Üldkäskkiri

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori üldkäskkirja

10.06.2022 nr 1.1-1/55

„Lepingute menetlemise korra kinnitamine“ lisa

LEPINGUTE MENETLEMISE KORD

I. Üldsätted ja mõisted

1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi amet) lepingute menetlemise kord (edaspidi kord) kehtestab ametis lepingute vormistamise, registreerimise, kooskõlastamise, sõlmimise (sh

allkirjastamise), muutmise, täitmise ja lõpetamise tingimused (võttes arvesse korra punktides 1.1 – 1.9 nimetatud erisusi).

1.1. Hanke- ja raamlepingute sõlmimine, sealhulgas väikeostu lepingud, täitmine ja täitmise üle järelevalve teostamine on reguleeritud peadirektori käskkirjaga kinnita tud

hankekorras, välja arvatud üürilepingud, töölepingud, õigusabilepingud ja füüsil ise isikuga sõlmitavad teenuslepingud.

1.2. Lepingutes, mis puudutavad ameti esindamist vaidlustus-, vaidlus- või kohtumenetluses, lähtutakse käesolevast korrast koos kohtuasjade menetlemise korraga haldus- ja tsiviilasjades toodud erisustega.

1.3. Lepingutes, mis puudutavad riigivara (sh konfiskeeritud vara) kasutusse andmist, tasuta

üleandmist või võõrandamist, lähtutakse käesolevast korrast koos peadirektori käskkirjaga kinnitatud vara haldamise ja arvestamise korras ning konfiskeeritud vara menetlemise korras toodud erisustega.

1.4. Lepingutes, mis puudutavad merepääste- ja ennetustööl osalevatele

mittetulundusühingutele ametile kuuluva vara võõrandamist, merepäästetehnika remondi- ja hooldus kulude hüvitamist ning tegevustoetuste määramist, lähtutakse käesolevast korrast koos merepääste- ja ennetustööl osalevatele

mittetulundusühingutele ameti vara võõrandamise, merepäästetehnika remondi- ja hoolduskulude hüvitamise ning tegevustoetuste määramise korras toodud erisustega.

1.5. Lepingutes, mis puudutavad kriminaalasjas konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara

võõrandamist, lähtutakse käesolevast korrast koos peadirektori käskkirjaga kinnita tud

arestitud vara hindamise ja võõrandamise korras toodud erisustega.

1.6. Lepingutes, mis puudutavad asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeeritud vara ning leidude hoiule andmist, lähtutakse käesolevast korrast koos peadirektori käskkirjaga kinnitatud asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeeritud vara ning

leidude käitlemise korras toodud erisustega.

1.7. Lepingutes, mis puudutavad andmevahetust, lähtutakse käesolevast korrast koos IKT varade turbe ja halduse korras toodud erisustega.

1.8. Riigisaladusega seotud eelarvest (eelarveklassifikaator 600) rahastatavate lepingute sõlmimine on reguleeritud peadirektori käskkirjaga kinnitatud riigisaladusega seotud

eelarve vahenditest rahastatavate majandustehingute ja dokumentide menetlemise ning

lepingute sõlmimise korras.

1.9. Ametkondliku välislepingu, rakenduskokkuleppe ning välisvahenditest ja arengukoostöö vahenditest rahastamisega seotud partnerluslepingu ja toetuslep ingu sõlmimine on reguleeritud peadirektori käskkirjaga kinnitatud välissuhtlemise korras.

2. Teenistujal on kohustus järgida korruptsioonivastases seaduses sätestatud

toimingupiiranguid, millest tulenevalt on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 2.1. otsus või toiming tehakse teenistuja enda või temaga seotud isiku suhtes; 2.2. teenistuja on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust

huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 2.3. teenistuja on teadlik korruptsiooniohust.

3. Korras kasutatavad mõisted:

3.1. autorileping - litsentsileping, mille esemeks on autori (füüsiline isik) või tema

õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks; 3.2. DHS – dokumendihaldussüsteem, milles registreeritakse ametiga seotud lepingud ja

lepingutega seotud muud dokumendid; 3.3. isikuandmed – igasugune informatsioon füüsilise isiku kohta, mille alusel on võimalik

tuvastada konkreetset füüsilist isikut. Isikuandmeteks on ka andmete kombinatsioonid,

mis tulemina võivad viia tuvastatava füüsilise isikuni; 3.4. kinnisasja leping – leping, mille esemeks on kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega

seotud õiguste omandamine või kasutamine, sõltumata lepingu liigist; 3.5. konfidentsiaalsusleping – leping, mille eesmärgiks on sätestada poolte õigused ja

kohustused ühe isiku poolt teisele isikule konfidentsiaalse teabe avaldamisel;

3.6. koostöökokkulepe – leping, mille raames lepivad lepingupooled kokku ühises tegutsemises, mis võib toimuda nii tasu eest kui tasuta (nt kulutuste hüvitamine ürituse l

osalemise eest); 3.7. leping – kokkulepe, millega lepingupool kohustub või lepingupoo led kohustuvad

midagi tegema või tegemata jätma. Lepingud jagunevad varalisi kohustusi

sisaldavateks lepinguteks ja mittevaralisi kohustusi sisaldavateks lepinguteks; 3.8. lepingu haldaja – lepingu sõlmimiseks või muutmiseks või lõpetamiseks lähteülesande

esitanud struktuuriüksuse või grupi juht või vastavat volitust omav teenistuja või teenuse omanik;

3.9. lepingu täitmise eest vastutav isik – lepingu haldaja määratud teenistuja, kes korraldab

ameti lepingujärgsete kohustuste täitmise ja jälgib teise lepingupoole kohustuste täitmist;

3.10. litsentsileping – leping, millega litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses;

3.11. lähteülesanne – lepingu haldaja või tema poolt määratud teenistuja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotlus lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;

3.12. otseseid varalisi kohustusi mittesisaldav leping – kokkulepe, millega ei kaasne ametile otseseid rahalisi või rahaliselt mõõdetavaid kohustusi;

3.13. sihtfinantseerimisleping – leping, mis sõlmitakse isikuga, kellega lepingu sõlmimise

kohustus tuleneb ametile õigusaktist või halduslepingust; 3.14. teenistuja – ameti töötaja või ametnik;

3.15. toetusleping – leping, mille esemeks on anda toetuse saajale sihtotstarbelist toetust

lepingus nimetatud eesmärgi saavutamiseks; 3.16. varalisi kohustusi sisaldav leping – kokkulepe, millega kaasnevad rahalised või

rahaliselt mõõdetavad kohustused või ametile kuuluva otsese varalise kohustuse täitmise nõudeõigus;

3.17. õigusabileping – leping, mille esemeks on ameti esindamine advokaadi poolt

vaidlustes, sh vaidlustus-, vaidlus- või kohtumenetluses või ametiasutuses ja esindamisega seotud õigusnõustamine või notariaalse dokumendi

tõestamistoiminguga seotud teenus; 3.18. garantiikiri – kirjalikus vormis dokument, millega tagatakse garantiist tuleneva

kohustuse täitmine.

II. Lepingute vorminõue, ettevalmistamine, säilitamine ja arhiveerimine

4. Lepingu sisu- ja vorminõuded:

4.1. leping peab sisaldama lepingupoolte olulisi õigusi ja kohustusi lepingu täitmisel ning

teisi lepingu täitmiseks olulisi tingimusi, sh reguleerima lepingu mittenõuetekohasest täitmisest või täitmata jätmisest tulenevaid võimalikke õiguslikke tagajärgi;

4.2. üldjuhul peab lepingus olema määratud lepingu täitmise eest vastutav isik; 4.3. kõik korras reguleeritud lepingud sõlmitakse kirjalikus vormis kui korras ei ole

sätestatud teisiti.

5. Lepingu ettevalmistamisel tuleb:

5.1. kontrollida teise lepingupoole usaldusväärsust ja muid lepingu sõlmimisel tähtsust omavaid asjaolusid (litsentside olemasolu, maksuvõlgnevuse puudumine, esindusõiguse olemasolu jms);

5.2. pidada lepingu sõlmimiseks teise lepingupoolega vajadusel lepingutingimuste täpsustamiseks läbirääkimisi, kaasates läbirääkimistesse vajadusel lepingu haldaja;

5.3. tegutseda teenistujale antud volituste piires; 5.4. rahaliste vahendite kasutamisel jääda selleks kinnitatud eelarvete piiridesse; 5.5. tagada läbipaistvus, kontrollitavus ning kooskõla õigusaktide ja ameti

sisedokumentidega; 5.6. prefektuuri piirkonda jäävate eriettevalmistuseks ja ameti teenistujate muudeks

treeninguteks vajalike kinnisasja kasutuslepingutes ning punktis 9.7 nimetatud lepingutes võtta aluseks hanke- ja lepingutalituse poolt ettevalmistatud lepingu tüüpvorm, mis on kättesaadaval siseveebis.

6. Lepingu sõlmimise algatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise kohta sätestatut

kohaldatakse ka lepingu muutmisele ja lõpetamisele korras sätestatud erisustega. 7. Lepingu koostamise, kooskõlastamise, allkirjastamise, registreerimise ja paberkandjal

allkirjastatud lepingu säilitamise korraldab korra punktides 9 - 10 nimetatud struktuuriüksus.

8. Lepingute ja nendega seotud dokumentide arhiveerimisel lähtutakse ameti dokumendihalduskorrast ja muudest ametis kehtivatest arhiveerimise juhistest.

III. Lepingu sõlmimise algatamine

9. Varalisi kohustusi sisaldavate lepingute sõlmimise korraldavad järgmised

struktuuriüksused: 9.1. töölepingud, tasulised praktikalepingud, koolituskulude hüvitamise kokkulepped ja

tööalase koolituse kokkulepped – personalibüroo;

9.2. füüsilise isikuga sõlmitavad käsundus-, töövõtu- ja litsentsilepingud – personalibüroo; 9.3. kommunikatsioonibüroo tööd puudutavad füüsilise isikuga sõlmitavad käsundus - ,

töövõtu- ja litsentsilepingud – kommunikatsioonibüroo; 9.4. õigusabilepingud, mille sõlmimiseks ei korraldata riigihanget, kompromissilepingud,

kohtumenetluse raames sõlmitavad kokkulepped ning nende õiguslike vaidluste, mille

lahendamise korraldamine on antud ülesandeks õigusbüroole, lahendamiseks sõlmitavad kokkulepped – õigusbüroo;

9.5. prefektuuri piirkonda jäävate eriettevalmistuseks ja ameti teenistujate muudeks treeninguteks vajalike kinnisasja kasutuslepingud, prefektuuri põhitegevusega seotud projekti rahastamislepingud ning muud prefektuuri põhitegevusega seotud varalis i

kohustusi sisaldavad lepingud, millega ei võeta ametile eelarvevahendite arvelt otseseid rahalisi kohustusi – prefektuuri struktuuriüksus, kelle tegevusvaldkonda või

piirkonda leping puudutab; 9.6. lepingud, sh taotlejalt nõustumise saamise vormis sõlmitud lepingud, mis puudutavad

merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele ametile kuuluva vara

võõrandamist, merepäästetehnika remondi- ja hoolduskulude hüvitamist ja toetuste määramist (korra punktis 1.4 nimetatud lepingud) – valmisoleku ja reageerimise

büroo; 9.7. lepingud, mis puudutavad riigivara tasuta üleandmist või võõrandamist, kriminaalas jas

konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara võõrandamist, välja arvatud korra punktis

1.4 nimetatud lepingud – logistikabüroo; 9.8. lepingud, mis puudutavad andmete vahetust või isikuandmete töötlemist (v.a

riigihankega seotud isikuandmete töötlust puudutavad lepingud) – infoturbetalitus; 9.9. ametkondlikud välislepingud, rakenduskokkulepped ning välisvahenditest ja

arengukoostöö vahenditest rahastamisega seotud partnerluslepingud ja toetuslepingud

– rahvusvahelise koostöö büroo, kui välissuhtlemise korras pole sätestatud teisiti; 9.10. korra punktides 9.1–9.9 loetlemata varalisi kohustusi sisaldavad lepingud,

riigihankega seotud isikuandmete töötlust puudutavad lepingud ning nende täitmisest tulenevate õiguslike vaidluste lahendamiseks sõlmitavad kokkulepped (v.a korra punktis 9.4 nimetatud juhtudel) või juhul kui korra punktis 9.7 nimetatud lepingu

tüüpvorm ei ole eritingimuste või muude asjaolude tõttu kasutatav – hanke- ja lepingutalitus (edaspidi HLT);

9.11. garantiikirjad – struktuuriüksus, kelle eelarvest garanteeritav kulu kaetakse.

10. Otseseid varalisi kohustusi mittesisaldavate lepingute (andmevahetuslepingud,

praktikalepingud, konfidentsiaalsuslepingud, koostöökokkulepped jms) sõlmimise korraldab struktuuriüksus, kelle tegevusvaldkonda leping puudutab. Kui ettevalmista tava mittevaralisi kohustusi sisaldava lepingu ese puudutab mitme struktuuriüksuse

tegevusvaldkonda, määrab vajadusel nende struktuuriüksuste hulgast lepingut ettevalmistava struktuuriüksuse peadirektori asetäitja või prefektuuris prefekt.

11. Lepingupartneri keskkonnas (nt veebikeskkond vm infosüsteem) sõlmitavate lepingute (nt

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse IKT teenuste üldtingimustega nõustumine vm) sõlmimise korraldab struktuuriüksus, kelle tegevusvaldkonda leping

puudutab. Struktuuriüksus on kohustatud kaasama punktis 9.10 nimetatud struktuuriüksuse , kui tegemist on varalisi kohustusi sisaldavate lepingutega.

12. Lepingu sõlmimise algatab lepingu haldaja või tema poolt volitatud isik. Kui lepingu haldaja ei ole korra punktides 9 ja 10 nimetatud struktuuriüksuse teenistuja, esitab ta üldjuhul DHSi

kaudu korra punktides 9 ja 10 nimetatud pädevale struktuuriüksusele vastava lähteülesande ja võimalusel lepingu projekti, lisades vajadusel asjassepuutuvad materjalid. Kui lähteülesande algatajaks ei ole lepingu haldaja peab lähteülesanne olema eelneva lt

kooskõlastatud lepingu haldajaga.

13. HLT-le esitatavas lepingu sõlmimise lähteülesandes esitatakse järgmised andmed: 13.1. andmed teise lepingupoole kohta; 13.2. lepingu eseme kirjeldus;

13.3. lepingu maksumus; 13.4. lepingu täitmise tähtpäev või ajavahemik ;

13.5. lepingu täitmise koht; 13.6. lepingu kontaktisiku ja lepingu täitmise eest vastutava isiku andmed; 13.7. lepingu teise poolega eelnevalt läbiräägitud tingimused;

13.8. muud lepingu projekti koostamiseks olulised tingimused (nt nõuded õigusaktidest, isikuandmete töötlust puudutav teave, välisrahastusega seotud tingimused või

välislepetest tulenevad kohustused).

14. Peadirektori käskkirjaga kinnitatud asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeer itud

vara, arestitud vara ning leidude käitlemise korras nimetatud hoiulepingu sõlmimiseks esitab süüteoasja menetleja DHSi kaudu HLT-le lähteülesande korra punktides 13.1, 13.2, 13.4,

13.6 ja 13.8 nimetatud andmetega.

15. HLT-le esitatavas lepingu muutmise lähteülesandes esitatakse järgmised andmed:

15.1. viited muutmist vajavatele lepingupunktidele; 15.2. muutmise sisuline põhjendus.

16. Lähteülesanne esitatakse DHSi kaudu, sidudes selle asjassepuutuvate dokumentidega

(leping, otsus jms). Lähteülesande esitamisega kinnitab lepingu haldaja, et lepingu

sõlmimine on vajalik ja õiguspärane ning lepingu täitmiseks vajalikud rahalised vahendid on olemas või planeeritud. Kui lähteülesande algatajaks ei ole lepingu haldaja peab

lähteülesanne olema eelnevalt kooskõlastatud lepingu haldajaga. IV. Lepingu ja lepinguga seotud dokumentide kooskõlastamine

17. Leping kooskõlastatakse dokumendihaldussüsteemis, millele võib eelneda

eelkooskõlastamine e-posti vahendusel. Eelkooskõlastus ei asenda DHSis antavat kooskõlastust.

18. Lepingu kooskõlastamise tähtaeg peab olema vähemalt kolm tööpäeva. Kooskõlastajal on õigus vajadusel taotleda tähtaja pikendamist.

19. Lepingu (v.a korra punktis 9.10 nimetatud lepingud) kooskõlastavad esmalt lepingu täitmise eest vastutav isik ja lepingu haldaja. Seejärel edastatakse lepingvajadusel kooskõlastamiseks

struktuuriüksuse juhile ja teenistujale, kelle tegevusvaldkonda leping puudutab, ja vajadusel korra punktides 20−25 nimetatud teenistujatele.

20. Korra punktides 9.1 ja 9.2 nimetatud lepingu kooskõlastab personalibüroo juht või tema määratud teenistuja.

21. Korra punktis 9.5 nimetatud lepingu (v.a eriettevalmistuseks ja muudeks treeninguteks

vajalikud kinnisasja kasutuslepingud), mittevaralisi kohustusi sisaldava lepingu (v.a

naabrivalve leping, praktikaleping ning leping, mille koostamisel kasutatakse õigusbüroo poolt heakskiidetud lepingu näidist) kooskõlastab õigusbüroo juht või tema määratud

teenistuja. 22. Peadirektori käskkirjaga kinnitatud asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeer itud

vara, arestitud vara ning leidude käitlemise korras nimetatud hoiulepingu kooskõlastab menetleja või menetleja äraolekul tema vahetu juht, lepingu haldaja ning lepingu täitmise

eest vastutav isik. 23. Lepingu, milles reguleeritakse andmete edastamist või päringute teostamist andmekogust,

mille vastutav töötleja on amet, kooskõlastavad infosüsteemi omanik, andmekaitse eest vastutav spetsialist, infoturbetalituse juht ja IKT portfellihaldur.

24. Lepingu, milles reguleeritakse andmekogust, mille vastutav töötleja on muu asutus, andmete

edastamist või päringute teostamist, kooskõlastavad lepingu haldaja, infoturbetalituse juht

ja IKT portfellihaldur.

25. Lepingu, milles reguleeritakse isikuandmete töötlemist kooskõlastavad andmekaitse eest vastutav spetsialist ja infoturbetalituse juht.

26. Korra punktis 9.10 nimetatud lepingu kooskõlastavad lepingu täitmise eest vastutav isik ja lepingu haldaja, kui korras ei ole sätestatud teisiti.

27. Kui kooskõlastaja ei kooskõlasta lepingut, märgib ta vastava põhjuse

dokumendihaldussüsteemis. Märkustega arvestamisel viib lepingu eest vastutav

struktuuriüksus sisse vajalikud muudatused, räägib vajadusel läbi teise lepingupoolega ning seejärel edastab lepingu uue versiooni kooskõlastamata jätnud isikule uuesti

kooskõlastamiseks. Kui märkustega arvestamise korral muudetakse sisuliselt eelnevalt antud kooskõlastuste aluseks olevaid asjaolusid, kooskõlastatakse dokument vastavate isikutega uuesti.

V. Lepingu ja lepinguga seotud dokumentide allkirjastamine

28. Kui õigusaktides või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, on lepingute (sh nende

muutmise ja lõpetamise) allkirjastamise õigus peadirektoril või peadirektori volitatud

teenistujal.

29. Korra punktis 9.10 nimetatud lepingud ja punktis 9.11 nimetatud garantiikirjad allkirja stab

lähteülesande esitanud teenistuja struktuuriüksuse juht, kui korras ei ole sätestatud teisiti.

30. Peadirektori asetäitja arenduse alal allkirjastab alljärgnevad lepingud: 30.1. politsei ja piirivalve seaduse §-des 10811 ja 10814 nimetatud lepingud merepäästetöö ja

ennetustöö tegemiseks;

30.2. toetuslepingud (v.a punktis 39 nimetatud lepingud), millega eraldatakse toetuse saajale riigieelarvelisi vahendeid toetuslepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks;

30.3. ameti teadus- ja arendustegevuse stipendiumi saajaga sõlmitavad lepingud. 31. Peadirektori asetäitja varade alal allkirjastab alljärgnevad lepingud:

31.1. Füüsilise või juriidilise isikuga sõlmitavad litsentsilepingud ja autorilepingud; 31.2. konfidentsiaalsuslepingud (v.a korra punktides 34, 35 ja 38.2 nimetatud lepingud);

31.3. tööalase koolituse või koolituskulude hüvitamise kokkulepped (v.a korra punktis 38.3 nimetatud lepingud);

31.4. üürilepingud, mis sõlmitakse tuginedes riigivara seaduse § 91 lõikele 1;

31.5. andmevahetuslepingud ja isikuandmete töötlemise lepingud volitatud töötlejatega.

32. Koostöökokkulepped, mis ei sisalda otseseid varalisi kohustusi (v.a korra punktis 38.1 nimetatud leping) allkirjastab peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on korra punktis 10 nimetatud struktuuriüksus.

33. Füüsilise isikuga sõlmitavad käsundus- ja töövõtulepingud (v.a korra punktis 38.4 nimetatud

lepingud) allkirjastab peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on lähteülesande esitanud struktuuriüksus.

34. Praktikalepingud ja nendega seotud konfidentsiaalsuslepingud (v.a korra punktides 35 ja 38.2 nimetatud lepingud) allkirjastab koolitus- ja arendustalituse värbamisega tegelev

peaspetsialist või koolitus- ja arendustalituse juhtivspetsialist või muu personalibüroo juhi poolt määratud isik.

35. Välisriigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitavad praktikalepingud ja nendega seotud konfidentsiaalsuslepingud allkirjastab koolitus- ja arendustalituse

politseiharidusega tegelev juhtivspetsialist. 36. Korra punktis 9.4 nimetatud kokkulepped ja õigusabilepingud allkirjastab õigusbüroo juht.

37. Logistikabüroo juht allkirjastab alljärgnevad lepingud (sh kokkulepped) või avaldused:

37.1. peadirektori käskkirjaga kinnitatud asitõendite, teiste äravõetud esemete , konfiskeeritud vara, arestitud vara ning leidude käitlemise korras nimetatud hoiulepingud;

37.2. riigivara üleandmise, võõrandamise või kasutusse andmise või kasutusse võtmise lepingud (sh tasuta lepingud) või aktid, kui riigivaraga seotud toimingut puudutavas

käskkirjas ei ole antud teistsugust volitust ja kirjaliku lepingu sõlmimine on kohustuslik;

37.3. konfiskeeritud vara võõrandamislepingud;

37.4. arestitud vara võõrandamislepingud ; 37.5. üürilepingud, mis sõlmitakse tuginedes riigivara seaduse § 91 lõikele 3;

37.6. kinnisasja tasuta kasutamise lepingud;

37.7. kinnisasja kasutamise lepingu kohta tehtud märkuse kinnistusraamatusse kandmise, muutmise ja kinnistusraamatust kustutamise avaldused.

38. Prefekt allkirjastab alljärgnevad lepingud:

38.1. prefektuuri tegevust puudutavad koostöökokkulepped (sh naabrivalvelepingud), mis

ei sisalda varalisi kohustusi; 38.2. prefektuuri põhitegevusega seotud praktikalepingud ja nendega seotud

konfidentsiaalsuslepingud; 38.3. prefektuuri teenistujatega sõlmitavad koolituskulude hüvitamise kokkulepped; 38.4. füüsiliste isikutega sõlmitavad käsundus- ja töövõtulepingud, mis on seotud

prefektuuri põhitegevusega; 38.5. prefektuuri põhitegevusega seotud projektide rahastamislepingud;

38.6. prefektuuri põhitegevusega seotud muud varalisi kohustusi sisaldavad lepingud, kui lepinguga ei võeta ametile otseseid rahalisi kohustusi.

39. Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele toetust eraldavad lepingud

allkirjastab valmisoleku ja reageerimise büroo juht.

40. Prefektil on õigus volitada käskkirja või korraldusega prefektuuri teenistujat allkirjastama punktis 38.1 nimetatud lepinguid, mis puudutavad prefektuuri territoriaalse struktuuriüksuse

tegevust.

41. Korra punktis 11 nimetatud lepingud loetakse sõlmituks lepingu haldaja poolt määratud

infosüsteemi peakasutaja poolt antud kinnitusega või poolte kokkuleppel sõlmitakse leping kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis sõlmitava lepingu allkirjastab infosüsteemi peakasutaja.

42. Lepingu täitmisega seotud pretensioonid allkirjastab lepingu täitmise eest vastutav isik ja

lepingu rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kohaldamisega seotud dokumendid allkirjastab lepingu allkirjastanud teenistuja või vastavat lepingut allkirjastama volitatud teenistuja.

43. Korras nimetatud lepingu või kokkuleppe täitmisega seotud volikirja andmise korraldab

lepingu täitmise eest vastutav isik, kooskõlastab lepingu täitmise eest vastutava isiku

struktuuriüksuse juht ning volikirja allkirjastamisel kohaldatakse korras lepingute allkirjastamiseks ettenähtud korda juhul, kui volituse andmise õigus ei ole lepingus sätestatud.

VI. Lepingu haldaja ja lepingu täitmise eest vastutava isiku kohustused

44. Lepingu haldaja:

44.1. kontrollib enne lähteülesande esitamist lepingu täitmiseks vajalike rahaliste vahendite

olemasolu ja hindab lepingu sõlmimise otstarbekust; 44.2. tagab lähteülesande õigsuse ja ameti huvidele vastavuse;

44.3. peab enne lähteülesande esitamist saama lähteülesande täitmiseks vajalikud load ja kooskõlastused;

44.4. peab lepingu sõlmimise, muutmise ning lõpetamise vajadust hinnates võtma arvesse

ka teisi lepinguid, mis on seotud lähteülesandes esitatud taotluse eseme ja/või eesmärgiga;

44.5. jälgib lepingu otstarbekust ning vajadusel esitab korra punktides 9 ja 10 nimetatud struktuuriüksusele lähteülesande selle muutmiseks või lõpetamiseks;

44.6. korraldab peale korra punktis 29.4 ja vajadusel punktis 37.5 nimetatud lepingu

registreerimist vajalike andmete sisestamise riigi kinnisvararegistrisse.

45. Lepingu täitmise eest vastutav isik:

45.1. korraldab vajadusel enne lepingu allkirjastamist lepingu teisele lepingu poolele edastamise, kui lepingu valmistab ette amet;

45.2. korraldab lepingupoolte allkirjastatud lepingu registreerimise DHSis (v.a korra punktis 9.10 nimetatud lepingud);

45.3. vajadusel tagab lepingupartnerile antud varade (dokumendid, tehnilised vahendid vm)

ametile tagastamise, registreeringute eemaldamise ja ligipääsude lõpetamise; 45.4. korraldab ameti lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase ja õiguspärase täitmise;

45.5. kontrollib ametile üleantava lepingu eseme vastavust kokkulepitud tingimustele; 45.6. kontrollib lepingu eseme vastuvõtmisel, et lepingu ese vastab lepingus kokkulepitule,

lepingu esemel on kaasas selle juurde kuuluv tehniline ja muu lepingu eseme

kasutamiseks ja haldamiseks vajalik dokumentatsioon; 45.7. lepingu eseme mittevastavusel lepingule fikseerib lepingu eseme puudused, kas

üleandmise-vastuvõtmise aktis või eraldi dokumendina ning esitab lepingus sätestatud korras ja tähtaja jooksul teisele lepingupoolele pretensiooni ning korraldab puudustega akti ja pretensiooni registreerimise DHSis;

45.8. kontrollib esitatud arve vastavust lepingule ja õigusaktidele; 45.9. allkirjastab lepingu alusel üleandmise-vastuvõtmise akti, saatelehe või muu lepingu

eseme vastuvõtmisega seotud dokumendi ja korraldab selle registreerimise DHSis; 45.10. kui pretensioonile ei järgne lepingu täitmise eest vastutava isiku poolt määratud

tähtaja jooksul lepingukohast täitmist, edastab esitatud pretensiooni

dokumendihaldussüsteemi kaudu punktis 9 või 10 nimetatud struktuuriüksuse le nõude esitamiseks, lisades vajadusel rikkumisega seotud asjaolude kirjelduse,

taotletava õiguskaitsevahendi jms; 45.11. jälgib teise lepingupoole poolset kohustuste täitmist ning korraldab lepingujärgse te

kohustuste rikkumise korral pretensioonide fikseerimise ja vajadusel

õiguskaitsevahendite kohaldamise; 45.12. pöördub lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks, lepingu tõlgendamise vajaduse

või muude lepingu täitmisega seotud õiguslike küsimuste tekkimisel vastavasisulise hinnangu saamiseks punktis 9 või 10 nimetatud struktuuriüksuse poole;

45.13. õiguskaitsevahendi kohaldamiseks teavitab kohe sellest lepingu sõlmimise

korraldanud punktis 9 või 10 nimetatud struktuuriüksuse teenistujat, kes koostöös lepingu haldajaga koostab teisele lepingupoolele kirjaliku teate õiguskaitsevahend i

kohaldamise kohta; 45.14. registreerib DHSis ja lisab seostesse kõik lepinguga seotud teated ja muud õiguslike

tagajärgedega dokumendid ning edastab need vajadusel teadmiseks korra punktides

9 või 10 nimetatud struktuuriüksusele; 45.15. märgib lepingu lõppedes talle täitmiseks edastatud tööülesande DHSis teostatuks ja

muudab DHSis lepingu redaktsiooni kehtivust, märkides lepingu lõppenuks.

46. Korra punktis 9.10 nimetatud lepingu täitmise vastutava isiku muutumisest teavitab lepingu

haldaja või lepingu täitmise eest vastutav isik HLT-d ja teist lepingupoolt ning lisab info dokumendihaldussüsteemis lepingu juurde kas seosena või taustainfo failidesse.

47. Korra punktis 9.10 nimetatud lepingute sõlmimise ja sõlmitud lepingu registreerimise

dokumendihaldussüsteemis korraldab punktis 9.10 nimetatud struktuuriüksuse teenistuja,

kes on selleks vastava tööülesande saanud.

Peadirektori

KÄ S KK I R I

Tallinn 10.06.2022 nr 1.1-1/55

Lepingute menetlemise korra kinnitamine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lg 1 punkti 10 ja lõike 2 alusel:

1. Kinnitan lepingute menetlemise korra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 19.11.2019 käskkirja nr 1.1-1/111 „Lepingute menetlemise korra kinnitamine“.

3. Infohaldustalitusel edastada käskkiri teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti isikkoosseisule

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elmar Vaher peadirektor

Inga Savendi, 6123061, [email protected]