Vastus

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Madis Kallas Teie 12.07.2023 nr 1.4-1/611

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected] Meie 21.09.2023 nr 1-12/1067-2

Planeerimisseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsus

Austatud minister

Saatsite Kultuuriministeeriumile kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse.

Tutvusime eelnõuga ja toetame selle eesmärki ajakohastada vananenud või praktikas ennast mitte

õigustanud lahendusi. Kooskõlastame VTK koos järgmiste märkuste ja ettepanekutega:

1. Üks VTK eesmärkidest on: „planeerimise põhimõtted on kaasajastatud kvaliteetse

ruumiloome põhimõttest lähtuvalt ning sätestatud on õiguslik alus kliimamuutusega arvestamiseks

planeeringute sisu kujundamisel.“ Toetame kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rõhutust ja nendega

planeerimisel arvestamist.

VTK-s on kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid dokumendi lõikes erinevalt nimetatud. Juhime

tähelepanu, et „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ on riigihalduse ministri 2. aprilli 2019

käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ministeeriumidevahelise ruumiloome töörühma lõpparuande

osana sõnastatud konkreetne dokument. (https://www.kul.ee/media/60/download) Lisaks

„Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele“ tuleks planeerimisseaduse II peatükis toodud põhimõtete

kaasajastamisel arvestada sisendina Davosi hea ruumikultuuri kvaliteedisüsteemis määratletud

kaheksat kriteeriumit, mis on universaalsed ja Euroopas laiemalt tunnustatud.

(https://davosdeclaration2018.ch/en/dd;nav/index/quality-system „Kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtete“ dokument põhineb samuti Davosi Protsessil, aga on kirja pandud ajal, kui Davosi

kvaliteedisüsteem ja kaheksa kriteeriumit ei olnud veel välja töötatud).

Üks kvaliteetse ruumi aluspõhimõte on ka mitmekesisus: „hea ruumilahendus toetab elavaid ja

segakasutusega naabruskondi ning aitab vältida segregatsiooni. Ta loob tänapäevaste vahendite

abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob ka uusi kultuuriväärtusi ja toetab

bioloogilist mitmekesisust.“ See toetab Kultuuriministeeriumi valitsemisala lõimumise valdkonna

eesmärkide saavutamist. Läbimõeldud avalik ruum tugevdab kogukondi, vähendab segregatsiooni

ja kasvatab üksteise mõistmist ja arvestamist.

Nii kliimamuutus kui ka kvaliteetne ruumiplaneerimine seondub ka väärtusliku ehituspärandi ja

kompaktsete ajalooliste linnasüdametega. Seetõttu on kliimamuutustega arvestamine oluline ka

Kultuuriministeeriumi valitsemisala jaoks.

Põhimõtete kaasajastamisel tuleks lähtuda inimkesksusest ja kasutaja vaatest. Näiteks uue

üleriigilise planeeringu juhtlause: „Kõigi vajadusi arvestav kvaliteetne ja turvaline elukeskkond ja

kestlik areng“ on hea näide planeeringu puhul inimkeskse fookuse seadmisest.

Põhimõtete kaasajastamisel tuleks arvestada, et planeerimisseaduse § 8 ja 12 kannavad ka

praeguses sõnastuses hästi edasi eelnimetatud dokumentide sisu ja väärtusi ning need võiksid

säilida sarnases sõnastuses.

2. Planeerimisseadusest võiks praegusega võrreldes selgemalt ja läbivamalt välja tulla, et

planeeringud peavad esimesena lähtuma avalikust huvist. Põhiseaduse § 32 kohustab arvestama

omaniku erahuviga, kuid lubab seda kitsendada mõistlikul õigustusel ja proportsionaalses ulatuses.

Kitsendusi õigustab ka avalik huvi. Planeeringus peab olema avalik ja erahuvi tasakaalus. Ka

muinsuskaitseseaduse § 3 lõikes 8 on kirjas, et riiklikes tegevustes lähtutakse avalike huvide ning

igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest.

3. Palume kaaluda PlanS § 10 lg 3 muutmist viisil, et sellest tuleks välja, et kohalikku huvi

väljendav planeering peab küll lähtuma kohalikest huvidest, kuid olema kooskõlas riiklikke huve

väljendava planeeringuga ja teiste ruumilist aspekti väljendavate riiklike dokumentidega. Praeguse

seaduse sõnastuse järgi arvestatakse teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste

dokumentidega vajaduse korral. Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma näiteks

muinsuskaitse kaitsekordadest või mälestiste käskkirjadest. Samuti on ka looduskaitseliste

aktidega.

4. Probleemi 1.3 lahendusettepaneku 9.3 sisu on soov vähendada planeerimismenetluses

oluliste dokumentide avaldamist ajalehtede paberväljaannetes. Idee on muuta kõige peamiseks

avalikustamise kanaliks veebilehe.

Mõistame kulukaalutlust ja asjaolu, et ühiskonna loomuliku arenguna ongi teabe veebist teada

saamine muutunud väga paljude inimeste jaoks tavapäraseks ja kasutajamugavaks.

Palume siiski silmas pidada, et kavandatud muudatus kätkeb vanuse alusel tekkida võivat digilõhe

ohtu. Erinevad uuringud on näidanud, et 65+ vanuses inimeste digioskused pole võrreldavad

noorematega, samuti ei ole paljudel inimestel pidevat arvuti kasutamise võimalust. Kõigil ei ole

kodus arvutit. Nemad eelistavad tihti jätkuvalt paberkandjaid ja loevad ajalehti paberilt, kas siis

tellivad või ostavad huvipakkuvaid üksiknumbreid. Põhiseaduse § 12 võrdse kohtlemise põhimõtte

oluline osa on iga inimese õiglane ja temast lähtuv kohtlemine, millega kaasneb riigi kohustus

kohelda inimesi nende vajadustest lähtuvalt, sh teha selleks vajalikke kulutusi. PS § 12 eesmärk

on, et kõikidel inimestel oleks tegelik võimalus saada osa riigi pakutavatest hüvedest ja teenustest.

Kui muuta planeeringudokumentide ajakirjandusväljaannetes avaldamine soovituslikuks, siis võib

selle tulemus olla, et seda edaspidi ei tehta (kulu kokkuhoid). Ühtlasi tähendab see seda, et vajalik

info olulise osani ühiskonnast tegelikult ei jõua ning inimesed jäävad ilma võimalusest teada saada

ja kaasa rääkida neid huvitavatest, puudutavatest või mõjutavatest arengutest.

Kuluargumendi juures võiks võrrelda praegust aega ajaga ca 10 või 20 aastat tagasi. Meenutades,

kui suur oli paberil asjaajamise kulu 20 või 15 aastat tagasi, siis viimase kümnendiga on nagunii

kaasnenud märkimisväärne kokkuhoid. Planeerimisdokumentide üleriiklikes ja kohalikes lehtedes

avaldamisel on oluline kaal, et inimesed saavad teada ja kaasa rääkida avaliku ruumi kujundamisel.

Iseäranis on see oluline siis, kui see puudutab nende õigusi või huve. Seetõttu on ka avaldamise

kulu õigustatud.

Eeltoodud kaalutlusel eelistame planeerimisega seonduva teabe avaldamist paberväljaannetes

võimalikult mitmekesisel moel ning ei toeta ideed, et see muutuks vaid soovituslikuks.

5. Probleemi 1.6 lahendusettepanekus 9.6 on soov kehtestada haldusväliste isikute jaoks

planeerimismenetluse läbiviimise tasu. Juhul, kui planeerimismenetlus on riigi ja kohaliku

omavalitsuse põhiülesanne, siis tuleb seda rahastada riigieelarvest. Ehitusõiguse kasutamisel on

planeeringunõuded ja -menetlused kohustuslikud, need ei ole pelgalt isikute heaolu suurendavad,

mida isikud võivad, kuid ei pea järgima. Meie hinnangul tuleb hoolikalt kaaluda, kas tasu küsimise

või maksuidee loomine on lubatav. Ressursi- ja personalipuudus on küll probleemina mõistetav,

kuid ei pruugi olla piisav õigustus menetluskulu ettenägemiseks haldusvälisele isikule.

Põhimõtteliselt sarnane mõte on meil ka kavandatava muudatuse kohta, mis puudutab sotsiaalse

taristu rajamise kulu katmise nõudmist planeeringust huvitatud isikult. Kui see on KOVi olemuslik

kohustus, siis ei saa see meie arvates pelgalt rahaliste vahendite puudumise argumendil muutuda

haldusvälise isiku kohustuseks.

6. VTK punktide 1.10 ja 1.17 puhul palume kaaluda, kas tuua eraldi välja, et muutmine oleks

kooskõlas avaliku huviga

7. VTK punktide 1.9 ja 1.13 puhul võib meie hinnangul tekkida on oht, et ressursitõhususe,

kiiruse ja efektiivsuse tähe all jääb asukohtade kaalumine ja sisuline arutelu tagaplaanile. Palume

seda ohtu edasises analüüsis kaaluda.

8. VTK punktis 1.14 toodud detailplaneeringust loobumine saab meie hinnangul olla

kaalutlusotsus, mis sõltub omavalitsuse tahtest ja planeeringu sisust.

9. Toetame eesmärki ja ettepanekuid vähendada halduskoormust ja lihtsustada

menetlusprotsesse. Samuti ideed kehtestada detailplaneeringutele kehtivusaeg (koos võimalusega

seda pikendada). Viimase puhul punktis 1.15 tuleks aga säilitada võimalus planeeringuid ka enne

kehtivusaja lõppu kehtetuks tunnistada.

10. Elukeskkonna kvaliteedi huvides on oluline, et planeeringuid koostavad erialaselt pädevad

ruumiloome eksperdid. Seetõttu palume kaaluda, kas ja kuidas parendada või edasi arendada

ruumilise keskkonna planeerija kutset, ning arvestada, et planeeringute välja töötamise ja juhtimise

pädevus on ka kutsekvalifikatsiooniga arhitektidel ja maastikuarhitektidel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Helen Kranich 628 2231, [email protected]

Olga Sõtnik 628 2359, [email protected]

Johanna Jõekalda 628 2207, [email protected]