Tervise- ja tööministri 17. märtsi 2022. a käskkirja nr 50 „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rahandusministeerium

11.11.2024 nr 2-2/2840-1

Tervise- ja tööministri 17. märtsi 2022. a

käskkirja nr 50 „Noortele tööturuteenuste

osutamine COVID-19 kriisi mõjudest

taastumiseks“ muutmine

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse tervise- ja tööministri 17. märtsi

2022. a käskkirjaga nr 50 „Noortele tööturuteenuste osutamine

COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi. Varasemate

muudatuste paljusust arvestades kehtestame käskkirja lisad muudetud sõnastuses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu lisa 1 ja lisa 2.

Karmen Orlovski

+372 5381 2232 [email protected]

TAT eelarve kulukohtade kaupa

TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2022-31.12.2025

TAT nimi: Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19

kriisi mõjudest taastumiseks

TAT partner: Eesti Töötukassa

Aasta 2022 2023 2024 2025 Kokku

Rea nr Kulukoht Abikõlblik kulu Abikõlblik

kulu

Abikõlblik

kulu

Abikõlblik kulu Abikõlblik

kulu

1 2 3 4 5 6 7

1 Otsesed kulud

806 043 2 619 398 3 468 885 2 805 674 9 700 000

1.1 Minu esimene töökoht (väljund)

806 043 2 619 398 3 468 885 2 805 674 9 700 000

1.1.1 Sisutegevuse kulud (tegevused) 806 043 2 619 398 3 468 885 2 805 674 9 700 000

1.1.1.1 Minu esimene töökoht

806 043 2 619 398 3 468 885 2 805 674 9 700 000

1.2 Koolitusprogramm (väljund)

5 000 0 150 000 145 000 300 000

1.2.1 Sisutegevuse kulud (tegevused) 5 000 0 150 000 145 000 300 000

1.2.1.1 Koolitusprogramm 5 000 0 150 000 145 000 300 000

2 Kokku kulud 811 043 2 619 398 3 618 885 2 950 674 10 000 000

3 Jaotamata eelarve (2022-2025) 0 0 0 0

4 Eelarve kokku (2022-2025) 10 000 000

"Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi

mõjudest taastumiseks" toetuse andmise tingimused

Tervise- ja tööministri 17. märtsi 2022. a käskkirja nr 50

Lisa 2

(muudetud sõnastuses)

"Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi

mõjudest taastumiseks" toetuse andmise tingimused

Tervise- ja tööministri 17. märtsi 2022. a käskkirja nr 50

1

EELNÕU 06.11.2024

KÄSKKIRI

Tervise- ja tööministri 17. märtsi 2022. a käskkirja

nr 50 „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-

19 kriisi mõjudest taastumiseks“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel:

1. Asendan tervise- ja tööministri 17. märtsi 2022. a käskkirja nr 50 „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ lisa käesoleva käskkirja lisaga 1 (lisatud).

2. Kehtestan käskkirja lisas 2 toetatavate tegevuste eelarvejaotuse (lisatud). 2024. a novembris kehtestatud käskkirja lisasid 1 ja 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 25. juunist 2024. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

1

KINNITATUD tervise- ja tööministri 17.03.2022

käskkirja nr 50 lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest

taastumiseks

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

31.03.2022–31.03.2026

Partner

Eesti Töötukassa

2

1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 20 lõike 1 alusel Euroopa Liidu Nõukogu 29.10.2021 rakendusotsusega heaks kiidetud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) nimetatud tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna investeeringu 6.6 „Noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete pakkumine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja töötuse vähendamiseks soodustada vähese töökogemusega noorte töökogemuse saamist ning tööalaste oskuste ja teadmiste arendamist. 2.2. Toetatavad tegevused panustavad taastekava investeeringu 6.6 „Noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete pakkumine“ eesmärgi saavutamisse, milleks on tööturul osalemise parandamine, sealhulgas haavatavate rühmade jaoks. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Tugevdatud „Minu esimene töökoht“ 3.1.1. Teenuse „Minu esimene töökoht“ raames makstakse tööandjale sihtrühma kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase tähtajalise töölepinguga tööle rakendamisel palgatoetust ning vajaduse korral hüvitatakse nimetatud noore tööalase koolituse kulu. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab olema tööandjal eelnevalt Eesti Töötukassaga (edaspidi töötukassa) kokku lepitud. Tööandjale makstakse sama noore tööle võtmiseks palgatoetust ja hüvitatakse tööalase koolituse kulu ühe korra. 3.1.2. Vajaduse korral osutab töötukassa teenuse „Minu esimene töökoht“ palgatoetusega tööle rakendunud noorele kuue kuu jooksul tööle asumisest jätkutoeteenust, mille raames nõustatakse noort ja tema tööandjat, vajaduse korral kaasatakse tööl püsimise toetamiseks kohaliku omavalitsuse üksus ja teenusepakkujad ning noore lähivõrgustik. 3.1.3. Sihtrühm 16–29-aastane (16-aastasel peab olema omandatud põhiharidus), a) kes on töötuna registreeritud ega ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevustega ning b) kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat). Töökogemusena ei arvestata vanemapuhkusel (kuni 31.03.2021 lapsehoolduspuhkusel) ega aja- ja asendusteenistuses viibitud aega. 3.1.4. Tegevuse ajaraam 31.03.2022–31.03.2026. 3.2. Tööle asumist toetav koolitusprogramm Noorte tööle asumise ja hõives püsimise toetamiseks töötab töötukassa välja noortele mõeldud koolitusprogrammi ning võimaldab noortele vastavaid koolitusi, mida on osaliselt või täielikult

3

võimalik pakkuda ka veebikoolitusena. Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda noortele teadmisi tööturust, arendada üldoskusi, sealhulgas digi- ja roheoskused ja rahatarkus, ning tutvustada töötamise võimalusi, sealhulgas ettevõttekülastused ja töövarjutamine. 3.2.1. Sihtrühm Noored vanuses 15–29, sealhulgas töötuna registreeritud noored. 3.2.2. Tegevuse ajaraam 31.03.2022–31.03.2026 3.3. Nõuded toetatavatele tegevustele 3.1. Toetatavate tegevuste raames osutatavad teenused peavad vastama tööturumeetmete seaduses ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024- 2029" (edaspidi tööhõiveprogramm) sätestatud põhimõtetele, tingimustele ja korrale, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. 3.2. Kui teenuse osutamist alustati enne 01.01.2024, peavad toetatavate tegevuste raames osutatavad teenused vastama kuni 31.12.2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud põhimõtetele, tingimustele ja korrale, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. 4. Tulemus

Tulemus/siht Näitaja Sihttase Tähtaeg

Meede „Minu esimene töökoht“ on rakendatud

Tegevuses osalevate noorte koguarv

3178 meetmes osalenud noort

IV kvartal 2025

5. Ühised näitajad Tegevustega panustatakse: 5.1. ühisesse näitajasse „15–29-aastased noored osalejad“, mille alamnäitajad on „15–29- aastased noored osalejad (naised)“ ja „15–29-aastased noored osalejad (mehed)“; 5.2. ühisesse näitajasse „Pärast programmist lahkumist tööle läinud või tööd otsima asunud osalejad vanuses 15–29 aastat“, mille alamnäitajad on „Pärast programmist lahkumist tööle läinud või tööd otsima asunud osalejad (mehed) vanuses 15–29 aastat“ ja „Pärast programmist lahkumist tööle läinud või tööd otsima asunud osalejad (naised) vanuses 15–29 aastat“. 1 6. Toetuse saaja ja partner 6.1. Toetuse saaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), tegevuste elluviimise eest vastutab tööhõive osakond. 6.2. Tegevuste elluviimisesse on kaasatud partnerina töötukassa.

1 Ühiste näitajate koodid on vastavalt RRFCI14 ja RRFCI11, mis on kehtestatud Komisjoni delegeeritud määruse

(EL) 2021/2106, 28. september 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241,

millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks ühised näitajad ning taaste ja

vastupidavuse tulemustabeli üksikasjalikud elemendid. EUR-Lex - 02021R2106-20211201 - EN - EUR-Lex

4

7. Tegevuste eelarve 7.1. Tegevuste eelarve on 10 000 000 eurot. Tegevusi rahastatakse täies ulatuses (100%) taaste- ja vastupidavusrahastust. 7.2. Eelarvejaotus on toodud käskkirja lisas 2. 8. Kulude abikõlblikkus 8.3. Abikõlblikud kulud punktis 3 nimetatud tegevuse puhul: 8.3.1. sihtrühma kuuluva noore töölevõtmisel tööhõiveprogrammi § 41 lõikes 6 nimetatud haldu.slepingu alusel tehtud kulud; 8.3.2. sihtrühma kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus nimetatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates; 8.3.2.1 töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tööandjalt tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 86 lõike 1, § 88 lõike 1 või § 89 lõike 2 punkti 2 alusel; 8.3.3. sihtrühma kuuluva noore tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu on kuni 2500 eurot (käibemaksuta) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest. Tähtajalise töölepingu puhul makstakse koolituse kulu töölepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest; 8.3.4. tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt: 8.3.4.1 tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või 8.3.4.2 tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus taolises rollis või 8.3.4.3 koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. 8.4. Abikõlblikud kulud punktis 3.2. nimetatud tegevuse puhul: 8.4.1. sihtrühma kuuluvatele noortele koolitusprogrammi väljatöötamise ja arendamise ning koolituste läbiviimisega seotud kulu; 8.4.2. avalikkuse ja sihtrühma toetuse rahastamisest teavitamise kulu. 8.5. Taastekava raames antavast toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu.

5

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetust makstakse partnerile tekkinud ja tema poolt tasutud kulude alusel. 9.2. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab partner Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetus) kaudu. 9.3. Ettemakse võib teha partner taotluse alusel selles esitatud põhjendatud summa ulatuses. Ettemakse ei või olla suurem kui 40% punktis 7. nimetatud toetuse summast. 9.4. Ettemakse saamisel tuleb partneril esitada ettemakse kasutamise aluseks olevate kulude ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad RTK nõudmisel. 9.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis. 9.6. Kui kuludokumentide kontrollimisel ilmneb, et partneril on täitmata nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue, mida on võimalik kõrvaldada RTK määratud tähtaja jooksul, võib RTK määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et kuludokument on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 9.7. Viimase makse saamise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Kui partnerile on toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aluseks olevad kulu- ja maksedokumendid RTK nõudmisel hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist. 10. Partneri kohustused 10.1. Partner on kohustatud toetatavaid tegevusi tegema vastavalt eelarvele ning saavutama punktides 4 ja 5 nimetatud näitajate sihttasemed tegevuste elluviimise tähtaja lõpuks. 10.2. Partner on kohustatud esitama MKM-ile infot ühiste näitajate, tegevuste edenemise ja taastekavas nimetatud tulemuste saavutamise kohta vastavalt punktile 11. Vastav kohustus loetakse täidetuks, kui nõutud info on e-toetuse kaudu kättesaadav. 10.3. Partner kogub RRFi määruse § 13 lõikes 1 nimetatud andmeid. 10.4. Partner on kohustatud teavitama avalikkust ja tegevuste sihtrühma toetuse päritolust alates toetuse saamisest, vastavalt RRFi määruse §-le 12. 10.5. Partner säilitab toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmeid ja dokumente, sealhulgas statistilisi rahastamisega seotud andmeid ning elektroonilisi andmeid ja dokumente, viie aasta jooksul projektile viimase makse tegemisest või ettemakse korral selle kasutamise tõendatuks lugemise päevast alates, kui õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Partner säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud dokumente. 11. Aruandlus 11.1. Aruandlusperioodid on järgmised: 11.1.1 taastekavas nimetatud tulemuste edenemise aruanne: 1. oktoober – 31. märts, 1. aprill – 30. september; 11.1.2 punktis 5 nimetatud ühiste näitajate aruanne: 1. jaanuar – 30. juuni, 1. juuli – 31. detsember. 11.2. Toetuse saaja esitab RTK-le e-toetuse kaudu tulemuse edenemise aruanded lõppenud aruandlusperioodi kohta hiljemalt 7. aprillil ja 7. oktoobril. 11.3. Reformide ja investeeringute puhul, millele kohalduvad ühised näitajad, esitab toetuse saaja RTK-le e-toetuse kaudu aruande ühiste näitajate saavutamise kohta koos tõendavate

6

dokumentidega kaks korda aastas – 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ning 30. juuni seisuga hiljemalt 15. juulil. 11.4. Toetuse saaja esitab tegevuste lõpparuande RTK-le hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuaril e- toetuse kaudu. 11.5. Lõpparuandes esitatakse järgmine informatsioon: 1) tegevuste elluviimise periood; 2) tehtud tööd ja tegevused, asjakohasel juhul info riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta; 3) dokumendid või andmed punktis 4 kirjeldatud tulemuse sihttaseme saavutamise kohta; 4) partneri hinnang tegevuste tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. 12. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 12.1. Punktis 3.1. sätestatud palgatoetus ja tööandjale koolituskulude hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse paragrahviga 33, komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).2 12.1.1. Ühele ettevõtjale VTA määrusel alusel antud abi kogusumma koos käesoleva toetuse andmise tingimuste alusel antava toetusega peab olema kooskõlas VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatuga. 12.1.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetuse andmise tingimuste alusel antava toetusega peab olema kooskõlas komisjoni määruse (EL) 1408/2013 artikli 3 lõikes 3 sätestatuga. 12.1.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetuse andmise tingimuste alusel antava toetusega peab olema kooskõlas komisjoni määruse (EL) 717/2014 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. 12.1.4. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832,15.12.2023) alusel, tohib talle käesoleva toetuse andmise tingimuste ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul antud vähese tähtsusega abid kumuleerida. 12.1.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikuid, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 12.1.6. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse punktis 12.1 nimetatud komisjoni määruste artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 12.1.7. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõike 1 punktides a-f komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a-c ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a-k nimetatud valdkondadele ja tegevustele 12.2. Kui punktides 12.1.1–12.1.5 viidatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, on punktis 3.1 sätestatud palgatoetus riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

2 Euroopa Komisjoni määrused nr 1407/2013, 1408/2013 ja 717/2014 on muudetud määrusega (EL) 2023/2391.

7

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ja konkurentsiseaduse paragrahviga 342. Riigiabi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul, kui isik, kelle tööle rakendamise toetamiseks abi antakse, vastab punktis 3.1 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused. 12.3. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 12.4. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui Euroopa Komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti. Riigiabi ei anta ka Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel.