Üldkäskkiri

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori üldkäskkirja

07.11.2024 nr 1.1-1/176

„Lepingute menetlemise korra kinnitamine“ lisa

LEPINGUTE MENETLEMISE KORD

I Üldsätted ja mõisted

1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi amet) lepingute menetlemise kord (edaspidi kord)

kehtestab ametis lepingute vormistamise, registreerimise, kooskõlastamise, sõlmimise (sh

allkirjastamise), muutmise, täitmise ja lõpetamise tingimused, arvestades korra punktides

1.1–1.9 nimetatud erisusi.

1.1. Hanke- ja raamlepingute sõlmimine, sealhulgas väikeostu lepingud, täitmine ja täitmise

üle järelevalve teostamine on reguleeritud hankekorras, v.a üürilepingud, töölepingud,

õigusabilepingud ja füüsilise isikuga sõlmitavad teenuslepingud.

1.2. Lepingutes, mis puudutavad ameti esindamist vaidlustus-, vaidlus- või

kohtumenetluses, lähtutakse käesolevast korrast koos kohtuasjade menetlemise korraga

haldus- ja tsiviilasjades toodud erisustega.

1.3. Lepingutes, mis puudutavad riigivara (sh konfiskeeritud vara) kasutusse andmist, tasuta

üleandmist või võõrandamist, lähtutakse käesolevast korrast koos riigivara haldamise ja

arvestamise korras ning konfiskeeritud vara menetlemise korras toodud erisustega.

1.4. Lepingutes, mis puudutavad merepääste- ja ennetustööl osalevatele

mittetulundusühingutele ametile kuuluva vara võõrandamist, merepäästetehnika

remondi- ja hooldus kulude hüvitamist ning tegevustoetuste määramist, lähtutakse

käesolevast korrast koos merepääste- ja ennetustööl osalevatele

mittetulundusühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning muud tööde

korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korras toodud

erisustega.

1.5. Lepingutes, mis puudutavad kriminaalasjas konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara

võõrandamist, lähtutakse käesolevast korrast koos arestitud vara hindamise ja

võõrandamise korras toodud erisustega.

1.6. Lepingutes, mis puudutavad asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeeritud vara

ning leidude hoiule andmist, lähtutakse käesolevast korrast koos asitõendite, teiste

äravõetud esemete ja konfiskeeritud vara käitlemise korras toodud erisustega.

1.7. Andmetöötluslepingutes, mis puudutavad andmevahetust ameti väliste osapooltega,

lähtutakse käesolevast korrast koos muudes kohalduvates õigusaktides toodud

erisustega, mis reguleerivad nõudeid andmetöötlusele.

1.8. Riigisaladusega seotud eelarvest (eelarveklassifikaator 600) rahastatavate lepingute

sõlmimine on reguleeritud riigisaladusega seotud eelarve vahenditest rahastatavate

majandustehingute ja dokumentide menetlemise ning lepingute sõlmimise korras.

1.9. Ametkondliku välislepingu, rakenduskokkuleppe ning välisvahenditest ja

arengukoostöö vahenditest rahastamisega seotud partnerluslepingu ja toetuslepingu

sõlmimine on reguleeritud välissuhtlemise korras.

2. Teenistujal on kohustus järgida korruptsioonivastases seaduses sätestatud

toimingupiiranguid, millest tulenevalt on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui:

2.1. otsus või toiming tehakse teenistuja enda või temaga seotud isiku suhtes;

2.2. teenistuja on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust

huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

2.3. teenistuja on teadlik korruptsiooniohust.

3. Korras kasutatavad mõisted:

3.1. autorileping - litsentsileping, mille esemeks on autori (füüsiline isik) või tema

õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks;

3.2. DHS – dokumendihaldussüsteem, milles registreeritakse ametiga seotud lepingud ja

lepingutega seotud muud dokumendid;

3.3. isikuandmed – igasugune teave või teabe kombinatsioon füüsilise isiku kohta, millega

saab teda otseselt või kaudselt tuvastada;

3.4. kinnisasja leping – leping, mille esemeks on kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega

seotud õiguste omandamine või kasutamine, sõltumata lepingu liigist;

3.5. konfidentsiaalsusleping – leping, mille eesmärgiks on sätestada poolte õigused ja

kohustused ühe isiku poolt teisele isikule konfidentsiaalse teabe avaldamisel;

3.6. konfidentsiaalsusdeklaratsioon – ühepoolselt allkirjastatav kinnituskiri (nt riigihankes,

sh väikeostudes), millega ameti väline isik kinnitab konfidentsiaalsuskohustuse

täitmist ja mis asendab konfidentsiaalsuslepingut;

3.7. koostöökokkulepe – leping, mille raames lepivad lepingupooled kokku ühises

tegutsemises, mis võib toimuda nii tasu eest kui tasuta (nt kulutuste hüvitamine üritusel

osalemise eest);

3.8. leping – kokkulepe, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad

midagi tegema või tegemata jätma. Lepingud jagunevad varalisi kohustusi

sisaldavateks lepinguteks ja otseseid varalisi kohustusi mittesisaldavateks lepinguteks;

3.9. lepingu haldaja – lepingu sõlmimiseks või muutmiseks või lõpetamiseks lähteülesande

esitanud struktuuriüksuse või grupi juht või vastavat volitust omav teenistuja või

teenuse omanik;

3.10. lepingu täitmise eest vastutav isik – lepingu haldaja määratud teenistuja, kes korraldab

ameti lepingujärgsete kohustuste täitmise ja jälgib teise lepingupoole kohustuste

täitmist;

3.11. litsentsileping – leping, millega litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse teostada

intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses;

3.12. lähteülesanne – lepingu haldaja või tema määratud teenistuja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis esitatud taotlus lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või

lõpetamiseks;

3.13. otseseid varalisi kohustusi mittesisaldav leping – kokkulepe, millega ei kaasne ametile

otseseid rahalisi või rahaliselt mõõdetavaid kohustusi ameti eelarvevahendite arvelt;

3.14. RKAS leping – Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja ameti vahel sõlmitavad lepingud;

3.15. teenistuja – ameti töötaja või ametnik;

3.16. toetusleping – leping, mille esemeks on anda toetuse saajale sihtotstarbelist toetust

lepingus nimetatud eesmärgi saavutamiseks;

3.17. varalisi kohustusi sisaldav leping – kokkulepe, millega kaasnevad rahalised või

rahaliselt mõõdetavad kohustused või ametile kuuluva otsese varalise kohustuse

täitmise nõudeõigus;

3.18. õigusabileping – leping, mille esemeks on ameti esindamine advokaadi poolt

vaidlustes, sh vaidlustus-, vaidlus- või kohtumenetluses või ametiasutuses ja

esindamisega seotud õigusnõustamine või notariaalse dokumendi

tõestamistoiminguga seotud teenus.

II Lepingute vorminõue, ettevalmistamine, säilitamine ja arhiveerimine

4. Lepingu sisu- ja vorminõuded:

4.1. leping peab sisaldama lepingupoolte olulisi õigusi ja kohustusi lepingu täitmisel ning

teisi lepingu täitmiseks olulisi tingimusi, sh reguleerima lepingu mittenõuetekohasest

täitmisest või täitmata jätmisest tulenevaid võimalikke õiguslikke tagajärgi;

4.2. üldjuhul peab lepingus olema määratud lepingu täitmise eest vastutav isik;

4.3. kõik korras reguleeritud lepingud sõlmitakse kirjalikus vormis kui korras ei ole

sätestatud teisiti.

5. Lepingu ettevalmistamisel tuleb:

5.1. kontrollida teise lepingupoole usaldusväärsust ja muid lepingu sõlmimisel tähtsust

omavaid asjaolusid (litsentside olemasolu, maksuvõlgnevuse puudumine,

esindusõiguse olemasolu jms);

5.2. pidada lepingu sõlmimiseks teise lepingupoolega vajadusel lepingutingimuste

täpsustamiseks läbirääkimisi, kaasates läbirääkimistesse vajadusel lepingu haldaja;

5.3. tegutseda teenistujale antud volituste piires;

5.4. rahaliste vahendite kasutamisel jääda selleks kinnitatud eelarvete piiridesse;

5.5. tagada läbipaistvus, kontrollitavus ning kooskõla õigusaktide ja ameti

sisedokumentidega;

5.6. prefektuuri piirkonda jäävate eriettevalmistuseks ja ameti teenistujate muudeks

treeninguteks vajalike kinnisasja kasutuslepingutes ning punktis 9.6 nimetatud

lepingutes võtta aluseks hanke- ja lepingutalituse (edaspidi HLT) ettevalmistatud

lepingu tüüpvorm, mis on kättesaadav siseveebis.

6. Lepingu sõlmimise algatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise kohta sätestatut

kohaldatakse ka lepingu muutmisele ja lõpetamisele korras sätestatud erisustega.

7. Lepingu koostamise, kooskõlastamise, allkirjastamise, registreerimise ja paberkandjal

allkirjastatud lepingu säilitamise korraldab korra punktis 9 nimetatud struktuuriüksus.

8. Lepingute ja nendega seotud dokumentide arhiveerimisel lähtutakse

ameti dokumendihalduskorrast ja muudest ametis kehtivatest arhiveerimise juhistest.

III Lepingu sõlmimise korraldamine

9. Lepingute sõlmimist korraldavad järgmised struktuuriüksused:

9.1. töölepingud, tasulised praktikalepingud, koolituskulude hüvitamise kokkulepped,

tööalase koolituse kokkulepped, füüsilise isikuga sõlmitavad käsundus-, töövõtu- ja

litsentsilepingud – personalibüroo;

9.2. kommunikatsioonibüroo tööd puudutavad füüsilise isikuga sõlmitavad käsundus-,

töövõtu- ja litsentsilepingud – kommunikatsioonibüroo;

9.3. õigusabilepingud, mille sõlmimiseks ei korraldata riigihanget, kompromissilepingud,

kohtumenetluse raames sõlmitavad kokkulepped ning nende õiguslike vaidluste, mille

lahendamise korraldamine on antud ülesandeks õigusbüroole, lahendamiseks

sõlmitavad kokkulepped – õigusbüroo;

9.4. prefektuuri piirkonda jäävate eriettevalmistuseks ja ameti teenistujate muudeks

treeninguteks vajalike kinnisasja kasutuslepingud, prefektuuri põhitegevusega seotud

projekti rahastamislepingud ning muud prefektuuri põhitegevusega seotud otseseid

varalisi kohustusi mittesisaldavad lepingud – prefektuuri struktuuriüksus, kelle

tegevusvaldkonda või piirkonda leping puudutab;

9.5. lepingud, sh taotlejalt nõustumise saamise vormis sõlmitud lepingud, mis puudutavad

merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele ametile kuuluva vara

võõrandamist, merepäästetehnika remondi- ja hoolduskulude hüvitamist ja toetuste

määramist (korra punktis 1.4 nimetatud lepingud) – valmisoleku ja reageerimise

büroo;

9.6. lepingud, mis puudutavad riigivara tasuta üleandmist või võõrandamist, kriminaalasjas

konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara võõrandamist, v.a korra punktis 1.4

nimetatud lepingud – logistikabüroo;

9.7. andmetöötluslepingud, mis puudutavad juurdepääsu ameti infosüsteemidele või

isikuandmete töötlemist (v.a riigihankega seotud isikuandmete töötlust puudutavad

lepingud) – infoturbetalitus;

9.8. ametkondlikud välislepingud, rakenduskokkulepped ning välisvahenditest ja

arengukoostöö vahenditest rahastamisega seotud partnerluslepingud ja toetuslepingud,

kui välissuhtlemise korras pole sätestatud teisiti – rahvusvahelise koostöö büroo;

9.9. üürilepingud (v.a RKAS lepingud), kinnisasja või hoone osa tasuta või tasu eest

kasutamise lepingud, hoiulepingud, riigihankega seotud isikuandmete töötlust

puudutavad lepingud ning nende täitmisest tulenevate õiguslike vaidluste

lahendamiseks sõlmitavad kokkulepped (v.a korra punktis 9.3 nimetatud juhtudel) või

juhul kui korra punktis 9.6 nimetatud lepingu tüüpvorm ei ole eritingimuste või muude

asjaolude tõttu kasutatav – HLT;

9.10. RKAS lepingud – logistikabüroo kinnisvaragrupp;

9.11. lepingupartneri keskkonnas (nt veebikeskkond vm infosüsteem) sõlmitavad lepingud

(nt Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse IKT teenuste

üldtingimustega nõustumine vm) - struktuuriüksus, kelle tegevusvaldkonda leping

puudutab;

9.12. otseseid varalisi kohustusi mittesisaldavate lepingute (praktikalepingud,

konfidentsiaalsuslepingud, konfidentsiaalsusdeklaratsioonid, koostöökokkulepped

jms) ja korra punktides 9.1-9.11 loetlemata varalisi kohustusi sisaldavad lepingud -

struktuuriüksus, kelle tegevusvaldkonda leping puudutab. Korras nimetamata varalisi

kohustusi sisaldava lepingu ettevalmistamisel on struktuuriüksus kohustatud kaasama

HLT, kes koostab lepingu projekti, kui lepingu teksti ei ole ette antud. Kui lepingu

tekst on ette antud, siis HLT kinnitab lepingu juriidilise korrektsuse.

10. Kui ettevalmistatava lepingu ese puudutab mitme struktuuriüksuse tegevusvaldkonda,

määrab vajadusel nende struktuuriüksuste hulgast lepingut ettevalmistava struktuuriüksuse

peadirektori asetäitja või prefektuuris prefekt.

11. Lepingu sõlmimise algatab lepingu haldaja või tema määratud isik. Kui lepingu haldaja ei

ole korra punktides 9 nimetatud struktuuriüksuse teenistuja, esitab ta üldjuhul DHSi kaudu

korra punktides 9 nimetatud pädevale struktuuriüksusele vastava lähteülesande ja

võimalusel lepingu projekti, lisades vajadusel asjassepuutuvad materjalid. Kui lähteülesande

algatajaks ei ole lepingu haldaja peab lähteülesanne olema eelnevalt kooskõlastatud lepingu

haldajaga.

12. HLT lepingute grupi juhile esitatavas lepingu sõlmimise lähteülesandes esitatakse järgmised

andmed:

12.1. andmed teise lepingupoole kohta;

12.2. lepingu eseme kirjeldus;

12.3. lepingu maksumus;

12.4. lepingu täitmise tähtpäev või ajavahemik;

12.5. lepingu täitmise koht;

12.6. lepingu kontaktisiku ja lepingu täitmise eest vastutava isiku andmed;

12.7. lepingu teise poolega eelnevalt läbiräägitud tingimused;

12.8. muud lepingu projekti koostamiseks olulised tingimused (nt nõuded õigusaktidest,

isikuandmete töötlust puudutav teave, välisrahastusega seotud tingimused või

välislepetest tulenevad kohustused).

13. Asitõendite, teiste äravõetud esemete ja konfiskeeritud vara käitlemise korras nimetatud

hoiulepingu sõlmimiseks esitab süüteoasja menetleja DHSi kaudu HLT lepingute grupi

juhile lähteülesande korra punktides 12.1, 12.2, 12.4, 12.6 ja 12.8 nimetatud andmetega.

14. HLT lepingute grupi juhile esitatavas lepingu muutmise lähteülesandes esitatakse järgmised

andmed:

14.1. viited muutmist vajavatele lepingupunktidele;

14.2. muutmise sisuline põhjendus.

15. Lähteülesanne esitatakse DHSi kaudu, sidudes selle asjassepuutuvate dokumentidega

(leping, otsus jms). Lähteülesande esitamisega kinnitab lepingu haldaja, et lepingu

sõlmimine on vajalik ja õiguspärane ning lepingu täitmiseks vajalikud rahalised vahendid

on olemas või planeeritud. Kui lähteülesande algatajaks ei ole lepingu haldaja peab

lähteülesanne olema eelnevalt kooskõlastatud lepingu haldajaga.

IV Lepingu ja lepinguga seotud dokumentide kooskõlastamine

16. Leping kooskõlastatakse DHS-is, millele võib eelneda eelkooskõlastamine e-posti

vahendusel. Eelkooskõlastus ei asenda DHS-is antavat kooskõlastust.

17. Lepingu kooskõlastamise tähtaeg peab olema vähemalt kolm tööpäeva. Kooskõlastajal on

õigus vajadusel taotleda tähtaja pikendamist.

18. Lepingu kooskõlastavad esmalt lepingu täitmise eest vastutav isik ja lepingu haldaja.

Seejärel edastatakse leping vajadusel kooskõlastamiseks struktuuriüksuse juhile ja

teenistujale, kelle tegevusvaldkonda leping puudutab, ja vajadusel korra punktides 19−24

nimetatud teenistujatele.

19. Korra punktis 9.1 nimetatud lepingu kooskõlastab personalibüroo juht või tema määratud

teenistuja.

20. Otseseid varalisi kohustusi mittesisaldava lepingu (v.a naabrivalve leping, praktikaleping,

punktis 9.4 nimetatud leping ning leping, mille koostamisel kasutatakse õigusbüroo

heakskiidetud lepingu näidist) kooskõlastab õigusbüroo juht või tema määratud teenistuja.

21. Asitõendite, teiste äravõetud esemete ja konfiskeeritud vara käitlemise korras nimetatud

hoiulepingu kooskõlastab menetleja või menetleja äraolekul tema vahetu juht, lepingu

haldaja ning lepingu täitmise eest vastutav isik.

22. Andmetöötluslepingu, milles reguleeritakse andmetöötlust ameti ja välise osapoole vahel,

kooskõlastavad infosüsteemi omanik ja/või tema volitatud isik, lepingu täitmise eest

vastutav isik, andmekaitsespetsialist ja infoturbetalituse juht.

23. Lepingu, milles reguleeritakse isikuandmete töötlemist kooskõlastavad

andmekaitsespetsialist ja infoturbetalituse juht.

24. RKAS lepingu ja korra punktides 9.1-9.11 nimetamata varalisi kohustusi sisaldava lepingu

kooskõlastab HLT lepingute grupi juhi määratud jurist.

25. Kui kooskõlastaja ei kooskõlasta lepingut, märgib ta vastava põhjuse DHS-is. Märkustega

arvestamisel viib lepingu eest vastutav struktuuriüksus sisse vajalikud muudatused, räägib

vajadusel läbi teise lepingupoolega ning seejärel edastab lepingu uue versiooni

kooskõlastamata jätnud isikule uuesti kooskõlastamiseks. Kui märkustega arvestamise

korral muudetakse sisuliselt eelnevalt antud kooskõlastuste aluseks olevaid asjaolusid,

kooskõlastatakse dokument vastavate isikutega uuesti.

V Lepingu ja lepinguga seotud dokumentide allkirjastamine

26. Kui õigusaktides või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, on lepingute (sh nende

muutmise ja lõpetamise) allkirjastamise õigus peadirektoril või peadirektori volitatud

teenistujal.

27. Korras nimetatud lepingud allkirjastab lähteülesande esitanud teenistuja struktuuriüksuse

juht, kui korras ei ole sätestatud teisiti.

28. Peadirektori asetäitja arenduse alal allkirjastab alljärgnevad lepingud:

28.1. politsei ja piirivalve seaduse §-des 10811 ja 10814 nimetatud lepingud merepäästetöö ja

ennetustöö tegemiseks;

28.2. toetuslepingud (v.a punktis 38 nimetatud lepingud), millega eraldatakse toetuse saajale

riigieelarvelisi vahendeid toetuslepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks;

28.3. ameti teadus- ja arendustegevuse stipendiumi saajaga sõlmitavad lepingud.

29. Peadirektori asetäitja varade alal allkirjastab alljärgnevad lepingud:

29.1. füüsilise või juriidilise isikuga sõlmitavad litsentsilepingud ja autorilepingud;

29.2. tööalase koolituse või koolituskulude hüvitamise kokkulepped (v.a korra punktis 36.3

nimetatud lepingud);

29.3. üürilepingud, mis sõlmitakse tuginedes riigivara seaduse § 91 lõikele 1;

29.4. isikuandmete töötlemise lepingud volitatud töötlejatega;

29.5. RKAS lepingud, mis ei ole üürilepingud;

29.6. kinnisasja kasutamise lepingud (v.a punktis 35.2 nimetatud riigivara lepingud),

millega kaasnevad ametile rahalised kohustused.

30. Koostöökokkulepped, mis ei sisalda otseseid varalisi kohustusi (v.a korra punktis 36.1

nimetatud leping) allkirjastab peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on vastav

struktuuriüksus, kelle tegevusvaldkonda lepingu ese puudutab.

31. Füüsilise isikuga sõlmitavad käsundus- ja töövõtulepingud (v.a korra punktis 36.4 nimetatud

lepingud) allkirjastab peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on lähteülesande esitanud

struktuuriüksus.

32. Praktikalepingud ja nendega seotud konfidentsiaalsuslepingud (v.a korra punktides 33 ja

36.2 nimetatud lepingud) allkirjastab koolitus- ja arendustalituse värbamisega tegelev

personalispetsialist või värbamise teenuse omanik või muu personalibüroo juhi volitatud

isik.

33. Välisriigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitavad praktikalepingud ja

nendega seotud konfidentsiaalsuslepingud allkirjastab koolitus- ja arendustalituse

politseiharidusega tegelev arendusekspert või personalispetsialist.

34. Korra punktis 9.3 nimetatud kokkulepped ja õigusabilepingud allkirjastab õigusbüroo juht.

35. Logistikabüroo juht allkirjastab alljärgnevad lepingud või avaldused:

35.1. asitõendite, teiste äravõetud esemete ja konfiskeeritud vara käitlemise korras

nimetatud hoiulepingud;

35.2. riigivara üleandmise, võõrandamise või kasutusse andmise või kasutusse võtmise

lepingud (sh tasuta lepingud) või aktid, kui riigivaraga seotud toimingut puudutavas

käskkirjas ei ole antud teistsugust volitust ja kirjaliku lepingu sõlmimine on

kohustuslik;

35.3. konfiskeeritud vara võõrandamislepingud;

35.4. arestitud vara võõrandamislepingud;

35.5. üürilepingud ja muud kasutuslepingud (sh hoone või selle osa tasuta või tasu eest

kasutamise lepingud), mis sõlmitakse tuginedes riigivara seaduse § 91 lõikele 3;

35.6. kinnisasja tasuta kasutamise lepingud;

35.7. kinnisasja kasutamise lepingu kohta tehtud märkuse kinnistusraamatusse kandmise,

muutmise ja kinnistusraamatust kustutamise avaldused.

36. Prefekt allkirjastab alljärgnevad lepingud:

36.1. prefektuuri tegevust puudutavad koostöökokkulepped (sh naabrivalvelepingud), mis

ei sisalda otseseid varalisi kohustusi;

36.2. prefektuuri põhitegevusega seotud praktikalepingud ja nendega seotud

konfidentsiaalsuslepingud;

36.3. prefektuuri teenistujatega sõlmitavad koolituskulude hüvitamise kokkulepped;

36.4. füüsiliste isikutega sõlmitavad käsundus- ja töövõtulepingud, mis on seotud

prefektuuri põhitegevusega;

36.5. prefektuuri põhitegevusega seotud projektide rahastamislepingud;

36.6. prefektuuri põhitegevusega seotud muud otseseid varalisi kohustusi mittesisaldavad

lepingud.

37. Prefektil on õigus volitada käskkirja või korraldusega prefektuuri teenistujat allkirjastama

punktis 36.1 nimetatud lepinguid, mis puudutavad prefektuuri territoriaalse struktuuriüksuse

tegevust.

38. Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele toetust eraldavad lepingud

allkirjastab valmisoleku ja reageerimise büroo juht.

39. Korra punktis 9.11 nimetatud lepingud loetakse sõlmituks lepingu haldaja määratud

infosüsteemi peakasutaja antud kinnitusega või poolte kokkuleppel sõlmitakse leping

kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis sõlmitava lepingu allkirjastab infosüsteemi peakasutaja.

40. Konfidentsiaalsusdeklaratsioon loetakse sõlmituks kui ameti teenistuja on tehtud ettepanek

ameti välisele isikule nimetatud dokumendi allkirjastamiseks ja ameti väline isik on sellega

nõustunud ning edastanud allkirjastatud dokumendi ametile.

41. Lepingu täitmisega seotud pretensioonid allkirjastab lepingu täitmise eest vastutav isik ja

lepingu rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kohaldamisega seotud dokumendid

allkirjastab lepingu allkirjastanud teenistuja või vastavat lepingut allkirjastama volitatud

teenistuja.

VI Lepingu haldaja ja lepingu täitmise eest vastutava isiku kohustused

42. Lepingu haldaja:

42.1. kontrollib enne lähteülesande esitamist lepingu täitmiseks vajalike rahaliste vahendite

olemasolu ja hindab lepingu sõlmimise otstarbekust;

42.2. tagab lähteülesande õigsuse ja ameti huvidele vastavuse;

42.3. peab enne lähteülesande esitamist saama lähteülesande täitmiseks vajalikud load ja

kooskõlastused;

42.4. peab lepingu sõlmimise, muutmise ning lõpetamise vajadust hinnates võtma arvesse

ka teisi lepinguid, mis on seotud lähteülesandes esitatud taotluse eseme ja/või

eesmärgiga;

42.5. jälgib lepingu otstarbekust ning vajadusel esitab korra punktis 9 nimetatud

struktuuriüksusele lähteülesande selle muutmiseks või lõpetamiseks;

42.6. korraldab pärast kinnisvaraga seotud lepingu vajalike andmete sisestamise riigi

kinnisvararegistrisse.

43. Lepingu täitmise eest vastutav isik:

43.1. korraldab vajadusel enne lepingu allkirjastamist lepingu teisele lepingu poolele

edastamise, kui lepingu valmistab ette amet;

43.2. korraldab lepingu registreerimise DHS-is (v.a korra punktis 9.9 nimetatud lepingud);

43.3. vajadusel tagab lepingupartnerile antud varade (dokumendid, tehnilised vahendid vm)

ametile tagastamise, registreeringute eemaldamise ja ligipääsude lõpetamise;

43.4. korraldab ameti lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase ja õiguspärase täitmise;

43.5. kontrollib ametile üleantava lepingu eseme vastavust kokkulepitud tingimustele;

43.6. kontrollib lepingu eseme vastuvõtmisel, et lepingu ese vastab lepingus kokkulepitule,

lepingu esemel on kaasas selle juurde kuuluv tehniline ja muu lepingu eseme

kasutamiseks ja haldamiseks vajalik dokumentatsioon;

43.7. lepingu eseme mittevastavusel lepingule fikseerib lepingu eseme puudused, kas

üleandmise-vastuvõtmise aktis või eraldi dokumendina ning esitab lepingus sätestatud

korras ja tähtaja jooksul teisele lepingupoolele pretensiooni ning korraldab puudustega

akti ja pretensiooni registreerimise DHS-is;

43.8. kontrollib esitatud arve vastavust lepingule ja õigusaktidele;

43.9. allkirjastab lepingu alusel üleandmise-vastuvõtmise akti, saatelehe või muu lepingu

eseme vastuvõtmisega seotud dokumendi ja korraldab selle registreerimise DHSis;

43.10. kui pretensioonile ei järgne lepingu täitmise eest vastutava isiku määratud tähtaja

jooksul lepingukohast täitmist, edastab esitatud pretensiooni DHSi kaudu punktis 9

nimetatud struktuuriüksusele nõude esitamiseks, lisades vajadusel rikkumisega

seotud asjaolude kirjelduse, taotletava õiguskaitsevahendi jms;

43.11. jälgib teise lepingupoole poolset kohustuste täitmist ning korraldab lepingujärgsete

kohustuste rikkumise korral pretensioonide fikseerimise ja vajadusel

õiguskaitsevahendite kohaldamise;

43.12. pöördub lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks, lepingu tõlgendamise vajaduse

või muude lepingu täitmisega seotud õiguslike küsimuste tekkimisel vastavasisulise

hinnangu saamiseks punktis 9 nimetatud struktuuriüksuse poole;

43.13. teavitab viivitamata õiguskaitsevahendi kohaldamiseks lepingu sõlmimise

korraldanud punktis 9 nimetatud struktuuriüksuse teenistujat või korra punktis 9.12

nimetatud varalisi kohustusi sisaldava lepingu puhul HLT lepingute grupi juhti, kes

koostöös lepingu haldajaga koostab teisele lepingupoolele kirjaliku teate

õiguskaitsevahendi kohaldamise kohta;

43.14. registreerib DHS-is ja lisab seostesse kõik lepinguga seotud teated ja muud õiguslike

tagajärgedega dokumendid ning edastab need vajadusel teadmiseks korra punktis 9

nimetatud struktuuriüksusele;

43.15. märgib lepingu lõppedes talle täitmiseks edastatud tööülesande DHS-is teostatuks ja

muudab DHS-is lepingu redaktsiooni kehtivust, märkides lepingu lõppenuks.

44. Lepingu täitmise eest vastutava isiku muutumisest teavitab lepingu haldaja või lepingu

täitmise eest vastutav isik teist lepingupoolt ning lisab info DHS-is lepingu juurde kas

seosena või taustainfo failidesse.

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 07.11.2024 nr 1.1-1/176

Lepingute menetlemise korra kinnitamine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lg 1 punkti

10 ja lõike 2 alusel:

1. Kinnitan lepingute menetlemise korra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 10.06.2022 käskkirja nr 1.1-1/55 „Lepingute menetlemise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

4. Infohaldustalitusel edastada käskkiri teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti isikkoosseisule

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Hallas

peadirektori asetäitja arenduse alal

peadirektori ülesannetes

Inga Savendi, 6193061, [email protected]