Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3171-2 |
Registreeritud | 07.11.2024 |
Sünkroonitud | 08.11.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Vastutaja | Kaur Kajak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
KÄSKKIRI
06.11.2024 nr 80
Küberturvalisuse strateegia 2024–2030 „Läbivalt
IT-vaatlikum Eesti“ ja selle tegevuskava
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel, kooskõlas peaministri 12.
augusti 2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punktidega 2 ja 6:
1. Kinnitan „Küberturvalisuse strateegia 2024–2030 „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti““ (lisa 1) ja selle
tegevuskava (lisa 2).
2. Tunnistan kehtetuks majandus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli 2024. a käskkirja nr 55
„„Küberturvalisuse strateegia 2024–20230 „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
KINNITATUD
justiits- ja digiministri 06.11.2024 käskkirjaga nr 80 „Küberturvalisuse strateegia 2024–2030 „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“
ja selle tegevuskava kinnitamine“ Lisa 1
KÜBERTURVALISUSE STRATEEGIA 2024–2030
„LÄBIVALT IT-VAATLIKUM EESTI“
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 4
1 STRATEEGILINE KONTEKST .................................................................................................................... 5
1.1 Riikide tegevus küberruumis ......................................................................................................... 5
1.2 Lunavararünded ja muu küberkuritegevus ................................................................................... 5
1.3 Tehnoloogia ülemaailmsed arengusuunad ................................................................................... 6
1.4 Arengusuunad Euroopa Liidus ja NATO-s ning samameelsete riikide koostöö ............................ 6
2 RIIKLIKU KÜBERTURVALISUSE ARENGU JUHTIMINE ............................................................................. 7
2.1 Valdkonna juhtimine ja poliitika kujundamine ............................................................................. 7
2.2 Küberturbe rahastamine ............................................................................................................. 10
3 ÜHISKONNA KERKSUSE SUURENDAMINE ........................................................................................... 12
3.1 Ajakohane ohupilt ....................................................................................................................... 12
3.2 Laiapindne ennetus ..................................................................................................................... 13
3.3 Infoturbestandardi rakendamine ................................................................................................ 14
3.4 Turvaline alusarhitektuur ja nüüdisaegsed turbepõhimõtted .................................................... 16
3.5 Elutähtsate teenuste kriisikindluse suurendamine ..................................................................... 18
4 TUGEV KÜBERKILP – INTSIDENTIDE SEIRE JA TÕKESTAMINE .............................................................. 20
5 TURVALISE KÜBERKESKKONNA KUJUNDAMINE EESTIS JA MUJAL MAAILMAS .................................. 22
5.1 Rahvusvaheline küberkoostöö .................................................................................................... 22
5.2 Kogukond ja järelkasv .................................................................................................................. 25
KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................ 27
LISA 1. Strateegia rakendamisse kaasatavate asutuste ja sidusrühmade loetelu ...................................... 29
SISSEJUHATUS Eesti on avatud ja demokraatlik ühiskond, mille avalike teenuste digitaliseeritus on maailmas üks
suurimaid. Juba mitukümmend aastat on Eesti inimesed harjunud sellega, et avalikud teenused on veebis
mugavalt kättesaadavad, riigile usaldatud andmed on hästi kaitstud ning nii riigi kui ka erasektori
arendatavaid teenuseid muudetakse järjest nüüdisaegsemaks ja personaalsemaks. Eesti pikaajaline
kogemus, tehnoloogia kiire areng ja väikeriigi paindlikkus pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi. Samas,
mida digitaliseeritum riik, majandus ja ühiskond on, seda keerulisemaks muutub küberturvalisuse
tagamine. Strateegia „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ visioon on kujundada selline Eesti ühiskond, mille
digitaalsete teenuste usaldusväärsus ja kerksus jääb vankumatuks ka märgatavalt halvenenud
julgeolekuolukorras ning väga kiire globaalse tehnoloogilise arengu kontekstis. Ainult sel viisil saame hoida
Eesti elanike suurt usaldust nii digiriigi kui ka sellega läbi põimunud erasektori digitaalsete teenuste vastu.
Strateegia koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu võrgu- ja infosüsteemide uuendatud direktiivi
(küberturvalisuse 2. direktiiv)1 suuniseid riiklikele strateegiadokumentidele2 ning riiklikku strateegiat „Eesti
2035“. Valdkondlikke küberjulgeoleku aspekte ja arenduseesmärke on kirjeldatud riigikaitse arengukavas3,
siseturvalisuse arengukavas4 ja muudes valdkondlikes arengukavades (teadus- ja arendustegevus, haridus,
välispoliitika), käesolevas dokumendis neis öeldut ei dubleerita.
Riigi keskses arengustrateegias „Eesti 2035“ on sätestatud: „Hoolitseme selle eest, et digitaalse ühiskonna
küberriskid oleksid hästi hallatud ning Eesti küberruum kõrge usaldusväärsusega.“5 Riigi julgeolekupoliitika
alustes on omakorda välja toodud: „Digitaalses ruumis peame läbivalt kõigis infosüsteemides,
organisatsioonides ja protsessides planeerima küber- ja infoturvet.“6
Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“7 raamistikus on käesolev, järjekorras neljas küberturvalisuse
strateegia „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ käsitletav küberturvalisuse valdkonna alusdokumendi ehk valge
raamatuna.8 Horisontaalse strateegiana on see suunatud Eesti küberturvalisuse tagamisse panustavate
osapoolte – avaliku sektori (nii tsiviilvaldkond kui ka sõjaline riigikaitse), ühiskonna toimimiseks elutähtsate
ja oluliste teenuste osutajate, valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ning ülikoolide ja teiste teadusasutuste
– vahel kokkulepete sõlmimiseks ning tervikliku, süsteemse ja kaasava kübervaldkonna poliitika
elluviimiseks sobilike tingimuste loomiseks.
Käesolev strateegiadokument seab eesmärgid 2024.–2030. aastaks neljas põhivaldkonnas: riikliku
küberturvalisuse arengu juhtimine, ühiskonna küberkerksuse suurendamine, küberkilbi tugevdamine (sh
intsidentide seire ja tõkestamine) ning turvalise küberkeskkonna kujundamine Eestis ja mujal maailmas.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, 14. detsember 2022, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022L2555&qid=1706103351118, artikli 7 lõige 1. 3 Riigikaitse arengukava 2022–2031, https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download. 4 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, https://www.siseministeerium.ee/media/748/download. 5 Arengustrateegia „Eesti 2035“, https://valitsus.ee/media/4022/download, lk 27. 6 Eesti julgeolekupoliitika alused, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3280/2202/3001/julgeolekupoliitika_2023.pdf, lk 6. 7 Hetkel kehtiv, kuid uuendatav versioon https://www.mkm.ee/media/6791/download. 8 Valdkonnas „Eesti digiühiskond 2030“ on koostamisel või juba valminud veel kolm valget raamatut: andmete ja tehisintellekti valge raamat, personaalse riigi valge raamat ja e-ID valge raamat.
1. STRATEEGILINE KONTEKST Kuna küberruum on olemuselt globaalne, peegelduvad üleilmsed ohud, trendid ja võimalused ka Eestis.
Võrreldes eelmise strateegiaperioodiga9 on üldine küber- ja julgeolekuohu tase maailmas selgelt tõusnud,
mis omakorda on mõjutanud kogu ühiskonna valvsust. Seda on ajendanud nii järjest suurem sõltuvus
digitaalsetest lahendustest kui ka tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti ja kvanttehnoloogia areng.
Ründajate eesmärgid on muutunud mitmekesisemaks: lisaks rahalist tulu otsivatele küberkurjategijatele
annavad küberruumis varasemast rohkem tooni ka poliitiliselt motiveeritud ründajad. Viimaste hulgas on
nii riikide valitsustega seotud tehniliselt kõrgetasemelisi häkkerite rühmitusi10 kui ka sotsiaalmeedias
organiseerunud vabatahtlikke ehk häktiviste.
1.1. Riikide tegevus küberruumis Eesti ja kogu läänemaailma jaoks on küberohtu märkimisväärselt suurendanud Venemaa agressioonisõda
Ukrainas. See on näidanud, et lisaks kineetilise sõjategevuse toetamisele küberrünnetega vastase
elutähtsa taristu pihta kasutatakse küberründeid hübriidsõja osana ka laiemalt. Küberrünnetega kogutakse
luureinfot ning „karistatakse ebasõbralikke riike“ nende poliitiliste otsuste eest. Samuti võib suureneda
tarneahelate ründamise oht, mille korral kompromiteeritakse mõnd paljudes toodetes kasutatavat
tarkvaralist komponenti ning selle kaudu saadakse korraga ligi suurele hulgale organisatsioonidele üle
maailma. Kaudsemalt mõjutavad Eesti küberruumi ka teised aktiivsed riikidevahelised konfliktid, nagu
Iisraeli-Hamasi sõda.
Ehkki Eesti julgeolekukeskkonda, sealhulgas küberohupilti, on seni mõjutanud kõige otsesemalt Venemaa
tegevus, vajavad pikemas perspektiivis rohkem tähelepanu ka teised küberruumis aktiivsed autoritaarsed
riigid, näiteks Iraan, Põhja-Korea ja eriti Hiina.
Hiina tegevus küberruumis keskendub peamiselt küberluurele: kogutakse informatsiooni poliitiliste
suundumuste, intellektuaalomandi ja huvipakkuvate sektorite teadustöö tulemuste kohta. Oma
konkurentsivõimelise tehnoloogiasektori kaudu loob Hiina süstemaatiliselt haavatavusvõimalusi, mida tal
on hiljem võimalik enda kasuks ära kasutada, ning seetõttu on ta huvitatud oma toodete laialdasest
ekspordist.
Maailmas jätkub ka laiem interneti haldamise ja tehnoloogia politiseerimine ning üha rohkem kasutatakse
küberründeid (sh tehnoloogia tarneahelad) riikidevahelises mõjutustegevuses. Kuna Venemaa isolatsioon
globaalsest internetist ja läänemaailma kasutatavatest tarneahelatest süveneb, võib teda tulevikus järjest
vähem kammitseda kartus, et küberrünnetega kahjustataks iseenda jaoks vajalikke teenuseid või
tarneahelaid.
1.2. Lunavararünded ja muu küberkuritegevus
Lunavararünded on juba aastaid olnud tähelepanu all kui üks kahjulikemaid globaalse küberkuritegevuse
ilminguid. Kurjategijate jaoks on tegemist tulusa ärimudeliga, lunarahamaksete globaalne kogusumma on
aasta-aastalt kasvanud. Kuna ründeid on tehtud ka elutähtsate teenuste ja elutähtsa taristu vastu, on
lunavararünnete ennetamine ja nendega toimetulemine seotud ka riigi üldise julgeolekuga. Eestis on
selliseid rünnakuid viimasel kolmel aastal registreeritud keskmiselt paarikümne ringis. Ehkki erinevalt
paljudest teistest riikidest ei ole seni meie ühiskonda tõsiselt häirivad ründed tabanud, tuleb ka selle
9 Viimane Eesti küberjulgeoleku strateegia hõlmas ajavahemikku 2019–2022. 10 Neist rääkides kasutatakse lühendit APT, mis tuleb ingliskeelsest terminist advanced persistent threat (’kinnisründeoht’).
võimalusega uuel strateegiaperioodil arvestada.
Eesti inimesi mõjutab igapäevaselt kõige rohkem tavapärane küberkuritegevus, eelkõige
investeerimiskelmused ning pangakontode tühjendamine õngitsuste ja petukõnede abil. Politsei- ja
Piirivalveameti hinnangul peteti 2023. aastal Eesti eraisikutelt välja kokku üle 8,3 miljoni euro.11
Küberkuritegevuse mõju vähendamisel on oluline roll süsteemsel ja kõiki ühiskonnagruppe hõlmaval
ennetusel.
1.3. Tehnoloogia ülemaailmsed arengusuunad
Eesti küberjulgeolekut mõjutavad ka üldised tehnoloogilised suundumused: 5G-tehnoloogia järjest laiem
kasutuselevõtt, tehisintellekti ulatuslikum rakendamine nii avaliku kui ka erasektori teenustes,
esemevõrgu (IoT) laienemine, järjest suurenev sõltuvus välismaa teenusepakkujatest, sh rohkemate
andmete töötlemine pilvelahendustes ning pikemas perspektiivis ka kvantarvutite kättesaadavamaks
muutumine.
Mitmed tehnoloogilised suundumused võimaldavad edaspidi ka tõhusamaid küberturvalisuse lahendusi
luua, ent see eeldab tugeva küberturvalisuse sektori olemasolu, uute tehnoloogiate arendamist ja
krüptograafiaalase pädevuse kasvatamist. Tehnoloogia kiire areng annab Eesti ühiskonnale ja majandusele
mitmesuguseid arenguvõimalusi, kui omame piisavalt oskusteavet ja innovatsiooni soodustavat
majanduskeskkonda.
Mida nutikamaks muutuvad meid ümbritsev keskkond ja tehnoloogia, seda haavatavamad on need ka
küberrünnakutele. Tehisintellekti ülikiire areng loob küll uusi teenusepakkumise ja ressursisäästu
võimalusi, kuid neidsamu lahendusi võidakse ära kasutada ka küberrünnetes.
Majanduse digitaliseerimine ehk neljas tööstusrevolutsioon hõlmab järjest enam valdkondi, muu hulgas
toidutootmist, meditsiini, kaitse-, kosmose- ja muud tööstust, mis omakorda suurendab ristsõltuvust ning
kasvatab küberruumi keerukust ja küberriske. Osas valdkondades on küberriskide juhtimise praktika veel
algeline. Küberturvalisus on horisontaalne alustala teenuste digitaliseerimisel, haldamisel ja arendamisel.
1.4. Arengusuunad Euroopa Liidus ja NATO-s ning samameelsete riikide koostöö Nii tehnoloogia areng, globaalse küberkuritegevuse levik kui ka geopoliitilistest pingetest ja konkurentsist
tulenev ohupildi muutumine on suurendanud sarnaselt mõtlevate riikide vahel koostöövajadust ja -soovi.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) toimuvad arutelud küberjulgeoleku teemade käsitlemiseks
uue globaalse raamistiku loomise üle ning Eesti koos teiste samameelsete riikidega seisab hea selle eest,
et rahvusvahelist õigust jõustataks ka küberruumis. Euroopa Liidu riigid on saavutanud põhimõttelise
poliitilise kokkuleppe maailmas esimese omataolise tehisintellekti regulatsiooni kohta ning on lisaks
küberturvalisuse direktiivile võtnud 2024. aasta märtsis vastu ka küberkerksuse määruse, mis ühtlustab ja
karmistab Euroopa turule jõudvate digitaalsete toodete kvaliteeti. Kuna küberrünnete ja -intsidentide
edukal haldamisel on üks võtmesõnu kiirus (nt suure mõjuga tarneahelarünnete puhul), otsitakse uusi
võimalusi ka operatiivseks ja automatiseeritud ohuinfo vahetuseks. Üks võimalusi on näiteks Euroopa
Komisjoni regionaalsete keskuste algatus, mille raames kaalub Eesti koos teiste Põhjala ja Balti riikidega
võimalusi koostööd süvendada. 2016. aastast on suurenenud Euroopa Liidu (EL) ja Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni (North Atlantic Treaty Organization, NATO) vaheline küberkaitsekoostöö ning Eesti huvides
11 Politsei- ja Piirivalveameti 16. jaanuari 2024 pressiteade, https://www.politsei.ee/et/uudised/kurjategijad- petsid-eesti-inimestelt-vaelja-vaehemalt-8-3-miljonit-eurot-11725.
on ka selle edasine tihendamine.
Ameerika Ühendriigid on lunavararühmituste vastu võitlemisel, täisusaldamatuse turbekontseptsiooni
(ingl zero trust) propageerimisel ning rakenduste turvalise loomise ja valideerimise (security by design and
default) populariseerimisel võtnud maailmas enda kanda juhtrolli. Sama suund on võetud teabekaitse
aluseks ka NATO-s ning see suurendab NATO võimekust töötada välja turvalisi teabevahetuse lahendusi.
Sellele aitavad kaasa näiteks Eestis asuv kaitsevaldkonna iduettevõtete innovatsioonikiirendi DIANA ning
küberjulgeolekualase teadus- ja arendustegevusega, sealhulgas küberõppuste ja küberharjutusväljadega
tegelev Kaitseministeeriumi asutatud sihtasutus CR14.
Samuti teevad samameelsed riigid koostööd autoritaarsetest riikidest pärit tehnoloogiate riskide laiemal
teadvustamisel.
2. RIIKLIKU KÜBERTURVALISUSE ARENGU JUHTIMINE Läbivalt IT-vaatlikuma Eesti saavutamiseks on möödapääsmatu kujundada välja nüüdsetele vajadustele
vastav riiklik institutsionaalne struktuur ja raamistik, mis arvestaks küberturvalisuse valdkonnas viimasel
ajal toimunud muutusi. Digiriigi, sh elektroonilise teabe, kaitsmine eeldab valdkondadevahelist koostööd
ja võimekuste ühist kasutamist. Selleks on omakorda vaja selgelt kindlaks määrata süsteemi osaliste
pädevused, rollid ja volitused, tagada kaasav planeerimine ning kujundada toimiv kogukond. Nii avalik kui
ka erasektor on nimetanud küberturvalisuse strateegilist tervikjuhtimist ja koordinatsiooni ühe peamise
kitsaskohana, mida on vaja arendada.
Eesti eelmine, aastateks 2019–2022 koostatud küberstrateegia nägi ühe suurema väljakutsena asjaolu, et
küberturvalisuse valdkonnas puudub koherentne strateegiline juhtimine.12 Strateegias pakuti ühe
lahendusena välja luua terviklik, mitme asutuse pädevusi koondav üksus või keskus, mille täpsem ulatus
selguks kõikehõlmava ministeeriumidevahelise küberauditi abil.13
Muutunud julgeolekuolukorra tõttu tuleb järgnevatel aastatel üle vaadata küberturvalisuse, teabekaitse ja
kriisiohje õigusruum, et see vastaks parimale praktikale ning tagaks Eesti riigi teenuste ja toimimise
turvalisuse. Küberturvalisuse seaduse revisjoni käigus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
pakkunud võimalust hinnata ja ette valmistada vajalikud seadusemuudatused parimate rahvusvaheliste
praktikate ülevõtmiseks, täpsustada riigisisest juhtimiskorraldust ning osaliste ülesandeid, õigusi ja
kohustusi.
2.1. Valdkonna juhtimine ja poliitika kujundamine
Olukord
Küberturvalisuse valdkonda juhib ja koordineerib Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(MKM). Küberturvalisuse korraldamisel osalevad mitmed asutused ja isikud, nende hulgas ministeeriumid,
kohaliku omavalitsuse üksused ning elutähtsate ja ühiskondlikult oluliste teenuste osutajad, kes
kujundavad ja viivad ellu strateegia prioriteete nii iseseisvalt kui ka organisatsioonide ja valitsemisalade
vahel.
Küberturvalisuse tagamist ning küberintsidentide ennetamist ja lahendamist küberturvalisuse seaduses
(KüTS) sätestatud ulatuses koordineerib Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
12 KÜBERTURVALISUSE STRATEEGIA (mkm.ee) lk 12. 13 KÜBERTURVALISUSE STRATEEGIA (mkm.ee), lk 26.
Amet töötab Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/88114 alusel küberturvalisuse
sertifitseerimisasutusena. Küberdiplomaatia on Välisministeeriumi portfellis. Sõjalise riigikaitsega seotud
kübertegevus ja NATO-ga tehtav koostöö on Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Siseministeerium vastutab
küberkuritegevuse vastu võitlemise eest. Valdkonda kureeriv MKM ühtlustab küberjulgeoleku poliitika
eesmärke küberjulgeoleku nõukogu (KJN) kaudu, kaasates kõiki ministeeriume. Lisaks on moodustatud
mitmesuguseid küberkoordineerimisüksusi, millest olulisim on küberpoliitika nõukoda (KPN), kuhu
kuuluvad riigiasutuste, erasektori ja teadusasutuste esindajad. Eesti küberökosüsteemi ülejäänud osalised
on loetletud käesoleva strateegia lisas 1.
Vabariigi Valitsuseni (VV) jõuavad olulisimad küberteemad igal nädalal kübervaldkonna olukorra
ülevaatena, samuti ajendatuna mõnest suuremast riigisisesest intsidendist. Perioodiliselt tehakse
küberolukorrast ülevaateid kantsleritele ja valitsuse julgeolekukabineti nõupidamistel viibivatele valitsuse
liikmetele. Samuti teavitatakse küberturvalisuse kogukonda (infoturbejuhte, elutähtsa taristu omanikke ja
teenuste pakkujaid) ohuhinnangutest ja olukorrast küberruumis15 ning edastatakse valdkondlikke
uudiskirju16. Detsentraliseeritud juhtimismudeli tõttu on keskne poliitikakujundamine raskendatud ning
rahastamine on pigem asutuste- kui valdkonnakeskne.
Alates 2018. aastast on Eestis olnud küberturvalisuse valdkonna keskne õigusakt KüTS, millega muu hulgas
võeti üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1148 ehk küberturvalisuse 1. direktiiv.
2022. aastal võeti vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555 ehk küberturvalisuse
2. direktiiv, mis täiendab oluliselt varasema direktiivi sätteid ning tuleb ka Eesti õigusesse üle võtta17. Lisaks
on Euroopa Liidus kehtestatud finantssektorile spetsiifilised küberturvalisuse nõuded.18 Samuti on NATO
küberturbenõuetest lähtuvalt uuendatud salastatud teabe IT-süsteemide küberkaitse nõuded
riigisaladuse ja välisteabekaitse seaduses19 (RSVS). Menetluses on Euroopa Liidu küberkerksuse,
kübersolidaarsuse, küberturvalisuse ja teabekaitse määrused, NATO pilveturvalisuse rakendusdirektiivid
ning liikmesriigi toimimist reguleerivad sertifitseerimisskeemid, mis toovad kaasa vajaduse kohandada ka
Eesti õigusakte ja määrata riigile pandud kohustuste täitmiseks baasrahastus. 2024. aastal otsustati
alustada ka Euroopa Liidu küberstrateegia uuendamist (viimane kehtiv versioon 2020. aastast), mille
raames tuleb üle vaadata senised rollid, vastutus ja koostöövormid, mis võivad mõjutada käesoleva
küberturvalisuse strateegia arengusuundi.
Selle kõige taustal aset leidev tehnoloogiline areng mõjutab kõiki küberohupildi aspekte, mistõttu peame
Eestis suutma ühiskonnana nendega kohaneda. Tehnoloogia areng ei ole enam seotud kitsalt
digilahendustega, vaid igapäevaeluga üldiselt. Eesti riik on läbi ja lõhki digiriik. Teisisõnu, küberturvalisus
kontseptsioonina ei ole enam vajalik üksnes tehnoloogiate kaitsmiseks, vaid ühiskonna toimimiseks ja selle
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus), https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R0881. 15 Vt https://www.ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi-analuus-ja-ennetus/olukord-kuberruumis, https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/kuberturvalisus/riigi-kuberturvalisuse-tagamine. 16 Vt https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/kuberturvalisus/riigi-kuberturvalisuse-tagamine. 17 Ülevõtmise tähtaeg on 2024. aasta oktoobris. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554, 14. detsember 2022, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011, https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/8ebf4cce- 305c-11ee-9e98-01aa75ed71a1/language-et. 19 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus–Riigi Teataja
tulevikukindluse tagamiseks.
Tugevad ja nõrgad küljed
Kuna mitmed küberturvalisuse valdkonna tegevused on eri ministeeriumite vastutada, on strateegia ja
poliitika planeerimisel oluline eesmärgid ühildada.
Seni pole analüüsitud, kas eri asutuste täidetavad funktsioonid on mõistlik ühte asutusse konsolideerida.
Suund selliste konsolideeritud küberasutuste tekkeks on viimastel aastatel võetud nii Euroopa Liidus (nt
Tšehhi, Holland, Prantsusmaa, Belgia, Leedu, Läti) kui ka paljudes samameelsetes riikides (nt
Suurbritannia, Singapur), kuid asutuste ülesannete ulatus ning nende paiknemine riigihalduses on riigiti
erinevad (mõnes riigis kaitseministeeriumi alluvuses, teistes otse peaministri alluvuses).
KüTS-iga on loodud esmane seadusandlik alus küberturvalisuse tagamiseks ning see lähtub riskipõhisusest.
Riskipõhist lähenemist tuleb juurutada ka seotud õigusaktides. See võimaldab paindlikult rakendada just
neid meetmeid, mis asjaolusid arvestades tagavad parimal viisil eesmärgi täitmise. Uued tehnoloogiad ja
arenev ohupilt tekitavad vajaduse uuesti hinnata regulatsioonide paindlikkust ja proportsionaalsust,
õiguste ja kohustuste tasakaalustatust ning subjektide ringi. Kehtivates õigusaktides esineb ebaühtlust ja
ebaselgusi nõuete ja sihtrühma kohustuste osas. Kuna Euroopa Liidu, NATO ja muid rahvusvahelisi
õigusakte on lühikese aja jooksul tulnud mitmeid, vajab nii nende kui ka riigisiseste õigusaktide korrektne
ja kooskõlaline rakendamine erilist tähelepanu ja ühtset koordinatsiooni. Elektroonilise side seadusega on
algust tehtud tarneahela riskide minimeerimisega. Ka teiste valdkondade ühtlustamiseks peavad
eesmärgid olema tihedamalt sidustatud riigi küberturvalisuse eesmärkidega.
2024. aastal on Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt suurenenud kübervaldkonna standardiseerimisega
seotud teemade hulk (nt küberturvalisuse 2. direktiivil ja küberturvalisuse määrusel põhinevad
sertifitseerimiskavad, küberkerksuse määrus, küberturvalisuse strateegia), mistõttu tuleb laiemalt hakata
koordineerima riigisiseseid tegevusi (st looma võimekust, planeerima ressursse ning kaasama seotud
osapooli, partnereid ja olenevalt olukorrast ka teisi turuosalisi). Eesti rahvusvaheline juhtroll
küberturvalisuse kulumudeli algatuse käivitamisel on olnud puudulik ning esineb lünki Euroopa Liidu
suunalises ja riigisiseses koordineerimises ning liikmesriikide küberkoostöös.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
Küberturvalisuse valdkond on keskselt tugevalt juhitud ja koordineeritud, poliitikakujundamisse
kaasatakse kõiki olulisi osapooli, Vabariigi Valitsuse tasandil ollakse regulaarselt nähtaval ning
arvestatakse siseturvalisuse, andmekaitse, riigikaitse ja majanduse vajadusi.
Erinevatele sihtrühmadele seatavad küberturbealased kohustused on proportsionaalsed ja
eesmärgipärased, arvestades nende rühmade tegevust ja sellega seotud küberturbeohu mõju
ühiskonnale.
Riiklik koordineerimine ja valdkonna ekspertide vaheline koostöö on tõhustatud.
Keskse ja ajakohase küberturvalisuse valdkonna arengu riskipildi saamiseks on KJN-is jälgitud
küberturvalisuse strateegia täitmist ja seiratud, uuendatud arengusuundi.
Euroopa Liidu ja NATO direktiivid on Eesti õigusesse üle võetud. Õigusaktides on tagatud
mõisteselgus, tasakaal riigikaitseliste, ettevõtlusvabaduse ja küberturvalisuse nõuete vahel,
tehnoloogianeutraalsus, riskipõhisus, sh tarneahela riskide minimeerimine, ning kasutajakesksus.
Ühtlasi on antud piisavalt aega nendega seotud nõuete rakendamiseks.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
Õigusruumi arendamisel ja küberturvalisust mõjutavate valikute langetamisel tuleb võtta arvesse
rahvusvahelisi suundumusi, valitsevat ohupilti, julgeolekuolukorda ning teisi küberturvalisuse,
infoturbe ja andmekaitsega seotud muutusi.
Tuleb analüüsida küberturvalisuse pädevusi koondava asutuse või keskuse loomist, mis parandaks
riiklikul tasemel koordineerimist ja valdkonna ekspertide koostööd, ning teha analüüsist lähtuv otsus
hiljemalt 2027. aastal.
KJN peab regulaarselt seirama käesoleva strateegia eesmärkide poole liikumist ja selleks võetavaid
meetmeid, sealhulgas eesmärkide uuendamist.
Koos partnerasutustega tuleb hinnata küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmist, ühtlustada kehtivaid
küberturvalisust ja andmekaitset reguleerivaid õigusakte (RSVS, avaliku teabe seadus, elektroonilise
seadus jt). Samuti tuleb KüTS-i ajakohastada, mille käigus hinnatakse ja korrastatakse kohustatud
isikute ringi ning kohustuste ja järelevalvemeetmete proportsionaalsust, vähendades tarneahela ja
muid asjakohaseid riske, näiteks luues õiguslikud võimalused selliste meetmete jõustamiseks, mille
abil saab senisest operatiivsemalt intsidente ennetada.
Mõõdikud
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) välja töötatud küberindeksi EU-CSI20 põhjal on Eesti
tulemus kõigis mõõdetavates valdkondades vähemalt liidu keskmist kõrgem.
Eesti kuulub jätkuvalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) küberturbe indeksi (ingl
global cybersecurity index) alusel esimese kümne riigi hulka (2020. aastal 3. kohal, hinnatakse iga nelja
aasta tagant).
Küberturvalisuse strateegia eesmärkide rakendamise iga-aastane ülevaade KJN-is. – Jah/ei.
Küberturvalisuse pädevust ja riiklikku koordinatsiooni on analüüsitud ja otsus tehtud. – Jah/ei.
KüTS-i revisjon on läbi viidud ja seadust rakendav sihtrühm on korrastatud. – Jah/ei.
Euroopa ja NATO küberturvalisuse direktiivid on Eesti üle võtnud. – Jah/ei.
2.2. Küberturbe rahastamine
Olukord
Eelmise strateegia valmimise ajal oli Eesti küberturvalisuse korraldus selgelt alarahastatud ning
projektipõhine. Aastatel 2020–2024 kasvas riigi digiühiskonna arengukava maht 52,6 miljonilt eurolt 149
miljoni euroni ning küberturvalisuse osa sellest kasvas 3,9 miljonilt (7,4%) 16,1 miljoni euroni (10,8%).21
Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on ministeeriumitel, nende valitsemisala asutustel ja põhiseaduslikel
institutsioonidel võimalik kasutada Vabariigi Valitsuse reservist vahendeid ettenägematuteks kulutusteks
ja küberturvalisuse taseme tõstmiseks MKM-i poolt heaks kiidetud tegevuste rahastamisel.22
Eesti erasektori küberturvalisuse rahastamine on jätkuvalt ebapiisav ning ettevõtted mõistavad tihti alles
pärast küberintsidendi esinemist, et nad pidanuks juba varem küberturvalisusesse investeerima. Selleks,
et ka väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted panustaksid oma küberturvalisusesse rohkem, on RIA
koostöös EAS-i ja KredExi ühendasutusega 2023. aasta märtsist pakkunud katseprojekti raames
küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetust. Toetusmeetme üks oluline nõue on taotleja
20 EU Cybersecurity Index, https://www.enisa.europa.eu/topics/cybersecurity-policy/nis-directive-new/eu- cybersecurity-index. 21 Andmed pärinevad 2020.–2024. aasta riigieelarve seadustest. 22 Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/112022019004.
omaosalus. Niimoodi innustatakse erasektorit ka omalt poolt panustama küberturvalisusesse, edendades
samal ajal küberturvalisuse teenuste turgu. Taoliste meetmete loomine, arendamine ja püsimine aitab
suurendada küberturvalisuse rahastamist erasektoris, kuid nimetatud katseprojekt saab 2024. aasta
septembris läbi.
Küberturvalisuse kompetentsi kasvatamine toimub samuti projektipõhiselt. 2022. aastast on RIA täitnud
Euroopa küberturvalisuse kompetentsikeskuste võrgustiku Eesti riikliku koordinatsioonikeskuse (NCC-EE)
rolli, edendamaks küberturvalisuse tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengut. Üks keskuse eesmärke on
tuua Eesti kübervaldkonna ettevõtetesse rahvusvahelisi teadusgrante ja investeeringuid. Selleks on NCC-
EE-d seni rahastatud projektipõhiselt Euroopa Liidu vahenditest, aga ka teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava vahenditest. Samamoodi projektipõhiselt on rahastatud ka
näiteks noorte küberharidust, talentide poliitikat ja täiendõpet, tihti üksnes sellisel juhul, kui eestvedajad
suudavad Euroopa Liidu projekti jaoks mõne ministeeriumi eelarvest omaosaluse leida.
Sihtotstarbelisest reservist on taotletud vahendeid Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisega seotud kulude
kompenseerimiseks KüTS-i subjektidele ja asjaomase valitsemisala asutustele, kelle ülesanded muutuvad.
Tugevad ja nõrgad küljed
Senise suuresti projektipõhise rahastamismudeli asemel tuleb kindlustada püsiv rahastus olemasolevate
riiklike küberteenuste käitamiseks, edasiseks arendamiseks ning leida lisavahendeid uute vajaduspõhiste
teenuste väljaarendamiseks ja uutest Euroopa Liidu õigusaktidest23 riigile tulenevate kohustuste
täitmiseks.
Avaliku sektori asutuste kulutused küberturvalisusele on väga erinevad ning ühtset metoodikat kulude
piisavuse hindamiseks on keeruline välja töötada. Oluline on parandada avaliku sektori teadlikkust, et IT-
valdkonna eelarve sisse on ääretult vajalik panustada küberturvalisuse eelarvesse. See teadmine on vajalik
erasektorilegi – nii neile, kes on seadusega kohustatud küberturvalisusega tegelema, kui ka neile, kes
teevad seda lähtudes turumajanduslikust vajadusest.
Riigil on võimalik küberturvalisuse poliitikat kujundada eeskuju näidates ja suurkliendi rollis olles. Toetused
ja rahastustaotlused, mis on mõeldud digitaliseerimisele, peavad arvestama ka küberturvalisuse
komponentidega seotud kulu. IT-hangete ja koostöölepete puhul tuleb muu hulgas lisada
julgeolekuolukorrast lähtuvad küberturvalisuse nõuded, hoidmaks või parandamaks teenuste turvataset,
samuti tuleb rakendada riskihindamist, pöörata tähelepanu tarneahela rünnakutele ning seirata,
turvatestida ja kontrollida lepingus fikseeritud nõuete täitmist.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
Tagada eelarvevahendite piisavust teenuste turvaliseks käitamiseks ja arendamiseks.
Riigi küberturvalisuse baasteenuste rahastamine on pikaajalist planeerimist võimaldaval tasemel
järjepidevalt tagatud kokkulepitud tasemel.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
Analüüsida MKMi poolt tellitud kulumudeli rakendamist Eestis ja alg- ning sihttaset eesmärkide
saavutamiseks24.
23 Vt peatükk 2.1. „Valdkonna juhtimine ja poliitika kujundamine“. 24 Küberturbe kulumudel_v2.0.pdf (mkm.ee)
Analüüsida sobivat riigi küberturvalisuse komponendi sihttaseme suurust, mida avaliku sektori
asutused peavad oma IKT eelarvesse planeerima.
Töötada välja kübervaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE)
pikaaegne plaan, mis arvestaks ka küberturvalisuse strateegia eesmärke.
Mõõdikud
Küberturvalisuse baasteenuste rahastus on ette nähtud riigieelarve vahenditest. – Jah/ei.
3. ÜHISKONNA KERKSUSE SUURENDAMINE Eesti ühiskonna, inimeste, asutuste, ettevõtete ja eluviisi kaitsmine küberohtude eest on seda edukam,
mida laiapindsemalt ning mõtestatumalt sellega tegeletakse. Küberturvalisuse ohtude, riskide ja
meetmete puhul tuleb arvestada nii olemasolevaid kui ka tulevikkus tekkida võivaid tehnoloogilisi ohte.
Küberjulgeolek on oluline igas tehnoloogia sektoris, alates koduelektroonikast ja lõpetades
kosmosetehnoloogiaga. Valdkondlik areng peab arvestama riiklikke võimeid, infoturbe arengu seiret ja
küpsushindamist, mis omakorda pakub tuge riigiülesele kriisijuhtimisele ja riikliku julgeoleku tagamisele.
Erinevad sihtgrupid vajavad erinevat lähenemist ning oma rolli mängivad ka piiratud ressursid.
3.1. Ajakohane ohupilt
Olukord
Pidev valmisolek kaitsta Eesti digiriiki ja -ühiskonda ning meie inimestele viimaste aastakümnetega
harjumuspäraseks saanud eluviisi sõltub suuresti sellest, kui teadlik on riik küberruumis toimuvast. See
hõlmab arusaamist tegelikest ja võimalikest ohtudest, tehnoloogia arengust ning rahvusvahelistest
suhetest lähtuvatest trendidest. Praegu näeb RIA väljaspool riigivõrku ja KüTS-i kohuslasi aset leidvatest
intsidentidest ainult jäämäe tippu, mistõttu tuleb olukorrateadlikkust parandada. See aitaks võimalikult
laia kasutajaskonda esilekerkivatest ohtudest senisest kiiremini ja täpsemalt teavitada ning nende võrgu-
ja infosüsteemide kaitseks võimalikult täpsed praktilised juhised koostada.
Näiteks tehakse üha sagedamini ründeid terviseasutuste vastu, kuna küberkurjategijad sihivad eelkõige
selliseid organisatsioone, mille süsteemid on elutähtsa mõjuga ning sisaldavad mahukaid ja tundlikke
andmeid. Euroopa Liidu digikümnendi strateegias on üks keskseid 2030. aastaks seatud eesmärke see, et
liidu kodanikel oleks täielik juurdepääs oma digitaalsele terviseloole, mis prioriseerib terviseteenuseid.
Tugevad ja nõrgad küljed
Riigi keskne küberturbe ohupildi analüüsija ning sellest riigiasutuste, ettevõtete ja avalikkuse teavitaja on
RIA. Valitsuse tasandile jõuavad küberohupildiga seotud küsimused harvem, kui tänane geo- ja
julgeolekupoliitiline olukord lubaks eeldada. Kuigi koostöö riigiasutuste ja erasektoriga on tihe, on RIA kui
keskse küberasutuse tasandil puudu täielik sektoriaalne ja üleriigiline küberohupilt, mille olemasolu
avardaks märkimisväärselt ohtudealast vaatevälja.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
• Küberohtude võimalikult kiireks ennetamiseks, tuvastamiseks ning tõkestamiseks loob RIA Eesti
küberruumi kohta tervikliku ohupildi, mis võimaldab eri ühiskonnagruppidele senisest paremini
ennetusalast tuge pakkuda.
• Vabariigi Valitsus, Riigikogu, ministeeriumid, riigiasutused, ettevõtted ja tavakasutajad on tänu
terviklikumale ohupildile ja tegevusjuhistele teadlikumad küberruumis valitsevast olukorrast, neid on
juhendatud kaitsemeetmeid rakendama ning asutused mõistavad paremini, miks ja kuidas oma teavet
küberohtude eest kaitsta.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
MKM-il ja RIA-l tuleb internetiteenuse pakkujatega kokku leppida, kuidas oleks kõige otstarbekam
küberohupilti anonümiseeritud kujul luua, arvestades isikute põhiõigusi ja ettevõtlusvabadust.
Mõõdikud
Üleriigilise ohupildi loomisse panustavate asutuste ja ettevõtete asjaomased õigused ja kohustused
on kokku lepitud. – Jah/ei.
Üleriigiline küberohupilt jõuab sihtrühmadeni senisest täielikumal kujul. – Jah/ei.
3.2. Laiapindne ennetus
Olukord
Küberohtude pideva arengu ja kasvuga toimetulekuks on vaja, et kõik ühiskonnaliikmed oleksid neist
teadlikud ning oskaksid võimalikke intsidente ennetada. Ilmselt ei ole võimalik saavutada sajaprotsendilist
edu, kogu elanikkonda korraga uuele tasemele viia ei ole võimalik. Elanikkonna harimine on tõhus läbi
sihistatud kampaaniate. Oluline sihtgrupp on noored, kelle käitumisharjumusi aina varem mõjutades
väldime probleemide kasvu tulevikus.
Ühiskonna turvalisuse kindlustamisel on oluline panustada eri sidusrühmade, sealhulgas ettevõtete ning
avaliku sektori töötajate ja võtmeisikute, aga ka laiema elanikkonna küberteadlikusse käitumisse. Üks
tõhusaid meetmeid on iga-aastane kübertest, mille läbimine tuletab meelde hea tava ja turvalise käitumise
põhialused. 2023. aastal, kui RIA kübertesti käiku lasi, läbis selle üle 15 000 inimese, mida võib pidada
heaks tulemuseks. Ka erasektor pakub võimalusi kontrollida ja täiendada oma küberturbeteadmisi.
Organisatsioonides on kindlasti vaja tagada, et töötajad oleksid infoturbereeglitega kursis.
Laiapindse ennetuse kaudu kujundatakse kõigi osapoolte ohuteadlikku käitumist, et küberkuritegevust ja
küberintsidente ära hoida või nende mõju vähendada. Sotsiaalreklaami kasutamine ning mõjuisikute
kaasamine on suurendanud küberturvalisuse nähtavust. Kõikide meetmete koosmõjuna oli 2023. aasta
septembri seisuga Eestis alla 10% neid, kes ei olnud võtnud ühtegi meedet, et küberruumis oma isiklikku
turvalisust või privaatsust tagada.25
Tugevad ja nõrgad küljed
Küberturvalisusealane teadlikkus on riigi ja erasektori võtmeisikute hulgas endiselt ebapiisav ning vajab
edendamist ka ühiskonnas laiemalt ennetamaks küberintsidente ja küberkuritegude ohvriks sattumist.
Küberturvalisuse tagamist ei tajuta isikliku vastutusena ega organisatsiooni põhitegevuse riskina, vaid
sellesse suhtutakse enamasti kui mingisugusesse keerukasse tehnilisse teemasse, millega peab tegelema
keegi teine.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) teadlikkus küberruumis levivatest ohtudest on väike,
samuti ei tee VKE-d piisavalt investeeringuid küberturvalisuse parandamiseks ega võimalike tarneahela
25 Statistikaameti uuring „Infotehnoloogia leibkonnas 2023. aastal“. Seda küsimust küsitakse RIA tellimusel ja tulemused ei ole Statistikaameti veebilehel avalikult nähtavad.
riskide vähendamiseks.26
Küberohtude kasvu ning esemevõrgu (IoT) kiire laienemise tõttu suureneb kõigi küberruumis toimijate
vastutus küberturvalisuse tagamise eest. Endiselt ei rakendata piisavalt küberhügieeni parimaid praktikaid
ega minimeerita oma seadmete kuritarvitamise võimalusi.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
• Laiapindse ennetuse tulemusena on Eesti ühiskond küberteadlik. Kõigil küberruumis tegutsejatel on
vajalikud teadmised ohtudega toimetulekuks ning intsidentide ennetamiseks.
• Elanikkonna küberhügieeni tase on tõusnud ning vähenenud on nende elanike hulk, kes ei ole
küberruumis oma isikliku turvalisuse või privaatsuse tagamiseks astunud mitte ühtegi sammu.
• Küberkuritegude arv on Eestis laiapindse ennetuse ning RIA ja PPA koostöö tulemusena vähenenud.
• Kasvanud on avaliku ja erasektori, sh VKE-de võtmeisikute teadlikkus küberturvalisuse olulisusest
organisatsiooni põhitegevuse tagamisel.
• Küberturbeteadlikkuse testid on riigiasutuste, elutähtsate teenuste osutajate ning ettevõtete
töötajate hulgas nende küberteadmiste testimiseks ja täiendamiseks laialdaselt kasutusel.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
• Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on vaja arendada digi- ja küberoskusi kõigis
vanuserühmades.
• Tuleb hinnata mõjupõhiselt küberkuritegevuse trende, nendest lähtuvalt arendada vastavat
tehnoloogilist võimekust ja oskusi ning rakendada muid meetmeid ühiskonna kaitsmiseks ja
teadlikkuse parandamiseks.
• Ühiskonnas tuleb teadvustada valitsevaid küberohte ja igaühe vastutust nende vähendamisel. Jagada
nõuandeid riskide maandamiseks.
• Koostöös erasektoriga on vaja töötada välja VKE-de küberteadlikkust parandavaid meetmeid ja neid
ellu viia.
• Avaliku sektori keskselt hallatavatele seadmetele juurdepääsu saamiseks peab kasutaja läbima esmalt
kübertesti.
Mõõdikud
• Turvariski tõttu e-teenustest hoidumine. – Alla 10% (allikas Statistikaamet).
• Üle 90% elanikkonnast on võtnud oma isikliku turvalisuse või privaatsuse tagamiseks vajalikke
meetmeid.27
• Küberkuritegude arv väheneb.
3.3. Infoturbestandardi rakendamine
Olukord
2022. aastal jõustusid ühiskonna toimimise seisukohast olulistele süsteemidele kehtestatud nõuded, mille
lahutamatuks osaks on infoturbestandardite – Eesti infoturbestandardi (E-ITS) ja ISO/IEC 27001 –
rakendamine. E-ITS on RIA loodud eestikeelne infoturbesüsteem, mis on kooskõlas Eesti õigusruumiga ning
ühtlasi rahvusvahelise standardiga ISO/EC 27001. E-ITS jõustus 2022. aasta detsembris ja enamik kohuslasi
26 Statistikaameti uuring „Infotehnoloogia ettevõttes 2022. aastal“. Neid andmeid ei koguta RIA tellimusel ning need on Statistikaameti veebilehel avalikult nähtavad. 2022. aastal RIA tellimusel Kantar Emori tehtud uuring „Küberturvalisus ettevõttes“. Uuring ei ole avalikult nähtav. 27 Statistikaameti uuring „Infotehnoloogia leibkonnas“. Seda küsimust küsitakse igal aastal RIA tellimusel ja tulemused ei ole Statistikaameti veebilehel avalikult nähtavad.
on asunud seda rakendama. RIA kogub standardi rakendajatelt tagasisidet ja soovitusi, kuidas seda
ajakohastada ja parandada.
Tugevad ja nõrgad küljed
E-ITS-i meetmete suur hulk toob organisatsioonidele kaasa arvestatava halduskoormuse, eriti esmakordsel
infoturbe rakendamisel. Standardi modulaarne olemus võimaldab selle kasutusele võtta ükskõik kui
suurtes või väikestes organisatsioonides. Samas võib väiksema organisatsiooni puhul osutuda probleemiks
infoturbeoskustega töötajate puudumine, mille tagajärjel võib mahuka haldussüsteemi rakendamine
takerduda. Seetõttu on rakendajad oma tagasisides toonud välja ootuse selliste lahenduste
väljatöötamiseks, mis hõlbustaksid E-ITS-i kasutuselevõttu just väiksemates organisatsioonides. Samuti on
meetmete rakendamise ja selle kontrollimise lihtsustamiseks vaja tulevikus leida automatiseeritud
lahendusi.
Infoturbestandardi rakendamise tulemusena saab asutus tervikliku ülevaate oma küberturbe olukorrast ja
riskidest. Samas on senine kogemus välja toonud, et sugugi mitte kõik, kes peaksid infoturbestandardit
rakendama, ei ole sellest teadlikud ning on neid, kes rakendavad meetmeid eelkõige formaalselt,
sisulistesse riskidesse süvenemata. Probleem on ka see, et tarneahela organisatsioonid ei ole huvitatud
lõimitusest infoturbe süsteemsesse rakendamisse ning vahendeid nende mõjutamiseks on vähe.
E-ITS on Eesti oludega arvestav standard, ent kuna seda pole veel rahvusvaheliselt tunnustatud, võib
organisatsioonidel tekkida vajadus rahvusvaheliselt tunnustatud ISO/IEC 27001 sertifikaadi järele. Vaja on
leida võimalusi, kuidas E-ITS-i ja ISO/IEC 27001 omavahel paremini sobitada.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
• Organisatsioonid ja nende juhid on teadlikud oma infoturbekohustustest ning rakendavad teadlikult
turvameetmeid, lähtudes riskipõhisest mõtteviisist, ja nõuavad seda ka oma tarneahelalt.
• E-ITS-i on igal aastal koostöös kogukonnaga uuendatud. Tegemist on Eesti õigusaktidega kooskõlas
oleva kogukondliku standardiga, mis arvestab uusi ohte ja tehnoloogia arengut.
• Organisatsioonid, kellel on vaja tõendada oma infoturbehalduse süsteemi toimimist rahvusvahelisel
tasemel, saavad seda teha ka E-ITS-i rakendades ja E-ITS-i auditit läbides.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
• Vaja on tugevdada E-ITS-i positiivset kuvandit sektoripõhiste eestkõnelejate abil.
• Vaja on laiendada infoturbestandardi koolituste pakkumist, kaasates ka erasektorit.
• Vaja on välja töötada lahendused E-ITS-i meetmete rakendamise automatiseerimiseks, et hõlbustada
E-ITS-i kasutuselevõtu väiksemates asutustes ja organisatsioonides.
• Organisatsioonidele tuleb luua võimalused E-ITS-i rakendamist ja toimivust mõõta ning
mõõtmistulemuste põhjal hinnata E-ITS-i rakendamise tulemuslikkust eri tüüpi asutuste lõikes
• Tuleb analüüsida küberohtude ja tehnoloogia arengut ning korrastada kaitsemeetmeid E-ITS-i
uuendamisel.
• Analüüsi põhjal tuleb luua E-ITS-i ja ISO/IEC 27001 sertifikaadi vaheline vastavusmehhanism ning
taotleda E-ITS-i rahvusvahelist tunnustamist.
Mõõdikud
• E-ITS-i on igal aastal vastavalt ohupildile uuendatud ja seejuures on arvestatud parimaid
rahvusvahelisi praktikaid. – Jah/ei.
• E-ITS-i rakendamise tulemusena on 2027. aastaks selliseid asutusi, kellel esineb infoturbes olulisi
puudujääke, vähemalt 50% vähem. – Hinnang antakse RIA järelevalvemenetluse põhjal.
3.4. Turvaline alusarhitektuur ja nüüdisaegsed turbepõhimõtted
Olukord
Kuna kaitstavate andmete ja infosüsteemide hulk aina suureneb, aga terviklik ohupilt pigem halveneb,
liigub tänapäeva infoturve üldiselt selles suunas, et vältida turvaintsidentide jõudmist lõppkasutajani nii
palju, kui see on vähegi võimalik. Intsidentide tekkimisel peaks kaasnev kahju olema võimalikult väike ja
hallatav. Riigi seisukohast tähendab see suurema tähelepanu pööramist turbeaspektidele teenuste
arendamise ja nende elutsükli jooksul kui ka seismist selle eest, et valitsusasutused järgiksid nüüdisaegseid
turbepõhimõtteid ja kasutaksid uusimaid turbelahendusi.
Kõik arendused peavad lähtuma lõimturbe (ingl security-by-design) põhimõttest, mille korral on turvalisust
arvestatud juba teenuse- või tootearenduse algetappides. Näiteks tarkvaraarenduses tuuakse
turvalisusega seotud aspektid esile juba projekteerimisel, mitte ei lisata neid hilisemas etapis või pärast
tarkvara kasutuselevõttu. Sellise lähenemise korral on turvalisus integreeritud läbivalt, kogu tarkvara
elutsükli jooksul – alates nõuete kindlaksmääramisest kuni projekteerimise, arendamise, testimise,
turuletoomiseni. Rakendades on võimalik turvariske oluliselt kahandada, parandada tarkvara üldist
kvaliteeti ning vähendada kulutusi, mis tekiksid turvanõrkuste kõrvaldamisest toote turuletoomise järel.
Kiire tehnoloogiline areng ning esemevõrgu (IoT) laienemine põhjustab omakorda uute küberohtude
teket. Kvantarvutite tulek kujutab potentsiaalset ohtu praegustele krüptograafilistele algoritmidele, kuna
need arvutid suudavad lahendada keerulisi arvutusi palju kiiremini kui tavalised arvutid. See võib tulevikus
ohustada laialdaselt levinud digitaalse turvalisuse meetodeid, mistõttu on oluline arendada
kvantarvutitele vastupidavaid krüptograafilisi lahendusi, et tagada andmete püsiv turvalisus.
Tugevad ja nõrgad küljed
Paarikümne aasta pikkuse ajalooga Eesti digiriigis on tänapäeval nii avalikus kui ka erasektoris kasutusel
palju vananenud süsteeme ehk taakvara (hinnanguliselt 40% avalikest e-teenustest). Taakvara (ingl legacy)
on infosüsteem, tehnoloogia või tarkvara, mis endiselt töötab, aga ei vasta enam tänapäevastele infoturbe-
ja andmekaitsenõuetele. Sageli ei ole selliste teenuste omanikel ka täielikku ülevaadet nende
arhitektuurist, sõltuvusseostest ja peamistest nõrkustest, sest puudub vajalik dokumentatsioon. Süsteeme
hoitakse käigus, ent pikemas perspektiivis ei ole need jätkusuutlikud. Ka täna arendatavad teenused võivad
mõne aasta pärast muutuda taakvaraks, kui nende elukaar ja uuendamise vajadused ei ole kohe algusest
peale terviklikult läbi mõeldud.
Peale taakvara on avaliku sektori infosüsteemidesse kogunenud aja jooksul ka palju digikeltsa. See hõlmab
ebavajalikke faile, kasutusest kõrvale jäetud rakendusi, vananenud seadmeid ja muud taolist, mille
säilitamine kulutab tarbetult palju andmemahtu ning võib kätkeda ka turvariske. Ehkki mõnes
valitsemisalas korraldatakse juba praegu regulaarseid digikoristuspäevi, tuleks seda praktikat laiendada (nt
erasektori algatatud üle-eestilise digikoristuspäeva28 raames).
Tulevikus ilmneda võivate ohtude leevendamiseks osaleb Eesti rahvusvaheliste projektide koostöös ning
oleme seotud kvantarvutite ja sensortehnoloogia uurimisrühmadega. Eesti digiriigi toimekindluse
tagamiseks peavad kasutusel olevad turbelahendused olema usaldusväärsed ja ajakohased, mistõttu
rakendatavate turvameetmete hindamine nõuab teaduspõhist lähenemist ning krüptograafia
kompetentsikeskuse loomist. Nii Eesti õigusruumist tulenevalt kui rahvusvahelise nõudena on
küberturvalisuse vaates oluline hinnata süsteemides kasutatavate turbelahenduste, sh krüptograafia ja
28 Vikipeedia artikkel „Digikoristuspäev“, https://et.wikipedia.org/wiki/Digikoristusp%C3%A4ev.
selle rakendamise vastavust nõuetele. Iseseisev võimekus selles valdkonnas Eestil puudub. Riigina toetume
teiste riikide hindamistele, mis toob kaasa nii ajalise kui ka rahalise kulu. Eesti riik on selles valdkonnas
esimesi samme tegemas, et riigina tekiks meil esmane iseseisev sideturbelahenduste hindamisvõimekus
aastaks 2026.
Pilvetehnoloogia arengu, tarneahela riskide ja hübriidtöökohtade üha laialdasema leviku tõttu vajavad uut
lähenemist ka võrguturbe põhimõtted. Klassikalise lähenemise kohaselt keskendub võrguturve väliste
ohtude vastu kindlustamisele, ent äsja nimetatud suundumuste tulemusena on piir võrguturbe mõistes
„sisemise“ ja „välimise“ vahel hägustunud ning kaitstakse mõlemat. Seetõttu on mitmed riigid (nt USA,
Jaapan, Saksamaa ja Prantsusmaa) liikumas aina enam niinimetatud täisusaldamatuse turbemudeli poole.
Selle mudeli kohaselt ei usaldata vaikimisi mitte kedagi ning mistahes ressursi kasutamiseks on vaja iga
kasutaja tuvastada ja veenduda tema õiguses ressurssi kasutada. Sellist lähenemist toetab asjaolu, et
andmed liiguvad üha enam mitmesugustesse pilvelahendustesse, kus turbemeetmete rakendamine on
teenusepakkuja ja teenuse kasutaja vahel hajutatud.
Turvalise alusarhitektuuriga seondub ka internetiprotokolli teema. Olemuselt on internetiprotokoll (IP)
tehniline lahendus, mis võimaldab internetis andmevahetust internetiprotokolli aadresside ehk IP-
aadresside põhjal. 1980. aastate algusest kasutusel olev internetiprotokoll IPv4 hakkab moraalselt
vananema, mille üks ilminguid on see, et enam ei jätku unikaalseid IP-aadresse. Seetõttu kasutab mitu
erinevat seadet üht ja sama aadressi, mis on infoturbe seisukohast aga taunitav. Lahenduseks on uue
põlvkonna internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtt, mida Eestis erasektor tasapisi ka juba teeb (nt Telia).
Paljud riigid (sh India, USA ja Hiina) on liikumas ainult IPv6-põhiste teenuste poole. Ka Eesti peab riiklikul
tasandil esitama oma IPv6-alase ambitsiooni, kuna meie konkurentsivõime ja turvalisuse säilitamiseks on
see vajalik.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
Strateegiaperioodi lõpuks on vähenenud riigi olulise tähtsusega andmekogude ja teenuste sõltuvus
taakvarast vähemalt poole võrra.
Avaliku sektori asutused vähendavad süsteemselt digikeltsa.
Avalikus ja erasektoris rakendatakse elutsüklipõhist arendus- ja turvapoliitikat, mis on osa igast
tehnoloogia arendamise etapist ning tagab turvanõuete pideva arvestamise kuni rakenduse
kasutuselt kõrvaldamiseni.
Avalikus sektoris on kehtestatud selged infoturbenõuded ja IT-teenuste korraldamise
miinimumnõuded (keskhaldus, keskselt reguleeritud avalike pilveteenuste kasutamine jms), mille
ajakohasust KJN-is regulaarselt seiratakse.
Olla valmis uute tehnoloogiate (sh kvantarvutuse) tulekuks, arvestades tehnoloogilisi suundumusi.
Kasvatada riiklikku krüptograafiaalast teadmust ja pilveteenuste rakendamise kompetentsi.
Riiklik teave on hoitud heaks kiidetud/sertifitseeritud kvantkindlate sideturbe (sh krüpto-)
lahendustega.
Eestis on olemas kvanttarkvara arendamiseks vajalik võimekus ja huvi, et kuuluda Euroopa
kvantökosüsteemi.
Kogu strateegiaperioodi jooksul liiguvad keskvalitsusasutused täisusaldamatuse turbearhitektuuri
suunas.
Järjepidevalt kaasajastatakse digitaalsete teenuste turvaintsidentide ennetamise võimekust
internetiprotokolli IPv6 rakendamise kaudu. Aegunud tehnoloogiad eemaldatakse kasutuselt.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
Rahastustaotluste ja -otsuste tegemisel tuleb prioriseerida taakvara vähendamist.
Avaliku sektori asutustel tuleb seada eesmärgid digikeltsa vähendamiseks ning osaleda iga-aastastel
digikoristuspäevadel.
Riigi uute digitaalsete teenuste arendamisel ja olemasolevate teenuste uuendamisel tuleb lähtuda
lõimturbe põhimõttest ja mittefunktsionaalsete nõuete rakendamisest. See tähendab, et teenuste
kavandamisel ja arendamisel võetakse igas etapis arvesse turvalisuse riske ning teenuse või toote
elukaar planeeritakse terviklikult, kooskõlas E-ITS-i meetmetega.
Vaja on luua teaduslikud kompetentsikeskused pilvetehnoloogiate ja krüptograafiliste lahenduste
rakendamiseks, et tagada andmete kvantkindlus.
Riiklikult lepitakse kokku ja kiidetakse heaks krüptograafiat sisaldavate andme- ja
sideturbelahenduste hindamise metoodika ja selle rakendamist.
Tuleb uurida tehnoloogilisi suundumusi ja tulevikutehnoloogiaid, sealhulgas tehisaru ja
kvanttehnoloogiaid, jagada parimaid praktikaid ning töötada välja nende rakendamise meetmed.
Järk-järgult tuleb juurutada täisusaldamatuse turbeprintsiipi.
Strateegiaperioodi jooksul tuleb hinnata riigi enim kasutatavate digitaalsete teenuste ühilduvust uue
põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 ning luua teekaart IPv6 rakendamiseks avalikus sektoris.
Mõõdikud
2030. aastaks on avalike teenuste sõltuvus taakvarast (avaliku võrgu kaudu tarbitavate teenuste
puhul) vähenenud 20%-ni.
Kehtestatud on IT-teenuse korraldamise miinimumnõuded. – Jah/ei.
Riigis on pandud alus krüptograafia ja pilveteenuste kompetentsikeskustele. – Jah/ei.
Teadus- ja arendustegevuse uuringud ja analüüsid on läbi viidud ning tulemused on rakendatavad. –
Jah/ei.
2030. aastaks on täisusaldamatuse arhitektuuri küpsusmudeli järgi saavutatud edasijõudnu tase (CISA
kasutatavas küpsusmudelis29 tase „Advanced“).
2030. aastaks on avalikult tarbitavatest riigi e-teenustest vähemalt 80% IPv6 võrgus.
3.5. Elutähtsate teenuste kriisikindluse suurendamine
Olukord
Mitmed hiljutised kriisid on tõestanud, et elutähtis taristu ja elutähtsad teenused on konflikti osapoolte
jaoks oluline sihtmärk. Lähis-Idas 2023. aastal intensiivistunud konflikt mõjutas esimest korda otseselt
Eestit tööstusautomaatika ründamise kaudu. Venemaa sõda Ukrainas ei ole jätnud kahtlustki, et võimalik
vastane võib vajaduse korral kahjustada tahtlikult meie elutähtsat taristut. Tööstuse automatiseerimine on
viimastel aastatel saanud hoogu juurde, kuid sageli puuduvad operaatoritel piisavad teadmised
küberohtudest ja küberturvalisusest. Seni on arutelu olnud pigem teoreetiline, kuid nüüd on ka praktiline
näide ja kogemus muu hulgas käsitsi juhtimise alternatiivi säilitamise, käsitsi juhtimisele ülemineku
planeerimise ning õppustel läbiharjutamise vajalikkusest olemas.
Rünnakud taristule ja riigi toimimiseks olulistele süsteemidele ei ole ainult konfliktidest tingitud, ründeid
toimub ka muul ajal. Rünnaku taga võib olla vaenulik riik või kuritegelik rühmitus. Kõikidel juhtudel püüab
ründaja tekitada olukordi, mille kahjulik mõju oleks võimalikult suur. Selliste olukordade ettenägemine
ning adekvaatse küberkaitse loomine on reeglina tulemuslikum, kui organisatsioonis on küberturvalisus
29 Vt lähemalt https://www.cisa.gov/zero-trust-maturity-model.
juhtkonna tasemel seiratav ning küberriske peetakse äririskide osaks. Leidub ka suuri ETO-sid, kus
küberturbejuhti ei ole või täidab seda funktsiooni taristujuht.
Tänases julgeoleku olukorras, elutähtsate teenuste osutamisel ei piisa enam tavapärasest toimepidevuse
tagamisest, vaid peame olema valmis ka riigikaitselisteks stsenaariumiteks.30 Eesti on seni suutnud
kübervaldkonna intsidentidele ja kriisidele reageerida adekvaatselt. Omandatud õppetundidest on tehtud
järeldusi ning võetud ennetavaid meetmeid. Valdavalt on kriisiõppustes kajastatud ka küberaspekt ning
kriisiplaanide tegemisel on teadvustatud IKT-lahenduste toimimise olulisust ja infovarade kaitset.
Üks viimaste aastate suurimaid uuendusi on RIA küberreservi loomine 2022. aasta sügisel. Kui 2017. aasta
detsembris ID-kaardi kriisi ajal õnnestus RIA-l ad hoc baasil kaasata kriisi lahedamisse pädevaid isikuid nii
avalikust kui ka erasektorist, siis nüüdseks on loodud ja läbi proovitud maailmas seni ainulaadne
küberreservi süsteem.31
Tugevad ja nõrgad küljed
Keskne seire võimaldab Eesti küberruumis tuvastada haavatavaid seadmeid ja süsteeme. Paraku ei ole
leitud veel tõhusat lahendust, kuidas probleemsete omanikega ühendust võtta ning veenda neid
viivitamata olukorda parandama.
Küberturvalisuse nõuded on riiklikult kehtestatud väga laiale ringile avaliku sektori organisatsioonidele,
elutähtsate teenuste osutajatele ja erasektori ettevõtetele. Infoturbenõuded ja IT-teenuse korraldamise
miinimumnõuded ei lähtu ühtsetest põhimõtetest ning ühiskonna küberturvalisuse taset ei ole
võrreldavate kriteeriumite alusel ETO-de, elutähtsa taristu ja KüTS-i subjektide lõikes hinnatud. Palju
rangeid küberkaitse nõudeid on kehtestatud sellistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele, mille
teenuste mõju ühiskonna toimimisele või sõltuvus küberkomponendist on väike. See killustab niigi piiratud
ressursse ega võimalda keskenduda pakilisemate lünkade kõrvaldamisele.
Asutuste ja organisatsioonide juhtkonna arusaamine küberohtudest ning adekvaatsest kaitsest on kasin,
tippjuhid ei tunne piisavalt suurt vastutust küberturvalisuse eest ning pahatihti suhtuvad sellesse kui
organisatsiooni tegevusega paratamatult kaasnevasse kahjusse.
ETO-de tööstusautomaatika operaatorite ohuteadlikkus on ebapiisav nii riikliku taustaga toimijate kui ka
lunavararünnakuid korraldavate kriminaalide osas. Lisaks operaatorite teadlikkuse parandamisele tuleb
arendada keskset seirevõimekust just tööstusautomaatika võrkude ja seadmete seire alal.
Riigi kriisihalduses tehtud muudatused ei kajasta adekvaatselt ja tasakaalustatult elutähtsa taristuga
seotud küberriske. Teenuse toimepidevuse tagamise üldised meetmed peavad olema tasakaalus
kübermeetmetega. Küberturbe komponenti tehtavatel investeeringutel puudub lisandväärtus, kui
perimeetri turvalisus puudub või elektrivarustus on ebastabiilne. Samuti ei ole mõtet investeerida taristu
füüsilisse kaitsesse, kui ohuteavitustes viidatud turvanõrkustest ei saada jagu piisavalt kiiresti ja
ettenähtud meetmeid kasutades. Olemasolevad riiklikud kriisihalduse juhtimismudelid ei kajasta selgeid
prioriteete teenuste toimepidevuse tagamisel rahu ja kriisi ajal, teenuste vahelisi ristsõltuvusi ega muid
kriisireguleerimisega seotud nõudeid (keskkond, ühenduvus, eskaleerimine jms).
Küberreserv sai loodud väga kiiresti ja protsess on alanud väga edukalt. See aga ei tähenda, et kõik on
valmis, pigem vastupidi – terviklikku kontseptsiooni ei ole seni veel kirja pandud ega kokku lepitud.
30 Riigikaitse arengukava 2022–2031, https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download. 31 Vt https://www.ria.ee/uudised/suur-kuberoppus-pani-proovile-riigi-kuberreservi.
Õppuste käigus on ilmnenud mitmed vajakajäämised, reservi töö korraldamine vajab parandamist ja
mõningad protseduurid täpsustamist. Tähelepanu tuleb pöörata küberintsidentide lahendamisele muude
kriiside raames ning küberreservi kaasamisele ja lõimimisele muude valdkondade kriisihaldusega.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
Elutähtsate teenuste turvanõrkuste seiret on tõhustatud ning loodud on olulise tähtsusega võrgu- ja
infosüsteemide omanike otseteavitamise võimalus.
Elutähtsad taristud ja teenused on varustatud riikliku julgeoleku aspektist lähtuvate
turvameetmetega, mis võimaldavad vastu seista nii praegustele kui ka tulevastele ohtudele.
Korrastatud kriisihalduse juhtimismudel arvestab riiklikke võimeid, teenustevahelist ristsõltuvust,
prioriteete ja eskaleerimisvõimalusi, et tagada riiklik (küber)julgeolek. Tagatud peab olema oluliste
digiteenuste toimepidevus nii rahu kui ka kriisi ajal.
Rakendatakse küberreservi kontseptsiooni, küberreservi toimimine ja kriiside lahendamisse
kaasamine on sujuv.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
Vaja on analüüsida võimalusi, kuidas tuvastada olulise tähtsusega võrgu- ja infosüsteemide omanikke
(turvanõrkuste põhjal) ning kuidas neid vahetult teavitada.
Olulise tähtsusega võrgu- ja infosüsteemide omanikke tuleb kohustada ohuteavitustes nimetatud
võrgu- ja infosüsteemide turvanõrkusi ettenähtud meetmetega kõrvaldama. Vaja on luua keskne
seirevõimekus tööstusautomaatika võrkude ja seadmete jälgimiseks.
Leppida kokku metoodika ja kriteeriumid, mille alusel diferentseerida küberturvalisuse nõudeid,
arvestades teenuse mõju ühiskonna toimimisele.32
Tuleb korrastada kriisijuhtimise õigusruumi ning tagada, et kübervaldkonna kriisimeetmed oleksid
proportsionaalsed muude meetmetega.
Riiklikest võimetest ja stsenaariumitest lähtuvalt täpsustada toimepidevuse nõudeid, kuidas tagada
elutähtsate ja digiteenuste kriisikindlus, ning hakata neid rakendama.
Kriisiolukorraks valmistudes tuleb ette näha küberturbe komponendist sõltumatud lahendused.
ETO-de toimepidevuse korraldamisel on vaja arvestada laiaulatusliku küberrünnaku võimalusega.
Toimepidevuse tagamiseks peab olulise tähtsusega süsteemide, sealhulgas tööstusautomaatika
puhul jääma alternatiivina alles käsitsi juhtimise võimalus.
Proovile on vaja panna digiteenuste kriisikindlust ning küberreservi toimimist ja kaasamist, tegemaks
kindlaks riiklike võimete piirid, ressursi kvalifikatsioon ja oskuste tase.
Mõõdikud
• Riiklik kriisihalduse juhtimismudel on korrastatud. – Jah/ei.
• Küberintsident ei ole põhjustanud ühegi elutähtsa teenuse pikaajalist katkestust.
• Kõigi olulise tähtsusega infosüsteemide toimimine on taastatud ühe ööpäeva jooksul pärast
intsidenti.
• Loodud on küberreservi kontseptsioon. – Jah/ei.
4. TUGEV KÜBERKILP – INTSIDENTIDE SEIRE JA TÕKESTAMINE IT-vaatlikuma Eesti aluspõhimõte on, et iga inimene käitub küberruumis teadlikult ja vastutustundlikult
ning iga infosüsteemi omanik vastutab selle turvalisuse eest. Riiklik küberturvalisuse keskus aitab sellele
kaasa, suurendades teadlikkust küberruumis levivatest ohtudest ning pakkudes avaliku sektori digitaalsete
32 Vt alapeatükk 2.1. Valdkonna juhtimine ja poliitika kujundamine
teenuste kaitseks ajakohaseid tehnilisi meetmeid.
Olukord
Eesti küberruumis toimuvaid turvaintsidente jälgib ja registreerib RIA küberturvalisuse keskuse
intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE), kes avaliku sektori intsidentide puhul aitab neid ka lahendada.
Võimaluste piires aitab CERT-EE küberintsidente lahendada ka väljaspool avalikku sektorit, eriti aktiivsete
ründelainete ajal. Tavaolukorras piirdub abi enamasti standardsete soovituste andmisega ettevõtetele,
asutustele ja eraisikutele.
Eesti eripära seisneb selles, et riik pakub riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele keskset
andmesideteenust. Seda nimetatakse riigivõrguks. Ohu suurenedes saab CERT-EE rakendada riigivõrgule
lisakaitsemeetmeid, samuti on tagatud tõhus seire riigivõrgus toimuva üle. Mujal Eesti IP-ruumis toimuvat
näeb CERT-EE üksnes osaliselt: ohupilt pannakse kokku erinevate tehniliste tööriistade abil ja intsidentide
registrisse tulnud teavituste põhjal. Erinevalt riigivõrgust ei ole ülejäänud Eesti IP-ruumis CERT-EE-l
võimalik ohu suurenedes lisakaitsemeetmeid võtta.
Tugevad ja nõrgad küljed
Seoses küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmisega suureneb Eestis nende ettevõtete ja asutuste arv, millele
laieneb KüTS ning mis peavad hakkama järgima senisest rangemaid küberturvalisuse nõudeid. See on
tekitanud ühiskonnas ootuse, et lisaks õigusaktide kehtestamisele võtab riik suurema rolli ka
küberturvalisuse tagamisel. 2022. aastal astuti sel teel esimesed sammud. Nimelt, CERT-EE hakkas
pakkuma avalikule sektorile tehnilist lisakaitsekihti ummistusrünnete eest, mille maht on seoses Ukrainas
peetava Venemaa agressioonisõjaga mitmekordistunud. Samuti on tõhustatud riigivõrgu üldist
vastupidavust erinevat tüüpi küberrünnetele.
RIA võimekus seista keskse asutusena vastu küberohtudele ei ole halb, aga muutunud julgeolekuolukorra
ja halvenenud ohupildi tõttu tuleb seda strateegiaperioodil tugevdada. Paranema peab CERT-EE võimekus
teavitada Eesti ettevõtjaid ja asutusi olulise tähtsusega turvanõrkustest ning anda konkreetseid soovitusi
nende kõrvaldamiseks. Avaliku sektori intsidentide ennetamiseks on peale üldise küberhügieeni taseme
hoidmise vaja järjest rohkem tegeleda ka spetsiifiliste ohtude, näiteks täpselt sihitud õngitsuste
ennetamisega. Samuti peaks Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega kasutama rahvusvahelise eetiliste
häkkerite kogukonna abi, testimaks avalikke teenuseid turvanõrkuste suhtes.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
CERT-i kaitsemeetmete sihtrühm on selgelt prioriseeritud.
Üleriigiline infoturbe seirekeskus (SOC) on loodud ja toimiv ning ühenduses strateegiliste
partneritega.
Eesti ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute õnnestumise tõenäosus on vähenenud tänu
paremale sektoriaalsele nähtavusele, automatiseeritud seirele ning ohuteavitusele. Ohte
leevendavaid kaitsemeetmeid arendab ja pakub kohalik küberturbesektor.
Riik pakub tuge vaenulikest riikidest lähtuvate küberohtude ennetamiseks (sh lihtsamad
läbistustestid).
Kriitilise mõjuga turvanõrkusi puudutav info ja nende kõrvaldamise juhised jõuavad õigel ajal
elutähtsa taristuni ning Eesti ettevõtete ja inimesteni.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
Vaja on rakendada täiendavat kaitsekihti ehk riiklikku küberkilpi prioriseeritud sihtrühmale (nt
elutähtsatele teenustele ja taristule).
Vaja on analüüsida riigikaitse ja julgeoleku aspektist lähtuvalt riigivõrgu sihtrühma.
Avalikule sektorile tuleb pakkuda optimaalseid keskseid infoturbeteenuseid (nt ummistusrünnete
kaitse, keskhaldusega seadmed valitsusasutustes).
Ohuteadmuse jagamise alal tuleb erasektoriga koostööd teha.
Kriitilise mõjuga turvanõrkuste kohta on vaja luua hästi toimiv üleriigiline otseteavituste ja
järelkontrolli süsteem.
Järjepidevalt tuleb parandada elutähtsa taristu infoturbejuhtide ja avaliku sektori töötajate
küberohualast teadlikkust, arvestades Eestis kasutusel olevat riist- ja tarkvara.
Vaja on laiendada turvanõrkuste ennetavat otsimist kulutõhusal moel olulisimate avaliku sektori
teenuste puhul.
Mõõdikud
Strateegiliste partneritega toimuv infovahetus on paranenud ja automatiseeritud. – Jah/ei.
2030. aastaks seatud sihttase: CERT-EE-lt kriitilise mõjuga turvanõrkuse kohta teavituse saamise järel
viib vähemalt 80% adressaate (ettevõtted, asutused) enne järelkontrolli läbiviimist sisse
turvauuenduse.
5. TURVALISE KÜBERKESKKONNA KUJUNDAMINE EESTIS JA MUJAL MAAILMAS
Kuigi inimeste arvult ja territooriumilt on Eesti väike, saame mõtestatult tegutsedes suunata
küberkeskkonda sobivas suunas mitte ainult kodumaal, vaid palju laiemalt. Lisaks Euroopa Liidu
õigusloomes ning poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises osalemisele peame
proovima edendada samu suundumusi ka globaalselt, ÜRO protsesside ja täpselt sihistatud arengukoostöö
kaudu.
Arvestades Eesti ettevõtete ees seisvat digitaliseerimise ja automatiseerimise survet, on mõistlik käsitleda
küberturvalisuse olulisust ka kõigi riiklike digitaliseerimist ja automatiseerimist võimestavate meetmete
puhul. Endiselt on Eestis ettevõtjaid, kes peavad küberturvalisust ja sellega seonduvat ainult IT-
spetsialistide tehniliseks probleemiks. Nad ei pruugi täielikult mõista küberjulgeoleku tähtsust või peavad
seda oma äritegevuse puhul mitteoluliseks. Nii avalik sektor kui ka küberturvalisuse organisatsioonid
peavad tegema edaspidigi jõupingutusi, et selgitada küberohtude reaalsust, kontrollmeetmete olemust ja
nende rakendamise mehhanisme.
5.1. Rahvusvaheline küberkoostöö
Olukord
Eesti silmapaistev digiriigi maine on avanud meile palju erinevaid uksi küberjulgeoleku-alaseks koostööks
teiste riikidega. Suuremad digiarengu ja küberjulgeoleku üritused nagu Tallinn Digital Summit, E-riigi
Akadeemia (eGA) aastakonverents, CyCON konverents näitavad, et Eesti on jätkuvalt globaalne
tõmbekeskus. Eestit külastavad mitmeid delegatsioone ning Eesti esindajatelt oodatakse rahvusvahelistes
organisatsioonides kui mitte juhtrolli, siis aktiivset kaasumist küberjulgeolekut puudutavates teemades.
Nõudlus Eesti kogemuste ja ressursside järele on jätkuvalt ületamas võimalusi seda pakkuda. Eesti välis- ja
julgeolekupoliitika seisukohalt prioriteetne küberkoostöö meie lähimate liitlaste (Ameerika Ühendriigid,
Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa ning Põhja-Balti piirkond) ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega (EL, NATO, ÜRO, OSCE, jt) on andnud hea raamistiku rahvusvahelise Ukraina
abistamise koalitsiooni nagu Tallinna mehhanism ja IT-koalitsiooni algatamiseks.
Üha teravam geopoliitiline olukord ning küberrünnakute suur roll rahvusvahelistes konfliktides (eriti just
Venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu) on selgelt näidanud, et Eesti senine poliitika olla
küberjulgeolekualase info aktiivne pakkuja ja oma kogemuste jagaja on tugevdanud Eesti jaoks olulisi
partnerlussuhteid. Info ja kogemuste vahetamise kõrval on kasvanud ootused Eesti kaasumisele
rahvusvahelise tasandi poliitikate kujundamisel (eriti uute tehnoloogiate kontekstis). Kasvutrendis on
teravamast geopoliitilisest olukorrast tingituna ka küberrünnakute rahvusvahelised omistamised. Eesti on
osalenud pea kõigis olulisemates omistamiste koalitsioonides, kuid pole seni veel ise ühtegi
omistamisavaldust algatanud.
Eesti on Venemaa Ukraina-vastase agressiooni kontekstis jätkuvalt tunnustatud kui üks aktiivsemaid
küberohtudega seotud info jagajaid, mille tulemusena on õnnestunud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide
vastu kavandatud rünnakuid ära hoida. Jätkame proaktiivset lähenemist ning jagame ka tulevikus
samameelsetele riikidele ja partneritele küberohtudega seotud infot. Eesti toetus Ukrainale
küberkonfliktis tugevdab meie kuvandit usaldusväärse koostööpartnerina ning näitab, et suudame teiste
väikeriikide hulgas positiivselt silma paista. Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõestanud, et
tänapäeval eeldab kerksuse tagamine füüsilises relvastatud konfliktis ka digiühiskonna kerksuse tagamist.
Eesti julgeoleku jaoks on Ukrainas toimuva sõjalise konflikti õppetunnid väga olulised. Need annavad
võimaluse Eestil kui digitaalselt ühel maailma arenenuimal riigil koos Ukrainaga küberjulgeoleku
küsimustele globaalselt tähelepanu pöörata ja selle kaudu tutvustada Eestis loodud lahendusi.
Täiesti uue taseme on saavutanud ka kübervaldkonnas abi andmine. Nimelt, Eesti aktiivsel osalusel loodi
2023. aastal Tallinna mehhanism33 ja IT-koalitsioon, mis koordineerivad rahvusvahelise abi andmist
vastavalt tsiviil- ja kaitsesektoris. Tallinna mehhanism on peamine abi andmise kanal kõigile olulisimatele
doonoritele. See on hea alus, loomaks uut sünergiat Eesti antava kahepoolse ja Eesti koordineeritava
mitmepoolse toetuse puhul.
Eesti on panustanud Kariibi mere piirkonna arengusse ja sealse küberturvalisuse edendamisse. 2019.
aastal käivitati RIA alluvuses Euroopa Liidu küberalast arengukoostööd koordineerima mõeldud projekt EU
CyberNet34, mida on saatnud edu. Loodud on Dominikaani Vabariigis tegutsev kompetentsi- ja
koolituskeskus LAC4, mis toetab rahvusvahelist koostööd piirkonna riikide ja Euroopa Liidu vahel. Lisaks
esimesele projektitoetusele on 2026. aastani tagatud ka jätkurahastus. Eesti on selles piirkonnas
euroopalikke väärtusi esindav digiriik ja küberturvalisuse eestkõneleja ning ühtlasi osaline Hiina ja
Venemaa mõju tasakaalustavas koalitsioonis. Eesti kavandab Aafrikas ja Kagu-Aasias ka edasisi
kübervõimearendusega seotud tegevusi, mis looksid täiendavat sünergia IKT-alase arengukoostöö
projektidega.
Projekti EU CyberNet raames on RIA juhtimisel loodud Euroopa Liidu küberarengukoostöö võrgustik, mis
hõlmab nüüdseks üle 500 eksperdi ja 150 organisatsiooni. Laiapindne kaasamine on arengukoostöö edu
alus ning võrgustikul on suur potentsiaal tulevaste projektide toetamisel.
Jätkame aktiivset panustamist Euroopa Liidu siseturu turvalisena hoidmisse optimaalse administratiivse
koormusega.
33 Tallinna mehhanism, https://www.vm.ee/rahvusvaheline-oigus-ja-kuberdiplomaatia/digi-ja- kuberdiplomaatia/tallinna-mehhanism. 34 EU CyberNet, https://www.eucybernet.eu/.
Tugevad ja nõrgad küljed
Eesti küberkoostöö teiste riikidega on seni toimunud peamiselt läbi kahepoolsete algatuste või osaluse
rahvusvaheliste organisatsioonide töös, mis on eri valdkondade ja institutsioonide lõikes ebaühtlaselt
jaotunud. Vajaka on jäänud süsteemsest ja koordineeritud lähenemisest ning terviklikust üldpildist
koostöövõimaluste ja -mehhanismide valikul.
Jätkame osalemist rahvusvahelistes formaatides info ja kogemuste vahetamiseks. Selline koostöö on
aluseks paremate suhete loomisele ja usalduse tugevdamisele, et üheskoos panustada küberrünnakute
heidutusse ja nende toimepanijate väljaselgitamisse. Seejuures on oluline ka Eestil endal arendada
tehnilisi ja analüütilisi võimalusi, et peale liitlaste omistamisavalduste toetamise suudaksime ka ise
omistamisavaldusi algatada. Vastasel juhul on oht, et Eesti kaotab usalduse sellistes koostööformaatides
osalemiseks. Eesti ei näe vajadust uue küberjulgeoleku konventsiooni järele, vaid toetame kokkulepitud
kübernormide ja küberusaldusmeetmete rakendamist.
Ukraina kaitsmist toetavad kahepoolsed tegevused on selge põhjus, miks Euroopa Liidu ja NATO
liikmesriigid on usaldanud Eestit vahendite ja toetustegevuse koordineerimisel. Militaarvaldkonnas on
Eesti IT-koalitsiooni35 juhtriik, tsiviilvaldkonnas Tallinna mehhanismi initsiaator. Edukas toimetamine
Ukrainas on aluseks sarnastele abi andmise moodustele ka mujal kriisikolletes, pakkudes Eestile võimalusi
täiendavaks osaluseks nii arengukoostöös kui ka äridiplomaatias.
Ladina-Ameerikas ja Aafrikas on Eesti teenäitaja digi- ja küberküsimustes. Lisaks Eesti enda rahalisele
panusele oleme võimendanud oma tegevust ka välisrahastusega projektide abil. Selliste, näiteks Euroopa
Liidu rahastatud arengukoostöö projektide juhtimine on Eesti jaoks oluline ka edaspidi.
Teenuste ja küberkompetentsi arendamine kolmandates riikides võiks motiveerida Eesti küberettevõtteid
ja IKT-sektori liidreid laienema. Oleme loonud võimalusi e-riigi teenuste ekspordiks, kuid seni on nende
võimaluste kasutamine olnud pigem tagasihoidlik.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
Eesti on rahvusvahelisel areenil arvestatav ja tugev partner.
Eestile on tagatud igakülgne rahvusvaheline toetus ning partnerriigid on valmis reageerima Eesti vastu
suunatud küberrünnetele.
Koos peamiste Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidega on reageerimisvalmidus õppustel proovile
pandud.
Eesti on endiselt oluline partner Ukrainale ning toetab küberkaitse arendamist.
Eesti IKT-sektori ettevõtete eksporti on välisturgudel jõuliselt edendatud.
Eesti tegevus turvalise digiühiskonna arendamiseks Ladina-Ameerikas ja Aafrikas toetab sihtriikide
võimekust ennetada ja tõrjuda küberründeid ning pärssida rahvusvahelist küberkuritegevust.
EU CyberNet on Euroopa Liidu tõhusalt toimiv pikaajalise mandaadiga küberarengukoostöö võrgustik.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
Prioriteetriikide puhul tuleb keskenduda praktilisele koostööle: regulaarne ohupiltide vahetamine,
ühisõppuste korraldamine ning küberturvalisuse vallas parimate praktikate, tehnoloogiate ja
35 Vt lähemalt https://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/eesti-luksemburg-ja-ukraina-kaivitasid-ramsteinis- ukraina-toetamiseks-it-koalitsiooni.
teadmiste jagamine, sealhulgas elutähtsa taristu küberturvalisuse suurendamine ja erasektori
kaasamine.
Eesti kaitsemeetmete planeerimisel ja arendamisel tuleb küberdomeenis arvesse võtta riskiriikide
ohuhinnanguid ning Ukraina kogemust ja õpituvastusi Venemaa agressioonisõjaga seoses.
Vaja on parandada Eesti tehnilist ja analüütilist võimekust algatada omistamisavaldusi.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Välisministeeriumil tuleb tagada rahvusvaheliste
kübervaldkonna meetmete riigisisene koordineerimine ning osalemine liikmesriikidevahelises
küberkoostöös.
Eesti toetab Ukraina küberturvalisuse arendamist, kaasates võimaluse korral ka Eesti IKT-sektori
ettevõtteid.
Jätkatakse EU CyberNeti võrgustiku arendamist ja kindlustatakse selle pikaajaline rahastamine.
Mõõdikud
• Kõigi prioriteetriikidega on strateegiaperioodil läbi viidud vähemalt üks küberõppus.
• Eesti on küberrünnakutega seoses algatanud vähemalt ühe rahvusvahelise avaliku omistamise.
• Tallinna mehhanismiga liitunud riikide arvu kasv strateegiaperioodi jooksul.
• Tallinna mehhanismi kogueelarve järjepidev kasv aastatel 2024–2027.
• Arengukoostöö tegevuste eelarvest 0,1% on suunatud küberturvalisusele.
• IKT-valdkonna arenguabist 10% on suunatud küberturvalisusele.
5.2. Kogukond ja järelkasv
Olukord
Eesti küberturvalisuse tugevaks küljeks on läbi aastate olnud kogukondlik mõtteviis, mille kohaselt igaüks
peab vastutama enda küberturvalisuse eest, aga üheskoos suudame rohkem. Eesti väiksus on ühtlasi meie
tugevus: kogukonna liikmed tunnevad üksteist ning istuvad kõrvuti konverentsidel ja „saunalaval“, isegi kui
nende tööandjad on konkurendid. Seda tugevust tuleb hoida ja arendada, sest ainuüksi automatiseerimise
ja masinate omavahelise suhtlusega ei suuda riik kodanike ja ühiskonna küberturvalisust tagada.
Strateegia elluviimisel ja laiemalt küberturvalisuse ühiskondlikul tagamisel on oluline jagada riigis
teadmust mõttekodade, ülikoolide ja teadusasutuste ning erasektori partneritega. Riik kasutab
mõttekodade kui strateegiliste partnerite võimekust Eesti valdkondliku kompetentsi ja rahvusvahelise
koostöö arendamisel.
RIA, riigi IT-majad, ministeeriumid, ülikoolid, eraettevõtted ning sihtasutused ja mittetulundusühingud on
juba aastaid korraldanud regulaarseid ja kogukonnale tuttavaid üritusi. Erasektori kogukondlike ürituste
jätkusuutlikkus lähtub suuresti vaba turumajanduse põhimõtetest ja osalustasudest, seevastu riigi
korraldatud jätkusuutlikud kogukonnaüritused omavad sümboolset mõju.
Tugevad ja nõrgad küljed
Eesti küberturvalisuse kogukond on mitmetahuline ja kirev seltskond. Ka edaspidi tuleks kaasata
üksikisikuid ja ettevõtteid, kes ei pruugi olla teadlikud kogukondlikust lähenemisest. See tähendab, et
eraldi tähelepanu tuleks pöörata nendele, kes on kogukonnas olnud vähem esindatud – küsimus on
soolises tasakaalus, regionaalsetes erinevustes ja keelelises esindatuses. Eesti ei ole küberruumis kunagi
üksi, meid toetab ülemaailmne küberkogukond, teiste hulgas Euroopa partnerid ja panustajad
kaugematest riikidest. Eesti küberkogukond on seda tugevam, mida mitmekesisemalt ja avatumalt me
suhtleme.
Küberturvalisuse valdkonnas on spetsialiste puudu nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Seetõttu on
vaja pöörata eraldi tähelepanu kogukonna arendamisele läbi haridusalgatuste koostöös partneritega.
Teadlikkus küberhügieenist on üksnes alguspunkt – ka siin tuleks teha rohkem ksoostööd koolidega, et
juba algklassides õpiksid lapsed märkama küberruumis varitsevaid ohte. Alates põhikoolist on vaja pöörata
eraldi tähelepanu reaalainetele, arvutiteaduste ja küberturvalisuse valdkonna karjäärivõimalustele. Kutse-
ja kõrgharidus reageerib ühiskondlikele muutustele tavaliselt üsna kiiresti, kuid kübervaldkonnas näeme
vajadust senisest kiirema sekkumise järele. Laiapõhjalise küberkaitse ülesehitamiseks ning praeguse
taseme hoidmiseks on oluline tagada spetsiifiliste küberturbeoskustega noorte pealekasv ning
haridusvõimaluste süstemaatiline laiendamine valdkondades, mis võivad noortele tunduda esimese hooga
liiga keerulised, näiteks kõrgemal matemaatikal põhinev krüptograafia ja kvantarvutid. Vaja on suurendada
küberturbe alustala – turbelahendusi, sealhulgas krüptograafiat – tundvate õpilaste hulka kõrgkoolides.
Samuti tuleb lähiaastatel jõuda olukorrani, kus küberhügieeni ja -turvalisuse teadmised moodustaksid
lahutamatu osa kõikide kooliastmete õppekavadest.
Küberturvalisus karjäärimudelina on olnud väga meestekeskne valdkond. Seega tuleks spetsialistide ringi
laiendamiseks otsida olemasolevate algatuste36 kõrval uusi võimalusi, kuidas äratada tüdrukute huvi selle
valdkonna vastu, eelkõige eas, kus nad hakkavad tegema karjäärivalikuid. Ka elukestva õppe käigus
ümberõppe programmide kaudu naiste kaasamine võiks olla üks võimalikke kiireloomulisi lahendusi
kübervaldkonna tööjõupuudusele.
Küberturvalisuse tagamisel on Eesti seni toetunud eraettevõtete pakutud lahendustele ja kodumaisele
oskusteabele. Innovatsioon tekib erasektoris, toetudes investeeringutele ja teadusasutustele. Tihti jääb
innovatsioon aga riiulile, sest erinevalt ründavast riigist ei pruugi Eestis (ja Euroopas) olla piisavalt palju
platvorme, mis aitaksid uuenduslikel lahendustel jõuda katsetuse faasi või lausa turule. Vaja on rohkem
katsetamist, regulaarset ja sihipärast investeerimist haridusse ja teadusse (sh küberspetsialistide
järelkasvuks), riigipoolseid garantiisid või tuge ning eraettevõtete julgust. Seejuures on mõistlik lähtuda
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–203537
sätestatud eesmärkidest. Lisaks on riigil teaduse ja arenduse valdkonnas vaja pöörata tähelepanu
kodumaise oskusteabe arendamisele ning teadlikkuse suurendamisele, et ka uute tehnoloogiate
küberturvalisusega pikemas plaanis toime tulla.
Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda
Eesti küberkogukond on avatud ja mitmekesine.
Eesti haridussüsteem toetab pädevate küberspetsialistide järelkasvu.
Küberhügieen ja -turvalisus on lõimitud kõikide kooliastmete õppekavadesse.
Kohalik tulevikutehnoloogiaid puudutav teadmus kasvab tuntavalt, lähtudes küberturvalisuse sektori
riiklikest eesmärkidest (sätestatud TAIE arengukavas aastateks 2021–2035) ning innovatsiooni ja
ettevõtlust soosivast keskkonnast.
Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused
Tuleb soodustada rotatsiooni erinevate riigiasutuste ja -struktuuride vahel, et edendada vajaliku
kompetentsi ja heade praktikate levikut ning luua uut teadmust.
Riik peab panustama eraalgatuslikesse kogukonna üritustesse.
36 Rühmitused CyberTomorrow ja Women in IT. 37 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee)
Vaja on toetada reaalteaduste, arvutiteaduste ja küberturvalisuse valdkonna karjäärivalikute
populariseerimist, muu hulgas tüdrukute ja naiste hulgas, kaasates kogukonna liikmeid mõjuisikutena.
Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tuleb arendada digi- ja küberoskusi kõigis
haridusastmetes.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga
koostama ettepanekud, kuidas täiendada õppekavasid küberhügieeni ja -turvalisuse teemadega.
Vaja on välja töötada küberturbealased mikrokraadiprogrammid.
Vaja on luua raamistik kodumaise oskusteabe arendamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamise
kaudu ning seada strateegilised prioriteedid uuringute vallas.
Kohalikke küberturvalisuse valdkonna ettevõtteid tuleb tugevdada kogukondlike tegevuste ja keskselt
jagatava ohuteadmusega.
Mõõdikud
Haridusastmetesse on lisatud küberturvalisuse õpetus.
Küberhügieen ja -turvalisus on lõimitud kõikide kooliastmete õppekavadesse. – Jah/ei.
Vähemalt kaks Eesti kõrgkooli pakuvad küberturbealaseid mikrokraadiprogramme.
KOKKUVÕTE Eesti riiklik küberstrateegia aastateks 2024–2030 „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ on koostatud ajal, mil
globaalne julgeolekuolukord on võrreldes harjumuspärasega märgatavalt halvenenud. Sellest tulenevalt
on fookus võrreldes eelmise, aastatel 2019–2022 kehtinud küberturvalisuse strateegiaga suunatud
eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Siiski on küberturvalisuse arengut käsitletud võimalikult
komplektselt, hõlmates küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutähtsate
teenuste toimimise kindlustamisest kuni laiapindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni. Kõigis
neis valdkondades on seatud konkreetsed eesmärgid, nimetatud nende eesmärkide täitmiseks vajalikud
tegevused ning esitatud eesmärkide saavutamise ja võetavate meetmete seiret võimaldavad mõõdikud.
Strateegia kinnitamisele järgneb selle rakenduskava koostamine.
Varasema strateegiaga võrreldes võib käesoleva dokumendi arenguhüpetena käsitleda ambitsiooni
ühtlustada kehtivaid riigikaitselisi, küberturvalisust ja andmekaitset reguleerivaid õigusakte ning tagada
riigi küberturvalisuse baasteenuste eelarvevahendite piisavust pikaajalist planeerimist võimaldaval
tasemel. Riiklikust julgeolekust ja küberohupildist lähtuvalt prioriseerime elutähtsate teenuste seire
tõhustamist, toimepidevuse taseme tõstmist, tulevikukindluse ja kriisikindluse suurendamist. Need
eesmärgid saavutame infoturbealaste ja IT-teenuste korraldamiseks vajalike miinimumnõuete
kehtestamise, küberkilbi tugevdamise, küberreservi arendamise ja testimise ning tulevikutehnoloogiate
riskihindamise tulemuste rakendamise kaudu.
Riiklik küberturvalisuse juhtimine peab toetama sihtrühma vajadusi ning olema digiteenuste
turvalisemaks muutmisel läbivalt intsidente ja kriise ennetav. Esimest korda on kirja pandud selge siht
arendada küberoskusi kõigis Eesti elanikkonna vanuserühmades. Püstitatakse eesmärk täiustada keskselt
pakutavaid kaitseteenuseid, tõhustada erasektoriga tehtavat koostööd ning jätkata küberhügieeni ja -
turvalisuse alal senisest sihistatumat laiapindset ennetustööd. Kirja on pandud ka aja jooksul kinnistunud
vajadus hakata teatud määral diferentseerima küberturvalisuse seaduse subjektidele sätestatavaid
nõudeid, arvestades nende pakutavate teenuste reaalset mõju ühiskonna toimimisele.
Lisaks luuakse koostöös internetiteenuse pakkujatega senisest terviklikum ning ohtude kiiremat
ennetamist ja tõkestamist võimaldav küberruumi ohupilt. Sarnaselt eelmise küberstrateegiaga on siingi
sätestatud, et tuleb kõikehõlmavalt analüüsida küberturvalisuse riiklikku arhitektuuri ja teha vastavad
otsused hiljemalt 2027. aastaks. Otsustavalt tuleb eemale liikuda väga haavatavast taakvarast ning
keskkonnale kahjulikust, aina kuhjuvast digikeltsast. Loomulikult tuleb igapäevaselt pingutada ka selle
nimel, et Eestis loodava küberkeskkonnaga sarnane keskkond kujundataks nii Euroopa Liidus kui ka teistes
samameelsetes riikides maailmas laiemalt.
Kuna käesolev suunadokument lubab küberuumi turvalisust ja julgeolekut strateegiaperioodi lõpuks
selgelt tugevdada, saab järgmine strateegia keskenduda rohkem nendele eesmärkidele, mida ei seata
mitte riigisektorile, vaid näiteks erasektori ja iduettevõtete toetamisele nende küberturvalisuse taseme
tõstmiseks. Strateegiat uuendatakse küberohupildist ja riiklikust julgeolekuolukorrast lähtuvalt vähemalt
kord kahe aasta jooksul.
LISA 1. Strateegia rakendamisse kaasatavate asutuste ja sidusrühmade loetelu
Riigikantselei tagab küberturvalisuse integreerimise riigikaitse planeerimisdokumentidesse, on
kriisireguleerimispoliitika väljatöötamisel juhtrollis ja koordineerib asjaomaste valitsusasutuste tegevust.
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon kujundab valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku-,
riigikaitse- ja kriisireguleerimispoliitika seisukohad ning koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste
tegevust riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel.
Küberjulgeoleku nõukogu tegutseb Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juures ning kujundab asutuste
vahel koordineeritud seisukoha küberjulgeoleku küsimustes ja tagab küberturvalisuse strateegias kokku
lepitud tegevuste täitmise seire vähemalt kaks korda aastas. Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on kõik
ministeeriumid, Riigikantselei ja Prokuratuur ning Riigi Infosüsteemi Ameti, Andmekaitse Inspektsioon,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet. Riigikaitse vaadet esindab Kaitseväe kõrval Kaitseliit kui vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud ja
sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna põhiülesanne on
üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja koordineerimine nii riigisiseselt kui ka
rahvusvaheliselt, arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste
eestvedamine, kogukonna hoidmine ja küberturvalisuse valdkonna õigusloome kujundamine.
Küberturvalisusega on seotud ka ministeeriumi ülesanded digiühiskonna ja digiarengu, majandus- ja
ettevõtlustegevuse, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, piiriüleste avalike teenuste ja muu taolise
arendamisel, toetamisel ja korraldamisel.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) täidab mitmekülgseid ülesandeid riigi infosüsteemi ja küberturvalisuse
valdkonnas ning on ühtlasi riigi keskne küberasutus Euroopa Liidu võrgu- ja infosüsteemi kaitse direktiivi
(NIS) mõistes. RIA üks osa on küberturvalisuse keskus, mis arendab infoturbemeetmeid ja nõustab nende
rakendamisel, korraldab elutähtsa taristu küberturvalisust ning täidab kriisijuhtimise ülesandeid
laiaulatuslike küberintsidentide puhul, samuti tagab küberohtude ja -riskide seire, tõkestab olulise
tähtsusega küberintsidente ning analüüsib Eesti ja rahvusvahelise küberruumi arengusuundi. Lisaks pakub
RIA sideteenuse osutajatele interneti alustaristut kindlustavaid teenuseid läbi Eesti internetivõrke
ühendava internetisõlmpunkti RTIX, mis tagab võrkudevahelise liikluse ka sellises olukorras, kus ühendus
teiste riikidega on häiritud. Samuti täidab RIA Eesti küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute koordineerimisüksuse ülesandeid ning viib ellu Euroopa Liidu võimearendusprojekte.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus, mis haldab
andmeside ja ühenduvuse vallas raadiosageduste kasutamist, ka riiklikus kriisiolukorras (kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal).
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (Riigi IT Keskus ehk RIT) osutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava asutusena riigis arvutitöökoha ja serveri baastaristu teenuseid.
RIT osutab teenuseid ligikaudu 25 000-le avaliku sektori töökohale.
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
haldusalas olev mittetulunduslik sihtasutus, mis tagab riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste
institutsioonide sidealase teenindamise ning eriotstarbelise ja operatiivside. Peale selle osutab RIKS
operatiivraadiosideteenuseid ning andmekeskuste ja riigi mereside- ja telefoniteenuseid. 2022. aastal
alustas RIKS Eestis satelliitandmeside lahenduse väljatöötamise, et tagada riigi olulisimate teenuste
osutamine.
Siseministeerium tagab siseturvalisuse arengukava ja sellega seotud programmide tegevuste elluviimise
ning panustab valdkonnaüleste koostöö- ja koordinatsioonimehhanismide ning ühtse olukorrapildi
loomisse.
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT) tagab siseturvalisusega seotud
infosüsteemide halduse ja arenduse. SMIT loob ja haldab siseturvalisuse jaoks vajalikke infosüsteeme, mis
on mõeldud kasutamiseks eelkõige Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Häirekeskusele,
Sisekaitseakadeemiale ja Siseministeeriumile, aga ka näiteks Rahandusministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Maanteeametile.
Politsei- ja Piirivalveametis töötavad veebikonstaablid, kes jälgivad sotsiaalmeediat ning teevad koostööd
noorte turvalisust puudutavate organisatsioonidega. Veebikonstaablid jagavad avalikkusele teavet
internetis levivate ohtlike suundumuste kohta, mis võivad kahjustada noorte ja laste heaolu.
Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ülesanne on küberkuritegude avastamine, tõkestamine ja
menetlemine.
Kaitsepolitseiameti pädevuses on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele
muutmisele suunatud tegevuse kohta teabe kogumine ja selle töötlemine ning riigi vastu suunatud
luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine.
Kaitseministeerium koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu ja Välisluureametiga panustab küberturvalisuse
tagamisse ennekõike sõjalise kaitsega seotud tegevuste elluviimise kaudu.
Kaitseväe küberväejuhatuse põhiülesanded on operatsioonide läbiviimine küberruumis
Kaitseministeeriumi vastutusalas juhtimistoetuse korraldamiseks, küber- ja juhtimistoetuse alaste võimete
arendamise juhtimine ja koordineerimine ning küberrelvaliigi väljaõppe korraldamine.
Kaitseliidu küberkaitseüksus (KKÜ) on Eesti küberruumi kaitseks loodud vabatahtlik organiseeritud
ühendus. Selle liikmeskonda kuuluvad küberkaitse seisukohalt olulistel positsioonidel olevad spetsialistid,
IT-oskustega patriootiliselt meelestatud inimesed, sealhulgas noored, kes on valmis andma oma panuse
riigi küberkaitsesse. KKÜ teeb küberturvalisuse reservi raames tihedat koostööd RIA-ga.
Välisluureamet korraldab elektroonilist teabeturvet ehk salastatud IT-süsteemide küberkaitset ja
kontrollib selleks kehtestatud nõuete täitmist. Annab Eestit puudutavate väliste julgeolekuohtude kohta
luureinfot kogudes olulise panuse Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika kujundamisse. Ameti kogutud
luureinfo tagab vajaliku eelhoiatuse meid ohustavate sündmuste korral, moodustades seeläbi Eesti
riigikaitse eesliini.
Sihtasutus CR14 on Kaitseministeeriumi asutatud riiklik äriühing, mis põhineb enam kui kümneaastasel
küberharjutusvälja kogemusel õppuste, testimise, valideerimise ja eksperimenteerimise valdkonnas.
Ühtlasi esindab CR14 Kaitseministeeriumiga kokkulepitud ulatuses Eestit suhetes NATO
küberkaitsekoostöö keskusega (CCDCOE).
Haridus- ja Teadusministeeriumi roll küberoskuste suurendamisel on kindlasti kasvamas, kuna ühe
arenguvajadusena on toodud esile asjaolu, et haridussüsteemis tuleks küberturvalisust käsitleda
digipädevuse arendamise raames kõigil haridusastmetel. Ministeeriumi haldusalas olev Haridus- ja
Noorteamet haldab digipädevuse ja digiturvalisuse keskkonda https://digipadevus.ee/.
Justiitsministeerium kujundab õigus- ja kriminaalpoliitika abil turvalist ühiskonda. Küberturvalisuse
korraldamise valdkonnas on Justiitsministeeriumi roll tagada avaliku teabe ning andmekogude pidamise ja
andmete töötlemisega seotud õigusaktide ajakohasus.
Andmekaitse Inspektsioon on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes seisab hea
isikuandmete kaitse ja avaliku teabe kättesaadavuse eest ning on digitaalses elukorralduses turvalise
andmetöötluse kujundaja ja järelevalvaja.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) on Justiitsministeeriumi haldusalas tegutsev asutus, mis
arendab ja haldab olulisi registreid ja infosüsteeme, näiteks e-äriregistrit, e-notarit, e-kinnistusraamatut,
kohtuinfosüsteemi, kriminaalhooldusregistrit, kinnipeetavate registrit, karistusregistrit, e-toimikut ja
elektroonilist Riigi Teatajat.
Rahandusministeerium vastutab küberturvalisuse tagamisega seotud külgnevate harude
poliitikakujundamise eest (nt virtuaalvääringutega kauplemist reguleeriv õigusloome) ja tagab
finantssektori kaasatuse. Rahandusministeerium on eelarveprotsesside kaudu kaasatud kõigisse
poliitikavaldkondadesse.
Finantsinspektsioon kehtestab küberturvalisuse tagamisel konkreetselt finantssektoriga seotud eeskirju
ja õigusakte, teostab järelevalvet, edendab teabevahetust ning teeb finantssektori küberturvalisuse
meetmete ühtlustamiseks koostööd rahvusvaheliste partneritega.
Eesti Pank teeb tihedat koostööd Finantsinspektsiooniga, koordineerides tegevust ka Euroopa
Keskpangaga, millest lähtuvad euroalaülesed suunised mõjutavad Eesti finantsasutuste küberturvalisuse
nõudeid ja standardeid.
Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (RmIT) pakub IT-teenuseid Rahandusministeeriumile,
Rahapesu Andmebüroole, Maksu- ja Tolliametile, Statistikaametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Riigi
Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele. Peale selle on tema portfellis eri valitsusasutuste
välisveebid, millele pakutakse pilvetehnoloogial põhineva valitsusportaali platvormil majutus- ja
haldusteenuseid.
Välisministeerium on Eesti digi- ja küberdiplomaatia eestvedaja ja välispoliitika kujundaja. Ministeerium
koordineerib Eesti rahvusvahelist tegevust kübervaldkonnas ning vastutab arenguabi koostöö
koordineerimise eest.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Küberturvalisuse strateegia 2024-2030 | 08.07.2024 | 1 | 1.1-11/3171-1 | Sissetulev kiri | ram | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine | 27.09.2021 | 1016 | 1.1-11/6696-1 | Sissetulev kiri | ram | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |