Kiri

Planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsuse eelnõu juurde

Lisa

Tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise kohta

Nr Kooskõlastaja1 Märkused Arvestamine2

1. Maa-amet

08.09.2023 nr 1-

10/23/12244-2

Maa-ametil ei ole täiendavaid ettepanekuid. Teadmiseks võetud.

2. Raasiku Vallavalitsus

(edastatud ELVL

11.09.2023 e-kirjaga)

1. Üle vaadata tähtajad erinevate menetlustoimingute osas. Nt kui on vaja kaasata

ameteid, siis ei ole võimalik 30 p jooksul taotlejale vastata, samuti võib olla vajadus

teha muudatusi ja uuesti arvamust küsida. Sellisel juhul ei pruugi ka 90 päevast

piisata.

Mitte arvestatud.

Käesolevas PlanS muutmise protsessis on võetud

fookus leida menetlusele kuluva aja vähendamise

võimalusi. Menetlustähtajast mitte kinnipidamist

reguleerib täna juba haldusmenetluse seadus (HMS)

§ 41, mille kohaselt kui haldusakti või toimingut ei

ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja

jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema

teatavaks haldusakti andmise või toimingu

sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud

tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastav nõue

kehtib ka planeerimismenetluses (planeerimisseadus

(PlanS) § 1 lg 3). Ühtlasi juhime tähelepanu, et

lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on võetud

tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse

planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse

kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et

planeeringute algatamise menetlust lihtsustada.

2. Eskiisi avalikustamine peaks toimuma iga kord enne DP vastuvõtmist ja

avalikustamist. Kui avalikkus näeb lahendust juba vastuvõetud kujul, siis ei soovita

enam muutuseid teha ja kõik ettepanekud lükatakse tagasi selgitusega, et lahendus

on juba vastu võetud ja kellegi õiguseid ei rikuta.

Selgitame.

PlanS ei näe ette kohustust eskiisi avalikustamiseks

(samas ei keela seda) seega ei ole ka selleks kindlat

aega ette nähtud. Juhul, kui eskiis avalikustatakse, on

KOV pädevuses otsustada, kas teha seda enne või ka

peale vastuvõtmist.

1 sh ka arvamuse andja, ettepanekute esitaja 2 Arvestatud, arvestamata jäetud, teadmiseks võetud või selgitus lisatud.

3. PlanS-is võiks olla selgelt kirjas, kuidas eraisikutele kirju saadetakse, sh et võib

ka ainult saata e-postile, kui see aadress on võetud rahvastikuregistrist. Selgitame.

Kehtiv PlanS on juba viidud kooskõlla HMS-i 2022.

a leevendatud nõuetega (vt täpsemalt RT I,

03.01.2022, 1). Nii jõustusid 13.01.2022 PlanS

muudatused, mille kohaselt juhul, kui isik sobivat

teadete edastamise viisi ei teata, edastab planeeringu

koostamise korraldaja talle teated posti teel või

elektrooniliselt. Seega ei ole täiendavate erisuste

tegemine põhjendatud.

4.Teavitamise kaasajastamise puhul võiks Ametlikud Teadaanded planeeringute

avaldamise kohana ära jätta, kuid panna asemele, et neid peab avaldama ka ühes

omavalitsuse valitud laialt kasutatavas sotsiaalmeediakanalis. Kui Ametlikud

Teadaanded jäävad, siis peaks olema nii, et KSH ja DP teavitus sisestatakse

ühekorraga, mitte et KSH teavitus ja DP teavitus on kaks eraldi teadaannet.

Osaliselt arvestatud.

Sotsiaalmeedia ei saa asendada, vaid toetab muid

elektroonilisi kanaleid. Lähtuvalt PlanS VTK-le

saadud tagasisidest, ei ole Ametlikes Teadaannetes

teavituse ära jätmine põhjendatud keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) avalikustamise

kohustuse tõttu. Tänane PlanS ei näe ette kohustust

eraldi teavituste tegemiseks.

Võtame probleemi ja vajaduse KSH ja DP ühiseks

teavitamiseks teadmiseks ja edastame selle

võimalusel Justiitsministeeriumile kui Ametlike

Teadaannete väljaandjale.

5. Paberlehes teavitamine peaks siiski jääma, sest vanem põlvkond loeb paberlehte. Arvestatud.

PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt

eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.

6. DP menetlusele peaks olema riigilõiv. See võiks olla mitme osaline

menetlussammude kaupa, s.t et iga kord, kui planeeringu peab üle vaatama, siis

tuleb projekti läbivaatamiseks tasuda.

Mitte arvestatud.

Peale täiendavat kaalumist ja arvestades ka asjaolu, et

ehitusloa menetlusele on riigilõiv ettenähtud, on

riigilõivu kehtestamisest loobutud.

3. Paide Linnavalitsus

08.09.2023 nr 15-

9/23/1818-2

1. Planeeringuteadete avaldamine ainult veebilehel ja soovituslikult ajalehes ei

toeta avalikkuse kaasamist planeeringuprotsessis, vaid vähendab seda. Sellisel juhul

leitakse põhjused, miks ajalehes ei pea teavitama, sest üldjuhul on see tasuline ja

rahalisi vahendeid hoitakse kokku.

Arvestatud.

PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt

eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.

2. Selgitamist vajab, kuidas piiritletakse planeeringu kooskõlastamise menetlus

kogu planeerimisprotsessis kui planeeringu vastuvõtmisest loobutakse ning millal

toimub avalikkuse kaasamine ja kooskõlastamine.

Selgitus.

Lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on

muudetud vastuvõtmisest loobumise käsitlust ning

see ei käsitle enam kohaliku omavalitsuse üksuse

tasandi planeeringuliikide juures vastuvõtmise

menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt PlanS VTK p

1.4.).

3. Arusaamatuks jääb, mis eesmärk on ettepanekul, millega sätestatakse

volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ÜPs määratavate juhtotstarvete ja

DPs määratavate krundi kasutamise sihtotstarvete määratlemise nõuete täpsemaks

reguleerimiseks määruse välja andmiseks.

Selgitus.

Volitusnormi sätestamine annab aluse töötada välja

määrus, mis annab alused planeeritavate maa- ja

krundi kasutamise otstarvete ühetaoliseks ja

süsteemseks rakendamiseks.

4. DP elluviimine tuleb seaduse tasandil selgelt ära reguleerida. Täpsustamist vajab,

mis hetkel loetakse DP elluviimine alustatuks. Ettepanek elluviimine siduda DP

järgsete kruntide moodustamisega.

Selgitus.

Elluviimise mõistet ongi plaanis VTK probleemist

1.5 lähtuvalt täpsustada. Konkreetset ettepanekut

kaalume PlanS eelnõu koostamise käigus.

4. Pärnu Linnavalitsus

08.09.2023 nr 8-

5/6528-1

1. Esitatud materjalidest ei selgu kuidas soovitakse kliimamuutustega rohkem

arvestada.

Selgitus.

Täpsem sisu kliimamuutusega arvestamiseks saab

tulla kliimaseadusest, mille välja töötamisega tegeleb

Kliimaministeerium (KliM). PlanS VTK-d on

ettepanekust lähtuvalt täiendatud (vt täpsemalt PlanS

VTK p 9.1.). Konkreetse PlanS põhimõtte

sõnastusega tegeletakse eelnõu koostamise käigus.

2. Ajalehest teavitamisest mitte loobuda, aga vaadata üle teate sisu ning suunata

lugeja KOVi kodulehele. Arvestatud.

PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt

eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.

3. DP algatamine peaks sarnanema pigem projekteerimistingimuste (PT) taotlemise

menetlusega. Riiklikult ühtne DP algatamise taotluse põhi (piisavalt detailne). Selgitus.

Valdkonna eest vastutaval ministril on võimalik

kehtestada nõudeid planeeringu algatamise taotlusele

(PlanS § 3 lg 6 p 21). Lähtuvalt PlanS VTK-le saadud

tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku

omavalitsuse üksuse planeeringute algatamiseks

vastav määrus kehtestada, et planeeringute

algatamise menetlust lihtsustada.

4. ÜPd muutva DP eskiisi tutvustuse läbiviimise üle võiks KOV otsustada. ÜPd

muutva DP avalik väljapanek võiks olla 2 nädalat. Mitte arvestatud.

Avalikkuse kaasamise seisukohalt on oluline, et

menetlus erineks tavapärasest detailplaneeringu (DP)

menetlusest ja tutvumisaeg oleks pikem, sest üldjuhul

on tegemist tavapärasest keerukamate lahendustega

mis ei põhine varasemalt üldplaneeringus

kokkulepitule ja millega tutvumiseks peab olema

aega.

5. Selgemalt tuleks lahti kirjutada, millisel juhul on õigus DP PTga asendada.

Selleks, et paremini mõista, milline on olemasoleva hoonestuse vahel olev kinnistu,

võiks kirjeldusele lisada ka näitlikud skeemid, mis aitaks paremini olukordi mõista.

Arvestatud

Võtame olemasoleva hoonestuse defineerimine

eelnõus eesmärgiks, näitlikud skeemid saab vajadusel

lisada ka PlanS eelnõu seletuskirja.

6. PT puhul võiks samuti olla õigus KOVil arendajaga vajadusel haldusleping

sõlmida. Selgitus.

Projekteerimistingimuste (PT) andmine toimub

ehitusseadustikus (EhS) sätestatud alusel ja korras.

PlanS-is ei saa reguleerida õigussuhteid, mis väljuvad

seaduse piiridest. Edastame ettepaneku ka KliM-ile,

kes tegeleb EhS muudatustega.

7. DP koostamise ajakava on täiesti kasutu. Mitte arvestatud.

Kui seada realistlikud tähtajad ja arvestada senist

praktikat võib ajakava koostamine olla mh abiks

menetluse kestusele seatud tähtaegade järgmisel ja

seega ei saa nõustuda, et see on kasutu. Praktikas

võib erinevate osapoolte tegevusetuse tõttu

menetlusaega oluliselt pikendada.

5. Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

14.09.2023 e-kiri

Vaikimisi kooskõlastatud. Teadmiseks võetud.

6. Saaremaa

Vallavalitsus

14.09.2023 nr 5-

2/3977-2

1. Ettepanek säilitada teadete avaldamise kohustus vähemalt KOV lehes, kuna valla

leht jõuab tasuta igasse valla territooriumil asuvasse postkasti ja on ka veebis tasuta

loetav ehk see on kõige optimaalsem viis kohalike inimeste teavitamiseks. Kui

KOVil leht puudub, võiks teavitamise kohustus olla maakonnalehes.

Arvestatud.

PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt

eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.

2. DP vastuvõtmine on praegu just see etapp, kus enne kehtestamist jõuab see

kehtestaja nö lauale ja kehtestajal tuleb veenduda, et sellist planeeringulahendust

KOV tõesti soovib. Vastuvõtmisest loobumisel ÜPd muutvate DPde puhul ei jõua

planeering volikogu liikmeteni enne kehtestamist, mis võib kaasa tuua olukorra,

kus tagasilööke kehtestaja poolt võib tulla alles kehtestamise hetkel, kuigi selles

menetlusetapis peaks olema planeeringulahendus paigas. Ühtlasi tekib küsimus,

millises etapis detailplaneering avalikustatakse.

Arvestatud.

Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s

muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku

omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures

vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt

PlanS VTK p 1.4.).

3. Ehituskeeluvööndi (ekv) vähendamine peaks toimuma eelkõige läbi ÜP ning

Keskkonnaamet ei peaks üldplaneeringu tasemel ehituskeeluvööndi vähendamisel

nõudma sisuliselt ehitusprojekti. Keskkonnaamet peaks ekv vähendamise üle

otsustama kooskõlastamise etapis, mitte et DP lahendus kooskõlastatakse ära (ehk

kinnitatakse, et lahendus vastab seaduste nõuetele), kuid hiljem ekv vähendamiseks

nõusolekut ei anta.

Teadmiseks võetud. Täpne võimalik lahendus selgub

PlanS eelnõu koostamise käigus, lähtudes PlanS VTK

p 1.6.

4. Täpsustamist vajab krundi piiride muutmise lubatavus tingimusel, et DPga antud

ehitusõigus ei muutu.

Selgitus.

Selleks ongi VTK-s probleem 1.13 tõstatud, et sellele

lahendus leida. Täpsemad tingimused selguvad alles

eelnõu edasise menetlemise käigus kui vaadatakse

üle ja vajadusel muudetakse/täpsustatakse terminite

sisu. Kaalume teie ettepanekut selles protsessis.

5. Üldplaneeringu kohaste ja ÜPd muutvate DPde menetluste eristamine ei teeni

oma eesmärki.

Mitte arvestatud.

Eristamine on oluline, sest ÜP muutmine peab olema

erandlik. DP menetlusele ÜP kohase menetluse

kohaldamine ei ole põhjendatud.

6. PlanS-is sätestatud tähtaeg DP algatamiseks on liiga lühike ja reaalsuses toob see

kaasa tähtaja (korduva) pikendamise nii PlanS kui haldusmenetluse seaduse alusel.

Eriti üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul, kui tuleb koostada KSH

eelhinnang ning selle kohta asjaomastelt asutustelt seisukohti küsida, ei ole 30

päeva jooksul otsuse tegemine kuidagi võimalik.

Mitte arvestatud.

Käesolevas PlanS muutmise protsessis on võetud

fookus leida menetlusele kuluva aja vähendamise

võimalusi. Nagu ka ise tähelepanu juhite, on täna

võimalik DP algatamise tähtaega pikendada PlanS §

128 lg 4 alusel või menetlustähtajast üleminekut

põhjendada HMS § 41 alusel. Ühtlasi juhime

tähelepanu, et lähtuvalt PlanS VTK-le saadud

tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku

omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise

taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6

p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust

lihtsustada.

7. Probleeme on tekitanud praegune PlanS § 126 lg 1 p 10 ehk detailplaneeringu

üheks ülesandeks on kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine, mis ei ole üks

kohustuslikest punktidest. Selgitamist vajab, kas iga kallasrajaga piirneva

detailplaneeringu puhul tuleb näidata, kust on pääs kallasrajale. Leiame, et

kallasrajale juurdepääsude asukohtade leidmine peaks olema üldplaneeringu

ülesanne, kus vaadatakse suuremat pilti ja piirkonda, mitte ei läheneta kallasrajale

krundipõhiselt.

Selgitus.

Kaalume ettepanekut eelnõu ja seletuskirja

koostamisel.

8. PlanS praegune regulatsioon ei määra üheselt, kuidas suhestub DP

ehitusõigusega nö vaba ehitustegevus ja teatisekohustuslikud hooned ehk kuidas on

detailplaneeringus reguleeritud alla 60 m2 suuruste hoonete ehitamine.

Detailplaneeringu koostamise kohustus on ehitusloakohustusliku hoone või olulise

avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Samas krundi ehitusõigus § 126 lg 4 räägib

hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste arvust ja ehitisealusest pinnast

täpsustamata, kas mõeldud on ainult ehitusloakohustuslikke või kõiki

Selgitus.

Detailplaneeringu ülesanded on toodud PlanS § 126,

mille lõike 1 p-s 21 on toodud võimalus põhjendatud

juhul seada nendele ehitistele tingimusi, mille

ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine

nõutav. Seega ei saa detailplaneeringus määratava

krundi ehitusõiguse (vt PlanS § 126 lg 1 p 3) ja

krundi hoonestusala (vt PlanS § 126 lg 1 p 2) sisse

hooneid/olulise avaliku huviga rajatisi. Teeme ettepaneku see PlanS muudatusega

läbi mõelda ja täpsustada.

kuuluda detailplaneeringukohustuseta hooned ja

rajatised. Nendele saab seada eraldi tingimusi ning

vaid põhjendatud juhul selle sätte alusel.

9. Praktikas tekitab palju segadust, kui planeeringute puhul on vaja kaaluda KSH

algatamist eelhinnangu koostamisega või algatada KSH, kuna planeeringute

keskkonnamõjude hindamist reguleerib nii PlanS kui KeHJS. Teeme ettepaneku, et

kogu planeeringute KSH-d reguleerib PlanS.

Mitte arvestatud.

Kuidas konkreetsel juhul toimida tuleneb PlanS § 2

lõikest 3, mille kohaselt planeeringu koostamise

käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse PlanS-ist

tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku

alal ja KSH lähtutakse KeHJS-es ettenähtud

menetlusest. Nõuded KSH programmi ja aruande

sisule ning muudele tingimustele tulenevad KeHJS-

est. Seega on juba täna selgelt eristatav, et KSH

menetlusnõuded tulenevad PlanS-ist ning sisunõuded

KeHJS-est kui keskkonnamõjude hindamist

reguleerivast valdkondlikust seadusest.

7. Haridus- ja

Teadusministeerium

12.09.2023 nr 8-

3/23/3256-2

Kooskõlastatud. Teadmiseks võetud.

8. Eesti Erametsaliit

13.09.2023 e-kiri

1. Leiame, et koos kitsenduste seadmise õiguse sätestamisega on ülioluline

täiendada planeerimisseadust ka normiga, mis kohustaks planeeringuga seatava

kitsenduse korral hüvitama maaomanikule piirangust tulenevad kitsendused.

Teadmiseks võetud.

Tegemist on laiema küsimusega, millele lahenduste

leidmine eeldab mitmete ministeeriumide koostööd ja

võimalike muudatusi ka muudes seadustes kui PlanS.

Täpsemalt kaalume ettepanekut eelnõu ja seletuskirja

koostamise protsessis.

2. Seoses PlanS muutmisega on vajalik muuta maamaksuseadust selliselt, et kui

planeeringuga seatud piirangud pärsivad maatulundusmaa sihipärast kasutamist

(tulu teenimist), vähendatakse maamaksu uuendusraiete keelamise korral 100%

ulatuses ning kui uuendusraiete tegemisele on seotud pindalalised piirangud, mis

erinevad metsaseadusega kehtestatud pindalalistest piirangutest, vähendatakse

maamaksu 50% võrra. Sellisel moel võrdsustatakse maaomanikud, kelle omandi

kasutamist piiratakse planeeringuga nende maaomanikega, kelle omandi kasutamist

piiratakse riiklike looduskaitseliste regulatsioonidega.

Teadmiseks võetud.

Vt eelnev selgitus.

9. Nõo Vallavalitsus

13.09.2023 nr 7-

1.1/1339-1

1. Kooskõlastame PlanS muutmise seaduse VTK ja toetame kõiki

probleemipüstitusi. Teadmiseks võetud.

2. Ajalehest teavitamisest loobumist tuleb täiendavalt kaaluda. Pigem vaadata üle

ajalehes ilmuva teate sisu selliselt, et see suunaks huvitatud lugeja täpsema info

saamiseks KOVi kodulehele.

Arvestatud.

PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt

eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.

Kaalume konkreetset ettepanekut eelnõu ja

seletuskirja koostamise etapis.

Selgitus.

PlanS § 125 lg 5 eesmärgiks oli lubada erandina

detailplaneeringust loobumist üksikute, hoonestuse

vahele jäävate tühjade kinnistute puhul. Tegemist on

KOV-le antud võimalusega, mis ei kohusta

detailplaneeringu koostamisest loobuma. Sellise

regulatsiooni kehtestamise põhjuseks oli mh asjaolu,

et sellistele kinnistutele ühe hoone rajamisel puudub

üldjuhtudel suurem avalik huvi ning see rajatakse

eeskätt erahuvides. Halduslepingut saab PlanS

kohaselt sõlmida vaid rajatiste osas mille puhul saab

eeldada ka suurema avaliku huvi olemasolu. Seega

on selliste ehitiste puhul sobivamaks lahenduseks

detailplaneeringu koostamine mitte

projekteerimistingimuste andmine. DP koostamine

annab avalikkusele parema võimaluse protsessis

osalemiseks, samuti on detailplaneeringu puhul

isikutele tagatud kohtus vaidlustamise õigus ka

avalike huvide kaitseks.

10. Eesti Planeerijate

Ühing

15.09.2023 e-kiri

1. Peame vajalikuks ka sotsiaalmeedia sissetoomist olulise suhtluskanalina. Samuti

peame vajalikuks sätestada, et kaasamine on asukoha- ja objektipõhine – iga

olukorra puhul tuleb kaaluda asjakohaseid kaasamisviise. Kaaluda tuleks vajadust

reguleerida elektroonilise teate sisu, näiteks tuues vajaduse anda teates otselink

planeeringumaterjalidele, mitte viide ülemlehele.

Selgitus.

Digikanalid on avalikustamise puhul eelistatumad.

Samas KOVil on võimalik otsustada, milliste

suhtluskanalite kaudu teateid täiendavalt

avalikustada, et need vajaliku sihtgrupini jõuaksid.

Lähtuvalt asjaolust, et PlanS VTK-s (p 1.3.) juba

teemat käsitleb, kaalume teie ettepanekuid täpsemalt

eelnõu ja seletuskirja koostamise protsessis.

2. Vastuvõtmise ja sellele järgnevast avalikustamise etapist loobumine. Jääb

segaseks, kuidas toimub planeeringu avalikustamine – kas planeeringu korraldaja

vahetab lihtsalt oma kodulehel planeeringulahenduse versioone ja annab sellest

teada? Samuti kaasneb selle ettepanekuga ministeeriumis toimuva järelevalve

ärajäämine, mille mõju ei ole hinnatud. Vajaduse korral kaaluda algatamisest

loobumist, kuid sel juhul tuleb läbi mõelda planeeringuala määramise ja

teavitamisega seotud teemad.

Arvestatud.

Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s

muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku

omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures

vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt

PlanS VTK p 1.4.). Ühtlasi oleme võtnud tööplaani

kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringutele

algatamise taotluse nõuete määruse kehtestamine

(PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et planeeringute

algatamise menetlust lihtsustada.

3. Kaaluda tuleks, kas mõistete aktuaalsena püsimiseks oleks võimalik

planeerimisseaduses sätestada volitusnorm nt ministri määruse vormis, mis

võimaldaks paindlikumat terminoloogia ajakohastamist. Õigusi piiravad ja seadust

selgitavad mõisted on vajalik defineerida seaduses.

Teadmiseks võetud.

Ettepanekust ei ilmne, milliseid termineid on silmas

peetud, seega ei ole võimalik hetkel küsimusele

konkreetset hinnangut anda.

4. Läbi tuleks mõelda üleriigilise planeeringu suuniste KOVile kohaldava

planeeringute “vaheetapi” olemus. Üleriigilise planeeringu osa- ja

teemaplaneeringud (ÜRPTOP) ei pruugi riigi territooriumi täielikult katta, mistõttu

vahetasand realiseerub vaid osade teemade ja piirkondade lõikes. S.t et ka

üleriigilise planeeringu ülesannete kohandamist, et need oleks piisavad

üldplaneeringu koostamiseks aladel, kuhu ÜRPTOP ei ulatu.

ÜRPTOPide puhul võib kitsenduste seadmine osutuda vajalikuks ja otstarbekaks,

kuid eeldab selgemat arusaama, millised on pikaajalist maa “broneerimist” nõudvad

ja õigustavad teemad.

Selgitame.

PlanS VTK-s on vastava teema käsitlust saadud

tagasisidest lähtuvalt muudetud ning loobutud

otseselt uue planeeringuliigi loomisest. Selle asemel

keskendutakse seniste planeeringuliikide (üleriigiline

planeering ja maakonnaplaneering) võimaluste

laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate

käsitlemist vajavate teemade osas. Seda, kuidas teie

ettepanekut uue käsitlusega suhestuvad, kaalutakse ja

analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu koostamise

käigus.

5. Et siiski säilitada planeerimisele omane avalikkuse teadlikkus ka erinevate

asukohtade sobivusest, tuleks ruumianalüüsile lisada avalikul arutelul tutvustamise

nõue.

Selgitame.

Lähtudes PlanS VTK-le saadud tagasisidest, on

kavandatud muudatusest loobutud, Asukoha eelvalik

jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, sh jääb

tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade

sobivusest.

6. Veekogu ehituskeeluvööndi vähendamise "lahtisidumine" planeerimisest. Teema

vajab põhjalikku käsitlust. Selgitus.

Teemat ja selle võimalikke mõjusid käsitletakse

põhjalikumalt PlanS muutmise eelnõu koostamise

käigus. Oleme kohtunud Keskkonnaametiga, kes

hetkel ei toeta kehtiva regulatsiooni muutmist, sh

nõusolekute küsimise võimaldamist väljaspool

planeerimismenetlust, v.a vaba ehitustegevuse juhud

ning LKS § 38 lg 4 loetletud erisused, mis on kavas

üle vaadata.

7. ÜP ülesanded tuleks seaduses ka väljakujunenud praktika põhjal seada

prioriteetsuse järjekorda, liikudes nö üldiselt üksikule. See on osaliselt kohapõhine,

aga mingid teemad on kõikides KOVides primaarsemad kui teised ja need võiks

olla loetelus eespool: nn klassikalised ÜP teemad, mis üldjuhul prioriteedid ning

seejärel kohapõhiselt varieeruvad teemad.

Teadmiseks võetud.

Kuna ettepanek on üldine ega sisalda konkreetset

ettepanekut millest saaks lähtuda üldplaneeringu

ülesannete prioriteetsuse järjekorda seadmisel, ei ole

hetkel võimalik selle kohta hinnangut anda.

8. KOV õigus avalike veekogude planeerimiseks. Nõustume muudatusega, vastav

teema kerkis ka mereala planeeringu koostamise raames. Peame oluliseks rõhutada,

et asjakohased muudatused tuleb viia ka teistesse õigusaktidesse, et õigused oleksid

ka realiseeritavad.

Selgitus.

PlanS eelnõu koostamisel vaadatakse üle

asjassepuutuvad seadused jt õigusaktid ning

vajadusel esitatakse ettepanekud nende muutmiseks.

9. Teeme ettepaneku lisada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP)

ruumianalüüsile avaliku tutvustuse nõue, et tagada avalikkuse teadlikkus erinevate

asukohtade eelistest ja kitsaskohtadest. Alternatiivina tuleks kaaluda võimalust jätta

lahtiseks, millisest KOV EP etapist võib loobuda, kas asukoha-valikust või

detailsest lahendusest, kuna see on seotud KOV EP iseloomuga.

Teadmiseks võetud.

Oleme muutnud probleemi käsitlust.. Asukoha

eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest,

sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate

asukohtade sobivusest. Esitatud alternatiivset

ettepanekut kaalume täpsemalt PlanS eelnõu

koostamise käigus.

10. Lisaks peame vajalikuks järgnevate teemade lisamist VTK eelnõusse.

10.1. Termini “planeerija” sidumine kutsetunnistusega. Lähtudes teadmisest, et

hetkel puudub Eestis terviklik ruumilise planeerimise õppekava, peame vajalikuks

eemaldada määratlusest konkreetsed erialad ja piirduda planeerija kutse- tunnistuse

nõudega. Kutsetunnistus võimaldab planeerija planeeringute kvaliteeti tõsta ning

ühtlustada planeerijate oskusteavet ja kujundada professiooni.

Mitte arvestatud.

PlanS VTK terminite sisustamisel sellises

täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus

arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub

terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning

pealekasv planeerijate osas on kasin, omab

kutsetunnistusega planeerija termini sidumine

positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende

oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda

probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,

vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud

kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi

halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi

lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle

nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise

planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on

võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi

loomine on vajalik. Lisaks eelnevale juhime

tähelepanu siinkohal sellele, et planeeringute sisulise

kvaliteedi eest vastutab lõplikult planeeringu

koostamise korraldaja, kes mh peab tagama selle, et

planeeringulahendus vastab õigusaktidele ja

planeeringu eesmärgile. Seetõttu on lisaks

haridussüsteemi parendamisele oluline tegeleda

läbivalt ka planeeringu koostamist korraldavate

ametnike pädevuse tõstmisega valdkonnas.

10.2. Üleriigilise planeeringu roll vajab tugevdamist, et tagada riigi pikaajalise

ruumivaate elluviimine mitte ainult läbi järgnevate planeeringute, vaid ka

valitsusasutuste ruumiotsuste. Otstarbekas on meie hinnangul muuta riigieelarve

seadust, lisades üleriigilise planeeringu sarnaselt riigi pikaajalise arengu-

strateegiaga (või sellega seostatult) strateegiliste arengu- dokumentide nimistusse.

Samaaegselt tuleks kaaluda üleriigiliste planeerimissuuniste andmise muutmist

vähem aega nõudvaks ja paindlikumaks tuginedes nt Taani kogemusele. Lisaks

väärib (juriidilist) analüüsi üleriigilise planeeringu kehtestamine riigikogu, mitte

vabariigi valitsuse poolt.

Osaliselt arvestatud.

PlanS eelnõu koostamisel hinnatakse üleriigilise

planeeringu rolli ja vajadusel tugevdatakse seda.

Konkreetseid ettepanekuid kaalutakse ja

analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu ja seletuskirja

koostamise käigus, sh analüüsitakse vajadust teiste

seaduste ja õigusaktide muutmiseks.

10.3. PlanS järelhindamise raames välja pakutud planeeringu kooskõlastamise

etapis kolmandatelt isikutelt arvamuse küsimisest loobumine. Kooskõlastamise

eesmärk on anda valitsusasutustele võimalus kontrollida planeeringu vastavust

valdkondlikele õigusaktidele, kolmandate isikute arvamus ei ole samas kaalus.

Mitte arvestatud.

Üldjuhul on kolmandad isikud need, kelle õigusi ja

huve planeering võib puudutada, mistõttu peavad

olema nad igal juhul kaasatud ning peavad olema

võrreldes teiste osapooltega n-ö eristaatuses.

Rõhutame, et arvamusega arvestamine ei ole

kohustuslik, küll aga annab sisendi parima

planeeringulahenduse saavutamiseks ning tagab selle,

et osapooled oleksid menetlusse kaasatud ja saaksid

enda huve ja õiguseid protsessi käigus kaitsta.

10.4. PlanS järelhindamise raames välja pakutud ministeeriumis planeeringute

heakskiitmise etapi ärajätmine. Heakskiitmise rolliks on tänasel päeval kujunenud

planeeringu õiguspärasuse kontrollimine, mis ei tohiks olla ministeeriumi, vaid

kohaliku omavalitsuse ülesanne. Nii võtab kohalik omavalitsus vastutuse

planeerimisprotsessi ja planeeringu lahenduse sisulise kvaliteedi eest, olles ühtlasi

juba praegu ka kohtus kohustatud planeeringut kaitsma. Heakskiidu protsess on

sageli praktikas oluliselt aeganõudvam kui nt planeeringu vastuvõtmine ja

avalikustamine ning selle sisuline vajadus on kaheldav. Heakskiitmise protsessi

asemel võiks olla lepitusmenetlus, kus ministeerium erapooletu osapoolena kuulab

ära arvestamata jäetud ettepanekute tegijad ning omavalitsuse. Madalama astme

planeeringu vastavust kõrgemal asuvate planeeringutega (nt ÜP vastavus MPle ja

ÜRPile) võiks ministeerium hinnata kooskõlastamise faasis - st ministeerium võiks

lisada kooskõlastajate hulka.

Mitte arvestatud.

Heakskiitmise menetlusest senisel kujul, s.o

planeeringu õiguspärasuse kontroll ja arvestamata

jäetud ettepanekuid esitanud isikute ja KOV

ärakuulamine) ei ole kavas loobuda. Märgime, et ka

täna viiakse järelevalve käigus läbi nn

lepitusmenetlus, samuti kontrollitakse ka madalama

astme planeeringu vastavust kõrgemal asuvate

planeeringutega.

10.5. Rohevõrgustiku ja metsade kaitsetingimuste seadmine.

a. Valminud on analüüs https://keskkonnaportaal.ee/et/node/5873 millest

järeldub, et õigusnormid ei toeta hetkel rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu

ei peeta seatud kasutustingimustest piisaval määral kinni, ning tehakse ettepanek

kogu rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika üle vaadata. Eriti murettekitav

on metsaseadusest tulenev regulatsioon (§ 231) , mille kohaselt saab KOV

planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie

Selgitus.

Konkreetse rohevõrgustike toimivuse tagamisega

seonduv on arutlusel olnud KliM ja ReM

omavahelistel kohtumisel ja kavandamisel on ka

vastavad seadusemuudatused. Oleme seisukohal, et

KOV pädevuses on üldplaneeringus (ÜP) reguleerida

metsaaladega seonduvat ka muudel alustel, kui

tegemisel langi suurusele ja raievanusele vaid kokkuleppel maaomanikuga.

Planeeringuga kitsenduste seadmise eelduseks ei saa olla maaomaniku nõusolek.

Samuti on eelnimetatud säte vastuolus PlanSiga, mis annab võimalused kehtestada

omandiõiguse kitsendusi maaomaniku nõusolekuta (küll maaomaniku arvamust ära

kuulates).

b. Lahendamata on seaduse tasandil, kas ja kui palju saab KOV määrata riigi-

ja erametsi KAH aladeks ja seada nendele kaitse- ja kasutustingimusi. Puhkemets

on üks osa puhke- ja virgestusaladest, millelel saab PlanS kohaselt kitsendusi

seada. Puhkemetsa mõiste võiks olla defineeritud seaduse tasandil.

viidatud MS § 231. Nõustume, et omanikuga

kokkuleppele jõudmise nõue ei ole kooskõlas PlanS -

s sätestatuga, mis samas olukorras ehk samadel

eesmärkidel piirangute seadmiseks kokkuleppele

jõudmist ei nõua. Kaalume muudatuse vajadust ja

sisu eelnõu koostamise käigus. KAH aladega

seonduv on kavandatud lahendada metsaseaduse

muutmise raames.

10.6. Täpsustada tuleb üldplaneeringu ülevaatamise eesmärki. Hetkel jääb §-st 92

mulje, et tegemist on lihtsalt aruandlusega, kuid sõnastatud peaks olema eesmärk ja

tulemus, st kohustus ülevaatamise tulemuste alusel kaaluda, kas üldplaneering on

endiselt asjakohane ja vajadusel algatada uus üldplaneering.

Selgitus.

PlanS § 92 lg 2 näeb mh ette kohustuse ülevaatamise

käigus planeeringu elluviidavust, mis haakub ka

selgelt planeeringu asjakohasuse küsimusega.

Selgitame, et tegemist on halduse sisese toiminguga

hindamaks uue üldplaneeringu algatamise vajadust.

Kui planeering pole muutunud olukorra vmt asjaolu

tõttu enam elluviidav tuleb algatada uus ÜP.

11. Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikat-

siooni Liit

15.09.2023 nr 5.1-

1/97

1. PlanS-i tuleks sõnaselgelt kirja panna, et sidetaristu on oluline tehnovõrk, mis on

iga hoone ja iga transporditaristu planeerimise oluline osa. Planeerimisel on vajalik

arvestada ka sidelahendusega, nii nagu on elektri, veevarustuse ja muu tehnovõrgu

osad kohe kohustuslikult planeeritud.

Selgitus.

Kaalume konkreetset ettepanekut eelnõu koostamise

käigus terminite sisustamisel, lähtuvalt PlanS VTK p

1.5.

2. Täiendada PlanS § 75 (Üldplaneeringu ülesanded) sideehitistega ning sõnastada

ringi § 75 lg 1 p 3, lisades vähemalt kohustuslikud tehnovõrgud.

3. Muuta sarnaselt ka PlanS § 56 (Maakonnaplaneeringu ülesanded) loetelu: /…/

a) Alternatiivse ettepanekuna tehnovõrgud eraldi punktina. Nt: PlanS § 56 lg 1 p

2.1) sideehitiste võimaliku asukoha määramine.

Mitte arvestatud.

PlanS § 75 lg 1 p 3 kohaselt on tehnovõrkude ja -

rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine. Seega kehtib see kõigi

planeeritava tehnovõrkude, sh sidetaristu puhul.

Vt ka eelnev selgitus.

4. Täiendada VTK punktis 4.1.5 nimetatud õigusakti ehk PlanS § 4 lõige 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrust nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

Teeme ettepaneku kaaluda siia lisada MKM-i sideosakond või Kliima-

ministeeriumi ehitusosakond, kui planeeritakse riigiteed või planeeringuga

kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis või raudteed või muud olulise

tähtsusega maanteed.

Mitte arvestatud.

Dubleerimine pole meie hinnangul põhjendatud. Nii

Transpordiamet kui Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet on nende taristuobjektide

kooskõlastajateks planeerimismenetluses määranud

vastavad ministeeriumid ise (määrus valmis koostöös

erinevate osapooltega ja vastavad ametid on

nimetatud ministeeriumide valitsemisalas ), sh KliM

on juba kooskõlastaja kui kavandatakse avaliku

raudtee rajamist. Eristatud ei ole ka sisuosakondi,

seetõttu ei ole ka põhjendatud eraldi välja tuua,

milliste osakondadega täpselt on kooskõlastamine

vajalik. See otsustatakse ministeeriumisiseselt.

5. Täiendada VTK punktis 4.1.6 nimetatud EhS § 3 lõige 5 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrust nr 57„Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused“ /…/

Selgitus

Kaalume ettepanekut eelnõu koostamise käigus ja

edastame ettepaneku KliM-e kui EhS ja selle

rakendusaktide muutmise eest vastutavale

ministeeriumile otsustamiseks.

6. Alternatiivselt palume VTK raames kaaluda võimalust siduda tehnovõrkude

valmisehitamine hoonetele kasutusloa andmisega ning lisada kasutusloa

väljastamiseks nõutavate eeltingimuste juurde tehnovõrkude väljaehitamise osa.

Selgitus

See ei ole PlanS raames lahendatav küsimus, vaid

EhS alusel lahendatav küsimus. Seega kuulub

eelkõige KliM-i pädevusse. Kaalume ettepanekut

eelnõu koostamise käigus ja edastame ettepaneku

KliM-e kui EhS muutmise eest vastutavale

ministeeriumile otsustamiseks.

12. Tartu Linnavalitsus

15.09.2023 nr 9-

6.2/11308

1. Palume korrigeerida PlanS § 8 lõike 1 põhimõtte sõnastust ja täiendada seda

ehituspärandi kaitsega järgmiselt: „Planeeringuga tuleb luua eeldused

kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva

ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,

säilitades olemasolevaid väärtusi ja ehituspärandit.“.

Selgitus

Ehituspärand on osaks olemasolevatest väärtustest,

mille säilitamine on põhimõttena toodud, kuid

kaalume selle lisamist põhimõttesse.

2. Teeme ettepaneku jätta tiheasustusalade määramine ÜP tasandi ülesandeks või

määratleda tiheasustusalade tunnused seaduse tasandil, et ka väljaspool

planeeringumenetlust saaks sellele vastavalt tiheasustusega alade piire muuta

sõltuvalt sellest, kuidas ÜP-s kavandatud arengusuunad ellu viiakse (sh küla,

aleviku, alevi või linna kui asustusüksuse piire muudetakse).

Selgitus

Tiheasustusala LKS § 38 lg 1 p 3 tähenduses on linn

ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletav

kompaktse asustusega ala. Nende alade määramine

ongi PlanS § 75 lg 1 p 27 kohaselt juba täna ÜP

ülesanne.

3. Tartu linn on nõus avalikust väljapanekust ette teatamise aja lühendamisega 14-lt

5-le päevale. Veebilehel teavitamise puhul on oluline, et materjalid oleks samas

teate juures lingina. See võiks lihtsustada materjalide kättesaadavust kui oleks

kohustus, et teate juures peavad olema kättesaadavad ka planeeringu materjalid.

Arvestatud.

4. Algatamise ja vastuvõtmise etappidest loobumine ei too kaasa ajalist võitu

planeeringumenetluses. Pigem see suurendab halduskoormust, kui ei ole selgeid

etappe avalikustamiseks ja vastuväidete esitamiseks. Etappide kaotamine sisuliselt

ei anna ajavõitu, kuna sama töö on nagunii vaja ära teha ja pigem võib see muuta

ebaselgemaks, kui kaugel asjad nö on. Samuti on vajalik mingis vormis fikseerida

seis, mis ajahetkel saadetakse/esitatakse avalikkusele lahendus arvamuse

andmiseks. Selline toiming võiks olla halduse sisene ega pea tingimata olema

tehtud haldusakti vormis.

Arvestatud.

Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s

muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku

omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures

vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt

PlanS VTK p 1.4.). Ühtlasi ei ole PlanS VTK

käsitlusse lisatud algatamise etapist loobumist, vaid

oleme võtnud tööplaani kohaliku omavalitsuse

üksuse planeeringutele algatamise taotluse nõuete

määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et

planeeringute algatamise menetlust lihtsustada.

5. Avalikul väljapanekul esitatakse arvamusi ka KSH aruande ja selle läbiviimise

puuduste kohta ning see võib tähendada, et aruannet on vaja muuta või täiendada.

Seetõttu tuleks selgemalt PlanS § 86 tekstis öelda, et planeering koos aruandega

suunatakse väljapanekule.

Selgitame.

Vastuvõtmise otsusega kinnitatakse, et

planeeringulahendus on KSH aruande tulemusi

arvesse võtnud ehk KSH on nö selleks hetkeks

valmis saanud. Juhul kui avalik väljapanek tingib

vajaduse KSH-d muuta, siis ei ole see ka kuidagi täna

takistatud. Märgime, et KSH on planeeringu lisa (vt

PlanS § 3 lg 4), mis tuleb alati koos planeeringuga

avalikustada.

6. Avalikustamine peaks olema fikseeritud ajavahemik, kuna KOVide

haldussuutlikkus ja avatus on erineval tasemel. Samuti on nii lihtsam teha riiklikku

järelevalvet, kui etapid on fikseeritud. Küll aga võiks mõelda muudatusi punktis 3

viidatud teate sisule ja tähtaja lühendamisele.

Selgitame.

Avalikustamine on kehtivas PlanS-is fikseeritud

ajavahemik, s.o sõltuvalt planeeringuliigist kas 14

päeva või 30 päeva, millest 45 päeva jooksul pärast

avaliku väljapaneku lõppemist tuleb korraldada

avalik arutelu. Sel ajavahemikul on võimalik kõigil

huvilistel planeeringuga tutvuda ja selle kohta

arvamusi ja ettepanekuid esitada.

7. Ka taotlejale peaksid kehtima konkreetsed tähtajad või vastasel juhul lõpetatakse

koostamise menetlus. Mitte arvestatud.

HMS näeb ette võimaluse taotluse läbi vaatamata

jätmiseks kui isik jätab koos taotlusega esitamata

nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on

muid puudusi, kuid sellisel juhul tuleb anda võimalus

ja määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning

selgitada, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata

jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi

vaatamata (HMS § 15 lg 2). Kui puudust ei

kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse

läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3).

8. Menetluseks kuluva aja vähendamiseks võiks kaaluda avalikule arutelule

kaasatavate ringi vähendamist. Mitte arvestatud.

Isikutel, kes soovivad olla menetlusse kaasatud ning

isikud, kelle õigusi ja huve võib planeeritav tegevus

puudutada peab olema võimalus menetluses osaleda.

See on PlanS-i läbiv põhimõte ja seda muuta ei ole

kavas.

9. Realiseeritud ehk ellu viidud planeeringut peab olema võimalik ka kehtetuks

tunnistada. Mitte arvestatud.

Märgime, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast

(lahend 3-20-19) ei ammendu detailplaneering

ehitusloa realiseerimisel, vaid planeeringuga

hõlmatud alal on võimalik ehitusõigust realiseerida

korduvalt (nt lammutades varasema ehitise ja

ehitades uue). Seega oleme seisukohal, et DP

kehtetuks tunnistamine vaid põhjusel, et planeering

on ellu viidud, ei ole piisav. Küll aga kaalume

detailplaneeringu kehtetuks muutumise regulatsiooni

kehtestamist juhul, kui detailplaneering on nn

aegunud ega saa seetõttu olla lähiaastate

ehitustegevuse aluseks.

10. Praktikas on probleeme krundi juhtotstarvete, katastriüksuse sihtotstarvete ja

ehitise kasutamise otstarvete sisu mõistmise ja omavahelise kooskõlaga, mistõttu

tuleks neid termineid defineerida. Tuleb kaaluda, kas need terminid sisustatakse

õigusaktis või mujal juhendmaterjalides.

Arvestatud.

Kogu sellekohane regulatsioon on kavas üle vaadata,

lähtudes PlanS VTK p 1.4.

11. Teeme ettepaneku kaaluda selliste terminite nagu "ruumiline terviklahendus" ja

"põhilahendus" mõistete selgemat ja täpsemat avamist kas õigusakti tasandil või

erialases juhendmaterjalis, kuna planeeringute koostamise protsessis tekitab

segadust, millist täpsusastet peetakse silmas terviklahenduse puhul ja mida hõlmab

põhilahendus.

Selgitus.

Kas neid mõisteid on vajalik avada seaduse tasandil

vajab täiendavat analüüsimist seaduseelnõu

koostamisel.

12. Üksikute kruntide detailplaneeringute ja ühe omavalitsuse üldplaneeringu

kaudu ei saa lahendada suurema ala transpordivõrgustikku. Samuti ei pruugi

naaberomavalitsuste ÜP-d selles osas nö kokku joosta, kui üksteise arvamustega ei

arvestata. kas on mõistlik kavandada omavalitsusüksuste piirialasid tõhusamal

viisil, et kaasnevad mõjud naaberalade elanikele ja taristule oleks hinnatud ja kulud

selleks kavandatud selle KOVi poolt, kelle jaoks on taristutes muudatuste tegemine

eelkõige vajalik (isegi kui see asub teise KOVi territooriumil). Lisaks on

detailplaneeringute puhul probleemiks halduslepingutega tee jms rajatiste

väljaehitamise kohustuse üleandmine – KOV, kes planeeringut menetleb, ei saa üle

anda tee välja- ehitamise kohustuse finantseerimise kohustust, mis tekib teise

omavalitsuse territooriumil.

Selgitus.

Sellises olukorras võiks üheks lahenduseks olla

tihedama koostöö tegemine naaberomavalitsusega, et

vajalikud planeeringud saaksid algatatud võimalikult

sarnases ajavahemikus ning halduslepingud taristu

välja ehitamiseks sõlmitud. Eraldi õiguslikke

muudatusi, mis võimaldaksid nt ühe DP algatamist

erinevate KOV-ide territooriumil, et selliselt

lahendada neid praktikas tõusetunud probleeme, pole

kavas teha.

13. Ehituskeeluvööndi vähendamise/suurendamise menetlus võiks olla võimalik nii

planeeringumenetluses kui ka väljaspool seda üksikute nõusolekute alusel sõltuvalt,

kas ehitusõiguse andmiseks on planeeringu koostamine vajalik. Juhul, kui see

toimub planeeringumenetluses, peab Keskkonnaameti nõusolek olema antud selle

algusetapis mitte vahetult enne kehtestamist, kuna nt üldplaneeringu puhul on

territoorium suur ja võtab see ajaliselt liiga kaua aega. Siiski märgime, et

Selgitus.

Arutame neid teemasid koostöös Keskkonnaametiga

täiendavalt PlanS eelnõu koostamise käigus, lähtudes

PlanS VTK p 1.9.

planeeringumenetlusest väljaspool Keskkonnaameti poolse nõusoleku andmine ei

tohiks käia KOVist mööda minnes, vaid ikka koos konkreetse ehitussoovi

menetlusega (koos projekteerimis- tingimuste või ehitusloa või ehitusteatise

menetlusega), kuna tiheasustusalal võib see mõjutada ruumilist keskkonda enam

kui hajaasustusega aladel.

14. Võiks olla võimalus, et DP-d muutuvad kehtetuks siis, kui hiljem kehtestatud

ÜP-s on arengusuunad muutunud mingi aja möödudes (ilma KOVi jaoks

kahjunõuet kaasa toomata).

Mitte arvestatud.

Sellist võimalust, et ÜP kehtestamisega muutub alal

kehtiv DP kehtetuks, ei ole kavas sätestada, sest see

läheb vastuollu senise PlanS mõttega, mille kohaselt

saab sama liigi planeeringut muuta vaid samaliigilise

planeeringuga. Kahjunõude esitamise võimalus jääb,

sest sellist välistust ei saa seaduse tasandil sätestada.

15. Vajalik oleks ka muu taristu maks. Nt on probleemiks, et suurema ala puhul ei

ole võimalik teede rajamise kulusid arendajate vahel jagada kui planeeringuid ei

koostata üheaegselt.

Selgitus.

Maksuküsimusi ei ole võimalik PlanS-iga

reguleerida. Samas oleme tellinud analüüsi sotsiaalse

taristu ja sellega seotud probleemide lahendamiseks,

mille raames analüüsitakse mh uute maksudega

seotut. Täpsemalt analüüsitakse teemat eelnõu

koostamise raames.

16. Võiks olla võimalus ÜPsse muudatusi teha ilma kohtuotsuseta haldusorgani

enda algatusel põhjendatud juhul, sest HMS seda võimaldab aga PlanS § 93 lg 4

sellest ei räägi. Pole ju mõtet kohtuvaidlust pidada, kui KOV ise oma eksimusest

aru saab ja on nõus nt mingi piirangu või kitsenduse tühistama/ära muutma

põhjendatud taotlusel, kui see kolmandate isikute õigusi ei riiva.

Selgitus.

PlanS mõttega ei ole kooskõlas planeeringu

korrigeerimine avalikust kaasamata. See tähendab, et

KOV ei saa meelevaldselt asuda planeeringut oma

äranägemise järgi muutma. Ka kohtus on võimalik

kompromiss leida, misjärel saab ÜP korrigeeritud

lahenduse osas uuesti avalikustada. Lisaks võib olla

vajalik KSH muutmine või mingis osas ka uue

hinnangu tegemine. Samas märgime, et HMS-st

tulenev võimalus ilmse ebatäpsuse parandamiseks (vt

HMS § 59).

17. Ebaselge on, kuidas kajastada EKV piiri ÜP-s, kuna need andmed on ajas

muutuvad ja nt Keskkonnaamet ei andnud EKV vähendamise taotlustele heakskiitu,

aga ÜP-s kajastub taotletud seis mitte heakskiidu saanud seis. Seega on mõistlik, et

nn alusandmed (ja nt EKV vähendamised, suurendamised) on interaktiivselt ja

pidevalt muutuvana kaardikihil koos ÜP kaartidega. Seni on Keskkonnaamet (ja ka

teised riigiasutused) nõudnud mitmete ajas muutuvate alusandmete kajastamist

planeeringu joonisel pdf formaadis, mis ei ole ajas muutuvana võimalik ajakohane

Selgitus.

Kaalume küsimust PLANK arenduste kavandamisel.

hoida. Seega on jätkuvalt teemaks, kuidas (digiallkirjastatud) planeeringusse

muudatusi sisse viia saab ja kas PLANK annab sellel lahenduse tulevikus.

18. Planeerija kutsetunnistusega seoses kavandatavad muudatused. Leiame, et see

ei taga planeeringu kui haldusakti kvaliteeti, kuna töö on tellija st arendaja nägu

ning lõpuks vastutab planeeringu sisu eest omavalitsus, kes selle kehtestab.

Põhjendusi, kaalutlusi lahendusele peavad välja mõtlema aga enamasti KOV

ametnikud, tihtipeale on sõnastuse osas ka juristi pilku vaja, kuna haldusakt ehk

kehtestamise otsus peab olema kooskõlas planeeringu materjalidega. Planeerija

kutsetunnistuse saamiseks esitatakse planeeringud, mis võivad olla suuresti KOVi

poolt sisustatud. Kindlasti ei pea paika, et üksnes kutsetunnistuse saanud isik oskab

planeeringuid koostada. Hariduse alusel planeerija kutse määramisel peame

vajalikuks välja tuua, et ka iga arhitekt ei oska ala ja planeeritavat laiemalt hinnata,

jäävad liiga ehitise (projekti) keskseks.

Arvestatud.

PlanS VTK-s terminite sisustamisel sellises

täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Nõustume, et

KOV kui planeeringu koostamise korraldaja vastutab

sisuliselt planeeringu kvaliteedi eest ning planeerija

termini sidumine kutsesüsteemiga ei aita kaasa

planeeringute kvaliteedi tõstmisele.

19. Õigusnormid ei toeta hetkel rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu ei peeta

seatud kasutustingimustest piisaval määral kinni, ning tehakse ettepanek kogu

rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika üle vaadata. Eriti murettekitav on

metsaseadusest tulenev regulatsioon (§ 231), mille kohaselt saab KOV

planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie

tegemisel langi suurusele ja raievanusele vaid kokkuleppel maaomanikuga.

Planeeringuga kitsenduste seadmise eelduseks ei saa olla maaomaniku nõusolek.

Samuti on eelnimetatud säte vastuolus PlanSiga, mis annab võimalused kehtestada

omandiõiguse kitsendusi maaomaniku nõusolekuta (küll maaomaniku arvamust ära

kuulates).

Selgitus.

Konkreetse rohevõrgustike toimivuse tagamise

teemat on ReM ja KliM vahel arutatud ja

kavandmisel on ka teemat täpsustavad muudatused

õigusaktides. Oleme seisukohal, et KOV pädevuses

on ÜPs reguleerida metsaaladega seonduvat ka

muudel alustel, kui viidatud MS § 231. Nõustume, et

omanikuga kokkuleppele jõudmise nõue ei ole

kooskõlas PlanS -s sätestatuga, mis samas olukorras

ehk samadel eesmärkidel piirangute seadmiseks

kokkuleppele jõudmist ei nõua.

20. Seaduse tasandil on lahendamata, kas ja kui palju saab KOV määrata riigi- ja

erametsi KAH aladeks ja seada nendele kaitse- ja kasutustingimusi. Puhkemets on

üks osa puhke- ja virgestus- aladest, millele saab PlanS kohaselt kitsendusi seada.

Puhkemetsa mõiste võiks olla defineeritud seaduse tasandil.

Selgitus.

Kohalikele kogukondadele ja elanikele olulised

kõrgendatud avaliku huviga metsaalad lepitakse

kokku kohaliku omavalitsusega üldplaneeringu

koostamise käigus. Tänane kehtiv PlanS võimaldab

puhkemetsa puhke- ja virgestusalade alla hõlmata.

Kui puhkemets defineeritaks seaduse tasandil oleks

selleks sobiv seadus metsaseadus, mille muudatused

on meile teadaolevalt ka kavandamisel,

21. Teeme ettepaneku sätestada PlanSis erisus KAHOSe tavaregulatsioonist, mis

võimaldaks proportsionaalsuse põhimõtet arvestades nõuda ka ehitusõiguse

määramisel osa maa-alast tasuta avalikes huvides avalikku kasutusse või KOVi

omandisse andmist. Lisaks märgime, et kuigi PlanS näeb ette võimaluse

eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala

Mitte arvestatud.

Ei toeta erisuste tegemist, kuna avalikes huvides

omandamist reguleerib KAHOS, mille välja

töötamise üks peamisi eesmärke on ühetaoliste

menetluste kohaldamine olukordades, kus muud

avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimist, siis KAHOS § 4 ei

anna otsesõnu selget alust sellise maa sundkorras omandamiseks.

võimalikud lahendused ei ole andnud avalike huvide

tagamisel vajalikku tulemust. Lisaks ei saa

planeeringust tekkida KOVile nõudeõigust maa

üleandmiseks, vaid see saab toimuda üksnes poolte

kokkuleppel. Märgime, et kuigi KAHOS §-s 4 ei ole

sellist alust otsesõnu toodud, ei ole puhkealade

kavandamiseks võõrandamine KAHOS alusel ka

välistatud – lisaks § 4 lg-s toodud konkreetsetele

punktide on võimalik võõrandamine ka muudel

seaduses sätestatud juhtudel, seega ka PlanS

erinevate normide koosmõjus (nt PlanS § 126 lg 1 p

19 ja p 20).

22. Võimalusel palume asendada KAHOS § 4 lg 12 sõna "puhkepargi" sõnaga

"puhke- ja virgestusala". Avalikud haljasalad ei ole ainult puhkepargid, vaid võib

olla ka puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa,

pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Rohealadel

asuvad metsad tuleb säilitada.

Teadmiseks võetud.

Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt

PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse

vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks.

13. Eesti

Maastikuarhitektide

Liit

15.09.2023 nr

20230915-1

1. Teeme ettepaneku, et lisaks kliimamuutuse leevendamisele viitaks täiendatud

põhimõte ka kliimamuutuse ennetamisele ehk rohepöörde läbiviimise vajadusele. Arvestatud.

2. Eraisikute teavitamise vajaduse korral tuleks seda teha läbi eesti.ee ning

juriidiliste isikute puhul läbi nende äriregistri kontaktaadressi – isikul peaks olema

endal elementaarne kohustus tagada, et info jõuaks temani.

Selgitus.

See võimalus on KOV-il ka praegu olemas ning selle

rakendamist toetab ka HMS.

3. Millal ja kuidas planeeringu korraldaja planeeringulahendust avalikkusele esitleb

ning kuidas see oleks ajasäästlikum tänasest avalikustamisest. Kuna planeerimine

on suures osas poliitiliste valikute tegemine, ei tohiks avalikustamisele suunamise

üle otsustada ainult ametnikud. Olulise vaheotsuse ärajätmine vähendab

märgatavalt planeeringumenetluse süsteemsust ning muudab menetlusest ülevaate

saamise keerulisemaks. Kui jääb ära järelevalve ja planeeringuvaidluste

lahendamise menetlus, tuleks hinnata mõju kohtusüsteemile, sest

planeeringulahenduse vaidlustamise ainsaks võimaluseks jääks selle kohtusse

kaebamine.

Arvestatud.

Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s

muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku

omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures

vastuvõtmise menetlusetapist loobumist.

Heakskiitmise menetlusetapist ei ole KOV

planeeringute puhul kavas loobuda. Nõustume, et

selle menetlusetapi ära jätmisel oleks vaidluste

suurenemisel mõju kohtusüsteemile.

4. Kas võimalik tasu planeeringu menetlemise eest on pigem sümboolne, nagu on

ehitusloa lõiv, või on kavas tasu eest rahastada nii planeeringu koostamist kui ka

menetlemist koos kõigi kuludega. Viimasel puhul ulatuks detailplaneeringu tasu

vähemalt mitmekümne tuhande euroni, mis ei oleks mõistlik. Ehitusloa lõivu

sarnase tasu võtmine ei leevendaks oluliselt ressursipuudust, kuid võiks vähendada

nö igaks juhuks tehtud planeeringu algatamise taotluste hulka.

Mitte arvestatud.

PlanS VTK probleemi käsitlust muudetud ja

riigilõivu kehtestamise kavast loobutud

5. Maakonnaplaneeringuga kavandati 2016. a tollase parima teadmise kohaselt

elektriühendusi, tänase uue teadmise alusel on tollane lahendus kohatu, kuid ÜP-de

tegemisel tuleb nüüd väga tugevalt põhjendada, miks tehakse teistsugune lahendus.

Selgitus.

Tagasiulatuvalt ei ole varasemalt kokkulepitut enam

võimalik muuta ning uue ÜP koostamisel saab

varasemalt koostatud MP lahendust vajadusel kas

muuta või täpsustada.

6. Kuidas peaks üleriigilises ja maakonnaplaneeringus, mida ei koostata

kinnisomandi täpsusastmes, eristama kinnistuid, mida kitsendatakse. Kuna

kitsenduste seadmisel tuleb tagada kinnistuomanikega koostöö ja hüvitamis-

meetmed, võib see olla planeeringu korraldajale väga suur lisakoormus.

Teadmiseks võetud.

Nõustume, et see on oluline küsimus, mida

kitsenduste seadmise võimaluse loomisel peab

täiendavalt analüüsima. PlanS muutmise vajadus

selgub eelnõu koostamise käigus.

7. Eriplaneeringuga kavandatavate objektide puhul kõige suuremaks

vaidlusteemaks asukoha eelvalik ning selle avaliku arutelu ärajätmine ei ole kaasav

ega demokraatlik lahendus.

Arvestatud.

Oleme loobunud probleemi käsitlusest Asukoha

eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest,

sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate

asukohtade sobivusest.

8. Ehituskeeluvööndis lubatud erandid tuleks üle vaadata. Vähendamise

lihtsustamisel tuleb jälgida, et otsustamisest ei jääks kohalik omavalitsus täielikult

kõrvale – PlanS kohaselt peaks ehituskeeluvööndi vähendamine olema

planeerimisinstrument, millega omavalitsus suunab asustust veekogudele lähemale

või siis vastupidi, veekogudest kaugemale.

Teadmiseks võetud.

LKS-is sätestatud erandid on plaanis koostöös

Keskkonnaametiga üle vaadata, lähtudes PlanS VTK

p 1.6.

9. Oluline on ORME määruse korrigeerimine. Praegu on tuuleenergeetika

planeerimisel selgunud asjaolu, et võrgueeskirjast tulenev nõue lugeda tuulepargi

osaks ka liin põhivõrgu liinini, takistab tuuleenergia planeerimist.

Selgitus.

ORME määrus on paralleelselt PlanS VTK

koostamisega üle vaatamisel. Täpsed

muudatusvajadused selguvad pärast analüüsi

valmimist, eelnõu koostamise käigus.

10. Täpsustamist vajab, mis on DP elluviimise alustamise tingimused, et huvitatud

isikud oskaksid soovi korral vältida detailplaneeringu automaatset kehtetuks

muutumist. Lisaks peab detailplaneeringu automaatse kehtetuks muutumise korral

olema võimalik kehtivusaega pikendada rohkem kui üks kord.

Teadmiseks võetud.

Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt

PlanS eelnõu koostamise käigus.

11. Täiendavalt teeme ettepaneku muuta ja täpsustada järgmisi planeerimisseaduse

sätteid:

a. §-s 6 planeerijale esitatavate nõuete loetelust välja jätta haridusele viitav

osa ning lubada planeeringuid koostada vaid vastava kutsetunnistusega ehk

ruumilise keskkonna planeerija, maastikuarhitekti ja arhitekti kutsetunnistusega;

b. § 140 annab võimaluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks teatud

juhtudel, sh juhul kui detailplaneeringut ei ole ellu viidud, kuid riigikohus on

andnud praegusele seadusele tõlgenduse, et detailplaneeringut on võimalik

Osalisel arvestatud.

a - PlanS VTK terminite sisustamisel sellises

täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus

arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub

terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning

pealekasv planeerijate osas on kasin, omab

kutsetunnistusega planeerija termini sidumine

positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende

oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda

korduvalt ellu viia, mistõttu ei saa kunagi öelda, et detailplaneering on ellu viidud –

see vajab ülevaatamist;

c. maakatastriseaduses puudub planeerimisel vajalik katastriüksuse

sihtotstarve eraõiguslik (piiratud juurdepääsuga) haljasala, mis määratakse näiteks

aiandusühistu krundile – vastav sihtotstarve tuleks lisada.

probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,

vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud

kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi

halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi

lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle

nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise

planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on

võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi

loomine on vajalik.

Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele,

et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab

lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh

peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab

õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on

lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline

tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist

korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega

valdkonnas.

b ja c ettepanekuid kaalutakse ja analüüsitakse

täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus, sh

analüüsitakse vajadust teiste seaduste ja õigusaktide

muutmiseks.

14. Eesti Keskkonnamõju

Hindajate Ühing

15.09.2023

1. Kliimamuutustega arvestamise aspekt vajab eraldi planeerimise põhimõtete juures

välja toomist. Kui kohane, siis võiks sisalduda lisatavas lõikes ka viited kliimat

puudutavate arengudokumentidega arvestamise vajaduse kohta (eeldatavasti 2023. a

lõpus/2024. a alguses jõustuv KEVAD hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika

üleste valdkondade ja meetmete planeerimiseks ning arendamiseks).

Arvestatud.

2. Teavitamise nõuded tuleks siis õigusaktides ühtlustada. Kui Ametlikes

Teadaannetes loobutakse planeeringute ja seega ka nende KSH-de menetlemisega

seonduva teabe avalikustamisest, siis kaob ülevaade läbi viidud ruumiliste

planeeringute KSH-dest. Ametlikud Teadaanded on täitnud siiani KSH-de osas

teatud andmebaasi rolli (hetkel on AT ainus koht, kust on võimalik saada infot läbi

viidud/viidavate KSHde kohta), mida saab kasutada info kogumiseks ja järelduste

tegemiseks KSHde hulga, kestvuse jms kohta. Seega AT teatamise nõude

kaotamisel tuleks leida lahendused planeeringute registri ja KOTKAS KSH

andmekogu sidumiseks vms tehniliseks lahenduseks, et oleks võimalik teha

asjakohaseid infopäringuid ka ruumiliste planeeringute KSHde osas.

Arvestatud.

PlanS VTK probleemi 1.2. käsitlust on muudetud

ning dokument ei sisalda enam ettepanekut loobuda

Ametlikes Teadaannetes avalikustamise nõudest.

3. Kui vastuvõtmise etapp kaotatakse (st kaotatakse ka KSH vastuvõtmine), siis

tuleb läbi mõelda ka ruumiliste planeeringute KSH terviklik menetlus, sh KSH

selgepiiriline lõpetamine. Loogiline on KSH menetlus lõpetada enne kehtestamist

(mitte kehtestamisega samaaegselt), olgu selleks siis kasvõi eraldi uus

menetlusetapp). KSH lõpetamise kohta tuleb teha eraldi otsus/korraldus sarnaselt

strateegiliste arengudokumentide KSH-le. Ühtlasi tuleb selgelt reguleerida, kes

ning mis etapis kontrollib ning kinnitab, et KSH tulemusi on planeeringu

koostamisel arvestatud. Ei poolda avalikustamise ja seega kaasamise etappide

vähendamist/ärakaotamist, mõjude hindamise läbiviimise seisukohast pigem

pooldame avalikkuse suuremat kaasamist erinevates etappides.

Arvestatud.

Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s

muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku

omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures

vastuvõtmise menetlusetapist loobumist.

4. Ei ole nõus, et asukoha eelvaliku etapist ja KSH koostamisest loobutakse riikliku

tähtsusega olulise ruumilise mõjuga objektide puhul. REP objektidel võib just

eeldada asukohavaliku etapi suurt rolli kogu planeerimisprotsessist ja asukohtade

võrdlemise ja kaalumise vajadust koos KSH läbiviimise olulisusega. KSH

läbiviimisest loobumine asukoha valimise etapis on vastuolus KSH direktiiviga.

Arusaamatuks jääb, kuidas saab teha olulise ruumiotsuse (asukohavaliku) ära ilma

avalikkust kaasamata. Asukohavalik on enamasti suurima keskkonnamõjuga otsus

planeeringu juures, seda ei saa teha ilma avalikkust kaasava protsessita.

Väljapakutud muudatus alavääristab tugevalt KSH väärtust ja kaotaks olulise

põhimõtte, millest keskkonnamõjude hindamisel tuleb lähtuda - selleks et mõju

hindamisest oleks kasu, tuleb tegevuste mõju hinnata võimalikult varases

kavandamise etapis.

Arvestatud.

Oleme loobunud probleemi käsitlusest Asukoha

eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest,

sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate

asukohtade sobivusest.

5. Seadusemuudatuse sisseviimine ei tohiks anda signaali, et ehituskeeluvööndi

(EKV) vähendamise lihtsustatud korras läbiviimine võimaldaks ka EKV-d lihtsasti

vähendada või oleks sellevõrra lihtsam. EKV vähendamine peab olema erandlik ja

vajadus põhjalikult läbi kaalutud. Üldplaneeringute ülesannete hulgas peab säilima

võimalus EKV vähendamiseks ja suurendamiseks võrreldes LKS-s sätestatuga. Aga

seda vaid üldplaneeringu tasandil – kuna üldplaneeringu koostamisel ja KSH

läbiviimisel lahendatakse maakasutus suuremas plaanis ning mõju keskkonna

toimivusele hinnatakse laiemas pildis, mis EKV vähendamise üle otsustamisel on

kindlasti vajalik.

Arvestatud.

PlanS VTK punkti käsitlust on muudetud ning LKS-

is sätestatud erandid on plaanis koostöös

Keskkonnaametiga üle vaadata.

6. ORME nimekiri vajab üle vaatamist ja ajakohastamist (hetkel on nimekirjas

mitmeid objekte, mis vajaksid täpsemat või uut künnist või nimekirja lisamist/sealt

eemaldamist. Selleks, et nii REP kui KOV EP protsessid ennast õigustaksid peab

olema veendumus, et ORME nimekirjas olevad objektid on tõepoolest olulise

ruumilise mõjuga ehitised.

Selgitus.

ORME määrus on paralleelselt PlanS VTK

koostamisega üle vaatamisel. Täpsed

muudatusvajadused selguvad eelnõu koostamise

käigus.

7. KOV eriplaneeringu asukoha eelvalik ja KSH I etapi aruanne. Lisaks eeltoodud

punktidele teeme ettepaneku PlanS-is täpsemalt läbi mõelda ja reguleerida KOV

eriplaneeringu koostamisel:

- asukoha eelvaliku sisunõuded ning asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande

omavahelised seosed. Asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima

asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel ja on

välja toodud, et eesmärgiks on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, kuid seejuures

võiks olla selgemalt reguleeritud, siis millised on kaalukriteeriumid või mille alusel

tuleb kaalumine läbi viia ja seega sobivaim asukoht leida (sisunõuded sätestada).

- mis on aluseks/lähtekohaks detailse lahenduse KSH aruande koostamiseks (ilmselt

KSH I etapi aruanne), hetkel PlanS seda ei reguleeri. Varasemalt oli see seos PlanS-

s kirjas. Kuna detailse lahenduse KSH koostamisel KSH programmi koostamise

nõuet ei ole, siis peab olema sätestatud, kust tuleneb KSH ulatuse määramine detailse

lahenduse KSH koostamisel.

Teadmiseks võetud.

Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt

PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse

vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks,

lähtudes PlanS VTK p 1.12.

8. KOV EP kooskõlastamine. KOV eriplaneeringu kooskõlastamisetapp peaks

olema sarnaselt detailplaneeringu ja üldplaneeringu koostamise menetlusele pärast

avaliku väljapaneku ja arutelu toimumist.

Teadmiseks võetud.

Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt

PlanS eelnõu koostamise käigus.

9. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine üldplaneeringutes. PlanS § 75 lg 1 p 30 kohaselt on ÜP ülesandeks

sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

Palume täpsustada, millised on seadusandja ootused ja vajadused selle ülesande

täitmisel? Olemasolevate veehaarete asukohtade info ei ole kuigi usaldusväärne.

Hetkel kehtivas sõnastuses on sanitaarkaitsealaga veehaarete käsitlemise nõue

sisutühi. Kõigi veehaarete sanitaarkaitsealade kuvamine ÜPs ei anna mingit olulist

infot ning sanitaarkaitsealal tegutsemise nõuded on määratud õigusaktidega.

Selgitus

PlanS § 75 lg-s 1 toodud ülesannete puhul on KOVil

kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid neist lahendada

ning lahendamist sisustada. See põhimõte kehtib ka

p-s 30 toodud ülesande puhul. Veehaarde asukohtade

ja nendest tekkivate kitsenduste määramine võib

teatud juhtudel olla vajalik selleks, et tagada

joogiveehaarde kaitse, mille nõue tuleneb

veeseadusest.

10. Täpsemini ja arusaadavamalt tuleks sõnastada ja PlanS muutmise seletuskirjas

kindlasti kirjeldada praegune PlanS § 4 lg 2 p 5. Selgelt peab välja tulema

asjakohaste mõjude ja KSH käigus hinnatavate mõjude omavaheline seos ja

erinevus ja kui planeeringule koostatakse KSH, siis kelle ülesandeks on asjakohaste

mõjude hindamine. Tasuks selgitada, kus ja kuidas peavad hinnatud asjakohased

mõjud olema dokumenteeritud. Kuigi PlanS asjakohaste mõjude hindamise

kohustuse planeerimisalase tegevuse korraldajale paneb, jääb see praktikas seni

sageli tähelepanuta ja osapooltele ka arusaamatuks, seejuures kõigi asjakohaste (sh

majanduslike ja sotsiaalsete) mõjude hindamist oodatakse praktikas vahel hoopis

ekslikult KSH-st. Asjakohaste mõjude puudulik aruandlus ja dokumenteerimine

toob järjest enam kaasa planeeringute vaidlustamisi.

Selgitus.

KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava

tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne

mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,

kultuuripärandile või varale. Seega ei tule KSH

raames hinnata mõju vaid looduskeskkonnale vaid

keskkonnale laiemalt, mistõttu on asjakohaste

mõjude hindamine võimalik viia läbi ka KSH raames.

Samas nõustume, et küsimus võib vajada

täpsustamist, mh ka õigusaktides. Ettepanekut

kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu

koostamise käigus.

15. OÜ Utilitas Wind

14.09.2023

1. Anda huvitatud isikule (arendajale) tuuleparki kavandava KOV EP ja DP

menetluses planeeringu koostamise (ja mõjude hindamise) tellimise võimalus. See

on vajalik, et kohalik omavalitsus õiguse sõlmida huvitatud isikuga haldusleping

planeeringu koostamise ja mõjude hindamise tellimise üleandmiseks.

Selgitus.

DP puhul on planeeringu koostamine võimalik üle

anda lähtudes PlanS § 130 lg-s 1 sätestatust. Eeltoodu

kehtib ka tuuleparke kavandava DP puhul (ehk

olukorras, kus nende põhimõtteline asukoht on ÜP-s

määratud). KOV EP koostamise üleandmist me ei

toeta. Suure avaliku huvi ja menetluse läbipaistvuse

huvides on oluline, et neid toiminguid viiks läbi

KOV. Küll oleme esitanud ettepaneku EhS ja teiste

seaduste muutmise seaduse (308 SE) eelnõusse PlanS

§ 4 lg 21 täpsustamiseks nii, et planeeringu

koostamise korraldaja ehk KOV võib KOV EP

tellimise ja mõjude hindamise kulude kandmiseks

sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud

isikuga.

2. Tuuleparki kavandava DP menetlus muuta efektiivsemaks ja eemaldada

minimaalselt sinna otseselt sobimatutest menetlustoimingutest (vastuvõtmise eelne

dubleeriv avalikustamine ja igal juhtumil heakskiitmine).

Teadmiseks võetud.

Avalikustamised on kavas üle vaadata ja vajadusel

neid optimeerida. Heakskiitmise menetlusetapist

KOV planeeringute puhul loobuda ei kavatseta.

16. Eesti Arhitektide Liit

15.09.2023 nr

A25/119

1. Luua konkreetsete seadusemuudatuste väljatöötamiseks töögrupp ruumiloome

pädevusega spetsialistidest ning kaasata töögrupi koosseisu vähemalt

kolmeliikmeline EAL-i esindus.

Teadmiseks võetud.

EAL kaasatakse ka edaspidi PlanS eelnõu

koostamisse. Juhul kui ilmneb vajadus eraldi töögrupi

moodustamiseks, siis teavitame sellest.

2. Sõnastada seaduses planeerimise aluspõhimõtted selgemalt ja sisukamalt ning

seada elukeskkonna parendamine kvaliteetse ruumiloome abil juhtpõhimõtteks,

millest teiste põhimõtete järgimisel tuleb lähtuda.

Selgitame.

PlanS põhimõtted juba toetavad kvaliteetse

ruumiloome põhimõtet ning võimaldavad tagada

kvaliteetse planeeringulahendus. Selle selgemaks

esiletoomiseks on probleemistikku käsitletud PlanS

VTK p 1.1. Rakendamist ei saa lahendada

seadusandlikul tasandil.

3. Seaduses selgemalt välja tuua ootused planeeringute koostamise kestusele,

menetlusprotsessi läbipaistvusele ning bürokraatia vähendamisele. Teadmiseks võetud.

Kuna puuduvad konkreetsed ettepanekud, ei saa selle

kohta hetkel täpsemat hinnangut anda. Küll on

võimalik esitada konkreetseid ettepanekuid juba

konkreetseid muudatusi käsitleva eelnõu koostamise

käigus.

4. Detailplaneeringutele määrata kehtivusaeg. Arvestatud.

Kaalume täpsemat lahendust eelnõu sõnastamise

käigus.

5. Riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukohavaliku

regulatsiooni muutmisel tagada tasakaal riigi, kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja

erahuvide vahel.

Selgitus.

Juhime tähelepanu, et oleme loobunud probleemi

käsitlusest Asukoha eelvalik jääb jätkuvalt osaks

planeerimismenetlusest, sh jääb tagatud ka

avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest.

7. Siduda planeerija mõiste PlanS-is kutseseaduse kohase kutsesüsteemiga, et

planeeringu koostajal või planeeringu koostamist juhtival spetsialistil (planeerijal)

oleks kvalifikatsiooni tõendav vastav kutse.

Mitte arvestatud.

PlanS VTK terminite sisustamisel sellises

täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus

arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub

terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning

pealekasv planeerijate osas on kasin, omab

kutsetunnistusega planeerija termini sidumine

positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende

oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda

probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,

vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud

kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi

halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi

lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle

nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise

planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on

võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi

loomine on vajalik.

Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele,

et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab

lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh

peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab

õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on

lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline

tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist

korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega

valdkonnas.

17. Keskkonnaamet

15.09.2023 nr 1-

5/23/63-2

1. Maakonnaplaneeringute asendamine üleriigilise planeeringu teema või

osaplaneeringuga võib küll olla rakendatav lahendus, kuid eelkõige vajab selle

muudatuse rakendamine selgitust lähtudes algatatud üleriigilise planeeringu võtmes.

Millised oleks need valdkonnad, millele teema või osaüldplaneeringuid koostataks,

kuidas neid teemasid koostatavas üleriigilises planeeringus käsitletakse (või ei

käsitletagi) käsitletagi)? Leiame, et üks teemadest, mida riik võiks teema või

osaplaneeringuga täpsustada, on rohevõrgustik. Rohevõrgustiku temaatika

lahendamine nii üleriigilises planeeringus kui selle täpsustamine teemaplaneeringus

võimaldaks eeldatavalt lahendada (või vähemalt ühtlustada) selle valdkonnaga

seonduvaid mitmeid metoodilisi probleeme.

Arvestatud.

PlanS VTK-s on vastava teema käsitlust saadud

tagasisidest lähtuvalt muudetud ning loobutud

otseselt uue planeeringuliigi loomisest. Selle asemel

keskendutakse seniste planeeringuliikide (üleriigiline

planeering ja maakonnaplaneering) võimaluste

laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate

käsitlemist vajavate teemade osas. Seda, kuidas teie

ettepanekut uue käsitlusega suhestuvad, kaalutakse ja

analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu koostamise

käigus.

2. Väljatöötamiskavatsuses on EKV temaatika esitatud liialt lihtsustatult ning

osaliselt ka ekslikult.

Üldplaneeringute protsessis toimub EKV ulatuse määratlemine (eriti rannikul

korduva üleujutusega ala määramine ja selle alusel EKV ulatuse välja selgitamine,

vajadusel ka muud EKV ulatust mõjutavate erisuste täpsustamine, nt

kaldaastangud, tiheasustusalad) ning sellele järgnevalt EKV ulatuse oludele vastav

ÜP mastaabis korrigeerimine (suurendamine või vähendamine). Sellele lisanduvad

enam kohapõhised EKV vähendamised, millised paljudel juhtudel on küll seotud

ehitusloa kohustuslike hoonetega, kuid mitte ainult.

Praktikas on esitatud soove rajada rannale või kaldale ka nn vaba ehitustegevuse alla

kuuluvaid ehitisi, mille puhul omavalitsusest loa või nõusoleku saamine ei ole EhSist

tulenevalt vajalik. Leiame, et ranna ja kalda kaitse eesmärkide tervikliku kaitse

eesmärgil ei ole kindlasti põhjendatud EKV vähendamise otsuse viimine

üksiktegevuste tasemele, seda eriti kui omavalitsused ei ole üldplaneeringutes seda

teemat igakülgselt (sh ranna ja kalda kaitse eesmärkidest lähtudes) strateegilisel

tasemel läbi analüüsinud.

Antud probleemi lahendamiseks näeme pigem LKS § 38 lg 4 loetletud erisuste

ülevaatamist ning sellesse nimekirja veekogude kaldaid minimaalselt mõjutavate

teatud ehitiste lisamist (nt purded või maaparandussüsteemi eesvoolude truubid).

Juhul kui EKV vähendamine viia ettepaneku kohasesse projekteerimistingimuste

faasi (või mujale üksikehitise tasemele), võib prognoosida Keskkonnaameti olulist

halduskoormuse suurenemist, kuna EKV vähendamine on põhjalik ja praktikas ka

ajamahukas kaalutlu-sotsustus, milles tuleb arvestada mitmeid LKS nimetatud

asjaolusid, seetõttu ebamõistlikult koormav üksikehitise ehitamise soovi korral.

Muudatuse rakendamisel pikeneb kordades otsuste tegemise aeg.

Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole kohustus, kuid vähendamist taotletakse

Arvestatud.

Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga

seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud

erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid

arutelusid ning selles protsessis teeme teiega

koostööd. Ranna ja kalda kaitse eesmärkidest

lähtudes peab otsuseid tegema ennekõike

Keskkonnaamet.

Toetame ettepanekut LKS § 38 lg 4 loetletud erisuste

ülevaatamiseks ning sellesse nimekirja veekogude

kaldaid minimaalselt mõjutavate teatud ehitiste

lisamist (nt purded või maaparandussüsteemi

eesvoolude truubid).

praegu enamasti selge vajaduseta. Seetõttu ei ole põhjendatud ehituskeeluvööndi

vähendamise lahti sidumine planeerimisprotsessist.

3. Ehituskeeluvööndi vähendamine ilma planeeringuta loob eelduse küsida EKV

vähendamist oluliselt kergekäelisemalt. Planeeringu koostamise kohustuse korral

jäetakse mõned ehitised ehitamata ja loobutakse esialgsetest plaanidest (tihti on

olemas ka alternatiivid ning EKV-sse ehitamine ei ole ainus võimalus). Samas on

planeeringu puhul samuti suur halduskoormus, sest EKV vähendamise eesmärgiga

planeering saadetakse korduvalt Keskkonnaametile kooskõlastamiseks/arvamuse

avaldamiseks. Teisalt on arusaadav, et planeeringu menetlus ainult üksiku ehitise

ehitamiseks EKV-sse on samuti suurt halduskoormust nõudev ega ole

riigiressursside kasutamise seisukohalt efektiivne.

Selgitus.

Võimalike muudatuste tegemisega ei tohiks kaasneda

ehituskeeluvööndi vähendamise taotluste

kergekäelisemat küsimist. Alati peaks olema

eelistatum alternatiivne ja keskkonda vähem koormav

lahendus.

4. Muudatusettepanek põhineb ekslikul seisukohal, et ehituskeeluvööndi

vähendamine on seotud eelkõige ehitusloa kohustusliku hoone ehitamisega.

Tegelikkuses toimub ehitamine mitte ainult ehitusloa alusel, vaid ka nö vaba

ehitustegevusena (nt eratee, alla 20 m2 abihooned) ning vaba ehitustegevuse jaoks

ei ole vajalik saada ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Et vaba ehitustegevuse

jaoks ehitusluba ei väljastata, siis puudub selliste ehitiste ehitamiseks

ehituskeeluvööndis võimalus ilma ehituskeeluvööndi vähendamiseta. Senine

ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus on seotud planeerimisprotsessiga

ranna/kalda kaitse eesmärke oluliselt mõjutava ehitustegevuse kavandamisel

enamasti enam kui ühe ehitise püstitamiseks ning vähemmõjutavate ehitustegevuse

tarbeks annab juba praegu LKS võimaluse ehitada ilma ehituskeeluvööndit

vähendamata LKS-is nimetatud erisuste alusel.

Selgitus.

Ettepaneku tegemisel lähtuti eeskätt nende

olukordade lahendamise vajadusest, mil

detailplaneeringu koostamine on olnud nõutav vaid

ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Need juhud ongi

peamiselt seotud tegevustega, mis ei ole

ehitusloakohustusliku hoone ehitamine (nt

jõulinnakud, tehnovõrgud jmt).

5. Ei saa nõustuda, et igal juhul on tegemist loaga, mis antakse konkreetsele

ehitisele. Teatavasti on ka planeeringuid, millega on kavandatud

ehituskeeluvööndisse rohkem hooneid ning rajatisi moodustades suurema

kompleksi, millel on ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele oluliselt suuremad ning

summeeruvad mõjud.

Teadmiseks võetud.

6. Oluline on sõnastada, mida tähendab DP ellu viimine. On selleks piiriks

planeeringus ette nähtud kruntide moodustamine, arendust toetavate ehitiste (nt

juurdepääsutee või mingi tehnorajatise (nt puurkaev) rajamine) või planeeringu

põhiehitiste (nt hooned elurajooni planeeringus) rajamine?

Teadmiseks võetud.

DP elluviimise täpne definitsioon töötatakse välja

PlanS eelnõu koostamisel.

7. DP kehtetuks tunnistamise puhul on reguleerimata, millised tingimused siis

kehtivad, kui DP ei ole ellu viidud. Kas sihtotstarve kehtib peale DP tühistamist? Selgitus.

Kui DP tunnistatakse kehtetuks, kehtivad ÜPs

määratud maakasutus- ja ehitustingimused.

8. Kõik kehtestatud DP-d peavad olema lihtsalt tuvastatavad avalikus registris (nt

maa-ameti rakendus) ja see peab olema kohustuslik. Selgitus.

Kehtestatud planeeringud tehakse kättesaadavaks

planeeringute andmekogus (PLANK). See on juba

täna kohustuslik.

9. Ettepanekuna on kavas loobuda eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapist ning

KSH koostamisest kahes osas. See asendatakse ruumianalüüsiga. Probleemi

püstitusega oleme nõus, nt juba KSH koostamine kahes osas tekitab segadust

(millal, mis küsimusi tuleks täpsemalt analüüsida) ja kogu planeeringu protsess on

väga pikk. PlanSis tuleks riigi ja KOVi eriplaneeringu kui planeeringuliik võtta ette

tervikuna ehk ka praeguseks detailse lahenduse sätted ei saa enam jääda endisele

kujule. Praegu tekitab detailse lahenduse ärajätmise võimalus pigem segadust ehk

millal peab midagi olema tehtud ja mis ajaks midagi analüüsitud, selgeks saadud.

Kui kavas on teha ruumianalüüs, sh sätestatakse kriteeriumid asukohavaliku

ruumikriteeriumidele, siis tuleb ka läbi analüüsida, kas ja kuidas on võimalik

avalikkusel asukohavaliku osas kaasa rääkida. Kogu eriplaneeringuid puudutav

muudatuste pakett peaks olema suunatud sellele, et eriplaneeringud valmiksid

mõistliku ajaga ja vajalikud küsimused saaksid lahendatud.

Teadmiseks võetud.

Oleme loobunud probleemi käsitlusest ja

asukohavalik ja sellest avalikkuse teavitamine säilib.

Konkreetseid ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse

täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus.

10. ORME määrus (VV 01.10.2015 määrus nr 102) tuleks kindlasti üle vaadata.

PlanSis (ja ka KeHJSis) tuleks samas üle vaadata ka, mis juhul on planeeringu

koostamisel vaja anda KSH eelhinnang. Väga koormav on nt üldplaneeringut

muutvate DP-de puhul, kõikidel juhtudel pole see vajalik.

Selgitus.

ORME määrust on kavas kaasajastada. Hetkel on

koostatud ORME määruse ajakohastamise analüüs,

mis annab selleks sisendi.

18. Keila Linnavalitsus

15.09.2023 nr 7-

4/651-2

Mitte kooskõlastatud.

1. VTK eelnõus tuleb täiendada punkti 9.1 selgitustega, mida on silmas peetud

kvaliteetse ruumiloome põhimõtete all. Selgitame.

Võtame arvesse PlanS eelnõu koostamisel.

2. VTK eelnõus tuleb täiendada punkti 9.4 selgitustega, kuidas on tagatud

avalikkuse teavitamine sobivast planeeringulahendusest planeerimismenetluses

vastuvõtmise etapist loobumise ja vastuvõetud planeeringu avalikustamisest

loobumise järel.

Selgitame.

Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s

muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku

omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures

vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt

PlanS VTK p 1.4.).

3. VTK-s ei ole piisavalt infot muudatusettepanekute 1 ja 4 põhimõtete kohta. Selgitame.

Oleme PlanS VTK koostamisel lähtunud VTKle

sobivast vormist, st kirjeldanud praktikas esinenud

probleeme ja nende võimalikke regulatiivseid

lahendusi. Seoses punktiga 4, vt eelmist selgitust.

Muudatusettepanekute sisu selgitame täpsemalt

eelnõu ja seletuskirja koostamise protsessis.

19. Narva Linnavalitsus

13.09.2023 nr 4.2-

17/7893

1. Palume määratleda terminite („mõisted“) osas, mida tähendab „ei ole asutud ellu

viima“. Arvestatud.

Võtame arvesse PlanS eelnõu koostamisel, lähtudes

PlanS VTK p 1.5.

2. Teeme ettepaneku kaaluda üleriigilise planeeringu kehtestamiseks riigikogu poolt,

arvestades üleriigilise planeeringu ruumiotsuste mõju riigile tervikuna. Mitte arvestatud.

PlanS § 24 lg 1 kohaselt kehtestab üleriigilise

planeeringu Vabariigi Valitsus. Üleriigiline

planeering mõjutab kogu riiki sõltumata selle

kehtestajast ning puuduvad sisulised põhjused

kehtestaja muutmiseks.

3. Lisada planeeringute liikide hulka ka regionaalplaneeringu, mis koostatakse kattes

mitme KOV territooriume ühiste ja seotud teemade lahendamiseks.

Regionaalplaneeringu koostamise korraldamine võiks olla pädeva riigiasutuse

juhtida, selle algatamise ettepaneku võiks teha kas huvitatud KOV’id ühiselt

(sarnaselt huvitatud isikutest nt detailplaneeringute algatamisel) või ka ühe või teise

valdkonna eest vastutav riigiasutus.

Teadmiseks võetud.

PlanS VTK-s on vastava teema käsitlust muudetud

ning loobutud otseselt uue planeeringuliigi loomisest.

Selle asemel keskendutakse seniste

planeeringuliikide (üleriigiline planeering ja

maakonnaplaneering) võimaluste laiendamisele nii

territoriaalselt kui ka erinevate käsitlemist vajavate

teemade osas.

4. Teeme ettepaneku muuta Planeerija mõistet ja sisu ning sellega seonduvaid PlanS

osasid ja siduda Planeerija olemus kutsesüsteemiga, kuna seaduses praegusel kujul

esinev määratlus on väga keeruline omavalitsuse tasandil nii kontrollida kui tagada

pädeva planeerija olemasolu planeeringute koostamiseks.

Mitte arvestatud.

PlanS VTK terminite sisustamisel sellises

täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus

arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub

terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning

pealekasv planeerijate osas on kasin, omab

kutsetunnistusega planeerija termini sidumine

positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende

oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda

probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,

vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud

kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi

halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi

lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle

nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise

planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on

võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi

loomine on vajalik.

Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele,

et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab

lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh

peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab

õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on

lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline

tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist

korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega

valdkonnas.

5. Teeme ettepaneku eemaldada PlanS peatükk 7 Kohaliku omavalitsuse

eriplaneering ja määratleda vajalikud osad planeerimise reguleerimiseks

regionaalplaneeringu peatükis. Seaduse rakendamise 8 aastat on näidanud, et antud

planeeringuliik ei täida oma eesmärki, ei ole põhjendatud protsessiga ja ei ole ka

tihti planeerimise põhimõtete täitmisel eesmärgipärane.

Mitte arvestatud.

KOV EP instrumendi tõhustamiseks oleme muutnud

probleemi käsitlust , kuid mitte selliselt, et kaalumise

all oleks eriplaneeringu protsessist loobumine..

6. Tuua PlanS sisse uuesti detailplaneeringute lihtsustatud menetlus nii

halduskoormuse vähendamiseks kui ka lihtsamate detailplaneeringute (näiteks mõne

elamukrundi detailplaneering jms) menetlusaja vähendamiseks.

Mitte arvestatud.

Selleks on olemas kehtiv regulatsioon (PlanS § 125

lg 5, EhS § 26), mis võimaldab, kas detailplaneeringu

koostamisest üldse loobuda või ka kehtivat

detailplaneeringut täpsustada. Ettepanekust ei ilmne,

mida on sisuliselt mõeldud lihtsustatud menetluse all.

Samas on eelviidatud regulatsioonid kavas PlanS

eelnõu koostamisel üle vaadata.

7. Teeme ettepaneku sisse viia PlanS riigilõivu nõude analoogselt EhS-iga. See on

väga põhjendatud mitmest vaatest. Kõigepealt kaalub huvitatud isik

detailplaneeringu algatamist põhjalikumalt kui senine praktika seda näitab ning

seeläbi ei tule KOV menetleda planeeringuid, mida tõenäoliselt ka ellu ei viida.

Paljuski on omavalitsustes planeeringute menetluste aeg suhteliselt pikk, kuna

algatatakse hulgaliselt planeeringuid, kus tegelikult huvitatud isikule reaalne kas

vajadus või plaan puudub kuid mida esitatakse „igaks juhuks“ krundi väärtuse

tõstmiseks ja mis koormab oluliselt omavalitsuse töökoormust ja seda tihti

pikaajaliselt. Teiseks annab see võimaluse KOV-idele üle vaadata planeeringute

menetlusega tegeleva ametniku palgataseme.

Mitte arvestatud.

Riigilõivu kavandamisest on eelnõu koostamisel

loobutud.

8. Määratleda PlanS „tiheasustusala mõiste“, kuna mõistet kasutatakse eri riiklike

ametkondade poolt eri tähenduses ja kohalikul tasandil ruumiotsuseid tehes tekitavad

erinevad tõlgendused ja arusaamad palju segadust ja probleeme ning takistavad tihti

menetluste protsesse.

Mitte arvestatud.

Tiheasustusala LKS § 38 lg 1 p 3 tähenduses on linn

ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletav

kompaktse asustusega ala. Nende alade määramine

ongi PlanS § 75 lg 1 p 27 kohaselt ÜP juba täna

ülesanne. Nõustume, et tiheasustusala mõistet

kavandatakse ka muudes seadustes, kuid PlanS

muutmise raames lähtutakse vaid tiheasustusala ja

planeerimismenetluse seostest.

9. Ehituskeeluvööndi vähendamine tuua KOV pädevuseks planeeringu osana ja

võimaldada ehituskeeluvööndit vähendada ka projekteerimistingimuste alusel

eeldusel, et Keskkonnaamet või vajadusel Keskkonnaministeerium on

ehituskeeluvööndi vähendamise kooskõlastanud.

Selgitus.

Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga

seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud

erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid

arutelusid ning sellesse protsessi kaasatakse ka

Keskkonnaamet.

10. Sotsiaalse taristu kulude õigusliku riikliku regulatsiooni kehtestamisel tuleb

silmas pidada, et kõik piirkonnad/ KOV-id Eestis ei soovi reguleerida sotsiaalse

taristu rajamist täiendavate tasudega. Kahanevates piirkondades on sotsiaalne taristu

nagunii juba liiga suur ja huvitatud isikute soovi piirkonnas arendada ei soovita

takistada täiendavate kuludega.

Teadmiseks võetud.

Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt

PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse

vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks.

Selgitus.

Hetkel on koostatud sotsiaalse taristu tasu analüüs,

mille tulemusel hakatakse võimalikku tasu

kehtestamist kaaluma.

11. Kaaluda üldplaneeringut muutavate detailplaneeringute puhul lähte-

seisukohtade ettepanekute saamise kohustusest loobumist isikutelt ja asutustelt

kuna detailplaneeringutes lähteseisukohtade koostamine ei ole kohustuslik. Sel

juhul tekib arusaamatu etapp, millal koostatakse lähteseisukohti, kes neid kinnitab

ja milline on neil juriidiline pädevus ning millal neid tuleb esitada seisukohtade

saamiseks.

Selgitus.

Ettepanekus ei ole toodud sisulist põhjendust ÜP-d

muutva DP puhul lähteseisukohtadest loobumiseks.

Täna on PlanS § 6 p 12 kohaselt planeeringu

lähteseisukohad on planeerimismenetluses

algatamisel või pärast algatamist koostatav

dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja

kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki

ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse

lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava

ajakava ning annab ülevaate planeeringu

koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja

planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Selgusetuks jääb, miks ei ole nende koostamine

põhjendatud ÜP-d muutva DP puhul.

20. Rahandusminis-

teerium

18.09.2023 nr 1.1-

11/4944-3

1. Kuivõrd ruumiline planeerimine vallas või linnas on KOKS § 6 lõike 1 kohaselt

omavalitsusüksuse ülesanne, ei saa planeerimisseadusega kohaliku omavalitsuse

üksusele ette kirjutada, milleks ta laekuvaid sissetulekuid kasutada võib. Seega ei pea

me võimalikuks tasust laekunud raha sihtotstarbelist kasutamist seaduses sätestada.

Arvestatud.

21. Justiitsministeerium

21.09.2023 nr 8-

2/4930

1. Planeeringute menetlemist puudutava teabe avaldamisel üksnes elektrooniliste

kanalite (VTK-st nähtuvalt on kaalumisel ajalehes avalikustamisest loobumine või

selle soovituslikuks muutmine) kaudu ei pruugi teave jõuda kõikide isikuteni, kes

võivad olla huvitatud koostatavast planeeringust, kuid kelle õigusi, kohustusi ega

huve see otseselt ei puuduta ning keda seetõttu isiklikult ei informeerita.

Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste valguses võib teabe avaldamine

ajalehes tunduda esmapilgul ebamõistlik, kuid tuleb kindlasti arvestada, et

maapiirkondades on jätkuvalt probleemiks kiire internetiühenduse vähene

kättesaadavus ning osade inimeste vähene arvutikasutamise oskus või vajalike

seadmete puudumine. Dokumendi kättetoimetamisel ajalehes avaldamisega

tagatakse info jõudmine nende isikuteni, kelle poole ei oska haldusorgan ise

pöörduda või kelle asukoha kohta ei ole informatsiooni. Samuti suurendab ajalehes

teabe avaldamine võimalust, et teave jõuab võimalikult suure hulga isikuteni.

Arvestatud.

PlanS VTK-d on läbivalt muudetud. PlanS eelnõu ja

seletuskiri koostatakse lähtuvalt eeldusest, et ajalehes

teavitamine on vajalik.

2. VTK punktis 1 probleemi 1.3 juures märgitust nähtub, et soovitakse loobuda

planeeringute menetlemisega seonduva teabe avalikustamise nõudest Vabariigi

Valitsuse veebilehel.

Vastavalt kehtivale PlanS-le on üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringu ning

maakonnaplaneeringu algataja ja kehtestaja Vabariigi Valitsus. Tegemist on avaliku

ülesandega, mille täitmise käigus saadud või loodud teabele juurdepääsu reguleerib

lisaks PlanS-le ja HMS-le ka avaliku teabe seadus (AvTS). AvTS § 27 lg 1 p 32

kohaselt on teabevaldaja (kelleks on ka Vabariigi Valitsus) kohustatud avalikustama

muu hulgas sellise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe ja dokumendid, mille

avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel

vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.

Seejuures tuleneb AvTS § 29 lg-st 1 koosmõjust sama seaduse § 31 lg-ga 1 kohustus

avaldada selline teave oma veebilehel, või lisada veebilehele link, mille kaudu on

teave kättesaadav. Palume eelnõu koostamisel arvestada, et Vabariigi Valitsuse

veebilehele tuleb lisada link sellele veebilehele, mille kaudu on planeerimismenetlust

puudutav teave kättesaadav.

Arvestatud.

PlanS VTK-s on käsitlust on muudetud ning

vastavast ettepanekust on loobutud.

3. VTK punkt 1 probleemid 1.6 ja 1.16 käsitlevad planeerimismenetluse läbiviimise

tasu ja sotsiaalse taristu tasu kehtestamist ja planeerimismenetluse läbiviimise tasu

ja sotsiaalse taristu tasu osas viiakse läbi täiendav analüüs, mistõttu ei ole VTK-s

nende küsimuste regulatiivseid lahendusi veel lõplikult avatud. Siiski peame

oluliseks rõhutada mõningaid põhimõtteid, mis puudutavad eelkõige

planeerimismenetluse läbiviimise eest tasu kehtestamist:

Üldine põhiseaduslik nõue avalik-õiguslike toimingute eest tasu kehtestamisel on

seadusliku aluse nõue (PS § 113). Samuti tuleb tasu kehtestamisel tagada isikute

võrdne kohtlemine ja proportsionaalsus. Planeerimismenetluse läbiviimise tasu

kehtestamisel üksnes ehitusõiguse aluseks olevate planeeringute menetlemisele peab

Selgitus.

Menetluse eest tasu kehtestamise kavast on loobutud.

Sotsiaalse taristu tasu kehtestamise täpsemat vajadust

ja võimalusi kaalutakse eelnõu koostamise käigus

lähtudes läbiviidud analüüsist.

olema objektiivne ja mõistlik põhjus. VTK-st ei selgu, mis on need objektiivsed

põhjused, mis õigustavad üksnes teatud liiki planeeringute menetlemise eest tasu

kehtestamise. Tasu, kas lõivu või maksuna, ja selle suuruse kujundamisel tuleb

arvestada, et see põhjendamatult ei takistaks isikul mõne põhiõiguse (eelkõige

omandipõhiõiguse) realiseerimist. Seejuures tuleb analüüsida, kas ehitusõiguse

aluseks olevate planeeringute planeerimismenetluse läbiviimise eest tasu

kehtestamine olukorras, kus ehitusloa taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv ette

nähtud, on proportsionaalne ega raskenda isikul ülemäära omandipõhiõiguse

teostamist. Palume eelpooltooduga eelnõu koostamisel arvestada.

4. Palume eelnõu seletuskirjas välja tuua põhilised halduskoormuse vähenemised ja

ka suurenemised ning hinnata (ligikaudselt) eelarvelist mõju seaduseelnõu

seletuskirja koostamisel.

Arvestatud.

Eelnõu seletuskiri koostatakse märkusest lähtuvalt.

5. 5. VTK punktis 14 on öeldud, et „puudub vajadus põhjaliku mõjuanalüüsi

koostamiseks HÕNTE § 46 lõige 3 järgi“, millega viidatakse oluliste mõjude

puudumisele. VTK-s tulnuks põhjendada olulise mõju puudumist. Arvestades, et

muudatused mõjutavad suurt sihtrühma (kõiki ühiskonnaliikmeid) ning on suunatud

kvaliteetse ruumiloome ning planeerimismenetluse efektiivsemaks muutmise

eesmärkide täitmisele, tuleks meie hinnangul mõju lugeda oluliseks. Juhime

tähelepanu, et ka VTK-s on punkte, milledes on tõdetud olulise mõju esinemist (nt

punktides 11.15.1.3.; 11.16.1.6.).

Arvestatud.

PlanS VTK probleemistike käsitlusi ja ulatust on

mitmes punktis muudetud, sh on sellest lähtuvalt

muudetud ka VTK-s -s toodud eelanalüüsi ja mõjude

olulisust.

22. Eesti Linnade ja

Valdade Liit

22.09.2023 nr 5-

1/228-2

1. Planeeringu muutmise ja täpsustamise mõisted tuleb muuta selgemaks.

Ehitusliku kompleksi mõiste on vajalik ühtlustada PlanSis ja EhSis. Seaduses

tuleks luua selgemad piirid EhS § 27 rakendamisele, millisest hetkest ei ole enam

otstarbekas täpsustada detailplaneeringut projekteerimistingimustega, vaid läbi viia

uus detailplaneeringu menetlus.

Arvestatud.

Seda ongi plaanis PlanS eelnõu koostamisel

analüüsida. Kindlasti on oluline, et edaspidi oleks

selgem, millistel juhtudel oleks tegemist

detailplaneeringu täpsustamisega. Juhul kui neist

piiridest väljuda, tuleb läbi viia uue detailplaneeringu

menetlus.

2. Omavalitsused ei toeta planeerimise tasu sätestamist. Selliselt suurendatakse

oluliselt KOV töökoormust, mis nõuab lisa spetsialistide palkamist. Samuti tekib

planeeringu koostamise taotlejal planeeringu koostamise tasu maksmisel otsene

ootus planeeringu koostamisele. Tuleks jääda senise regulatsiooni juurde, kus

detailplaneeringust huvitatud isikuga võib sõlmida halduslepingu planeeringu

koostamise või planeeringu koostamise tellimise ja finantseerimise üleandmiseks,

kuid see peaks toimuma üld- mitte erandjuhul.

Arvestatud.

Planeerimise tasu kehtestamise kavast on loobutud.

3. Võtta PlanS § 130 lg-st 2 välja p-i 2 mille kohaselt planeerimisalase tegevuse

korraldaja ei või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida

halduslepingut planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise

üleandmiseks, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut.

Mitte arvestatud.

Üldplaneering on KOV peamine dokument, mis

suunab omavalitsuse ruumilist arengut tervikuna.

Terviku tüki kaupa (ehk DP-ga) muutmisel võib

Nimetatud sätte välja võtmine võimaldaks eespool nimetatud halduslepingut

sõlmida ka juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud

üldplaneeringut.

kaduda terviklikult kujundatud ja avalikkusega

kokkulepitud ruumilahendus, mistõttu peaks DP-ga

ÜP muutmine olema pigem erand. Avalike huvide

kaitse on paremini tagatud kui planeeringu tellija on

KOV. Ka Riigikohus on varasemalt asunud

seisukohale (vt RKHKo 3-3-1-12-07), et juhul kui

KOV korraldab ise planeeringu koostamist, on

erinevate huvide tasakaalustatud arvessevõtmine

tõhusam kui juhul, kui planeeringu tellijaks on

eelduslikult arendustegevuse kasumlikkusest

huvitatud eraõiguslik isik.

4. Ehituskeeluvööndi mahtude suurenemine peaks jääma detailplaneeringu

menetlusse ja kaitsevööndi piiride vähendamise lihtsustamist ei toeta. Ettepanek on

muuta LKSi selliselt, et supelrandadesse oleks lubatud ehitada ka ranna

teenindamiseks vajalikke spetsiifilisi hooneid (siseruumiga vetelpäästetorn,

rannavalvetorn jms).

Teadmiseks võetud ja osaliselt arvestatud.

Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga

seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud

erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid

arutelusid ning sellesse protsessi kaasatakse kindlasti

ka Keskkonnaamet. Ranna ja kalda kaitse

eesmärkidest lähtudes peab otsuseid tegema

ennekõike Keskkonnaamet.

5. Jätta PlanS § 75 lg 1 p-s 18 reguleeritu (mille kohaselt on üldplaneeringu

ülesandeks planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine)

üldplaneeringu kohustuslikuks ülesandeks, kuna PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral lubada detailplaneeringut

koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva

hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised mh

kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused.

Selgitus.

Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste

määramine on üks ÜP tuumikülesannetest, mis peab

saama kohustuslikuks. Millised ülesanded neile veel

võiksid lisanduda selgub eelnõu koostamisel.

6. Palume PlanSis määratleda, mida mõeldakse olemasoleva hoonestuse all. Arvestatud.

PlanS § 125 lg 5 on kavas tervikuna üle vaadata ja

muuta selliselt, et praktikas enim küsimusi tekitanud

mõistete tõlgendamisel neid edaspidi vähendada.

Kindlasti vaadatakse selle protsessi käigus üle ka

mõisted ja nende sisu.

7. Palume PlanSi muuta selliselt, et lisaks hoonele (nt elamule), oleks võimalik

ehitada lisaks seda teenindavatele rajatistele ka seda teenindavad hooned (nt

abihoone).

Mitte arvestatud.

Abihoonete rajamise võimalikkust saab reguleerida

eeskätt üldplaneeringuga seatavate tingimustega.

Kuna abihooned osutuvad sageli põhihoonega

samade parameetritega ehitisteks, kaotaks senine

regulatsioon on sisu ja mõtte, milleks on võimaldada

ühe ehitusloakohustusliku hoone ehitamist.

Arvestama peab, et alla 60 m2 ja kuni 5 m kõrguseid

hooneid, sh elamu teenindamiseks vajalikke hooneid,

saab ehitada vaid ehitisteatise esitamisel ning nende

ehitamiseks ei ole PlanS kohaselt DP nõutav. Seetõttu

me muudatust ei toeta.

8. Ebaselge ja mitmeti tõlgendatav on PlanS § 125 lg 5 p 2 rakendamine. Täpsemalt

tekitab praktikas probleeme, mis on piisavad üldplaneeringust tulenevad

tingimused, et projekteerimistingimuste andmine oleks lubatav.

Arvestatud.

PlanS § 125 lg 5 on kavas tervikuna üle vaadata ja

muuta selliselt, et praktikas enim küsimusi tekitanud

mõisted selgemini sõnastada. Selle protsessi käigus

vaadatakse üle ka PT andmise lubatavuse

kriteeriumid.

9. Palume PlanSi reguleerida, mida tuleb mõista detailplaneeringu elluviimisega

alustamise all, st millest alates võib öelda, et detailplaneeringut on asutud ellu viima.

10. Otstarbekas ei ole kehtestada detailplaneeringule kehtivuse aega, mis hetkest

muutub detailplaneering automaatselt kehtetuks, kuna ka 10 aastat tagasi

kehtestatud detailplaneering võib olla konkreetseid asjaolusid arvestades elluviidav.

Teeme ettepaneku jääda PlanS § 140 lg 1 senise regulatsiooni juurde, kuid välistada

kehtetuks tunnistamise korral kahju hüvitamise.

Osaliselt arvestatud.

Kavas on senisest täpsemini välja tuua, mida

mõeldakse detailplaneeringu elluviimisena ja mis

hetkest see võiks toimuda.

PlanS § 140 lg 1 senise regulatsiooni juurde jäämist

me ei toeta. Ka Riigikohus on leidnud, et õiguslikke

vaidlusi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ja

selle usaldamisega tekitatud kahju hüvitamise üle

aitaks vältida see, kui seadusandja sätestaks tähtajad,

mille jooksul isik saab planeeringu kehtima jäämist

usaldada ja mille möödumisel tekib kohalikul

omavalitsusel senisest lihtsam võimalus tunnistada

detailplaneering kehtetuks.

Kaalume komplekselt läbi selle, kas ja mis

tingimustel kehtetuks muutumine seaduse alusel

edaspidi rakendub.

11. Kehtestada üleriigiliselt sotsiaalse taristu tasu arvutamise metoodika, mis

kirjeldab sotsiaalse tasu kujunemisel aluseks võetavaid olulisi kriteeriume

(tingimusi) ning anda KOVdele metoodika alusel õigus kehtestada sotsiaalse taristu

tasu konkreetne suurus (analoogia maamaksuga) ja tasu rakendamise muud

tingimused.

Selgitus.

Nendele küsimustele annab esmase hinnangu ja

esitab peamised koostamisel olev „Sotsiaalse taristu

väljaehitamise kokkulepete ja tasu analüüs“. Sellest

lähtudes analüüsime täpsemalt, milline

lahendusvariant võiks olla sobivaim

12. Lisaks sotsiaalse taristu tasu kehtestamisele tuleb seadusega sätestada KOVidele

õigus laiendada sotsiaalse taristu ehitamise nõue detailplaneeringu või Vt p-s 11 toodud selgitus.

Juhime täiendavalt tähelepanu, et PT-de andmine

toimub EhS-is sätestatud alusel ja korras ning PlanS-

projekteerimistingimustega hõlmatud arendusalale. Seejuures tuleb vahet teha

sotsiaalse taristu rajatistel ja sotsiaalse taristu hoonetel.

is ei saa reguleerida õigussuhteid, mis väljuvad

seaduse piiridest. Edastame ettepaneku ka KliM-ile,

kes tegeleb EhS muudatustega.

13. Teeme ettepaneku täiendada PlanS §-s 131 sätestatud loetelu sotsiaalse

taristu rajatistega. Vt p-s 11 toodud selgitus.

14. Sätestada PlanSis võimalus sõlmida arendajaga haldusleping arendusalale

sotsiaalse taristu hoone (lasteaia-, kooli- vms hoone) ehitamiseks juhul, kui arenduse

maht tingib selle hoone ehitamise vajaduse.

Vt p-s 11 toodud selgitus.

15. Kehtestada seadusega võimalus kohaldada sotsiaalse taristu tasu, sõlmida avaliku

taristu (nii kehtivas PlanS-s 131 sätestatud ehitised kui sotsiaalse taristu) rajamiseks

haldusleping ka projekteerimistingimuste andmise menetluses.

Vt p-des 11 ja 12 toodud selgitusi.

16. Projekteerimismenetluses sõlmitud halduslepingu sõlmimise ja halduslepingu

täitmise tagamiseks tuleb seaduses sätestada kohaliku omavalitsusüksuse õigus

keelduda projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste

andmisega kaasneb avalikult kasutatava ehitise (sh sotsiaalse taristu) ehitamise

vajadus, kuid projekteerimistingimuste taotleja ei ole nõus sõlmima halduslepingut

selle ehitise ehitamiseks või ehitamisega seotud kulude kandmiseks.

Vt p-des 11 ja 12 toodud selgitus.

17. Sätestada KOVidele õigus nii ehituslubade kui projekteerimistingimuste

andmisest keeldumiseks, nende kehtetuks tunnistamiseks kui ka kasutuslubade

andmisest keeldumiseks.

Selgitus.

Ehituslubade ja PT-de andmise regulatsioon sisaldub

EhS-s mille muutmisega tegelemine eelkõige KliMi

vastutusvaldkonda. Edastame ettepaneku KliM-ile,

kes tegeleb EhS muudatustega.

18. Planeeringuteadete avaldamine ainult veebilehel ja soovituslikult ajalehes ei toeta

avalikkuse kaasamist planeeringuprotsessis, vaid vähendab seda. Sellisel juhul

leitakse põhjused, miks ajalehes ei pea teavitama, sest üldjuhul on see tasuline ja

rahalisi vahendeid hoitakse kokku.

Arvestatud.

Ajaleheteadetest ei ole arutelude tulemusena kavas

loobuda. PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse

lähtuvalt eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.

19. Kui planeeringu vastuvõtmisest loobutakse, kuidas piiritletakse siis planeeringu

kooskõlastamise menetluskogu planeerimisprotsessis? Kehtiva seaduse alusel

kooskõlastatakse planeering enne vastuvõtmist ja siis see avalikustatakse. Kui

planeeringut ei avalikustata, kas siis avalikkuse kaasamisest loobutakse?

Teadmiseks võetud.

PlanS VTK-s on muudetud vastuvõtmisest loobumise

käsitlust ning see ei käsitle enam kohaliku

omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures

vastuvõtmise menetlusetapist loobumist.

20. Jääb ebaselgeks, mis on tegevuse eesmärk, kas ministril saab olema õigus

sisuliselt ÜP ja DP-ga määratud sihtotstarbeid muuta, kelle taotlusel saab minister

seda õigust kasutada?

Selgitus.

Ministril ei saa edaspidi olema õigust ÜP ja DP-ga

määratud sihtotstarbeid muuta. PlanS-is saab

sätestada õigusliku aluse määruse andmise

kehtestamiseks, millega saab anda raamistiku,

milliseid sihtotstarbeid ja juhtotstarbeid on võimalik

määrata.

21. Nõustume, et planeeringu elluviimine ja planeeringu kehtivus peaks saama

ajaliselt mõõdetavaks. Siinjuures on olulised kehtivusaja pikendamise tingimused ja

tähenduse peaks saama planeeringu elluviimine, samas on vaja täpsustada kas

planeeritud kruntide maakatastrisse kandmise menetlus tähendab juba planeeringu

elluviimist?

Selgitus.

Ettepanekut kaalutakse eelnõu koostamise käigus,

samuti senisest selgemini planeeringu elluviimine, sh

millisest hetkest loetakse planeeringu elluviimine

alustatuks.

22. Lisaks teeme ettepaneku täiendada PlanSi järgmiselt.

22.1. Seaduses määratud 30 päevane tähtaeg on liiga lühike nii üldplaneeringu ja

KSH algatamiseks kui ka algatamata jätmiseks. Teeme ettepaneku kehtiva tähtaja

muutmist 60 päevani ja mõjuval põhjusel tähtaja pikendamist 90 päevani ning samuti

muuta detailplaneeringu algatamisele või algatamata jätmisele kehtestatud tähtaega

60 päevani ja mõjuval põhjusel tähtaja pikendamist 90 päevani.

Mitte arvestatud.

Käesolevas PlanS muutmise protsessis on võetud

fookus leida menetlusele kuluva aja vähendamise

võimalusi. Menetlustähtajast mitte kinnipidamist

reguleerib täna juba haldusmenetluse seadus (HMS)

§ 41, mille kohaselt kui haldusakti või toimingut ei

ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja

jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema

teatavaks haldusakti andmise või toimingu

sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud

tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastav nõue

kehtib ka planeerimismenetluses (planeerimisseadus

(PlanS) § 1 lg 3). Ühtlasi juhime tähelepanu, et

lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on võetud

tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse

planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse

kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et

planeeringute algatamise menetlust lihtsustada.

22.2. PlanS § 92 lg 2 sätestab, mida üldplaneeringu ülevaatamisega välja

selgitatakse ja üle vaadatakse. Teeme ettepaneku jätta PlanS § 92 lg 2 p-st 5 välja

sõnad „muutmise või“, kuna PlanS § 140 lg 8 kohaselt muutub varem kehtestatud

detailplaneering uue detailplaneeringu kehtestamisega osaliselt või täielikult

kehtetuks. Praktikas ei ole realistlik, et KOV hakkaks kehtiva detailplaneeringu

üldplaneeringuga vastuolu selgumisel koostama oma initsiatiivil alale uut

detailplaneeringut. Samuti palume eemaldada PlanS § 140 lg-st 7 ebatäpsus nagu

saaks olemasolevat detailplaneeringut muuta.

Arvestatud.

PlanS § 92 lg 2 p-i 5 esitatud ettepanekut kaalume

PlanS koostamise käigus.

PlanS § 140 lg-s 7 sätestatu tähendabki seda, et

kehtivat detailplaneeringut muuta ei saa. Kui selline

soov on, siis tuleb koostada uus sama planeeringuala

hõlmav detailplaneering.

22.3. Praegu sätestab PlanS § 125 lg 1 p 2, et detailplaneeringu koostamine on

nõutav mh olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud

mahust. Palume täpsustada, mida tuleb mõista olemasoleva hoone mahu all

vanemate hoonete puhul.

Selgitus.

Esialgse mahu määramisel lähtutakse

ehitusregistrisse kantud esialgsetest andmetest.

Selgitame, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas

olukord, kus isik laiendab hoonet mitu korda alla

33% ning lõpptulemusena on esialgne hoone või

olulise avaliku huviga rajatis suurenenud näiteks

50%. Kui protsentuaalne muudatus võrreldes

esialgselt lubatuga suureneb mitmekordse

laiendamisega seonduvalt üle 33%, tuleb koostada

detailplaneering. See on vajalik, sest ulatusliku

laiendamisega võivad saada kahjustada piirnevate

kinnisasjade omanike õigused või huvid, samuti

võivad suuruse tõttu muutuda nõuded tuleohutusele

vms.

22.4. PlanS § 133 kohaselt peaks arvamust küsima kõigilt, keda teavitatakse

detailplaneeringu koostamise algatamisest, k.a piirinaabreid. Nt tuleb piirinaabreid

teavitada avalikust väljapanekust ja siis on võimalik neil esitada vastuväiteid. PlanS

§ 133 ei sätesta arvamustele vastamise kohustust, küll aga tuleb vastata

vastuväidetele. Seega on sisuliselt tegemist kaks korda arvamuse küsimisega. Palume

kaaluda detailplaneeringu menetluses teavitamise vähendamist, et vältida

halduskoormust ning vältida teadete saajate liigset koormamist.

Selgitus.

HMS § 11 lg 1 p 3 sätestab kohustuslikuna selliste

isikute kaasamise, kelle õigusi või kohustusi võib

haldusakt puudutada. Need on isikud, kelle õigused ja

kohustused on juba seadusandlikul tasemel kaitstud.

Nendeks on PlanS mõistes omanik ja piirneva

kinnisasja omanik. Tegu on isikutega (kolmandad

isikud), kelle õigusi võib planeering puudutada ning

nemad on võrreldes teiste võimalike planeeringust

huvitatud isikutega võrreldes n-ö eristaatuses just

seetõttu, et planeering võib puudutada nende õigusi,

mistõttu on selliste isikute teavitamine põhjendatud ja

vajalik.

22.5. Samuti palume kaaluda, kas valitsusasutusi, kellega tehakse koostööd, tuleb

teavitada igast detailplaneeringu etapist. PlanS § 127 on nimetatud, et

detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega. PlanS § 128 lg 8 kohaselt

tuleb neid planeeringu koostamise algatamisest teavitada ning samuti on järgmistes

paragrahvides sätted, et neid tuleb teavitada ka detailplaneeringu vastuvõtmisest ja

kehtestamisest. Oleme seisukohal, et nii sagedane teavitamine on ebamõistlik, kuna

valitsusasutustelt tuleb igal juhul arvamust või kooskõlastamist küsida.

Teadmiseks võetud.

Vaatame valitsusasutustega koostöö tegemist

puudutavad sätted üle PlanS eelnõu koostamise

käigus. Võimalik on kaaluda lahendust, mille

kohaselt saavad valitsusasutused loobuda teavituste

saamisest teatades sellest koostamise korraldajatele,

vms.

22.6. Palume segaduse vältimiseks PlanSis tuua selgelt välja üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu menetlemise erikord. PlanS viitab praegu üldiselt, et

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning

koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid

üldplaneeringu menetluse sätetele, mis tekitab detailplaneeringu menetlemisel

segadust.

Samuti võiks seaduses olla regulatsioon, et üldplaneeringu (ÜP) muudatuse

määratlemine on planeerimisalase tegevuse korraldaja otsustusõigus. See väldiks

mitmeid ebameeldivaid olukordi, kus ÜP kaardile on ekslikult tekkinud trükivead (nt

Mitte arvestatud.

Oleme arvamusel, et menetlusnõuded on selged ja

üheselt mõistetavad ning puudub alus arvata, et

menetlemisel segadusi esineb. Oleme menetlusnõuete

abistamiseks koostanud ka planeerimine.ee

veebilehele skeemid, mis võimaldavad kehtivat

õigust eesmärgipäraselt tõlgendada.

vale värviga tähistatud alad) ja nende parandamiseks ei peaks algatama ÜP muutmist

tervikuna.

Ilmse ebatäpsuse parandamise võimaluse annab juba

HMS § 59, mis kohaldub ka planeerimismenetlusele

kui haldusmenetluse alaliigile.

22.7. Palume PlanSis reguleerida, mis juhtub, kui üldplaneeringut muutev

detailplaneering tunnistatakse kehtetuks. PlanSis peaks olema sõnaselge lahendus,

et varasemad üldplaneeringu muudatused kehtetuks ei muutuks.

Teadmiseks võetud.

Kaalume muudatuse tegemise vajadust eelnõu

koostamise käigus.

22.8. Kehtivas regulatsioonis on selgusetu, millises etapis täpselt tuleb esitada

detailplaneering valdkonna eest vastutavale ministrile täiendavate kooskõlastuste

määramiseks. Tõlgendamisel on võimalik teha järeldus, et seadusandja võib olla

mõelnud vastuvõtmise eelset etappi, kuid on see vaja täpsemalt seaduses reguleerida.

22.9. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb üldplaneeringut muutva detail-

planeeringu menetlusele kohaldada üldplaneeringule ettenähtud menetlust. See

tähendab, et nii detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise kui kehtestamise peab

otsustama volikogu. Haldusmenetluse menetlus-ökonoomika põhimõttest lähtudes

võiks üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava

detailplaneeringu algatada ja vastu võtta valla- või linnavalitsus, arvestades

seejuures, et kohtupraktika kohaselt ei loeta algatamise ja vastuvõtmise korraldusi

haldusaktideks, vaid kehtestamise haldusakti ettevalmistavateks

haldustoiminguteks. Kehtestamise otsustamine jääks selliste detailplaneeringute

puhul endiselt volikogudele. Sarnaselt peaks otsustamise pädevus olema ka KSH

algatamisel ja KSH aruande vastuvõtmisel, st anda need menetlustoimingud valla-

või linnavalitsuse pädevusse.

Selgitus.

Kuivõrd kooskõlastamise etapp eelneb

vastuvõtmisele, siis on seadusandja soov olnud ka

täiendavate kooskõlastuste määramisega seotud

menetlustoimingud viia läbi enne vastuvõtmist.

Teadmiseks võetud.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise

ja vastuvõtmise otsuste tegemise regulatsioon tuleneb

KOKSist, mille § 22 lg 1 nimetab volikogu pädevuse.

Selliselt KOKSi muutmist hetkel ei ole kavandatud,

saame kaaluda muudatuse tegemise vajalikkust ja

võimalikkust eelnõu koostamise etapis.

22.10. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestvusele

kehtiv regulatsioon on haldusmenetluslikult koormav ja ei lähtu HMS § 5 lg-s 2

toodud põhimõttest, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Ettepanek on menetlust lihtsustada ja kohaldada kuni 30. juunini 2015

kehtinud PlanS §-st 19 tulenevat põhimõtet ehk avaliku väljapaneku kestus on neli

nädalat. Sama tuleks rakendada KSH puhul.

Selgitus.

Avaliku väljapaneku kestus on ka praegu ca 4

nädalat, s.o 30 päeva (PlanS § 87 lg 4).

22.11. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab volikogu kehtetuks tunnistama ka need

detailplaneeringud, mille on kehtestanud valla- või linnavalitsus. Selline regulatsioon

ei ole põhjendatud ja on volikogule ning menetlusosalistele ebamõistlikult koormav.

Teeme ettepaneku muuta PlanSi ja KOKSi selliselt, et detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamine oleks haldusorgani pädevuses, kes on detailplaneeringu kehtestanud.

Teadmiseks võetud.

Ettepanekut kaalume PlanS eelnõu koostamise

käigus.

22.12. Kehtiv regulatsioon sätestab, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise

otsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja

arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (PlanS § 140

Teadmiseks võetud.

Nõustume, et DP kehtetuks tunnistamise otsuse

eelnõu kooskõlastamine PlanS § 127 lg-s 2 nimetatud

lg 3). Oleme seisukohal, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

kooskõlastamine nimetatud ametiasutustega ei pruugi olla alati vajalik, näiteks

juhul, kui detailplaneeringu kohase ehitusõiguse kehtetuks tunnistamisel säilib

olemasolev olukord looduses, nii nagu see on. Oluline on kaasata asutused uue

ehitusõiguse määramisel – uut ehitusõigust hakatakse taotlema uues menetluses (s.o

projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses). Ühtlasi palume analüüsida, kas

PlanSi on vajalik muuta ka Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2023

kohtuotsusest nr 3-20-2247 tulenevalt, milles on selgitatud PlanS § 140 lg-s 1

sätestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisega seonduvat.

ametiasutustega ei pruugi olla alati vajalik, eriti

olukordades kui detailplaneeringu kohase

ehitusõiguse kehtetuks tunnistamisel säilib

olemasolev olukord looduses, nii nagu see on. Samuti

leiame, et oluline on kaasata asutused uue

ehitusõiguse määramisel – uut ehitusõigust hakatakse

taotlema uues menetluses (s.o DP, PT või ehitusloa

menetluses). Kaalume esitatud ettepanekut PlanS

eelnõu koostamisel.

22.13. Palume analüüsida, kas PlanSis on vajalik reguleerida puudustega esitatud

detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemist või piisab HMSi üldisest

regulatsioonist. Nt mis saab, kui detailplaneeringu algatamise taotlusel on puudused

ja kohalik omavalitsus määrab puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, mille

jooksul puudusi ei kõrvaldata. Kas sellisel juhul detailplaneeringu menetlemise

tähtaeg peatub kuni nõuetekohase taotluse esitamiseni või jäetakse taotlus läbi

vaatamata ja planeeringumenetlus lõppeb. Oluline on, et aega, mil taotlust on

ilmselgelt võimatu menetleda, ei arvestataks menetlustähtaja sisse. Mis puudutab

haldusmenetluse lõpetamist, siis võimaldab kehtiv õigus jätta puudustega taotluse

läbi vaatamata (sh sellise algatamise taotluse, mis ei sisalda planeerimisotsuse

tegemiseks vajalikku olulist infot). Kui ministeerium tõlgendab seadust sarnaselt, siis

ilmselt ei ole seaduse täiendamine vajalik. Kui aga õigusnormi tuleks rakendada

teisiti ja seda on võimalik teha sätte õiguspärase tõlgendamisega, siis palume

võimalusel seadusandja tahet kirjeldada. Sama probleem on ka planeerimise teistes

etappides. Kui detailplaneeringus on puudusi või detailplaneeringu lahendust on vaja

muuta näiteks avaliku väljapaneku tulemusena, kuid tähtaegselt parandusi või

muudatusi detailplaneeringus ei tehta, ei ole KOVil võimalik detailplaneeringut edasi

menetleda.

Selgitus.

Puudustega DP algatamise taotluse menetlemisele

kohaldub mh üldine HMS § 15 regulatsioon, s.t et kui

mõistliku aja jooksul puudusi ei kõrvaldata, on

võimalik jätta DP algatamata. PlanS § 128 lg-s 2 on

toodud näitlik loetelu algatamise jätmise alustest. See

ei tähenda aga, et HMS üldist regulatsiooni

kohaldada ei saaks.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et lähtuvalt PlanS VTK-le

saadud tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku

omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise

taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6

p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust

lihtsustada.

22.14. PlanSis on toodud detailplaneeringu koostamise lõpetamise juhtude loetelu

kinnisena (PlanS § 129 lg 1). Samas peab PlanSi põhimõtetest tulenevalt

planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas

avalikke huve ja väärtusi, mistõttu peaks olema KOVidel õigus detailplaneeringu

koostamine lõpetada ka muudel juhtudel (nt juhul, kui ei ole võimalik leida

kompromissi kinnistu omanike ja vastuväidete esitajate vahel või esitatakse

detailplaneeringu lahendus, mis ei vasta avalikele huvidele ja väärtustele vms).

Seaduse seletuskirja kohaselt ei ole seadusandja mõte olnud piirata detailplaneeringu

koostamise lõpetamist üksnes seaduses väljatoodud alustega. Kuna eelnimetatu osas

on juba tekkinud vaidlusi, siis palume seaduse sõnastuses selgelt välja tuua, et

detailplaneeringu koostamise lõpetamise juhtude loetelu on lahtine.

Selgitus.

Nõustume, et seadusandja soov ei ole olnud piirata

DP koostamise lõpetamist üksnes § 129 lg-s 1

väljatoodud alustega. Kuna eelnimetatu osas on juba

tekkinud vaidlusi, kaalume kuidas sätet muuta, et

selgelt välja tuua, et detailplaneeringu koostamise

lõpetamise juhtude loetelu on lahtine.

22.15. Palume luua täiendav detailplaneeringu koostamise lõpetamise alus juhuks,

kui detailplaneeringu koostaja ei ole näiteks kahe aasta jooksul selle algatamisest

arvates detailplaneeringut koostanud, kuna sellisel juhul ei saa alata

detailplaneeringu vastuvõtmise menetlus ega detailplaneeringut mõistliku aja

jooksul kehtestada.

Selgitus.

Märkuses toodu puhul on tegemist halduslepingu ja

seal toodud tingimustega seonduva küsimusega, kuid

nõustume, et detailplaneeringu lõpetamise aluseid ja

nende laiendamise küsimust analüüsitakse eelnõu

koostamise käigus.

22.16. Palume PlanSist võtta välja detailplaneeringu ala suurendamisel kohaldatav

proportsionaalne kulude kandmise põhimõte, kuna see ei ole enamus juhtudel

põhjendatud (PlanS § 130 lg 3). Kinnistu omanik taotleb üldjuhul detailplaneeringu

algatamist üksnes oma kinnistu raames, st täpselt oma kinnistu piires, samas on

oluline võtta detailplaneeringu alasse ka näiteks juurdepääsuteed avalikult

kasutatavale teele. Seetõttu laiendab KOV tihti planeeringuala, kuid seejuures ei ole

põhjendatud kulude kandmise proportsionaalne jagamine KOViga.

Selgitus.

Sätte praktikas rakendamist ja selle muutmise

põhjendatust analüüsime eelnõu koostamise käigus.

Sätte eesmärgiks on tagada lepingu sõlmimine vaid

nendel juhtudel, kui detailplaneering koostatakse

eraõigusliku isiku ja KOV kokkuleppel ning välistaks

olukorra, kus detailplaneeringut soovival isikul tuleb

täita täiendavaid nõudeid, mis ei ole seotud

detailplaneeringu eesmärgiga.

23. Eesti

Ehitusettevõtjate Liit

29.09.2023

1. Planeerimise põhimõtteid ei tohiks kergekäeliselt muutma hakata, sest need

võimaldavad isikutel oma õigusi kaitsta ning kohtutel kontrollida, kas neid

põhimõtteid on planeerimisel järgitud. Praktikas puuduvad kaalutlusotsuste

tegemiseks kohalike omavalitsuste ametnikel teadmised ja kogemused, siin on

lahenduseks kaalutlusõiguse vähendamine selgemate reeglite kehtestamisega.

Samuti on riigil võimalik kohalikke omavalitsusi jõulisemalt suunata planeerimise

põhimõtetega arvestama läbi planeeringute heakskiitmise. Planeeringud, mille kohta

esitatud arvamustega ei ole planeeringu koostamisel arvestatud, esitatakse

heakskiitmiseks ministrile või tema volitatud ametnikule, kes mh peab kontrollima

detailplaneeringu vastavust õigusaktidele.

Selgitus.

Planeerimise põhimõtted jäävad suuresti samaks ja

mingeid olulisi muudatusi neid kavas teha ei ole.

Neid on kavas vaid täpsustada ja täiendada.

Lisanduvad kvaliteetse ruumiloome ja

kliimamuutustega arvestamise põhimõtted, mis

olemuslikult sobituvad juba olemasolevate

põhimõtete alla ehk tegemist ei ole seniste

põhimõtete muutmise vaid täpsustamisega.

2. Leiame, et ilmastikuga arvestamine on eelkõige ehitiste projekteerimisega, mitte

ruumilise planeerimisega seotud küsimus. Kuid juba täna on ruumilise planeerimise

suunamiseks piisavalt võimalusi. Riik saab suunata ruumilist planeerimist laiemalt

läbi üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringu antavate suunistega. Ruumi

planeerimine ei saa tugineda oletustele, vaid väga selgetele ja kindlatele asjaoludele,

millega tuleb planeeringute koostamisel arvestada. Igasugune ebamäärasus toob

endaga kaasa erimeelsusi ja lõppkokkuvõttes planeerimismenetluse venimise.

Selgitus.

Kliimamuutustega arvestamine ei hõlma vaid

ilmastikuoludega arvestamist vaid toimuvaid

protsesse laiemalt. Nõustume, et ruumilise

planeerimise suunamiseks on võimalused ka praegu,

kuid planeerimise põhimõtete rakendamine ei ole

praktikas hästi juurdunud. Planeerimise põhimõtted

peavad olema piisavalt selged, et neid rakendada.

Seetõttu on oluline, et PlanS sätestaks põhimõtte,

kuid täpsema raamistiku annab sellele eriseadus

(kliimaseadus) ja selle rakendusaktid.

3. Teise probleemina tuuakse PlanS VTK-s (p 1.2) välja, et erinevate

planeeringuliikide ülesanded, sh nende lahendamise täpsusaste, on osaliselt ebaselge Selgitus.

ja ei moodusta täielikult ühtset tervikut. Leiame, et pigem on küsimus selles, kui

detailsed peavad planeeringud olema ja kui palju ülesandeid tuleb konkreetses

planeeringus lahendada. Praktikas on näiteks detailplaneeringute koostamise

menetlus ebamõistlikult pikk just seetõttu, et soovitakse detailplaneering koostada

sisuliselt ehitusprojekti arhitektuurse staadiumis. Planeerimisseadus ei nõua kõikide

detailplaneeringu ülesannete lahendamist. Vaatamata sellele vaieldakse

detailplaneeringu koostamise menetluses planeeritavate hoonete arhitektuurse

välimuse ja sobivuse üle, määratakse juba detailplaneeringutes haljastuse üksikasjad

(taimede kirjeldusega), markeeritakse parkimiskohad, prügikonteinerite asukohad

jms. Selline planeeringulahendus ei võimalda paindlikkust, mis tihti muutuvas

keskkonnas on hädavajalik.

Ülesannete üldisest täpsustamise kavast on loobutud,

kuid võimalik, et eelnõu koostamise käigus vajadus

mõne üksiku ülesande täpsustamiseks või

täiendamiseks siiski ilmneb.

4. Leiame, et peab jääma võimalus avalikust väljapanekust eelnevalt teada saada ja

piisav aeg planeeringu dokumentidega tutvumiseks. Kuna planeeringuid saab

avalikes huvides vaidlustada igaüks, siis tuleb arvestada ka laiema teavitusega.

Isikuid, keda planeering otseselt puudutab, tuleb isiklikult teavitada, sh

üldplaneeringute puhul, kuna nendega kehtestatakse isikutele konkreetseid

piiranguid. Näiteks võidakse määrata elamualasid rohealadeks või muu avaliku

kasutusega aladeks, kuid praktikas see info maaomanikeni ei jõua.

Arvestatud.

PlanS VTK-st on eemaldatud ettepanek täielikult

loobuda avalikust väljapanekust ette teavitamise

nõudest. Isiklikust teavitamise nõudest pole olnud

käesolevas protsessis plaanis loobuda.

5. Ei pea võimalikuks loobuda võimalusest paberkandjal detailplaneeringutega

tutvuda, sest planeeringu jooniseid on tihti keeruline nende erinevate kihtide ja suure

info tõttu arvutis avada ja nendega tutvuda. Seega peab jääma võimalus tutvuda

planeeringu dokumentidega paberkujul kohaliku omavalitsuse asukohas.

Arvestatud.

Kuivõrd digipädevus ei ole kõigis ühiskonna

gruppides ühetaoline, jääb arutelude tulemusena ka

edaspidi võimalus tutvuda planeeringu

dokumentidega paberkujul kohaliku omavalitsuse

asukohas (PlanS § 135 lg 9). Seda regulatsiooni ei ole

ka kavandatud muuta.

6. Avalikust väljapanekust vähemalt 14-päevaline ette teavitamine ei tohiks

planeeringu koostamise korraldajale olla ülemääraselt koormav. Kuna PlanS VTK

järgi soovitakse suurendada nende planeeringute, millega on võimalik seada

kinnisasjale kitsendusi, mahtu, siis tuleb arvestada ka suurema teavitamise

koormusega. Eraomand on Eesti Vabariigis põhiseadusega kaitstud ja omandi kaitse

peab olema reaalne, mitte näiline.

Selgitus.

PlanS VTK-st on eemaldatud ettepanek täielikult

loobuda avalikust väljapanekust ette teavitamise

nõudest. Isiklikust teavitamise nõudest pole olnud

käesolevas protsessis plaanis loobuda.

7. Kui planeeringu vastuvõtmise etapp kaotatakse, siis ei teki enam sellist vaheetappi,

mille puhul tekib õigustatud ootus lähiajal planeeringu kehtestamiseks. Samuti peab

olema selge, millal sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. See on tavaliselt toimunud

detailplaneeringu vastuvõtmise järel, sest selleks ajaks on selgunud, kas ja millised

avaliku kasutusega teed ja tehnorajatised on vaja valmis ehitada. On oluline tagada,

et kogu planeeringu koostamise aja jooksul esitatud arvamuste mittearvestamisel

Arvestatud.

PlanS VTK-s on muudetud vastuvõtmisest loobumise

käsitlust ning see ei käsitle enam kohaliku

omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures

vastuvõtmise menetlusetapist loobumist.

jõuavad sellised planeeringud ministeeriumisse heakskiitmiseks, et oleks tagatud

kohtueelne planeeringu õiguspärasuse, sh planeerimise põhimõtetele vastavuse,

kontroll.

8. Kui planeeringu elluviimise mõiste on liiga üldine, siis võiks see analoogselt EhS

§ 45 lõikega 2 olla seotud esimese võimaliku tegevusega, mida planeeringu

elluviimiseks tehakse. Üheks esimeseks tegevuseks detailplaneeringu elluviimisel on

tavaliselt kinnistu jagamine vastavalt detailplaneeringus määratud krundijaotusele.

Selgitus.

Ettepanekut analüüsitakse sisulisemalt PlanS eelnõu

koostamise käigus.

9. Maakasutuse juhtotstarvet on üldplaneeringutes tavapäraselt täpsustatud ja

selgitatud, milliseid ehitisi vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-alal võib

ehitada. Kuna maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 75 lõike 4 järgi maa-ala

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise

maakasutuse põhisuunad, tekib praktikas küsimus, kas sellel maa-alal olevale

kinnistule võib detailplaneeringuga ilma üldplaneeringuga vastuollu minemata

määrata mõne muu krundi kasutamise otstarbe. Näiteks, kui soovitakse

üldplaneeringus sotsiaalmaa juhtotstarbega maa-alale detailplaneeringus määrata

45% ulatuses elamumaa otstarve.

Selgitus.

PlanS § 75 lg 4 kohane maakasutuse juhtotstarve

üldplaneeringuga määratav maa-ala asutamise valdav

(s.o reeglina üle 51%) otstarve, mis annab kogu

määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad. Toodud näite puhul jääks valdavaks ÜPs

määratud sotsiaalmaa juhtotstarve.

10. PlanS VTK järgi soovib riik kehtestada õigusliku regulatsiooni

planeerimismenetluse läbiviimise tasu kehtestamiseks. Leiame, et kuna ruumiline

planeerimine on olemuslikult kohaliku omavalitsuse ülesanne nii KOKS § 6 lõike 1

kui ka PlanS § 4 lõike 1 järgi, siis tasu küsimine planeeringu koostamise korraldamise

eest ei ole põhjendatud. Kinnistule ehitamise õiguse saamine on üks

omandipõhiõiguse teostamise viise ja kohalik omavalitsus ja riik kohustuvad tagama

isikute põhiõigused ja vabadused (PS § 14, KOKS § 3 lg 1 p 2). Praktikas ei tegele

kohalikud omavalitsused ise planeeringute koostamisega, vaid need tellitakse

pädevalt isikult. Planeeringu koostamise kulud kannab kinnisasja omanik ka siis, kui

planeeringu koostamise tellimist ei tohi huvitatud isikule üle anda. Seega juba täna

on planeeringute koostamine tasuline tegevus ja mingite lisarahastuste ettenägemine

seadusega on vastuolus õiguse põhimõtetega ja piirab kinnisasja omaniku võimalust

oma vara kasutada.

Selgitus.

Planeerimismenetluse eest tasu küsimise kavast on

VTK-s loobutud.

11. Detailplaneeringute koostamine ei veni mitte seetõttu, et puuduvad pädevad

inimesed, vaid et detailplaneeringute koostamise käigus määratakse lisaks

üldplaneeringus toodud tingimustele uusi tingimusi, millega ei ole

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud arvestanud. Seega tuleks esmalt

leida võimalus, kuidas detailplaneeringu koostamise juhte vähendada ja sätestada

planeerimisseaduses ammendav detailplaneeringu koostamisel lahendatavate

ülesannete loetelu.

Selgitus.

Detailplaneeringud on oma olemuselt erinevad,

mistõttu on kõigile täpselt ühtede kohustuslike

ülesannete lahendamise määramine kaheldav. Pigem

on probleem selles, et praktikas nõutakse ülesannete

lahendamist täpsemalt, kui on olnud seaduse

mõtteks. Samas märgime, et ka juba täna on PlanS-s

sätestatud ülesanded, mida DP koostamisel tuleb alati

lahendada (PlanS § 126 lg 1 p-d1-5).

12. Kui leitakse, et tasu kehtestamine on põhjendatud, siis peab nö menetlustasu

maksmine sõltuma sellest, kas detailplaneering kehtestatakse 3 aasta jooksul või

mitte. Ehk juhtudel, mil detailplaneering jääb õigeaegselt kehtestamata kohaliku

omavalitsuse viivituse ja põhjendamatute nõudmiste tõttu, puudub kohalikul

omavalitsusel ka õigus tasu saada.

Selgitus.

Tasu kehtestamise kavast on VTKS loobutud.

13. Riigi planeeringutega on võimalik kinnisasjale kitsendusi seada vaid juhul, kui

need on konkreetse kinnistu osas piisavalt selged ja täpsed (võimaldavad kinnistu

täpsusega piiranguid tuvastada) ja isikutele on tagatud individuaalne kaasamine ja

ärakuulamine ning isiku põhjendatud huvidega arvestamine. (Vt ka Riigikohtu otsus

kohtuasjas nr 3-18-913, milles Riigikohus seob maakonnaplaneeringu vaidlustamise

võimaluse planeeringu täpsusastmega).

Arvestatud.

Arvestame eelnõu koostamisel ka senise

kohtupraktikaga ning planeeringuliigi täpsusastmest

tulenevate piirangute seadmise kitsaskohtadega (nt

liiga suur üldistusaste, mis ei võimalda kitsenduste

ulatust katastriüksuse piiride täpsusega kindlaks

määrata).

14. PlanS § 125 lõike 5 rakendamisel tuleb lähtuda punktis 2 märgitust, st

üldplaneeringutes määratud vastava ala üldistest kasutus- ja ehitustingimustest.

Lisaks tuleb vaadata, millised tingimused tuleb hoone või olulise rajatise kohta

projekteerimistingimustes määrata (EhS § 26 lg 4). Uutes üldplaneeringutes nähakse

juba ette vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, millest

projekteerimistingimuste andmisel tuleb lähtuda. Kuna kohalikel omavalitsustel

peaksid olema tänaseks ajakohased üldplaneeringud, siis me ei näe, et § 125 lõike 5

rakendamisel esineks ületamatuid probleeme. Selle sätte kohta on ka piisavalt

kohtupraktikat. Pigem kasutatakse võimalust projekteerimistingimuste andmiseks

PlanS § 125 lõike 5 alusel liiga vähe, kuigi see hoiaks kokku nii aega kui raha. ei

halvenda detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimuste andmine

kaebajate võimalusi oma õigusi ja huve kaitsta. Kohtupraktikast saab järeldada, et

detailplaneeringu koostamise asemel ei halvenda projekteerimistingimuste andmine

kaebajate võimalusi oma õigusi ja huve kaitsta. Arvestades eeltoodut ei nõustu EEEL

PlanS VTK koostajatega, et olemasoleva olukorra säilimine ega rahastuse

suurendamine olukorda ei lahendaks. Planeerimisseaduse muutmisel algab jälle kõik

otsast peale – tekivad uued mitmeti mõistetavused ning tuleb hakata uut

kohtupraktikat ootama.

Selgitus.

PlanS § 125 lg 5 rakendamise võimalikkus sõltub

suuresti üldplaneeringu täpsusastmest. Arvestades

asjaolu, et paljudes KOV-s on valmimisel uued

üldplaneeringus, kaalume sätte senist rakendamist ja

muutmise vajadust ning täpsemaid

sõnastusettepanekuid eelnõu koostamise käigus.

15. EEEL ei nõustu detailplaneeringute tähtaja seaduses sätestamisega, kuna see

riivab ülemääraselt kinnisasja omaniku omandiõigust. Detailplaneeringule tähtaja

kehtestamisel peab olema mingi legitiimne eesmärk. Lihtsalt mingi suvalise

tähtpäeva sätestamine detailplaneeringu kehtivusena on vastuolus isikute õiguste ja

vabaduste tagamise põhimõttega. Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine peab

jääma kohaliku omavalitsuse võimaluseks ja see peab olema kaalutlusotsus, mille

käigus hinnatakse mh otsuse mõju kinnisasja omaniku õigustele ja vabadustele ning

põhjendatud huvidele. Enamasti jäävad detailplaneeringud seisma aga põhjusel, et

KOV esitab ebamõistlikke ja kinnisasja omanikku ülemääraselt koormavaid

Selgitus.

PlanS § 124 lg-st 2 tulenevalt on detailplaneeringu

eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine

ning see on lähiaastate ehitustegevuse alus. Nendest

põhimõtetest lähtuvalt peaks DP saama realiseeritud

lähiaastatel. Kohtupraktikas on „lähiaastaid“

sisustatud erinevalt, kuid enamasti on silmas peetud 5

aastat kehtestamisest arvates. Ka on välja toodud, et

tingimusi, mille tõttu muutub ehitamine liiga kulukaks. Seega tuleb analüüsida, mis

on tegelikult detailplaneeringute n-ö seismajäämise põhjuseks.

Kinnisasja omanik ei loobu ehitamise õiguse saamisest ilma põhjuseta.

Detailplaneeringutele kehtivuse aja sätestamine olukorras, kus vaatamata asjaolule,

et PlanS kohustab detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse

tegemise kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest, on paljud enne

01.07.2015 algatatud detailplaneeringu siiani kehtestamata, ebamõistlik. Kehtetuks

tunnistamise alused peavad olema selged ja üheselt mõistetavad, kuna planeeringu

kehtetuks tunnistamise otsus seondub otseselt kinnistu omaniku omandiõiguse ja

ettevõtlusvabadusega. Erinevalt huvide tasakaalustamisest tuleb isiku õigused ja

vabadused tagada.

mida kauem on möödas detailplaneeringu

kehtestamisest, seda väiksem on isiku kaitstav

usaldus detailplaneeringu kehtima jäämise või

muutmata kujul kehtima jäämise osas. Lisaks võivad

vahepeal muutuda ka KOV üldised arengusuunad.

Küsimust analüüsitakse täpsemalt eelnõu koostamise

käigus.

16. Detailplaneeringu elluviimine ei ole ega saa muutuda kohustuslikuks.

Elluviimine sõltub üldisest majanduskeskkonnast ning kinnisasja omaniku

rahalistest võimalustest. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kinnisasja omanik võtab

endale taristu väljaehitamisega seotud kohustused. See, kas detailplaneeringut on

võimalik ellu viia või mitte, on tihti väga subjektiivne. Praktikas on siiski olemas ka

selliseid planeeringuid, mida on võimalik realiseerida veel 10 aasta möödumisel

detailplaneeringu kehtestamist. Ainuüksi see, et planeerimisseadus määratleb

detailplaneeringu lähiaastate ehitustegevuse kavana, ei õigusta detailplaneeringule

kehtivusaja määramist. Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringut, mis

tavaliselt kehtib vähemalt 10 aastat.

Kuna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutab kinnisasja omaniku õigusi,

siis ei ole võimalik seda teha tema arvamust ära kuulamata. Kui kinnisasja omanik

esitab põhjendatud vastuväited, siis tuleb nendega arvestada.

Selgitus.

Juhul kui ettepanek leiab toetust, kohalduksid

muudatused edasiulatuvalt, samuti sätestataks

võimalus kehtivusaja pikendamiseks. Sellisel juhul

võib elluviimiseks ette nähtud aeg pikeneda ka

eelduslikult kuni 10 aastani.

17. Kohalik omavalitsus ei tohiks tasu küsida suvaliste ehitiste eest, vaid selliste

ehitiste ehitamiseks, mille puhul on otsene seos avaliku teenuse osutamisega. peab

arendajal olema võimalik piisava selgusega ette näha, millise õigusliku tagajärje, sh

kohustused, kinnistule ehitamise soov talle kaasa toob. Teistsugune lähenemine on

vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Veel ühe tasu (maksu) kehtestamine võib

paljudel juhtudel oma kinnistule ehitamise võimaluse üldse välistada. Peab olema

selge, milliste rajatiste osas on võimalik tasu määrata. Need juhtumid peavad olema

sätestatud planeerimisseaduses. Samuti peab olema rajatiste ehitamine ette nähtud

kohaliku omavalitsuse arengukavas, st olema ettenähtav, mitte selguma

detailplaneeringu algatamise või koostamise käigus.

Selgitus.

Ettepanekutele 17-19 annab esmase hinnangu ja

esitab peamised järeldused „Sotsiaalse taristu

väljaehitamise kokkulepete ja tasu analüüs“. Seejärel

saab asuda hindama, milline lahendusvariant võiks

olla sobivaim.

18. Tasu arvestamise alused, mis võimaldavad tasu suurus kindlaks määrata, peavad

olema sätestatud planeerimisseaduses. Leiame, et tasu kehtestamisel peab kohalikul

omavalitsusel tekkima kohustus vajalik taristu detailplaneeringu elluviimise ajaks

või muuks konkreetseks tähtajaks välja ehitada. Kui arendaja osaleb sotsiaalse

Vt eelnev selgitus

taristu rahastamises, siis tekib temal ja tema klientidel ootus, et lubatud ehitis

ehitatakse valmis. Seega peab kohaliku omavalitsuse ehitamiskohustus olema

määratletud kohustusena, millest ei saa ilma teise poole nõusolekuta taganeda. Kui

kohalik omavalitsus tunnistab detailplaneeringu kehtetuks või ei suuda taristut

kindlaksmääratud tähtaja jooksul valmis ehitada, peab kohalik omavalitsus

tagastama arendajale arendaja makstud tasu koos intressidega, kuna arendaja ei saa

vahepealsel ajal oma rahalisi vahendeid kasutada.

19. Tuleb ette näha erisused ühe kinnistu enda tarbeks hoonestamisel, kuna kõigi

plaanitavate uute tasude maksmine käib eraisikul ilmselgelt üle jõu.

Märgime, et kavandatava ehitise ja selle

väljaehitamise/rahastamise kohustuse

proportsionaalsuse tagamiseks on alates 2022 aastast

KOV-l nõue kehtestada määrus ja näha ette selged

alused, millest väljaehitamise /rahastamise lepingute

sõlmimisel tuleb lähtuda. Lisaks vt eelnev selgitus.

20. Praktikas on osutunud ebamõistlikuks katastriüksuse sihtotstarbe muutmine.

Olukorras, kus ruumilises mõttes muudatusi ei toimu, võiks olla lihtsustatud ka

katastriüksuse sihtotstarbe muutmine.

Selgitus.

Kirjeldatud n-ö lihtsustatud korras katastriüksuse

sihtotstarbe muutmise menetlust saaks läbi viia

maakatastriseaduse ja selle alusel antud õigusaktides

sätestatud korras. Samas nõustume, et vaid kinnistu

jagamiseks detailplaneeringu koostamine ei pruugi

olla proportsionaalne. Analüüsime lahendusvõimalusi

eelnõu koostamise käigus.

21. Planeerimisseadust tuleb muuta planeeringu algatamise osas. Oleme seisukohal,

et planeeringu algatamise otsuse tegemine ei ole vajalik, kuna sellel puudub

sisuline väärtus. Praktikas toimub juba enne detailplaneerin-gute algatamist sisuline

detailplaneeringu koostamise menetlus ja algatami-seni jõutakse teinekord alles

aastate pärast. Enne detailplaneeringu koostamise algatamist nõutakse

hoonestuskava ning hoonete eskiisi ehitusprojekti arhitektuurse projekti

täpsusastmes, kuigi planeerimisseadus seda ei nõua. Mõned kohalikud

omavalitsused nõuavad enne detailplaneeringu algatamist ka

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimist. Üldplaneeringu

järgse detailplaneeringu koostamisel ei tohiks olla menetlust takistavaid asjaolusid.

Planeeringu koostamise lõpetamise alused on planeerimisseaduses välja toodud.

Oleme sellele probleemile tähelepanu juhtinud ka planeerimisseaduse rakendamise

analüüsi käigus toimunud intervjuude käigus ja leiame, et riik peab

planeerimisseaduse normidega tagama kinnisvara omanike kaitse

ebaproportsionaalse ja kuluka menetluse vastu.

Selgitus.

Lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on

võetud tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse

planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse

kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et

planeeringute algatamise menetlust lihtsustada, sh

lühendada sellele kuluvat aega.

24. Kaitseministeerium

(edastatud e-kirjaga)

1. VTK punktis 3.4. on märgitud, et eesmärk on täidetud, kui kõigi planeeringuliikide

juures on loobutud vastuvõtmise etapist. Juhime tähelepanu, et see läheb vastuollu

punktiga 9.4, mille kohaselt ei loobuta vastuvõtmise etapist REPi ja KOV EP puhul.

Ühtlasi leiame, et sarnaselt REP-iga tuleks vaadata ka teisi planeeritavaid regionaalse

tasandi planeeringuid, arvestades, et vastuvõtmise etapiga on VTK kohaselt seotud

ka sellele järgnev avalikustamine.

Arvestatud.

VTK-s on käsitlust muudetud ning KOV

planeeringute puhul vastuvõtmise kaotamisest

loobutud. Küll vaadatakse regulatsioon üle, sh

arvestades, et vastuvõtmise etapiga on seotud ka

sellele järgnev avalikustamine.

2. Riigi tasandi planeeringu koostamisel ei pruugi olla võimalik määrata täpselt

ehitise jaoks vajalikke maa-alasid, mis võib tähendada seda, et eraomandi kasutamist

kitsendatakse aastateks ja menetluse lõpus ei pruugi kõik maaüksused tegevuse

elluviimiseks olla vajalikud või vastupidi tekib vajadus teiste maaüksuste järele.

Teiseks, kinnisasja omanik võib KAHOSe kohaselt taotleda temale kuuluva maa

kohest omandamist õiglase tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused

ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele, selleks aga ei pruugi

regionaalse tasandi planeeringu koostamise etapis olla võimalusi.

Teadmiseks võetud.

Kaalume neid ettepanekuid PlanS eelnõu

koostamisel.

3. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine on kaks eraldi etappi ja ei pea olema

kokku seotud. Praegu on vastuvõtmisele järgnev avalikustamine just see etapp, kus

saab jälgida, kas ja kuidas arvestati esitatud ettepanekutega ja kuidas on kogu

planeeringulahendust mõjutanud (muutnud) kõigi osapoolte esitatud ettepanekud

kokku, võrreldes eelnõu esmase avalikustamisega või kooskõlastamiseks

esitamisega. Kui senisest vastuvõtmisest ja sellele järgnevast avalikustamisest

loobutakse, siis jääb ebaselgeks, kuidas ja millal saab menetlusosaline tutvuda kõigi

ettepanekute alusel kujunenud tervikliku planeeringulahendusega enne kehtestamist?

Selgitus.

VTK-s on käsitlust muudetud ning märkusega

arvestatakse PlanS eelnõu koostamisel.

4. Peaks olema menetlusetapp, kus avalikkus ja kõik menetlusosalised saaksid enne

planeeringu kehtestamist kooskõlastamisel esitatud vastuväidete või ettepanekute

alusel kujunenud lõpliku planeeringulahendusega tutvuda ja vajadusel selle kohta

ettepanekuid esitada. Vastasel juhul jääb üle vaid planeeringu kehtestamise järgne

vaidlustamine, mis tooks kaasa olulise halduskoormuse kasvu.

Teadmiseks võetud.

Kaalume ettepanekut PlanS eelnõu koostamisel.

5. Kavandatakse muuta DP automaatselt kehtetuks teatud aja (5-7 a) saabumisel, kui

planeeringut ei ole asutut ellu viima. Ühtlasi sätestatakse võimalus põhjendatud juhul

kehtivuse aja pikendamise taotlemiseks. Võimalus detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamiseks 5-7 a möödumisel, kui seda ei ole ellu viima asutud, on arusaadav

vajadus, kuid mõjusid silmas pidades muutub oluliseks, millisel juhul ja kuidas

täpselt seda tehakse.

Selgitus.

Kaalume ettepanekut eelnõu koostamise käigus.

6. Planeeringus võiks olla toodud tingimused, mida loetakse planeeringu elluviimise

alustamiseks, kuna tingimuste sätestamine seaduse tasandil võib olla liigselt piirav.

VTK-st jääb arusaam, et pikendamise taotluse peab esitama planeeringu koostanud

isik (arendaja) enne tühistamise tähtaja saabumist. Leiame, et arendajale jälgimise

Teadmiseks võetud.

Elluviimise täpsemat määratlemist kaalutakse eelnõu

koostamise käigus. Pikendamise taotluse esitamisega

seonduvat analüüsitakse eelnõu koostamise käigus.

kohustuse panemine ei ole põhjendatud ja planeeringu tühistamise vajaduse korral

võiks planeeringu koostamise korraldaja esitada planeeringu koostajale planeeringu

kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu, misjärel planeeringu koostajal on võimalus

esitada omapoolsed argumendid ja seejärel saab korraldaja otsustada DP tühistamise

või kehtima jätmise.

7. Riigi eriplaneeringu detailsest lahendusest olulisem on inimeste jaoks asukoha

eelvalik. Just selles etapis otsustatust lähtub suures plaanis, kas ja millised mõjud

hakkavad eeldatavalt avalduma kohalikele kogukondadele – ettevõtjatele ja

elanikele. Seda arvestades on mõjude hindamiseks oluline aru saada ja läbi mõelda,

kas ja milline on kogukondade võimalus rääkida kaasa asukoha eelvaliku tegemisel,

kas ja kuidas saab seda otsust vaidlustada ning millises põhjalikkuse astmes tehakse

mõju hindamised, kui eelnevalt ei ole asukohta otsustatud.

Arvestatud.

Oleme loobunud PlanS VTK probleemi 1.9

käsitlusest (muutes vastavalt dokumendis

numeratsiooni) ehk riigi eriplaneeringu instrumendile

kavandatud muudatustest. Asukoha eelvalik jääb

jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, sh jääb

tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade

sobivusest.

25. Kultuuriministeerium

21.09.2023 nr 1-

12/1067-2

1. VTK-s on kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid dokumendi lõikes erinevalt

nimetatud. Juhime tähelepanu, et „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ on

riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud

ministeeriumide vahelise ruumiloome töörühma lõpparuande osana sõnastatud

konkreetne dokument. (https://www.kul.ee/media/60/download). Nii kliimamuutus

kui ka kvaliteetne ruumiplaneerimine seondub ka väärtusliku ehituspärandi ja

kompaktsete ajalooliste linnasüdametega. Põhimõtete kaasajastamisel tuleks

lähtuda inimkesksusest ja kasutaja vaatest.

Teadmiseks võetud.

2. PlanS-ist võiks selgemalt ja läbivamalt välja tulla, et planeeringud peavad

esimesena lähtuma avalikust huvist. PS § 32 kohustab arvestama omaniku

erahuviga, kuid lubab seda kitsendada mõistlikul õigustusel ja proportsionaalses

ulatuses. Kitsendusi õigustab ka avalik huvi. Planeeringus peab olema avalik ja

erahuvi tasakaalus. MuKS § 3 lõikes 8 on kirjas, et riiklikes tegevustes lähtutakse

avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning

proportsionaalsuse põhimõttest.

Selgitus.

Huvide tasakaalustamist, sh avalike huvidega

arvestamist tagab PlanS § 10 toodud huvide

tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte, milles on

avalikke huve ka eraldi rõhutatud. Kinnisomandile

kitsenduste seadmine saabki toimuda vaid avalikes

huvides.

3. Palume kaaluda PlanS § 10 lg 3 muutmist viisil, et sellest tuleks välja, et

kohalikku huvi väljendav planeering peab küll lähtuma kohalikest huvidest, kuid

olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ja teiste ruumilist aspekti

väljendavate riiklike dokumentidega.

Arvestatud.

Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma

kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve

väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste

ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste

dokumentidega. Sättega on silmas peetud, et

arvestama peab kõigi asjasse puutuvate riiklike

dokumentidega, sh riiklikke huve väljendavate

planeeringutega, kuid kaalume sõnastuse muutmise

vajadust eelnõu koostamise käigus.

4. Probleemi 1.3 lahendusettepaneku 9.3 sisu on soov vähendada

planeerimismenetluses oluliste dokumentide avaldamist ajalehtede

paberväljaannetes. Idee on muuta kõige peamiseks avalikustamise kanaliks

veebilehe. Mõistame kulukaalutlust ja asjaolu, et ühiskonna loomuliku arenguna

ongi teabe veebist teada saamine muutunud väga paljude inimeste jaoks

tavapäraseks ja kasutajamugavaks. Palume siiski silmas pidada, et kavandatud

muudatus kätkeb vanuse alusel tekkida võivat digilõhe ohtu.

Eelistame planeerimisega seonduva teabe avaldamist paberväljaannetes võimalikult

mitmekesisel moel ning ei toeta ideed, et see muutuks vaid soovituslikuks.

Arvestatud.

PlanS eelnõu ja seletuskirja koostamise koostatakse

lähtuvalt eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.

5. Tuleb hoolikalt kaaluda, kas tasu küsimise või maksuidee loomine on lubatav.

Ressursi- ja personalipuudus on küll probleemina mõistetav, kuid ei pruugi olla

piisav õigustus menetluskulu ettenägemiseks haldusvälisele isikule.

Selgitus.

Planeerimismenetluse eest tasu küsimise

regulatsioonist on VTK-s loobutud.

6. VTK punktide 1.10 ja 1.17 puhul palume kaaluda, kas tuua eraldi välja, et

muutmine oleks kooskõlas avaliku huviga.

Arvestatud.

Kaalume ettepanekut PlanS eelnõu koostamisel.

7. VTK punktide 1.9 ja 1.13 puhul võib meie hinnangul tekkida on oht, et

ressursitõhususe, kiiruse ja efektiivsuse tähe all jääb asukohtade kaalumine ja

sisuline arutelu tagaplaanile. Palume seda ohtu edasises analüüsis kaaluda.

Arvestatud. Oleme loobunud probleemi käsitlusest. Asukoha

eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest,

sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate

asukohtade sobivusest.

8. VTK punktis 1.14 toodud detailplaneeringust loobumine saab meie hinnangul

olla kaalutlusotsus, mis sõltub omavalitsuse tahtest ja planeeringu sisust. Arvestatud.

Seda põhimõtet muuta plaanis ei ole.

9. Toetame eesmärki ja ettepanekuid vähendada halduskoormust ja lihtsustada

menetlusprotsesse. Samuti ideed kehtestada detailplaneeringutele kehtivusaeg (koos

võimalusega seda pikendada). Viimase puhul punktis 1.15 tuleks aga säilitada

võimalus planeeringuid ka enne kehtivusaja lõppu kehtetuks tunnistada.

Arvestatud.

Nõustume, et peab jääma võimalus

detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks ka enne

kehtivusaja lõppu.

10. Palume kaaluda, kas ja kuidas parendada või edasi arendada ruumilise

keskkonna planeerija kutset, ning arvestada, et planeeringute välja töötamise ja

juhtimise pädevus on ka kutsekvalifikatsiooniga arhitektidel ja

maastikuarhitektidel.

Selgitus.

PlanS VTK terminite sisustamisel sellises

täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus

arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub

terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning

pealekasv planeerijate osas on kasin, omab

kutsetunnistusega planeerija termini sidumine

positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende

oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda

probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,

vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud

kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi

halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi

lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle

nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise

planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on

võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi

loomine on vajalik.

Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele,

et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab

lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh

peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab

õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on

lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline

tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist

korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega

valdkonnas.

26. Siseministeerium

18.10.2023 nr 1-

7/171-3

1. Palume tuua julgeolekuohtude hindamise probleemkäsitlus ka

planeerimisseaduse VTK-sse, eesmärgiga luua selgus, millises etapis on

julgeolekuohtusid kõige otstarbekam hinnata ja luua õigusselgus ka määruse

tasandil.

Selgitus.

PlanS § 28 lg 11 kohaselt ei algatata riigi

eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist

hindamist mh juhul, kui sellega võib kaasneda oht

riigi julgeolekule. Seega tuleb mõjusid hinnata juba

planeeringu algatamisele eelnevalt. Täpsemad

nõuded annab PlanS §3 lg 6 p 21 alusel kehtestatud

määrus, sh on kavas sarnaselt riigi eriplaneeringule

kehtestada nõuded ka kohaliku omavalitsuse üksuse

planeeringutele.

2. Selleks, et saaks vajaliku info selle kohta, kas kavandatav planeering või ehitis

suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust (kemikaaliseadus §

32 lg 5 p 1) ning millised on õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed

(kemikaaliseadus § 32 lg 5 p 2) on vajalik teostada planeerimis- ja ehitusloa

menetluse raames ka riskide hindamine. Teeme ettepaneku eelnevalt kirjeldatud

asjaolud ära reguleerida ka seaduste ja määruste tasandil.

Selgitus

Analüüsime ettepanekut ja selle eesmärki eelnõu

koostamise käigus.

3. Juhul kui seadusega antakse võimalus detailplaneeringu kehtivusaja

pikendamiseks, siis tuleks KOVil pikendamise menetluse käigus üle vaadata

konkreetse detailplaneeringu tingimused ja vastavus kehtivatele õigusaktidele,

kuivõrd ajas muutuvad eelnimetatud nõuded.

Selgitus.

Nõustume, et neid asjaolusid tuleb igal üksikjuhul

KOVil endal hinnata, et langetada kaalutletud otsus.

4. Palume kaaluda VTK-s planeerimisseaduse § 8 muutmist või selle täiendamist

selliselt, et avaliku ruumi planeerimises tuleb arvestada turvalise ruumiloome

põhimõtetest.

Selgitus.

PlanS § 8 toob ühe elukeskkonna parendamise

põhimõttena välja ka turvalise elukeskkonna loomise.

Selle põhimõttega arvestab seega juba ka kehtiv

seadus. Seda ei ole muuta kavas. PlanS eelnõu

koostamise käigus põhimõtete sisu vajadusel

täpsustatakse, et need selgemini esile tuleksid.

5. Tulenevalt elanikkonnakaitse vajadusest teeme ettepaneku kaaluda võimalust

rajada olemasolevate hoonete vahele põhjendatud juhtudel varjumiskohti

lihtsustatud menetlusega, kaldudes vajadusel kõrvale üld- või detailplaneeringust

ettenähtud tingimustest.

Teadmiseks võetud.

Kaalume seda ettepanekut PlanS eelnõu koostamisel.

27. Kliimaministeerium

29.11.2023 nr 1-

5/23/3141-2

1. Kliimaministeeriumi sisese tagasiside põhjal võib öelda, et kliimaseaduse

koostamise käigus võib tekkida vajadus ka planeerimisseaduse täiendamiseks, nt

planeerimise põhimõtete all kliimaalaste nõuetega arvestamine (kliimaneutraalsus,

kliimakindlus, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte rakendamine jne). Lisaks leiame, et

planeeringutes võiks eelistada looduspõhiste lahenduste kasutamist. Seega

nõustume VTK-s välja toodud probleemi sõnastusega selles osas, et tänases

sõnastuses kehtivad planeerimise põhimõtted ei taga, et planeeringute sisu

kujundamisel lähtutakse ja arvestatakse piisavalt kliimamuutusega ja kvaliteetse

ruumiloome põhimõtetega. Toetame eesmärki 3.1., mille kohaselt kaasajastatakse

planeerimise põhimõtteid selliselt, et planeeringute sisu kujundamisel arvestataks

kliimamuutustega nii leevendamise kui ka kohanemise mõttes.

Teadmiseks võetud.

PlanS eelnõu koostamisel võetakse arvesse ka

kliimaseaduse eelnõus tehtavaid ettepanekuid ning

aruteludesse kaasatakse ka Kliimaministeerium.

2. Oleme nõus alustama arutelusid ehituskeeluvööndi laiuse muutmise

menetlusprotsessi kohta, kuid antud VTK-s esitatud probleemipüstitus,

põhjendused ja väljapakutud lahendus jäävad meile arusaamatuks. Tekstist ei selgu,

kuidas on seotud projekteerimistingimuste andmine üldplaneeringus sätestatud

ehituskeeluvööndi ulatusega. Antud punktis pole hinnatud mõju

projekteerimistingimuste andmise etapis ehituskeeluvööndi vähendamise

protsessile, arvestades, et projekteerimistingimused ei saa minna vastuollu

üldplaneeringuga. Ranna ja kalda kaitse eesmärkide kaitseks ning vastavuseks Eesti

Vabariigi põhiseadusega, vajalik ehituskeeluvööndisse ehitamise planeerimisel ka

avalikkuse kaasamine, mis täna projekteerimistingimuste andmise etapiga täidetud

ei ole.

Selgitus.

Oleme PlanS VTK-s käsitlust Keskkonnaametiga

toimunud koostöö tulemusel muutnud.

Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga

seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud

erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid

arutelusid ning sellesse protsessi kaasatakse kindlasti

ka lisaks Keskkonnaametile Kliimaministeerium. .

3. Enne maakonnaplaneeringute taseme üle otsustamist tuleb põhjalikumalt

analüüsida, kuidas maakonnaplaneeringu praegune eesmärk ja ülesanne saab

edaspidi täidetud. Seejuures tuleb silmas pidada, et maakonna- planeeringu

ülesanne on täpsustada ja täiendada üleriigilist planeeringut, anda suundumused

kohaliku taseme planeeringutele ja tasakaalustada kohaliku ja riigi taseme huvisid.

Arvestatud.

PlanS VTK-s on loobutud otseselt uue

planeeringuliigi loomisest. Selle asemel

keskendutakse seniste planeeringuliikide (üleriigiline

planeering ja maakonnaplaneering) võimaluste

laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate

käsitlemist vajavate teemade osas.

28. Fermi Energia AS

02.11.2023 e-kiri

IA Ruumianalüüs jääb osaks planeerimissüsteemist.

1.1 Täiendada PlanS, sätestades ruumianalüüsile kehtestavad nõuded, sh luua

volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile/Vabariigi Valitsusele nõuete

täpsustamiseks.

1.2 Otsustada, kas vajalik on sätestada eraldiseisvad nõuded tuumarajatise

ruumianalüüsi koostamiseks.

1.3 Täiendada PlanS REP (detailse lahenduse) algatamise või algatamata

jätmise aluseid ruumianalüüsi kriteeriumitele vastavuse kontrollimise osas.

Selgitus.

Lähtuvalt PlanS VTK-le esitatud tagasisidest, oleme

loobunud probleemi käsitlusest ehk riigi

eriplaneeringu instrumendile kavandatud

muudatustest. Asukoha eelvalik jääb jätkuvalt osaks

planeerimismenetlusest, sh jääb tagatud ka

avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest.

IB Ruumianalüüs või asukohavaliku menetlus jäetakse PlanS-st välja. Vt eelnev selgitus.

1.1 Ruumianalüüsi viib läbi huvitatud isik omal kulul.

1.2 Riik kontrollib ruumianalüüsi sisu ja piisavust detailse lahenduse algatamise

taotluse saamisel.

1.3 Vajadusel annab riik määruse ruumianalüüsile esitatavate nõuete osas, st

sätestab nõuded detailse lahenduse algatamise taotluse esitamiseks.

Vt eelnev selgitus.

II Kui riik otsustab REP menetlust muuta ning kehtestada nõuded ruumianalüüsile

ning eraldiseisvalt detailse lahenduse menetluse, on vajalik reguleerida, kuidas viia

läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus.

Vt eelnev selgitus.

2.1 KSH koostamine eraldiseisva menetlusena.

2.2 KSH koostamine koos ja samaaegselt ruumianalüüsiga. Vt eelnev selgitus.

3. PlanS muudatusettepanekud Vt eelnev selgitus.

3.1 Laiendada PlanS § 281 kohaldamisala, mis reguleerib konkursi korraldamist

konkureerivate huvide väljaselgitamiseks riigi eriplaneeringu menetluses.

3.2 Sätestada alused, kas ja kuidas kaaluda esitatud konkureerivaid taotlusi.

3.3 Sätestada alused konkureeriva taotluse esitamise kohta, sh avalikustamise ja

tähtaegade kohta või rakendada meretuuleparkidele sätestatud aluseid.

3.4 Kaaluda, kas PlanS § 281 enampakkumise alghind 7500 eurot/m2 kohta on

maismaa projektide puhul proportsionaalne arvestades REP alade võimalikku

suurust.

3.5 Sätestada seosed erinevate §-de vahel, et oleks arusaadav, millal kaalutakse

taotluse vastavust nõuetele. St seostada normid, et konkursile ei lubata taotlusi, mille

osas esinevad algatamata jätmise alused.

Huvide välja selgitamise ehk konkursi

korraldamisega seonduvat kaalutakse eelnõu

koostamise käigus.

4. Lahendada ruumianalüüsi ja detailse lahenduse koostamise kulude kandmisega

seonduvad küsimused: Vt selgitus esimese ettepaneku juures.

4.1 kuidas toimub ruumianalüüsi rahastamine, sh luua asjakohased sätted

kulude hüvitamiseks ruumianalüüsist või planeeringu koostamisest huvitatud isiku

poolt;

4.2 kuidas toimub detailse lahenduse koostamise rahastamine, kas selles osas

lähtutakse olemasolevast PlanS regulatsioonist.

Vt selgitus esimese ettepaneku juures.

5. Täiendada PlanS § 42 ajutise võõrandamiskeelu seadmise alusega, millega

tagatakse hilisem maa võõrandamise või kasutusse andmise võimalus näiteks

eelmärgetega kinnistusraamatus.

Selgitame.

Võõrandamise keelu puhul on tegemist äärmiselt

suure kinnisomandi kasutamise kitsendusega, mida ei

saa pidada proportsionaalseks viisiks, kuidas

eesmärki saavutada. Kehtiv seadusandlus näeb juba

ette mitmeid võimalusi, kuidas soovitut saavutada on

võimalik. Nt on ühe võimalusena võimalik

valikpakkumise võitnud vm riigivaraseaduse kohasel

viisil arendajaga hoonestusõiguse lepingu sõlmimine.

Seega juhul kui riik otsustab konkreetse

planeerimisprotsessi algatada, on tuginedes kehtivale

seadusandlusele võimalik täpne sobiv viis soovitava

eesmärgi saavutamiseks välja selgitada.

1

Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Rahandusministeeriumi1 poolt tellitud planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) mõju

järelhindamise käigus hinnati PlanS-i ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määruse nr 133 ja 01.10.2015 määruse nr 102 rakendamise mõjusid ning seaduse ligikaudu

kaheksa aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud õiguslikke ja praktilisi probleeme, samuti PlanS-

i kehtivuse ajal tekkinud kohtupraktikat. Analüüsi käigus tuvastati mitmeid praktikas ilmnenud

probleeme, mille kaardistuse ja valideeritud lahendusettepanekud ning mõjude hindamine on

üheks aluseks käesoleva väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK) koostamisel. VTK

eesmärgiks on kehtiva PlanS-i ja planeerimisega seotud osas vajadusel ka ehitusseadustiku

(edaspidi ka EhS), looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi ka EhSRS) muutmine.

Käesolevas VTK-s tuvastatud probleemid jagunevad kolmeks: planeeringuliikide ülesteks, riigi

tasandi planeeringuliike ning kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV)

planeeringuliike puudutavateks. Järgnevalt esitatakse probleemide kirjeldus, lähtudes neist

kolmest jaotusest, sh liikudes erinevate probleemide avamisel üldisemalt üksikumale.

Probleem 1.1. Planeeringute sisu kujundamist suunavad planeerimise põhimõtted ei taga

täielikult kiirelt muutuvast maailmast ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud

vajaduste, sh kliimamuutusega arvestamist

PlanS-i 2. peatükk sätestab planeerimise aluspõhimõtted, mis aitavad kujundada planeeringute

sisu. Need põhimõtted on elukeskkonna parendamine (§ 8), avalikkuse kaasamine ja

teavitamine (§ 9), huvide tasakaalustamine ja lõimimine (§ 10), teabe piisavus (§ 11),

otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus (§ 12). PlanS kehtimise kaheksa aasta jooksul on

kogu maailmas ja ühiskonnas üha enam muutunud aktuaalseks kliimamuutused, ennekõike

selle mõjude leevendamise, ennetamise ja sellega kohanemise vajadus, ning kvaliteetse

ruumiloome senisest jõulisem edendamine. Nende vajadustega tegelemine nõuab riikidelt

konkreetset, asjakohast ja kiiret tegutsemist. Seetõttu on vajalik neist teemadest lähtuvate

vajadustega veelgi jõulisemalt arvestada ka juba ruumilises planeerimises, et ruumi vastavalt

toimuvatele muutustele kohandada ja ruumi mh kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest lähtuvalt

planeerida.

Kuigi kehtestatud planeerimise põhimõtted (ennekõike elukeskkonna parendamise põhimõte

ning otstarbeka, säästliku ja mõistliku maakasutuse põhimõte) eelnevalt kirjeldatuga sisuliselt

arvestamist võimaldab, ei ole tulene seadusest üheselt ja selgelt kliimamuutustega arvestamise

kohustuslikkus ega ole täna veenvalt tagatud, et planeerimismenetluses teadlikult,

1 Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lg-st 1, vastutab alates 1.07.2023 ruumilise planeerimise õigusaktide

eelnõude koostamise eest Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

2

süstemaatiliselt ja sihipäraselt järgitakse kvaliteetse ruumi põhimõtteid. Enamasti

keskendutakse praktikas konkreetse planeeringuliigi ülesannete lahendamisele. Seega on

tekkinud olukord, kus tänases sõnastuses kehtivaid planeerimise põhimõtted ei too üheselt

välja, et planeeringute sisu kujundamisel lähtutakse ja arvestatakse piisavalt kliimamuutuse ja

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega.

Probleem 1.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule

väljapanekule ning arutelule sätestatud nõuded on osaliselt aegunud, samuti on need

menetlusosalistele kohati liialt koormavad

Kuigi koostööd planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringulahendusest huvitatud isikute

ning laiema avalikkuse vahel saab üldiselt pidada toimivaks, süveneb üha digitaalsemaks

muutuva ühiskonna tõttu paratamatult arusaam, et kehtivas PlanS-is sätestatud teavitus- ja

kaasamisnõuded on kohati liialt koormavad ja ressursimahukad kõigile osapooltele. Täpsemalt

ilmestab probleemi olemust järgnev.

Ühiskonna suurenev digipädevus ja infotehnoloogilised arengud on kahtluse alla seadnud ka

senisel määral ja samaaegselt mitmetes ajalehtedes planeeringu koostamisega seonduvate

teadete avalikustamise eesmärgipärasuse. Paljud KOV-id on loobunud kohalike linna või valla

lehtede paberkandjal välja andmisest või tehakse seda väga pika intervalliga. Maakondlikes ja

üleriigilise levikuga ajalehtedes teadete avalikustamisega kaasnevad planeeringu koostamise

korraldajale märkimisväärsed kulud ning ka üleriigilise levikuga ajalehed vähendavad paberil

ilmuvate lehtede mahtu. Ka ei ole neis ajalehtedes avalikustatavad teated tasuta kõigile

huvitatud osapooltele kättesaadavad, sest lehe ostmine on tasuline. Ühtlasi ei ole võimalik ilma

tasuta teateid avalikustada ajalehtede veebiväljaannetes ning ka seal ei ole need kõigile

planeeringulahendusest huvitatud osapooltele tasuta kättesaadavad ja hõlpsasti leitavad. See

kõik kokkuvõttes pärsib nii planeerimisalase tegevuse korraldaja võimekust ajalehtedes teateid

avalikustada kui ka huvitatud osapooltel reaalselt neist teavet eesmärgipäraselt saada.

Avalikust väljapanekust 14-päevaline ette teavitamine on menetlusosalistele ülemäära

koormav. Etteteatamise tähtaeg kehtestati ajal, mil paljud isikud tutvusid materjalidega KOV-i

ruumides kohapeal ja selleks, et kavandada aegsasti näiteks omavalitsuse kaugemast

piirkonnast avalikule väljapanekule sõitmist (kavandada transport jm) oli 14-päevane

etteteavitamise tähtaeg vajalik aidates osaleda soovijatel oma aega paremini planeerida.

Tänaseid infotehnoloogilisi arenguid ja võimalusi arvestades tutvub enamus isikuid

materjalidega elektrooniliselt, mistõttu on seni ettenähtud 14 päevane ette teatamise tähtaeg

liialt pikk ja kaotanud sellisel kujul oma esialgse mõtte.

Planeerimismenetluses avalikule arutelule sätestatud nõuded toimumiskohtadele ei võimalda

eesmärgipäraselt planeeringulahendusest huvitatud asutusi ja isikuid planeeringuala arvestades

sobivas ja ligipääsetavas asukohas kaasata. Kehtiv PlanS seob avaliku arutelu toimumiskoha

konkreetsete keskustega (§-d 33 lg 1, 63 lg 1, 68 lg 1, 83 lg 1, 88 lg 1, 101 lg 1, 107 lg 1, 119

lg 1, 136 lg 1). Praktikas ei ole aga tõestust leidnud, et seaduses sätestatud asukohad on igal

juhul ja igas olukorras planeeringulahenduse tutvustamiseks kõige sobivamad. Arvestama peab,

et peale PlanS jõutumist 2015 on toimunud haldusreform, mille tulemusena väiksemad

omavalitsused liideti ja moodustatud vallad asuvad suurel territooriumil, mistõttu ei pruugi

valla keskuses avalikustamise ja arutelu korraldamine ka nende planeeringute puhul, mida

3

koostatakse valla äärealadel, alati oma eesmärki täita. See tingib omakorda reaalse ja sisulise

kaasatuse saavutamiseks olukorra, kus avalikke väljapanekuid ja arutelusid korraldatakse lisaks

seaduses sätestatule veel ka neis asukohtades, kus planeeringu koostamise korraldaja hinnangul

on võimalik eesmärgipäraselt huvitatud osapooli kaasata. Seega on võimalik järeldada, et

tänased konkreetsed nõuded avaliku arutelu toimumiskohtadele ei pruugi alati täita soovitud

eesmärki.

Planeerimismenetluses avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teavitamine kõigis

ajalehtedes senises mahus ei aita kaasa tõhusale ja eesmärgipärasele kaasamisele. Kehtiv PlanS

sätestab planeeringuliikidele läbivalt nõude avaliku väljapaneku ja avaliku arutelul tulemuste

kohta informatsiooni ajalehtedes (REP-i ja KOV EP kohta ka Ametlikes Teadaannetes)

avalikustada (§-d 21, 34, 52, 64, 69, 84, 89, 102, 120 ja 137). Planeeringu kohta kirjalikult

esitatud arvamustele on juba planeeringu koostamise korraldajal kohustus kirjalikult vastata, sh

juhul kui muudatus toob kaasa planeeringulahenduse põhilahenduse muutmise, tuleb ka kehtiva

PlanSi kohaselt läbi viia uus avalikustamine (§-d 40 lg 3, 52 lg 3, 69 lg 3, 89 lg 3, 108 lg 3, 120

lg 3, 137 lg 3). See tähendab, et menetlusosalised saavad teada sellest, milliseks konkreetne

planeeringulahendus kujuneb, ilma vastavate ajalehtede teavitusteta ning laiema avalikkuse

teavitamiseks ei pruugi senises mahus ajalehtedes teavitamine vajalik olla. Arvestades ka

ajalehtedes avalikustamise märkimisväärset kulu, ei saa seega ajalehtedes teavitamist senisel

määral põhjendatuks pidada ning piirduda võib ka ühe lehega.

Probleem 1.3. Riigi poolt koostatavate planeeringute planeerimismenetluse vastuvõtmise

etapi tähendus ja sisuline väärtus on õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel

ebaselge

Kehtiv PlanS näeb riigi poolt koostatavate planeeringutele planeerimismenetluses ühe

menetlustoiminguna ette vastuvõtmise (§ 49, § 66), millega planeeringu koostamise korraldaja

kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ning seda, et selle koostamisel on arvesse võetud

keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Tegemist on haldusesisese toiminguga, mis

kannab haldusorgani enesekontrolli eesmärki. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb

avalikustamise protsess, mille tulemusel võib olla vajalik planeeringulahenduse täiendamine ja

muutmine. Planeeringu õiguspärasuse, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka

KSH) tulemustele vastavust, on aga vajalik tagada kogu menetluse käigus ning kinnitada

lõplikult alles planeeringulahenduse kehtestamisel haldusaktiga, et tagada haldusmenetluse

seaduse (edaspidi ka HMS) § 54 kohase õiguspärase haldusakti andmine. Kuna planeeringu

muutmine ja täiendamine toimub ka vastuvõtmise järgselt kuni kehtestamiseni, ei ole

vastuvõtmise otsuse tegemine praktikas tegelikult vajalik ja põhjendatud.

Kohalike omavalituste puhul on ruumilise planeerimisega seotud ülesanded jagatud kahe

erineva olmavalitsusorgani - volikogu ja valitsuse vahel. Arvestades veel, et kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtut ning omavalitsuste poolt saadud tagasisidet ja

soovi vastuvõtmise kui toimingu senisel kujul säilitamiseks, ei ole kohalike omavalitsuste poolt

koostatavate planeeringute puhul kavas vastuvõtmisest loobuda.

4

Probleem 1.4. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite sisu ebaselgus

tekitab küsimusi ja põhjustab erinevat praktikat

Kehtiv PlanS sätestab erinevaid termineid, mida kõnealuses seaduses kasutatakse (§ 6).

Sätestatud terminid võimaldavad küll PlanS-i paremini mõista ja selle alusel planeeringuid

eesmärgipäraselt ja ühetaoliselt koostada, kuid esineb ka termineid, mille sisustamine on

osutunud problemaatiliseks, kuna neid ei ole õigusaktides üheselt määratud. Eeltoodu

raskendab nii planeeringute ühetaolist koostamist kui ka riigi planeerimisvaldkonna

digiarenguid. Täpsemalt ilmestab probleemi järgnev.

Planeeringu elluviimine ja selle tähendus erinevate planeeringuliikide koostamisel on ebaselge.

PlanS § 6 p 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus

sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on

eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. Mõistet saab pidada liialt üldiseks, mistõttu ei ole

praktikas võimalik tuvastada, millisest tegevusest või ajahetkest alates planeeringu elluviimine

algab. Ennekõike on seotud probleem eriplaneeringu instrumendiga, mille puhul on ettenähtud,

et eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta

möödumisel kehtestamisest arvates (PlanS § 53 lg 3, § 122 lg 4). Seega on elluviimise mõiste

otseselt seotud planeeringu kehtivuse kaotamisega. Samuti on mõiste sisustamine oluline DP

instrumendi puhul, täpsemalt selle (osaliselt) kehtetuks tunnistamisel. Nimelt näeb kehtiv PlanS

ette, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu

kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima

või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda (§ 140 lg 1). Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on

tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks

tunnistamist (§ 140 lg 2). DP-de (osaliselt) kehtetuks tunnistamine on seega otseselt seotud

planeeringu elluviimisega, mida tuleb igakordselt konkreetsete DP-de juures eraldi hinnata. See

on praktikas osutunud keeruliseks, sest planeeringu elluviimist sisustatakse erinevalt. Seega ei

saa tänast terminit pidada piisavalt määratletuks.

Üldplaneeringus määratavad juhtotstarbed ja detailplaneeringus määratavad krundi kasutamise

sihtotstarbed on üheselt määratlemata. Kehtiv PlanS näeb ette, et üldplaneeringuga määratakse

maakasutuse juhtotstarve (§ 75 lg 4) ja detailplaneeringus määratakse krundi kasutamise

sihtotstarve (§ 126 lg 4 p 1 ja lg 5). PlanS § 6 p 9 määratleb küll juhtotstarbe mõiste

(maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve,

mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad), kui nimetatud

määratlus on oma sisult üldine ja jätab laia ruumi selle täpsemaks sisustamiseks. Samuti on

üldisena määratud krundi kasutamise sihtotstarve (PlanS § 6 p 7 - krundi kasutamise

sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada).

Kehtiva seaduse alusel sisustatakse neid termineid praktikas väga erinevalt. Samuti puudub

ühtne arusaam sellest, kuidas neid planeeringujoonistel ja seletuskirjas tähistada ning

kirjeldada. Praktikas sõltub terminite sisustamine tihti planeerijast, mistõttu on planeeringutes

kasutusel mitmeid erinevaid otstarbeid, millest arusaamine eeldab planeeringulahenduse

sisulist mõistmist. Seega puudub täna ühtne süsteem, kuidas üldplaneeringus juhtotstarbeid ja

detailplaneeringus krundi kasutamise sihtotstarbeid mõista ja määrata.

5

Planeeringute muutmist ja täpsustamist on praktikas keeruline selgelt eristada. Seda probleemi

süvendab veelgi planeeringute digitaliseerimine, mis tingib planeeringute senisest täpsemaks

muutumist. Detailplaneeringut on võimalik täpsustada projekteerimistingimustega (EhS § 27 lg

1), kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta, kui detailplaneeringu

kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala

või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või

detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis

mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Tingimused antakse ehitusloakohustusliku

hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks. Praktikas on osutunud ebaselgeks, kas

EhS § 27 lg 4 kohane täpsustamine tähendab planeeringu täiendamist vaid nende teemade

ulatuses, mida planeeringus juba käsitletud on või hõlmab see ka planeeringu muutmist

laiemalt. Seega puudub ühtne arusaam, kuidas planeeringu täpsustamist selle muutmisest

selgelt praktikas eristada.

Probleem 1.5. Maakonnaplaneeringuga ei ole otseselt võimalik seada kinnisomandile

kitsendusi

Kehtiv PlanS ei võimalda seada maakonnaplaneeringuga kinnisomandile otsesid kitsendusi,

kuid praktikas teatud juhtudel kinnisomandi kitsendused riigi strateegilise tasandi

planeeringutest kasvõi kaudselt siiski tekivad. Arvestades, et üldplaneeringute koostamisel on

maakonnaplaneeringust lähtumine kohustuslik, jõuavad konkreetsed maakonnaplaneeringust

tulenevad nõuded üldplaneeringutesse, millega võivad kaasneda kitsendused kinnisomandi

kasutamisele (nt maantee või raudtee trassi asukoha määramine vms). Seega kirjeldavad

probleemi olemust nt juhud, mil maakonnaplaneering sätestab ehitise või selle asukohaga

seonduvad tingimused või suunised, aga ehitusõiguse aluseks maakonnaplaneeringu instrument

ei ole. See tähendab, et selline tingimuste ja suuniste kogu seab piiranguid alama astme

planeeringute koostamisele, mis mõjutavad seeläbi ka otseselt maaomanikke, kelle omandi

kasutamine on siiski faktiliselt piiratud või üldse võimatu. Seega ei vasta tänane

maakonnaplaneeringu õigusraamistik mõningatel juhtudel praktikas instrumendiga

kaasnevatele tagajärgedele.

Probleem 1.6. Ehituskeeluvööndi laiuse muutmine väljaspool planeerimismenetlust ei ole

võimaik

Kehtiv LKS sätestab võimaluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada ja suurendada

vaid üldplaneeringuga või vähendada üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Praktikas

on selline nõue kujunenud kohati ebamõistlikuks, kuna ehituskeeluvööndi muutmine ei ole alati

vahetult seotud eesmärkidega, milleks planeeringuid tavapäraselt koostatakse (eelkõige on need

seotud ehitusloa kohustusliku hoone ehitamisega). Praktikas koostatakse ehituskeeluvööndi

olemasolul detailplaneeringuid ka rajatiste (nt jõulinnakud jmt) püstitamiseks ja tehnovõrkude

(nt soojatrass) rajamiseks. Sellisel viisil ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgil

detailplaneeringu algatamine väljub PlanS-s § 124 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu

koostamise tegelikust eesmärgist, milleks on ehitusõiguse saamine ega haaku PlanS § 125

lõikes 1 sätestatud detailplaneeringu koostamise üldise kohustuse põhimõttega. Seetõttu vajab

senine regulatsioon ülevaatamist ning täpsustamist.

6

Probleem 1.7. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete vabatahtlikkus ei taga kõikide

vajalike ja asjakohaste ülesannete lahendamist

Kehtiv PlanS sätestab ÜP-le avatud nimekirjana ülesanded, mida KOV-il on võimalik

üldplaneeringu raames lahendada (§ 75 lg 1). Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete

otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu

eesmärgist (§ 75 lg 2). ÜP menetlusele sätestatud nõuded ei sisalda, erinevalt DP menetlusele

sätestatud nõuetest, kohustust kindlate ülesannete lahendamiseks. Ühelt poolt on seega selge,

et KOV-ile on jäetud valikuvabadus ise otsustada, milliseid ülesandeid ta ÜP-s sobivaks ja

vajalikuks peab lahendada. Teisalt aga on üha süvenenud nii valitsusasutuste kui ka KOV-is

elavate üksikisikute ootus lahendada ÜP-s kas ülesandeid ettenähtust täpsemalt või tuua sisse

uusi teemasid, mille vajadust KOV primaarseks või üldse vajalikuks põhjendatult ei pea. Samuti

ei taga see alati, et kõik asjakohased ja vajalikud ülesanded saaksid üldplaneeringuga

lahendatud. Lahendatavate kohustuslike ülesanne kehtestamise vajalikkust ja sisu

analüüsitakse põhjalikumalt eelnõu koostamise raames.

Probleem 1.8. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub õigus avalike veekogude kasutuse

planeerimiseks

Kehtiv PlanS sätestab võimaluse KOV-il avalikke veekogusid (veeseaduse § 23 tähenduses)

planeerida vaid juhul kui esineb vajadus ehituslike tingimusi ja asukohta määrata avalikus

veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisele (§ 75 lg 1 p

5, § 124 lg 1). Avalike veekogude planeerimisvajadus ei piirdu praktikas KOV-idel aga alati

vaid konkreetsete ehitiste ehituslike tingimuste ja asukohtade määramisega. Vajadus avalike

veekogude planeerimisel on seotud ka laiemate kokkulepete tegemiseks, kuidas avalikku

veekogu kui avalikku ressurssi oleks võimalik KOV-i territooriumil kasutada (nt määrata

rannapüügiks sobivad alad vs surfialad jms). Seega ei toeta tänane regulatsioon vajadusel

selliste kasutusvõimaluste kohalikul tasandil ruumilist planeerimist.

Probleem 1.9. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusele sätestatud nõuded ei

võimalda olulise ruumilise mõjuga ehitisi piisavalt ressursitõhusalt planeerida

KOV EP planeerimisinstrumendi lisandumisel PlanS-i võeti eesmärgiks anda KOV-ile juurde

instrument, millega oleks võimalik kõiki osapooli kaasavalt, kuid samaaegselt kiirelt ja

efektiivselt olulise ruumilise mõjuga ehitisi planeerida. 17.03.2023 jõustusid PlanS

muudatused, millega võimaldati KOV EP kiirem menetlemine tuuleparkide planeerimiseks (§

951). Tänane praktika aga näitab, et tuulepargi rajamiseks koostatava KOV EP menetlemine on

keerukas ning planeeringu menetlemiseks kulub ebamõistlikult pikk aeg, sama kehtib ka teiste

olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisel. Peamisteks kitsaskohtadeks on KOV EP

menetlemisel osutunud:

- planeeringuala määramine sobivaima asukoha leidmiseks KOV-i territooriumil;

- KSH kahes etapis (asukoha eelvalikus ja detailses lahenduses) läbi viimine on praktikas

osutunud keeruliseks. Raskendatud on asukoha eelvalikuga kaasnevate mõjude ja detailse

lahenduse koostamise etapis konkreetse rajatava objektiga kaasnevate mõjude hindamine,

sh hindamise täpsusastme määramine ning nende etappidest lähtuvalt eristamine;

7

- asjaolu, et KOV EP-ga ei saa teha ettepanekut ÜP muutmiseks. See on tinginud olukorra,

millest lähtuvalt on instrumendi kasutamine oluliselt piiratud ega võimalda sisuliselt

parimat asukohta ehitise rajamiseks objektiivsetest kriteeriumitest lähtuvalt KOV-i

territooriumil otsida;

- Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ (edaspidi ka ORME määrus) jätkuv asja- ja ajakohasus, sh kas jätkuvalt on

põhjendatud ammendatava nimekirja olemasolu (samuti, kas kõik nimekirjas toodud

ehitised on jätkuvalt asja- ja ajakohased) või võiks planeeringuinstrument olla kasutusel

kõiki PlanS § 6 punktis 13 sätestatud olulise ruumilise mõju mõistele vastavate ehitiste

planeerimiseks;

- REP ja KOV EP esemeks olevate ehitiste kattumisel sobivaima planeeringuinstrumendi

leidmine on ebaselge. Isegi kui praktikas on võimalik järeldada, et KOV EP-ga

planeeritavate ehitiste nimekirjas (ORME määruses) olevad ehitised võivad kattuda ka

REP-iga kavandatavate ehitistega juhul, kui nende rajamise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi, ei ole see protsess õiguslikult piisavalt selgelt reguleeritud.

Eelnevast on võimalik järeldada, et KOV EP õiguslik regulatsioon vajab täiendavat

analüüsimist ja tõhustamist.

Probleem 1.10. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alal detailplaneeringust

loobumise ja projekteerimistingimustega asendamise tingimused on mitmeti

tõlgendatavad ja tekitavad praktikas arusaamatust

KOV võib lubada DP koostamise kohustuse korral DP-d koostamata püstitada või laiendada

projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone

ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning ÜP-s on

määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus

ka ÜP-s määratud muude tingimustega (§ 125 lg 5). Praktikas tekitab enim küsimusi, millised

tingimused peavad täpsemalt ÜP-s olema määratud selleks, et viidatud erisust rakendada saaks,

ning kuidas tõlgendada olemasoleva hoonestuse mõistet. Seega puudub tänases regulatsioonis

õigusselgus, mis pärsib sätte ühetaolist rakendamist. Arvestades, et projekteerimistingimused

pole samastatavad detailplaneeringuga ning nende eesmärk on erinev (vt Riigikohtu lahend

asjas 3-20-19), on vajalik selgus, mida mõista „projekteerimistingimuste aluseks olevate

tingimustena“.

Probleem 1.11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid praktikas võib

asuda ellu viima ka 10 ja enama aasta vanuseid detailplaneeringuid, mis ei ole enam

kooskõlas ajakohaste nõuetega, sh üldplaneeringuga ega sobitu muutunud keskkonda

Kehtiv PlanS näeb ette detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole

asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik

soovib planeeringu elluviimisest loobuda (§ 140 lg 1). Detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise otsuse eelnõu tuleb mh esitada arvamuse andmiseks planeeringust huvitatud

isikule (maaomanik), kes ei pruugi kehtetuks tunnistamisega nõustuda. KOV kui planeeringu

8

koostamise korraldaja võib DP tunnistada kehtetuks ka omal initsiatiivil ilma maa omaniku

nõusolekuta, kuid sellisel juhul on tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kahjuks

(HMS § 66) ja arvestades isiku usaldust haldusakti kehtima jäämiseks, võib sellega kaasneda

KOV-ile hüvitamise kohustus (HMS § 67 lg 3). Eeltoodut arvestades väldivad KOV-id

vananenud DP-de kehtetuks tunnistamist. Kuigi DP peaks olema lähiaastate ehitustegevuse

alus, siis on praktikas üsna tavapärane olukord, kus planeeringust huvitatud isik DP kehtetuks

tunnistamisega ei nõustu ning vananenud ja kaasaja nõuetele mittevastav planeering jääb

kehtima ja seda on jätkuvalt soovi korral võimalik ellu viia. DP-d ei pruugi olla aga päriselus

enam üldse võimalik ellu viia, samuti võib see olla vastuolus uue üldplaneeringuga ning seega

KOV ruumilise arengu üldiste eesmärkidega (nt ehituslike, arhitektuursete ja

keskkonnatingimustega). Erinevalt teistest ehitusõiguse aluseks olevatest planeeringuliikidest

(s.o REP ja KOV EP), ei ole DP-le sätestatud konkreetset kehtivusaega (vt §-d 53 lg 3 ja 122

lg 4). Seega ei saa pidada kehtivat regulatsiooni DP koostamise põhieesmärgiga - olla

lähiaastate ehitusõiguse aluseks olev ruumiline terviklahendus - kooskõlas olevaks.

Probleem 1.12. Erinev praktika sotsiaalse taristu väljaehitamisel ja rahastamisel ei ole

läbipaistev ja sellel puudub selge õiguslik alus

Kuigi vajaliku sotsiaalse taristu olemasolu peab tagama KOV, on praktikas tekkinud olukord,

kus omavalitsused annavad sotsiaalse taristu ehitamise või teatud osas rahastamise kohustuse

üle detailplaneeringust huvitatud isikule. Samas õiguslik regulatsioon, sotsiaalse taristu

rajamiseks planeeringust huvitatud isiku poolt, kehtivas õiguses puudub. Praktikas aga on

sellele vaatamata sõlmitud planeeringute koostamisel kohaliku tasu kokkuleppeid, sh

kehtestatud sotsiaalse infrastruktuuri tasusid, mille eesmärgiks on osa lisandväärtuse jõudmine

KOV-ile laiemalt vähendamaks planeeringutega kavandatavatest täiendavatest elamuühikutest

ja uutele elanikele seadusest tulenevate teenuste tagamiseks vajalike kulutuste mõju valla

eelarvele. Seega ei saa pidada põhjendatuks selge õigusraamistiku puudumist juba täna

praktikas lahendamist vajava küsimuse edaspidiselt ühetaoliseks lahendamiseks. Probleemi

süvendab asjaolu, et sotsiaalse taristu mõiste on õiguslikult defineerimata, mistõttu on ebaselge,

millised ehitised mõiste alla täpsemalt liigituvad.

Probleem 1.13. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul on katastriüksuste piiride muutmise

menetlus ebamõistlik ja liigselt koormav

Kehtiv PlanS sätestab, et juhul kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse

moodustamise alus (§ 126 lg 6). See tähendab praktikas seda, et katastriüksust on võimalik

moodustada vaid detailplaneeringuga määratud krundist lähtudes. Juhul kui kehtiva DP alusel

moodustatud katastriüksuse piire soovitakse muuta, ei näe hetkel kehtiv õigus ette muid

võimalusi kui DP (osaline) kehtetuks tunnistamine (§ 140 lg-d 1 ja 2) või uue DP koostamine

(§ 140 lg 7). Seda isegi juhul kui faktiliselt soovitakse näiteks omanike vahelisel kokkuleppel

katastriüksuse piire muuta selliselt, et piiride muutmise käigus DP kohane ehitusõigus (sh

krundid, kuhu hooneid ehitada pole lubatud) ei muutu. Kehtiva DP olemasolul omanike

vahelisel kokkuleppel katastriüksuse piiride (tingimusel, et varasemalt antud ehitusõigus ei

muutu) muutmise võimalikkust ilma DP-d osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlust läbimata

on tunnustanud ka Riigikohus 10.01.2022 otsuses haldusasjas nr 3-20-952, kuid selge õiguslik

9

regulatsioon selleks puudub. Seega on võimalik järeldada, et kehtiv regulatsioon on osapooli

liigselt koormav.

2. Sihtrühm

Planeeringute koostamine mõjutab kõiki ühiskonnaliikmeid, sest ruumilise planeerimise kaudu

luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,

tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna

kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja

sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Otseselt mõjutavad kavandatavad seadusemuudatused

riigiasutusi, KOV-e, ettevõtjaid ja üksikisikuid lähtuvalt sellest, kas neil on

planeerimismenetluses planeeringu koostamise korraldaja või muu planeerimismenetluses

osaleja roll.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk 3.1. Planeerimise põhimõtted suunavad planeeringute sisu kujundamist kiirelt

muutuvast maailmast ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajadustest

lähtuvalt ning tagavad kliimamuutustega arvetsamist

Eesmärk on täidetud, kui planeerimise põhimõtted on kaasajastatud kvaliteetse ruumi

aluspõhimõttest lähtuvalt ning sätestatud on üheselt mõistetav alus kliimamuutusega

arvestamiseks planeeringute sisu kujundamisel.

Eesmärk 3.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule

väljapanekule ning arutelule sätestatud nõuded ei ole menetlusosalistele liialt koormavad

Eesmärk on täidetud, kui PlanS-is sätestatud nõuded kohustuslikele teavitus- ja

kaasamisviisidele on kaasajastatud ja optimeeritud ning tagavad kõigi elanike gruppide (sh

internetti mittekasutavate elanike) eesmärgipärase teavitamise kõigist ettenähtud

menetlusetappidest ja toimingutest. Ajalehtedes teavitamise ulatus ja maht on eesmärgipärane

ega ole üleliia koormav.

Eesmärk 3.3. Riigi poolt koostatavate planeeringuliikide planeerimismenetluses läbi

viidavad toimingud on vajalikud ja omavad sisulist väärtust õiguspärase

planeeringulahenduse kujundamisel

Eesmärk on täidetud, kui kõigi riigi poolt koostatavate planeeringuliikide juures on loobutud

vastuvõtmise etapist.

Eesmärk 3.4. Planeerimisseaduses kasutatavad olulised mõisted on selgelt ja arusaadavalt

sisustatudvõimaldavad planeeringute eesmärgipärast ning ühetaolist koostamist

Eesmärk on täidetud, kui PlanS-is kasutatavad terminid on selged ja üheselt mõistetavad ning

sätestatud on õiguslik alus, mis võimaldab täpsemaid nõudeid planeeringu koostamisele seada.

Eesmärk 3.5. Maakonnaplaneeringuga on võimalik kinnisomandile kitsendusi seada

Eesmärk on täidetud, kui ka õiguslikust regulatsioonist on üheselt arusaadav, et ka

maakonnaplaneeringust võivad tuleneda kitsendused kinnisomandile.

10

Eesmärk 3.6. Ehituskeeluvööndi laiuse muutmine väljaspool planeerimismenetlust on

teatud erandite puhul võimalik

Eesmärk on täidetud, kui on täpsustatud on õiguslikku regulatsiooni, mis võimaldab

planeerimiskohustuseta rajatiste ja tehnovõrkude kavandamist ehituskeeluvööndisse ka

väljaspool planeerimismenetlust.

Eesmärk 3.7. Üldplaneeringuga on lahendatud kõik asjakohased ja vajalikud ülesanded

Eesmärk on täidetud, kui PlanS-is on kindlaks määratud ÜP ülesanded, mis on lahendamiseks

kohustuslikud. Lahendamiseks kohustuslikkuse määramise eelduseks on, et ilma neid

ülesandeid lahendamata ei ole võimalik ÜP-ga ruumilise terviklahenduse loomine.

Eesmärk 3.8. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik avalike veekogude kasutust

planeerida

Eesmärk on täidetud, kui on kehtestatud õiguslik alus avalike veekogude kasutuse

planeerimiseks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil.

Eesmärk 3.9. Olulise ruumilise mõjuga ehitisi on võimalik ressursitõhusalt planeerida

Eesmärk on täidetud, kui KOV üksuse tasandil olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine

senisest kiirem ja tõhusam ning tagab sobivaima asukoha leidmist ning kõigi osapoolte tõhusa

kaasamise.

Eesmärk 3.10. Erandina detailplaneeringust loobumise tingimused on üheselt

arusaadavad

Eesmärk on täidetud, kui on selgelt sätestatud, millised tingimused peavad olema

üldplaneeringus määratud selleks, et erandina loobuda detailplaneeringu koostamise

kohustusest ja asendada see projekteerimistingimustega.

Eesmärk 3.11. Detailplaneeringud on lähiaastate ehitustegevuse aluseks

Eesmärk on täidetud, kui DP-le on PlanS-is sätestatud kehtivusaeg, sidudes see kindlate

tingimustega (nt elluviimise alustamine). See hõlmab endas ühtlasi ka detailplaneeringu

elluviimise mõiste on senisest selgemalt defineerimist.

Eesmärk 3.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil sotsiaalse taristu (avalikes

huvides kavandatavate ehitiste, sh hoonete) rajamine ja selle eest tasumise regulatsioon

on üheselt arusaadav ja läbipaistev

Eesmärk on täidetud, kui on kehtestatud ühene õiguslik alus, mis tagab sotsiaalse taristu

väljaehitamise.

Eesmärk 3.13. Katastriüksuste piiride muutmine on võimalik ka väljaspool

planeerimismenetlust

Eesmärk on täidetud, kui on kehtestatud õiguslik regulatsioon, mis võimaldab katastriüksuse

piiride muutmist ka väljaspool planeerimismenetlust.

11

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

4.1. Valdkonnaga seotud strateegiad ja arengukavad ning olukorda reguleerivad

õigusaktid.

4.1.1. Strateegia „Eesti 2035“. Muudatuste kavandamisel on lähtutud strateegias toodud

elukeskkonna kujundamise põhiprintsiipidest, mille kohaselt elukeskkonna kujundamisel

arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi

põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka

digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Tagatakse, et kvaliteetne elukeskkond, mida

planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.

4.1.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja koostamisel üleriigiline planeering „Eesti 2050“,

millega on määratud ja määratakse kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning

ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused.

4.1.3. Planeeringute õiguslik regulatsioon on kehtestatud planeerimisseaduses ja rakendussätted

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses. Planeeringute valdkonda

puudutavaid norme sisaldavad mh eriseadused: ehitusseadustik, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, looduskaitseseadus, maakatastriseadus,

maakorraldusseadus, maapõueseadus, maareformiseadus, muinsuskaitseseadus, veeseadus.

4.1.4. PlanS § 95 lõige 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.10.2015 määrus nr 102

„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (edaspidi ka ORME määrus).

4.1.5. PlanS § 4 lõige 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

5. Tehtud uuringud

5.1. Vajadus seaduste muutmiseks ilmnes eelkõige Rahandusministeeriumi poolt tellitud PlanS

mõju järelhindamise käigus, mis tõi välja seaduse rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohad.

Muudatuste vajadus on tingitud ka haldusreformi tulemusena muutunud Eesti haldusjaotusest,

aga ka Euroopa Liidu (EL) tasandil toimunud arengutest kliimapoliitikas ning merealade ja

ranniku planeerimises. Samuti ilmnes vajadus PlanS muutmiseks Rahandusministeeriumi poolt

tellitud võrdlusriikide juhtumianalüüsi käigus, mis koostati eesmärgil arendada Eesti

tuuleenergeetika ruumilist planeerimist rahvusvahelise parima praktika valguses.

Käesoleva VTK koostamise ajal oli paralleelselt koostamisel sotsiaalse taristu väljaehitamise

kokkulepete ja tasu uuring ning ORME määruse ajakohastamise vajaduse uuring, millede

tulemusi arvestatakse seaduseelnõu koostamisel.

6. Kaasatud osapooled

6.1. Huvigruppide kaasamiseks ja nende arvamuse välja selgitamise aluseks on käesoleva VTK

kooskõlastamise ning seejärel eelnõu välja töötamise protsess. VTK kooskõlastamisele

eelnevalt on Rahandusministeeriumi (alates 1.07.2023 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium) ruumilise planeerimise osakond kaasanud huvigruppe ja

valitsusasutusi:

12

- 2021-2022. a läbi viidud PlanS mõju järelhindamise teises etapis, kus viidi läbi

fookusgruppide intervjuud esimeses etapis koostatud ettepanekute valideerimiseks;

- 2023. a jaanuaris toimunud võrdlusriikide juhtumianalüüsi tulemusi tutvustaval seminaril;

- 2023. a perioodil aprill-mai Paides, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Tallinnas läbi viidud PlanS

VTK-d tutvustaval seminaril;

- 2023. a 31. mail toimunud Põhja-Eesti KOV planeerijate õppereisil.

VTK kooskõlastamise ja arvamuse andmise protsess toimub perioodil juuli-september 2023.

Enne kooskõlastamise tähtaja saabumist viidi läbi täiendavad avatud arutelud huvigruppide ja

valitsusasutustega (15.08, 18.08 ja 24.08.2023). Avatud aruteludele järgnevalt jäeti vähemalt

2-nädalane periood lõpliku kooskõlastuse ja arvamuse avaldamiseks.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

 Muu (palun täpsusta) EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

7.1.1. Planeeringute sisu kujundamist suunavad planeerimise põhimõtted ei taga üheselt

kiirelt muutuvast maailmas ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajaduste,

sh kliimamuutusega arvestamist

Juhendmaterjalide koostamine ei ole praktikas andnud piisavalt head tulemust, kuna

soovituslike materjalidega planeeringute koostamise korraldajad ja koostajad ei pruugi

arvestada, sest nende järgimine ei ole kohustuslik. Koolitamine ja juhendmaterjalide

koostamine aitavad põhimõtteid selgitada, kuid põhimõtetega arvestamist ei taga. Kuna

planeerijad vahetuvad KOV-ides sageli, ei ole koolitustest ka alati abi. Kaalumisel oli ka

võimalus põhimõtteid mitte täiendada, kuid põhimõtete senisest jõulisema rakendamise

seisukohalt see sobilikuks variandiks ei osutunud. Olemasoleva olukorra säilimine ega

rahastuse suurendamine olukorda ei lahendaks, sest kliimamuutusest tõusetunud vajadus

muudatuste järele eeldab seaduse tasandil senisest jõulisemat planeerimise põhimõtete

sätestamist ning nende täiendamist.

7.1.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule

ning arutelule sätestatud nõuded on osaliselt aegunud ja menetlusosalistele kohati liialt

koormavad

Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine ei vähendaks koostööle ja kaasamisele

sätestatud ebavajalike toimingute hulka. Mitte midagi tegemisel senine olukord jätkuks. Senist

regulatsiooni paremini rakendada on praktikas keeruline, sest sätestatud nõuded piiravad

13

ebavajalikest toimingutest loobumist. Kaasamine on hetkel mõnevõrra ülereguleeritud, mis viib

selle tegeliku mõtte kadumiseni.

7.1.3. Riigi poolt koostatavate planeeringute planeerimismenetluse vastuvõtmise etapi

tähendus ja sisuline väärtus on õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel ebaselge

Menetluse efektiivsemaks muutmiseks ei piisa rahastuse suurendamisest. Ka ei lahenda

olukorda avalikkuse teavitamine ega olemasoleva olukorra säilimine. Muud lahendused

vastuvõtmise otsuse tegemisest loobumist samuti ei võimalda.

7.1.4. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite sisu ebaselgus tekitab

küsimusi ja põhjustab erinevat praktikat

Koolitamine ei ole praktikas osutunud piisavaks, sest osasid termineid ehk määratlemata

õigusmõisteid sisustatakse jätkuvalt erinevalt. Erinevad juhendmaterjalid aitavad rakendamise

põhimõtteid selgitada, kuid sarnast rakendamist ei taga. Rahastuse suurendamine täiendavate

koolituste läbiviimiseks ei tagaks terminite ja määratlemata õigusmõistete ühetaolist

rakendamist. Olemasoleva olukorra säilimine suurendaks ebaselgust veelgi, sh takistaks see ka

erinevate digilahenduste arendust.

7.1.5. Maakonnaplaneeringuga ei ole võimalik seada kinnisomandile kitsendusi

Senise olukorra jätkumisel ei oleks õiguslik regulatsioon kooskõlas sellega, milline on faktiline

maakonnaplaneeringu mõju omandile. Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine ei

võimaldaks samuti tekkinud ebaselget olukorda lahendada.

7.1.6. Ehituskeeluvööndi laiuse muutmine väljaspool planeerimismenetlust ei ole võimalik

Senist regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada, sest see takistab praktikas

ehituskeeluvööndisse planeerimiskohustuseta rajatiste ja tehnovõrkude rajamist väljaspool

planeerimismenetlust. Avalikkuse teavitamisest ja rahastuse suurendamisest kasu ei oleks, sest

menetlusele lihtsustumisele need kaasa ei aitaks.

7.1.7. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete vabatahtlikkus ei taga kõikide vajalike

ja asjakohaste ülesannete lahendamist

Asjakohaste ülesannete lahendamiseks ei piisa rahastuse suurendamisest. Ka ei lahenda

olukorda avalikkuse teavitamine ega olemasoleva olukorra säilimine. Muud lahendused

tekkinud probleemi samuti lahendada ei võimalda.

7.1.8. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub õigus avalike veekogude kasutuse

planeerimiseks

Veekogude kasutuse planeerimise võimaldamine kohaliku omavalitsuse üksustele ei ole

võimalik rahastust suurendades, avalikkust teavitades ega olemasolevat olukorda säilitades.

7.1.9. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusele sätestatud nõuded ei võimalda

olulise ruumilise mõjuga ehitisi piisavalt ressursitõhusalt planeerida

Menetluse efektiivsemaks muutmiseks ei piisa rahastuse suurendamisest. Ka ei lahenda

olukorda avalikkuse teavitamine ega olemasoleva olukorra säilimine. Muud lahendused

ressursi kokkuhoidu samuti ei võimalda.

14

7.1.10. Erandina detailplaneeringust loobumise tingimused on mitmeti tõlgendatavad ja

tekitavad praktikas arusaamatust

KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine ei ole praktikas andnud piisavalt head tulemust,

kuna praktika on PlanS § 125 lõike 5 rakendamisel ja erandkorras detailplaneeringu asemel

projekteerimistingimuste väljastamisel erinev. Koolitamine ja juhendmaterjalide koostamine

aitavad rakendamise põhimõtteid selgitada, kuid sarnast rakendamist ei taga. Kuna planeerijad

vahetuvad KOV-ides sageli, ei ole koolitustest ka alati abi. Olemasoleva olukorra säilimine ega

rahastuse suurendamine olukorda ei lahendaks.

7.1.11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid praktikas võib asuda ellu

viima ka 10 ja enama aasta vanuseid detailplaneeringuid, mis ei ole enam kooskõlas

ajakohaste nõuetega ega sobitu muutunud keskkonda

KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine ei ole praktikas andnud piisavalt head tulemust,

kuna praktika seaduse rakendamisel on erinev. Senise regulatsiooni paremal rakendamisel

võiks vanu DP-sid oluliselt enam kehtetuks tunnistada. Olemasoleva olukorra säilimine ega

rahastuse suurendamine olukorda praktikas siiski ei lahendaks, sest vanade planeeringute asja-

ja ajakohasus on üha süvenev probleem, mis takistab ruumilist planeerimist uutest vajadustest

lähtuvalt.

7.1.12. Erinev praktika sotsiaalse taristu väljaehitamisel ja rahastamisel ei ole läbinähtav

ja sellel puudub selge õiguslik alus

Ühtse praktika eelduseks on selge õigusliku aluse kehtestamine. Eesmärki ei võimalda täita ka

KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine. Olemasoleva olukorra säilitamine probleemi

lahendada ei võimalda. Samuti pärsib olemasoleva olukorra säilimine ühetaolist sotsiaalse

taristu tasustamist ning süvendab veelgi ebaühtlast praktikat.

7.1.13. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul on katastriüksuste piiride muutmise

menetlus ebamõistlik ja liigselt koormav

Rahastuse suurendamine olukorras, kus katastriüksuse piiride muutmiseks on vajalik DP

kehtetuks tunnistada või DP-d muuta, ei saa pidada põhjendatuks. KOV-ide nõustamine ja

avalikkuse teavitamine ei võimalda samuti soovitud eesmärki täita. Olemasoleva olukorra

säilimine on samuti põhjendamatu ja ülemäära koormav haldusmenetlus jätkuks.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

7.2.1. Punktides 7.1.1-7.1.13. toodud probleemide analüüsist saab järeldada, et

mitteregulatiivne lahendus ei pruugi sobida seetõttu, et probleeme põhjustab kehtiva seaduse

sõnastus, mis võimaldab sätteid erinevalt tõlgendada, samuti on osaliselt vajalikud teemad

üheselt reguleerimata. Õigusliku regulatsiooni täiendamine muudab selle selgemaks ja üheselt

mõistetavaks, mis omakorda muudab tõhusamaks seaduse rakendajate töö ja tagab seeläbi

planeeringute parema kvaliteedi.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

15

8.1. Võrdlusriikide juhtumianalüüsi raames vaadeldi Soome, Läti, Leedu, Taani, Norra, Rootsi,

Hispaania, Suurbritannia, Saksamaa planeerimissüsteemi põhinäitajaid, sealhulgas tingimusi

eriobjektide planeerimise osas. Allikatena kasutati nii riikide seadlusandlust, Majandusliku

Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) analüüse kui ka teisi planeerimist käsitlevaid

dokumente. Riikide võrdluses ilmnesid Eestiski olulised murekohad nagu spetsialistide ja

ametnike vähesus ning ülekoormatus, uuringute ajakulu. Võimalikud lahendusviisid on riigiti

erinevad, kuid neid on siiski võimalik seaduseelnõu koostamisel arvesse võtta.

PlanS VTK paralleelselt oli koostamisel sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu

uuring, mille esimeses etapis uuriti teemakohast võrdlusriikide (Soome, Holland, Leedu ja

Hispaania) praktikat. Uuringu tulemusi arvestatakse seaduseelnõu koostamisel.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Alljärgnevalt on toodud välja võimalikud kaalutavad regulatiivsed lahendused. Täpsed

sõnastusettepanekud töötatakse välja seaduseelnõu koostamise käigus.

9.1. Planeeringute sisu kujundamist suunavad planeerimise põhimõtted ei taga täielikult

kiirelt muutuvast maailmast ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajaduste,

sh kliimamuutusega arvestamist

PlanS 2. peatükki täiendatakse kliimamuutuse leevendamise, ennetamise ja sellega kohanemise

põhimõttega (täiendatakse §-i 12 ja lisatakse lõige 4), vajadusel täiendatakse sellest tulenevalt

olemasolevaid põhimõtteid. PlanS saab sätestada üksnes põhimõtte, kuid täpsema raamistiku

annab eriseadus (kliimaseadus) ja selle rakendusaktid. Õigusselguse ning süsteemsuse huvides

on oluline kliimaeesmärgid ning nende rakendamiseks vajalik raamistik kehtestada eraldiseisva

tervikliku õigusnormide kogumina. Kliimaeesmärgid puudutavad paljusid erinevaid

eluvaldkondi ja vastutus erinevate valdkondade eest on jagatud mitme ministeeriumi vahel.

Kliimapoliitika reguleerimine ühes seaduses annaks juurde õigusselgust valdkonnas, kus kogu

riik tervikuna peab kiirelt tegutsema, ent praktikas jagunevad eesmärgid ning ülesanded paljude

eri osaliste vahel.2

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega vastavuse tagamiseks muudetakse PlanS § 12 lõikeid 1 ja

3, et rõhutada sätte järgimise kohustuslikkust. Lisaks vaadatakse üle kõik PlanS-s toodud

põhimõtted ja vajadusel täpsustatakse ja täiendatakse nende sõnastust.

9.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule

ning arutelule sätestatud nõuded on osaliselt aegunud ja menetlusosalistele kohati liialt

koormavad

Planeerimisseaduses sätestatud nõuded kaasajastatakse, sh vastavalt vajadusele neid muutes või

täiendades. Täpsemalt:

- muudetakse planeeringute menetlemisega seonduva teabe avalikustamise kanalite

rõhuasetust. Ühtlasi leevendatakse ajalehes avalikustamise nõuet, sidudes selle planeeringu

täpsusastmest lähtuvalt sobivaima ajalehega (üleriigiline, maakondlik või kohalik),

2 Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus, lk 10

16

- lühendatakse 14-päevalist avalikust väljapanekust ette teavitamise aja nõuet3;

- muudetakse avaliku arutelu toimumiskoha regulatsiooni ja sätestatakse, et avaliku arutelu

toimumiskoht on planeeringu koostamise korraldaja valik (mitte ilmtingimata asula suurim

keskus vm kindel asukoht). Toimumiskoht tuleb valida planeeringuala asukohta arvestades

selliselt, et see oleks sobiv ja ligipääsetav planeeringulahendusest huvitatud isikutele;

- loobutakse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest ajalehes teavitamise nõudest.

9.3. Riigi poolt koostatavate planeeringute planeerimismenetluse vastuvõtmise etapi

tähendus ja sisuline väärtus on õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel ebaselge

Loobutakse riigi tasandi planeeringuliikide puhul planeeringu vastuvõtmise etapist. Kuna

maakonnaplaneeringu instrumendi puhul tähendaks see kahe avalikustamise protsessi

üksteisele järgnemist, loobutakse ka vastuvõtmisele järgnevast avalikustamise protsessist.

9.4. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite ebaselgus tekitab küsimusi ja

põhjustab erinevat praktikat

Planeerimisseaduses kasutatavad ebaselged terminid sisustatakse üheselt arusaadavalt, sh

vastavalt vajadusele neid muutes või täpsustades. Täpsemalt:

- täpsustatakse planeeringu elluviimise terminit. Sätestatakse planeeringu elluviimisega

seotud tegevused, mida ei ole võimalik ilma planeeringut järgimata teha. Planeeringu

elluviimisega seonduvad tegevused sätestatakse kas avatud või suletud nimekirjana PlanS-

is4. Avatud nimekirja korral sätestatakse planeeringu seletuskirjas elluviimisega seotud

tegevuste määramise nõue.

- sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ÜPs määratavate

juhtotstarvete ja DPs määratavate krundi kasutamise sihtotstarvete määratlemise nõuete

täpsemaks reguleerimiseks määruse välja andmiseks;

- täpsustatakse planeeringu muutmise ja täpsustamise mõisted, sh vajadusel tehakse

ettepanek EhS § 27 muutmiseks või täpsustamiseks.

9.5. Maakonnaplaneeringuga ei ole võimalik seada kinnisomandile kitsendusi

Sätestatakse üheselt mõistetavalt, et maakonnaplaneeringuga võib seada kinnisomandile

kitsendusi

9.6. Ehituskeeluvööndi laiust on võimalik muuta ka väljaspool planeerimismenetlust

Vaadatakse üle LKS § 38 lõikes 4 nimetatud erisuste loetelu ning võimalusel täiendatakse.

9.7. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete vabatahtlikkus ei taga asjakohaste ja

vajalike ülesannete lahendamist

Sätestatakse, millised ÜP ülesanded on täitmiseks kohustuslikud. See võiks toimuda

analoogselt DP ülesannetele (PlanS § 126 lg 2).

3 Avalikust väljapanekust 14-päevalise ette teavitamise tähtaja osas viiakse läbi täiendav analüüs 4 Planeeringu elluviimisega seonduvate tegevuste avatud või suletud nimekirja osas viiakse läbi täiendav analüüs

17

9.8. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub õigus avalike veekogude kasutuse

planeerimiseks

Täiendatakse PlanS- § 75 lõikes 2 toodud ÜP ülesandeid ning võimaldatakse avalike veekogude

kasutuse planeerimine ning seatakse avaliku veekogu kasutuse planeerimiseks riigi nõusoleku

saamise kohustus.

9.9. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusele sätestatud nõuded ei võimalda

olulise ruumilise mõjuga ehitisi piisavalt ressursitõhusalt planeerida

KOV üksuse tasandil olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimismenetlust tõhustatakse,

lähtuvalt järgnevast:

- arvestatakse menetluse tõhustamise eesmärgi täitmise osas kõiki käesolevas VTKs

ettenähtud muudatusi (vt nt võimalikke regulatiivseid lahendusi p-des 9.3 ja 9.4), mis

võimaldavad jõuda järeldusele, kui palju muudatusi on täiendavalt vajalik KOV EP

instrumendi tõhustamiseks teha. Vajadusel nähakse ette täiendavad menetlust tõhustavad

muudatused, sh kaalutakse üldplaneeringu muutmise võimaldamist;

- vajadusel täpsustatakse või muudetakse Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrust nr 102

„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri” (ORME määrus).5 ORME määrus

kehtestatakse kas avatud või suletud nimekirjana. Avatud nimekirja korral kehtestatakse

täiendav riigi nõusoleku saamise kohustus KOV EP algatamiseks;

- kehtestakse taotluse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise alused.

9.10. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alal detailplaneeringust loobumise

tingimused on mitmeti tõlgendatavad ja tekitavad praktikas arusaamatust

PlanS § 125 lõikes 5 toodud DP koostamise kohustuse alal DP-st loobumise tingimusi

täpsustatakse. Täpsemalt:

- kehtestatakse viide ÜP ülesannetele, mis peavad ala kohta lahendatud olema;

- täpsustatakse olemasoleva hoonestuse vahele jäämise mõistet.

9.11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid praktikas võib asuda ellu

viima ka 10 ja enama aasta vanuseid detailplaneeringuid, mis ei ole enam kooskõlas

ajakohaste nõuetega ning sobitu muutunud keskkonda

Kehtestatakse DP-dele kehtivusaeg, mis on sõltuvuses sellest, kas planeeringut on asutud ellu

viima või mitte. Juhul kui kehtivat DP-d ei ole asutud lähiaastatel (5-7 aastat) ellu viima,

muutub DP kehtetuks. Sätestatakse võimalus põhjendatud juhul kehtivusaja pikendamise

taotlemiseks (kuni 5 a).6

9.12. Kohalike omavalitsuste vähene võimekus sotsiaalse taristu rajamisel pärsib

arendustegevust kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil

Kehtestatakse õigusliku regulatsiooni sotsiaalse taristu rajamise kulude kandmiseks või välja

ehitamiseks. Täiendavat analüüsi vajab, kas tegemist on planeerimis- või maksuinstrumendiga,

kuna sellest sõltub, millises eriseaduses tasu küsimust reguleerida. Sotsiaalse taristu

5 ORME määruse aja- ja asjakohasuse osas viiakse läbi täiendav analüüs 6 Detailplaneeringute kehtivusaja ja selle pikendamise võimaluste osas viiakse läbi täiendav analüüs

18

väljaehitamise kokkulepete ja tasu uuring viiakse läbi paralleelselt VTK koostamisega.

Defineeritakse sotsiaalse taristu mõiste.

9.13. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul on katastriüksuste piiride muutmise menetlus

ebamõistlik ja liigselt koormav

Kehtestatakse õiguslik regulatsioon katastriüksuse piiride muutmiseks ka väljaspool

planeerimismenetlust. Võimalus seotakse tingimusega, et DP-ga antud ehitusõigus ei tohi

muutuda.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Regulatiivsed valikud on puutumuses PS §-is 32 sätestatud omandipuutumatuse põhiõigusega,

mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku

nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase

ja kohese hüvituse eest. Kavandatavad muudatused ei ole otseses puutumuses rahvusvahelise

õiguse ja Euroopa Liidu õiguse normidega.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

11.1. Kavandatav muudatus 1

11.1.1. Planeerimise põhimõtete kaasajastamine kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest

lähtuvalt ning õigusliku aluse sätestamine kliimamuutusega arvestamiseks planeeringute

sisu kujundamisel.

11.1.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja

elanikud.

11.1.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning

regionaalarengule

Mõju on positiivne. Kaasajastatud planeerimise põhimõtetega arvestavad planeeringud

pakuvad senisest läbimõeldumaid kvaliteetseid ruumilahendusi ning võimaldavad ruumi

kliimamuutuse mõjule vastavalt kohandada.

11.1.1.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju on positiivne. Kliimamuutuse mõjuga kohanenud ja kvaliteetne ruum suurendab riigi

julgeolekut ja välissuheteid, sh võimaldab riigil täita rahvusvaheliselt võetud eesmärke ning

leevendada ja kohandada ruumi kliimamuutusest tingitud mõjudega.

11.1.1.4. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju on positiivne. Planeeringu koostamist korraldavad riigiasutused ja KOV-id saavad

planeerimise põhimõtetele tuginedes ruumi kohandada senisest jõulisemalt kliimamuutusest

tingitud mõjudega arvestavalt ja luua kvaliteetset ruumi. Täiendavaid võimalikke kulusid

kliimamuutustega arvestavate planeeringute koostamiseks ei saa pidada oluliseks.

11.1.1.5. Mõju ettevõtjatele ja elanikele

19

Kliimamuutusega arvestavate ja kvaliteetset ruumi loovate planeeringulahenduste elluviimise

kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikutele tõenäoliselt mõnevõrra suureneb.

Kliimamuutusega arvestaval planeeringulahendusel on aga oluliselt suurem väärtust – paraneb

elluviidava lahenduse ruumikvaliteet ning tekib võimalus õigeaegselt teadvustada ja kavandada

vajalikke leevendus- ja kohanemismeetmeid. Seega ei saa kokkuvõtvalt mõju oluliseks pidada.

11.2. Kavandatav muudatus 2

11.2.1 Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule

ning arutelule sätestatud nõuete kaasajastamine, sh vastavalt vajadusele muutmine või

täiendamine.

11.2.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.2.1.2. Sotsiaalsed mõjud, mõju julgeolekule ja välissuhetele ning mõjud loodus- ja

elukeskkonnale

Mõju puudub.

11.2.1.3. Majanduslikud mõjud

Mõju on positiivne. Vähenevad planeerimismenetluse läbiviimise kulud.

11.2.1.4. Mõju regionaalarengule

Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad nõuded soodustavad regionaalarengut.

11.2.1.5. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju on positiivne. Väheneb halduskoormus, sh on võimalik rohkem seada fookus tõhusale ja

eesmärgipärasele koostööle ja kaasamisele, ning kulud planeerimismenetluse läbi viimiseks.

11.2.1.6. Mõju ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Menetlusosalisteks olevad isikud saavad teateid hõlpsamalt ja need on

kergemini leitavad selgelt kindlaks määratud kohtadest. Samuti on kaasamisel jätkuvalt

asjakohane lähtuda PlanS §-de 9-11 toodud põhimõtetest ning tagada planeerimismenetluses

tõhus osapooltega koostöö tegemine ja avalikkuse kaasamine.

11.3. Kavandatav muudatus 3

11.3.1. Planeerimisseaduses sätestatud riigi poolt koostatavate planeeringute

vastuvõtmise etapist loobumine.

11.3.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, ettevõtjad ja elanikud

11.3.1.2. Sotsiaalsed mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja

elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule

Mõju puudub.

11.3.1.3. Majanduslikud mõjud

Mõju on positiivne. Menetlusele kuluva aja kokkuhoid avaldab otsest majanduslikku mõju nii

planeeringu koostamisest huvitatud isikule kui ka planeeringu koostamise korraldajale, kelle

20

planeeringule koostamisega kaasnevad kulud planeeringu vastuvõtmise etapi puudumisel

vähenevad.

11.3.1.4. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus.

11.3.1.5. Mõju ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus.

11.4. Kavandatav muudatus 4

11.4.1. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite sisutsamine sh vajadusel

muutmine ja täpsustamine.

11.4.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.4.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

mõjud loodus ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule

Mõju puudub.

11.4.1.3. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju on positiivne. Planeerimisseaduses kasutatavate terminite täpsem sisustamine loob

õigusselguse ja hõlbustab planeeringu koostamise korraldajatel planeerimismenetluse läbi

viimist, sh vähendab halduskoormust.

11.4.1.4. Mõju ettevõtjatele

Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad terminid aitavad ettevõtjatel ja elanikel oma

tegevust paremini planeerida ning hõlbustavad planeerimisalaste küsimuste lahendamist.

11.5. Kavandatav muudatus 5

11.5.1. Õigusliku regulatsiooni maakonnaplaneeringuga kitsenduste seadmiseks.

11.5.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.5.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule

Mõju puudub.

11.5.1.3. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju on positiivne. Kitsenduste seadmise võimaldamine aitab tagada planeeritud ehitiste

tulevast realiseerimist ja planeeringu elluviidavust. Samuti vältida hilisemaid vaidlusi, sest

isikud, kellele kuuluva omandi kasutamine on planeeringu tõttu oluliselt kitsendatud või lausa

võimatu, on menetlusse kitsenduse ilmnemise hetkest kaasatud. Samuti väldib see olukordi, kus

maakonnaplaneeringuga seatud kitsenduste eest jääb vastutama KOV, kellel puudub ÜP

koostamisel võimalus maakonnaplaneeringus toodud kitsendustega mittearvestamiseks.

21

11.5.1.4. Mõju ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Kitsenduste seadmise võimaldamine aitab vältida hilisemaid vaidlusi, sest

isikud, kellele kuuluva omandi kasutamine on planeeringu tõttu oluliselt kitsendatud või lausa

võimatu, on menetlusse kitsenduse ilmnemise hetkest kaasatud.

11.6. Kavandatav muudatus 6

11.6.1. Õigusliku regulatsiooni kehtestamine planeerimiskohustuseta rajatiste ja

tehnovõrkude kavandamiseks ehituskeeluvööndisse ka väljaspool planeerimismenetlust.

11.6.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.6.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule

Mõju puudub.

11.6.1.3. Mõju riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Leeveneb kohustus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamiseks selleks, et ehituskeeluvööndit vähendada. Seega väheneb ka oluliselt

halduskoormus ning lüheneb ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse protsess.

11.7. Kavandatav muudatus 7

11.7.1. Üldplaneeringuga lahendatavate kohustuslike ülesannete kehtestamine.

11.7.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.7.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

mõjud loodus- ja elukeskkonnale

Mõju puudub.

11.7.1.3. Mõju regionaalarengule

Mõju on positiivne. Kindlate ülesannete lahendamine võimaldab paremini suunata konkreetse

piirkonna arengut senisest tõhusamalt ja tagab, et kõik vajalikud teemad leiavad käsitlust.

11.7.1.4. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. KOV-il on selge, milliste ülesannete lahendamine on tingimata vajalik ning

ta saab edaspidi neile enam keskenduda. Üldplaneeringuid koostatakse ühetaoliselt ja

ettevõtjatel ning elanikel on parem ülevaade arengut suunavatest tingimustest.

11.8. Kavandatav muudatus 8

11.8.1. Üldplaneeringuga avalike veekogude kasutuse planeerimise võimaldamine.

11.8.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.8.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning

mõju regionaalarengule

Mõju puudub.

22

11.8.1.2. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale

Mõju on positiivne. Senisest laiahaardelisem avalike veekogude kasutuse planeerimine KOV

üksuse tasandil võimaldab loodus- ja elukeskkonda terviklikult ja kohalikke huve arvestavalt

planeerida.

11.8.1.3. Mõju riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. KOV-il on võimalus arengut suunavate tingimuste seadmiseks ka KOV

territooriumiga piirnevatele avalikel veekogudel. Kuna avalike veekogude planeerimine on

seotud ka laiemate kokkulepete tegemisega, mh, kuidas avalikku ressurssi oleks võimalik

KOV-i territooriumil efektiivsemalt ja kõiki osapooli arvestavalt optimaalsemalt kasutada,

omab see olulist positiivset mõju nii ettevõtjatele kui ka elanikele. Riigil on hea ülevaade

avalike veekogude kasutusest ja võimaldada nende arengu kohapealset eesmärgipärast

suunamist.

11.9. Kavandatav muudatus 9

11.9.1. KOV üksuse tasandil olulise ruumilise mõjuga ehitise planeerimisinstrumendile

sätestatud nõuete muutmine.

11.9.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.9.1.2. Sotsiaalsed mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja

elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule

Mõju puudub.

11.9.1.3. Majanduslikud mõjud

Mõju on positiivne. Väheneb nii planeeringu koostamise korraldaja menetluse läbiviimise kulu

kui ka kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikule.

11.9.1.4. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Nii planeeringuliikide ülesed muudatused, mis kohalduksid ka KOV EP-

le, kui ka konkreetselt KOV EP menetluse välja pakutud muudatused võimaldavad KOV-il

olulise ruumilise mõjuga ehitisi senisest ressursitõhusamalt planeerida.

11.10. Kavandatav muudatus 10

11.10.1. Erandine detailplaneeringust loobumise tingimuste täpsustamine.

11.10.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.10.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule

Mõju puudub.

11.10.1.3. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. KOV-il on senisest selgemad raamid otsustamaks, kas ja millistel

tingimustel lubada DP koostamise kohustuse korral DP-d koostamata püstitada või laiendada

PT alusel kinnisasjale ehitisi. Tingimuste täpsustamine ja selgem sõnastamine aitavad erisust

23

lihtsamini ja arusaadavamalt rakendada. Ka mõistete parem avamine aitab vältida tarbetute

vaidluste tekkimist ning asjatute DP menetluste läbiviimist. Või vastupidi PT alusel ehitamise

lubamist olukorras, mis ei ole § 125 lõige 5 mõttega kooskõlas.

11.11. Kavandatav muudatus 11

11.111. Detailplaneeringutele kehtivusaja sätestamine, sh võimalused kehtivusaja

pikendamiseks.

11.11.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.11.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule

11.11.1.3. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele

Detailplaneeringu kehtetuks muutumine 5-7 aasta pärast mõjutab oluliselt nii KOV-e kui ka

planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), sest motiveerib huvitatud isikut senisest

enam planeeringut viie aasta perspektiivis siiski realiseerima hakata. Vananenud planeeringud,

mis ei vasta enam KOV ruumilise arengu eesmärkidele muutuvad kehtivusaja möödumisel

samuti kehtetuks ega takista enam kohaliku omavalitsuse tasandil ruumiliste arengute

kavandamist kaasaegsete nõuete ja tingimustega kooskõlas. Seega saab pidada mõju oluliseks.

11.12. Kavandatav muudatus 12

11.12.1. Õigusliku aluse kehtestamine sotsiaalse taristu tasu kehtestamiseks.

11.12.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud

11.12.1.2. Sotsiaalsed mõjud

Mõju on positiivne. Muudatus toob kaasa ka erahuvides planeerimistegevuse teostamisel

sotsiaalsete vajadustega arvestava ruumilise planeerimise kohalikul tasandil, sh toimub ruumi

planeerimine senisest tõhusamalt sotsiaalseid mõjusid arvestades.

11.12.1.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning mõjud loodus- ja elukeskkonnale

Mõju puudub.

11.12.1.4. Majanduslikud mõjud

Mõju on positiivne. Suureneb piirkonna üldine heaolu, sotsiaalobjektide rajamiseks vajalike

rahaliste vahendite suurenev hulk võimaldab KOV-idel senisest enam panustada elanikele

vajalike sotsiaalobjektide rajamisse.

11.12.1.5 Mõju regionaalarengule

Mõju on positiivne. Regionaalarengut ei takista enam sotsiaalse taristu rajamise

finantsvõimekuse küsimused. KOV suudab vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda efektiivsel ja

tõhusal viisil.

11.12.1.6. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele

Sotsiaalse taristu tasu sisseviimine annab panuse KOV eelarvesse võimaldades senisest enam

suunata vahendeid sotsiaalse taristu väljaehitamiseks. Lisandväärtuse jõudmine KOV-ile

24

laiemalt vähendab planeeringutega kavandatavatest täiendavatest elamuühikutest ja uutele

elanikele seadusest tulenevate teenuste tagamiseks vajalike kulutuste mõju valla eelarvele.

Sotsiaalse taristu tasustamine suurendab planeeringu koostamisest huvitatud isikute kulu

planeeringulahenduse koostamisele. Küll aga võimaldab regulatsiooni loomine ühistel alustel

sotsiaalset taristut rajada, sh välistades ebamõistlike nõuete esitamise võimaluse planeeringu

koostamisest huvitatud isikutele. Suureneb tasustamise läbipaistvus ja arusaadavus. Seega saab

pidada mõju oluliseks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et juba täna toimub sotsiaalse taristu

tasustamine ühel või teisel määral ilma kehtiva õigusliku regulatsioonita. Seetõttu võib isegi

olulise mõju korral pidada põhjendatuks vajadust õiguslik regulatsioon luua, et ühtsetel alustel

sotsiaalset taristut tasustataks.

11.13. Kavandatav muudatus 13

11.13.1. Õigusliku regulatsiooni kehtestamine katastriüksuse piiride muutmiseks ka

väljaspool planeerimismenetlust.

11.13.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad, elanikud

11.13.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule

Mõju puudub.

11.13.1.3. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Edaspidi puudub vajadus olukorras, kus ehitusõigust muuta ei soovita,

ebamõistlikult koormava menetluse läbiviimiseks lihtsate maakorraldustoimingute tegemiseks

kehtiva DP olemasolul. Seeläbi hoitakse kokku märkimisväärselt aega ja rahalisi vahendeid,

mis kuluks DP koostamisele ja menetlusele või DP (osalisele) kehtetuks tunnistamisele.

Katastriüksuse piiride muutmine maakorraldustoiminguna koormab osapooli oluliselt vähem.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Kavandatavate muudatustega ei kaasne olulist mõju ettevõtete ja/või kodanike

halduskoormusele, kuid mõningal määral halduskoormus väheneb.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatustega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid riigile ja kohalikule omavalitsusele.

Koolitamisega seotud kulud kaetakse iga-aastasest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

planeeringute valdkonna eelarvest.

14. Edasine mõjude analüüs

Käesoleval juhul puudub vajadus täieliku põhjaliku mõjuanalüüsi koostamiseks HÕNTE § 46

lõige 3 järgi. Põhjalikuma mõjuanalüüsi koostatamist kaalutakse kavandatavate muudatuste

11(vt täpsemalt 11.11) ja 12 (vt täpsemalt 11.112) osas.

25

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Valitavaks lahenduseks on VTK punktis 9 käsitletud regulatiivsed võimalused, mis

keskenduvad eelkõige planeerimist käsitleva regulatsiooni ühese tõlgendamise ja

planeerimispõhimõtete senisest parema järgimise tagamisele. Samuti

planeerimisregulatsiooni ühtlustamisele teiste regulatsioonidega ning ehitusõiguse aluseks

olevate planeeringute menetlustähtaegade lühendamisele.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

x 15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

+

15.3 Selgitus Kavandatavad muudatused ei ole nii ulatuslikud, et oleks põhjendatud

planeerimisseaduse uue tervikteksti koostamine. Muudatused saab teha

senise seaduse struktuuris.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I, 23.03.2015, 3)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisel antakse võimalus arvamuse avaldamiseks

ministeeriumitele (ja ametitele), Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule,

Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti

Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja

Eesti Omanike Keskliidule ning teistele isikutele, kes on avaldanud soovi eelnõu koostamisel

osaleda.

Kaasamise eesmärgiks on võtta eelnõu koostamisel aegsasti arvesse osalejate seisukohti, sh

korraldada täiendavaid kohtumisi ja arutelusid enne VTK kooskõlastamise ja arvamuse

andmise tähtaega.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjalikku mõjuanalüüsi ei koostata.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lõige 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni ei koostata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

August 2024

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2025 esimene poolaasta

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Regionaal- ja

põllumajandusministeeriumi

ruumilise planeerimise

26

osakonna juhataja Heddy

Klasen, 55617718,

[email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Riigikogu Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit

20.03.2024 nr 1.4-1/611-25

Tagasiside planeerimisseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse ettepanekutele

Austatud koostööpartner

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tänab Teid planeerimisseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsusele (VTK) ettepanekute ja arvamuste esitamise eest. Planeerimisseaduse

muutmise seaduse VTK ning vastused esitatud ettepanekutele on lisatud käesolevale kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisa: 1. Planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

2. Planeerimisseaduse muutmise seaduse VTK kooskõlastuste ja arvamuste tabel

Sama:

Raasiku Vallavalitsus

Paide Linnavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Saaremaa Vallavalitsus

Nõo Vallavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Keila Linnavalitsus

Narva Linnavalitsus

Eesti Planeerijate Ühing

Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Maastikuarhitektide Liit

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Erametsaliit

Maa-amet

2 (2)

Keskkonnaamet

OÜ Utilitas Wind

Fermi Energia AS

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Kadi-Kaisa Kaljuveer 5850 5436 [email protected]