Kiri

Transpordiamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/6184

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Ojaäärse I pais)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi lõheliste jõgedel asuvatel paisudel

või rändetakistustel.

RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Lääne-Viru maakonnas, Haljala

vallas, Võsupere külas Ojaäärse I, mis paikneb Võsu jõel (katastritunnused: 88701:001:0727,

88701:002:1450).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas: „Ojaäärse I paisu likvideerimise

kavatsus“.

RMK soovib Keskkonnaametilt Ojaäärse I paisu likvideerimiseks Transpordiametilt seisukohta,

projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja koostamisel.

Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument. Valmiv tööprojekt kooskõlastatakse

projekteerijate poolt Transpordiametiga eraldi.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent – kontakttelefon 53 824 350).

Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisa:

Ojaäärse I paisu likvideerimise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Ojaäärse I paisu likvideerimise kavatsus

a) paisu likvideerimise ja loodusliku jõesängi taastamise eesmärk;

Ojaäärse I paisu (PAIS025850) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi

Viru alamvesikonnas asuval Võsu jõel (VEE1077100). „Võsu jõe ja selle kalastiku seisundi

ning survetegurite uuringu“ aruandes on välja toodud, et Ojaäärse I paisust alla voolu asuvad

forellile ja jõesilmule hea kvaliteediga elupaigad, milles on rohkelt potentsiaalseid

koelmualasid. Siirdekalade liikumist, vee hulka ja kvaliteeti reguleerivad alla ja ülesvoolu

jäävad kaladele ületamatud paisud, mistõttu jääb kasutuseta mitmeid kudealasid. Positiivsena

saab välja tuua looduslikku sängi ja metsaseid kaldaid Võsu jõel Ojaäärse I paisust alla voolu

kuni Oruveski paisjärve sissevooluni1. Kuna Ojaäärse I paisust allavoolu jääb veel mitmeid

paise, siis eelkõige toimub planeeritav tegevus kohalike populatsioonide hüvanguks: laiem

jõeline elupaik ja toitumisala ning populatsioonide vaheline geenivool. Kavandatavate

tegevuste eesmärgiks on parendada Võsu jõe ökoloogilist seisundit.

Tegevuste kirjeldus: Ojaäärse I pais on kavas likvideerida täielikult ning jõesäng taastada nii

alandatud paisjärve kui paisu piirkonnas. Jõgi suunatakse Ojaäärse paisjärve kohal loomulikku

sängi ning vajadusel kindlustatakse jõe kaldaid. Täpsema projekti koostab projekteerija.

RMK metsaparandusosakond on tellinud setteuuringud Ojaäärse II paisjärves ning nendest

tulemustest järeldub, kas ja kui palju on vajalik tegeleda setetega ka Ojaäärse I paisjärve alal.

Asukoht:

Ojaäärse I pais asub Võsu jõel Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Võsupere külas riigimaa

katastriüksusel Ojaäärse paisjärve (katastritunnus: 88701:001:0727). Paisu truup läheb

riigimaantee 17182 Palmse-Sagadi tee alt (katastritunnus: 88701:002:1450).

1 Võsu jõe ja selle kalastiku seisundi ning survetegurite uuring. Aruanne. Eesti Loodushoiu Keskus. Projekti

number RE.4.03.22-0071. (Tartu 2023).

Joonis 1. Ojaäärse I paisu ja paisjärve asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Ojaäärse I paisu truup läheb riigimaantee 17182 Palmse-Sagadi tee alt (katastritunnus:

88701:002:1450).

Ojaäärse I pais ei asu ühelgi riiklikul hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse (23.07.24) pildid (autor Anett Reilent kui pole

märgitud teisiti);

Võsu jõgi kuulub keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja: Laviku paisust suubumiseni merre.

Ojaäärse I paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 3,15 m. Ojaäärse I paisul puudub kalapääs

ning see on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks. Paisutusel puudub vee

erikasutusluba2. Paisu põhikonstruktsioonis on betoonist kandiline kaheosaline kaev, ühe osa

sisemõõtmed 1,1 x 3,4 m. Kaevu betoonosa rahuldavas seisus, kohati betoon murenenud. Kaev

kaetud metallist ja puidust kattega. Kaevude otsaseinad veealuses osas lahtised ja šandoorid

2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 4.09.2024).

paiknevad kaevudes. Binokkeltruup 2 x DN1000 (lühikestest torudest) kaevust liigvee

juhtimiseks alavette, pikkus 32 m. Truubi otsak on vajunud ümber3.

Paisust ülesvoolu paikneb Ojaäärse paisjärv (VEE2003850), mille veepeegli pindala EELISe2

andmetel 1,5 ha. Ojaäärse paisjärves piiratud alal tehtud mõõtmiste andmetel oli vee sügavus

1,5–1,9 meetrit. Põhi on kergelt lainetav ja puudub selgelt sisselõikunud säng. Mudakiht on

raskesti tõlgendatav. Kui see üldse esineb, siis laiguti väikeses (kuni 0,2 m) paksuses1.

Joonis 2. Ojaäärse I paisu betoonist kaev.

3 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). I-9070281-1 Ojaäärse I paisu inventariseerimine. Keskkonnaagentuur

(kasutatud 4.09.2024).

Joonis 3. Ojaäärse I paisu betoonist kaev.

Joonis 4. Vaade maanteelt Ojaäärse I paisu kaevule, teenindussillale ja Ojaäärse paisjärvele.

Joonis 5. Vaade Võsu jõele Ojaäärse I paisust allavoolu Palmse-Sagadi tee pealt.

Joonis 6. Paisu binokkeltruup, mis avaneb Võsu jõkke.

Joonis 7. Vaade ülesvoolu teetammile (Autor Helen Tuusti).

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Maaüksus Ojaäärse paisjärv (katastritunnus: 88701:001:0727) piirneb

osaliselt eramaaüksusega Ojaäärse (katastritunnus: 88701:001:0726). Planeeritavatest

tegevustest teavitatakse eramaaomanikku.

Mõju infrastruktuurile: Ojaäärse I paisu truup asub riigimaantee 17182 Palmse-Sagadi tee all

(katastritunnus: 88701:002:1450), seega kooskõlastatakse planeeritavad tegevused

Transpordiametiga.

Mõju kaitseväärtustele: Nii Ojaäärse I pais kui paisjärv asub Lahemaa rahvuspargi

(KLO1000511) alal ning ka Lahemaa piiranguvööndis (KLO1100359), mille üheks kaitse-

eesmärgiks on miljööväärtuste kaitse. Planeeritavad tegevused kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Võsu jõestik asub kuni Laviku paisuni Natura loodusalal, kus kaitstavaks elupaigatüübiks on

jõed ja ojad (3260). Paisud on ülekaalukaimad survetegurid Võsu jõestiku elustikule. Paisude

eemaldamine tagab kalade rändeteede avatuse ning loomuliku settetranspordi allavoolu.

Leevenevad liigsest vee soojenemisest tekkinud probleemid külmaveelembestele kaladele (nt

kalade võimalik haigestumine haigustekitaja Tetracapsuloides bryosalmonae tõttu, aga ka

stressi vähenemine ja toitumisperioodi pikenemine külmaveelembeste kalade jaoks). Samuti

paraneksid allavoolu jäävates jõelõikudes hapnikuolud1.

Mõju ettevõtetele: Ojaäärse paisjärve vahetus läheduses paikneb RMK Ojaäärse loodusmaja.

Tegevused kooskõlastatakse külastuskorraldusosakonnaga.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Mõisa

45403, Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla

Teie 11.10.2024 nr 3-6.1/2024/6184

Meie 06.11.2024 nr 7.1-2/24/17652-2

Ojaäärse I paisu likvideerimine

Teavitate, et RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Haljala valla Võsupere külas

Ojaäärse I paisul, mis paikneb Võsu jõel (katastritunnused: 88701:001:0727, 88701:002:1450). Soovite

Transpordiametilt Ojaäärse I paisu likvideerimise kavatsusele seisukohta, projekteerimistingimusi ja

soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja koostamisel.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, esitame nõuded Ojaäärse I paisu likvideerimise

kavatsusele ning teostamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Projekti koostamisel

riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega:

1. Riigitee 17182 Palmse-Sagadi on püsikattega ja taotletaval alal asub teetruup km 0,275. Liiklussagedus

antud teelõigul oli 258 a/ööp (2023a). Lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h.

2. Projekteerida avatud perimeetriga sild, variandid esitada projekteerimise käigus Transpordiametile

kooskõlastamiseks. Silla ava valikul lähtuda hüdroloogilistest arvutustest. Silla projektkoormus peab olema

KM1/KM3 1200. Projekteeritava rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul

peab olema EhS kohane pädevus.

3. Riigitee rekonstrueerimiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis

vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus, st et sildade projekteerimise eest

vastutaval isikul peab olema vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistus valitava

kompetentsiga silla ehitusprojekti koostamine (või allerialal sillaehitus- ja korrashoid ja ametialal

projekteerimine.

4. Projekteerimisel lähtuda Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrusest nr 71 "Tee projekteerimise normid"

ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5. Riigitee ristlõige valida vastavalt „Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Projekteeritava silla ristlõige ja

teelõigu plaanilahendus esitada koos silla variantidega kooskõlastamiseks Transpordiametile.

6. Projekteerijal koostada krundijaotuskava arvestusega et riigitee kooseisu jääv rajatis paikneks riigi

transpordimaal.

7. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

8. Ehitise asukoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja

joonistel.

9. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku

teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

10. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“.

Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga:

10.1.Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti 2024. a juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.

10.2. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.

10.3. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks.

2 (2)

10.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

11. Teostada geoloogilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32

„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti juhisele „Geotehnilised uuringud ja

katsetused”. Rajatiste uuringud peavad sisaldama puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase omaduste

määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole projekteeritavaid vaiu või

vundamente. Uuringupunktide asukoht ja arv peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike

koostamiseks ja pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

12. Riigitee rekonstrueeritavale osale projekteerida asfaltkate (AC16 surf). Riigitee katend arvutada

programmiga KAP (Maanteeameti peadirektori 18.04.12 käskkiri nr 0144 „Elastsete katendite arvutamise

programmi ja katendiarvutamise programmi kasutusjuhendi kinnitamine).

13. Koostada riigitee ristlõiked iseloomulikest kohtadest. Esitada katendi konstruktsioonid.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Katete taastamisel saab võtta aluseks Transpordiameti kõrgel muldel truubi tüüpjoonisel toodud

põhimõtted.

16. Põrkepiirde projekteerimisel lähtuda Transpordiameti 2023. a juhendist „Teepiirdesüsteemid“

17. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud

oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

18. Lahendada riigitee liikluskorraldus. Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud

liikluskorraldusvahendid.

19. Ehitustööde ajaks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

20. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee

katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

21. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele.

22. Üldjuhul arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides.

Vajadusel koostada ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja ehitustööde kirjeldusega.

23. Silla ja riigitee ehitamiseks tuleb tellida omanikujärelevalve.

24. Silla ja riigitee projekteerimise ning ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud

isik

25. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61.

26. Projekt esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected].

27. Projektile lisada EhS § 14 vastav ekspertiis.

28. Projekti kooskõlastuse vormistame lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja

möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Anname teada, et Transpordiamet tellib projektile liiklusohutusauditi ja väljastab ehitusloa. Transpordiamet

menetleb projekteerimistingimused EhS §99 lõigete 1 ja 2 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: esitatud taotlus

[email protected]