Ojaäärse I paisu likvideerimise projekteerimistööd
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-6/25/16056-1 |
| Registreeritud | 23.09.2025 |
| Sünkroonitud | 29.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-6 Taristu arendamise, projekteerimise ja ehitamise alane kirjavahetus |
| Toimik | 8-6/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Markelin Project OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Markelin Project OÜ |
| Vastutaja | Erkki Mikenberg (Users, Teehoiuteenistus, Ida osakond, Ehituse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tervitused,
edastan registreerimiseks Erkki Mikenbergile ja Kaie Kruusmaale kaastäitmiseks.
Parimat,
Tiit Harjak
From: Martti Kelindeman <[email protected]>
Sent: Monday, September 22, 2025 1:19 PM
To: Rein Kallas <[email protected]>; Tiit Harjak <[email protected]>
Cc: Peeter Napp <[email protected]>
Subject: Ojaäärse I paisu (PAIS025850) likvideerimise projekteerimistööd; teeristlõike parameetrite valik
Tere,
Koostame RMK tellimusel projekti “Ojaäärse I paisu (PAIS025850) likvideerimise projekteerimistööd” – projektiga rajatakse uus truup kõrvalmaanteele nr 17182.
Soovime Transpordiameti seisukohta sobiva teeristlõike parameetrite valiku osas. Manusesse on lisatud tüüpristlõike joonis, kus on toodud projekteerija ettepanek kõrvalmaantee ristlõike valiku osas. Joonisele on lisatud selgitused ristlõike variantide valikute osas.
Manuse:
- Transpordiameti väljastatud tingimused
- Projekti lähteülesanne (tehnililine kirjeldus)
- Tee ristlõike variandid (joonis 4-110_ristlõike-valik)
- Geodeetiline alusplaan
- Asukoha skeem
Palume tagasisidet esimesel võimalusel.
Parimate soovidega
Martti Kelindeman
Teede- ja sildade projekteerija
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7
Markelin Project OÜ
+372 552 8845
M 1: 50011
Peeter Haiba
02. 06. 2025 a.
maa-ala plaan
Peeter HaibaTartu 50415 Aardla 120-79
MTR nr. EEG000067 Vesiaed OÜ
G27/2025
Koordinaadid riiklikus L-Est97, kõrgused EH-2000 süsteemis
5049384
reg. nr. 11233150
Palmse ja Võsupere külad, Haljala vald, Lääne-Viru maakond Ojaäärse I paisu (PAIS025860) likvideerimiseks tarviliku topo-geodeetilise plaani koostamine
Tehniline kirjeldus
„Ojaäärse I paisu (PAIS025850) likvideerimise projekteerimistööd“
Käesoleva hanke mahus tuleb koostada Ojaäärse I paisu (PAIS025860) likvideerimise, sh paisjärve aluse jõesängi ja kallaste taastamise ning paisuga seotud truubi ja tee rekonstrueerimise ehitusprojekt tööprojekti mahus. Pais asub Võsu jõel Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Võsupere külas riigimaal Ojaäärse paisjärve katastriüksusel (katastritunnus: 88701:001:0727). Paisu truup läheb riigimaantee 17182 Palmse-Sagadi tee alt (katastritunnus: 88701:002:1450).
1. TÖÖDE EESMÄRK
Ojaäärse I paisu (PAIS025860) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi Viru alamvesikonnas asuval Võsu jõel (VEE1077100). Projekteerimistööde eesmärgiks on projekteerida Ojaäärse I paisu likvideerimine koos kaasnevate töödega, sh teetruubi vahetus avatud perimeetriga silla vastu teel 17182.
Paralleelselt projekteeritakse ja kavandatakse ka Ojaäärse II paisjärve ja paisu likvideerimistöid, sh kasutatakse Ojaäärse I paisjärve settebasseinina Ojaäärse II paisjärve likvideerimistöödel. RMK metsaparandusosakonna tellimisel on 2025. aastal mõõdistatud Ojaäärse II paisjärves oleva sette maht. Varasemalt on Ojaäärse II paisjärves tehtud setteuuringud 2013. aastal (Maa ja Vesi Projekteerimisbüroo töö nr 13103 „Ojaäärse II paisjärvest setete eemaldamise ja regulaatori korrastustööde lahendid ning nende töömahud koos maksumuse kalkulatsioonidega“), mille alusel korrastati paisjärve 2015. aastal.
2. NÕUDED EHITUSPROJEKTI EELUURINGUTELE
Töövõtja teostab enne projekteerimisega alustamist objektil paikvaatlused, teeb ettepanekud jõesisesteks töödeks vajaliku ligipääsu loomiseks, määrab võimaliku asukoha ning pakub lahenduse vee ümberjuhtimiseks ehitustööde ajal.
Töövõtja teostab enne projekteerimisega alustamist kõik (sh truubi vahetuseks ning riigitee rekonstrueerimiseks) vajalikud hüdroloogilised (hüdroloogilised koondandmed, hüdrograafid, minimaalsed ja maksimaalsed vooluhulgad ja tõenäosuskõverad), geoloogilised ja topo- geodeetilised uuringud.
Töövõtja viib enne projekteerimisega alustamist läbi Ojaäärse I paisjärve setete uuringu, mille tulemusel selgitatakse välja paisjärve kuhjunud setete maht, mõõdistatakse paisjärve pikiprofiil ja ristprofiilid (minimaalselt 5 punkti), sh paisjärve põhja kõrgus, sette paksus, maapinna kõrgus. Setteuuringu läbiviimisel arvestatakse sellega, et esialgsete plaanide kohaselt on kavas ülesvoolu jääva Ojaäärse II paisjärve veetase alandada hiljemalt 2025. aasta II kvartalis.
Töövõtja hindab enne projekteerimisega alustamist veetaseme alandamise tõttu paisu lähedal asuvate ja paisutusala mõjuulatuse piiresse jäävate kinnistute salvkaevude veetaseme alanemise võimalikkust ja teeb vastavasisulised ettepanekud projekteerimisse. Kui paisu likvideerimine ja seeläbi paisutuse alandamine mõjutab eksperthinnangu alusel salvkaevude veetaset ja veevarustust paisjärve äärsetel kinnistutel, tuleb esmajärjekorras kaaluda olemasolevate salvkaevude süvendamist. Kui see pole võimalik või põhjendatud, tuleb projekteerida kooskõlas maaomanikega puurkaev (asukoht, sügavus jm).
Töövõtja hindab Ojaäärse I paisu likvideerimise mõju allavoolu asuva Oruveski paisjärve ja teiste paisutatud jõeosade veetasemele ning analüüsib riske muinsuskaitse all olevatele aladele.
Töövõtja arvestab enne projekteerimisega alustamist ametkondade seisukohtadega. Kõik ametkondade esitatud seiskohad on esitatud käesoleva tehnilise kirjelduse lisas.
Objekti asendiplaan on näidatud lisas 1-1.
3. PROJEKTEERIMISTÖÖDE TEOSTAMINE
Projekteerida Ojaäärse I paisu ning paisjärve likvideerimine koos paisjärve aluse jõesängi ja kallaste taastamisega ning riigimaantee 17182 Palmse-Sagadi tee truubi (katastritunnus: 88701:002:1450) vahetus ning avatud perimeetriga sild, sh tee rekonstrueerimine. Läbi viia keskkonnamõjude eelhindamine vastavalt projektlahendusele.
Töövõtja peab projekteerimisel arvestama alljärgnevaga:
• Projektlahendus peab arvestama peale ehitustöid jõesängi (sh paisjärve aluse ning paisjärve sissevoolul paikneva paisuvare piirkonnas oleva jõesängi) ning kallaste korrastamise ja kindlustamisega.
• Töötab välja sette eemaldamise ja utiliseerimise lahenduse sh pakub välja lahendused, kuidas vältida paisjärve kogunenud setete allavoolu liikumist paisjärve veetaseme alandamisel ja kavandatavate tööde raames nii, et paisust allavoolu jääv jõesäng ei kahjustuks. Arvestada tuleb sellega, et Ojaäärse I paisjärve kasutatakse Ojaäärse II paisjärve likvideerimisel settebasseinina.
• Projektlahendus peab arvestama ajutise ligipääsuga jõesiseste tööde teostamiseks ja hiljem selle ala korrastamise ja taastamisega.
• Projektlahendus peab hindama vajadust puittaimestiku eemaldamiseks tööalalt sh raiutava puittaimestiku kogust tihumeetrites ning näitama raieala kaardil.
• Töövõtja teostab objektil vajalikud mõõtmised ja teeb kanded ehitisregistrisse, kui need on eelduseks ehitustöödeks vajalike lubade taotlemisel.
• Tee projekteerimisel lähtuda Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrusest nr 71 "Tee projekteerimise normid" ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.
• Ehitustööde ajaks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
• Projekteerijal koostada krundijaotuskava arvestusega, et riigitee kooseisu jääv rajatis paikneks riigi transpordimaal.
4. NÕUDED EHITUSPROJEKTILE
Ehitusprojekt peab vastama Ehitusseadustikule ja ehitusprojekti tingimustele vastavalt majandus-ja taristuministri määrus nr 97-le Nõuded ehitusprojektile.
Riigitee rekonstrueerimiseks koostatav tee ehitusprojekt tööprojekti staadiumis peab vastama majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
Töövõtja peab arvestama Transpordiameti, Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ja Haljala valla poolt esitatud tingimuste ning seisukohtadega (Lisa 1-2).
Töövõtja peab keskkonnamõju eelhindamise teostama vastavalt juhendmaterjalile ("Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend" (Keskkonnaministeerium, 2017)), mis on toodud aadressil: Keskkonnamõju hindamine | Kliimaministeerium. Keskkonnamõju eelhinnang peab sisaldama hinnangut kavandatava tegevuse mõjust valla üldplaneeringuga sätestatud väärtusliku maastiku, miljööväärtusliku hoonestusala ning Lääne-Viru kehtiva maakonnaplaneeringuga kinnitatud rohelise võrgustiku sidususe säilimisele.
Töövõtja peab hindama tööde otsest mõju infrastruktuurile ja lähedal asuvatele kinnistutele.
Muude võimalike kitsenduste (sidekaablid, elektriliinid, geodeetilised punktid jne) olemasolu ning nende läheduses asuvate objektide, rekonstrueerimise ja ehitamise tingimused, selgitab välja projekteerija.
Projektikausta koosseis:
• Uurimistööde kaust peab sisaldama seletuskirja (mõõtmistulemused, hüdroloogilised arvutused, setteuuringu tulemused, ehitustehnilised eeluuringud) (doc, pdf) ja mõõtmistulemusi, arvutusi (Excel, pdf).
• Ehitusprojekt peab sisaldama seletuskirja, mis kirjeldab tööde eesmärkide saavutamiseks vajalikke töid, tööde läbiviimise tehnoloogiat ja tööde ajalist järjestust.
• Ehitusprojekt peab sisaldama tabeleid tööde mahtude, tööde maksumuste ja kasutatavate materjalide kohta.
• Projekti lisade kaust peab sisaldama projekti kõiki kooskõlastusi, tingimusi ja koosolekute protokolle.
• Jooniste kaust peab sisaldama kõiki projekti jooniseid (pdf, pdf-kihiline (projektplaan, asendiplaan), projekteeritud tööde kihid DWG/DGN ja SHP failid.
• KMH eelhinnang peab sisaldama aruannet (doc, pdf).F
5. MUUD NÕUDED
Töövõtja on kohustatud korraldama RMK-ga minimaalselt neli koosolekut ja arvestama nendega seotud kuludega (sh avalikustamine). RMK võib kohtumistele kaasata seotud osapooli, maaomanikke ja ametkondade esindajaid.
I koosolek: Enne uurimistööde ja projekteerimisega alustamist selgitab RMK tööde olemust, eesmärki ning objektiga seotud asjaolusid, millega töövõtja peab projekteerimisel arvestama. Koosolekul selgitatakse seotud osapoolte seatud eeltingimusi käesoleva tehnilise kirjelduse aluseks olevale RMK tööde kavatsusele.
II koosolek: Töövõtja esitab RMK-le uurimistööde tulemused ning oma ettepanekud ja märkused, mille põhjal lepitakse kokku põhimõtteline projektlahendus, mis on aluseks projekti koostamisele ja võimaluse korral projektiga seotud osapooltega kooskõlastustoimingutega alustamisele. Projekteerija koostab koosoleku protokolli.
III koosolek: RMK-le esitatakse ja tutvustatakse põhimõttelise projektlahenduse põhjal koostatud esialgset ehitusprojekti koos eeldatavate töömahtudega, materjalide ja tööde kogustega ja maksumustega. Märkuste puudumisel või puuduste kõrvaldamisel Töövõtja poolt alustab Töövõtja olemasoleva ehitusprojekti põhjal kooskõlastuste küsimist projektiga seotud osapooltelt ja ametkondadelt. Projekteerija koostab koosoleku protokolli.
IV koosolek: RMK-le antakse ülevaade kooskõlastustoimingute, samuti seonduvate haldustoimingute (nt projekteerimistingimuste taotlemine jm) tulemustest, takistustest jms. Kooskõlastuste olemasolul alustab Projekteerija ehitusloa ja teiste vajalike lubade taotlemist või loakohustuse puudumisel asjakohaste teatiste jms ettevalmistamist ja esitamist. Kooskõlastuste puudumisel, samuti sisuliste märkuste ja ettepanekute esitamise korral jätkab projekteerija projekti koostamist ja kooskõlastustoiminguid võimalusel olemasoleva põhimõttelise projektlahenduse raamides, aga vajadusel seda Tellija nõusolekul korrigeerides. Projekteerija koostab koosoleku protokolli.
V avalikustamiskoosolek (vajadusel): RMK poolt eelnevalt kooskõlastatud ehitusprojekti (koos kooskõlastustega) ning keskkonnamõju eelhinnangu avalikustamine.
Projekteerimist ei loeta enne vastu võetuks, kui Tellijale esitatakse kõikide ametkondade ja seotud osapoolte (k.a eraomanik või vajadusel naaberkinnistute omanikud) kooskõlastatud tööprojekt. Töövõtja peab ametkondade ja seotud osapoolte esitatud projekteerimistingimused ja muudatused tööprojekti sisse viima, kui see on Tellija poolt aktsepteeritud ja muudatused põhjendatud. Viimasel kooskõlastusringil esitatud põhjendatud ja Tellija poolt aktsepteeritud muudatusi ja nende sisse viimist tööprojekti ei käsitleta Tellija poolt lisatööna. Lisatöö alla kvalifitseeruvad muudatused, mis toovad kaasa tööprojekti lahendusvariandi olulised ehituslikud muudatused.
6. PROJEKTI KOOSKÕLASTAMINE
Projektdokumentatsioon peab olema koostatud ja vormistatud vastavalt ehitusseadustikule ja selle rakendusaktide nõuetele. Igal ajahetkel tööde kehtivatele ja asjakohastele õigusaktidele ja direktiividele vastavuse tagamine, sh nende kohta täpsema info saamine on Töövõtja kohustus.
Töövõtja peab digitaalsel kujul projektdokumentatsiooni kooskõlastama esimesena RMK-ga ja alles seejärel esitama kooskõlastamiseks ja lubade küsimiseks järgmistele projektiga seotud osapooltele ja ametkondadele:
• Kohalik omavalitsus (Haljala vald);
• Keskkonnaamet;
• Transpordiamet;
• Muinsuskaitseamet;
• Projektiga seotud maaomanikud või projekti töödest mõjutatud kinnistute omanikud;
• Vajadusel muude taristute ja/või infrastruktuuri omanikud.
7. PROJEKTI ÜLEANDMINE
Valminud ehitusprojekt tööprojekti staadiumis antakse üle RMK Looduskaitseosakonnale kolmes eksemplaris paberkandjal, lisaks andmekandjal (uurimistööd, ehitusprojekt, lisad ja KMH eelhinnang, joonised, asendiplaanid; töömahtude, materjalide kogused ja maksumuste tabelid; projekteeritud tööde kihid – Mapinfo ja ESRI) vastavalt töövõtulepingus sõlmitud tähtajale.
Tehnilise kirjelduse koostas RMK Looduskaitseosakonna veeökoloog Annabel Runnel.
TEHNILISE KIRJELDUSE LISAD
LISA 1-1: Asendiplaan
LISA 1-2: Seotud ametkondade seisukohad
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Anett Reilent
Riigimetsa Majandamise Keskus
Mõisa
45403, Lääne-Viru maakond, Haljala
vald, Sagadi küla
Teie 11.10.2024 nr 3-6.1/2024/6184
Meie 06.11.2024 nr 7.1-2/24/17652-2
Ojaäärse I paisu likvideerimine
Teavitate, et RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Haljala valla Võsupere külas
Ojaäärse I paisul, mis paikneb Võsu jõel (katastritunnused: 88701:001:0727, 88701:002:1450). Soovite
Transpordiametilt Ojaäärse I paisu likvideerimise kavatsusele seisukohta, projekteerimistingimusi ja
soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja koostamisel.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, esitame nõuded Ojaäärse I paisu likvideerimise
kavatsusele ning teostamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Projekti koostamisel
riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega:
1. Riigitee 17182 Palmse-Sagadi on püsikattega ja taotletaval alal asub teetruup km 0,275. Liiklussagedus
antud teelõigul oli 258 a/ööp (2023a). Lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h.
2. Projekteerida avatud perimeetriga sild, variandid esitada projekteerimise käigus Transpordiametile
kooskõlastamiseks. Silla ava valikul lähtuda hüdroloogilistest arvutustest. Silla projektkoormus peab olema
KM1/KM3 1200. Projekteeritava rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul
peab olema EhS kohane pädevus.
3. Riigitee rekonstrueerimiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus, st et sildade projekteerimise eest
vastutaval isikul peab olema vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistus valitava
kompetentsiga silla ehitusprojekti koostamine (või allerialal sillaehitus- ja korrashoid ja ametialal
projekteerimine.
4. Projekteerimisel lähtuda Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrusest nr 71 "Tee projekteerimise normid"
ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.
5. Riigitee ristlõige valida vastavalt „Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Projekteeritava silla ristlõige ja
teelõigu plaanilahendus esitada koos silla variantidega kooskõlastamiseks Transpordiametile.
6. Projekteerijal koostada krundijaotuskava arvestusega et riigitee kooseisu jääv rajatis paikneks riigi
transpordimaal.
7. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.
8. Ehitise asukoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja
joonistel.
9. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku
teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
10. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“.
Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga:
10.1.Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti 2024. a juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.
10.2. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.
10.3. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks.
2 (2)
10.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
11. Teostada geoloogilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32
„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti juhisele „Geotehnilised uuringud ja
katsetused”. Rajatiste uuringud peavad sisaldama puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase omaduste
määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole projekteeritavaid vaiu või
vundamente. Uuringupunktide asukoht ja arv peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike
koostamiseks ja pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.
12. Riigitee rekonstrueeritavale osale projekteerida asfaltkate (AC16 surf). Riigitee katend arvutada
programmiga KAP (Maanteeameti peadirektori 18.04.12 käskkiri nr 0144 „Elastsete katendite arvutamise
programmi ja katendiarvutamise programmi kasutusjuhendi kinnitamine).
13. Koostada riigitee ristlõiked iseloomulikest kohtadest. Esitada katendi konstruktsioonid.
14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
15. Katete taastamisel saab võtta aluseks Transpordiameti kõrgel muldel truubi tüüpjoonisel toodud
põhimõtted.
16. Põrkepiirde projekteerimisel lähtuda Transpordiameti 2023. a juhendist „Teepiirdesüsteemid“
17. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud
oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.
18. Lahendada riigitee liikluskorraldus. Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud
liikluskorraldusvahendid.
19. Ehitustööde ajaks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
20. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee
katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.
21. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele.
22. Üldjuhul arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides.
Vajadusel koostada ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja ehitustööde kirjeldusega.
23. Silla ja riigitee ehitamiseks tuleb tellida omanikujärelevalve.
24. Silla ja riigitee projekteerimise ning ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud
isik
25. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61.
26. Projekt esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected].
27. Projektile lisada EhS § 14 vastav ekspertiis.
28. Projekti kooskõlastuse vormistame lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Anname teada, et Transpordiamet tellib projektile liiklusohutusauditi ja väljastab ehitusloa. Transpordiamet
menetleb projekteerimistingimused EhS §99 lõigete 1 ja 2 alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: esitatud taotlus
Maantee nr 17182 olemasolev ristlõige KM ~0,275
M1:50
TÄHISTUSTE SELGITUSED: SR - sõidurada VO - väline ohutusriba (K+T) K - kindlustatud peenar (asfalteeritud) T - tugipeenar TT - täiendav tugipeerar
MÄRKUSED: Ristlõike ettepanekul arvestatud parameetrid:
1) Kõrvalmaantee 1+1 ristlõige 2) Projektkiirus ja lubatud suurim kiirus 90 km/h. 3) Liiklussagedus <1500 a/ööp. Vaadeldaval lõigul liiklussagedus 248 a/ööp. SAPA 92%, VAAB 6% ja AR 2%. 4) Transpordiameti liiklusmudelis "Potentsiaalsed jalgsi ja rattaga liikumised" ei ole rekonstrueeritavale
teelõigule kergliiklejate liiklussagedust toodud. Varasema mudeli "Kergliikluse mudel" kohaselt on antud teelõigu tõenäoline kergliiklejate arv päevas 10 in/päevas.
5) Olemasoleva katte laius teelõigul varieerub ning on vahemikus 4,3m kuni 5,1m. Ristlõigete valikute selgitused: · Variant 1 on projekteerimisnormide kohane ristlõige kõrvalmaanteele arvestades lõigu liiklussagedust
(vastavalt TPN tabel 7). Väline ohutusriba arvestab kergliikluse olemasolul ühise liiklusruumiga (K=0,5m ning T=0,5m) ehk teisisõnu täiendavat ruumi kergliiklejale ette ei ole nähtud.
· Variant 2 on projekteerimisnormide kohane ristlõige ühise sõidurajaga kahesuunalisel teel (vastavalt TPN tabel 8, projektkiirus 80 km/h). Ristlõige võimaldab odavamat lahendust. Ühtlasi sobib ristlõige antud oludesse, kuna tee liiklussagedus ja kergliiklejate hulk on madal. Antud ristlõike puhul piirete vahekaugus küll väheneks ca 1 m, kuid asfaltkatte laius jällegi suureneks ca 1 m. Samas projekteerimisnormide kohaselt on antud ristlõike ette nähtud projektkiirusele 80 km/h.
46,00
47,00
48,00
49,00
50,00
TE E
TE LG
Olemasolev põrkepiire
Olemasolev põrkepiire
SR 2,04K 0,502,54 SR 1,96 K 0,50 1,04
2,54 2,46
Asfaltkatte laius 5,00
Muldkeha pealtlaius 11,52
0,74T 0,86T 0,700,64
Olemasolev maapindOlemasolev maapind
Piirete vahe 7,94
Sõidutee ca 4,00
2,5%
TE E/
SI LL
A TE
LG
SR 3,00VO 1,00
2,5%
SR 3,00 VO 1,00 TT 0,75
4,00 4,00
Piirete vahe 8,00
Muldkeha laius min. 9,50
Proj. põrkepiire
Proj. asfaltkate
Maantee nr 17182 projekteeritud ristlõige VARIANT 1 KM 0,275
M1:50
Maantee nr 17182 projekteeritud ristlõige VARIANT 2 KM 0,275
M1:50
Projekteeritud põrkepiire
4,0%
K 0,50 T 0,50
1:1,5 või laugem
TT 0,75
4,0%
K 0,50T 0,50
1:1,5 või laugem Proj. nõlv
2,5%
TE E/
SI LL
A TE
LG
SR 2,50VO 1,00
2,5%
SR 2,50 VO 1,00 TT 0,75
3,50 3,50
Piirete vahe 7,00
Muldkeha laius min. 9,00
Proj. asfaltkate
Projekteeritud põrkepiire
4,0%
K 0,50 T 0,50
1:1,5 või laugem
TT 0,75
K 0,50T 0,50
Proj. nõlv
Projekteeritud põrkepiire
4,0%
1:1,5 või laugem
Sõidutee 6,00
Sõidutee 5,00 Töö nimetus
Asukoht
Joonise nimetus Mõõtkava
Joonise nrKöide; eriosaStaadiumTöö nr
Fail / Kuupäev: P25003_PP_TL-6-001_ristlõike-valik.dwg / 14.07.2025
Markelin Project OÜ Reg. kood 14680783 MTR nr. EEP004348 Tel. +372 552 8845 [email protected]
Tellija
VESIAED OÜ
Ojaäärse I paisu likvideerimise tööprojekt
17182 Palmse-Sagadi tee km 0,275 Võsupere küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond
MAANTEE RISTLÕIKE VALIKUD M 1:50
P25003 PP TS 4-110
Insener / Engineer: Insener / Engineer: Martti Kelindeman
Martti Kelindeman Valdkonna juht / Discipline manager:
Peeter Napp Projektijuht / Project manager:
M 1: 50011
Peeter Haiba
02. 06. 2025 a.
maa-ala plaan
Peeter HaibaTartu 50415 Aardla 120-79
MTR nr. EEG000067 Vesiaed OÜ
G27/2025
Koordinaadid riiklikus L-Est97, kõrgused EH-2000 süsteemis
5049384
reg. nr. 11233150
Palmse ja Võsupere külad, Haljala vald, Lääne-Viru maakond Ojaäärse I paisu (PAIS025860) likvideerimiseks tarviliku topo-geodeetilise plaani koostamine
Tehniline kirjeldus
„Ojaäärse I paisu (PAIS025850) likvideerimise projekteerimistööd“
Käesoleva hanke mahus tuleb koostada Ojaäärse I paisu (PAIS025860) likvideerimise, sh paisjärve aluse jõesängi ja kallaste taastamise ning paisuga seotud truubi ja tee rekonstrueerimise ehitusprojekt tööprojekti mahus. Pais asub Võsu jõel Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Võsupere külas riigimaal Ojaäärse paisjärve katastriüksusel (katastritunnus: 88701:001:0727). Paisu truup läheb riigimaantee 17182 Palmse-Sagadi tee alt (katastritunnus: 88701:002:1450).
1. TÖÖDE EESMÄRK
Ojaäärse I paisu (PAIS025860) likvideerimise eesmärgiks on parandada kalade rändetingimusi Viru alamvesikonnas asuval Võsu jõel (VEE1077100). Projekteerimistööde eesmärgiks on projekteerida Ojaäärse I paisu likvideerimine koos kaasnevate töödega, sh teetruubi vahetus avatud perimeetriga silla vastu teel 17182.
Paralleelselt projekteeritakse ja kavandatakse ka Ojaäärse II paisjärve ja paisu likvideerimistöid, sh kasutatakse Ojaäärse I paisjärve settebasseinina Ojaäärse II paisjärve likvideerimistöödel. RMK metsaparandusosakonna tellimisel on 2025. aastal mõõdistatud Ojaäärse II paisjärves oleva sette maht. Varasemalt on Ojaäärse II paisjärves tehtud setteuuringud 2013. aastal (Maa ja Vesi Projekteerimisbüroo töö nr 13103 „Ojaäärse II paisjärvest setete eemaldamise ja regulaatori korrastustööde lahendid ning nende töömahud koos maksumuse kalkulatsioonidega“), mille alusel korrastati paisjärve 2015. aastal.
2. NÕUDED EHITUSPROJEKTI EELUURINGUTELE
Töövõtja teostab enne projekteerimisega alustamist objektil paikvaatlused, teeb ettepanekud jõesisesteks töödeks vajaliku ligipääsu loomiseks, määrab võimaliku asukoha ning pakub lahenduse vee ümberjuhtimiseks ehitustööde ajal.
Töövõtja teostab enne projekteerimisega alustamist kõik (sh truubi vahetuseks ning riigitee rekonstrueerimiseks) vajalikud hüdroloogilised (hüdroloogilised koondandmed, hüdrograafid, minimaalsed ja maksimaalsed vooluhulgad ja tõenäosuskõverad), geoloogilised ja topo- geodeetilised uuringud.
Töövõtja viib enne projekteerimisega alustamist läbi Ojaäärse I paisjärve setete uuringu, mille tulemusel selgitatakse välja paisjärve kuhjunud setete maht, mõõdistatakse paisjärve pikiprofiil ja ristprofiilid (minimaalselt 5 punkti), sh paisjärve põhja kõrgus, sette paksus, maapinna kõrgus. Setteuuringu läbiviimisel arvestatakse sellega, et esialgsete plaanide kohaselt on kavas ülesvoolu jääva Ojaäärse II paisjärve veetase alandada hiljemalt 2025. aasta II kvartalis.
Töövõtja hindab enne projekteerimisega alustamist veetaseme alandamise tõttu paisu lähedal asuvate ja paisutusala mõjuulatuse piiresse jäävate kinnistute salvkaevude veetaseme alanemise võimalikkust ja teeb vastavasisulised ettepanekud projekteerimisse. Kui paisu likvideerimine ja seeläbi paisutuse alandamine mõjutab eksperthinnangu alusel salvkaevude veetaset ja veevarustust paisjärve äärsetel kinnistutel, tuleb esmajärjekorras kaaluda olemasolevate salvkaevude süvendamist. Kui see pole võimalik või põhjendatud, tuleb projekteerida kooskõlas maaomanikega puurkaev (asukoht, sügavus jm).
Töövõtja hindab Ojaäärse I paisu likvideerimise mõju allavoolu asuva Oruveski paisjärve ja teiste paisutatud jõeosade veetasemele ning analüüsib riske muinsuskaitse all olevatele aladele.
Töövõtja arvestab enne projekteerimisega alustamist ametkondade seisukohtadega. Kõik ametkondade esitatud seiskohad on esitatud käesoleva tehnilise kirjelduse lisas.
Objekti asendiplaan on näidatud lisas 1-1.
3. PROJEKTEERIMISTÖÖDE TEOSTAMINE
Projekteerida Ojaäärse I paisu ning paisjärve likvideerimine koos paisjärve aluse jõesängi ja kallaste taastamisega ning riigimaantee 17182 Palmse-Sagadi tee truubi (katastritunnus: 88701:002:1450) vahetus ning avatud perimeetriga sild, sh tee rekonstrueerimine. Läbi viia keskkonnamõjude eelhindamine vastavalt projektlahendusele.
Töövõtja peab projekteerimisel arvestama alljärgnevaga:
• Projektlahendus peab arvestama peale ehitustöid jõesängi (sh paisjärve aluse ning paisjärve sissevoolul paikneva paisuvare piirkonnas oleva jõesängi) ning kallaste korrastamise ja kindlustamisega.
• Töötab välja sette eemaldamise ja utiliseerimise lahenduse sh pakub välja lahendused, kuidas vältida paisjärve kogunenud setete allavoolu liikumist paisjärve veetaseme alandamisel ja kavandatavate tööde raames nii, et paisust allavoolu jääv jõesäng ei kahjustuks. Arvestada tuleb sellega, et Ojaäärse I paisjärve kasutatakse Ojaäärse II paisjärve likvideerimisel settebasseinina.
• Projektlahendus peab arvestama ajutise ligipääsuga jõesiseste tööde teostamiseks ja hiljem selle ala korrastamise ja taastamisega.
• Projektlahendus peab hindama vajadust puittaimestiku eemaldamiseks tööalalt sh raiutava puittaimestiku kogust tihumeetrites ning näitama raieala kaardil.
• Töövõtja teostab objektil vajalikud mõõtmised ja teeb kanded ehitisregistrisse, kui need on eelduseks ehitustöödeks vajalike lubade taotlemisel.
• Tee projekteerimisel lähtuda Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrusest nr 71 "Tee projekteerimise normid" ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.
• Ehitustööde ajaks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
• Projekteerijal koostada krundijaotuskava arvestusega, et riigitee kooseisu jääv rajatis paikneks riigi transpordimaal.
4. NÕUDED EHITUSPROJEKTILE
Ehitusprojekt peab vastama Ehitusseadustikule ja ehitusprojekti tingimustele vastavalt majandus-ja taristuministri määrus nr 97-le Nõuded ehitusprojektile.
Riigitee rekonstrueerimiseks koostatav tee ehitusprojekt tööprojekti staadiumis peab vastama majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
Töövõtja peab arvestama Transpordiameti, Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ja Haljala valla poolt esitatud tingimuste ning seisukohtadega (Lisa 1-2).
Töövõtja peab keskkonnamõju eelhindamise teostama vastavalt juhendmaterjalile ("Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend" (Keskkonnaministeerium, 2017)), mis on toodud aadressil: Keskkonnamõju hindamine | Kliimaministeerium. Keskkonnamõju eelhinnang peab sisaldama hinnangut kavandatava tegevuse mõjust valla üldplaneeringuga sätestatud väärtusliku maastiku, miljööväärtusliku hoonestusala ning Lääne-Viru kehtiva maakonnaplaneeringuga kinnitatud rohelise võrgustiku sidususe säilimisele.
Töövõtja peab hindama tööde otsest mõju infrastruktuurile ja lähedal asuvatele kinnistutele.
Muude võimalike kitsenduste (sidekaablid, elektriliinid, geodeetilised punktid jne) olemasolu ning nende läheduses asuvate objektide, rekonstrueerimise ja ehitamise tingimused, selgitab välja projekteerija.
Projektikausta koosseis:
• Uurimistööde kaust peab sisaldama seletuskirja (mõõtmistulemused, hüdroloogilised arvutused, setteuuringu tulemused, ehitustehnilised eeluuringud) (doc, pdf) ja mõõtmistulemusi, arvutusi (Excel, pdf).
• Ehitusprojekt peab sisaldama seletuskirja, mis kirjeldab tööde eesmärkide saavutamiseks vajalikke töid, tööde läbiviimise tehnoloogiat ja tööde ajalist järjestust.
• Ehitusprojekt peab sisaldama tabeleid tööde mahtude, tööde maksumuste ja kasutatavate materjalide kohta.
• Projekti lisade kaust peab sisaldama projekti kõiki kooskõlastusi, tingimusi ja koosolekute protokolle.
• Jooniste kaust peab sisaldama kõiki projekti jooniseid (pdf, pdf-kihiline (projektplaan, asendiplaan), projekteeritud tööde kihid DWG/DGN ja SHP failid.
• KMH eelhinnang peab sisaldama aruannet (doc, pdf).F
5. MUUD NÕUDED
Töövõtja on kohustatud korraldama RMK-ga minimaalselt neli koosolekut ja arvestama nendega seotud kuludega (sh avalikustamine). RMK võib kohtumistele kaasata seotud osapooli, maaomanikke ja ametkondade esindajaid.
I koosolek: Enne uurimistööde ja projekteerimisega alustamist selgitab RMK tööde olemust, eesmärki ning objektiga seotud asjaolusid, millega töövõtja peab projekteerimisel arvestama. Koosolekul selgitatakse seotud osapoolte seatud eeltingimusi käesoleva tehnilise kirjelduse aluseks olevale RMK tööde kavatsusele.
II koosolek: Töövõtja esitab RMK-le uurimistööde tulemused ning oma ettepanekud ja märkused, mille põhjal lepitakse kokku põhimõtteline projektlahendus, mis on aluseks projekti koostamisele ja võimaluse korral projektiga seotud osapooltega kooskõlastustoimingutega alustamisele. Projekteerija koostab koosoleku protokolli.
III koosolek: RMK-le esitatakse ja tutvustatakse põhimõttelise projektlahenduse põhjal koostatud esialgset ehitusprojekti koos eeldatavate töömahtudega, materjalide ja tööde kogustega ja maksumustega. Märkuste puudumisel või puuduste kõrvaldamisel Töövõtja poolt alustab Töövõtja olemasoleva ehitusprojekti põhjal kooskõlastuste küsimist projektiga seotud osapooltelt ja ametkondadelt. Projekteerija koostab koosoleku protokolli.
IV koosolek: RMK-le antakse ülevaade kooskõlastustoimingute, samuti seonduvate haldustoimingute (nt projekteerimistingimuste taotlemine jm) tulemustest, takistustest jms. Kooskõlastuste olemasolul alustab Projekteerija ehitusloa ja teiste vajalike lubade taotlemist või loakohustuse puudumisel asjakohaste teatiste jms ettevalmistamist ja esitamist. Kooskõlastuste puudumisel, samuti sisuliste märkuste ja ettepanekute esitamise korral jätkab projekteerija projekti koostamist ja kooskõlastustoiminguid võimalusel olemasoleva põhimõttelise projektlahenduse raamides, aga vajadusel seda Tellija nõusolekul korrigeerides. Projekteerija koostab koosoleku protokolli.
V avalikustamiskoosolek (vajadusel): RMK poolt eelnevalt kooskõlastatud ehitusprojekti (koos kooskõlastustega) ning keskkonnamõju eelhinnangu avalikustamine.
Projekteerimist ei loeta enne vastu võetuks, kui Tellijale esitatakse kõikide ametkondade ja seotud osapoolte (k.a eraomanik või vajadusel naaberkinnistute omanikud) kooskõlastatud tööprojekt. Töövõtja peab ametkondade ja seotud osapoolte esitatud projekteerimistingimused ja muudatused tööprojekti sisse viima, kui see on Tellija poolt aktsepteeritud ja muudatused põhjendatud. Viimasel kooskõlastusringil esitatud põhjendatud ja Tellija poolt aktsepteeritud muudatusi ja nende sisse viimist tööprojekti ei käsitleta Tellija poolt lisatööna. Lisatöö alla kvalifitseeruvad muudatused, mis toovad kaasa tööprojekti lahendusvariandi olulised ehituslikud muudatused.
6. PROJEKTI KOOSKÕLASTAMINE
Projektdokumentatsioon peab olema koostatud ja vormistatud vastavalt ehitusseadustikule ja selle rakendusaktide nõuetele. Igal ajahetkel tööde kehtivatele ja asjakohastele õigusaktidele ja direktiividele vastavuse tagamine, sh nende kohta täpsema info saamine on Töövõtja kohustus.
Töövõtja peab digitaalsel kujul projektdokumentatsiooni kooskõlastama esimesena RMK-ga ja alles seejärel esitama kooskõlastamiseks ja lubade küsimiseks järgmistele projektiga seotud osapooltele ja ametkondadele:
• Kohalik omavalitsus (Haljala vald);
• Keskkonnaamet;
• Transpordiamet;
• Muinsuskaitseamet;
• Projektiga seotud maaomanikud või projekti töödest mõjutatud kinnistute omanikud;
• Vajadusel muude taristute ja/või infrastruktuuri omanikud.
7. PROJEKTI ÜLEANDMINE
Valminud ehitusprojekt tööprojekti staadiumis antakse üle RMK Looduskaitseosakonnale kolmes eksemplaris paberkandjal, lisaks andmekandjal (uurimistööd, ehitusprojekt, lisad ja KMH eelhinnang, joonised, asendiplaanid; töömahtude, materjalide kogused ja maksumuste tabelid; projekteeritud tööde kihid – Mapinfo ja ESRI) vastavalt töövõtulepingus sõlmitud tähtajale.
Tehnilise kirjelduse koostas RMK Looduskaitseosakonna veeökoloog Annabel Runnel.
TEHNILISE KIRJELDUSE LISAD
LISA 1-1: Asendiplaan
LISA 1-2: Seotud ametkondade seisukohad
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Anett Reilent
Riigimetsa Majandamise Keskus
Mõisa
45403, Lääne-Viru maakond, Haljala
vald, Sagadi küla
Teie 11.10.2024 nr 3-6.1/2024/6184
Meie 06.11.2024 nr 7.1-2/24/17652-2
Ojaäärse I paisu likvideerimine
Teavitate, et RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Haljala valla Võsupere külas
Ojaäärse I paisul, mis paikneb Võsu jõel (katastritunnused: 88701:001:0727, 88701:002:1450). Soovite
Transpordiametilt Ojaäärse I paisu likvideerimise kavatsusele seisukohta, projekteerimistingimusi ja
soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja koostamisel.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, esitame nõuded Ojaäärse I paisu likvideerimise
kavatsusele ning teostamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Projekti koostamisel
riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega:
1. Riigitee 17182 Palmse-Sagadi on püsikattega ja taotletaval alal asub teetruup km 0,275. Liiklussagedus
antud teelõigul oli 258 a/ööp (2023a). Lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h.
2. Projekteerida avatud perimeetriga sild, variandid esitada projekteerimise käigus Transpordiametile
kooskõlastamiseks. Silla ava valikul lähtuda hüdroloogilistest arvutustest. Silla projektkoormus peab olema
KM1/KM3 1200. Projekteeritava rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul
peab olema EhS kohane pädevus.
3. Riigitee rekonstrueerimiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus, st et sildade projekteerimise eest
vastutaval isikul peab olema vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistus valitava
kompetentsiga silla ehitusprojekti koostamine (või allerialal sillaehitus- ja korrashoid ja ametialal
projekteerimine.
4. Projekteerimisel lähtuda Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrusest nr 71 "Tee projekteerimise normid"
ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.
5. Riigitee ristlõige valida vastavalt „Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Projekteeritava silla ristlõige ja
teelõigu plaanilahendus esitada koos silla variantidega kooskõlastamiseks Transpordiametile.
6. Projekteerijal koostada krundijaotuskava arvestusega et riigitee kooseisu jääv rajatis paikneks riigi
transpordimaal.
7. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.
8. Ehitise asukoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja
joonistel.
9. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku
teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
10. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“.
Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga:
10.1.Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti 2024. a juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.
10.2. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.
10.3. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks.
2 (2)
10.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
11. Teostada geoloogilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32
„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti juhisele „Geotehnilised uuringud ja
katsetused”. Rajatiste uuringud peavad sisaldama puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase omaduste
määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole projekteeritavaid vaiu või
vundamente. Uuringupunktide asukoht ja arv peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike
koostamiseks ja pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.
12. Riigitee rekonstrueeritavale osale projekteerida asfaltkate (AC16 surf). Riigitee katend arvutada
programmiga KAP (Maanteeameti peadirektori 18.04.12 käskkiri nr 0144 „Elastsete katendite arvutamise
programmi ja katendiarvutamise programmi kasutusjuhendi kinnitamine).
13. Koostada riigitee ristlõiked iseloomulikest kohtadest. Esitada katendi konstruktsioonid.
14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
15. Katete taastamisel saab võtta aluseks Transpordiameti kõrgel muldel truubi tüüpjoonisel toodud
põhimõtted.
16. Põrkepiirde projekteerimisel lähtuda Transpordiameti 2023. a juhendist „Teepiirdesüsteemid“
17. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud
oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.
18. Lahendada riigitee liikluskorraldus. Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud
liikluskorraldusvahendid.
19. Ehitustööde ajaks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
20. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee
katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.
21. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele.
22. Üldjuhul arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides.
Vajadusel koostada ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja ehitustööde kirjeldusega.
23. Silla ja riigitee ehitamiseks tuleb tellida omanikujärelevalve.
24. Silla ja riigitee projekteerimise ning ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud
isik
25. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61.
26. Projekt esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected].
27. Projektile lisada EhS § 14 vastav ekspertiis.
28. Projekti kooskõlastuse vormistame lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Anname teada, et Transpordiamet tellib projektile liiklusohutusauditi ja väljastab ehitusloa. Transpordiamet
menetleb projekteerimistingimused EhS §99 lõigete 1 ja 2 alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: esitatud taotlus
Maantee nr 17182 olemasolev ristlõige KM ~0,275
M1:50
TÄHISTUSTE SELGITUSED: SR - sõidurada VO - väline ohutusriba (K+T) K - kindlustatud peenar (asfalteeritud) T - tugipeenar TT - täiendav tugipeerar
MÄRKUSED: Ristlõike ettepanekul arvestatud parameetrid:
1) Kõrvalmaantee 1+1 ristlõige 2) Projektkiirus ja lubatud suurim kiirus 90 km/h. 3) Liiklussagedus <1500 a/ööp. Vaadeldaval lõigul liiklussagedus 248 a/ööp. SAPA 92%, VAAB 6% ja AR 2%. 4) Transpordiameti liiklusmudelis "Potentsiaalsed jalgsi ja rattaga liikumised" ei ole rekonstrueeritavale
teelõigule kergliiklejate liiklussagedust toodud. Varasema mudeli "Kergliikluse mudel" kohaselt on antud teelõigu tõenäoline kergliiklejate arv päevas 10 in/päevas.
5) Olemasoleva katte laius teelõigul varieerub ning on vahemikus 4,3m kuni 5,1m. Ristlõigete valikute selgitused: · Variant 1 on projekteerimisnormide kohane ristlõige kõrvalmaanteele arvestades lõigu liiklussagedust
(vastavalt TPN tabel 7). Väline ohutusriba arvestab kergliikluse olemasolul ühise liiklusruumiga (K=0,5m ning T=0,5m) ehk teisisõnu täiendavat ruumi kergliiklejale ette ei ole nähtud.
· Variant 2 on projekteerimisnormide kohane ristlõige ühise sõidurajaga kahesuunalisel teel (vastavalt TPN tabel 8, projektkiirus 80 km/h). Ristlõige võimaldab odavamat lahendust. Ühtlasi sobib ristlõige antud oludesse, kuna tee liiklussagedus ja kergliiklejate hulk on madal. Antud ristlõike puhul piirete vahekaugus küll väheneks ca 1 m, kuid asfaltkatte laius jällegi suureneks ca 1 m. Samas projekteerimisnormide kohaselt on antud ristlõike ette nähtud projektkiirusele 80 km/h.
46,00
47,00
48,00
49,00
50,00
TE E
TE LG
Olemasolev põrkepiire
Olemasolev põrkepiire
SR 2,04K 0,502,54 SR 1,96 K 0,50 1,04
2,54 2,46
Asfaltkatte laius 5,00
Muldkeha pealtlaius 11,52
0,74T 0,86T 0,700,64
Olemasolev maapindOlemasolev maapind
Piirete vahe 7,94
Sõidutee ca 4,00
2,5%
TE E/
SI LL
A TE
LG
SR 3,00VO 1,00
2,5%
SR 3,00 VO 1,00 TT 0,75
4,00 4,00
Piirete vahe 8,00
Muldkeha laius min. 9,50
Proj. põrkepiire
Proj. asfaltkate
Maantee nr 17182 projekteeritud ristlõige VARIANT 1 KM 0,275
M1:50
Maantee nr 17182 projekteeritud ristlõige VARIANT 2 KM 0,275
M1:50
Projekteeritud põrkepiire
4,0%
K 0,50 T 0,50
1:1,5 või laugem
TT 0,75
4,0%
K 0,50T 0,50
1:1,5 või laugem Proj. nõlv
2,5%
TE E/
SI LL
A TE
LG
SR 2,50VO 1,00
2,5%
SR 2,50 VO 1,00 TT 0,75
3,50 3,50
Piirete vahe 7,00
Muldkeha laius min. 9,00
Proj. asfaltkate
Projekteeritud põrkepiire
4,0%
K 0,50 T 0,50
1:1,5 või laugem
TT 0,75
K 0,50T 0,50
Proj. nõlv
Projekteeritud põrkepiire
4,0%
1:1,5 või laugem
Sõidutee 6,00
Sõidutee 5,00 Töö nimetus
Asukoht
Joonise nimetus Mõõtkava
Joonise nrKöide; eriosaStaadiumTöö nr
Fail / Kuupäev: P25003_PP_TL-6-001_ristlõike-valik.dwg / 14.07.2025
Markelin Project OÜ Reg. kood 14680783 MTR nr. EEP004348 Tel. +372 552 8845 [email protected]
Tellija
VESIAED OÜ
Ojaäärse I paisu likvideerimise tööprojekt
17182 Palmse-Sagadi tee km 0,275 Võsupere küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond
MAANTEE RISTLÕIKE VALIKUD M 1:50
P25003 PP TS 4-110
Insener / Engineer: Insener / Engineer: Martti Kelindeman
Martti Kelindeman Valdkonna juht / Discipline manager:
Peeter Napp Projektijuht / Project manager: