-
2028.pdf#
28. Maa- ja Ruumiameti geoportaal. Üleujutusalade teemakaart.
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua
29. Maa- ja Ruumiameti Geoportaal. Teeregister.
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister)
30. Maas, T., De Gijt, J. G., & Dudok van Heel, D. D. (2011). Comparison of quay wall designs in
concrete, steel, wood and composites with regard to the CO₂-emission and the Life Cycle
Analysis. Proceedings of the International Maritime-Port Technology and Development
Conference (MTEC 2011), Singapore.
31. Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv
32. MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis
33. Ojaveer E., Pihu E., Saat, T. 2003. Fishes of Estonia
34. OÜ E-Konsult, 2002. Virtsu sadama kai nr 1 akvatooriumi ja sadama faarvaatri põhja
puhastamise keskkonnamõju hindamine.
35. Pesitsevate lindude puhul on arvukus esitatud haudepaaride arvuna, rändel peatuvate
lindude puhul isendite arvuna
36. Pinnaveekogumite seisundiinfo, 2023.
37. Pro Mare MTÜ, 2019. Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering:
Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.91/404-1 aruanne.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97
38. Rahandusministeerium, Hendriksson ja KO, 2021, Eesti mereala planeering.
https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering
39. Riskipiirkondade kinnitamine. Taristuministri käskkiri 03.04.2025 nr 1-2/25/152
40. Sadamaregister. Virtsu Sadam. https://sadamaregister.ee/sadam/394
41. Statistikaamet. https://stat.ee/
42. Tallinna Ülikool & Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Virtsu sadamapiirkonna merepõhja
geofüüsikalised uuringud
43. Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade
korral.
44. TS laevad aastaraamat 2023. https://www.praamid.ee/wp-content/uploads/2024/05/TS-
Laevad-aastaraamat-2023.pdf
45. TTJA dokumendiregister, taotluse registreerimise number 16-7/23-17990
46. TÜ Eesti mereinstituut & AS MAVES. 2020. Mitteheas koondseisundis olevate
rannikuveekogumite uuringuprogrammide koostamine. Versioon 2.
https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-
08/rannikuveekogumite_uuringuprogramm_aruanne_versioon_2.pdf
47. TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 98
11 LISAD
Lisa 1. Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm
Lisa 2. Uuringute aruanded:
Lisa 2.1 Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline
modelleerimine.
Lisa 2.2 TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas
võimalike kaadamisalade korral.
Lisa 3 Merelindude rändeaegse leviku ja arvukuse ülevaatekaardid
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99
Lisa 3. Merelindude rändeaegse leviku ja arvukuse ülevaatekaardid103
Joonis L- 1. Auli levik ja arvukus 2008. a kevadel
103 Luigujõe, L., 2025. Virtsu sadama rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõju hindamine. Linnustik
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 100
Joonis L- 2. Auli levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Joonis L- 3. Merivardi levik ja arvukus 2008. a kevadel
Joonis L- 4. Merivardi levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101
Joonis L- 5. Mustvaera levik ja arvukus 2008. a kevadel
Joonis L- 6. Mustvaera levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 102
Joonis L- 7. Tõmmuvaera levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Joonis L- 8. Haha levik ja arvukus 2008. a kevadel.
Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103
Joonis L- 9. Haha levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
Joonis L- 10. Kormorani levik ja arvukus 2024. a kevadel (isendit/km2)
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programm | 04.11.2024 | 2 | 8-5/24/17948-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Lääneranna Vallavalitsus |