lektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus

13.11.2024

Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega nähakse ette võimalus anda toetust maismaa- ja meretuuleparkidega toodetava elektri eest. Selleks lisatakse elektrituruseadusesse (edaspidi ELTS) alused, mis võimaldavad korraldada toetuse andmiseks vähempakkumisi, mis on suunatud uutele maismaatuuleparkidele või meretuuleparkidele.

Toetuse andmise eesmärk on tagada, et alates 2030. aastast toodetakse Eestis aastas taastuvatest energiaallikatest elektrit vähemalt ulatuses, mis vastab Eestis aastas tarbitavale elektrikogusele. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Eestisse rajada kuni 2030. aastani uusi maismaatuuleparke ning pärast 2030. aastat ka vähemalt üks meretuulepark. Kui maismaatuulepargid on vajalikud selleks, et eesmärki saavutada, siis meretuulepargid on vajalikud selles, et kasvava tarbimise juures jätkuvalt piisavalt puhast energiat toota. Uute maismaa- ja meretuuleparkide lisandumine langetab elektrienergia hinda. See hinna vähenemine kaalub prognooside kohaselt oluliselt üle tarbijate kulu taastuvenergia toetusele1.

Hoogustamaks uute maismaa- ja meretuuleparkide Eestisse rajamist on Vabariigi Valitsus (edaspidi valitsus) seadnud eesmärgiks korraldada uusi taastuvenergia vähempakkumisi2. Kavandatavate vähempakkumistega toetatakse Eestisse uute maismaatuuleparkide rajamist tootmismahus 4 TWh aastas (ca 1400 MW tootmisvõimsusega tuuleparke) ning meretuuleparke kuni 2 TWh mahus aastas (kuni 500 MW toetatavat meretuule tootmisvõimsust).
2 TWh on elektrienergia toodangu maht, mida meretuulepargi valmimisel 2033. aasta lõpuks hinnanguliselt riigis ära tarbitakse. Toetuse abil hoogustatakse meretuuleparkide rajamist (hinnanguliselt 4 TWh tootmismahus, võimsusega ca 1000 MW).

Sellises mahus uue toetatava taastuvelektri toodangu lisandumine ei tõsta prognooside kohaselt taastuvenergia tasu tarbijatele kõrgemale kui 1,3 s/kWh (ilma käibemaksuta) ning muudab elektri turuhinna soodsamaks.

Maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumised on kavas välja kuulutada 2025. ja 2026. aastal ja vajaduse korral ka 2027. aastal. Vähempakkumiste mahud konkreetsel aastal sõltuvad maismaatuule turu- ja konkurentsiolukorrast, st kui palju maismaatuuleparkide arendajaid vähempakkumise konkursil osalevad ja millal. Vähempakkumistel edukaks osutunud tootjad peavad tootmist alustama hiljemalt 2029. aastal. Meretuuleparkide vähempakkumine on plaanitud välja kuulutada 2025. aasta esimeses pooles (eeldatav pakkumiste esitamise aeg 2025. aasta suvel ning tootmise alustamise aeg hiljemalt 2033. aasta lõpus).

Meretuuleparkidele makstakse toetust kahepoolse hinnavahelepingu põhimõtte järgi. Selle kohaselt tekib tootjal õigus saada toetust, kui kauplemisperioodi elektri turuhind on madalam kui tootja vähempakkumisel pakutud hind (pakkumises esitatud hind). Kui kauplemisperioodi elektri turuhind on kõrgem kui tootja vähempakkumisel pakutud täitmishind, peab tootja tegema rahalise makse riigile. Seega võib toetusskeemi rakendamine tuua riigile teatud hetkedel ka otsest rahalist tulu.

Maismaatuuleparkidele makstakse toetust sarnaselt varem rakendatud vähempakkumise skeemidele. Toetust makstakse 12 aastat tootmise alustamisest arvates. Meretuuleparkidele makstakse toetust 20 aastat tootmise alustamisest arvates. Maismaatuuleparkide puhul ei tohi väljamakstav toetus olla suurem kui 20 eurot ja meretuuleparkide puhul 65 eurot toodetud ja võrku antud megavatt-tunni eest.

Vähempakkumiste tulemusel tootjatele makstav toetus kvalifitseerub riigiabiks. Riigiabi andmise õiguslik alus on maismaatuuleparkide puhul grupierandi määruse3 artikkel 42. Grupierandi alusel ja selle tingimustele vastava riigiabi puhul loetakse, et riigiabi luba on grupierandiga juba kaudselt antud. Meretuuleparkidele toetuse andmiseks tuleb Euroopa Komisjonilt saada eraldi riigiabi luba kooskõlas Euroopa Komisjoni ajutise kriisi- ja üleminekuraamistikuga4. Riigiabi loa taotlemine toimub paralleelselt käesoleva eelnõu menetlemisega ning eelnõu seadusena vastuvõtmine on kavandatud pärast Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist.

Lisaks muudetakse energiamajanduse korralduse seadust (edaspidi EnkS), tagades suurema selguse, et ka pärast 2030. aastat peab taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama 100 protsenti.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonna juht Karlis Goldstein (5885 1117, [email protected]), meretuuleenergia nõunik Nikon Vidjajev (625 6455, [email protected]), energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected], 625 6322), energiaturgude ekspert Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476) ja nõunik Regina Hermandi (625 6478, [email protected]).

Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik
Anna-Liisa Kotsjuba (6258998, [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse kaasati advokaadibüroo Sorainen OÜ ja Elering ASi vastava valdkonna eksperte.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Vähempakkumiste tulemusel antava toetuse puhul on tegemist riigiabiga, mistõttu on eelnõu koostamisel arvestatud asjakohaste Euroopa Liidu riigiabi õigusaktidega.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu uuendatud tegevuskavaga aastateks 2024–2027, mille eesmärk on puhas ja konkurentsivõimelise hinnaga energia. Selle eesmärgi täitmiseks jätkatakse maismaatuuleelektri vähempakkumistega ning korraldatakse meretuuleelektri ja juhitavate võimsuste vähempakkumised. Varustuskindluse tagamiseks luuakse tingimused uute juhitavate ja salvestusvõimsuste rajamiseks.

Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1) ELTS avaldamismärkega RT I, 10.10.2024, 8;
2) EnKS avaldamismärkega RT I, 10.10.2024, 5.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on võimaldada korraldada maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud toetuste vähempakkumisi, et soodustada uute tuuleparkide ja tasakaalustamisvõimsuse Eestisse rajamist ning aidata kaasa Eestis taastuvelektri tootmise riiklike eesmärkide täitmisele.

Eelnõu on vajalik selleks, et luua ELTSis õiguslikud alused maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud toetuste vähempakkumiste korraldamiseks ning sätestada vastavate vähempakkumiste ning toetuse andmise tingimused ja menetlusreeglid.

Kehtiv seadus ei näe ette eraldi alust üksnes maismaatuuleparkidele või üksnes meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korraldamiseks ega võimalda maismaatuuleparkidele maksta toetust ühepoolse hinnavahelepingu põhimõtte alusel. Samuti on toetuse maksmise periood kehtivas seaduses piiratud 12 aastaga, kuid meretuuleparkide puhul on vajalik toetuse maksmise periood 20 aastat. Toetuste perioodide erinevus on põhjustatud meretuuleparkide suurematest kuludest, riskidest ja tehnoloogilistest väljakutsetest, mis vajavad pikemat ajavahemikku investeeringute tasuvuse tagamiseks.

Eelnõu näeb ette, et maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumisi hakatakse korraldama ELTSi §-s 594 ettenähtud reeglite alusel. Selleks täiendatakse ELTSi § 594 lõiget  52 punktidega 4 ja 5, mis võimaldavad korraldada eraldi maismaatuuleparkidele (punkt 4) ja eraldi meretuuleparkidele (punkt 5) suunatud vähempakkumisi.

Kuivõrd maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumised korraldatakse ELTSi § 594 alusel, kohalduvad maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumiste ja nende tulemuste alusel toetuse andmise ja maksmise suhtes ka muud ELTSi sätted, milles on viidatud §-le 594, v.a juhul, kui eelnõukohane seadus näeb ette teisiti.

Näiteks kohaldub maismaa- ja meretuuleparkidele toetuste maksmisele ELTSi § 591 lõige 1, milles sätestatud tingimused peavad olema täidetud toetuse saamiseks, ja § 591 lõige 2, milles sätestatud juhtudel ei ole tootjal õigus toetust saada. Näiteks ei ole õigust toetust saada elektrienergia eest, mis on toodetud negatiivse turuhinna kehtimise ajal (ELTSi § 591 lg 2 p 4).
Samuti kohaldub maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumiste tulemusel toetuste maksmise suhtes ka ELTSi § 592, mis reguleerib toetuste rahastamist – st toetusi rahastavad samuti elektri lõpptarbijad ELTSi §-s 592 sätestatud korras.

Kuna eelnõu on kiireloomuline, sest on seotud Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu uuendatud tegevuskavaga aastateks 2024–2027, mille eesmärk on puhas ja konkurentsivõimelise hinnaga energia, energiamajanduse korralduse seadusest tuleneva eesmärgiga, et aastaks 2030 peab taastuvelektri siseriiklik tarbimine saavutama 100%, ja asjaoluga, et meretuuleparkide toetusmeede on seotud riigiabi reeglitega, mis tulenevad Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“, siis ei ole eelnõu koostamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, § 1 käsitleb ELTSi muutmist ja § 2 EnKSi muutmist.

Paragrahv 1 – ELTSi muutmine

Punktiga 1 täiendatakse § 3 uute mõistetega „tasakaalustamisenergia“, „tasakaalustamisteenuse osutaja“ ja „tasakaalustamisvõimsus“.
Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktide 11–13 ülevõtmisega seadusesse. Otsekohalduvate määruste puhul ei ole nõutav Eestis kehtivate õigusaktide muutmine, kuid arvestades asjaolu, et nende mõistete kasutamine ajas kasvab, sätestatakse õigusselguse tagamiseks ja seaduse paremaks arusaamiseks need ELTSis.

Punktiga 2 täiendatakse § 58 lõigetega 22 ja 23, milles sätestatakse, et põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poolele, et tagada toetuse maksmise täpne arvestus ning pidada arvet toetuse saamise õiguse üle. Muudatus on vajalik selleks, et ei tekiks üle- ega alakompenseerimist toetuse maksmisel. Lõikes 23 sätestatakse, et elektrienergia kogus, mille eest makstakse §-s 594 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja tootmisseadme kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang. Eesmärk on tagada toetuse maksmine üksnes otse turule müüdud ehk tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud elektrienergia pealt. Nii Euroopa Komisjoni suuniste „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“5 punkti 123 kui ka „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“6 punkti 78i kohaselt peab abi eesmärk olema hoida ära turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Muu hulgas peaksid abisaajad olema avatud hinnakõikumistele ja tururiskidele, seega on eelduseks toodetud elektri turul müümise nõue. Põhimõte, et abisaajad müüvad oma elektrit otse turul, on reguleeritud ka grupierandi määruse artikli 42 lõigetes 5 ja 6.

Punktiga 3 muudetakse § 59 pealkirja, sest kehtivas seaduses on paragrahvi pealkiri „Toetus“, kuid kogu paragrahvi sisu arvesse võttes peab pealkiri lugejale selgelt arusaadav olema. Paragrahvi 59 pealkiri on eelnõu kohaselt „Tootjale makstav fikseeritud määraga toetus“. Muudatus on täpsustava iseloomuga.

Punktiga 4 täiendatakse ELTSi § 591 lõiget 2 punktidega 9 -11. Lõige 2 sätestab alused, mille esinemise korral ei maksta tootjale toetust. Lõikesse lisataks kolm toetuse andmata jätmise alust.
Punkti 9 kohaselt ei saa tootja toetust, kui tootja suhtes kohaldatakse Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioone. Selle nõude aluseks on komisjoni suunised „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ ning selle punkt 527: ettevõtted, mis on selliste isikute, üksuste või organite omanduses või kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone, või ettevõtjad, kes tegutsevad tööstusharudes, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone, niivõrd kuivõrd abi kahjustaks nende sanktsioonide eesmärke.
Punkt 10 lisatakse, et tootja ei saaks toetust, kui tootja on krediidi- või muu finantsasutus, millele on viidatud komisjoni suuniste „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ punktides 48–498.

Punkti 11 kohaselt peab meretuulepargis taastuvelektri tootjal olema kehtiv hoonestusluba. Ehitusseadustiku § 11318 sätestab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alused ja kui ilmnevad seadustikust tulenevad alused hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks, siis kaotab toetuse saaja õiguse ka taastuvelektri toetusele. Pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, teavitab toetuse maksjat hoonestusloa kehtetuks tunnistamisest. ELTS § 5910 lg 3 järgi saab vähempakkumisel osaleda üksnes sellise tootmisseadmega, mille Eestisse ehitamise suhtes on pakkumise esitamise hetkeks tehtud hoonestusloa menetluse algatamise otsus. Selleks, et meretuulepargi rajamine ja kasutamine oleks kooskõlas ka ehitusseadustikust tulenevate tingimustega, tuleks toetuse väljamaksed siduda eeldusega, et meretuulepargil on kehtiv hoonestusluba.
  
Punktiga 5 muudetakse ELTSi § 592 lõiget 1.
Lõikesse 1 lisatakse, et taastuvenergia tasust rahastatakse elektrituruseaduse alusel makstavate taastuvenergia toetuste arvestuse, vähempakkumiste korraldamise, vaidlustega seotud ning taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise põhjendatud kulud. Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuna toetuste haldamine on kompleksne tegevus, mis sisaldab nii digilahenduste ülalpidamist ja arendamist kui ka võimalike vaidluste ja vaidlustuste lahendamist. Lisaks täpsustatakse, et meretuuleparkide puhul vähempakkumise läbiviijale tehtavaid rahalisi makseid kasutatakse esimeses lauses nimetatud kulu katmiseks. See tähendab, et kui elektrihinnad ületavad kuu arvestuses pakkumise hinda, tekivad tootjal kahepoolse hinnavahelepingu tingimuste kohaselt vähempakkumise läbiviija ees rahalised kohustused. Selle olukorra realiseerumisel on tarbijale positiivne mõju, kuna selle võrra tuleb tarbijatelt toetuse haldamise kulusid taastuvenergia tasuna vähem koguda. Mõju avalduks § 592 lõike 2 alusel taastuvenergia tasu arvutamisel järgmisel aastal, põhjendatud juhul samal kalendriaastal.

Punktiga 6 täiendatakse § 592 lõiget 2 ja lisatakse, et põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu ka §-s 596 nimetatud väiksema kui 1 MW elektrilise võimsusega taastuvast energiaallikast kasutava tootmisseadme vähempakkumiste korral. Kehtivast lõikest 2 oli § 596 välja jäänud, kuid hinnangu koostamisel tuleb arvesse võtta ka alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat elektrienergiat kasutava tootmisseadme puhul makstav toetus. Tegemist on muudatusega, mis tagab õigusselguse, sest ka praegu võtab põhivõrguettevõtja hinnangu koostamisel arvesse kõiki väljamakstavaid toetusi.

Punktiga 7 jäetakse § 594 lõikest 1 pärast sõna „taastuvelektrienergia“ välja sõna „osatähtsuse“. Tegemist keelelise parandusega, mis ei muuda kehtiva paragrahvi põhimõtteid.

Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 594 lõige 41, milles on sätestatud, et valdkonna eest vastutav minister teeb hiljemalt 2023. aasta 1. oktoobriks valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks riigi taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks, sest ELTSi muudatusega kehtestatakse vähempakkumise alused ka meretuulest taastuvelektri tootmise puhuks.

Punktiga 9 muudetakse ELTSi § 594 lõiget 5. Muudetakse seni kehtinud põhimõtet, et vähempakkumise võitja valiku aluseks on üksnes pakutav hind/küsitav toetuse suurus. Muudatuse järgi võib meretuuleparkide rajamiseks korraldatavatel vähempakkumistel võitja valimisel võtta arvesse ka mitterahalisi kriteeriume. Seetõttu jäetakse ELTSi § 594 lõikest 5 välja sõnad „kõige soodsama tootja“, kuna lisaks maksumusele tuleb meretuuleparkide puhul arvesse võtta ka mitterahalist kriteeriumi, milleks on elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamine põhivõrguettevõtjale .

Punktiga 10 täiendatakse ELTSi § 594 lõike 51 punkti 2 selliselt, et valitsus peab vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks määrama ka tootmise tehnoloogia, kui vähempakkumine on piiratud ja suunatud konkreetsele tootmistehnoloogiale (maismaa- või meretuuleparkidele). Kui vähempakkumine korraldatakse tehnoloogianeutraalselt, märgitakse korralduses, et vähempakkumine on avatud igale tehnoloogiale. Kehtiva sõnastuse järgi peab valitsus kindlaks määrama elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse kalendriaasta kohta. Selguse huvides on punkti lisatud ka võimalus piiritleda, millised tehnoloogiad saavad vähempakkumisel osaleda. Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi õiguslik alus ja võimalus vajaduse korral korraldada konkreetsele elektri tootmise tehnoloogiale (nt maismaa- või meretuuleparkidele) suunatud vähempakkumisi. Analüüs ja põhjendused selle kohta, mis tingivad vajaduse kalduda kõrvale tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest ning õigustavad konkreetse taastuvenergia allika liigile ja tootmise tehnoloogiale suunatud vähempakkumise korraldamist, peavad sisalduma valitsuse korralduses, millega valitsus volitab valdkonna eest vastutavat ministrit vähempakkumist korraldama.

Punktiga 11 täiendatakse § 594 lõiget 51 punktidega 6 ja 7. Kehtiva sõnastuse kohaselt määrab valitsus ainult toetuse ülemmäära. Punktis 6 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse korraldusega määratakse sama paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatava maismaatuuleparkide vähempakkumise korral toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust. Punktis 7 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse korraldusega määratakse sama paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatava meretuulepargi vähempakkumise korral tasakaalustamisteenuse hankimine, mis seisneb pakkumusega kaasnevas elektrienergia salvestamise või tarbimiskaja kaudu pakutavas tasakaalustamisteenuses. Tarbimiskaja on elektrituruseaduse mõistes elektrienergia tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbitava energia koguse muutmises. Tarbimist saavad juhtida kliendid iseseisvalt omaenda tarbimiskoormust muutes. Samuti on võimalik tarbimist juhtida nii, et eri tarbijate tarbimiskoormused koondatakse agregaatori kaudu.
Maismaa toetusskeemi riigiabi luba on varasemast ajast ja selle muutmine tähendaks uue riigiabi taotluse esitamist, mida aga pole kavandatud. Tasakaalustamisteenus on oluline faktor, et tasakaalustada süsteemi lisanduvat raskesti prognoositavat taastuvelektri tootmist, mistõttu on lisatud selline võimalus ka uuele toetusskeemile, mis kohaldub meretuulele.

Punktiga 12 täiendatakse § 594 lõike 52 sissejuhatavat lauseosa selliselt, et lisaks elektrisüsteemi vajadusele tugineva vähempakkumise korraldamisele on vähempakkumise korraldamise aluseks ka EnKSi § 321 lõike 1 nõue, et aastast 2030 peab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Kehtivas EnKSis on nõude täitmise tähtajaks 2030. Muudatuse järgi peab aastast 2030 vähemalt 100 protsendi nõue olema alati täidetud (vt seletuskirja § 2 selgitust).

Punktiga 13 muudetakse § 594 lõiget 52. Sätte loetellu lisatakse punktid 4 ja 5, mille alusel on lubatud korraldada eraldi vähempakkumine, mis on suunatud kas üksnes uutele maismaatuuleparkidele (punkt 4) või üksnes uutele meretuuleparkidele (punkt 5). Seletuskirjas on lihtsustamise huvides räägitud maismaa- ja meretuuleparkidest. Samas lähtuvad ELTSi sätted ja halduspraktika toetuste andmise ja maksmise kontekstis tootmisseadme mõistest ning toetusi antakse ja makstakse tootmisseadme põhjal. Eelnõu ei muuda seda põhimõtet. Seetõttu on ka ELTSi § 594 lõike 52 punktides 4 ja 5 kasutatud tootmisseadme mõistet. Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi alus ja võimalus korraldada üksnes maismaa- või üksnes meretuuleparkidele suunatud vähempakkumisi.

Lisaks täpsustakse lõike sissejuhatavat lauset selliselt, et konkreetsele tehnoloogiale (nt maismaa- või meretuuleparkidele) suunatud vähempakkumise võib korraldada ka juhul, kui see on vajalik sama paragrahvi lõikes 1 viidatud taastuvelektrienergia osatähtsuse eesmärgi saavutamiseks. Seega ei ole konkreetsele tehnoloogiale suunatud vähempakkumise korraldamise eelduseks üksnes elektrisüsteemi vajadus, vaid võib olla ka riigi taastuvelektri tootmise eesmärkide saavutamise vajadus ja sellega seotud kaalutlused. Maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumised korraldatakse eraldi ja ka võitja selgitatakse välja eraldi mõlemas pakkumises..

Punktiga 14 täiendatakse § 594 lõiget 54 punktidega 4 ja 5 selliselt, et valitsuse määratud pakkumise tagatise suuruse ja tasumise tingimuste kohaselt ei ületa toetus toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest § 522 lõikes 4 sätestatud maismaatuuleparkide puhul 20 eurot megavatt-tunni kohta ja meretuuleparkide puhul 65 eurot megavatt-tunni kohta maksimaalsest hüvitatavast hinnavahest ühe kauplemisperioodi kahepoolse hinnapakkumise korral. Valitsuse korraldusega määratav toetuse ülemmäär ei tohi nimetatud suurusi ületada, kuid võib olla sellest madalam.

Punktiga 15 muudetakse § 594 lõike 10 teist lauset, § 595 lõiget 4 ja 596 lõiget 5 selliselt, et valitsus peab vähempakkumiste tingimuste ja korra kehtestamisel lähtuma riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest. Kehtiva sätte kohaselt on valitsusel vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel kohustus lähtuda ELTSi § 59 lõikes 21 nimetatud komisjoni riigiabi suunistest (keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised). Viidatud suuniseid rakendas komisjon perioodi 2014–2020 keskkonna- ja energiaalaste abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks ning praeguseks on need asendatud uute suunistega („Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“). Lisaks võib taastuvenergia tootmise toetamiseks komisjonilt riigiabi loa saamine olla võimalik ka komisjoni muude suuniste alusel (näiteks „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“, edaspidi TCTF). Teatud tingimustel on võimalik taastuvenergia tootmise toetamiseks anda riigiabi ka ilma riigiabi loata (nt grupierandi9 määruse alusel selles ettenähtud tingimustel). Ka eelnõu kohaselt on kavandatud uutele maismaatuuleparkidele suunatud riigiabi anda grupierandi alusel, mille korral ei ole vaja komisjonilt taotleda eraldiseisvat riigiabi luba. Seetõttu pole otstarbekas ega vajalik ELTSis viidata komisjoni konkreetsetele suunistele ega riigiabi loale.

Sel põhjusel on eespool märgitud ELTSi paragrahvide sõnastus muudetud üldisemaks ning sätestatud, et valitsus peab vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtuma riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest (sh grupierandi määrusest). Muudatus ei muuda põhimõtet ja kohustust taotleda riigiabi andmiseks komisjonilt riigiabi luba, kui see on riigiabi andmiseks nõutud. Kõnealune kohustus on sätestatud nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 kui ka KonkSi § 301 lõikes 21. Samas peab riigile jääma vabadus otsustada, milliste komisjoni riigiabi suuniste alusel on riigil kõige otstarbekam konkreetse abimeetme rakendamiseks komisjonilt riigiabi luba taotleda.

Punktiga 16 muudetakse 594 lõiget 11. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse vähempakkumise võitjale toetust 12 aastat tootmise alustamisest arvates. Eelnõu kohaselt on meretuuleparkide puhul toetusperioodi maksimaalne pikkus 20 aastat. Seetõttu on ELTSi § 594 lõikesse 11 lisatud meretuuleparkide suhtes kohalduv erisus, mis võimaldab meretuuleparkidele toetust maksta kuni 20 aastat. Toetusperioodi pikkuse erireegel sätestatakse seadusesse lisatavas § 594 lõikes 111.
Meretuuleparkide riigipoolset toetust on mõistlik pakkuda 20 aastat mitmel põhjusel. Suure esialgse investeeringu tõttu vajavad investorid pikemat perioodi, et oma kulutused tasa teenida ja mõistlik tootlus saavutada. Pikem toetusperiood tagab finantsstabiilsuse, vähendades investeerimisriske ja soodustades sektori investeeringuid. Pikem toetusperiood võimaldab tehnoloogia küpsemist ja tõhusamate ning kuluefektiivsemate lahenduste väljatöötamist. 20 aasta pikkune toetusperiood näitab tugevat valitsuse pühendumust, suurendades turu kindlustunnet ja meelitades pikaajalisi investeeringuid. Pikem toetusperiood aitab tagada, et taastuvenergia eesmärgid ja keskkonnaeesmärgid saavutatakse usaldusväärsemalt ja püsivamalt. Lisaks võib pikem toetusperiood tuua kaasa suuremaid majanduslikke hüvesid, nt töökohtade loomine ja seotud tööstusharude areng pikema aja jooksul.

Meretuuleparkide toetuste maksimaalsete summade ja toetuse kestuse määramisel on lähtutud rahvusvahelisest praktikast, mille järgi 20 aastat on levinuim meretuuleparkide toetusmeetme kestvuse periood, ning riigiabi loa taotluse raames koostatud rahastamisvajaku analüüsist. Jaotades maksimaalse 2,6 miljardi euro suuruse toetuse summa 2 TWh aastase tootluse 20-aastasele perioodile, saadakse tulemuseks maksimaalne 65 €/MWh toetuse määr.
Punktiga 17 täiendatakse § 594 lõigetega 111–113.
Lõikes 111 sätestatakse toetuse maksmise tähtaja uus oluline põhimõte. Kui tootja ei alusta tootmist vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäevaks, hakkab toetuse maksmise tähtaeg kulgema vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast. See tähendab, et nii 20-aastane (meretuuleparkide korral) kui ka 12-aastane (muude tootmisseadmete korral) toetuse maksmise tähtaeg hakkab kulgema vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäeval juhul, kui tootmisseade ei ole selleks hetkeks tootmist alustanud.
Muudatuse eesmärk on tagada, et tootjad alustaksid tootmist ettenähtud ajal, väldiks teadlikult tootmise alustamisega venitamist ja selle võrra toetusperioodi hilisemaks nihutamist. Samuti on muudatuse eesmärk tagada riigile taastuvenergia toetuste rahastamise kohustuse ajaperioodi ettenähtavus ning välistada riigi kohustus maksta toetust (ning elektritarbijate kohustus neid toetusi rahastada) 12 või 20 aastat sõltumata sellest, millal vastav tootmisseade tootmist alustab ning kui kaua on tootja tootmise alustamisega hilinenud.

Muudatus ei mõjuta olukorda, kus tootja alustab tootmist enne tootmise alustamise tähtpäeva. Sellisel juhul hakkab toetuse maksmise periood kulgema tootmise alustamise hetkest (päev, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini – ELTSi § 108 lg 3) ja toetuse periood on siis kas 12 või 20 aastat.

Erandina on võimalik, et vähempakkumise võitjale antakse tootmisega alustamiseks pikem tähtaeg ELTSi § 598 lõike 4 punkti 1 alusel. Kehtiva redaktsiooni alusel võib vähempakkumise läbiviija vähempakkumise võitja tegevuses ELTSi ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse tuvastamisel anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise lisatähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud. Eelnõus on seda tähtaega pikendatud 18 kuuni. See muudatus kohaldub ainult uute, alates 2025. a jaanuarist korraldatavate vähempakkumiste korral. Muudatusega maandatakse riske nii vähempakkumise võitja kui ka vähempakkumise läbiviija jaoks. Kui aga näiteks võrguühendused ei ole tootmise tähtajaks valmis, siis on see põhjendatud aluseks, et tootmise tähtaega edasi lükata, kuid mitte lühendada toetuse andmise aega (12 või 20 aastat).

Lõikes 112 nähakse ette, et kui tootja toodab pärast sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäeva ülekandevõrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60% korralduses märgitud aastasest mahust, siis maksed tootjale peatatakse puuduse tuvastamisest arvates, kuni tootmisseade on jooksva 12 kuu jooksul tootnud ülekandevõrku vähemalt 60% korralduses märgitud aastasest mahust.
Näiteks kui tootmine toimub märtsikuust kuni järgmise aasta veebruarikuuni ja tootja saab selle eest igakuist toetust ja siis selgub, et 12 kuu tootmise maht on alla 60%, siis toetuse maksed tootjale peatatakse. Maksed peatatakse, kuni saavutatakse vähemalt 60% tase jooksva 12 kuu kohta, st maksed taastatakse edasiulatuvalt alates sellest kalendrikuust, mil vähempakkumise võitjaks tunnistatud tootja on eelneva 12 kuulise perioodi vältel andnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60% korralduses märgitud aastasest mahust. Makse peatamisest kuni vajaliku tootmismahu saavutamiseni toetust ei maksta ning selle perioodi eest ei maksta toetust ka tagantjärele pärast nõutava toodangu mahu saavutamist. Tootjale kahepoolse hinnavahelepingu puhul toetuse maksed peatatakse, kuid tootjale jääb maksekohustus seadusesse lisatava § 5910 järgi, millega sätestatakse meretuulepargi vähempakkumise lisatingimused ja sätestatakse, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumises esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta.
Erandina on võimalik, et vähempakkumise võitjale antakse tootmisega alustamiseks pikem tähtaeg ELTSi § 598 lõike 4 punkti 1 alusel.

Lisatud lõikega 113 täpsustatakse, millal loetakse tootmine alustatuks, kui vähempakkumise võitja pakutud toodetava elektri kogust toodetakse mitme tootmisseadmega.
Kui vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse käesoleva seaduse § 108 lõike 3 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal kõik samas pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed alustasid tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid alustasid tootmist, ning § 108 lõike 31 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingud ja avalduse kõikide samas pakkumuses osalenud tootmisseadmetega tootmise alustamise kohta.
Alternatiivselt – kui võitjaks tunnistatud pakkuja seda taotleb – võib tootmise alustamise ajaks lugeda päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid on alustanud tootmist sama sätte mõistes.

Muudatuse eesmärk on luua õigusselgus küsimuses, millal loetakse tootmine alustatuks, kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumus. Tootmisseadmete paljususe korral tuleb täpsustada toetusperioodi algus. Mitme tootmisseadmega pakkumuse tootmiskohustus on kõigi tootmisseadmete kohta ning ühtlasi on toetuse kehtivusaeg ELTSi § 108 alusel sama. Eelduslikult suudab võitja täita tootmiskohustuse (pakutud koguse), kui kõik pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed on alustanud tootmist viidatud lõike 3 mõistes. Samuti on valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ (edaspidi vähempakkumiste määrus) § 12 lõikes 6 sätestatud, et kõik vähempakkumise tingimused peavad olema täidetud kõigi pakkumuses esitatud tootmisseadmete puhul. See tähendab ka nõuetekohast tootmise alustamist. Kui võitja soovib tootmiskohustuse täita vähemate tootmisseadmetega, kui pakkumuses esitati, tuleb pakkujal esitada taotlus toetuse maksjale, et arvestada tootmise alustamise ajana päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid alustasid tootmist ELTSi § 108 lõike 3 mõistes.

Punktiga 18 muudetakse § 594 lõiget 12. Säte reguleerib aluseid, millal valitsus võib kehtetuks tunnistada korralduse, millega otsustati vähempakkumisel edukaks osutunud tootjale toetuse maksmine.
Parema selguse tagamiseks sätestatakse kehtetuks tunnistamise alused eraldi punktidena. Valitsusel on õigus korraldus kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt ühes punktis ettenähtud alus korralduse kehtetuks tunnistamiseks.
Sätte sissejuhatavasse lausesse lisatakse täpsustus, et valitsusel on õigus korraldus kehtetuks tunnistada kas täies mahus või osaliselt (vastavas osas). Praktikas võib vähempakkumisel edukaks osutuda mitu tootjat. Sellisel juhul teeb valitsus nende kõigi suhtes toetuse andmise otsuse ühe ja sama korraldusega. Kui toetuse andmise tingimusi rikub ning kehtetuks tunnistamise alus esineb üksnes ühe või mõne tootja suhtes, peab valitsusel olema võimalik korraldus kehtetuks tunnistada üksnes tingimusi rikkuva tootja suhtes, ilma et see mõjutaks ülejäänud nõuetekohaste tootjate õigusi toetusele.

Loetelu punktis 1 täpsustatakse, et valitsus võib korralduse kehtetuks tunnistada ka siis, kui vähempakkumise võitja ei täida ELTSis või vähempakkumiste määruses sätestatud tingimusi või kohustusi.

Loetelu punktis 2 täpsustatakse, et selles punktis kehtestatud nõuded kohalduvad üksnes ELTSi § 594 lõike 52 punkti 1, 2 või 3 alusel korraldatud ehk muudele kui uutele maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Loetellu lisatakse punkt 3, mille kohaselt peab ELTSi § 594 lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud ehk maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumise võitja sõlmima kuue kuu jooksul ELTSi § 594 lõikes 11 nimetatud valitsuse korralduse vastuvõtmisest arvates samas korralduses märgitud võimsusega tootmisseadme võrku ühendamiseks liitumislepingu võrguettevõtjaga. Kui tootja ei ole liitumislepingut selle aja jooksul võrguettevõtjaga sõlminud, on valitsusel õigus tootja suhtes toetuse andmise korraldus kehtetuks tunnistada. Sätte eesmärk on tagada, et vähempakkumisel edukaks osutunud tootja viiks tootmisseadme rajamise lõpuni vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks.

Punktis 4 sätestatakse, et valitsusel on õigus korraldus osaliselt ja täies mahus kehtetuks tunnistada, kui vähemapakkumises osalevad meretuuleparkide vähempakkumise võitjad ei ole 36 kuu jooksul pärast § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist sõlminud liitumislepingut samas korralduses märgitud võimsusega tootmisseadme võrku ühendamiseks.

Punktiga 19 täiendatakse § 594 lõikega 121 ja selles sätestatakse, et kui sama paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud meretuuleparkide vähempakkumise korral on tootja jätnud tähtajaks tasumata vähempakkumise läbiviijale § 5912 lõike 4 teise lause ja § 5913 lõike 4 alusel arvutatud võrdlushinna alusel tasumisele kuuluva rahalise makse, peatab vähempakkumise läbiviija tootjale võlgnevuse tõttu toetuse maksmise kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni ning tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal tal oli võlgnevus. Samal perioodil, mil tootjal on vähempakkumise läbiviija ees võlgnevus, peatatakse toetuse maksed tootjale, kuid jätkub kahepoolsest hinnavahelepingust tootjale tulenev kohustus tasuda hinnavahe vähempakkumise läbiviijale, kui turuhind on kõrgem kui pakkumises esitatud hind eelnõuga lisatava § 5910 lõikele 6. Kui tootja ei kõrvalda võlgnevust vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on valitsusel õigus tunnistada § 594 lõikes 11 nimetatud korraldus vastava tootja suhtes kehtetuks. Paragrahvi § 594 lõige 121 puudutab ja kohaldub üksnes § 594 lõike 52 punkti 5 (meretuuleparkidele suunatud vähempakkumine) korraldatud vähempakkumise korral. Meretuuleparkide vähempakkumiste puhul makstakse toetust kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel. Selle kohaselt tekib tootjal õigus saada toetust, kui kauplemisperioodi elektri turuhind on madalam, kui on tootja vähempakkumisel pakutud täitmishind. Kui kauplemisperioodi elektri turuhind on kõrgem kui vähempakkumisel tootja pakutud täitmishind, peab tootja tegema rahalise makse hinnavahe ulatuses vähemapakkumise läbiviijale.
Seda arvestades peab seadus ette nägema ka tagajärjed juhuks, kui tootja ei täida raha maksmise kohustust tähtaegselt ning tootjal tekib vähempakkumise läbiviija ees võlgnevus. Lisatud sätte kohaselt on tagajärgi kaks. Esiteks, kui tootjal on võlgnevus, peatab vähempakkumise läbiviija tootjale toetuse maksmise, kuni tootja on võlgnevuse tasunud. Seejuures kaotab tootja õiguse saada võlgnevuse perioodi eest toetust – st tootjal ei teki pärast võlgnevuse kõrvaldamist õigust nõuda vähempakkumise läbiviijalt, kes on toetuse maksja, tagasiulatuvalt toetust ning vähempakkumise läbiviijale ei ole kohustust tootjale võlgnevuse esinemise perioodi eest toetust maksta. Teiseks, vähempakkumise läbiviija pikendab tootjale võlgnevuse kõrvaldamiseks tähtaega. Kui tootja ei kõrvalda võlgnevust vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on valitsusel õigus tunnistada ELTSi § 594 lõikes 11 nimetatud korraldus tootja suhtes kehtetuks. Sellisel juhul kaotab tootja õiguse toetuse saamiseks lõplikult.

Punktiga 20 täiendatakse ELTSi § 597 lõigetega 31 ja 32

Lõige 31 täpsustab, milline reiting peab olema garantii andjal, kui vähempakkumisel osaleja soovib tagatisena kasutada garantiid. Sellisel juhul peab vastava krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting.

Lõige 32 reguleerib küsimust, mis saab pakkuja esitatud tagatisest juhul, kui pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva. Eelnõu kohaselt ei tagastata sellisel juhul pakkujale tagatist. Kui tagatisena on kasutatud tagatisraha, läheb tagatisraha vähempakkumise läbiviija omandisse. Kui tagatisena on kasutatud garantiid, on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist.
Riikliku eesmärgi saavutamine taastuvelektri kasutuselevõtmisel on sedavõrd olulise tähtsusega küsimus, et on vaja veenduda vähempakkumises osalejate piisavate vahendite olemasolus.

Punktiga 21 muudetakse § 597 lõiget 4. Vähempakkumise määruse § 16 kohaselt võib pakkuja pakkumise tagasi võtta enne pakkumise esitamise tähtpäeva. Kehtivas ELTSis ei ole reguleeritud, millal peab vähempakkumise läbiviija sellisel juhul pakkujale tagatise tagastama. Seetõttu täpsustatakse, et kui pakkuja võttis pakkumuse tagasi enne pakkumise esitamise tähtpäeva, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul pärast valitsuse korralduse (ELTSi § 594 lg 11 või § 595 lg 5) jõustumist.

Punktiga 22 muudetakse § 597 lõiget 5. Kehtiva seaduse kohaselt peab vähempakkumise läbiviija vähempakkumise võitja suhtes tagatisraha tagastama või garantiist tulenevatest õigustest loobumisest teavitama viie tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui võitja on tootnud elektrit ettenähtud aastases koguses. Viie tööpäeva pikkune tähtaeg võib osutuda liiga lühikeseks. Seetõttu pikendatakse seda tähtaega 30 kalendripäevani. Samuti lisatakse sättesse nõue, et tootja peab ise teavitama vähempakkumise läbiviijat sellest, kui ta on tootnud aastas nõutud elektrienergia koguse.

Punktiga 23 täiendatakse pakkumise tagatise nõudmise ja tagastamise tingimusi § 597 lõikes 6, sätestades, et tagatisraha ei tagastata vähempakkumise võitjale ja see läheb riigi omandisse. Sama paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise, krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii puhul on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist, kui pakkumise võitja ei tooda seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud lisaajast arvates energiat esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust või 24 kuu jooksul vähemalt 80 protsendi ulatuses kahekordsest korralduses märgitud aastasest mahust. Muudatusega on täiendatud eelnõu selliselt, et kui § 598 lõike 4 punkt 1 alusel on antud kuni 18-kuuline täiendav tähtaeg tootmise alustamiseks, siis pikeneb tagatise kehtivus selle aja võrra, mille võrra vähepakkumise läbiviija on pikendanud tootmisega alustamise tähtaega.
Ühtlasi ei jää tootja tagatisest ilma, kui nt võrgu valmimise viibimise tõttu lükkub tootmise algus edasi kuni 18 kuu võrra.

Punktiga 24 muudetakse § 598 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa. Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab riigiabi andmise reeglite rikkumise või vähempakkumise võitja tegevuses toetuse saamise nõuete rikkumise või seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise lisatähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud. Samuti on vähempakkumise läbiviijal õigus peatada vähempakkumise võitjale toetuse maksmine kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni või teha vähempakkumise korraldajale ettepaneku valitsuse korralduse muutmiseks ning vähempakkumise võitjale toetuse maksmata jätmiseks või selle vähendamiseks. Kehtiva sõnastuse kohaselt sai vähempakkumise läbiviija lähtuda sellest, kui tuvastas vähempakkumise võitja tegevuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse.

Punktiga 25 muudetakse § 598 lõike 4 punkt 1 sõnastust, sätestades, et kui vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks senise kuni kuuekuulise täiendava tähtaja asemel kaheksateistkümne kuulise tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud. Muudatus kohaldub uute ehk siis alates 01.01.2025. a läbiviidavate vähempakkumiste korral (eelnõu p 35).

Punktiga 26 täiendatakse elektrituruseadust seitsme paragrahviga: §-d 599 - 5915, mis täpsustavad ELTSi § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatavate ehk uutele maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste alusel toetuse andmise ja toetuse rahastamise tingimusi ning piiranguid. Nimetatud paragrahvides sätestatut ei kohaldata ELTSi § 594 alusel juba läbiviidud või tulevikus läbiviidavate muude vähempakkumiste suhtes, mille korraldamise aluseks ei ole olnud ELTSi § 594 lõike 52 punktid 4 ja 5.
Maismaatuuleparkide vähempakkumisele, mis korraldatakse enne 2027. aasta 17. juulit, kohalduvad samad põhimõtted, mida on senini kohaldatud vähempakkumiste korral – st toetust makstakse turuhinnale lisanduva lisatasu vormis, kui elektri turuhind jääb alla teatud määra. Seejuures määrab Vabariigi Valitsus vähempakkumise korraldamise korralduses kindlaks makstava toetuse maksimaalsed suurused, mille piiridega peavad tootjad oma pakkumistes arvestama.

ELTSi § 599 „Maismaatuulepargi vähempakkumise üldtingimused“

ELTSi täiendatakse §-ga 599 „Maismaatuulepargi vähempakkumise üldtingimused“, mis koosneb kolmest lõikest. Säte täpsustab maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumisel osalemise ning vähempakkumise tulemusel toetuse andmise tingimusi.

Lõike 1 kohaselt kohaldatakse paragrahvi ainult uutele maismaatuuleparkidele (§ 594 lõige 52 punkt 4).

Lõike 2 kohaselt võib vähempakkumisele esitada pakkumuse sellise tootmisseadme kohta, mille projektiga seotud töid ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist. Nõue tuleneb grupierandi määruse artikli 6 lõikest 2 ning tähendab, et toetusel loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on esitanud taotluse abi saamiseks, s.o pakkumise vähempakkumisel osalemiseks enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Tööde alustamiseks grupierandi määruse mõttes on investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute tegemist.

Lõikes 3 on sätestatakse, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, näiteks vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära. Nõue tuleb grupierandi määruse artikli 42 lõike 2 punktist b). Riigil on maismaatuuleparkide rajamiseks plaanis korraldada võimalusel üks, aga vajaduse korral ka mitu vähempakkumist. Kui korraldatud vähempakkumisel osutuvad edukaks ning saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel pakkumise esitanud tootjad, peab valitsus järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerima (nt vähendades hangitava elektri kogust või pakutavat toetuse suurust), et järgmisel vähempakkumisel sama olukord ei korduks ning kõik pakkuma tulevad tootjad ei saaks õigust toetusele. Lisaks näeb eelnõu ette, et olukorras, kus vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb kõrvaldada tõhusa konkurentsi taastamiseks pakkumise reastamisel viimaseks jäänud pakkumus. Viimase pakkuja kõrvaldamine tagab, et kui pakkujaid on vähe, siis kõik vähempakkumisel osalejad ei saa automaatselt toetust ning selliselt soodustab see konkurentsi toetuse saamisel ja ühtlasi avaldab positiivset mõju pakkumuste hinnale.

ELTSi § 5910„Meretuulepargi vähempakkumise üldtingimused“

ELTSi täiendatakse §-ga 5910, millega sätestatakse meretuuleparkide vähempakkumise üldtingimused.

Lõige 1 sätestab, et §-s 5910 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 5 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõige 2 sätestab nõuded, millele peab vähempakkumisel osaleda sooviv pakkuja ja tema vähempakkumisele pakutav tootmisseade vastama. Vähempakkumisel saab osaleda sellise tootmisseadmega, mille ehitamist ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist ning mille Eestisse ehitamise suhtes on pakkumuse esitamise hetkeks pädev asutus teinud hoonestusloa menetluse algatamise otsuse. Sõltuvalt hoonestusloa taotluse esitamise ajast ja sellel hetkel kehtinud veeseaduse või ehitusseadustiku redaktsioonist, on pädevaks asutuseks kas Vabariigi Valitsus või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada pakkumiste hindamisel viimaseks jäänud pakkumus ja järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, nt vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära. Sätte mõte on tagada konkurents ning välistada olukord, kus väheste pakkujate korral saaksid toetust kõik pakkujad pakkumise sisust sõltumata. Seega, kui kõik esitatud pakkumused on nõuetekohased ja mahuks väljakuulutatud vähempakkumise mahu järgi toetuse alla, reastatakse pakkumused vähempakkumise tingimuste põhjal ning valitsus saab otsustada toetuse määramise kõikidele pakkujatele, v.a pakkumise hindamisel viimasele kohale jäänud pakkujale. See on TCTF-ist (Temporary Crisis and Transition Framework) tulenev põhimõte, mis on mõeldud soodustama konkurentsi toetuse saamisel ja ühtlasi avaldama positiivset mõju pakkumuste hinnale.. Komisjon ei anna luba abiskeemile, millel on probleem tõhusa konkurentsi toimimisega. Seega on tõhus konkurents tagatud juba siis, kui Komisjon on andnud riigiabi loa ja seal hinnanud meetme proportsionaalsust. Ministeeriumi hinnangul saabub plaanitavale vähempakkumisele ex ante piisavalt pakkumisi, et tagada tõhus konkurents. Nimetatud norm tagab siiski ka ex post korrigeerimismehhanismi, mille realiseerumine on vähetõenäoline.

§ 5911. Meretuulepargi vähempakkumise eritingimused

ELTSi täiendatakse §-ga 5911, millega sätestatakse eritingimused meretuuleparkide vähempakkumisele.
Lõikes 1 sätestatakse, et §-s 5911 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 5 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõike 2 kohaselt võetakse vähempakkumise hindamisel arvesse pakkumuses esitatud hinda ja pakkuja kinnitust, millises mahus ta kohustub tagama elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamist põhivõrguettevõtjale.

Lõige 3 täpsustab, et kuigi tasakaalustamisteenuse pakkumine ei ole kohustuslik, kui aga selline pakkumine ikkagi tehakse, võetakse arvesse üksnes selliseid tasakaalustamisteenuse pakkumusi, mille teenuse kogus kauplemisperioodi kohta on vähemalt 20 MW ja võime vähemalt ühe tunni järjest teenust selles koguses osutada.

Lõikes 4 nähakse ette, et vähempakkumise hindamisel võetakse arvesse pakkumises tootja esitatud hinda 95% ulatuses ja tasakaalustamisteenuse osutamist 5% ulatuses. Vähempakkumise tulemusena ühendatakse Eesti elektrisüsteemi suures mahus taastuvelektrit, mille tootmine sõltub tuuleoludest ehk tegemist on katkendliku tootmisega. Suures mahus katkendlikku tootmist elektrisüsteemis suurendab põhivõrguettevõtja vajadust hankida reserve tootmise puudujääkide või tootmise ülejäägi tasakaalustamiseks. Tasakaalustamisteenust pakkudes võtab pakkuja kohustuse vähempakkumist võites osaleda põhivõrguettevõtja Elering tasakaalustamisvõimsuse hangetes ehk sagedusreservide võimsusturul. Praegu reguleerib tasakaalustamisvõimsuste hankimist Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2017/2195 (elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri), mis sätestab nõuded põhivõrguettevõtjale elektrisüsteemi tasakaalustamiseks. Elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirja artikli 32 kohaselt koostab põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuse hankimise eeskirjad. Kui muudetakse tasakaalustamisvõimsuse hankimise reegleid või põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuste hankimise tingimusi, peab selle teenuse pakkuja vastama uutele tasakaalustamisvõimsuse hankimise reeglitele. Eesti põhivõrguettevõtja käivitab tasakaalustamisvõimsuste hankimiseks sagedusreservide võimsusturu veebruaris 2025. Sagedusreservide võimsusturul hangitakse sagedusreservide võimsusi päev ette vastavalt järgmise päeva prognoositud reservide vajadusele. Hankimine toimub turutingimustes. Katkendlik elektritootmine suurendab eelmainitud võimsuste hankimise vajadust, mistõttu sisaldab vähempakkumine võimalust osalejatel pakkuda meretuulepargi tootmisvõimsustele lisaks elektrienergia salvestamise ja tarbimiskaja võimsusi tasakaalustamisteenuse pakkumiseks süsteemihaldurile. Üksnes elektrienergia salvestamise ja tarbimiskajaga piirdumine on kooskõlas kliimaeesmärkidega, kuna eelnimetatud võimsute puhul on tegemist mittefossiilsete ressurssidega. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1747 artikli 19h punktiga b, mille kohaselt tuleks paindlikkust edendavate toetuskavade puhul piirduda uute investeeringutega mittefossiilsetesse paindlikkusressurssidesse, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine.

Lõike 5 kohaselt peab pakkuja tagama, et vähempakkumises pakutud tasakaalustamisvõimsus sagedusreservide võimsusturule on uus ehk mille ehitustöödega ei ole enne pakkumise esitamist alustatud. See nõue tagab, et tasakaalustamisvõimsus võetakse kasutusele vähempakkumise tulemusena elektrisüsteemi lisanduva ilmast sõltuva taastuvelektri tasakaalustamiseks. Lisaks kehtib nõue pakkuda tasakaalustamisteenust vähemalt kümme aastat tootmisseadmega võrku antava elektritootmise alustamisest arvates. Tasakaalustamiseteenuse varem alustamine ei vähenda teenuse osutamise aega, mis peab olema vähemalt 10 aastat alates elektritootmise alustamisest. See tähendab seda, et kui tasakaalustamiseteenust hakatakse näiteks 1 aasta enne tootmist pakkuma, siis peab teenust pakkuma kokku 11 aastat. Selline ajaraam on põhjendatud, kuna pakutavate tasakaalustamisvõimsuste aluseks olevate tehnoloogiate tehniline eluiga jääb kümne aasta juurde. Selle aja jooksul tuleb tasakaalustamisteenuse pakkujal teha aastas vähemalt 315 pakkumist sagedusreservide võimsusturule. Pakkumine loetakse teostatuks, kui on tehtud vähemalt ühele kauplemisperioodile pakkumine (15 minutit päevas). Täiendavate pakkumiste tegemine sagedusreservide võimsusturule võimaldab tuua alla reservide hankimise kulu, kuna suureneb konkurents sagedusreservide turul. Kohustus teha pakkumine sagedusreservide võimsusturule on põhjendatud, kuna see võimaldab põhivõrguettevõtjal jooksvalt kontrollida tasakaalustamisvõimsuste olemasolu. Nõue teha ühel kauplemisperioodil päevas pakkumine ei ole ka üleliia piirav, kuna nii elektrienergia salvestamine kui ka tarbimiskaja osalevad sagedusreservide võimsusturul, sest sel turul on võimalik neil võimsustel kõige rohkem tulu teenida. Samuti ei ole piiratud elektrienergia salvestuse ja tarbimiskaja osalemine teistes elektrituru etappides (päev-ette, päevasisesel ja sagedusreservide energiaturgudel). Kui pakkumise võitja on alustanud tasakaalustamisteenuse pakkumist, siis peab ta viivitamatult teavitama sellest vähemapakkumise läbiviijat.

Lõike 6 kohaselt kontrollib tasakaalustamisteenuse osutamise andmeid ja peab nende üle arvestust vähempakkumise läbiviija, kellel on õigus nõuda tootjalt teavet ja lisaandmeid, mis on vajalikud nende andmete kontrollimiseks ja arvestuse pidamiseks.

Lõige 7 täpsustab, et vähempakkumise läbiviija alustab lõike 3 punktis 3 nimetatud nõude, milleks on elektrienergia salvestamine või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamine põhivõrguettevõtjale, täitmise kontrolli 12 kuud pärast vähempakkumise võitnud tootmisseadmega võrku antava elektritootmise alustamisest. Lisaks on täpsustatud, et kui pakkumuses esitatud tasakaalustamisteenuse mahtu on 12 kuu jooksul pakutud vähem kui 315 päeva sagedusreservide võimsusturule, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates kuni ajani, mil tasakaalustamisteenust osutatakse 315 päeva 12 kuu jooksul. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal toetuse maksed olid käesoleva lõike esimese lause alusel peatatud.

ELTSi § 5912. „Maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumise toetuse arvestamise üldpõhimõtted“
ELTSi täiendatakse §-ga 5912, millega sätestatakse maismaa ja meretuuleparkide toetuse arvestamise üldpõhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse, et paragrahvis sätestatut kohaldatakse § 594 lõike 52 punkti 4, milleks on maismaatuulepark, ja punkti 5, milleks on meretuulepark, alusel korraldatud vähempakkumise võitjale toetuse arvestamisel.

Lõikes 2 sätestatakse, et tootjal võib olla õigus saada toetust, mille suurus kauplemisperioodil on võrdne tootja poolt pakkumuses esitatud hinna ja elektrienergia turuhinna vahega toodanguühiku kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetust arvestatakse vähempakkumise võitnud tootmisseadmest § 58 lõike 23 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest ning bilansiplaanis kajastatud elektrienergia koguse eest, mis jäi võrku andmata, kuna süsteemihaldur aktiveeris tootmiskoguse vähendamise korralduse kuni § 594 lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse täitumiseni. Arvestades tuleviku vajadusi, tuleb nii meretuule kui ka maismaatuule vähempakkumiste võitjate tootmiskohustuse arvestuses võtta arvesse põhivõrguettevõtja Elering poolsed piiramised ja sagedusreservide jaoks allakoormamised.

Lõikes 4 sätestatakse, et elektrienergia turuhind on elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu kauplemisperioodi hind.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui turuhind on madalam kui pakkumuses esitatud hind, kuid mitte negatiivne, tasutakse hinnavahe kuni toetuse ülemmäära ulatuses toetusena tootjale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta. Tootjal on õigus saada toetust nende kauplemisperioodide eest, kus elektri turuhind on madalam tootja pakkumuses esitatud hinnast, kuid mitte negatiivne10. Sellisel juhul on tootjale makstava toetuse määr võrdne tootja pakkumuses esitatud hinna (eurot megavatt-tunni kohta) ja elektrienergia turuhinna hinnavahega toodanguühiku (megavatt-tunni) kohta

Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse ja rahaliste arvelduste aluseks olevaid andmeid kontrollib ja nende üle arvestust peab vähempakkumise läbiviija. Vähempakkumise läbiviijal on õigus nõuda tootjalt teavet ja andmeid, mis on vajalikud andmete kontrollimiseks ja arvestuse pidamiseks.

ELTSi § 5913 „Maismaa tuulepargi vähempakkumise toetuse arvestamise erisätted“

Lõikes 1 sätestatakse, et §-s 5913 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 4 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele maismaa tuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetust makstakse ühepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, siis tootjale toetust ei maksta. Toetust arvestatakse vähempakkumise võitnud tootmisseadmest § 58 lõike 23 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest ning bilansiplaanis kajastatud elektrienergia koguse eest, mis jäi võrku andmata, kuna süsteemihaldur aktiveeris tootmiskoguse vähendamise korralduse, kuni sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse täitumiseni.

Lõikes 3 sätestatakse, et kauplemisperioodi hinnavahel põhinev tasu arvestatakse § 5912 lõike 5 ja § 5913 lõike 2 alusel arvestatud hinnavahe ja § 5912 lõike 3 alusel arvestatud toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus. Kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud arvestatakse hinnavahe ja toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus. Kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe. Tootjale makstav toetus ja tootja tehtav rahaline makse vähempakkumise läbiviijale möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.
Lõikes 4 sätestatakse, et kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude summa. Tootjale makstav toetus möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.

ELTSi § 5914 „Meretuulepargi vähempakkumise toetuse arvestamise erisätted“

Lõikes 1 sätestatakse, et §-s 5914 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 5 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Riigiabi meetmete kontekstis peetakse hinnavahelepinguks sellist tüüpi abimeedet, mis annab abisaajale õiguse toetuse maksele, mille suurus on võrdne fikseeritud täitmishinna ja võrdlushinna, näiteks toodanguüksuse turuhinna vahega.11 Kahepoolseks hinnavahelepinguks loetakse abimeedet, mis sisaldab ka abisaaja kohustust teha riigile tagasimakseid perioodidel, mil võrdlushind ületab täitmishinda.12 Kahepoolse hinnavahelepingu põhimõte tähendab, et riigi ja toetuse saaja vahel ei sõlmita eraldi lepingut (hinnavahelepingut), vaid toetuse andmine ja rahaliste maksete tegemine toimub seaduse (ELTS) ning ELTSi § 594 lõike 11 alusel valitsuse antud korralduse alusel. Täitmishinnana käsitatakse tootja pakkumuses esitatud hinda ja võrdlushinnana toodanguühiku turuhinda. Võrdlushinnaks olevaks elektri turuhinnaks loetakse elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu kauplemisperioodi põhiseid hindu. Seetõttu arvestatakse ka hinnavahesid eraldi iga kauplemisperioodi kohta. Seletuskirja koostamise hetkel on kauplemisperiood 1 tund. Tulevikus võib kauplemisperiood muutuda 15 minutiliseks. Lõikes sätestatakse, et kui elektrienergia turuhind on madalam kui pakkumuses esitatud hind, kuid mitte negatiivne, tasutakse hinnavahe kuni toetuse ülemmäära ulatuses toetusena tootjale. Kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta. Tootjal on õigus saada toetust nende kauplemisperioodide eest, kus elektri turuhind on madalam tootja pakkumuses esitatud hinnast, kuid mitte negatiivne13. Sellisel juhul on tootjale makstava toetuse määr võrdne tootja pakkumuses esitatud hinna (eurot megavatt-tunni kohta) ja elektrienergia turuhinna hinnavahega toodanguühiku (megavatt-tunni) kohta. Näiteks kui tootja pakkumuses esitatud hinnaks on 100 eurot/MWh ning kauplemisperioodi elektri turuhind on 70 eurot/MWh, siis selle kauplemisperioodi eest on tootjal õigus saada toetust 30 eurot/MWh. Kui võrdlushind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta. Tootjal on kohustus teha riigile (vähempakkumise läbiviijale) rahaline makse nende kauplemisperioodide eest, kus elektri turuhind on kõrgem tootja esitatud täitmishinnast. Sel juhul on tootja riigile makstava rahalise makse määr võrdne turuhinna ja tootja pakkumuses esitatud hinna vahega toodanguühiku kohta. Näiteks, kui tootja pakub täitmishinnaks 100 eurot/MWh ning kauplemisperioodi elektri turuhind on 150 eurot/MWh, on tootjal selle kauplemisperioodi eest kohustus teha riigile rahaline makse, lähtudes määrast 50 eurot/MWh.

Lõikes 3 sätestatakse, et kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud arvestatakse § 5912 lõike 5 ja § 5914 lõike 2 alusel arvestatud hinnavahe ning paragrahvi § 5912 lõike 3 alusel arvestatud toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus. Kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe.
Rahaliste arvelduste tegemise perioodiks on kalendrikuu. Seega, kuigi hinnavahede arvestust peetakse iga kauplemisperioodi kohta, teeb riik rahalise makse tootjale või tootja riigile korra kalendrikuus eelneva kalendrikuu eest järgmiselt:
• vähempakkumise läbiviija selgitab iga kauplemisperioodi kohta eraldi välja hinnavahe suuruse (täitmishinna ja elektri turuhinna erinevuse) ning arvutab vastava kauplemisperioodi hinnavahel põhineva tasu suuruse (hinnavahe ja toodangu korrutis) ning millest järeldub, kas vastav tasu kauplemisperioodi eest tuleb riigil toetusena maksta tootjale (kui kauplemisperioodi elektri turuhind on madalam kui täitmishind) või tootjal rahalise maksena riigile (kui kauplemisperioodi elektri turuhind on kõrgem kui täitmishind);
• kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasunõuete ja kohustuste vahe (saldo). See tähendab, et kalendrikuu iga kauplemisperioodi kohta arvutatud tasunõuded summeeritakse igas kalendrikuus ning rahas väljamaksmisele kuulub tasunõuete vahe.
Näiteks kui tasunõuete summeerimise tulemusel selgub, et tootjal on riigi vastu nõue toetuse saamiseks summas 100 000 eurot ning riigil on tootja vastu nõue rahalise makse saamiseks summas 75 000 eurot, peab riik (vähempakkumise läbiviija) vastava kalendrikuu eest maksma tootjale toetust 25 000 eurot ning tootja riigile rahalist makset tegema ei pea. Kui tasunõuete summeerimise tulemusel selgub, et tootjal on riigi vastu nõue toetuse saamiseks summas
50 000 eurot ning riigil on tootja vastu nõue rahalise makse saamiseks summas 100 000 eurot, peab tootja vastava kalendrikuu eest maksma riigile (vähempakkumise läbiviijale) rahalise maksena 50 000 eurot ning riik tootjale toetust maksma ei pea.

Lõikes 4 sätestatakse, et kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe. Tootjale makstav toetus või tootja tehtav rahaline makse vähempakkumise läbiviijale möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.

Lõikes 5 sätestatakse, et § 594 lõikes 11 nimetatud valitsuse korralduses märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse arvestus algab 1. oktoobrist ja lõpeb järgmise kalendriaasta 30. septembril. Toetatava elektrienergia koguse arvestusse kuulub üksnes elektrienergia, mille ulatuses on vähempakkumise läbiviija maksnud toetust.

ELTSi § 5915 „Maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumise toodangu arvestamine, pakkumuste hindamise ja reastamise kord“

Paragrahvis 5915 sätestatakse, et § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatud vähempakkumise toodangu arvestamise, pakkumuste täpsema hindamise ja reastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest. Kehtiv § 594 sisaldab volitusnormi vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse määrusega.


Punktiga 27 täiendatakse § 871 lõiget 3 teise lausega, milles on märgitud, et krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda lõikes 2 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtte krediidireitingule. Täiendus on vajalik, sest praktikas on osutunud probleemiks, et finantsasutuse kontserni kuuluvad Eestis tegutsevad filiaalid ei vasta lõikes seni sätestatud tingimustele, kuigi nende emaettevõtted vastavad investeerimisjärgu krediidireitingu nõudele. Seega täiendatakse sätet viisil, mis võimaldaks aktsepteerida liitumistaotluse esitanud turuosalisele väljastatud garantiikirja, kui Eestis tegutsev finantsasutus kuulub emaettevõte kontserni, mis vastab sätestatud krediidiasutuse tingimustele.

Punktiga 28 muudetakse ja sõnastatakse § 108 lõike 1 esimene lause selliselt, et põhivõrguettevõtja makstava toetuse aeg 12 aastat ei kehti kogu §-s 594 nimetatud tootmisele, vaid kehtib sama paragrahvi lõike 52 punktides 1–3 sätestatule. Muudatus on vajalik, sest eelnõuga lisatakse seadusesse uus lõige 13, milles on sätestatud toetuse maksmise aeg uutele maismaa- ja meretuuleparkidele.

Punktiga 29 täiendatakse § 108 lõikega 13. Kehtiva seaduse järgi makstakse vähempakkumise võitjale toetust 12 aastat tootmise alustamisest arvates. Eelnõu järgi peaks meretuuleparkide puhul olema toetusperioodi maksimaalne pikkus 20 aastat. Seetõttu on ELTSi § 108 lõikesse 13 lisatud uute maismaa- ja meretuuleparkide suhtes kohalduv erisäte, mis võimaldab uutele maismaatuuleparkidele maksta toetust 12 aastat ja meretuuleparkidele kuni 20 aastat. Toetusperiood võib osutuda lühemaks kui 20 aastat, kui tootmisseade ei alusta tootmist tähtaegselt. ELTSi § 594 lisatud lõike 111 järgi hakkab juhul, kui tootja ei alusta tootmist vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäevaks, toetuse maksmise periood kulgema tootmise alustamise tähtpäevast ja toetuse maksmise periood lüheneb tootmise alustamisega hilinetud perioodi võrra.

Punktiga 30 täiendatakse § 108 lõikega 31, milles sätestatakse, et uute maismaa- ja meretuuleparkide tootmisseadme korral käsitatakse tootmise alustamise ajana päeva, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingu ja avalduse tootmisseadmega tootmise alustamise kohta.

Punktiga 31 täiendatakse seadust järelhindamise sättega, milles on märgitud, et § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud meretuuleparkide vähempakkumise rakendamisel tarbijatele eeldatava mõju järelhindamise teeb Kliimaministeeriumi hiljemalt 2040. aastal. Järelhindamisel analüüsitakse, kas praktikas on saavutatud selline tulemus, mis eelnõu koostamisel eesmärgiks seati.

Punktiga 32 täiendatakse seadust §-ga 1094, mille kohaselt ei tohi valitsus ELTSi § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmete ehk maismaatuuleparkide korral 2027. aasta 17. juulist ja punktis 5 nimetatud tootmisseadmete ehk meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral anda ELTSi § 594 lõikes 11 nimetatud korraldusi pärast 31. detsembrit 2025. Muudatus on vajalik TCTFi punkti 78 (d) tõttu, sest selle kohaselt tuleb TCTFi alusel komisjoni heaks kiidetud riigiabi meetme korral teha abi andmise otsus hiljemalt 31. detsembriks 2025.

Punktiga 33 täiendatakse § 1113 lõigetega 21-23.
Lõikega 21 sätestatakse, et käesoleva eelnõuga § 598 lõike 4 punktis 1 tehtavat muudatust rakendatakse üksnes uutele vähempakkumistele. Sätte eesmärk on õigusselguse mõttes täpsustada, et varasematele vähempakkumise võitjatele kohaldatakse varasemat redaktsiooni, st enne eelnõu jõustumist saab korraldatud vähempakkumiste võitjatele anda tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise täiendava tähtaja vastavalt § 598 lõike 4 punkti 1 varasemale redaktsioonile, ning pärast eelnõu jõustumist korraldatud vähempakkumiste võitjatele kuni kaheksateistkuulise täiendava tähtaja vastavalt sama sätte uuele redaktsioonile.
Lõikega 22 nähakse õigusselguse ja -arusaadavuse eesmärgil ette, et § 58 lõiget 23 rakendatakse üksnes uutele vähempakkumistele. Varasemate vähempakkumiste korral rakendatakse endiselt § 58 lõiget 2 (mis võimaldas toetust arvestada võrku antava ja ka otseliini antava energia eest) ja uutele vähempakkumistele § 59 lg 23 (toetus üksnes võrku antava energia eest).

Lõikega 23 nähakse ette, et enne käesoleva eelnõu jõustumist korraldatud vähempakkumistele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõigetes 111–113 sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Näiteks, kui see ei lähe vastuollu mh ELTS § 58⁴ lg 1 p-s 4 sätestatuga.

§ 594 lõiked 111–113 omaksid soodustavat tagasiulatuvat mõju varasemate vähempakkumise võitjatele ning täidaksid seaduselüngad sellistes küsimustes, mille osas praegune õigus sunnib mitut normi koostoimes tõlgendama ja jätab toetuse maksja potentsiaalsetesse vaidlustesse, kuna puudub õigusselgus, kuidas arvestada tootmise alustamist ja toetusperioodi algust eriolukordades.

§ 594 lg 111 võimaldab lugeda toetusperioodi alguseks ka § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendava tootmise alustamise tähtpäeva. Kehtivas ELTS-is on tootmise alustamine ja toetuse kehtivusaeg seotud üksnes §-ga 108, ning vähempakkumise teatisest tuleneva kohustusega alustada tootmist x tähtajal. Kui varasema vähempakkumise võitja ei suuda alustada tootmist vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks, annab kehtiv õigus aluse 6-kuulise täiendava tähtaja andmiseks (§ 598 lg 4 p 1) ning võitjate korralduse kehtetuks tunnistamiseks (§ 594 lg 12). Samas puudub õigusselgus, kuidas sel juhul tuleks arvestada toetusperioodi algust.

Sama lõike teisel lausel on samuti kaudselt soodustav mõju, kuna toetusest ilmajäämise asemel (kui võitjate korraldus kehtetuks tunnistataks) on võimalik toetusperioodi lühendamine selliselt, et tootmise alustamise hilinemisel väheneb toetusperiood sama aja võrra.

§ 594 lg 112 on hetkel reguleeritud VV määruse nr 86 §-s 28 ja seda mõnevõrra rangemalt, sest kriteeriumiks on 100% tootmiskohustuse täitmine, kuid tagajärg (maksete peatamine) on sama. Seega poleks tegemist ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga.

§ 594 lg 113 loob õigusselgust, kuidas arvestada tootmise algust mitme tootmisseadme korral, seejuures on üheks võimalikuks alternatiiviks ka võitja enda taotlus, mistõttu puudub ebasoodne tagasiulatuv mõju.

Seadust või selle sätet võib rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korras, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Käesolev muudatus soodustab isikute õiguste laienemist, st antud varasemate vähempakkumise võitjatele soodsamaid ja paindlikumaid tingimusi ning suurendab õigusselgust. Seega rakendussättega kellegi õigusi ei piirata ega vähendata, vaid vastupidi, isikutele luuakse soodsamad tingimused toetuse saamiseks. Eesti õigusdogmaatikas taunitakse ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Põhiseadus ei keela anda tagasiulatuva mõjuga norme, mis muudavad isiku õigusliku positsiooni paremaks (Ernits, M. Põhiseaduse § 10 kommentaar, komm 30. – Ü. Madise jt (toim)). Kuna tegemist on isikuid soodustava tagasiulatuva mõjuga normiga, siis selle lisamine seadusesse on põhiseadusega kooskõlas.


Paragrahv 2 – energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Paragrahvi 321 lõikes 1 muudetakse sõna „aastaks“ sõnaga „aastast“. Kehtivas lõikes on märgitud, et aastaks 2030 peab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Muudatusega luuakse suurem selgus selles, et nimetatud eesmärk kehtib ka pärast 2030. aastat. Kui lõpptarbijate arv ja tarbimismaht kasvab, peab kasvama ka taastuvelektri tootmise maht.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse uusi termineid: „tasakaalustamisenergia“, „tasakaalustamisteenuse osutaja“ ja „tasakaalustamisvõimsus“. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktide 11–13 ülevõtmisega seadusesse. Otsekohalduvate määruste puhul ei ole nõutav Eestis kehtivate õigusaktide muutmine, kuid arvestades asjaolu, et nende mõistete kasutamine ajas kasvab, sätestatakse õigusselguse tagamiseks ja seaduse paremaks arusaamiseks need ELTSis.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamine on oluline samm Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, pakkudes majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset kasu. Mõjude hoolikas hindamine ja juhtimine tagab, et eelnõu rakendamine on edukas ja toob kaasa positiivseid muutusi Eesti energiasüsteemis ja ühiskonnas tervikuna.





6.1 Otsene mõju ettevõtetele

Mõjutatud sihtrühmad
1. Energiaettevõtted
Suured energiaettevõtted: Eestis on 10–20 suurt energiaettevõtet, nagu Eesti Energia ja Enefit Green, kokku on neis 3000–5000 töötajat.
Puudutatud sihtrühm selgub vähempakkumiste osalenud ettevõtjate hulgast.
Väiksemad energiaettevõtted: 50–100 väiksemat ettevõtet, millel kokku umbes 500–1000 töötajat.
Puudutatud sihtrühm selgub vähempakkumiste osalenud ettevõtjate hulgast.

2. Investeerimisettevõtted ja rahastajad
Pangad ja investeerimisfondid: 1–30 asutust, mis pakuvad rahastust taastuvenergiaprojektidele.

3. Tehnoloogia- ja teenusepakkujad
Tehnoloogiaettevõtted: 15–100 Eesti ja välismaaist ettevõtjat, kes pakuvad tehnoloogilisi lahendusi ja teenuseid tuuleparkide moodulite osade kaupa kokkupanekut ja tööks häälestamist. Kuna tegemist on peaasjalikult välismaiste ettevõtetega, siis seadusloojal pole võimalik hinnata, kui palju töötajaid selleks kasutatakse. Eelnõu koostamise ajast on teada Eestis olevad ettevõtted, kellest suudavad sellist teenust pakkuda 4– 0 ettevõtet.

4. Kohalikud kogukonnad ja elanikud
Kõige enam mõjutatavad isikud elavad 2-3 km kaugusel tuuleparkidest ning nende arv ei ole eelnõu koostaja hinnangul väga suur, kuna tuuleparke tavaliselt rajatakse tööstusaladele või aladele, kus elanike arv on väike.

Tuuleparkide läheduses elavad kogukonnad. Hinnanguliselt võib olla tuulepargi mõjualas ühe tuulepargi näitel 500–20 000 inimest, kelle puhul saame rääkida keskkonna häiringust, kuid häiring pole sellise mõjuga, mis avaldub 2-3 km kaugusel elavatele inimestele. Eestis ei saa eristada piirkondi, kuhu võivad tulla tuulepargid ja kuhu mitte. Kui Kaitseministeeriumi uued radarid tööle hakkavad, pole Eestis peaaegu ühtegi piirkonda, kuhu ei saa tuulikuid püstitada. Erandiks jääb vaid Eesti-Vene piiri lähedus. Seega pole võimalik välja tuua piirkondi sellise täpsusega, et oleks võimalik hinnata mõju konkreetsetele piirkondadele.

Kohalikud tööotsijad. Arvestades Eestisse püstitatavate tuuleparkide arvu, on võimalik leida tööd ligikaudu 1000 inimesel, eeskätt tuuleparkide rajamisel ja ligikaudu 100 inimest, kes saavad pikemaajalist tööd tuuleparkide hooldamisel. Ühe tuulepargi püstitamisel on tööhõivestamine liigikaudu 10% ja täpsemat andmed selguvad OSKA uuringust, mille aruande valmimise eeldatav tähtaeg on 2024. aasta lõpp.

Majanduslikud mõjud
Elektrihinna kaudu on mõjutatud sihtrühmad on nii energiaettevõtjad kui ka kogu riigi elanikkond. Energiaettevõtjatele tagatakse võimalus osaleda vähempakkumistel ja see aitab suurendada nende kindlustunnet tuulepargi rajamiseks. Vähempakkumiste kaudu toetuse andmise eesmärk on, et elektrienergia lõpphind lõpptarbija jaoks ei tõuse pärast toetatud tuuleparkide turule tulekut.
Seetõttu leiame, et seaduse rakendamine toob kaasa olulisi positiivseid majanduslikke mõjusid.
Negatiivsed majanduslikud mõjud võivad ilmneda ainult sellisel juhul, kui vääramatutel asjaoludel peaks elektrienergia hind lõpptarbijale koormavalt tõusma.

Investeeringud ja tööhõive: uute maismaa- ja meretuuleparkide rajamine nõuab suuri investeeringuid, mis elavdavad kohalikku majandust. Investeeringud infrastruktuuri ja tehnoloogiasse loovad uusi töökohti nii ehitusperioodil kui ka hilisemal hooldus- ja opereerimisetapil. Näiteks võib ehitusjärgus olla vaja sadu insenere, tehnikuid ja töölisi, samas kui opereerimise ja hoolduse faasis on vaja pidevat tööjõudu. See tagab kohalikele elanikele stabiilse sissetuleku. Lisaks suurendavad sellised investeeringud kohaliku ettevõtluse aktiivsust ja võivad meelitada ligi lisainvesteeringuid teistesse seotud sektoritesse, nagu transpordi- ja teenindusvaldkond. Mereparkide rajamisega luuakse Saaremaale ja Pärnumaale hooldussadamad ja tekivad töökohad kohalikele elanikele. Tallinna Sadama Paldiski Lõunasadamal on suur potentsiaal saada kogu regiooni ehitussadamaks. 1000 MW suurune meretuulepark loob keskmiselt 150 otsest ja 150 kaudset töökohta.

Meretuuleparkide kapitalikulutused (CAPEX): 2,3–4 miljonit eurot ühe megavati (MW) kohta. Näiteks 100 MW meretuulepargi koguinvesteering võib olla umbes 270–540 miljonit eurot. Elektrivõrguga ühendamise kulud moodustavad tavaliselt umbes 20–30% kogukuludest. Hoolduskulud on ligikaudu 135 000–270 000 eurot aastas ühe MW kohta. Meretuuleparkide suurimad kulukomponendid on turbiinide ja vundamentide tootmine ja paigaldus, mis moodustavad üle 50% kogukuludest 1415.

Maismaatuulepargi kapitalikulutused (CAPEX) on tavaliselt 1,1–1,8 miljonit eurot 1 MW kohta. Näiteks 100 MW maismaatuulepargi koguinvesteering võib olla umbes 110–180 miljonit eurot. Elektrivõrguga ühendamise kulud moodustavad tavaliselt umbes 10–15% kogukuludest.
Hoolduskulud on ligikaudu 27 000–45 000 eurot aastas 1 MW kohta. Maismaatuuleparkide investeeringud on olnud stabiilsed, kuid kasvavad aeglasemalt võrreldes meretuuleparkidega. 2021. aastal investeeriti Euroopas ligikaudu 25 miljardit eurot maismaatuuleparkidesse​ 16​.
Mõjud majandusele on positiivsed.
Selguse loomise eesmärgil lisame, et 1 GW ja 100 MW tuulepargi kulusid ei saa lineaarselt skaleerida, kuna lisandub mastaabiefekt ehk mida suurem park, seda väiksem investeerimiskulu megavati kohta.
Samuti eeldab meretuuleparkide toetamisskeem muuhulgas ka tasu maksmist vähempakkumuse läbiviijale kahesuunalise hinnavahelepingu põhimõttel. Sellega kaasneb kulu erinevus toetusmeetmete skeemide vahel (maismaa ja meri). Toetuse täpne määr 20 eurot maismaatuulepargi puhul on leitud varasemate vähempakkumuste kaudu ja 65 eurot meretuuleparkide puhul tasuvusarvutuse analüüsi abil, mis avalikustatakse pärast mõlema vähempakkumise sulgemist, kuna varasem avalikustamine mõjutaks vähempakkumisi. Tasuvusanalüüsi eeldused on tehtud riigiabiloa taotlemise protsessi käigus turuosalejatele kättesaadavaks.

Energia hind ja tarbijad. Taastuvenergia osakaalu suurenemine elektriturul võib pikaajaliselt stabiliseerida ja vähendada elektri hinda tarbijatele. Taastuvenergiaallikate kasutamine aitab vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest, milleks on peamiselt maagaas, kuid ka teised vedelkütused, mille hinnad on tihti volatiilsed. Seega võib taastuvenergia suurem osakaal vähendada hinnakõikumisi ja pakkuda tarbijatele soodsamaid ja stabiilsemaid hindu. Lisaks võib taastuvenergiaprojektide toetamine ja arendamine suurendada energiaturu konkurentsivõimet, sundides olemasolevaid energiaettevõtteid tõhusamalt ja innovaatilisemalt tegutsema.

Elektrienergia lõpphind koosneb mitmest komponendist: elektri turuhind (börs), taastuvenergia tasu, võrgutasu, mis koosneb omakorda Eleringi võrgutasust (sh arenduskohustuse muutus fikseeritud liitumistasu 50% lisandumine), Elektrilevi võrgutasu, sagedusreservide kulud, mis avalduvad tarbija jaoks eeskätt elektrimüüjate pakettides (bilansihaldurite makstavate bilansienergia kulude kaudu), strateegiline reserv ning maksud.

2023. aasta elektri keskmiseks lõpphinnaks oli ca 17,9 senti/kWh
Börsihind 90,8 € MWh eest ehk 9,08 senti kWh eest.
Taastuvenergia tasu 1,24 senti kWh eest (sõltub toetamise mahust ja tarbimisest).
Elektrilevi võrgutasu 4,5 senti kWh eest.17 (Ennustame 3,5% tõusu aastas perioodil 2024–2035).
KM + aktsiis ca 2,98 senti kWh eest.
Kokku see teeb 17,9 senti kWh või 179,04 € MWh eest.

Pikaajalise elektrihinna kujunemise stsenaarium A: tuuleenergia lisandub turupõhiselt ja meretuuleparki ei rajata

Elektrienergia börsihind 80 € MWh eest ehk 8 senti kWh eest, hind langeb välisühenduste kaudu imporditava taastuvelektri arvel, mille tootmisvõimsusi naabrid lisavad.
Taastuvenergia tasu 0,5 senti/kWh.
Maksud laekumist mõjutab prognoositud börsihinna langus.
Kokku teeb see 19,6 senti kWh või 196 € MWh eest.




Elektrihinna kujunemise stsenaarium B: tuuleenergia toetatakse maismaatuuleparke ning meretuuleparki ei rajata
Börsihind 66 €MWh eest ehk 6,6 senti kWh eest.
Sagedusreserv alates 2025 – 0,5 senti/kWh juurde.
Võimsusmehhanism 0,4 senti/kWh juurde.
Põhivõrgu (Elering) võrgutasu muutus arenduskohustuse muutusest ja fikseeritud liitumistasust 0,2 senti/kWh juurde.
Jaotusvõrgu (Elektrilevi) võrgutasu muutus 1,03 senti/kWh juurde võrgu investeeringuvajaduse kasvu tõttu (Elektrilevi kümneaastase arengukava vajadustest lähtudes).
Taastuvenergia tasu – 0,24 senti /KWh vähem kui täna.
Maksude kasv 0,59 senti/kWh juurde elektriaktsiisi teadaolevate muutuste tõttu.
Kokku teeb see 17,9 senti kWh või 179 € MWh eest.





Elektrihinna kujunemise stsenaarium C: toetakse nii maismaa- kui meretuuleparke (kuni 1 TWh/a, 65 €/MWh koridor), elektri hinna languse kompenseerib taastuvenergia tasu tõus (taastuvenergia tasu on 1,3 senti/kWh 11,7 TWh aastase tarbimise juures (Eleringi prognoos))

Elektrienergia börsihind 49 € MWh eest ehk 4,9 senti kWh eest.
Taastuvenergia tasu 1,3 senti/kWh.
Maksude muutus võrreldes 2030. aastaga on tingitud prognoositud börsihinna langusest.
Kokku teeb see 17,4 senti kWh või 174 € MWh eest.




Elektrihinna kujunemise stsenaarium C: toetakse nii maismaa- kui meretuuleparke (kuni 2 TWh/a, 65 €/MWh koridor), elektri hinna languse kompenseerib taastuvenergia tasu tõus (taastuvenergia tasu on 1,3 senti/kWh 15,4 TWh aastase tarbimise juures.
Börsihind 49 € MWh eest ehk 4,9 senti kWh eest.
Taastuvenergia tasu 1,3 senti/kWh.
Maksude muutus võrreldes 2030. aastaga on tingitud prognoositud börsihinna langusest.
Kokku teeb see 15,2 senti kWh või 152 € MWh eest.



Seega alates vähempakkumistest ja taastuvenergia suuremahulisest tootmisest hakkab elektrihind lõpptarbija jaoks langema. Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna hinnaprognoos on avaldatud veebilehel „Energiatalgud“18.

Energiahindade langusega kulutavad leibkonnad vähem kommunaalteenustele ja kütusele. See suurendab kasutatavat sissetulekut, mis võimaldab tarbijatel kulutada rohkem muudele kaupadele ja teenustele, mis võib potentsiaalselt stimuleerida majanduskasvu.
Kuna ettevõtete transpordi- ja tootmiskulud vähenevad, võivad nad need säästud edasi anda tarbijatele, mis viib kaupade ja teenuste hindade languseni.

Tööstus ja madalamad tootmiskulud: tööstused, mis sõltuvad suuresti energiast, nagu tootmine, transport ja põllumajandus, saavad samuti energiakulude vähenemisest kasu. See võib viia suuremate kasumimarginaalide, tootmise kasvu ja potentsiaalselt suurema tööhõiveni.

Konkurentsieelis: madalamad energiahinnad võivad muuta riigi konkurentsivõimelisemaks, meelitades investeeringuid energiaintensiivsetesse tööstustesse.

Parima teadmise kohaselt hinnangu koostamise hetkel mastaapseid majanduslikke riske seaduse jõustumisega ei kaasne.


Keskkonnamõjud
Seaduse elluviimise keskkonnamõjud on olulised ja mitmetahulised, nõudes hoolikat hindamist ja juhtimist.

CO2 heite vähenemine
Sihtrühm: tuuleparkide mõjualas elavad inimesed.
Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitab märkimisväärselt vähendada CO2 heidet, mis on seotud fossiilkütuste põletamisega elektritootmises. See mõjutab kogu ühiskonda, eeskätt kohalikke kogukondi,, kuna parandab õhu kvaliteeti ja avaldab positiivset mõju inimeste tervisele. See on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel ja Eesti keskkonnakohustuste täitmisel. Taastuvenergia kasutamine aitab vähendada õhusaastet ja parandada õhu üldist kvaliteeti, mis omakorda avaldab positiivset mõju inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Lisaks aitab see saavutada ELi ja rahvusvaheliste kliimakokkulepete raames võetud kohustusi.

Looduskaitse ja elurikkus

Sihtrühm: kohalikud kogukonnad, keskkonnaorganisatsioonid, kohalik fauna ja floora. Tuuleparkide rajamine ja opereerimine peab toimuma viisil, mis minimeerib mõju kohalikele ökosüsteemidele ja elurikkusele.
Võimalikud riskid hõlmavad elurikkuse häiringut, sealhulgas merekeskkonna muutusi, mis võivad mõjutada mereelustikku ning ökosüsteemide tasakaalu. Eriti oluline on arvestada kalade ja mereimetajate rände ning sigimise piirkondi. Lisaks on tuulepargid potentsiaalselt ohtlikud lindudele, kuna tuuliku tiivikud võivad põhjustada nende hukkumist, eriti rändeperioodidel ja aladel, kus asuvad olulised lindude rändeteed. Seetõttu hinnatakse planeerimisetapis põhjalikult keskkonnamõjusid ning sätestatakse ja rakendatakse meetmeid, mis vähendavad riske. Keskkonnamõjude hindamisse kaasatakse eksperte ja keskkonnaorganisatsioone, et tagada põhjalik ja tasakaalustatud hinnang.

Riskide leevendamiseks tuleb tuulepargid planeerida hoolikalt, hinnata põhjalikult keskkonnamõjusid ning need rajada ja opereerida viisil, mis minimeerib mõju kohalikele ökosüsteemidele ja elurikkusele, rakendades seejuures leevendusmeetmeid. Näiteks tuleb arvestada lindude rändeteede ja mereelustiku kaitse vajadusega meretuuleparkide rajamisel. Lisaks tuleb jälgida, et tuuleparkide rajamine ei põhjustaks olulist häiringut kohalikele looma- ja taimeliikidele.

Müra ja visuaalne muutus
Sihtrühm: kohalikud elanikud, kelle elukvaliteeti võivad mõjutada müra ja elukeskkonna visuaalne muutus. Tuulikute töötamisest põhjustatud müra võib olla häiriv, eriti öösel. Muutunud maastikupilt võib vähendada piirkonna esteetilist väärtust. Seetõttu tuleb kaasata kohalikke kogukondi planeerimisprotsessi ning rakendada meetmeid, mis minimeerivad selliste mõjude ulatust. Võib kaaluda tuulikute paigutamist suurematest asulatest kaugemale või kasutada müra vähendavat tehnoloogiat. Leevendusmeetmena on keskkonnatasude seadusega sätestatud tasu tuuleparkide tekitatud keskkonnahäiringu eest tuuleparkide piirkonnas elavatele füüsilistele isikutele. Keskkonnahäiringu tasu makstakse ka kohaliku omavalitsuse üksusele.

Sotsiaalsed mõjud
Seaduse rakendamine mõjutab kohalikke kogukondi ja laiemalt ühiskonda mitmel viisil.
Sihtrühm: kohalikud elanikud ja tööotsijaid.
Tööotsijate sihtrühma suurust ja piirkonda pole eelnõu koostamise ajal võimalik täpselt määrata. Piirkonnas, kuhu püstitatakse tuulepark, on kohalikul elanikul võimalik leida ka tööd.
Uute tuuleparkide rajamine võib mõjutada kohalikke kogukondi nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivsete mõjudena nähakse kohalike töökohtade loomist ja piirkondade arengut. Näiteks võib ehitustegevus tuua piirkonda ajutisi ja püsivaid töökohti, suurendades kohalike elanike sissetulekuid ja elatustaset. Negatiivsete mõjude hulka võivad kuuluda elukvaliteedi muutused, võimalik on vastuseis projektile. Oluline on tagada kohalike kogukondade kaasamine ja informeerimine, et leida tasakaal nende huvide ja üldiste eesmärkide vahel. Avalikud arutelud ja kaasamisprotsessid aitavad suurendada projekti aktsepteeritavust ja vähendada konflikte.

Töökohtade loomine
Sihtrühm: kohalikud elanikud ja tööjõud.
Tuuleparkide rajamine ja nende hooldamine nõuvad töötajaid. Uued töökohad võivad parandada kohalike elanike elatustaset ja vähendada töötuse määra, eriti maapiirkondades, kus töö leidmine võib olla piiratud. Ehitusjärgus vajatakse erinevate oskustega tööjõudu, sealhulgas insenere, tehnikuid ja ehitustöölisi. Opereerimisjärgus on vaja pidevat tööjõudu tuulikute hoolduseks ja haldamiseks. Lisaks võivad tekkida uued võimalused kohalikele teenusepakkujatele, kes pakuvad majutust, toitlustust ja muid teenuseid.

Haridus ja teadlikkus
Sihtrühm: ühiskonna liikmed laiemalt, noored ja haridusasutused.
Taastuvenergiaprojektid võivad parandada üldsuse teadlikkust taastuvenergia tähtsusest ja selle kasust, aidates kaasa positiivsete muutuste tekkimisele ühiskonnas. Haridusprogrammid ja teavituskampaaniad, mis kaasnevad tuuleparkide rajamisega, võivad suurendada avalikkuse teadlikkust taastuvenergia eelistest ja motiveerida inimesi toetama keskkonnasõbralikke energiaallikaid. Samuti võib see julgustada noori õppima energiavaldkonna ja tehnoloogia erialadel, mis omakorda suurendab tulevikus kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Sihtrühm: riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Seaduse rakendamine vajab tõhusat juhtimist ja koordineerimist, seega mõjutab nii riigiasutuste kui KOVi üksuste töökorraldust.
Töökoormus suureneb nii riigiasutustel kui ka kohalike omavalitsuste üksustel vähempakkumiste korraldamisest, toetuste haldamisest ning järelevalvest tuuleparkide rajamise ja opereerimise üle. Eelnevate aastate vähempakkumised on loonud vajaliku kogemuse ning kompetentsi Elering AS juurde. Ühtlasi on kasvav huvi taastuvenergia tootmiseks suurendanud enne eelnõu koostamist kohalike omavalitsuste koormust planeeringute jms tegemisel.

Õiguslik raamistik: seaduse rakendamine nõuab selget ja läbipaistvat õiguslikku raamistiku, mis reguleerib vähempakkumiste ja toetuste andmise tingimusi. See tähendab ka riigiabi reeglite järgimist ja meretuuleparkide vähempakkumise korraldamiseks Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise heakskiidu taotlemist. Õigusaktide ja määruste selgitamine ning täiendamine on vajalik, et vältida õiguslikke vaidlusi ja tagada süsteemi õiguspärasus ja tõhusus. Lisaks tuleb tagada, et kõik sidusrühmad mõistavad oma rolle ja kohustusi uute reeglite raames.

Koordineerimine ja koostöö: seaduse edukas rakendamine eeldab tihedat koostööd erinevate osaliste vahel, sealhulgas riigiasutused, kohalikud omavalitsused, energiaettevõtted ja kogukonnad. Tõhus koordineerimine aitab tagada, et kõik mõistavad oma osa ja vastutust ning töötavad ühiste eesmärkide nimel. Regulaarsed kohtumised, töörühmad ja pidev infovahetus aitavad tagada sujuva ja tõhusa rakendusprotsessi. Lisaks on oluline, et projekti edukuse tagamiseks kaasatakse ka rahvusvahelisi eksperte ja jagatakse parimaid kogemusi.

Mõju regionaalarengule: seaduse rakendamise tulemusena avaldub regionaalarengule mitmekülgne positiivne mõju kõikides nendes piirkondades, kuhu uusi tuuleparke ehitatakse. Tuulepargid toovad kaasa investeeringuid ja loovad töökohti nii ehituse kui ka hilisema hoolduse ja käitamise etappidel, ostes ka teenuseid kohalikelt tarnijatelt ettevõtetelt. Samuti võivad need parandada kohalikku infrastruktuuri – teede ja elektrivõrkude kvaliteeti. Kohaliku kogukonna jaoks on seadusemuudatuse mõju tuuleparkide rajamise puhul peaasjalikkult positiivne, kuid võib tekitada mõnedes elanikkonnagruppides vastuseisu. Eriti kui ei arvestata nende meelest piisavalt kohalike elanike huve ja arvamusi. Kokkuvõttes on mõju regionaalarengule positiivne, arvestades majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

6.2 Kaudsed mõjud

Mõjutatud sihtrühmad
Leibkonnad ja üksikisikud: Eestis on umbes 600 000 – 700 000 leibkonda või üksikisikut ehk elektri lõpptarbijate, kellele suunatud elektri hind läheb madalamaks, mis parandab nende majanduslikku olukorda.
Mõju on positiivne
Ettevõtted ja tööstus
Väikeettevõtted: Eestis on ligikaudu 130 000 väikeettevõtet, kus töötab kokku umbes
500 000 inimest. Elektrihinna langus võib oluliselt vähendada nende tegevuskulusid.
Mõju on positiivne, sest vähenev elektriarve annab võimaluse suunata vabad vahendid ettevõte muudesse arenguvajadustesse.
Suurettevõtted ja tööstused: umbes 200–300 suurettevõtet, mis kasutavad märkimisväärses koguses energiat, võivad vähendada tootmiskulusid, mis omakorda suurendab konkurentsivõimet.
Mõju on positiivne, sest tootmiskulude vähenemisega on võimalus kasutada vabanevaid vahendeid muude kulude, nagu näiteks ettevõte arendusse või töötajate töötasude tõstmisesse.
Energiaettevõtted
Elektrienergia tootjad: Eestis on 10–20 suuremat 3000 – 5000 töötajaga energiaettevõtjat, kelle tulud võivad mingil määral väheneda, mõjutades investeeringuid ja kasumlikkust.
Mõju võib pidada siiski väheoluliseks, kuna mõju ulatus ei ole suur. Muudatusega ei kaasne olulisi riske elektrienergia tootja majandustegevuses.
Taastuvenergia ettevõtted: umbes 50–100 väiksemat taastuvenergia ettevõtet, kus on
500–1000 töötajat, võivad seista silmitsi vähenenud kasumlikkuse ja investeeringuvõimalustega. Mõju ulatus nende osas on seotud asjaoluga, et tuuleparkide arendajad saavad võimaluse osaleda uute parkide puhul taastuvenergia toetuse vähempakkumistel.
Mõju võib pidada väheoluliseks, sest ka väiksematel taastuvenergia tootjatel on juba täna võimalus saada taastuvenergia tootmise eest taastuvenergia tasu.

Investeerimisettevõtted ja rahastajad
Pangad ja investeerimisfondid: 20–30 asutust, mis pakuvad rahastust energiaprojektidele, kokku umbes 500–1000 töötajaga, võivad vähendada investeeringuid energiasektorisse. Samas ei ole see kindel, sest kui ettevõtja osaleb taastuvenergia tootmise vähempakkumisel ja osutub toetuse saajaks, tagab see pankadele ja investeerimisfondidele kindla teadmise, et ettevõtja majandusprognoosis on kajastatud ka taastuvenergia toetuse analüüs.

Tehnoloogia- ja teenusepakkujad
Energiasektori teenusepakkujad: 50–100 ettevõtet, millel on umbes 1000–2000 töötajat, võivad kogeda nõudluse vähenemist, mis võib mõjutada nende tulusid ja kasvu. Tegemist on eeldatava arvamusega ja konkreetne mõju energiasektori teenusepakkujatele selgub alles pärast uute tuuleparkide taastuvelektri tootmise alustamist.



Kohalikud kogukonnad ja elanikud
Kohalikud töötajad: umbes 2000–3000 inimest üle Eesti, kes töötavad või kellel on võimalus hakata töötama tuuleparkide rajamisel ja hooldamisel. Tööhõivestamine kasvab kindlasti tuuleparkide rajamise etapis ja antud töökohtade loomine on ajutise iseloomuga.
Mõju positiivsus ilmneb uute töökohtade loomisega ja negatiivsus, kui tähtajaline töö lõpeb. Samas on võimalus juba selles etapis arendada enda tööalaseid oskusi selliselt, et oleks võimalik edasi töötada taastuvenergia tootmise sektoris.
Samas kasvab vajadus selliste töökohtade järele, mis ei ole ajutise iseloomuga. Kasvab uute töökohtade ja sellega seonduvalt spetsialistide vajadus tuuleparkide hoolduse ja muu taastuvelektri tootmise sektoris. Seetõttu on oluline juba inimeste tööhõivestamisel ja nende koolituse käigus mõelda ka sellele, kus nende oskusi edaspidi energeetika valdkonnas rakendada.

Kokkuvõte
Elektrihinna langus võib tuua kaasa positiivseid mõjusid kodutarbijatele ja ettevõtetele, vähendades nende kulusid ja suurendades ostujõudu. Samas võivad energiaettevõtted ja taastuvenergia sektor kogeda tulude vähenemist, mis võib pidurdada investeeringuid ja arengut. Investorid võivad samuti hakata energiaprojekte ettevaatlikumalt rahastama, mis võib mõjutada kogu sektori kasvu. Võimalik töökohtade vähenemine puudutab kohalikke töötajaid, eriti neid, kes on seotud energiaprojektide rajamise ja hooldamisega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Mõjutatud isikud: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium planeerimisprotsessis; Kliimaministeerium õigusloome, analüüside ja taastuvenergeetika poliitika kujundajana ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuuleparkide tulekuga kaasneva tööstusvõimsuste suurendamise poliitika kujundajana – 10-15 töötajat igas ministeeriumis.

Muud asutused: TTJA, kelle pädevuses on meretuuleparkide loamenetlused, ja põhivõrgu ettevõtja Elering, kes on vähempakkumiste läbiviija. Seaduse jõustumisel ei ole ette näha, et need asutused peaksid suurendama personali, sest TTJA tegeleb iga päev meretuuleparkide loamenetlustega ja vähempakkumiste läbiviimine ei suurenda nende töökoormust olulisel määral. Elering on seni läbi viinud vähempakkumiste menetlusi ja kaks-kolm uut vähempakkumist ei suurenda töökoormust selliselt, et oleks vaja lisatööjõudu.

Riigi tulu ja kulud: meretuuleparkide vähempakkumine võib tuua riigile tulu kahepoolse hinnavahelepingu põhimõtte kaudu: riik saab raha juhul, kui elektri turuhind on kõrgem kui tootja pakutud hind. Kui turuhind on madalam, peab riik toetust maksma tootjale. Selline skeem võib pakkuda rahalist tulu, eriti perioodidel, mil elektrihinnad on kõrged. See kompenseerib riigi varasemad toetused tootjatele ja selle arvelt finantseeritakse vähempakkumise eelarvet. Samas on oluline arvestada halduskulude suurenemisega, mis kaasneb vähempakkumiste ja toetuste haldamisega, ning lisaraha ja -tööjõu vajadusega. Kliimaministeerium on teinud elektri lõpphinna kujunemise prognoosi, arvestades tuuleparkide tulekuga19 ja riigi 2030 energeetika eesmärkide täitumise korral. Selle prognoosi elektrihindade tase aasta jooksul on joonisel 1.


Joonis 1. Hinna jaotus aasta vältel

Stsenaarium, mis on valitud hinnaprognoosiks, on RD stsenaarium ehk „Rapid development“ (vt MEMO), 2012 kliima-aasta oli keskmiste tuuleoludega aasta kliimaandmebaasi põhjal. Kui riik annab seadusemuudatusega garantii 1 TWh meretuulepargi toodetud elektrienergiale, tähendab see, et toetatav on aastas 250 MW suurusega meretuulepark (või neljandik 1 GW tuulepargist). Sellise tootmisseadme toodang jaotub keskmise kliima-aasta põhjal järgmiselt:


MWh
1Q
288,42
2Q
234,75
3Q
243,16
4Q
281,14
Aasta
1047,47
Tabel 2. Toetatav (250MW) toodang kvartalite kaupa: meretuulepark

Toetamise põhimõte on anda toetusi kahepoolse hinnavahelepingu (2sCFD) piiranguga. Toetus on piiratud maksimaalselt 65 €/MWh. Toetamise maht sõltub pakkuja määratud pakkumuse hinnast (ingl k strike price). Nagu on kirjeldatud järgnevas tabelis, on toetus ainult üks osa tulust, mida tulevane tuulepark hakkab sellise lähenemise puhul teenima. Lisaks teenib tuulepark ka börsilt (vt tabel 1).

Tabel 1 Erinevate pakkumushindade tulu/kulu jaotus 250 MW meretuulepargi puhul joonise 1 kohase elektrihinna korral
Pakkumise hind (strike price), €/MWh)
Turuhinnaga arendaja müügitulu (mln €)
Lisanduv riigi toetus (mln €)
Arendaja maksab riigile (mln €)
Arendaja käive (mln €)
65
50,9
25,7
-5,9
70,6
75
50,9
33,5
-3,6
80,8
95
50,9
47,0
-1,0
96,9
105
50,9
52,7
-0,6
102,9
115
50,9
57,9
-0,3
108,5
130
50,9
61,8
-0,1
112,6
150
50,9
66,0
-0,04
116,8

Hinnaprognoosi ja pakkumuse hinna analüüsi kaudu jõudsime järeldusele, et lisanduv koormus taastuvenergia tasule on suurusjärgus 20–65 miljonit eurot.

Riigiabiloa tingimustest lähtudes tuleb ka riigieelarve kaudu lisada kindlust juhuks, kui taastuvenergia tasust ei piisa. Selleks, et hinnata mõju riigieelarvele, oleme hinnanud võimalikku riski taastuvenergia puudujäägi katmisest riigieelarvele. Elering saab kord kuus taastuvenergia tasu korrigeerida. Loeme seda riski väikseks ja leiame, et mõju riigieelarvele on nullilähedane.

Mõju taastuvenergia tasule on suur, kuid sõltub riigis tarbitud elektrienergia mahust. Mida suurem on tarbimismaht, seda väiksemaks kujuneb ka taastuvenergia tasu kasv. Tasuprognoos (vt tabel 2) võtab arvesse kõik praegu plaanitud väljamaksed sellest meetmest. Grupierandi määruse kohaselt makstavad toetused maismaatuuleparkidele on hinnanguliselt keskmiselt 10 miljonit eurot ning toetused riigiabiloaga (RL) meretuuleparkidele on hinnanguliselt 65 miljonit eurot aastas 1 TWh toetatava mahu kohta. Tabelis on esitatud variandid toetatavate mahtude 1 TWh, 4 TWh ja 2 TWh korral. Loeme kõige tõenäolisemaks variandiks, et rakendub stsenaarium, kus toetust saab 4 TWh maismaatuult ning 2 TWh meretuult (4+2).

Tabel 2 Taastuvenergia tasu prognoos
 
 
2023
2029
2030
2034
2035
2040

Olemasolevate toetuste prognoos

Grupierandi määrus
mln € 
20,8
23,9
23,9
5,8
4,0
 

Vähese tähtsusega abi
mln € 
1,14
1,2
1,2
 
 
 

Taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel
mln € 
54,9
38,1
30,1
16,6
15,4
 

Vähempakkumisega tulnud seadmed
mln €
0,01
11
11
11
11
 

Tulevaste toetuste prognoos
 
Grupierandi määrus, maismaa tuul 1 TWh
mln €
 
 
10
10
10
10

Grupierandi määrus, maismaa tuul 4 TWh
mln €
 
 
40
40
40
40

RL, Meretuul 1 TWh
mln €
 
 
 
65
65
65

RL, Meretuul 2 TWh
mln €
 
 
 
130
130
130

Kokku summa (4+1)
mln €
76,9
74,4
106,4
138,6
135,6
105,0

Kokku summa (4+2)
mln €
76,9
74,4
106,4
203,6
200,6
170,0


Võttes arvesse tabelis 2 esitatud mahud, on koostatud taastuvenergia tasu muutuse prognoos, mis ühtlasi näitab ka mõju taastuvenergia tasule ajas. Taastuvenergia tasu makstakse iga tarbitud elektrienergia ühiku pealt. Seega sõltub taastuvenergia tasu suurus tarbijale nii väljamakstavast summas (st vähempakkumise täitmishinna ja turuhinna vahe) kui ka toodetud ja tarbitud elektrienergia mahust. Eesmärk on, et taastuvenergia tasu peab jääma alla 1,3 sendi kWh kohta (ehk 13 €/MWh). Oleme oma hinnangutes (vt tabel 3) lähtunud kahest elektritarbimise stsenaariumist:
- Eleringi koostatud orgaanilise kasvu stsenaarium, kus on arvesse võetud järkjärguline elektriautode lisandumine, soojuspumpade kasutuselevõtt jms;
- MKM/EIS hinnang elektritarbimise järsule kasvule energiamahuka tööstuse lisandumisest.

Tabel 3 Taastuvenergia tasu tariifi prognoos seonduvalt tarbimise kasvuga
4+1 TWh/a
 
2023
2030
2034
2039
2040
Elektritarbimise orgaaniline kasv (Elering)





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
9,8
10,5
12,0
12,3
Tariif
s/kWh
1,1
1,1
1,3
0,9
0,9
Toetus
mln €
76,9
106,4
138,6
107,6
105,0
 





 
Elektritarbimise järsk kasv (MKM/EIS)





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
10,6
18,3
19,9
20,4
Tariif
s/kWh
1,1
1,0
0,8
0,5
0,5
Toetus
mln €
76,9
106,4
138,6
107,6
105,0
 
 
 
 
 
 
 
4+2
 
2023
2030
2034
2039
2040
Elektritarbimise orgaaniline kasv (Elering)





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
9,8
10,5
12,0
12,3
Tariif
s/kWh
1,1
1,1
1,9
1,4
1,4
Toetus
mln €
76,9
106,4
203,6
172,6
170,0
 





 
Tariifi komponendid, MKM tarbimise kasv





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
10,6
18,3
19,9
20,4
Tariif
s/kWh
1,1
1,0
1,1
0,9
0,8
Toetus
mln €
76,9
106,4
203,6
172,6
170,0

Tarbijatele rakenduva taastuvenergia tasu määr sõltub väljamaksmisele kuuluva summa kogumisest ning igale tarbitud energiaühikule langeb seda madalam tasu koorem, (a) mida rohkem on tasuga koormatud elektrienergia ühikuid ning (b) mida vähem on tasuerandeid.
Kui elektritarbimine Eestis orgaaniliselt kasvab ja toetatava meretuule aastase toodangu maht on kuni 1 TWh/a, siis, jääb taastuvenergia tasu toetusperioodil alla 1,3 sendi/kWh. Suurema mahu meretuuleelektri toetamiseks peaks Eesti tarbimine olema suurem kui 12,5 TWh/a (nt kui toimub elektritarbimise järsem kasv energiamahukate tööstuste rajamise korral).
Riigile võivad alates aastast 2033 erandjuhul tekkida kulud, kui meretuuleparkide vähempakkumisega seotud toetuse rahastamiseks vajaminevaid summasid ei suudeta maksta taastuvenergia tasust.

Mõjud kohalikule omavalitsusele

Puudutatud KOVid, kelle territooriumile püstitatakse maismaatuulepark. Konkreetset arvu ei ole praegu võimalik prognoosida, kuid eeldame, et umbes 80% KOVidest võivad olla otseselt või kaudselt mõjutatud. Otseselt juhul, kui püstitatav tuulepark asub antud KOVi territooriumil ja kaudselt siis, kui püstitatud tuulepark asub teise KOVi territooriumile nii lähedale, et antud KOV saab sellest kaudselt mõjutatud.
Meretuuleparkide puhul on mõjutatud KOVe vähem, sest meretuulepargid asuvad u 10-12 km rannikualast ega puuduta sisemaal asuvaid KOVe. Otsene mõju nendele KOVidele, kelle territoorium piirneb merepiiriga ja jäävad meretuuleparkide mõjualasse.
Positiivne mõju KOVidele kaasneb KOVidele makstava keskkonnahäiringu tasuga (tuulikutasu). Keskkonnatasude seaduse järgi on maismaatuuleparkide puhul ette nähtud keskkonnahäiringu tasu, mis jaguneb 50% KOVile ja 50% tuuleparkide lähedal elavatele isikutele. Kui tuulepargi lähialas ei ela ühtegi isikut, jääb kogu tasu KOVile. Meretuuleparkide puhul tasutakse keskkonnahäiringu tasu nendele KOVidele, mille territoorium piirneb merealaga. Sellel on positiivse mõju KOVide majandusele.
Seaduse jõustumisel pole ette näha töökoormuse suurenemist, sest KOV menetleb ka praegu tuulepargi arendusi (planeeringud, ehitusluba jms). Vähempakkumisi menetleb põhivõrguettevõtja Elering. Meretuuleparkide arendamise puhul on pädevaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.


8. Rakendusaktid

Muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määrust nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“, mille kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Eesmärk on, et määruse muudatus jõustuks seadusega samal ajal ja selleks peab määruse muudatus jõustumine olema avaldatud vastavalt HMS § 93 lõikele 2 hiljemalt 3 päeva enne seaduse jõustumist.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldkorras. Seaduse jõustumisel üldkorras on tagatud mõistlik aeg, sest normi adressaadid on eelnõu väljatöötamise perioodil jõudnud tutvuda uute normidega ja vastavalt sellele oma tegevust korraldada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu edastati arvamuse esitamiseks Elering ASile, MTÜ-le Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon MTÜ-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu ja seletuskirja kohta esitatud kommentaarid ja muudatusettepanekud on lisatud kooskõlastustabelisse (lisa 2) ja asjaomaste asutustega läbi räägitud.


Lisa 1. Määruse kavand
Lisa 2. Kooskõlastustabel

EELNÕU
08.11.2024

Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 234–236 järgmises sõnastuses:
„234) tasakaalustamisenergia – energia, mida põhivõrguettevõtja kasutab tasakaalustamiseks;
235) tasakaalustamisteenuse osutaja – turuosaline, kes pakub põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisenergiat, tasakaalustamisvõimsust või mõlemat;
236) tasakaalustamisvõimsus – võimsuse maht, mida tasakaalustamisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja mille kohta tasakaalustamisteenuse pakkuja on nõustunud tegema põhivõrguettevõtjale pakkumisi vastava tasakaalustamisenergia mahu ulatuses lepingu kestuse jooksul;“;

2) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:
„(22) Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt õigusaktide nõuete kohaste lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poolele, et tagada elektrienergia päritolu selgitamiseks ja toetusaluse koguse arvestamiseks vajalikud mõõteandmed.

(23) Elektrienergia kogus, mille eest makstakse käesoleva seaduse §-s 594 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja tootmisseadme kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang.“;

3) paragrahvi 59 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 59. Tootjale antav fikseeritud määraga toetus“;

4) paragrahvi 591 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:
„9) kui tootja suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone;

10) kui tootja on krediidi- või muu finantsasutus Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 101, 17.3.2023, lk 3–46) tähenduses;
11) kui meretuulepargil puudub kehtiv hoonestusluba.”; 
5) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „toetuste haldamise“ tekstiosaga „arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise“ ning lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 5914 lõike 4 alusel tootja tehtavaid rahalisi makseid vähempakkumise läbiviijale kasutatakse käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kulu katmiseks.“;

6) paragrahvi 592 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „59 ja 594“ tekstiosaga „59, 594 ja 596“;

7) paragrahvi 594 lõikest 1 jäetakse välja sõna „osatähtsuse“;

8) paragrahvi 594 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 594 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „kõige soodsama tootja“;

10) paragrahvi 594 lõike 51 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi, tootmise tehnoloogia ja suurima pakutava koguse koos maksimaalse suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta;“;

11) paragrahvi 594 lõiget 51 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„6) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatava vähempakkumise korral toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust;
7) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatava vähempakkumise korral tasakaalustamisteenuse hankimise võimaluse, mis seisneb pakkumusega kaasnevas elektrienergia salvestamise või tarbimiskaja kaudu pakutavas tasakaalustamisteenuses.“;

12) paragrahvi 594 lõike 52 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „elektrisüsteemi“ tekstiosaga „või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise“;

13) paragrahvi 594 lõiget 52 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) uue maismaal tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega (edaspidi ka maismaatuulepark);
5) uue merel tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega (eespool ja edaspidi ka meretuulepark).“;

14) paragrahvi 594 lõiget 54 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) punktis 4 nimetatud tootmisseadme puhul 20 eurot;
5) punktis 5 nimetatud tootmisseadme puhul 65 eurot.“;

15) paragrahvi 594 lõige 10, § 595 lõige 4 ja § 596 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes Euroopa Komisjoni riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest.“;

16) paragrahvi 594 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „12 aastat“ tekstiosaga „või käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 5 nimetatud tootmisseadme korral kuni 20 aastat“;

17) paragrahvi 594 täiendatakse lõigetega 111–113 järgmises sõnastuses:
„(111) Kui tootja alustab tootmist vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtpäevast või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast hiljem, hakkab toetusperiood kulgema vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, mille võrra alustati nõuetekohast tootmist hiljem vähempakkumise teates märgitud või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud tootmise alustamise tähtpäevast.

(112) Kui tootja toodab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäeva või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavat tähtpäeva tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsenti korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates, kuni tootmisseade on kuni 12 kuu jooksul tootnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60% ulatuses nimetatud korralduses märgitud aastasest mahust. Toetuse maksmise peatumine ei peata toetusperioodi kulgemist ega pikenda toetuse maksmise ajavahemikku.

(113) Kui vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse käesoleva seaduse § 108 lõike 3 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal kõik samas pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed alustasid tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid alustasid tootmist, ning § 108 lõike 31 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingud ja avalduse kõikide samas pakkumuses osalenud tootmisseadmetega tootmise alustamise kohta.“;

18) paragrahvi 594 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus täies mahus või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises, käesolevas seaduses või käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruses ettenähtud tingimusi või kohustusi;
2) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 1, 2 või 3 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale ei ole 18 kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;
3) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud vähempakkumise võitja ei ole kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist samas korralduses märgitud võimsusega tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;
4) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise võitja ei ole 36 kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist samas korralduses märgitud võimsusega tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;

19) paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:
„(121) Kui käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korral on tootja jätnud tähtajaks tasumata vähempakkumise läbiviijale käesoleva seaduse § 5913 lõike 3 alusel arvutatud võrdlushinna alusel tasumisele kuuluva rahalise makse, peatab vähempakkumise läbiviija tootjale toetuse maksmise kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni ning tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal tootjal oli vähempakkumise läbiviija ees võlgnevus. Kui tootja ei kõrvalda võlgnevust vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus selle tootja suhtes kehtetuks.“;

20) paragrahvi 597 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtte krediidireitingule.

(32) Kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumise esitamise tähtpäeva, siis ei tagastata pakkujale tagatisraha ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist.“;

21) paragrahvi 597 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „võitjaks“ sõnadega „või pakkuja võttis pakkumuse tagasi enne pakkumise esitamise tähtpäeva“;

22) paragrahvi 597 lõikes 5 asendatakse sõnad „viie tööpäeva“ sõnadega „kolmekümne kalendripäeva“ ja täiendatakse pärast sõna „mahus“ tekstiosaga „ja teavitab aastase mahu täitumisest vähempakkumise läbiviijat“;

23) paragrahvi 597 lõike 6 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tähtpäevast“ tekstiosaga „või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast“;

24) paragrahvi 598 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab riigiabi andmise reeglite rikkumise või vähempakkumise võitja tegevuses toetuse saamise nõuete rikkumise või käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija:“;

25) paragrahvi 598 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „kuuekuulise“ sõnaga „kaheksateistkuulise“;

26) seadust täiendatakse §-dega 599–5915 järgmises sõnastuses:
„§ 599 Maismaatuulepargi vähempakkumise üldtingimused

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud vähempakkumise korral.

(2) Vähempakkumisele võib esitada pakkumuse sellise tootmisseadme kohta, mille projektiga seotud töid ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist.

(3) Kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada viimaseks jäänud pakkumus ja järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, sealhulgas vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära.

§ 5910. Meretuulepargi vähempakkumise üldtingimused

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korral.

(2) Vähempakkumisele võib esitada pakkumuse sellise tootmisseadme kohta, mille projektiga seotud töid ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist ning mille Eestisse ehitamise suhtes on pakkumuse esitamise hetkeks pädev asutus teinud hoonestusloa menetluse algatamise otsuse.

(3) Kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada viimaseks jäänud pakkumus ja lähtudes Vabariigi Valitsuse suunisest järgmise võimaliku vähempakkumise tingimusi korrigeerida, sealhulgas vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära.

§ 5911. Meretuulepargi vähempakkumise eritingimused

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korral.

(2) Vähempakkumise hindamisel võetakse arvesse:
1) pakkumuses esitatud hinda;
2) pakkuja kinnitust, millises mahus ta kohustub tagama elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamist põhivõrguettevõtjale.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tasakaalustamisteenuse pakkumusena võetakse arvesse üksnes pakkumust, mille tasakaalustamisteenuse kogus kauplemisperioodi kohta on vähemalt 20 MW ja võime vähemalt 1 tund järjest tasakaalustamisteenust selles koguses osutada.

(4) Vähempakkumise lõpphindest moodustab kuni 95% käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 pakutud hind ja kuni 5% lõike 2 punktis 2 nimetatud tasakaalustamisteenuse osutamise maht.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tasakaalustamisteenuse osutamisel peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) tasakaalustamisteenuse osutamise aeg on vähemalt kümme aastat käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktis 5 nimetatud vähempakkumise võitnud tootmisseadmega võrku antava elektritootmise alustamisest arvates;
2) tasakaalustamisteenust tohib pakkuda üksnes seadmega, mille ehitustöödega ei ole enne vähempakkumise esitamist alustatud;
3) tasakaalustamisteenuse pakkumist tohib esmakordselt alustada hiljemalt samal ajal kui vähempakkumise võitnud tootmisseadme alustab nõuetekohaselt elektritootmist võrku;
4) tasakaalustamisteenuse pakkumise alustamisest tuleb viivitamatult teavitada vähempakkumise läbiviijat;
5) tasakaalustamisteenust tuleb pakkuda põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuse hankesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koguses vähemalt ühel kauplemisperioodil päevas ning vähemalt 315 päeva aastas.

(6) Tasakaalustamisteenuse osutamise andmeid kontrollib ja nende üle peab arvestust vähempakkumise läbiviija. Vähempakkumise läbiviijal on õigus nõuda tootjalt teavet ja lisaandmeid, mis on vajalikud nende andmete kontrollimiseks ja arvestuse pidamiseks.

(7) Vähempakkumise läbiviija alustab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud nõude täitmise kontrolli 12 kuud pärast tasakaalustamisteenuse pakkumise alustamist. Kui pakkumuses esitatud tasakaalustamisteenuse mahtu on 12 kuu jooksul sagedusreservide võimsusturule pakutud vähem kui 315 päeva, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates kuni ajani, mil tasakaalustamisteenust osutatakse 315 päeva 12 kuu jooksul. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal toetuse maksed olid käesoleva lõike esimese lause alusel peatatud.

§ 5912 Maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumise toetuse arvestamise üldpõhimõtted

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale toetuse arvestamisel.

(2) Tootjal on õigus saada toetust, mille suurus kauplemisperioodil on võrdne tootja poolt pakkumuses esitatud hinna ja elektrienergia turuhinna vahega toodanguühiku kohta.

(3) Toetust arvestatakse vähempakkumise võitnud tootmisseadmest käesoleva seaduse § 58 lõike 23 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest ning bilansiplaanis kajastatud elektrienergia koguse eest, mis jäi võrku andmata, kuna süsteemihaldur aktiveeris tootmiskoguse vähendamise korralduse kuni käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetusaluse elektrienergia koguse täitumiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektrienergia turuhind on elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu kauplemisperioodi hind.

(5) Kui turuhind on madalam kui pakkumuses esitatud hind, kuid mitte negatiivne, tasutakse hinnavahe kuni toetuse ülemmäära ulatuses toetusena tootjale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta.

(6) Toetuse ja rahaliste arvelduste aluseks olevaid andmeid kontrollib ja nende üle arvestust peab vähempakkumise läbiviija. Vähempakkumise läbiviijal on õigus nõuda tootjalt teavet ja andmeid, mis on vajalikud andmete kontrollimiseks ja arvestuse pidamiseks.

§ 5913 Maismaa tuulepargi vähempakkumise toetuse arvestamise erisätted

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale toetuse arvestamisel.

(2) Toetust makstakse ühepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, siis tootjale toetust ei maksta.

(3) Kauplemisperioodi hinnavahel põhinev tasu arvestatakse käesoleva seaduse § 5912 lõike 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvestatud hinnavahe ja § 5912 lõike 3 alusel arvestatud toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus.

(4) Kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude summa. Tootjale makstav toetus möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.

§ 5914 Meretuulepargi vähempakkumise toetuse arvestamise erisätted

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale toetuse arvestamisel.

(2) Toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale.

(3) Kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud arvestatakse käesoleva seaduse § 5912 lõike 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvestatud hinnavahe ja § 5912 lõike 3 alusel arvestatud toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus.

(4) Kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe. Tootjale makstav toetus või tootja tehtav rahaline makse vähempakkumise läbiviijale möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.

(5) Käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse arvestus algab 1. oktoobrist ja lõpeb järgmise kalendriaasta 30. septembril. Toetatava elektrienergia koguse arvestusse kuulub üksnes elektrienergia, mille ulatuses on vähempakkumise läbiviija maksnud toetust.


§ 5915 Maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumise toodangu arvestamine, pakkumuste hindamise ja reastamise kord

Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatud vähempakkumise toodangu arvestamise, pakkumuste täpsema hindamise ja reastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest.“;

27) paragrahvi 871 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtte krediidireitingule.“;

28) paragrahvi 108 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest alates ja § 594 lõike 52 punktides 1–3 nimetatud toetust vähempakkumise võitmisega seotud uue tootmisseadmega tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul.“;

29) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadme korral makstakse vähemapakkumise tulemuse alusel toetust kuni 12 aastat ja sama lõike punktis 5 nimetatud tootmisseadme korral kuni 20 aastat tootmise alustamisest, arvestades käesoleva seaduse § 594 lõikes 111 sätestatud erisusega.“;

30) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktides 4 ja 5 nimetatud tootmisseadme korral käsitatakse tootmise alustamise ajana päeva, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingu ja avalduse tootmisseadmega tootmise alustamise kohta.“;

31) seadust täiendatakse §-ga 1083 järgmises sõnastuses:
„§ 1083. Paragrahvi 594 lõike 52 punkti 5 mõju järelhindamine

Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud meretuuleparkide vähempakkumise rakendamisel tarbijatele eeldatavalt avalduva mõju järelhindamise korraldab Kliimaministeerium hiljemalt 2040. aastal.“;

32) seadust täiendatakse §-ga 1094 järgmises sõnastuses:
„§ 1094. Maismaa- ja meretuulepargi toetuse andmise tähtaeg

Käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse andmise lõpptähtaeg sama paragrahvi lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadme korral on 2027. aasta 17. juuli ja punktis 5 nimetatud tootmisseadmete korral 2025. aasta 31. detsember.“;

33) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse vähempakkumise korraldamise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni § 598 lõike 4 punkti 1.
(22) Käesoleva seaduse § 58 lõiget 23 rakendatakse pärast käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele.
(23) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõigetes 111–113 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“.



§ 2. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõikes 1 asendatakse sõna „aastaks“ sõnaga „aastast“.


Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus.
Tallinn 2024.

Lisa 2

Kooskõlastustabel

08.11.2024
Laekunud arvamus
Kliimaministeeriumi seisukoht
Ignitis Eesti OÜ

Firstly, Ignitis Eesti OÜ (Ignitis) would like to express its gratitude that several proposals presented by market participants in July this year have been taken into account. We would like to note that it is important to ensure flexible conditions for participation in CfD onshore and offshore auctions to ensure the best competition, entry of new investors to the market and most importantly to ensure fair electricity prices for the consumers.

We hereby submit our opinions and proposals on the amendment bill of Electricity Market Act and the Energy Economy Organization Act regarding the auction scheme for the onshore and offshore wind CfD auctions in Estonia. We would like to point out that our comments regarding the offshore auction conditions also reflect the position of our cooperation partner CIP positions.


1.1. Auction design with the possibility for three auctions

Ignitis welcomes the auction design with possible three auctions spaced over three years. In this regard, we propose that the volumes of tenders, in each particular year, would also be established at the level of law (mid-2025 1TWh, mid-2026 2TWh and mid-2027 1TWh). This will ensure fair competition and better planning of new investments and would also ensure more reasonable CfD cost to the consumers. It will also ensure more open competition for a wide range of developers and would benefit larger number of municipalities. At the same time, it gives the developers certainty in terms of auctions and certainty in making investments.

We would also like to note again that many developers and local governments have invested significant funds and time into the development of onshore wind energy projects in Estonia. This is evident from the fact that the Environment Agency has identified 5,790 MW of onshore wind energy projects under development in Estonia. Of these projects, developers have described 4,286 MW as having a high likelihood of completion.1 A significant part of these projects will be ready to participate in the CfD auctions by mid-2027 the latest.

These numbers imply a healthy competition in the upcoming CfD auctions with the best wind areas and best development projects having the best chance to win. However, this is true only provided that certain projects are not given an unfair advantage through the auction rules.

We find that there are no grounds to prefer a single auction or a two-auction solution (see section 3 below). On the other hand, a reduced number of auctions would distort the market and give an unfair advantage to a select number of projects. Whereas without an auction, projects would compete on a free market, an early auction would create a distortion which would give some projects a preference based on only the requirement that they have an earlier planning solution. As it is not possible to achieve such a planning solution within the proposed timeframe between the announcement of the auction rules and the proposed auction date of mid-2025, this advantage would be unfair.
Moreover, such a timeframe focuses only on the date of the planning solution but does not consider other significant matters such as which projects are located in better wind areas and/or have been developed in a manner which supports maximum efficiency (including costs), production and community involvement/benefits.

We would also like to note again, that in case auctions are held only in mid-2025 or only in mid-2025 and mid-2026, a significant portion of the ongoing projects might be cancelled. This in turn leads to lower competition on the Estonian electricity market over the long term. On the other hand, it is also likely to make local governments reluctant to accept any further green transition related planning proceedings as they may view the time and effort spent on such cancelled projects as wasted.


Selgitame
Otsus vähempakkumise mahu kohta langetatakse vähempakkumise korralduse vastuvõtmise ajal vastavalt ELTS § 594 lg 51 punktile 2.

1.1. Auction rules regarding grid connection agreement

The current auction rules require that the successful bidder should enter into the grid connection agreement within six months after announcing the winners, which in turn requires an approved spatial plan. Considering that establishing new substations for the power grid are an integral part of the power grid and taking into account possible delivery difficulties, the six month deadline could propose difficulty for developers. Therefore, we propose a 12-month deadline for the producer to apply for grid connection agreement from the announcement of the winner to ensure reasonable time to conclude all preparatory work before entering the grid connection agreement.

Mittearvestatud
Liitumislepingu tähtaja edasi lükkamine tekitab riski, et võrku ei jõuta valmis tootmise alustamise tähtajaks.

1.2. Connection guarantees

We are concerned that even though Elering will be responsible for the pre-development of the main grid, the availability of grid components may prove to be a significant issue in the upcoming years, thereby delaying the completion date of new wind farms.

Therefore, we propose that projects which have been awarded the CfD support also be given a priority in the grid development pipeline of Elering. This would ensure that the grid pre-development measure would foremost support the projects which are most likely to be completed by the developer.

Mittearvestatud

Oluline on tagada võrdne kohtlemine ning võrgu planeeritavate arenduste õigeaegne valmimine. Seetõttu ei ole erikohtlemist projektide vahel võimalik rakendada.

2. Offshore auction

-
2.1. Auction design

We appreciate the Ministry of Climate's efforts on the potential CfD scheme for offshore wind farms and support the Estonian government’s initiative. However, we note that the proposed timeline and auction design are unconventional for the offshore wind industry. The developer will face a fully open risk profile at the time of bidding for the CfD (e.g., uncertainties around site conditions like wind resources and seabed, project design, development costs (DEVEX), capital and operational costs (CAPEX and OPEX), offtake, timeline- and execution risk, etc.) since the auction is set 8.5 years before the planned COD (further discussed in the section on bid submission by mid-2025).

The Ministry should consider that despite a proposed CfD to cover 20 years, only two-thirds of the power generated over the project’s lifetime (20 years out of 30+ years) will be covered under the CfD, leaving the producer responsible for managing the merchant exposure and risk on the remaining one-third of the power produced. Further dilution of a clean two-side CfD-mechanism will discourage participation by serious developers and hinders the government's efforts to accelerate offshore wind farm deployment, which is crucial for maintaining the future goal of 100% green electricity generation.

Mittearvestatud
Riikliku meetme eesmärk on pakkuda ergutavat mõju projektide elluviimiseks, kuid mitte katta kogu kulu ega arendamisega seotud riski.
2.2. EUR 65/MWh corridor

The proposed EUR 65/MW corridor on the strike price imposes a significant risk on the developer, in effect the developer is taking an unlimited downside risk, and in addition a potential upside gain is confiscated in the current proposal. The government will see significantly higher strike prices if a corridor is maintained as developers would need to include not only costs into the strike price, as in other markets, but also revenue uncertainty risk.

As a consequence, we suggest having a clean and transparent 2-way CfD with no corridor. Such a mechanism, better aligns with similar mechanisms seen in Europe and is easier to model and will reduce the risk premium included in a competitive strike price bid.

Additionally, we will provide examples of state aid permits that did not require the inclusion of a price corridor alongside the annual budget cap.

Selgitame
Eelnõu koostamise ajal läbi viidud hinnangul vastab esitatud toetuse koridor ja toetatava elektrienergia maht suurimale võimalikule elektritarbimise kasvu stsenaariumile ja taastuvenergia tasu kogumise baasile, millest tulenevalt on tarvis meretuuleparke rajada. Toetuskoridori kaotamine suurendab riigi kulu toetusmeetmele ja sellest lähtuvalt taastuvenergia tasu. Tasu suureneks ulatuses, mis muutuks elektritarbijale koormavaks.
2.3. Budget restriction

As we understand, the objective is to deliver price stability within a fixed supply led budget, meaning the maximum annual financial support allocated for offshore wind projects is 130 MEUR (derived as the maximum support of 65 EUR/MWh for a full 2 TWh of electricity, which could only theoretically be used with the currently proposed 65 EUR/MWh corridor).

The restricted budget may prove insufficient for the support of a 2 TWh annual production/500MW wind farm, and the government may have limited success in ensuring sufficient competition and attracting serious investors.

As a consequence, our asks are:
• Set the budget as a ‘net budget’, i.e. any payments made to the state at times of high prices are added to the available budget.
• Have the budget average out over of a longer period than 1 year, e.g. 5 years period (this would limit the government’s and offshore wind farm’s exposure to extraordinarily low or high electricity price years).
• Set a sufficient budget which would attract serious developers and have competition drive down the strike price (clean and transparent 2-way CfD).

Insufficient budget for the CfD mechanisms has been the root cause of failed offshore wind auctions over the past years, e.g. UK round 5 and Lithuanian round 2. A realistic support level is required to attract serios developers, who understands the implications for bankability with open-ended merchant risk exposures. A clean and transparent 2-way CfD will have competition drive down the strike price and the ultimate budget required by developers.

Mittearvestatud
Selgitame, et võttes arvesse tänaseid elektrienergia hindasid ning prognoose tulevaste energiahindade osas on koostatud elektrienergia lõpphinna komponentide prognoos, mille kohaselt ei saa taastuvenergiatasu tõsta üle 1,3€/kWh kohta. Vastasel juhul võib muutuda taastuvenergia tasu maksmine lõpptarbijale liialt koormavaks. Sellest tulenevalt peab skeemi eelarve olema piiratud.
Et tagada skeemi kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, minimiseerida negatiivset mõju konkurentsile turul ja tagada, et skeemi oleks võimalik kohaldada TCTF-i all ning seega tagada taastuvenergia eesmärkide täitmine ning Eestile energiajulgeolek, on tarvis arvestada piirtoetusega 65 €/MWh kohta.
2.4. Indexation

Given the long-time from the auction until the end of support, indexation according to inflation is crucial to de-risk project the offtake exposure. Our suggestion would be to index the available support, e.g. 130M EUR p.a., starting from the bid submission year until the end of support to ensure that the real value of the support remains constant throughout the CfD period.

Indexation is an efficient way of allocating the inflation risk. The developer will not have to include a risk premium to account for the uncertainty of future inflation, which would drive up the strike price. The government on the other hand will be more or less immunized to inflation, since government income over the 20-year period will on average follow the inflation.

Furthermore, as per the email on 8th of July and the attached excel calculation (Annex 1), we exemplify the difference in strike price for a simple 2-sided CfD between a non-indexed and indexed CfD. The difference in the year 1 strike price is ~40%, where an indexed CfD strike price starts lower and only increases as inflation rises. The optics of a non-indexed and comparably higher strike price should not be underestimated when the winning strike price is announced to the public.

Selgitame

Eelnõu koostamisel on kaalutud ka indekseerimise kasutuselevõttu, kuid arvestades eelnõu kiireloomulisust ja eelnõu muudatusega seonduvat töömahtu ei osutunud võimalikuks indekseerimise põhimõtteid seadusesse kirjutada. Lisaks on leitud, et inflatsiooni vastu indekseerimine ei vähenda ettevõtjate inflatsiooniriski, kuna see on eeldatavalt ettevõtjate äriplaani juba sisse kirjutatud.
2.5. Requirement to enter into a grid connection agreement within 36 months (3 years) from the announcement of the winner

The timeline for the Liivi Project has been expedited in order to align with the anticipated CfD legislation. However, despite this acceleration, the earliest possible date to secure a grid connection agreement is projected to be between Q1 and Q2 of 2029. This is due to two primary factors: the need for a superficies license to be issued and the requirement to have onshore spatial planning initiated. Both of these requirements are set in the legislation; thus, we are not able to shorten the time that it takes to apply for a grid connection agreement. Therefore, we propose a 48-month (4 year) deadline for the producer to apply for grid connection agreement from the announcement of the winner considering the actual signing of the grid connection agreement might take time as well which we are not in control of. A shorter deadline than 4 years would disproportionately limit participation eligibility of the ‘second wave projects’ (those that have been awarded via the auction system) consequently leading to decreased competition in the auction.
Mittearvestatud
Liitumislepingu tähtaja edasi lükkamine tekitab riski, et võrku ei jõuta valmis tootmise alustamise tähtajaks. 36-kuuline tähtaeg võimaldab osaleda piisaval hulgal pakkujatel, et tagada konkurents.

2.6. Deposit

The significant upfront financial requirements, comprising two deposits — (1) up to 40 MEUR for 2 TWh to submit a bid, and (2) a 22 MEUR deposit for 500 MW (44k per MW) as outlined in the draft law for entering into a grid connection agreement — are disproportionate to the risks the state intends to address. We therefore suggest lowering the bid submission deposit to 20 MEUR for a 2 TWh offshore wind farm project. This deposit would remain in effect until the producer submits the grid connection agreement deposit. At that point, the next deposit of 22 MEUR for 500 MW (44k per MW) would apply, as stipulated in the draft law.

Moreover, the producer should have the flexibility to provide alternative forms of security, such as a parent company guarantee if a parent has an investment grade rating, and the producer should be able to provide more than one guarantee which sums to the aggregate amount required.

This reduced deposit would still ensure producers commitment without tying up a substantial amount of capital, which could be better allocated toward project development, financing, or technical improvements, thus keeping resources focused on the project rather than on a non-productive financial guarantee.
Mittearvestatud

Võttes arvesse, et deposiidi maksmise tähtaeg jääb tulevikku ning et inflatsioon vähendab deposiitide reaalväärtust ja analüüsides euroala piirkonna deposiitide ning Eesti deposiitide kujunemise poliitikat on jõutud arusaamisele, et kavandatud deposiidid on kavandatud määras, mis ei ole liialt koormavad ettevõtjale.
2.7. Delay in production and the requirement to produce at least 60% of the annual capacity

The current wording suggests that the support payments will be suspended if the producer does not produce at least 60% of the annual capacity within a 12-month period with a possibility to ask for a 6-month extension. We propose that the consequence for delay is that the support period will be reduced in accordance with the duration of the delay in production by the producer. The requirement to produce at least 60% of the annual capacity shall be effective from the date the generation unit has reached its full capacity. If the producer is late in starting the production, the support will be reduced accordingly.

Arvestatud
Oleme täiendanud/muutnud ELTS eelnõu §-de 594 lõikeid 111 ja 112 , ELTS § 594 lg 4 p 1 sõnastust.
2.8. Submission of bids by mid-2025
We note that a CfD auction bid in mid-2025 will limit the projects’ ability to base their business cases on survey data. This poses substantial risks to the viability of the CfD results and will have two key negative implications:

1. There is higher uncertainty created by imperfect or lacking information, that will be reflected in a higher “risk premium” being added into the bids, i.e. strike prices will be higher.
2. Following the CfD tender, there may be negative “surprises” as a result of this lacking or imperfect information. For example, regarding site conditions, it may be discovered that there is bedrock or mud layers that could destroy the business case. Thus, the government will have a winner of the auction, but the project will never be built.

We suggest the government to consider delaying the CfD tender (at least to the end of 2025), to ensure that bidders are submitting CfD bids that are well-informed or ensure that commitments by the auction’s participants reflect the early development phase of the projects. For example, an option could be to carry out pre-qualification in mid-2025, but the bid submission as late as possible in 2025. Please note that delaying the CfD tender will not impact the COD date of the project.
Mittearvestatud
Otsuste tähtajad on seotud erakorralise kriisi riigiabi raamistikuga (Temporary Crisis and Transition Framework). Sellest tulenevalt tuleb otsused langetada enne 2025 lõppu.
2.9. Balancing service operational start
The current proposal limits the balancing capacity timing to only one year before the completion of the offshore wind farm. Since storage has a much shorter development timeline than offshore wind farm, we propose the producer to have the flexibility to procure storage either earlier than 1 year prior to COD or later than the COD of the offshore wind farm. This approach would allow to count for technological advancements, cost reductions in storage technologies and specific market needs.
Arvestatud osaliselt
Tasakaalustamisteenuse toomine turule tootmisvõimsuse lisandumisega samal ajal tagab ergutava mõju olemasolu, mis on riigiabi loa eelduseks ning aitab tasandada taastuvenergia tootmisest tingitud bilansikõikumisi.
Eelnõu § 5910 lg 17, (muudetud eelnõu § 5911 lg 7) sätestatakse, et vähempakkumise läbiviija kontrollib tasakaalustamisteenuse pakkumise täitmist 12 kuud pärast elektritootmise alustamist. See ei välista tasakaalustamisteenuse varasemat alustamist.
Saare Wind Energy

Esitame Saare Wind Energy arvamuse 6.09.2024 arvamusavalduseks avatud elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule.
Esmalt avame laiema konteksti, millega Eesti energeetika ja selle osana meretuuleenergeetika kujundamisel on arukas arvestada ja seejärel esitame mõned konkreetsed arvamused ja tähelepanekud seaduse eelnõule. Laiem meretuuleenergeetika kontekst Viimaste aastate jooksul on rahvusvahelises meretuuleenergeetika sektoris toimunud mitmed arengud, millega Eesti peab arvestama.
• Soodsaima hinnaga elektrit on võimalik toota vaid ratsionaalse suurusega meretuulepargis ja see suurus on tänapäeval vähemalt 1000 MW. Selline elektrijaam toodab umbes 4 TWh elektrit aastas. Kavandatavad ja lähiaastatel ehitatavad meretuulepargid Euroopas on üldjuhul suurusega 1000 – 2000 MW. Seega peab mistahes hinna stabiilsusmehhanism olema piisav 4 TWh toodangule. Ei ole põhjust eeldada et Eestisse oleks võimalik rajada „poolikut“ meretuuleparki või et „teine pool“ meretuulepargist rajataks ilma hinna stabiilsusmehhanismita.
• Teadaolevalt puhub merel tuult rohkem ja kauem kui maismaal ning seetõttu on meretuulepargid vältimatult vajalikud riigi tasandil optimaalseima elektrisüsteemi väljaarendamiseks. Ainult mõistlik kombinatsioon erinevatest taastuvenergia ja ka juhitavatest võimsustest annab terviksüsteemina madalaima elektri hinna pikema perioodi lõikes (nt aasta keskmine hind), mis on vajalik nii praegustele elektritarbijatel kui ka võimalikele Eestisse tulevatele uutele tööstustele. Seetõttu on 2 TWh mahus ehk ligikaudu 500 MW võimsusega kavandatav CfD skeem mittetoimiv poolik lahendus.
• Oluline on mõista et meretuuleparkide rajamise ambitsioon Euroopas on väga suur, kuid tarneahela võimekus ei võimalda kõiki projekte realiseerida. Seega ehitatakse välja parimad projektid neis riikides, kus investeerimiskeskkond on seda soosiv. Eesti ilmselgelt ei ole väga atraktiivne piirkond ning ebapiisav hinna stabiilsusmehhanism koos ebaselgete ja muutlike sõnumitega riigi poolt vähendavad Eesti konkurentsivõimet ja atraktiivsust veelgi.
• CfD oksjoni korraldamisel saavutatakse kogu energiasüsteemile ja ühiskonnale parimad tulemused kui praktiline faktiline informatsioon kavandatavate alade kohta on võimalikult selge. Eesti tingimustes võiksid 2025 aasta CfD oksjonil eelduslikult osaleda kuni 5 pakkujat aladel, kus on algatatud hoonestusloa menetlused. Enamusel neist aladest ei ole pakkumise ajaks hoonestusluba väljastatud ja mitmel alal puudub teadmine ehitusgeoloogilistest tingimustest, keskkonnapiirangutest (mis selgitatakse välja sel ajal veel käimas oleva keskkonnamõju hindamise käigus) ja muudest väga olulistest parameetritest. Seetõttu on tõenäoline et CfD pakkumised sisaldavad väga suurt teadamatusest tulenevat arendaja riski, mis väljendub kõrgemas pakutavas elektri hinnas. Mida vähem on praktilist ja faktilist informatsiooni tehniliste ülesannete lahendamiseks meretuuleparkide alade ja (keskkonna)piirangute kohta, seda kõrgem on risk ja seetõttu ka pakutav elektri hind.
• Juba mainitud hoonestusloa puudumine, kuid ka teiste lubade (nt veeluba, ehitusluba) puudumine on täiendav risk, mille mittemaandamisel tõuseb pakutava elektri hind. Lubadega seonduv risk (permitting risk) ja ebakindlus mitte ainult ei suurenda pakutava elektri hinda, vaid suurendab ka riski riigile et meretuulepark/pargid ei realiseeru ning mõne aasta pärast tuleb pakkumisi korrata.
• 330 kV elektrisüsteemiga liitumine. Tunnustame juba tehtud samme seoses elektrivõrguga liitumise selgemaks ja arusadavamaks tegemisel (nt fikseeritud hinnaga liitumine), ülekandesüsteemide ruumiliste planeeringute koostamist (nt riigi eriplaneeringud Paidest Saaremaale ja Pärnumaal) ja rahvusvaheliste ühenduste erinevaid menetlusi (hoonestusload Läti ja Soome suunal, eeltööd Saksamaa suunal). On ilmselge et 330 kV elektri ülekandesüsteemi arendamine ja väljaehitamine on keerukas ja teatavate ennenägematute asjaoludega. Kuna suur osa 330 kV elektri ülekandesüsteemi arendamisest ei ole mõjutatav meretuulepargi arendaja poolt, siis ei saa ka sellega seonduvaid riske jätta meretuulepargi arendaja kanda. Elektri ülekandesüsteem ja meretuulepark peavad valmima sama-aegselt. Juhul kui viivitused on seotud 330 kV elektri ülekandesüsteemi arendamisega, siis peab riigi poolt olema garanteeritud mõistlik riskimaandamine meretuulepargi arendajale. Elektrisüsteemi arenduse mittetähtajalise valmimise riski ei saa jätta meretuulepargi arendaja kanda. Suurem ebakindlus ja kõrgem risk suurendavad pakutava elektri hinda või toovad kaasa projektide väljaehitamisest loobumise.
• CfD ja FID (lõplik finantseerimisotsus) vaheline aeg. Mida pikem on aeg CfD võitja väljakuulutamise ja FID vahel, seda rohkem on ebaselgust ja võimalikke muutujaid. Nagu eelmistegi punktide puhul tähendab rohkem ebaselgust/määramatust suuremaid riske ja tõstab pakutava elektri hinda.
• Eelnõu ei sisalda põhimõtteid CfD mehhanismi indekseerimiseks aja jooksul. See toob CfD pakkumisel kaasa oluliselt kõrgemad pakkumishinnad. Soovitame kaaluda indekseerimise lisamist, mis langetab kokkuvõttes elektri hinda kogu lepinguperioodi vaates.
Selgitame

Märgime, et kuigi suuremad meretuulepargid võivad pakkuda majanduslikku mastaabisäästu, pole tehniliselt või majanduslikult tõestatud, et ainult 1000 MW suurused pargid oleksid ainus viis odavama elektri tootmiseks. Väiksemad pargid võivad teatud tingimustel olla samuti tasuvad, eriti kui vaadata nende sobivust kohalike võrguühenduste ja olemasolevate energiaturgudega.

Selgitame, et optimaalse elektrisüsteemi saavutamine ei sõltu ainult meretuuleenergeetikast. Maismaa tuuleenergia, päikeseenergia ja juhitavad võimsused (nt hüdro- ja biokütused) võivad pakkuda olulist panust.

Meie hinnangul sõltuvad investeerimisotsused mitmest tegurist, sealhulgas poliitilistest, tehnilistest ja turul valitsevatest asjaoludest. Eesti avarduv taristupoliitika ja planeerimismeetmed, nagu Saaremaa elektriühendused, tõstavad atraktiivsust. Investeerimiskeskkond ei tugine ainult hinna stabiilsusmehhanismidele.

Märgime, et CfD oksjonites osalemisel teevad arendajad oma pakkumised teadlikult vastavalt olemasolevale infole.

Teie märkusele, et lubade puudumine tõstab märkimisväärselt pakutava elektri hinda leiame, et kuigi lubade menetlus võib lisada teatavat määramatust, on riik rakendamas meetmeid, et lubade menetlemine oleks kiirem ja selgem.

Märgime, et kuigi 330 kV elektrisüsteemi arendamine on keerukas, toimub see paralleelselt meretuuleparkide arendamisega.

Kuigi pikem periood CfD ja FID vahel võib lisada määramatust, saavad ettevõtted selliseid perioode prognoosida ja oma finantsotsuseid vastavalt teha.

Eelnõu ja seonduva riigiabiloa koostamisel on kaalutud erinevaid variante (sh indekseerimise kasutuselevõttu). Indekseerimist eelnõu täiendatud versiooni ei lisatud.
Muudatusettepanekud/kommentaarid:
Seaduse eelnõu seletuskirjas lk 1 kirjutatakse:
…. Kavandatavate vähempakkumistega toetatakse … meretuuleparke kuni 2 TWh mahus aastas (kuni 500 MW toetusalust meretuule tootmisvõimsust). 2 TWh on hinnanguline siseriiklikult tarbitava elektrienergia maht, mille vastu saab meretuulepargi rajamist toetada 2034. aastal. Toetuse abil hoogustatakse meretuuleparkide rajamist (hinnanguliselt 4 TWh tootmismahus, ca 1000 MW).
Eespool toodud rahvusvaheliste trendide ja õppetundide põhjal oleme põhjendatud arvamusel et 2 TWh toetusmehhanism ei ole piisav ja see viib olukorrani kus Eestisse ei rajata meretuuleparke. Meie hinnangul on ca 500 MW (tootlikkusega 2 TWh/a) tuulepargi LCOE rohkem kui kolmandiku võrra kõrgem kui ca 1000 MW (tootlikkusega ca 4 TWh/a). Seletuskirja mõjuhindamise osas lk 19 kirjeldatakse näitena 100 MW meretuulepargi koguinvesteeringut, mis olevat 270-540 miljonit eurot. Kuna 100 MW meretuuleparki mitte keegi enam ei raja, siis on väär kasutada selliseid võrdlusmaterjale. Seletuskirjas väidetakse (lk 19) et meretuulepargi hoolduskulud on ligikaudu 135 000–270 000 eurot aastas 1 MW kohta (mis olevat 5-6 korda kallim kui maismaatuuleparkides). Tegemist on oluliselt ülepaisutatud eeldusega.
Teadmiseks võetud

Seletuskirja lk 2 kirjutatakse:
„Meretuuleparkidele makstakse toetust 20 aastat tootmise alustamisest arvates. …. väljamakstav toetus ei tohi meretuuleparkide puhul olla suurem kui 65 eurot toodetud ja võrku antud megavatt-tunni eest.“
Seletuskirja lk 27 (mõjuhindamise osa) esitatud tabelis 2 on esitatud toetusele kuluva summa arvutused. Tabelis on väide et 1 TWh tootva meretuulepargi toetuseks kulub 65 miljonit eurot aastas ja 2 TWh tootva meretuulepargi toetuseks kulub 130 miljonit eurot aastas. Arvutuse loogika on selline et kõigile toodetavatele megavatt-tundidele (vastavalt 1 TWh või 2 TWh ehk 1 miljon või 2 miljonit MWh) justkui makstaks toetust maksimaalne võimalik summa 65 €/MWh. Selline eeldus on täiesti absurdne. Ei ole võimalik et kõik toodetavad megavatt-tunnid saaksid maksimaalses määras toetust. Selline ekslik eeldus moonutab fundamentaalselt kogu kavandatava toetusmeetme loogikat ja tõenäoliselt mitmekordselt ülehindab riigi võimalikku kulu meretuulepargi toetusele. Lihtsustatult 2021 aasta näide. Aasta keskmine elektri börsihind Eestis oli 87 €/MWh ja 2 TWh pakkumishind oleks näiteks 100 €/MWh, sellisel juhul oleks CfD kulu riigile 26 miljonit eurot, mis on väga erinev eeldatavast 130’st miljonist eurost. Tegemist on lihtsustusega, kuid see illustreerib siiski erinevuse mastaapsust. On ilmselge et valede eelduste kasutamine viib valede järeldusteni ja halbade otsusteni.
Teadmiseks võetud

Selgitame, et meretuuleparkide (ja maismaatuuleparkide) toodang toob elektrienergia hinna toodangutundidel alla ning seetõttu hindame, et makstakse välja maksimaalne toetuse maht. Toetusskeemi eelarve on piiratud, et tagada, et taastuvenergia tasu ei muutuks tarbijatele liialt koormavaks.

Seletuskirja lk 18 kirjutatakse:
„Punktiga 18 … Kui tootja ei alusta tootmist vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäevaks, hakkab toetuse maksmise tähtaeg kulgema vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast. See tähendab, et nii 20-aastane (meretuuleparkide korral) kui ka 12-aastane (muude tootmisseadmete korral) toetuse maksmise tähtaeg hakkab kulgema vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäeval juhul, kui tootmisseade ei ole selleks hetkeks tootmist alustanud.“
Eespool kirjutasime et arusaadavalt on 330 kV elektri ülekandesüsteemi arendamine ja väljaehitamine keerukas ja teatavate ennenägematute asjaoludega. Kuna suur osa 330 kV elektri ülekandesüsteemi arendamisest ei ole mõjutatav meretuulepargi arendaja poolt, siis ei saa ka sellega seonduvaid riske jätta meretuulepargi arendaja kanda. Elektrisüsteemi arenduse mittetähtajalise valmimise riski ei saa jätta meretuulepargi arendaja kanda. Seadust tuleb täiendada selliselt et võrgu arendamisega seonduvad riskid, mis ei ole meretuulepargi arendaja vastutusalas, ei tooks kaasa toetusperioodi lühenemist, vaid oleksid õiglaselt kompenseeritud.
Arvestatud
Oleme täiendanud/muutnud ELTS eelnõu §- 59(4) lõikeid 11(1) ja 11(2) , ELTS § 59(4) lg 4 p 1 sõnastust.
Seletuskirja lk 28 tabelis 3 on esitatud taastuvenergia tasumäärad erinevate tarbimismahtude juures. Väga oluline oleks analüüsida ka elektri hinda erinevate tarbimismahtude korral. Näiteks suure tarbimismahu stsenaariumis (mis olemuslikult on majanduskasvu vältimatuks eelduseks) tekib küsimus, et kus ja kuidas vajalik elekter peaks toodetama. Võib tekkida olukord, kus taastuvaid elektritootmisi ei ole piisavalt ja suur osa deltast tuleb toota kallimate ja CO2 rohkete tootmisviisidega. Võib välja kujuneda olukord, kus summaarne kulu on suurem kui võimaliku taastuvenergia tasu mõju.
Teadmiseks võetud

Selgitame, et seletuskirjas esitatud tabel esitab näiteid tarbimismahtude ja taastuvenergia tasu seostest. Paralleelselt Eesti-poolsete tegevustega puhtale energiatootmisele üleminekuks teevad seda ka meie elektrikaubanduspartnerid.
Kaamos Energy OÜ

Käesolevaga esitab KC Energy OÜ elektrituruseaduse (ELTS) ja vähempakkumiste tingimuste ja korra muutmise kavandi osas oma täiendavad muudatusettepanekud.
Eelnõu peamine eesmärk on tagada alates 2030. aastast elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest mahus, mis vastab Eestis tarbitavale elektrikogusele. Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse peamiste vahenditena uute tuuleparkide lisandumist, kuid kõik elektrienergia tootmise osakaalu prognoosid on ette näinud ka salvestuse ja päikeseenergia projektide lisandumist ajas. Tuuleparkide hoogustamiseks nähakse ette vähemapakkumiste korraldamise võimalus eelnõus sätestatud tingimustel. Turuosalised on olnud aktiivsed ning pakkunud välja täiendavaid taastuvenergia turule tulekut efektiivselt toetavaid lahendusi (nt hübriidpargid), võttes arvesse eesmärki liikuda toetuste või riiklike hinnagarantiide vabale energiasektorile (mitte võtta pikaajalisi kohustusi juurde). Paraku ei ole meile tutvustatud valituks osutunud instrumentide ja vähempakkumiste tingimuste kontekstis kajastatud ühtegi neist, mis seda üleminekut soodustaks ja toetaks otselepingute sõlmimist tootjate ja tarbijate vahel. Puuduvad ka mõjuhinnangud ja analüüsid, millele toetudes väita, et valitud meetmete tingimused vastavad proportsionaalsuse põhimõttele (st et on sobivad, vajalikud ning mõõdukad). Otsustusprotsess on olnud läbipaistmatu ning jätnud turuosalistele õhku mitmeid küsimusi ja küsitavusi, mida annaks lahendada all pakutud täiendustega, et vältida ebavõrdse olukorra tekkimist kus ühed tehnoloogiad on toetatud ning teised, mis peaksid panustame ühisesse energiatootmisse, mitte ja surutakse läbi selle turult välja. Tänases olukorras on kiirus eraldiseisev väärtus, kuid läbi selle ei tohiks kuidagi jõuda olukorrani, kus läbipaistmatu protsessi tulemusena jõustatav seaduseelnõu eelistab ebaproportsionaalselt teatud turuosalisi ning seda teiste osaliste arvelt.
Samuti on oluline ära märkida, et oleme tänaseks olnud pikalt neto importiv riik. Selle taustal määrata tootjatele täiendavaid bilansienergia tasusid 5,31€/MWh ei saa olla kuidagi põhjendatud, kuivõrd lükkab Eesti arendajad ja TE tootjad teiste riikide konkurentsis täielikult välja ning suurendab tõenäosust jätkata elektri neto importimist.
Teadmiseks võetud

Selgitame, et turuosalisi on möödunud 15 kuu jooksul kaasatud nii kahepoolselt kui ka läbi taastuvenergia nõukoja arutelude. Arutluse all on olnud kõik erinevad ettepanekud, millele tuginedes on praegused põhimõtted kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22.02.2024 otsusega.
Täiendada eelnõu punktis 14 ettenähtud ELTS §594 lg 5 2 sõnastust järgmiselt:
(52) Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast energiaallikast sellise täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse

1) uue reguleeritava tootmisvõimsusega tootmisseadmega;
2) olemasoleva tootmisseadmega või
3) uue reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega;
4) 70% ulatuses uue maismaal tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega (edaspidi ka maismaatuulepark) ja 30% ulatuses punktis 1 või 3 nimetatud tootmisseadmega;
5) uue merel tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega (edaspidi ka meretuulepark).
Selgitus:
Esiteks: tehnoloogianeutraalne pakkumine koos primaarse tootmisseadme(tuulenergia) määratlusega on kõige läbipaistvam, mittediskrimineerivam ja efektiivsem kriteerium. Tagab võimaluse liita tuuleelektrijaamad tänaste päikeseparkide liitumistega ning võimaldab tekitada projektiülese finantseerimiskindluse. Seeläbi võimaldatakse Eesti elektrivõrgu kontekstis tervikuna kõige optimaalsem ja efektiivsem tootmiskontseptsiooni (nö hübriidpargid), kuna erinevad tootmisseadmed (nt päikesepaneelid ja tuulik) kompenseerivad sama liitumispunkti taga teineteist ning tõstavad oluliselt liitumisvõimsuse kui avaliku ressursi kasutust. Selline tehnoloogia koostoime võimaldab kõige efektiivsemat liitumispunkti kasutust, toetades seeläbi üheselt ühiskondlikku ootust kiirendada ja soodustada taastuvenergia turule tulekut.
Teiseks: Võimaldades limiteeritud osas liita sekundaarne seade, võimaldab see sama võrguressursi abil toota rohkem taastuvenergiat, mille tulemusel on võrku antava elektri omahind madalam. See lahendus võimaldab pikemaid kasutusaegu, sh taastuvenergia tootmine aastaringi, mis on olnud riigi tegelik eesmärk. Samuti tagab sekundaarse seadme liitmine ja läbi selle taastuvenergiaga varustaminel väiksema elektrihinna volatiilsuse ning suurendab madalama toodangu elektrienergia varustuskindlust ning vähendades ruumikasutusest tulenevaid mõjusid keskkonnale.
Kolmandaks: Seadusandja initsiatiiv tehnoloogianeutraalsest kogu ulatuses loobuda on vastuolus varasemate põhimõtteliste lähtepunktidega. Nii pika ajajoonega projektide puhul on kriitiline usaldada riigi poolt antud sõnumeid ning mitte eeldada uusi üld eesmärke ja õiguslikke tõlgendusi.
Näited:
• tehnoloogianeutraalsuse (sh hübriidpargid) kui ühiskonnale soodsaima lahenduse analüüsist ja hinnast:

Mittearvestatud

Meetme eesmärk on pakkuda ergutavat mõju tuuleenergia projektidele maismaal ja merel. Muid tehnoloogiaid ei ole keelatud samasse liitumispunkti ühendada, kuid nende eest toetust ei maksta.
Eestis on juba üle 1000 MW päikeseenergia tootmisvõimsusi ja päikeseenergia tootmine saab kasvada ka ilma toetuseta, seega puudub selles osas turutõrge, mida oleks vaja toetusega kõrvaldada. Viimasel vähempakkumisel, mida eeskujuks tuuakse, oli võitnud 780 GWh hulgas 400 GWh tuuleparke ja 380 GWh päikese-tuule hübriidparke, st ülekaalus olid tuulepargid ja hinnad olid võrreldavad.

• Varem avaldatud vähempakkumise detailid:


Juuli 2024 info:


Eeltoodud slaididel kajastatud ja turuosalistele edastatud info peegeldab muuhulgas varasema 650GWh vähempakkumise tingimusi, mis tervikuna lõid turuosalistele selge õigustatud ootuse, et tehnoloogianeutraalsus kajastub ka 2025.a toimuval vähempakkumisel ning spetsiifilised ootused tootmisaja/seadme osas kajastatakse lisatingimusena (nt 50% toodangust Q1 ja Q4 või üldine protsentuaalne jaotus nagu oleme toonud muudatus ettepanekuna).
Eelistades vaid ühte turul osalevat tootmisseadet (olenemata argumendist, et taotletava eesmärgi saab efektiivsemalt täita hübriidparkidega) kahjustatakse kogu taastuvenergia investeerimiskeskkonda ja tõstetakse lisanduva fikseeritud hinnaga liitumistega kõrgemaks tuulelektri omahinda. Samas peavad täna liitumist omavad teised uued taastuvelektritootmiseks rajatavad seadmed konkureerima toetusega seadmetega (suutes seejuures kombinatsioonina sama eesmärki täita), millise olukorra välistamine on olnud riigiabi õigusraamistiku eesmärk.
Neljandaks: Kui puudub ühe tehnoloogia(Meretuul) osas piisav konkurents, mille tõttu on vähendatud ka toetatavat mahtu 4TWh-lt 2TWh peale siis kõiki tehnoloogiaid(Meretuul+ maismaatuul+ päike+ salvestus) koos vaadates võrdsetel alustel on võimalik tekitada piisav konkurents ka liidetud vähempakkumiste mahule 2TWh+4TWh. See omakorda viib alla elektrihinna kui ka küsitud hinnapõranda vajadused, mis tagab võidu ühiskonnale nii madalamate elektrihindade näol kui ka väiksemas mahus taastuvenergia tasumaksmise vajaduse.

Muuta eelnõu punktis 15 ettenähtud ELTS §594 lg 54 punktide sõnastust järgmiselt:
„4) punktis 4 nimetatud tootmisseadme puhul 20 eurot;
5) punktis 5 4 nimetatud tootmisseadme puhul 65 eurot.“;
Selgitus:
Vastavalt käeoleva taotluse punktis 1 toodud põhimõttele (mitte eristada maismaatuuleparki ja meretuuleparki). Tuulepark kui ühendtermin hõlmab mõlemat ning meie ettepaneku kohaselt tuleks kohaldada eelnõus algselt toodud meretuulepargi tingimusi.
Mittearvestatud



Muuta eelnõu punktis 19 ettenähtud ELTS § 594 lg 12 sõnastust järgmiselt:
„2) käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 1, 2 või 3 1-4 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale ei ole 18 6 kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;
3) käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud vähempakkumise võitja ei ole kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;
4) käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise võitja ei ole 36 kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut; „
Selgitus:
Teeme ettepaneku sünkroniseerida punktides 1-4 toodud liitumislepingu sõlmimise tähtaega, kuivõrd see võimaldab Eleringile koheselt tervikpildi ning võimaluse asuda eelisarendama liitumislepingu sõlminud ja vähempakkumise võitnud projektide jaoks vajalikku võrku ühtse tervikuna, tagades muuhulgas õigeaegse ja kuluefektiivse arenduse.
Ehitusloa nõue sellise perioodi jooksul ei ole tootmise alustamise tähtaega arvestades proportsionaalne piirang. Pakkujale on juba kohaldatud opereerimise alguse nõue ning samuti kohaldub deposiidi nõue (20€/MWh). Nii varajases faasis seatud täiendavad nõuded ei ole vajalikud ning seavad pakkujatele ebamõistlikud ootused, mille täitmist ei saa ise lõpuni juhtida.
Mitte arvestatud.

ELTS § 594 lõike 52 punktide 1-3 alusel korraldatud vähempakkumiste tingimuste muutmine ei ole lubatud tagasiulatuva mõju tõttu. Samuti ei saa maismaa- ja meretuulepargi liitumislepingu sõlmimisele seada sama 6-kuulist tähtaega, kuna selliselt välistataks meretuuleparkide osalemine vähempakkumisel.
Kustutada eelnõu punktis 25 ettenähtud ELTS § 599.
Selgitus:
Vastavalt varasemates punktides toodud ettepanekule kohaldada tuuleparkidele samu tingimusi.
Mittearvestatud

Praegused vähempakkumiste korra põhimõtted on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22.02.2024 otsusega ja uutele maismaatuuleparkidele kehtestatavad erandid peavad seaduses eraldi sätestatud olema.
Muuta eelnõu punktis 25 ettenähtud ELTS § 5910 punkti sõnastust järgmiselt:
§ 5910 . MeretTuulepargi vähempakkumise lisatingimused
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 54 alusel korraldatud vähempakkumise korral.
Selgitus:

Vastavalt varasemates punktides toodud ettepanekule kohaldada tuuleparkidele samu tingimusi.
Mittearvestatud

Praegused vähempakkumiste korra põhimõtted on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22.02.2024 otsusega ja uutele meretuuleparkidele kehtestatavad erandid peavad seaduses eraldi sätestatud olema.
Muuta eelnõu punktis 28 ettenähtud ELTS §108 lg 1 3 sõnastust järgmiselt:
„(13 )Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadme korral makstakse vähemapakkumise tulemuse alusel toetust kuni 12 aastat ja sama lõike punktis 5 nimetatud tootmisseadme korral kuni 20 aastat tootmise alustamisest, arvestades käesoleva seaduse § 594 lõikes 111 sätestatud erisusega.“;
Selgitus:
Vastavalt varasemates punktides toodud ettepanekule kohaldada tuuleparkidele samu tingimusi.
Mittearvestatud
Varasemate vähempakkumiste kogemus näitab, et maismaatuuleparkide toetamine suuremas ulatuses ei lisaks ergutavat mõju. Lisaks on konkurentsiõiguse järgi riigiabi lubatud anda üksnes turutõrke kõrvaldamiseks ja minimaalses vajalikus mahus.

1. Muuta VV määruse nr 86 muudatuste eelnõu kavandi punktis 2 ettenähtud määruse § 2 punkti 3 sõnastust järgmiselt:
„3) garanteeritud müügitulu määr – pakkumises esitatud, riigi poolt elektrituruseaduse §-des 594 –596 nimetatud toetusele kvalifitseeruva elektrienergia garanteeritud müügitulu, mis koosneb Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia tunni kauplemisperioodi börsihinna ja elektrituruseaduse § 594 lõike 54 punktis 1 või punktis 3 nimetatud toetuse summast, elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktide 4 või 5 alusel korraldatud vähempakkumisel pakkumises esitatud kauplemisperioodi hind , elektrituruseaduse § 594 lõike 54 punktis 2 nimetatud toetuse määr, elektrituruseaduse § 596 lõikes 7 nimetatud toetuse määr või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määr eurodes megavatt-tunni kohta;“;
Selgitus:
Kauplemisperiood muutub 1 h pealt 15 min peale.
Mittearvestatud
Garanteeritud müügitulu määra mõiste on määruses defineeritud selleks, et järjestada vähempakkumisele esitatud pakkumised. Definitsiooni esimene lauseosa puudutab garanteeritud müügitulu määra arvestamist varem ELTS § 594 lõike 52 punktide 1 või 3 alusel toimunud vähempakkumistel, mistõttu selle korrigeerimine ei ole vajalik. Uute ELTS § 594 lõike 52 punktide 4 või 5 alusel korraldatud vähempakkumiste osas on garanteeritud müügitulu määra mõiste eelnõus toodud sõnastuses seotud kauplemisperioodi hinnaga.
Viru Keemia Grupp

Meie hinnangul on eelnõu seletuskirjas toodud mõjude analüüs puudulik ja analüüsis kasutatud stsenaariumid ei vasta eelnõus kavandatud mahtudele. Seletuskirjas toodud väide, et tulevikus Eesti tarbijate makstav taastuvenergia tasu väheneb, põhineb hüpoteesil, et 2035. aastaks kasvab Eesti sisemaine elektrienergia tarbimine üle kahe korra jõudes tänaselt 8,2 TWh aastalt 18,3 TWh aastani. Samas ei ole seletuskirjas välja toodud kuidas niivõrd suuremahuline, tarbijate kulul doteeritud, tuuleenergia lisandumine Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet suurendab. Tarbijatelt nõutavad taastuvenergia tasu, põhivõrgu fikseeritud hinna tasu, sagedusreservide- ja võimsusmehhanismide tasud ei anna alust oodata uute energiamahukate tööstuste lisandumist Eestisse. Tuuleparkide toetamiseks vajalikud taastuvenergia tasud muudavad Eesti lõpptarbija elektri hinna meie naaberturgudega võrreldes konkurentsivõimetuks. Pigem võib eeldada tööstusinvesteeringute liikumist meie naaberriikidesse. Läti ja Leedu tarbijad saavad osa Eesti taastuvenergia tasu toel uute tuuleparkide lisandumisega kaasnevatest madalatest börsihindadest, samas selle eest eelnimetatud tasusid maksmata.
Teadmiseks võetud

Selgitame, et mõjude analüüsis võib olla keeruline kõikvõimalikke stsenaariume täpselt ennustada, kuid need on koostatud parima võimaliku informatsiooni ja ekspertide arvamuste põhjal. Analüüside ja prognooside täpsust on võimalik pidevalt täiendada ja ajakohastada vastavalt turuolukorra muutustele ja täpsustavatele andmetele. Elektritarbimise kasvuprognoos põhineb praegustel trendidel, sealhulgas tööstuse digitaliseerumisel ja elektrifitseerimisel, mis on kooskõlas Euroopa Liidu roheleppe eesmärkidega. Kuigi kasvutempo võib tunduda kõrge, toetavad need prognoosid taastuvenergia investeeringute vajadust ja pikaajalist energiasõltumatust. Taastuvenergia võimekus ja varustuskindlus on strateegilised eelised, mis aitavad tagada energiavarustuse sõltumatust ja stabiilsust. Suurenev taastuvenergia osakaal võib kaasa tuua madalamad energia hinnad pikemas perspektiivis ja suurendada Eesti atraktiivsust rohepöörde suunas liikuvatele ettevõtetele. Taastuvenergia tasud on ajutised ja ajas kahanevad, kuna taastuvenergia projektid muutuvad majanduslikult isemajandavateks. Pikaajalises perspektiivis toovad taastuvenergia investeeringud kaasa väiksemad elektrikulud ja energiakindluse, mis aitab tasakaalustada võimalikke lühiajalisi hinnatõuse. Elektriturg on tihedalt integreeritud ja kõiki turuosalisi mõjutavad naaberriikide energiapoliitikad ja turuhinnad. Eesti elektrienergia eksport naaberriikidesse aitab tugevdada regionaalset energiaturgu ja luua tasakaalustatud hinnad kogu piirkonnas. Samuti jagunevad taastuvenergia tasud reguleeritud mehhanismide kaudu.

1. Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja punktis 6 toodud mõju analüüs. Valitud eeldused ja turuhinna modelleerimine. Eelnõu seletuskirjas on viidatud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna 26.04.2024 memole „Memo 2030 elektrihinnast ja taastuvenergia tasu muudatustest “. Memos on 2030 ja 2035 aastate elektribörsi hinnaprognoosi aluseks võetud stsenaarium 2 „RD“. Antud stsenaariumi eeldusteks on võetud 1160 MW päikeseenergia, 776 MW maismaa tuule ja 1000 MW meretuule olemasolu Eestis. Kasutatud stsenaarium ei vasta eelnõuga seatud eesmärgist tuua turule 4 TWh aastas maismaa tuuleparkide energiat (ca 1400 MW võimsust) ja 2 TWh aastas meretuuleparkide energiat (ca 500 MW võimsust). Sama memo kolmandas peatükis „100% taastuvelektri eesmärgi täitmine ja teekond eesmärgini“ toodud aga tabelis prognoositakse Eestis 2030. aastaks hoopis 2850 MW maismaa tuuleparke.
Kokkuvõtteks ei ole hetkel võimalik seaduseelnõu seletuskirjast aru saada, millist stsenaariumi järelduste tegemisel kasutati ja miks ei ole analüüsitud esitatud eelnõus kavandatud tootmismahte. Piirkondlik mõju ja tuuleparkide teenitav elektrihind. Lisaks Eestis olevatele tootmisvõimsustele mõjutavad meie elektri börsihinda ka läbi välisühenduste eksporditava ja/või imporditava elektrienergia kogused. Seaduseelnõu seletuskirjas toodud elektri börsihinna prognoosides ei ole arvestatud Eesti vahetute energiakaubanduse partnerite (Baltikum ja Soome) energiatootmise võimsuste ja profiiliga. Tänaseks on Baltikumis ehituses ca 1000 MW tuuleparke, mis jõuavad turule 2025.-2026. aastal. Leedu korraldab 2025. aastal CfD vähempakkumise 700 MW meretuulepargi rajamiseks. Tuuleenergiasse tehtavad suuremahuliste investeeringute tulemuseks on tuulistel tundidel elektrienergia ülepakkumine ja sellest tulenevad aasta keskmisest madalamad elektri börsihinnad.
Eelnõus toodud taastuvenergia tasu prognoos on ekslikult madal. Prognoosis ei arvestata tuuleparkide poolt teenitavat aasta keskmisest madalamat elektri börsihinda.
Teadmiseks võetud

Selgitame, et eelnõu seletuskirjas toodud mõjuanalüüsis kasutatud stsenaarium võib erineda eelnõus seatud tootmismahtudest, kuna prognoosides kasutatakse sageli mitmeid stsenaariume, et testida erinevaid tulevikuarenguid. Stsenaarium 2 on valitud konkreetsete eelduste testimiseks, mitte eelnõus seatud lõplikeks eesmärkideks. Samuti kasutatakse prognoosides erinevaid stsenaariume, et pakkuda laiemat hinnangut võimalike tulevikustsenaariumide kohta. Kuigi eelnõu eesmärk on keskenduda Eesti taastuvenergia tootmisvõimsuste suurendamisele, ei välista see arvestamist välisühenduste kaudu imporditava ja eksporditava elektrienergia mõjuga. Need aspektid mängivad turul rolli, kuid seadusandlikud algatused keskenduvad peamiselt kohaliku tootmisvõimekuse arendamisele. Elektri hind sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas pakkumise ja nõudluse dünaamikast ning tootmisprofiilist. Madalam hind teatud tuulistel tundidel on oodatav, kuid prognoosides võetakse tavaliselt arvesse keskmisi turuhindu ja taastuvenergia mehhanisme, mis aitavad hallata hindade kõikumist. Taastuvenergia tasu prognoosid on koostatud põhinedes laiemale energiaturu hinnangutele, ning arvestavad pikemas perspektiivis tootmiskulude langust ja turumehhanismide mõju. Kuigi teatud tundidel võivad tekkida madalamad hinnad, on need ajutised ja lõpptarbija jaoks ei pruugi need oluliselt elektrihinda tõsta, kuna tasakaalustavad mehhanismid hoiavad turu stabiilsena.

2. Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja punktis 7 toodud seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud. Elektritarbija makstava taastuvenergia tasu määra kujunemine. Arvestades tõenäolist tuulise ilmaga elektrienergia tootmise ülepakkumist ja tuuleparkide poolt teenitavat aasta keskmisest madalamat elektrihinda, tuleb taastuvenergia tasude prognoosimisel arvestada ka võimaliku toetuse maksimaalse väljamakse vajadusega. Vastavalt eelnõule on maismaa tuuleparkide toetatavaks toodanguks 4 TWh aastas ja maksimaalseks toetusmääraks 20 €/MWh ning meretuuleparkidel toodanguks 2 TWh aastas ja toetusmääraks 65 €/MWh. Eelnõus toodud meetmete elluviimisel saame lisaks juba täna makstavatele toetustele lisanduva toetuse maksimaalseks vajaduseks 210 mil €/a. Eesti sisemaise elektritarbimise püsimisel 8,2 TWh aastas juures teeb see elektrienergia lõpptarbija taastuvenergia tasuks 25,6 €/MWh. Eelnõu mõju analüüsis ei ole sellega arvestatud. Seletuskirjas toodud mõju analüüsis kasutatud stsenaarium „RD“ ei vasta eelnõus planeeritavale maismaa ja meretuulepargi toodangu kogusele. Seletuskirja leheküljel 26 toodud elektrihinna graafikul ei ole ühtegi negatiivset elektri hinda samas kui näiteks Soome hinnapiirkonnas oli 2023. aastal 467 negatiivse hinnaga tundi.
Lehekülg 27 toodud tabelis prognoositakse 2035. aastaks taastuvenergia tasusid kokku 200,6 mln €, mis tänase Eesti aastase 8,2 TWh aastas tarbimismahu säilides teeb tarbija makstavaks taastuvenergia tasuks 24,5 €/MWh ehk 2,45 senti/kWh, mis on kaks korda kõrgem kui eelnõu seletuskirjas esitatud elektrihinna mõju analüüsis esitletud väärtus.
Kokkuvõtteks on eelnõu seletuskirjas toodud lõpptarbija taastuvenergia tasu vähenemise lootus rajatud elektrienergia tarbimise hüppelisele kasvule. Seletuskirjas toodud kulude analüüsis eeldatakse 2035. aastaks tarbimise enam kui kahekordset kasvu, samas pole esitatud niivõrd kiiret kasvu eeldusi toetavaid argumente. Vastamata jääb küsimus, et miks peaks energiamahukad tööstusinvesteeringud tulema Eestisse, kus tuleb tarbijana lisaks elektri börsihinnale maksta märkimisväärset taastuvenergia tasu.
Teadmiseks võetud

Selgitame, et toetust makstakse igal kauplemisperioodil vastavalt pakkumises esitatud hinna ja turuhinna vahele ning pakkumuse hinnast kõrgemate elektrihindade korral koguneb vahendeid taastuvenergia tasu fondi. Euroopa Liidu elektrituru korralduse raamistik keelab toetuse maksmise negatiivsete elektrihindade korral ning meie hinnangul ei ole ka tootjatele kasulik negatiivsete hindade korral oma toodangut turul pakkuda. Elektrointensiivsed tööstused ei investeeriks Eestisse ilma kindluseta, et Eestis oleks kättesaadav vajalikus mahus
3. Ettepanekud:
Taastuvenergia eesmärkide seadmisel ja toetusmeetmete kavandamisel tuleb eesmärgiks seada Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime suurendamine. Eelnõuga kavandatav tuuleenergia võimsuste suurendamine Eesti tarbijate makstava taastuvenergia tasu toel suurendab Eesti lõpptarbijate elektrihinda võrreldes meie naaberriikidega. Eelnõu seletuskirjas on vale võtta kavandatavate meetmete mõju analüüsis võrdlusbaasiks 2023. aasta lõpptarbija elektrihind. 2023. aasta Eesti elektri börsihind ei olnud konkurentsivõimeline, aasta keskmisena oli Eesti elektri börsihind 90,8 €/MWh, Soomes 56,5 €/MWh ja Rootsi hinnapiirkondades SE3 ja SE4 39,9 €/MWh. Üle 4 miljardi eurone, riiklike toetustega, suuremahuline taastuvenergia investeerimisprogramm peab meile tagama energiamahukate tööstusinvesteeringute tegemiseks piirkondliku konkurentsieelise. Lisanduv 6 TWh aastas tuuleenergia viib tuulistel ajaperioodidel elektri börsihinna alla kogu Baltikumis. Eesti tarbijatele jääb kohustus maksta eeltoodud investeeringute toetuseks taastuvenergia tasu, fikseeritud liitumistasu, sagedusreservi ja võimsusmehhanismi tasu. Tulenevalt eeltoodud tasudest Eesti majanduse konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega väheneb. Eestil on oht kujuneda Baltikumi taastuvenergia pakkumise finantseerijaks ilma, et see annaks meile majandusliku konkurentsieelise. Miljarditesse eurodesse ulatuvate toetusmeetmete planeerimine ja kehtestamine eeldab põhjalikumat analüüsi kui käesoleva eelnõu seletuskirjas toodu. Teeme ettepaneku koostada eelnõule põhjalik mõjuanalüüs.
Mõjuanalüüs peab välja tooma:
· Milliseks kujuneb kavandatavate toetusmeetmega lisanduvate tuuleparkide teenitav elektri hind arvestades Baltikumis juba ehitatavate võimsuste lisandumist 2025.-2026. aastal? Palju on prognoositavaid negatiivse börsihinnaga tunde?
· Milliseks kujuneb riiklike taastuvenergia toetuste vajadus?
· Milliseks kujuneb lõpptarbija vaates Eesti elektrituru konkurentsivõime võrreldes meie naaberriikidega?
· Milline on võimalike uute suurtarbijatest tööstusinvesteeringute elektrienergia tarbimisprofiil ja elektrihinna ootus?
Arvestatud osaliselt
Seletuskirja mõjuanalüüsi on täiendatud.
VINDR BALTIC

Kokkuvõttev kommentaar: olukorras, kus Eesti riigieelarve on läbi aegade suurimas defitsiidis, Eesti elektrihinnad (tootjale) on Euroopa ühed kõrgeimad, Eestis on juba läbi viidud kaks CfD oksjonit, mille võitjad alles jõuavad oma toodanguga turule, ning meie naaberriigid ei kavanda rahalisi toetusi taastuvenergiavõimsuste rajamiseks, on ilma täiendavate mõjuanalüüsideta CfD mehhanismide nii merele kui maismaale kavandamine ennatlik ning ohtlik vabaturumajandusele nii elektritootjate kui tarbijate vaatest.


Kuigi teame, et KliM energeetikaosakonnas töötavad mitmed head spetsialistid ning eelnõu
seletuskirjas on viidatud modelleerimisele Balmorel-mudeliga, tuvastasime eelnõud ning selles
viidatud materjale lugedes mitmed eeldused, mida on võimalik vaidlustada. Näiteks rajaneb terve CfD argumentatsioon eeldusel, et ilma CfD oksjoniteta ei rajata Eestisse ühtegi täiendavat päikesega tuuleparki. Sellest tulenevalt pisendavad tehtud arvutused täiendavat riigi poolt makstavat kulu ning paisutavad saadavat tulu (lisanduva megavati kohta).
Turutingimustel arendatud ja seega ühiskonnale soodsaimad tuulepargid, mis valmiks ka ilma CfD oksjoniteta, muutuvad tarbijale kallimaks (sest need saavad CfD oksjoniga määratud lisatulu) ning tänu täiendavale maksumaksja toetusele ehitatakse valmis ka halvemad lahendused, mis vabaturumajanduses jääks ehitamata. Tegelikkuses on täna arenduses mitmeid maismaa tuuleparke, mis on turutingimustel konkurentsivõimelised ning mille realiseerumise kiirus sõltub ennekõike hoopis kohalikest planeeringumenetlustest ning taskukohasest ja ajakohasest ligipääsust põhivõrgule.
Meile teadaolevalt on KliM’il kavas korraldada maismaa tuuleparkide CfD oksjon enne
meretuuleparkide CfD oksjonit, kuigi viimase tulemused mõjutavad oluliselt esimest. Tuul puhub samaaegselt nii Liivi lahes kui Põhja-Pärnumaa vallas; kui meretuulepark ei pea turuhinnaga arvestama ning saab alati garanteeritud miinimumhinna, siis hakkab garanteeritud miinimumhinda nõudma ka maismaatuulepark, mis muidu oleks kasumlik turutingimustel. See omakorda paneb toetust nõudma ka näiteks tuumajaama arendaja, kelle ärikaasus on siiani olnud üles ehitatud samuti turupõhiselt kujunevale hinnale.
On oluline märkida, et Lätis nimetatud CfD mehhanismi ei ole ning meile teadaolevalt ka ei
kavandata - ehk sealne tuulepargi omanik arvestab ainult NordPooli elektriturul kujuneva hinnaga.
Mainimata ei saa jätta ka meie teisi koduturge Norrat ja Rootsit, kus maismaatuuleparke
kavandatakse ilma riigipoolse rahalise toetuseta ning isegi kui meretuuleparkidele kaalutakse toetuse maksmist, ei ole sellel kohalikule turule nii suur mõju kui Eestis.
Olukorras, kus erinevalt naaberriikidest tekivad Eestis arvestatavad CfD-d, muutub NordPoolil
kujuneva elektrihinna prognoosimine veelgi rohkem ennustatumaks. Tulevikuprognoose raskendab asjaolu, et ei mere- ega maismaa tuuleparkide arendajad ei saa CfD mehhanismi puhul toetust negatiivse elektrihinna puhul. Olukorras, kus elektrihind võib ühel tunnil olla -0.01 EUR/MWh ning järgmisel tunnil 0.01 EUR/MWh, rakendub viimasel juhul praeguse kava kohaselt (sõltuvalt lõplikest otsustest ning CfD oksjonite tulemustest) kuni 20 EUR/MWh täiendav toetus maismaatuulepargile ning kuni 65 EUR/MWh toetus meretuulepargile, mis on erinevalt 0.02-eurosest megavati turuhinna muutusest 22.01 või isegi 65.01 euro võrra suurenev muutus.
Meie ettepanek on, et riik lükkaks edasi otsuse CfD oksjonite vajalikkuse ja selle korraldamise kohta, et teha täiendavad konsultatsioonid turuosalistega ning tasuvusarvutused CfD vajalikkuse, suuruse ning garanteeritud miinimumtasude kohta nii mere- kui maismaatuuleparkidele ning päikesejaamadele.

Selgitame
Praegused vähempakkumiste põhimõtted on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22.02.2024 otsusega

Otsuste tähtajad on seotud Erakorralise Ukraina Kriisi Riigiabi raamistikuga. Sellest tulenevalt tuleb otsused langetada enne 2025 lõppu.
Utilitas Wind

indekseerida meretuulepargi vähempakkumise pakkumuse hind (strike price) hinnavahelepingu kehtivusperioodi lõpuni euroala tarbijahinnaindeksiga. Indekseerimine on tavapärane nii Euroopa vähempakkumiste praktikas kui ka teiselt poolt meretuulepargi sisendkulude (opereerimine ja hooldus) puhul. Indekseerimine tagaks investeeringukindluse, projekti realiseeritavuse ja finantseeritavuse ning vähendaks kokkuvõttes ka meetme maksumust;
Meretuulepargi vähempakkumise hinna indekseerimine
Eelnõu järgne ELTS § 5910 lg 4 sätestab meretuulepargi vähempakkumise tingimusena, et toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et tootjal võib olla õigus saada toetust, mille suurus kauplemisperioodil on võrdne tootja poolt pakkumuses esitatud hinna ja elektrienergia turuhinna vahega toodanguühiku kohta. Eelnõu järgne ELTS § 5910 lg 6 täiendab, et kui turuhind on madalam kui pakkumuses esitatud hind, kuid mitte negatiivne, tasutakse hinnavahe kuni toetuse ülemmäära ulatuses toetusena tootjale. Kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta.
Leiame, et meretuulepargi vähempakkumise puhul peab pakkumuses esitatud hind (täitmishind/strike price) olema skeemi kehtivusperioodi lõpuni indekseeritav euroala tarbijahinnaindeksiga. Meretuulepargi püsivad sisendkulud (opereerimis- ja hoolduslepingud) on samuti turupraktikana inflatsiooniga indekseeritud. Seega on asjakohane ja isegi ainumõeldav, et tootmise alustamisest alates 20 aastat kestva hinnavahelepingu järgne strike price on indekseeritav. Vastasel juhul ei tagaks meede investeeringukindlust. Teisisõnu ei oleks piisavat rahavoogude kindlust, et projekt oleks finantseeritav ja realiseeritav hinnagarantii toel, mis ongi ju vähempakkumise eesmärk. Samal ajal mõjutab inflatsioon/tarbijahinnaindeks muu hulgas ka elektrienergia turuhinda, mistõttu ei tähenda indekseerimine automaatselt, et kogukulu riigile/elektrienergia tarbijatele proportsionaalselt suureneks. Samuti viivad kõikvõimalikud riskid vähempakkumise strike price’i kõrgemale, mis tõstab ka meetme kogukulu - ehk teispidi, indekseerimine vähendab riskitaset, muudab projekti finantseerijatele atraktiivsemaks, toob strike price’i alla ning vähendab nii omakorda meetme maksumust.
Meretuulepargi vähempakkumise jaoks antava riigiabiloa alusteks olevad Euroopa Komisjoni teatis „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (2022/C 80/01) („suunised“) ega ka Euroopa Komisjoni teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (2023/C 101/03) („TCTF“) niisugust indekseerimist ei keela. Abi peab olema proportsionaalne (mida üldiselt juba tagab avatud vähempakkumismenetlus) ning eelarve prognoositav (mida ta on ka indekseerimise korral).
Meretuuleenergia vähempakkumiste indekseerimine on täna Euroopas teadaolevat ka valdav praktika. Samuti, näiteks üheks Ühendkuningriigi 2023. aasta taastuvenergia vähempakkumise (Allocation Round 5) nurjumise (meretuuleenergia pakkumiste puudumise) põhjuseks peetaksegi tõika, et ühelt poolt kehtestati juba vähempakkumise väljakuulutamisel ebareaalselt madal hinnalagi, aga teisalt ei arvestanud vähempakkumise tingimused ka projektsioonis kasvavate sisendkuludega (ei näinud ette indekseerimist). Järgmises vähempakkumise voorus (Allocation Round 6) veast õpiti.2
Seega palume eelnõu järgset ELTS § 5910 täpsustada nii, et meretuulepargi vähempakkumise pakkumuses esitatud hind indekseerub hinnavahelepingu kehtivuse lõpuni vastavalt euroala tarbijahinnaindeksile.

Mittearvestatud
Arenduste võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ei ole selline erikohtlemine põhjendatud.

Täitmishinna indekseerimine muudab vähempakkumise meetme kulu projekti eluajal raskesti prognoositavaks. Kuna pakkumuse hinnale ei ole seatud lage, siis saavad pakkujad vastava kulu pakkumuse hinna sisse arvestada.
alustada meretuulepargi vähempakkumise aastase toetatava elektrienergia koguse arvestust 1. aprillist, kuna madalama meetme kulu huvides on, et toetatava elektrienergia tootmise periood kattuks võimalikult suures mahus kõige madalamate elektrienergia turuhindadega perioodiga;
Meretuulepargi vähempakkumise elektrienergia koguse arvestusperiood
Eelnõu järgne ELTS § 5910 lg 11 sätestab, et ELTS § 594 lg-s 11 nimetatud korralduses (vähempakkumise tulemuste kinnitamine) märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse arvestus algab 1. oktoobrist ja lõpeb järgmise kalendriaasta 30. septembril. Toetatava elektrienergia koguse arvestusse kuulub üksnes elektrienergia, mille ulatuses on vähempakkumise läbiviija maksnud toetust.
Niisugune arvestusperiood on halvim võimalikest. Projekti riskide maandamise, finantseeritavuse ning hinna vaates peab toetatava elektrienergia tootmise periood kattuma võimalikult suures mahus kõige madalamate elektrienergia turuhindadega perioodiga ehk kõige mõistlikum on alustada toetatava elektrienergia koguse arvestust 1. aprillil. Niisugune periood võimaldaks pakkumusi teha oluliselt madalama strike price’iga, mis omakorda vähendaks tuntavalt meetme kogukulu.
Seega palume ELTS § 5910 lg-s 11 muuta nii, et aastase toetatava elektrienergia koguse arvestus algaks 1. aprillist ja lõppeks järgmise kalendriaasta 31. märtsil.
Mittearvestatud

Meede on kavandatud viisil, et toetust jätkub igaks kauplemisperioodi hetkeks aastas, kuid riigi jaoks on oluline projektide valmimine enne kalendriaasta lõppu ning intensiivse kütteperioodi algust.
korrigeerida regulatsiooni nii, et vähempakkumistel osalemisel ei tekiks arendajale lühikeses ajaaknas topeltkulu ja risk vähempakkumise tagatise ning fikseeritud liitumistasu näol. Võimaluseks on kas eelnõust liitumislepingu sõlmimise kohustusliku tähtaja eemaldamine, fikseeritud liitumistasu osamaksetena tasumine või vähemalt maismaatuulepargi puhul liitumislepingu sõlmimise tähtaja pikendamine 18 kuuni vähempakkumise tulemuste kinnitamisest arvates (praegu eelnõus 6 kuud);
Vähempakkumise tagatise ja liitumislepingu sõlmimise topeltkulu
Eelnõu järgse ELTS § 594 lg 12 p-d 3 ja 4 sätestaks, et Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada ELTS § 594 lg-s 11 nimetatud korraldus täies mahus või osaliselt kehtetuks, kui esineb muu hulgas vähemalt üks järgmistest tingimustest: i) ELTS § 594 lg 52 p 4 alusel korraldatud (maismaatuulepargi) vähempakkumise võitja ei ole 6 kuu jooksul pärast ELTS § 594 lg-s 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut; ii) ELTS § 594 lg 52 p 5 alusel korraldatud (meretuulepargi) vähempakkumise võitja ei ole 36 kuu jooksul pärast ELTS § 594 lg-s 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.
Meile arusaadavalt (vastava eraldiseisva ELTS-i muudatuse eelnõu viimane versioon ei ole käesoleva seisukoha koostamise ajal avalikult kättesaadav) kavandatakse ELTS-i muuta nii, et: i) fikseeritud liitumistasu rakendumise korral ELTS §-s 871 lg-s 1 sätestatud liitumistaotluse tagatise nõuet ei rakendataks; ii) küll aga tuleks fikseeritud liitumistasu tasuda põhivõrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisest 60 päeva jooksul; iii) fikseeritud liitumistasu suurus oleks võimsuse lisamiseks 44 000 eurot megavoltampri kohta, millele lisanduks eraldi hinnakirjal põhinev liitumispunkti tasu.
Samal ajal sätestavad ELTS § 597 lg 1 ja 2 (mida eelnõuga ei muudeta), et ELTS §-des 594–595 nimetatud vähempakkumisel osaleja esitab vähempakkumise läbiviijale tagatise, mille suuruse määrab Vabariigi Valitsus vähempakkumise korraldamist otsustades, kusjuures tagatise suurus on kuni 20 eurot vähempakkumises esitatud aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta.
Nii tekib arendajal ühelt poolt lühikese ajaakna sees sisuliselt topeltkulu: vähempakkumise tagatis ja liitumiskulu. Lisaks, juhul kui (eriti maismaatuuleparkide puhul) osaletakse vähempakkumisel hulga alternatiivsete tootmisseadmete asukohtadega, tekib justkui kohustus igaks juhuks ette finantseerida kõigi nende liitumiste väljaehitamist juba 6+2 kuu jooksul vähempakkumise tulemuste kinnitamise korraldusest. Vastavaks ajahetkeks ei pruugi olla selge, milline pakkumuses esitatud tootmisseade on alternatiivide hulgast üldse realiseeritav(aim). Vähempakkumise tagatis on piisav rahaline motivatsioon õigeaegseks tootmisega alustamiseks, mida ei ole proportsionaalne täiendavalt sanktsioneerida.
Seega palume ELTS-i korrigeerida nii, et maismaa- ega meretuuleparkide vähempakkumistel osalemisel ei tekiks arendajale lühikeses ajaaknas topeltkulu ja risk vähempakkumise tagatise ning fikseeritud liitumistasu näol. Esimeseks alternatiiviks võiks olla eemaldada ELTS-ist kohustuslikud liitumislepingute sõlmimise tähtajad. Teiseks võimalikuks lahenduseks saaks olla, et maismaa- või meretuulepargi vähempakkumisel edukaks osutunud arendaja ei pea pakkumuse esemeks oleva tootmisseadme puhul fikseeritud liitumistasu kohe liitumislepingu sõlmimise järel tasuma, vaid rakenduks näiteks praegu kehtiva „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja“ § 21 lg 2 kohane osamaksete loogika. Kolmas alternatiiv oleks pikendada maismaatuuleparkide puhul liitumislepingu sõlmimise tähtaega 18 kuuni vähempakkumise tulemuste kinnitamisest arvates.
Mittearvestatud

Liitumislepingu õigeaegne sõlmimine annab kõigile osapooltele kindluse võrgu valmimise kohta.




































täpsustada eelnõud ja seletuskirja ning mitte välistada toetatava elektrienergia koguse alt otseliini kaudu tarnitavat ja/või elektriostulepingute (PPA)-de alusel müüdavat elektrienergia kogust – riigiabireeglid ega ELTS-i loogika ei annaks niisuguseks piiranguks ühtegi põhjust;
Otseliini kaudu ja/või elektrienergia ostulepingute alusel tarnitava elektrienergia toetamine
Eelnõu järgne ELTS § 58 lg 23 sätestaks, et elektrienergia kogus, mille eest makstakse §-s 594 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja tootmisseadme kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang. Eelnõu järgse ELTS § 594 lg 112 kohaselt: „Kui tootja toodab peale käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäeva tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates, kuni tootmisseade on kuni 12 kuu jooksul tootnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60% ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal toetuse maksed olid lõike esimese lause alusel peatatud.“ ELTS § 5910 lg 7 sätestaks meretuulepargi vähempakkumiste kohta veel ka eraldi, et „toetust arvestatakse vähempakkumise võitnud tootmisseadmest käesoleva seaduse § 58 lõike 23 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest ning bilansiplaanis kajastatud elektrienergia koguse eest, mis jäi võrku andmata, kuna süsteemihaldur aktiveeris tootmiskoguse vähendamise korralduse kuni käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetusaluse elektrienergia koguse täitumiseni.“
Eelnõu seletuskirja lk 2 on märgitud: „Maismaatuuleparkide puhul ei tohi väljamakstav toetus olla suurem kui 20 eurot ja meretuuleparkide puhul 65 eurot toodetud ja võrku antud megavatt-tunni eest.“ Eelnõu seletuskirja lk 4 on täiendatud: „Eesmärk on tagada toetuse maksmine üksnes otse turule müüdud ehk tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud elektrienergia pealt. Nii Euroopa Komisjoni suuniste „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ punkti 123 kui ka „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ punkti 78i kohaselt peab abi eesmärk olema hoida ära turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Muu hulgas peaksid abisaajad olema avatud hinnakõikumistele ja tururiskidele, seega on eelduseks toodetud elektri turul müümise nõue. Põhimõte, et abisaajad müüvad oma elektrit otse turul, on reguleeritud ka grupierandi määruse artikli 42 lõigetes 5 ja 6.“ Eelnõu seletuskirja lk 5 on välja toodud: „Valitsuse korraldusega määratakse nii maismaa- kui ka meretuuleparkide toetuse maksimaalne summa võrku antava taastuvelektri eest, kuid see ei tohi ületada maismaal 20 eurot ja meretuuleparkide puhul 65 eurot megavatt-tunni eest.“
Leiame, et eelviidatud mõttekäigud ja põhjendused on vastuolulised ning segadusttekitavad. Palume täpsustada, mida tähendab eelnõus läbivalt kasutatud konsruktsioon, justkui toetust arvestatakse üksnes otse turule müüdud „ehk“ tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud elektrienergia koguse eest.
Eelkõige on küsimus, kas Kliimaministeeriumi eesmärk on (ja kui on, siis miks) välistada toetatava elektrienergia koguse alt näiteks otseliini kaudu tarnitav ja/või elektriostulepingute („PPA“) alusel müüdav elektrienergia. Hetkel kehtiva ELTS-i järgi rakendatakse taastuvenergia toetusskeeme ka otseliini antavale elektrieenergiale (vt nt ELTS § 108 lg 3) ning ka taastuvenergia tasu rakendub otseliini kaudu tarbitud elektrienergiale (vt nt ELTS § 592 lg 5). Niisamuti ei ole meile arusaadavalt ELTS-is toetusskeemide alt välistatud PPA-de alusel müüdav elektrienergia kogus.
Eelnõu seletuskirjas viidatud suuniste p 123 sätestab: „Abi kavandamisel tuleb seada eesmärk vältida turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Näiteks peaksid abisaajad olema jätkuvalt avatud hinnakõikumistele ja tururiskidele, välja arvatud juhul, kui see kahjustab abi eesmärgi saavutamist. Eelkõige ei tohiks abisaajaid motiveerida pakkuma oma toodangut piirkuludest madalama hinnaga ja nad ei või saada tootmistoetust perioodidel, mil kõnealuse toodangu turuväärtus on negatiivne.“ TCTF-i p-s 78i on selgitatud, et „abi eesmärk peab olema hoida ära turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Eelkõige ei tohiks abisaajatele luua stiimuleid oma toodangu pakkumiseks piirkuludest madalama hinnaga ning nad ei tohiks saada tootmiseks abi ajavahemikul, mil selle toodangu turuväärtus on negatiivne.“ Euroopa Komisjoni määruse nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks („grupierandi määrus“) art 42 lg 5 ja 6 sätestavad, et „abi antakse lisatasuna, mis lisandub turuhinnale, või hinnavahelepinguna, millega tootjad müüvad oma elektrit otse turul.“ ja „abisaajad müüvad oma elektrit otse turul ja nende suhtes kohaldatakse standardseid tasakaalustamiskohustusi. Abisaajad võivad oma tasakaalustamiskohustused edasi anda teistele ettevõtjatele, näiteks vahendajatele. Lisaks ei anta abi ajavahemikel, kui hinnad on negatiivsed. Kahtluste vältimiseks kohaldatakse seda nõuet alates hetkest, kui hinnad muutuvad negatiivseks.“
Ükski viidatud norm ei välista vastupidiselt eelnõu seletuskirjas justkui järeldatule toetuse arvestuse alt otseliini kaudu tarnitavat ja/või PPA-de alusel müüdavat elektrienergia kogust. Teisisõnu ei näe me, et pakkujal peaks olema kohustus müüa toetatavat elektrienergia kogust tingimata börsil ning peaks olema keelatud müüa elektrit börsiväliselt (ka PPA-d on avatud tüüpiliselt turukõikumistele).
Seega palume eelnõud ja seletuskirja täpsustada ning mitte välistada toetatava elektrienergia koguse alt otseliini kaudu tarnitavat ja/või PPA-de alusel müüdavat elektrienergia kogust.
Selgitame

Toetust arvestatakse uue taastuvelektri tootmisrajatise poolt Eesti võrku antava elektrienergia hulgale ilma seejuures välistamata elektrienergia edastamise otseostulepingute kaudu määratud tarnetena või ELTS paragrahvi 61 lõike 1 punktis 1 sätestatud otseliini.



täpsustada ELTS-is ja/või eelnõu seletuskirjas selguse huvides, et vähempakkumiste skeemi ja võimalike muude toetuste kumuleerumine on riigiabi reeglite piires lubatav. Muu hulgas peaks olema lubatav osaleda ka tootmisseadmega, mille projektile on saadud (näiteks Euroopa ühendamise rahastust) (investeeringu)toetust ning vastavat toetust ei tule vähempakkumise toetuse määrast (proportsionaalselt) maha arvestada;
Vähempakkumise skeemi ja toetuste kumuleerumine
ELTS § 591 lg 2 p 1 (mida eelnõuga muudeta ei plaanita) sätestab, et tootja ei saa ELTS §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetust kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust ning tootja ei ole investeeringutoetust riigile hüvitanud. ELTS § 594 lg 8 (mida samuti eelnõuga ei muudetaks) sätestab, et kui vähempakkumisel osaletakse tootmisseadmega, mille eest on makstud riigipoolset investeeringutoetust, tuleb tegevustoetuse perioodile vastav proportsionaalne investeeringutoetus ELTS §-s 594 nimetatud toetuse määrast maha arvestada.
Kõnealused sätted viitavad riigipoolsele investeeringutoetusele. Samas on lisaks võimalik, et tootmisseade, millega vähempakkumisel osaletakse, on saanud või saab (investeeringu)toetust mõnesugusest muust skeemist. Näiteks on nii ELWIND-i Eesti-Läti ühine meretuuleenergia hübriidprojekt kui ka Utilitas Windi Saare-Liivi meretuulepargi projekt kantud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse nr 2023/2639 alusel piiriüleste taastuvenergiaprojektide loetellu, mis on võimaldanud (ja võimaldab ka tulevikus) taotleda ja saada rahastamist Euroopa ühendamise rahastust (cross-border renewable energy projects/CEF Energy).
Grupierandi määrus, suunised ega TCTF ei välista vähempakkumisel osalemist tootmisseadmega, mis niisugust investeeringutoetust on saanud või saavad ega kohusta investeeringutoetust vähempakkumisel saadavast toetuse määrast maha arvestama. Toetuste kumuleerumine on lubatav, eeldusel, et välditud on ülekompenseerimine (ehk abi on proportsionaalne, mida iseenesest peaks juba eelduslikult tagama avatud vähempakkumismenetlus).
Seega palume ELTS-is ja/või eelnõu seletuskirjas selguse huvides täpsustada, et maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumistel võib osaleda ka tootmisseadmega, mille projektile on saadud (näiteks Euroopa ühendamise rahastust) (investeeringu)toetust ning vastavat toetust ei tule vähempakkumise toetuse määrast (proportsionaalselt) maha arvestada. Samuti peaks ELTS-is kajastuma üldprintsiip, et vähempakkumise skeemi ja erinevate (muude) toetuste kumuleerumine on riigiabireeglite piires lubatav.
Selgitame

Kuna toetuste allikad on väga erinevad ning need võivad ajas muutuda, siis ei ole võimalik seletuskirjas ammendavalt kirjeldada kõiki neid toetuseid, mille puhul tootmisseadmetel on võimalik vähempakkumisel osaleda ja mille puhul mitte.
Arvestades eriti meretuuleparkide arendustsüklit, investeeringukulusid ning võimalikke esile tõusvaid riske ja takistusi (nii menetluste, finantseerimise, tarneahelate kui ehitamise osas), palume kriitilise pilguga üle vaadata rakenduvad tähtajad ja reeglid, mis võivad päädida tagatise (kuni 40 miljonit eurot) kaotamise, toetuse vähendamise või lausa äravõtmisega, ning võimaldada neis paindlikkust – kui näiteks tootmisega vajalikus mahus alustamine on viibinud, peaks olema võimalus täiendava tähtaja andmiseks ilma lisatagajärgedeta. Nii vähendataks ka projektide riske ning johtuvalt ka strike price’i ja meetme kogukulu;
Projekti keerukust arvestav paindlikkus meretuuleparkide vähempakkumistel
ELTS ja eelnõu sätestavad mitmeid rangeid reegleid vähempakkumise esemeks oleva tootmisseadmega tootmisega alustamisele ja muude lisatingimuste täitmisele. Näiteks, eelnõu järgse ELTS § 59(4) lg 11(1) kohaselt hakkab toetuse maksmise periood kulgema vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast (ja tootja kaotab õiguse saada toetust perioodi eest, mille võrra tootmist hiljem alustati). Eelnõu järgses ELTS § 594 lg-s 112 on määratud, et kui tootja toodab peale tootmise alustamise tähtpäeva elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale kuni vastava lävendi täitmiseni (ning tootja kaotab õiguse saada toetust perioodi eest, millal toetuse maksed olid peatatud). Eelnõu järgne ELTS § 597 lg 32 sätestaks, et tagatist ei tagastata, kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumise esitamise tähtpäeva. ELTS § 597 lg 6 p 1 (mida eelnõuga ei muudeta) sätestab, et tagatist ei tagastata, kui pakkumise võitja ei tooda tootmise alustamise tähtpäevast elektrienergiat esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust või 24 kuu jooksul vähemalt 80 protsendi ulatuses kahekordsest korralduses märgitud aastasest mahust. Eelnõu järgne ELTS § 594 lg 12 p 4 sätestab võimaluse tunnistada Vabariigi Valitsuse korraldus vähempakkumise tulemuste kohta osaliselt või täielikult kehtetuks, kui meretuulepargi vähempakkumise võitja ei ole 36 kuu jooksul pärast korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut. Eelnõuga muudetav ELTS § 598 lg 4 sätestab vähempakkumise läbiviijale aluse, kui ta tuvastab riigiabi andmise reeglite rikkumise või vähempakkumise võitja tegevuses toetuse saamise nõuete rikkumise või ELTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse: 1) anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud; 2) peatada vähempakkumise võitjale toetuse maksmine kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni; 3) teha vähempakkumise korraldajale ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse muutmiseks ning vähempakkumise võitjale toetuse mittemaksmiseks või selle vähendamiseks.
Kõik eelviidatud normid tõstavad riskitaset arendaja ja finantseerijate vaates tuntavalt. Juhime tähelepanu, et kui maismaatuuleparkide puhul on ranged tähtajad ja nõuded ning rängad tagajärjed nende rikkumise eest ehk isegi proportsionaalsed ja riskid hoomatavad, siis meretuuleparkide arendustsükkel, investeeringukulud ning võimalikud esile tõusvad riskid ja takistused (nii menetluste, finantseerimise, tarneahelate kui ehitamise osas) on hoopis teises mastaabis ning tõrked vastavalt vähem etteaimatavad või välditavad. Samal ajal on ainuüksi vähempakkumise tagatis (maksimaalselt 40 miljonit eurot), aga ka tehtavad investeeringud oluliselt suuremad. Praegu ELTS-is ja eelnõus ette nähtud laialdased alused tagatise kaotamiseks, toetuse vähendamiseks või lausa vähempakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks tõstavad projektide riskiastet tuntavalt ning nõnda ka finantseerimiskulu (johtuvalt ka strike price’i). Niisamuti on juba eraldivõetuna arusaamatu, kuidas saab arendaja vastutata tingimata kõigi eelnõu järgse ELTS § 598 lg 4 sissejuhatuses toodud võimalike „nõuete“ rikkumise eest, kui nende järgimine on suuresti ka riigi vastutus.
Seega palume kriitilise pilguga üle vaadata eriti meretuulepargi vähempakkumise puhul rakenduvad eelviidatud tähtajad ja reeglid ning võimaldada neis paindlikkust – kui näiteks tootmisega vajalikus mahus alustamine on viibinud, peaks olema võimalus täiendava tähtaja andmiseks ilma lisatagajärgedeta. Samal ajal peab vastav paindlikkus olema piisavalt konkreetne, kuna tingimused ei saa niisuguse projekti puhul jääda ka ebamääraseks.
Arvestatud osaliselt
Tagatise eesmärk on motiveerida tootjaid alustama tootmist ettenähtud tähtajal. Tähtajad on seatud lähtuvalt riiklikest taastuvenergia eesmärkidest.
Eelnõus:
Muudetakse § 597 lg 6 p 1 sõnastust:
1) § 597 lg 6, p 1: "Tagatisraha ei tagastata ... kui pakkumise võitja ei tooda ... tootmise alustamise tähtpäevast või § 59'8 lg 4 p 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast energiat esimese 12 kuu jooksul ..."
Täiendatakse uue paragrahviga:
2) § 108 lg 31
Täiendusega täpsustatakse, et kui tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks alustatud, ning viidatud põhjusel on vähempakkumise läbiviija andnud kuni kuuekuulise täiendava tähtaja tootmisega alustamiseks, siis vastava ajavahemiku võrra lükkub edasi ka tootmiskohustuse arvestamine tagatise tagastamise otsustamisel.


muuta eelnõud nii, et meretuulepargi vähempakkumisel esitatav tasakaalustamisteenuse kogus peab olema kuni 100 MWh (mitte 20 MW kauplemisperioodi kohta, nagu eelnõus) ning ühtlasi täpsustada, et tasakaalustamisteenust võib pakkuda nii vähempakkumise pakkuja ise kui ka sõlmida mõne kolmanda isikuga vastava lepingu;
Eelnõu järgne ELTS § 594 lg 51 p 7 sätestaks, et Vabariigi Valitsus määrab vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks muu hulgas ELTS § 594 lg 52 p 5 alusel korraldatava meretuulepargi vähempakkumise korral tasakaalustamisteenuse hankimise, milleks on pakkumisega kaasnev elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse pakkumine. ELTS § 5910 lg 12 p 2 sätestaks, et vähempakkumise hindamisel võetakse muu hulgas arvesse pakkuja kinnitust, millises mahus ta kohustub tagama elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamist põhivõrguettevõtjale. ELTS § 5910 lg 13 kohaselt omakorda võetakse tasakaalustamisteenuse pakkumusena arvesse üksnes pakkumust, mille tasakaalustamisteenuse kogus kauplemisperioodi kohta on vähemalt 20 MW ja võimekus vähemalt 1 tund järjest tasakaalustamisteenust selles koguses osutada. ELTS § 5910 lg 15 p 3 sätestab, et tasakaalustamisteenust tuleb pakkuda põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuse hankesse ELTS § 5910 lõikes 13 nimetatud koguses vähemalt ühel kauplemisperioodil päevas ning vähemalt 315 päeva aastas.
Esiteks oleks loogiline lähtuda tasakaalustamisteenuse koguse mõõtmisel mitte võimsusest (MW), vaid mahust (MWh). Tasakaalustamisteenuse kogus (maht) peaks olema kuni 100 MWh. Teiseks palume eelnõus välja tuua, et tasakaalustamisteenust võib pakkuda nii vähempakkumise pakkuja ise (tehes vajaliku investeeringu) kui ka sõlmida mõne kolmanda isikuga vastava lepingu.
Seega palume eelnõud muuta nii, et tasakaalustamisteenuse pakkumusena võetakse arvesse üksnes pakkumust, mille tasakaalustamisteenuse kogus on kuni 100 MWh, ning ühtlasi täpsustada, et tasakaalustamisteenust võib pakkuda nii vähempakkumise pakkuja ise kui ka sõlmida mõne kolmanda isikuga vastava lepingu.
Mittearvestatud

Tasakaalustamisvõimsuse turule tehakse võimsuse pakkumisi. Selleks, et süsteemihalduril säiliks võimalus selgete kriteeriumite alusel teostada tasakaalustamisteenuse olemasolule kontrolli, on kriteerium määratu võimsuse põhiliselt.
Tasakaalustamisteenuse pakkumiseks võib sõlmida tänase eelnõu kohaselt lepingu kolmanda osapoolega või teha pakkumisi ise. Leiame, et see on piisavalt selge ja täpsustusi eelnõusse ei ole tarvis teha.
ehkki eelnõu endaga meretuulepargi vähempakkumise mahtu õiguslikult ei fikseerita, teeme ettepaneku mahtu tõsta 3-4 TWh-ni aastas. Kliimaministeeriumi väljendatud optimism, et aastaks 2030 lisandub 300+400+1400 MW mahus maismaatuuleparke, ei ole millegagi põhjendatud ei menetluslike ja looduskaitseliste takistuste tõttu ega ainuüksi, kuna kavandatava vähempakkumise toetuse ülemmäära (20 eurot/MWh) vastu ei saa maismaatuulepargi rajamist finantseerida (LCOE on 60-70 eurot/MWh ehk vaja oleks sõlmida suures mahus PPA-sid, mis on ainuüksi sobilike vastaspoolte puudumise tõttu ebareaalne). Nii ei ole millegagi põhjendatud eeldada, et 2030+ perspektiivis taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks ja hoidmiseks piisab 2 TWh kogusest meretuuleenergiast, arvestades ka Eesti konkurentsivõime ja majanduskasvu eelduseks olevat kasvavat elektritarbimist. Praegu tehtavat prognoosiviga ei oleks hiljem enam aega korrigeerida. Põhjendatud ei ole ka eeldus, et keegi 2 TWh vähempakkumise skeemi vastu 4 TWh toodangu mahus meretuulepargi rajab. Väiksem meretuulepark on aga kõrgema hinnaga, halvemini finantseeritav ja lõppeks on ka meetme kulu kõrgem. Lisaks ei ole millegagi põhjendatud väide, et meretuuleenergia vähempakkumise kulu oleks 65 miljonit eurot aastas 1 TWh kohta. Niisugune kulu oleks teoreetiline maksumus pidevalt nullilähedaste elektrihindade korral, tegelik kulu on oluliselt madalam, nagu näitavad ka teiste riikide arvutused.
Meretuuleenergia vähempakkumise maht
Meile arusaadavalt eelnõuga maismaa- ega meretuuleparkide vähempakkumiste mahtu siduvalt ei kehtestata ning need määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse korralduses, millega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit vähempakkumist korraldama (ELTS § 594 lg 5-51). Samas on eelnõu seletuskirja lk 1 juba välja toodud: „Toetuse andmise eesmärk on tagada, et alates 2030. aastast toodetakse Eestis aastas taastuvatest energiaallikatest elektrit vähemalt ulatuses, mis vastab Eestis aastas tarbitavale elektrikogusele. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Eestisse rajada kuni 2030. aastani uusi maismaatuuleparke ning pärast 2030. aastat ka vähemalt üks meretuulepark. /---/ Kavandatavate vähempakkumistega toetatakse Eestisse uute maismaatuuleparkide rajamist tootmismahus 4 TWh aastas (ca 1400 MW tootmisvõimsusega tuuleparke) ning meretuuleparke kuni 2 TWh mahus aastas (kuni 500 MW toetusalust meretuule tootmisvõimsust). 2 TWh on hinnanguline siseriiklikult tarbitava elektrienergia maht, mille vastu saab meretuulepargi rajamist toetada 2034. aastal. Toetuse abil hoogustatakse meretuuleparkide rajamist (hinnanguliselt 4 TWh tootmismahus, ca 1000 MW). /---/ Maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumised on kavas välja kuulutada 2025. ja 2026. ja vajadusel 2027. aastal. Vähempakkumiste mahud konkreetselt aastal sõltuvad maismaatuule konkurentsiolukorrast. Vähempakkumistel edukaks osutunud tootjad peavad tootmist alustama hiljemalt 2029. aasta jooksul. Meretuuleparkide vähempakkumine on plaanitud välja kuulutada 2025. aasta esimeses pooles (eeldatav pakkumiste esitamise aeg 2025. aasta suvel ning tootmise alustamise aeg hiljemalt 2033. aasta lõpuks).“ Eelnõu seletuskirja lk 27 on märgitud: „Loeme kõige tõenäolisemaks variandiks, et rakendub stsenaarium, kus toetust saab 4 TWh maismaatuult ning 2 TWh meretuult (4+2).“ Eelnõu tutvustamisel tõi Kliimaministeerium välja, et 2026. ja 2027. aastal peaks varasemate vähempakkumiste tulemusena lisanduma 300+400 MW maismaatuuleparke ning aastal 2029 alustama tootmist veel 4 TWh koguses (1400 MW võimsusega) maismaa tuuleenergia tootmisvõimsusi. Omakorda aastal 2033 peaks (kasvava tarbimise katmiseks) alustama tootmist ca 1050 MW mahus meretuuleenergia võimsust (4 TWh toodangu kogusega). Eelnõu seletuskirja lk 27 on väidetud, et toetus meretuulepargile on hinnanguliselt 65 miljonit eurot aastas 1 TWh toetusaluse mahu kohta.
Peame siinkohal vajalikuks selgitada järgmist.
Esiteks ei ole Kliimaministeeriumi optimism, et aastaks 2030 lisandub 300+400+1400 MW mahus maismaatuuleparke, millegagi põhjendatud. Juhime tähelepanu, et viimatise vähempakkumise tulemuste alusel välja valitud maismaatuulepargid peaksid tootmist alustama 01.07.2027, ent isegi nende parkide ehitusõigust andvaid planeeringuid ei ole endiselt kehtestatud (rääkimata ehituslubadest). Veelgi hüpoteetilisem on ennustada tulevastel vähempakkumistel osalevate ja ammugi 2030. aastaks valmivate maismaatuuleparkide mahtu. Oleme korduvalt tähelepanu juhtinud, et vastavas mahus ehitusõigusega planeeringute kehtestamine (ja hiljem veel vajadusel täiendavate keskkonnauuringute tegemine, ehituslubade saamine ja ehitamine) nii, et kõik need maismaatuulepargid valmiksid hiljemalt 2029. aastal, on ebarealistlik või vähemalt põhjendamatult optimistlik prognoos, mis ei arvesta menetluste venimise, ajas muutuvate ja lisanduvate looduskaitseliste piirangutega jne. Juhime lisaks tähelepanu, et eelnõu järgi ette nähtud toetuse ülemmäära (20 eurot/MWh) vastu ei ole võimalik maismaatuuleparkide rajamiseks investeerimiskindlust saavutada ega nende püstitamist finantseerida. Maismaatuuleparkide LCOE on arvestuslikult 60-70 eurot/MWh. Maismaatuuleparkide vähempakkumise näol on seega küll tegemist tänuväärse lisagarantiimeetmega, ent Kliimaministeeriumi prognoositud koguses maismaatuuleparkide realiseerimine eeldaks, et suudetakse sõlmida näiteks suures mahus PPA-sid, mille alusel projektid finantseerimiskõlbulikuks muutuksid. Nii laialdases mahus PPA-de sõlmimine on ainuüksi sobilike vastaspoolte puudumise tõttu omakorda ebarealistlik. Eeltoodu vähendab veelgi Kliimaministeeriumi soovitud mahus maismaatuuleparkide rajamise realistlikkust 2030. aasta perspektiivis.
Teiseks, arvestades eeltoodut ei ole ühelt poolt põhjendatud täna eeldada, et 2030+ perspektiivis piisab taastuvelektri eesmärkide saavutamiseks ja hoidmiseks 2 TWh kogusest meretuuleenergiast (ehk justkui ülejäänud osas on piisavalt maismaatuuleenergiat). Lisaks peame ainuvõimalikuks lähtuda elektrienergia tarbimismahu järsemast ja kiiremast kasvuprognoosist, arvestades nii elektrifitseerimise tendentsi kui ka eesmärki, et Eesti oleks konkurentsivõimeline energiamahukate tööstusinvesteeringute siiameelitamisel ja säilitamisel. Samal ajal on meretuulepargi vähempakkumine kavas läbi viia (ehk ühtlasi vähempakkumise esemeks olev meretuuleenergia kogus fikseerida) juba 2025. aastal, mis on ka ainuvõimalik, kuna ei TCTF raamistikku ega ka taastuvelektri tootmisvõimsuste kiire rajamise vajadust arvestades ei ole võimalik meetmega kauem oodata. Samas on meretuulepargi vähempakkumise läbiviimise ajaks teadmata, millises mahus maismaatuuleparke tulevastel vähempakkumistel osaleb, edukaks osutub või ammugi, kui paljud neist aastaks 2030 tegelikult realiseeritakse. Mõistlikku kahtlust ei ole siinjuures, et olenemata veel läbi viidavate uuringute ja keskkonnamõju hindamiste tulemustest on Eesti mereala meretuuleenergia toodangu potentsiaal aastaks 2033 oluliselt suurem kui 2 TWh ning küsimus on ainult, mis mahus vähempakkumise on riik valmis läbi viima. Arvestades samas meretuuleparkide arendamise ja rajamise ettevalmistusperioodi, ei oleks olukorras, kui selgub, et maismaatuuleparkide lisanduv maht oligi üle hinnatud ja meie viidatud riskid realiseeruvad, enam aega ega võimalust piisavalt kiires ajaraamis uut meretuuleenergia vähempakkumist läbi viia, et täiendavat tootmismahtu turule tuua. Lisaks on Kliimaministeeriumi tähelepanu varemgi juhitud, et põhjendatud ei ole eeldus, et 2 TWh meretuuleenergia vähempakkumise koguse vastu (mis vastab 450-500 MW meretuulepargile) rajatakse 4 TWh koguses tootmist (mis vastab ca 1000 MW meretuulepargile). Samal ajal on 450-500 MW tuulepark oluliselt väiksema mastaabiefektiga, mis tähendab omakorda kõrgemat LCOE-d ja väiksemat atraktiivsust nii tarneahela partnerite kui finantseerijate jaoks. Teisisõnu on täiesti realistlik, et 2 TWh meretuuleenergia vähempakkumise mahu vastu ei olegi võimalik meretuuleparki rajada või siis kasvab vastavalt pakutav strike-price ebaproportsionaalselt suureks.
Kolmandaks, eelkirjeldatud probleeme ja riske arvestades kordame ettepanekut meretuulepargi vähempakkumise elektrienergia koguse mahtu tõsta. Siinkohal rõhutame, et väide, justkui kulu oleks 65 miljonit eurot aastas 1 TWh meretuuleenergia mahu suhtes, ei ole realistlik. Ühelt poolt eeldaks niisugune tulem, et elektrihinnad oleksid pidevalt nullilähedased. Lisaks on kindlasti päevi, kus elektrienergia turuhind on kõrgem ja johtuvalt tekib hoopis tootjal hinnavahe tasumise kohustus. Seega, 65 miljonit eurot 1 TWh meretuuleenergia vastu on teoreetiline maksimum ning toetuse maht kujuneb tegelikkuses oluliselt madalamaks. Võrdluseks – Euroopa Komisjon on äsja andnud TCTF-i alusel riigiabi loa Belgia meretuuleenergia kahepoolse hinnavahelepingu 20-aastasele skeemile, mille maht on 2,6 TWh aastas ja kogueelarve 682 miljonit eurot (ehk aastane eelarve 34,1 miljonit eurot, mis teeb 13,1 miljonit eurot/TWh kohta).3 Seega on turvaline ja realistlik eeldus, et kui pidada talutavaks aastaseks kuluks 130 miljonit eurot, saaks meretuuleenergia vähempakkumise mahtu tõsta vähemalt 3 TWh-ni, mis vastab 700-750 MW meretuulepargile. Niisuguses suuruses meretuulepark on väiksema LCOE ja suurema atraktiivsusega tarneahela partnerite ja finantseerijate jaoks. Nii omakorda väheneb konkurentsiolukorras ka strike-price.
Seega teeme ettepaneku meretuulepargi vähempakkumise esemeks oleva toodangu mahtu tõsta 3-4 TWh-ni aastas.
Mittearvestatud

Vähempakkumise mahu suurendamine eeldaks toetusekoridori kitsendamist ja sellekohast otsust ei ole langetatud.
UTILITAS täiendav ettepanek

Ettepaneku sisuks on kokkuvõtlikult, et kui maismaatuuleparke kavandatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) alusel ning KOV EP omakorda kehtestatakse asukoha eelvaliku otsuse alusel (ehk jääb ära teine, detailse lahenduse koostamise etapp), ei peaks tuulepargi edasiseks kavandamiseks väljastama projekteerimistingimusi, vaid tuulepark projekteeritaks asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud KOV EP-s sätestatud tingimustel, misjärel esitataks ehitusloa taotlus.
Selgitame alljärgnevalt täpsemalt.
KOV EP menetlus koosneb reeglina ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest (PlanS § 95 lg 7). 17.03.2023 jõustunud PlanS § 951 võimaldab KOV EP kehtestada asukoha eelvaliku otsuse alusel (ehk jätta ära teise, detailse lahenduse koostamise etapi). PlanS § 951 lg 1 sätestab täpsemalt, et kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki kavandava KOV EP koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 951 lg 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud KOV EP on projekteerimistingimuste andmise alus. PlanS § 951 aluseks oleva eelnõu 696 SE II lugemise muudatusettepaneku nr 20.12 selgituses ei ole põhjendatud, miks üldse asukoha eelvalikule järgnev ja projekteerimisele/ehitusloa andmisele eelnev projekteerimistingimuste etapp vajalik on.
Põhjendame alljärgnevalt lühidalt, miks projekteerimistingimuste andmise saaks kirjeldatud olukorras sisuliste probleemideta ära jätta.
Riigikohus on selgitanud, et projekteerimistingimuste andmine on üks osa ehitusloa menetlusest, sest nende väljastamine on seotud konkreetse ehitusloa ning selle alusel rajatava ehitisega. Ehitusloa andmisega projekteerimistingimuste õiguslik tähendus ammendub.4 Vaadates PlanS-i ja EhS-i, siis eelkõige on projekteerimistingimuste andmist peetud vajalikuks, kui ei ole tehtud piisava detailsusastmega planeeringut (on näiteks üksnes üldplaneering) või soovitakse olemasolevat detailset planeeringut täpsustada (vt PlanS § 74 lg 5, PlanS § 75 lg 1 p 18, PlanS § 125 lg 5, EhS § 26 ja EhS § 27). Antud juhul on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ise suunanud omavalitsusi, planeeringu koostajaid ja planeeringu koostamisest huvitatud isikuid (arendajaid) PlanS § 951 tõlgendama nii, et detailse lahenduse koostamisest loobumiseks peab KOV EP asukoha eelvaliku etapp olema tavapärasest suurema täpsusastmega. Nii näiteks on kooskõlastamisringil EhSRS, KeTS ning PlanS muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu,5 mille kohaselt täiendatakse PlanS § 951 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul määratakse tuulepargi maakasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas elektrituulikute maksimaalne kõrgus, arv ja põhimõtteline asukoht, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis.“
Võrdluseks – EhS §-s 261 on sätestatud, et asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud KOV EP alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmisel lähtutakse EhS § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse lõikes 4 nimetatud tingimused. EhS § 26 lg 4 sätestab, millised parameetrid projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse, näiteks suurim lubatud arv maa-alal (p 2), asukoht (p 3) ja kõrgus (p 5). EhS § 26 lg-s 4 sätestatud asjakohased tingimused on võimalik (ja arvestades ministeeriumi seisukohti ja eelviidatud muudatusettepanekut tulebki) projekteerimistingimustega analoogses täpsusastmes määrata juba KOV EP asukoha eelvaliku lahenduses endas (kui loobutakse detailse lahenduse koostamisest).
Teisisõnu puudub siin projekteerimistingimustel eraldiseisev väärtus. Tõsi, Riigikohus lisas eeltoodud lahendis, et projekteerimistingimuste eesmärk (kui nende andmine on ette nähtud) on muu hulgas ära hoida hilisemaid vaidlusi ehitusloa taotlemisel, kaasata puudutatud isikud ning anda siduvaid nõudeid ehitise projekteerimiseks.6 Kõiki neid funktsioone täidab aga täna ka KOV EP asukoha eelvaliku etapp, milles (detailse lahenduse koostamisest loobumisel) projekteerimise aluseks olevad kriteeriumid kindlaks määratakse (ja eelnevalt seega ka avalikkusega läbi räägitakse).
Seega, kokkuvõttes ei ole projekteerimistingimuste andmine KOV EP asukoha eelvaliku järel (kui detailse lahenduse koostamisest loobutakse) ja ehitusprojekti koostamise eel vajalik, kuna projekteerimise aluseks olevad tingimused saab niisugusel juhul määrata asukoha eelvaliku lahenduses ning edasi koostada samadest tingimustest lähtudes ehitusprojekti. Ehitusprojekti alusel ehitusloa andmisel tuleb KOV EP nõudeid nagunii järgida (EhS § 42 lg 1 ja EhS § 44 p 1). Projekteerimistingimuste etapi ärajätmine annab minimaalse ajavõidu 30-60 päeva (EhS § 31 lg 2), praktikas tõenäoliselt veelgi enam.
Täpselt sama loogika käib ka olukorra kohta, kui tuuleparki kavandatakse üldplaneeringu alusel – ka niisugusel juhul on võimalik üldplaneeringu järel detailplaneeringu koostamise asemel7 täna kehtiva PlanS-i ja EhS-i järgi tuuleparki edasi kavandada projekteerimistingimustega (EhS § 26 lg 1).8 Niisuguseks võimaluseks peab üldplaneering olema tuuleparki kavandavas osas jällegi tavapärasest suurema täpsusastmega (analoogselt KOV EP asukoha eelvalikuga, mille puhul loobutakse detailse lahenduse koostamisest). Järelikult on ka siin võimalik projekteerimistingimuste etapist samadel põhjustel loobuda.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta:
(a) PlanS § 951 lg-t 1 järgmiselt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks ehitusprojektiga ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud ehitusprojekti koostamise aluseks olevad tingimused.“
(b) PlanS § 951 lg-t 3 järgmiselt: „(3) Kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus.“
(c) PlanS § 95 lg-t 8 järgmiselt: „(8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus.“
(d) EhS § 261 pealkirja ja lg-t 1 järgmiselt: „§ 261. Projekteerimistingimused riigi eriplaneeringu olemasolul (1) Projekteerimistingimused on vajalikud asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks.“
(e) PlanS-i § 75, lisades lg 11 järgmises sõnastuses: „(11) Üldplaneeringus, milles valitakse olulise ruumilise mõjuga ehitiseks oleva tuulepargi asukoht, võib sätestada, et üldplaneering on ilma projekteerimistingimuste andmiseta tuulepargi ehitusprojekti koostamise aluseks, kui üldplaneeringus on määratud tuulepargi maakasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas elektrituulikute maksimaalne kõrgus, arv ja põhimõtteline asukoht.“
(f) EhSRS §-i 306 järgmiselt: „Planeerimisseaduse § 271, § 95 lõiget 82 ja § 951 kohaldatakse ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvaliku otsust veel tehtud. Enne käesoleva lause jõustumist algatatud üldplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse § 75 lg 11 ja § 951 redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.“.

Selgitame

Antud teema ei kuulu käesoleva seaduse muudatuse eelnõusse. Tegemist on eraldiseisva töövooga, millega tegeletakse eraldiseisvalt.

Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjatena tervitame taastuvenergia arengut ja Valitsuse pingutust pakkuda investoritele atraktiivset keskkonda. Samas peame investeerimiskeskkonda ja konkurentsivõimet vaatama laiemalt. Seetõttu peame ennekõike oluliseks, et Eestis on energiakandjate stabiilne ja konkurentsivõimelise hinnaga kättesaadavus, investeerimiskindlus, võrdsed konkurentsitingimused ja läbipaistev turg.

ELTSi eelnõus on meile sellega seonduvalt kaks probleemi:

1) Uue toetusskeemi mõju elektrihinnale.

Uus toetusskeem on 2030.a planeeritud 38% suuremas mahus kui 2023 ja sealt edasi kahekordistub aastaks 2034 (4+2 TWh skeemi järgi). Selle maksaks kinni tarbija läbi taastuvenergiatasu või muude maksude. Eelnõu seletuskirjas on eeldatud, et aastaks 2030 lisandub piisavalt tarbimist, et suurem toetusmaht jaguneb suurema hulga tarbitud ühikute vahel ja seetõttu on ühiku lõpphind tarbijale odavam kui 2023.a keskmine 17,9 senti/kWh. Seejuures pole selge, kuivõrd on stsenaariumides arvestatud salvestusvõimsuste panusega nii kulu- kui tulupoolel.

Praegu sisaldub taastuvenergia tasu alla 1,3 sendi/kWh hoidmise eesmärk vaid seletuskirjas, kuid meie hinnangul on taastuvenergiatoetuse kujunemise arvutustes on veel küsitavusi:

Esiteks juhime tähelepanu, et valitud võrdlusbaas on küll veidi madalam kui Lõunapoolsetel naabritel, kuid 2/3 kõrgem hinnatase kui Soomes ja Rootsis. Seega pole valitud sihttase ise konkurentsivõimeline, mis tähendab, et siin juba tegutsevate ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime väheneb ja uute investeeringute jaoks ei pruugi olla piisavalt atraktiivne Rootsi ja Soomega võrreldes. Kui elektri hinnatase pole välisinvestori jaoks atraktiivne, ei pruugi Eestisse ka eelnõu koostajate prognoositud mahus tarbimist lisanduda, mis tähendaks, et taastuvenergiatasu kujuneb tarbija jaoks oluliselt kõrgemaks.

Teiseks - Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna 26.04.2024 memos ja seaduseelnõu seletuskirjas toodud elektrihinna mudelites ei ole arvestatud meie naaberriikides olemasolevate ja hetkel ehitatavate tootmisvõimsuste lisandumisega. Lisaks Eestis olevatele tootmisvõimsustele mõjutavad meie elektri hinda ka läbi välisühenduste eksporditav või imporditav elektrienergia. Täna on Baltikumis ehituses ca 1000 MW tuuleparke, mis jõuavad turule 2025-2026 aastal. Leedu korraldab 2025 aastal CfD vähempakkumise 700 MW meretuulepargi rajamiseks 2030 aastaks. Tuuleenergiasse tehtud suuremahuliste investeeringute tulemuseks on elektrienergia ülepakkumine ja sellest tulenevad madalad hinnad tuulistel tundidel, mille tulemusena on tuuleparkide teenitav elektrihind tunduvalt alla aasta keskmist. Arvestades, et Eesti tiputarbimine on ca 1600 MW ja olemasolevate, ehitatavate ja käesoleva seaduseelnõuga kavandatavate tuuleparkide võimsus on üle 2500 MW, on selge, et suur osa toodetvast tuuleenergiast ei mahu Eesti turule. Hetkel memos toodud taastuvenergia tasu prognoos on madal, sest ei arvestata tuuleenergia ülepakkumisest tulenevat mõju tuuleparkide töö ajal kujunevale keskmisest madalamale elektri börsihinnale ja sellest tulenevale suuremale taastuvenergia toetuse vajadusele.

Kolmandaks - arvestades olemasolevate, tänaseks ehituses olevate ja toetusmeetmetega planeeritavatest tuuleparkidest tulenevat tuulise ilmaga elektrienergia tootmise ülepakkumist, tuleb taastuvenergia tasude prognoosimisel arvestada ka toetuse maksimaalse kasutamise vajadusega. Võttes maismaa tuuleparkide toodanguks 4 TWh/a ja maksimaalseks toetusmääraks 20 eur/MWh ning meretuuleparkidel toetatavaks toodanguks 2 TWh/a ja toetusmääraks 65 eur/MWh, saame lisaks juba olemasolevatele toetatavatele projektidele lisanduva toetuse maksimaalseks vajaduseks 210 mln eurot/a. Tänase Eesti sisemaise elektritarbimise püsimisel teeb see 25,6 €/MWh. Seletuskirjas toodud mõju analüüsis kasutatud stsenaarium RD ei vasta eelnõus planeeritavale maismaa ja meretuulepargi toodangu kogusele. Seletuskirja leheküljel 26 toodud elektrihinna graafikul ei ole ühtegi negatiivset elektri hinda, samas kui näiteks Soome hinnapiirkonnas oli 2023 aastal 467 negatiivse hinnaga tundi. Lk 27 toodud tabelis prognoositakse 2035 aastaks taastuvenergia tasusid kokku 200,6 mln eurot, mis tänase Eesti aastase 8,2 TWh/a tarbimismahu säilides teeb tarbija makstavaks taastuvenergia tasuks 24,5 eurot/MWh ehk 2,45 senti/kWh, mis on 2 korda kõrgem kui elektrihinna mõju analüüsis toodud järeldused. Kokkuvõtteks on lõpptarbija jaoks taastuvenergia tasu vähenemise lootus rajatud tarbimise hüppelise kasvu eeldusele. Eeldatakse tarbimise enam kui kahekordset kasvu 2035. aastaks, samas pole toodud niivõrd massiivse kasvu lootuse toetamiseks selgeid argumente. Lahtiseks jääb küsimus, et miks peaks energiamahukas tootmine tulema Eestisse, kus tuleb lisaks börsihinnale maksta taastuvenergia tasu, samas kui elektri börsihind Balti riikides on võrdne.

2) Teiseks on meretuuleparkide toetuste maksimaalne suurus, toetusperioodi kestus ja muud tingimused (nt piiraeg tootmise alustamiseks ja liitumiste finantseerimine) oluliselt heldemad maismaatuule ja teiste tootjatega võrreldes.

Tööandjad on seisukohal, et riigipoolne toetus taastuvelektri vähempakkumistele peab olema kaalutletud läbipaistvalt ning turuosalistele võrdseid võimalusi pakkuvalt. Eelnõu kohaselt tekitaks riik edaspidi meretuuleparkidele oluliselt soodsamad tingimused maismaatuule, päikese, tuuma- ja gaasijaamade jt tehnoloogiatega võrreldes. Seejuures ei toeta ka seletuskirjas lk 19 toodud vajalike investeeringute suuruse kahekordne erinevus maksimaalse toetusemäära kolmekordset erinevust.

Taastuvenergeetika toetusskeem, mis tooks just meretuuleparkide arendajatele oluliselt soodsamad tingimused, oleks vastuolus ENMAK eelnõus kirjeldatud Eesti energiapoliitika tehnoloogianeutraalse hankimise põhimõttega:
Energiasüsteemi arendamine peab lähtuma Eesti majanduse arengu vajadustest – taastuvenergia areneb turupõhiselt, vajadusel rakendatavate toetusmeetmete väljatöötamiseks kasutatakse tehnoloogianeutraalseid ja turupõhiseid (sh vähempakkumise) lahendusi toomaks Eestis turule aasta läbi tootvad võimekused, tarbijate kaasamine (päritolutunnistused). 
(ENMAK 2035 eelnõu, lk 15)

Oleme seisukohal, et taastuvenergeetika lahendused peavad olema loodud eelkõige tarbijale (sh energiaintensiivne tootmine) soodsatel tingimustel ning arendatud maksimaalses määras turupõhiselt. Vajaduspõhised toetusskeemid peavad olema loodud kõigile võrdsetel alustel ja tehnoloogianeutraalselt, seejuures tuleb esmalt kasutada ära tarbija ja maksumaksja jaoks majanduslikult kõige soodsamad lahendused. 

Kahtleme, kas kaalutud stsenaariumi ning toetusskeemi puhul on võetud arvesse tänaste turuosaliste juba tehtud pikaajalisi investeeringuid ning arvestatud juba kavandatud planeeringutega. Näeme, et  energiaturu mõjutamine eelisarendamisega vähendab pikemas plaanis kõigi turuosaliste investeerimiskindlust ja on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga. Me pole meretuuleparkide rajamise vastu, aga varustuskindluse ja turu arengu seisukohast pole hea lahendus, kui meretuuleparkidele loodud soodustingimused teised tootjad konkurentsist välja lükkaks või ebakindlusest investeeringuid katkestama paneks.

Lisaks ELTSi eelnõule ja taastuvenergia tootjate toetamisele on lähiajal elektrihinda kergitamas veel võrgu arendusvajadus.

1) Hajatootmise (sh tuulepargid) kiire areng kiirendab võrgu arenduskulude kasvu.
2) Mandri-Euroopa võrgusagedusega sünkroniseerimine tähendab, et tuleb ehitada võrku ja hoida sagedusvaru. Nt on sagedusreservi tasu lisamas Eesti tarbijatele ja tootjatele alates 02.2025 ligikaudses määras 5,31 eur/MWh+ käibemaks , mis on suurusjärgu kõrgem Soome samalaadsest tasust (1,2-1,6 eur/MWh). Lisaks pole see uus tasu veel seadusega reguleeritud, mille tõttu puudub õiguslik selgus uue tasu olulistes elementides, selle kohustuslastes, arvelduspõhimõtetes ja maksimaalses tasemes. Lisaks ei ole 2025. aastaks selge milline saab olema Baltikumi-ülene harmoniseeritud lahendus, mis ei halvendaks Eesti tootjate ja tarbijate konkurentsivõimet. Toonitame, et 2025. aastal Eesti tootjatelt ja tarbijalt sagedusreservi tasu kohaldamine ja sisse nõudmine oleks Eesti majandust kahjustava toimega.
3) Estlink 3 väljaehitamine annab perspektiivis küll parema varustuskindluse, kuid algselt suurendaks võrgu arenduskulusid ja võib vähendada ka kohalike investeeringute atraktiivsust.

Kokkuvõtvalt on tööandjate kui elektritarbijate suurim mure, kuidas säilitada kõigi elektri kulukomponentide hinnatõusu valguses konkurentsivõime. Energeetikas tuleb hoolikalt otsida õiget tasakaalu tootjatele investeerimiskindluse ja toe andmise ning tarbijate konkurentsivõime parandamise vahel, sest üks ei saa hakkama ilma teiseta. Leiame, et ELTSi eelnõu aluseks on võetud meile küsitavad eeldused (kõrge võrdlusbaas elektrihinnale ja liiga optimistlikud ootused tarbimise kasvule) ning seletuskirjas esitatud analüüs ei ole piisavalt veenev.

Sellest tulenevalt teeme järgmised ettepanekud:
1) Palume Keskliitu kaasates välja töötada elektri lõpphinna prognoosistsenaariumid, kus tootmise omahinnad, toetusvajadus, tarbimismahud, riiklikud maksud ja võrguteenuse hind oleks arvesse võetud ning võrreldud kõiki taastuvenergiale ülemineku stsenaariume, leidmaks sobivaim lahendus nii tarbijatele kui ka energiatootjatele. Erilist tähelepanu peab suunama lisaks Eesti tootmisvõimsustele ka meie elektrituru hinnapiirkonda tugevalt mõjutatavatele elektrienergia eksport- ja importturgudel lisanduvatele tootmisvõimsustele ja nende tootmisprofiilile. Kaasatud peaks olema nii erinevad tootjad kui suurimate tarbijate esindajad. Analüüsi eesmärk peaks olema konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergia pakkumine ja sihitud hinnatasemeks seejuures olema naaberriikide keskmisest madalam tase toomise/tarbimise perioodil.
Selgitame

Võttes arvesse tänaseid elektrienergia hindasid ning prognoose tulevaste energiahindade osas on koostatud elektrienergia lõpphinna komponentide prognoos, mille kohaselt elektrienergia hind väheneks tulenevalt taastuvelektri suuremast mahust ning tulemusena oleks võimalik ettevõtetel tarbida soodsamad elektrienergiat. Tulevase taskukohase elektrienergia kättesaadavus on Vabariigi Valitsuse tööprogrammi osa ning loomisel on instrument elektrienergia otseostu lepingute sõlmimise soodustamiseks suurtarbijate ja tootjate vahel.
Seejuures juhime tähelepanu, et taastuvenergiatasu kasvu on kavas piirata, et tasu maksmine ei muutuks lõpptarbijale liialt koormavaks. Sellest tulenevalt peab skeemi eelarve olema piiratud.
Et tagada skeemi kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, minimiseerida negatiivset mõju konkurentsile turul ja tagada, et skeemi oleks võimalik kohaldada TCTF-i all ning seega tagada taastuvenergia eesmärkide täitmine ning Eestile energiajulgeolek, on tarvis arvestada piirtoetusega 65 €/MWh kohta.
Seadusemuudatused peegeldavad Vabariigi Valitsuse 22.02.2024 otsust kasvatada Eesti taastuvelektri pakkumise mahtu ning valmistuda tööstuse, transpordi ja soojamajandusvaldkonnas hinnanguliseks tarbimise kasvuks.
2) Töötada koos samade sidusrühmadega välja konkurentsivõimelist stsenaariumit toetav energiapoliitika, mh:
a) Taastuvenergia toetusskeem, mis võimaldaks säilitada konkurentsivõimelist hinnataset tarbijale ega kasvataks teiste tootjate investeeringute riske, ning võrdsustada ka teised turul regulaatori poolt kehtestatud tingimused (liitumistasud jms).
b) Sagedusreservi hangete ja võrguarenduse rahastus.
c) Elektri tootmisvõimsuste ja salvestuse kombinatsiooni loomiseks vajalikud tegevused, mis päriselt kataks kriitilise nõudluse puhkudel, kui tuul ei puhu, päike ei paista ja võrguühendused Soomega ei tööta.
Teadmiseks võetud

Esitatud ettepanekud ei kuulu käesoleva seaduse muudatuse eelnõusse. Tegemist on eraldiseisva töövooga, millega tegeletakse eraldiseisvalt.
3) Seni kuni ei ole selge sagedusreservi tasu pikaajaline Baltikumi-ülene harmoniseeritud lahendus, mis ei kahjusta Eesti tarnijaid ja tootjaid, teeme ettepaneku vabastada sagedusreservi tasust Eesti tootjad ja tarbijad. Palume kaaluda selle kulu katmist 2025. aastal süsteemihalduri poolt Eesti tarbijatelt juba kogutud ülekoormustasust, võimaldades selliselt see raha kõige efektiivsemalt suunata tagasi tarbijatele ning seda Eesti tootjate konkurentsivõimet kahjustamata.
Teadmiseks võetud
Eesti Taastuvenergia Koda


Täname võimaluse eest anda tagasiside sellele olulisele muudatuseelnõule. Teeme eelnõusse järgmised ettepanekud.
Palume indekseerida meretuulepargi vähempakkumise pakkumuse hind (strike price) hinnavahelepingu kehtivusperioodi lõpuni euroala tarbijahinnaindeksiga. Indekseerimine on tavapärane nii Euroopa vähempakkumiste praktikas kui ka teiselt poolt meretuulepargi sisendkulude (opereerimine ja hooldus) puhul. Indekseerimine tagaks investeeringukindluse, projekti finantseeritavuse ja realiseeritavuse ning vähendaks kokkuvõttes ka meetme maksumust.
Teeme ettepaneku alustada meretuulepargi vähempakkumise aastase toetatava elektrienergia koguse arvestust 1. aprillist, kuna madalama meetme kulu huvides on, et toetatava elektrienergia tootmise periood kattuks võimalikult suures mahus kõige madalamate elektrienergia turuhindadega perioodiga.
Teeme ettepaneku korrigeerida regulatsiooni nii, et vähempakkumistel osalemisel ei tekiks arendajale lühikeses ajaaknas topeltkulu ja risk vähempakkumise tagatise ning fikseeritud liitumistasu näol. Võimaluseks on kas eemaldada eelnõust liitumislepingu sõlmimise kohustuslik tähtaeg, võimaldada fikseeritud liitumistasu osamaksetena tasumist või pikendada (vähemalt maismaatuulepargi puhul) liitumislepingu sõlmimise tähtaega 18 kuuni vähempakkumise tulemuste kinnitamisest arvates (praegu eelnõus 6 kuud).
Palume täpsustada eelnõud ja seletuskirja, et mitte välistada toetatava elektrienergia koguse alt otseliini kaudu tarnitavat ja/või elektriostulepingute (PPA)-de alusel müüdavat elektrienergia kogust, kuna riigiabireeglid ega ELTS-i loogika ei anna niisuguseks piiranguks ühtegi põhjust.
Palume lisada eelnõusse ja/või seletuskirja, et vähempakkumiste skeemi ja võimalike muude toetuste kumuleerumine on riigiabi reeglite piires lubatav. Muu hulgas peaks olema lubatav osaleda ka tootmisseadmega, mille projektile on saadud (näiteks Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist) (investeeringu)toetust ning vastavat toetust ei tuleks vähempakkumise toetuse määrast (proportsionaalselt) maha arvestada.
Arvestades (eriti meretuuleparkide) arendustsüklit, investeeringukulusid ning võimalikke esile tõusvaid riske ja takistusi (nii menetluste, finantseerimise, tarneahelate kui ehitamise osas), palume kriitilise pilguga üle vaadata rakenduvad tähtajad ja reeglid, mis võivad päädida tagatise (kuni 40 miljonit eurot) kaotamise, toetuse vähendamise või lausa äravõtmisega, ning võimaldada neis paindlikkust. Näiteks kui tootmisega vajalikus mahus alustamine on viibinud, peaks olema võimalus täiendava tähtaja andmiseks ilma lisatagajärgedeta. Nii vähendataks ka projektide riske ning johtuvalt ka strike price’i ja meetme kogukulu.
Teeme ettepaneku muuta eelnõud nii, et meretuulepargi vähempakkumisel esitatav tasakaalustamisteenuse kogus peab olema kuni 100 MWh (mitte 20 MW kauplemisperioodi kohta nagu eelnõus) ning ühtlasi täpsustada, et tasakaalustamisteenust võib pakkuda nii vähempakkumise pakkuja ise kui ka sõlmida mõne kolmanda isikuga vastava lepingu.
Ehkki eelnõu endaga meretuulepargi vähempakkumise mahtu õiguslikult ei fikseerita, teeme siiski ettepaneku mahtu tõsta 3 kuni 4 TWh-ni aastas. Arvestades elektritarbimise kasvu, ei ole põhjendatud eeldada, et pärast 2030. aastat piisab 100% taastuvelektri eesmärgi hoidmiseks vaid 2 TWh kogusest meretuuleenergiast, aga praegu tehtavat prognoosiviga ei oleks hiljem enam aega korrigeerida. Samas ei ole meie andmetel ka tõenäoline, et keegi 2 TWh vähempakkumise skeemi vastu 4 TWh toodanguga meretuulepargi rajab. Väiksem meretuulepark on aga kõrgema hinnaga, halvemini finantseeritav ja sellisel juhul on ka meetme kulu ühiku kohta kõrgem. Juhime tähelepanu ka sellele, et meretuuleenergia vähempakkumise kulu 65 miljonit eurot aastas 1 TWh kohta on meie hinnangul ülehinnatud. Niisugune kulu oleks teoreetiline maksumus pidevalt nullilähedaste elektrihindade korral, aga tegelik kulu on meie hinnangul oluliselt madalam ja seda näitavad ka teiste riikide arvutused.
Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on kaalutud ka indekseerimise kasutuselevõttu, kuid arvestades eelnõu kiireloomulisust ja eelnõu muudatusega seonduvat töömahtu ei osutunud võimalikuks indekseerimise põhimõtteid seadusesse kirjutada. Täitmishinna indekseerimine muudab vähempakkumise meetme kulu projekti eluajal raskesti prognoositavaks ning hangitava mahu suurendamine suurendaks meetme maksumust juhul kui muid meetme parameetreid ei kohandataks, näiteks toetuskoridori kitsendamise teel. Lisaks on leitud, et inflatsiooni vastu indekseerimine ei vähenda ettevõtjate inflatsiooniriski, kuna see on eeldatavalt ettevõtjate äriplaani juba sisse kirjutatud. Tagatiste korra muutmist eelnõu ette ei näe.

Meenutame, et meede on kavandatud sedasi, et toetust jätkub igaks kauplemisperioodi hetkeks aastas, kuid riigi jaoks on oluline projektide valmimine enne kalendriaasta lõppu ning intensiivse kütteperioodi algust.

Sedastame, et liitumislepingu õigeaegne sõlmimine annab kõigile osapooltele kindluse võrgu õigeaegsest valmimisest.

Märgime, et toetust arvestatakse uue taastuvelektri tootmisrajatise poolt Eesti võrku antava elektrienergia hulgale ilma seejuures välistamata elektrienergia edastamise otseostulepingute kaudu määratud tarnetena või ELTS paragrahvi 61 lõike 1 punktis 1 sätestatud otseliini.
et toetuse arvestamise alused peavad olema tõendatavad ega või suurendada olulisel määral sellega seotud halduskulusid. Hinnariskide maandamine elektrienergiat pakkumise kaudu otseliini või pikaajaliste elektriostulepingute („PPA“) abil ei ole võimalik kõikidel puhkudel tagada edastatud elektrienergia täpne arvestamine. Tarbijatelt kogutava toetuse abiga vähendatud elektri hind moonutab nii elektri kui selle tulemusel toodetud kaupade turgu.

Tõdeme, et kuna toetuste allikad on väga erinevad, siis ei näe me võimalust seletuskirjas kirjeldada kõiki neid toetuseid, mille puhul tootmisseadmetel on võimalik vähempakkumisel osaleda ja mille puhul mitte.

Kuivõrd erakorralise riigiabi raamistiku (Temporary Crisis and Transition Framework) raamistikuga raames esitatud Riigiabi loa eeltaotluses ei ole toodud ettepanekuid kajastatud, muudaks täiendavad muudatused taotluse tingimustes ette antud tähtaegades loataotlusega jätkamise kaheldavaks.
Eesti Elektritööstuse Liit

Loodav seadusandlus peab tagama, et toetust saaks ka vähempakkumise võitnud
tootmisseadmes toodetud elekter, mis edastati tarbijale otseliini kaudu (eelnõu tekitab
õigusliku vaakumi, sest eelnõuga ei muudeta kehtivat ELTS §58 (2), mis sätestab §594
alusel toetuse maksmise ka otseliiniga tarbitud elektri koguse ulatuses. Samuti puudub
seletuskirjas asjaolu, et eelnõu eesmärk oleks välistada otseliini kaudu tarbijale edastatud
elektri kogus toetust saava koguse arvestusest. Seetõttu on tegemist sõnastuse tehnilise
veaga, mis vajab parandamist);
Selgitame

Nii elektrienergia edastamine otseliini kaudu kui selle müümine elektrienergia elektriostulepingute („PPA“) kaudu maandab hinnariske. Sama eesmärki täidab riigi pakutav toetus tootmisrajatise opereerimise perioodil. Toetust arvestatakse uue taastuvelektri tootmisrajatise poolt Eesti võrku antava elektrienergia hulgale ilma seejuures välistamata elektrienergia edastamise otseostulepingute kaudu määratud tarnetena või ELTS paragrahvi 61 lõike 1 punktis 1 sätestatud otseliini.

Eelnõus ei ole sätestatud kahepoolse hinnavahelepingu korral tootja poolsete
tagasimaksete peatumise võimalust ka siis, kui toetuse maksed on peatatud (kuna
eelnõu ei sätesta võimalust peatada kahepoolse hinnavahelepingu mõlema poole kohustusi,
tekitab eelnõu tootjale, kelle kohustusi ei ole võimalik peatada 12 aastase perioodi jooksul,
äärmiselt suure lisariski. Eelnõu praegusest sõnastusest tuleneb justkui võtaks peamise riski
toetuse maksja, kelle riske tuleb piirata. Tegelikkuses võtab peamise riski meretuuleparki
investeeriv tootja, kelle riskid on eelnõuga jäetud proportsionaalselt kaitsmata);
Mittearvestatud

Maksete peatamine on seotud mh puudustega tootja tegevuses, st eelnõus kirjeldatud süsteem motiveerib tootjat puudusi kõrvaldama.
Kavandatud hinnavaheleping ei maanda majanduslikult põhjendatud suurusega
(mere)tuulepargi omaniku riske, vaid tekitab elektri tootjale riske juurde (Eelnõu
kohaselt käivitatakse kahepoolne hinnavaheleping ajal, kui turul tekivad tõenäoliselt
kõrged hinnad ning tootja peab valdavalt kõrgete hindade ajal toetuse maksjale
tagasimakseid tegema. Kui Eestisse ehitatakse umbes 1000 MW suurusjärgus meretuulepark, siis eelnõu seletuskirjas tõenäolisena esitatud 1 TWh mahus kahepoolse
hinnavahelepingu kahepoolsete maksete periood lõppeb juba enne kevadet. Kui kevadel
elektriturul hinnad langevad ning tootja vajaks kogu suveperioodi vältel hinnakaitset
kahepoolse hinnavahelepingu alusel, siis eelnõus ja seletuskirjas kirjeldatu toetus seda
majanduslikult põhjendatuid suurusega meretuulepargile ei võimalda);
Mittearvestatud

Meede on kavandatud sedasi, et toetust jätkub igaks kauplemisperioodi hetkeks aastas, kuid riigi jaoks on oluline projektide valmimine enne kalendriaasta lõppu ning intensiivse kütteperioodi algust.

Vähempakkumise määruse kavand näeb ette toetuse proportsionaalse jaotamise rajatise koguvõimsusest igaks kauplemisperioodiks aastas. Eelnõu § 5910 lg 11 teise lause alusel ei lähe toetatava elektrienergia koguse arvestusse elektrienergia, mis on antud võrku tundidel, mil tootja maksab vähempakkumise läbiviijale kõrgete turuhindade perioodil, või mil turuhind on 0 või negatiivne – seega jätkuvad toetuse maksed pikema ajavahemiku vältel, kuna toetatava elektrienergia koguse arvestusse kuulub üksnes see elektrienergia, mille ulatuses on vähempakkumise läbiviija maksnud toetust. Vastavalt määruse kavandi p-le 6 on pakkujal võimalik märkida pakkumuses osakaal võrku antavast kogusest, st osaleda %-ga toodangust ning selliselt jätkub toetusperiood vastavalt pikema ajavahemiku vältel, kuna ülejäänud osakaal toodangust ei lähe toetatava elektrienergia koguse arvestusse.
Eelnõus pakutav toetus ei ole „kahepoolne hinnavaheleping“, vaid „piiratud
toetusmäära ja piiramatu tagasimakse kohustusega kahepoolne hinnavaheleping“
(Eelnõu §1 punkt 25 on vastuolus kahepoolse CfD mõistega, paragrahvi 5910 lõige 6
sisustab kahepoolse hinnavahelepingu ebaproportsionaalsena, pannes elektri tootjale
kordades suurema riski kui toetuse maksjale. Kahepoolne hinnavaheleping on mõlemalt
poolt ühesuguste õiguste ja kohustustega, et ta ei tekitaks tootjale ebaproportsionaalset
mõju ning ei tekitaks lisariski. Seetõttu ei ole eelnõus sätestatud kahepoolne
hinnavaheleping tasakaalus ning sellise ebaproportsionaalsuse mõju ei ole seletuskirjas
hinnatud. Kui eelnõu eesmärk on teha kahepoolne hinnavaheleping piiratud
toetusmääraga, nagu on kirjutatud eelnõu seletuskirjas, siis tuleb ka tagasimakse suurus
piirata sama väärtusega nagu on toetuse suurus).
Mittearvestatud

Meie hinnangul ei mõjuta tagasimaksekohustusest tuleneva tulu maht projekti tulustsenaariumit piisavalt, et võimaldada pakkumise hinda või meetme kulu märkimisväärselt vähendada. Samuti on võimalik rajada tootmisvõimsuseid, mis ei osale riigi poolt pakutavas meetmes ning teenivad kogu turgudelt saadava tulu.
Seletuskirja täiendamise vajadused seoses konkurentsivõimega ja energiaintensiivsete
tarbijate vaatega.
Arusaamatuks jääb asjaolu, et miks on elektrihinna võrdlusbaasiks võetud kriisijärgse
mõjuga 2023. aasta, millal tööstuse konkurentsivõime (mh kõrgete/konkurentsivõimetute
energiahindade tõttu) oli languses ja elektri turuhind Soomes oli Eesti hinnast pea 40%
odavam?
Samuti tuleks üle vaadata vastuolud eelnõu seletuskirjas, mis tekitavad kahtluse
taustaarvutuste õigsusest ja eelnõu mõjust ühiskonnale. Seletuskirja lugedes jäid silma
matemaatiline viga 140 miljonit eurot meretuuleparkide MW põhiseid kapitalikulusid
koguinvesteeringuteks teisendamisel. Nimelt 100 MW korda 4 miljonit eurot peaks olema
400 miljonit eurot, mitte 540 miljonit eurot.



Eelnõu seletuskirjas eeldatakse kõige tõenäolisemaks olukorda, kus toetuste poolel
rakendub stsenaarim 4+2 (vt lk 27) ja mille lisakulu on 130 miljonit eurot ja mille täiendav
mõju tarbijatele Eleringi tarbimismahu stsenaariumi järgi on 7 EUR/MWh (1,1
EURs/kWh versus 1,9 EURs/kWh, vt lk 28). Samas tekstis viidatakse seletuskirja üleselt,
et mõju võib muutuda tarbijale soodsamaks, kuid võimalikku riski kulu suurenemiseks
ei arvestata. Kas tabelid on pigem vormitäiteks kui olukord peaks reaalselt halvenema?
Näiteks energiaintensiivsele tööstusele võibolla antud vahe aastas olla lisakuluna summas
1,5 miljonit eurot ehk eelnõu vajab kindlasti täiendavat mõjuanalüüsi täiendavate
kulude osas.

Selgitame

Maksumuste erinevus meretuuleparkide koguinvesteeringute esitamiseks tuleneb näitena esitatud 100 MW-lise meretuulepargi suurusest. Suuremate meretuuleparkide puhul rakenduv mastaabiefekt vähendab suuremate meretuuleparkide kapitaliinvesteeringu kulu.
Rahandusministeerium

1. Eelnõus ja seletuskirjas tundub olevat samatähenduslikult läbisegi kasutatud termineid „vähempakkumise läbiviija“, „riik“, „põhivõrguettevõtja“, „võrguettevõtja“. Seletuskirjas on nimetatud põhivõrguettevõtjana ka Elering AS-i. Samuti on läbisegi kasutusel terminid „tootja“, „abisaaja“, „toetuse saaja“, „pakkuja“, „pakkumises esitatud hind“, „täitmishind“ ja „pakkumise hind (strike price)“ ja samuti läbisegi kasutuses „turuhind“, „võrdlushind“ ja „toodanguühiku turuhind“. Eelnevalt nimetatud terminite näol on tegemist eelnõu kesksete mõistetega, millel on õigusselguse tagamisel määrav roll, mistõttu palume tervikuna eelnõus ja seletuskirjas mõistete kasutus üle vaadata ja korrastada.
Osaliselt arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja täpsustatud
2. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seaduse § 59(2) lõikega 2(1) , mille kohaselt võib riik vajadusel toetuse rahastamisest tekkinud kulud vajalikus mahus hüvitada Vabariigi Valitsuse reservist eraldatavatest riigieelarve vahenditest. Vabariigi Valitsuse reservist eraldatakse vahendeid üksnes lähtuvalt riigieelarve seaduse §-st 58 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2024. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Palume eelnõust viide Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise kohta välja jätta.
Arvestatud

3. Palume täiendada eelnõu § 1 punktiga 16 tehtavat muudatust, lisades enne sõna „riigiabi“ sõnad „Euroopa Komisjoni“.
Arvestatud
4. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktiga 25 lisatavad § 59(9) lõige 2 ja § 59(10) lõige 2 eelnõust välja, sätestades sama Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 §-s 3.
Arvestatud
Määruse muudatuse eelnõu on väljatöötamisel.
5. Eelnõu § 1 punktis 25 (§ 59(10) lõige 18) sätestatakse, et toetuse maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest. Pole selge, kas mõeldud on eraldiseisvat korda võrreldes Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määrusega nr 86 (seletuskirjas pole seda selgitatud). Selgusetuks jääb ka see, kas säte on mõeldud volitusnormina või pädevusnormina.
Arvestatud
Seletuskiri täpsustatud.
6. Eelnõu § 1 punkti 4 kohta seletuskirjas toodud selgituses on viidatud Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) punktile 526, aga ilmselt on mõeldud punkti 52.
Arvestatud
Seletuskirjas parandus sisse viidud. Tegemist on viitenumbriga 6 (joonealune viide).
7. Eelnõu § 1 punkt 21 (§ 59(7) täiendamine lõigetega 3(1) ja 3(2) ) sätestab, et vähempakkumisel osalejal peab tagatisena garantii kasutamisel olema krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Investeerimisjärgu krediidireitingu nõude korral kitsendatakse garantiid pakkuda saavate ettevõtete ringi ja sellise nõude kehtestamine peaks olema põhjendatud. Palume uuesti kaaluda nõude kehtestamise vajadust või alternatiivselt põhjendada seletuskirjas investeerimisjärgu krediidireitingu nõude sätestamist. Ühtlasi palume muuta lõike 3(2) sõnastus, mille kohaselt tagastatud tagatisraha läheb riigi omandisse. Tegemist ei ole korrektse väljendiga, mistõttu palume see asendada sõnastusega „laekub riigieelarvesse“.
Arvestatud osaliselt
Selgitame, et riikliku eesmärgi saavutamine on sedavõrd olulise tähtsusega küsimus, et on vajalik veenduda piisavate vahendite olemasolus vähempakkumises osalejatel
Tagastatud tagatisraha ei lähe riigieelarvesse, vaid vähempakkumise läbiviija arvele. Täpsustame seletuskirja.

8. Eelnõu § 1 punkti 2 kohase seaduse § 58(4) lõike 1 punkti 2 muudatuse kohaselt jääb eelnõusse säte, millega seatakse kohustus tagada, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele. Seletuskiri selgitab vaid sättest eelnõuga välja jäetavat osa, kuid puudub selgitus alles jääva sätte vajalikkuse kohta. Palume seletuskirjas selgitada, mida turu hinnasignaalidele reageerimise all on silmas peetud, arvestades äriühingute otsustusõigust kehtiva õigusruumi piires oma äriplaani ellu viia ning millise õigusliku mehhanismiga on kavandatud ettevõtjate turu hinnasignaalidele reageerimist jõustada.
Selgitame
ELTS § 584 lõike 1 punkt 2 puhul on tegemist EL direktiivi 2018/2001 (edaspidi direktiiv) ülevõtmisega ja § 58(4) lõike sisustamine tugineb artiklite 4 (punkti 2 ja 3) ning 22 (punkt 7) ülevõtmisega. Muudatus on eelnõust välja jäetud, sest vastasel juhul oleks tekkinud vastuolu direktiivi ülevõtmisega.
Riigiabi reeglitest tulenevalt antud muudatus ebavajalik, sest riigiabi luba (ja vähempakkumine) paneb spetsiifiliselt paika, kui palju tootja teenida saab.
9. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ELTS § 59(2) lõike 1 sõnastust, mille kohaselt jääb kehtima põhimõte, et tarbija finantseerib toetuseid ning lisatakse juurde lause, et tootja tehtavad rahalised maksed finantseerivad samuti toetuse maksmist (st, et selles ulatuses, mis tootjad maksavad Eleringile raha tagasi, küsitakse tarbijatelt vähem taastuvenergiatasu). Seletuskirjas on kasutatud ebaõnnestunud sõnastust, kui on öeldud, et toetusskeemi rakendamine võib tuua riigile teatud hetkedel ka otsest rahalist tulu. Riik skeemist tulu ei saa, laekuvast rahast finantseeritakse toetuste maksmist ja selle võrra maksavad tarbijad vähem taastuvenergia tasu. Ühtlasi viitame, et kui toetus kaetakse tarbijate poolt, siis ei maksa toetust riik. Palume seletuskirja läbivalt parandada.
Arvestatud osaliselt
Läbivalt on tekstid läbi vaadatud ja vajadusel parandused sisse viidud.

10. Eelnõu § 1 punktiga 7 (seaduse täiendamine § 59(2) lõikega 2(1)) sätestatakse, et toetuse väljamaksed kaetakse taastuvenergia tasust, mille suuruse arvutab põhivõrguettevõtja ja kogub tarbijatelt. Seletuskiri toob välja, et meretuuleparkide arendamine on seotud suuremate riskide ja ebakindlusega, mille tõttu on meretuuleparkide toetamise hind kõrgem (65 eurot megavatt-tunni eest) võrreldes maismaatuuleparkidega (20 eurot megavatt-tunni eest). Samas ei ole märgitud, millised need on võrreldes maismaatuuleparkidega. Palume seletuskirja täiendada, esitades põhjendused, millega tarbijale kallima meretuulepargi rajamine on põhjendatud, eriti arvestades seletuskirjas toodut, et sellega kaasnevad lisaks suuremad riskid ja ebakindlus. Ka puudub selgitus, millel põhineb maismaa- ja meretuuleparkide toetuse maksimaalsete summade arvutus (maismaatuuleparkidel kuni 20 eurot 12 aastat ja meretuuleparkidel kuni 65 eurot megavatt-tunni eest 20 aastat). Kuna tuuleparkide toetus on osa tarbija poolt elektri eest tasutavast maksumusest, peavad toetuste piirmäärad olema selgelt põhjendatud.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.


11. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 59(4) lõikes 5 seni kehtinud põhimõtet, et vähempakkumise võitja valiku aluseks on üksnes pakutav hind/küsitav toetuse suurus (mõeldud ilmselt täitmishinda (strike price)) ja sätestatakse, et vähempakkumistel võib arvesse võtta ka mitterahalisi kriteeriume, kuid lisamata on jäänud selgitus ja näited, milliseid kriteeriume täiendavalt arvesse võetakse ja millisel eesmärgil. Mitterahaliste kriteeriumide arvestamise tagajärjel võib võitjaks osutuda kõrgemat täitmishinda pakkuv ettevõtja, mille tulemusena võib tõusta tarbija jaoks pakutava elektri omahind ja selle tagajärjel ka turuhind. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, milliseid mitterahalisi kriteeriumeid võib võitja valikul arvesse võtta ja millisel eesmärgil.
Arvestame
Seletuskirja täpsustatud selliselt, et oleks aru saada, et mittehinnalised kriteeriumid kehtivad vaid meretuuleparkidele ja lisame ka viite ELTS muudetud eelnõu §-le 59(11) lg 2.
12. Eelnõu § 1 punktis 12 (§ 59(4) lõike 5(1) täiendamine, millega viidatakse lõike 5(2) punktile 5) sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse korraldusega määratakse meretuulepargi vähempakkumise korral tasakaalustamisteenuse hankimine. Puudub selgitus ja põhjendus, miks on tasakaalustamisteenuse hankimine lisatud üksnes meretuulepargi vähempakkumise korral ja mitte maismaatuulepargi vähempakkumise korral. Palume seletuskirja täiendada.
Selgitame
Maismaa toetusskeemi riigiabi luba on varasemast ajast ja selle muutmine tähendaks uue riigiabi taotluse esitamist, mida käesolevas muudatuste paketis pole kavandatud.
13. Eelnõu § 1 punktiga 14 (§ 59(4) lõiget 5(2) ) sätestatakse muudatus, mille kohaselt on võimalik korraldada eraldi vähempakkumine, mis on suunatud kas üksnes uutele maismaatuuleparkidele või üksnes uutele meretuuleparkidele. Seletuskirjas ei ole selgitatud ühe või teise tootmisseadme tüübi eelistamist eraldi vähempakkumistel. Meretuuleparkide ehitamine ja hooldamine on kallim ja suurendab riske, ühtlasi vajab suuremat toetust, mis omakorda suurendab tarbija makstavat elektri hinda ning suurendab elektri kui majandustegevuse sisendi hinda. Seega peame vajalikuks sellise valiku selgitamist ja ratsionaalset argumenteerimist. Arvestades meretuuleparkide rajamise suhtelist kallidust tuleks eriti eraldi vähempakkumiste korral kasutada pakkumises esitatud täitmishinnale lae kehtestamist, et vältida ohtu liiga kõrge omahinnaga elektri võrku toomist. Lisaks palun selgitada, kuidas toimub vähempakkumine ja võitja(te) väljaselgitamine, kui vähempakkumine toimub konkreetse tehnoloogia eelistust sätestamata (st võivad korraga pakkuda nii mere- kui ka maismaatuulepargid).
Selgitame
Vähempakkumised viiakse läbi maismaa- ja meretuuleparkidele eraldi ja seega toimub ka võitjate väljaselgitamine maismaa- ja meretuuleparkidele eraldi.

14. Eelnõu § 1 punktiga 17 (§ 59(4) lõige 1(1)) sätestatakse, et meretuuleparkidele makstava toetuse kestus on maismaatuuleparkide 12 aasta kõrval 20 aastat ning seletuskirjas esitatakse põhjendused, miks on mõistlik pikemat toetusperioodi meretuuleparkidele ette näha. Samas ei selgu seletuskirjast, miks on kallimat ja riske suurendavat meretuuleparkide ehitust põhjendatud edendada. Palume seletuskirja täiendada.
Arvestatud
Seletuskiri täiendatud
Viimane taastuvelektri vähempakkumine oli korraldatud sarnastel tingimustel nagu eelnõus sätestatud tingimused tulevastele maismaatuulele vähempakkumistele, sealjuures toetuse maksimaalne määr 20 €/MWh kohta ning 12-aastane toetuse periood. Vähempakkumisel vastavaks ja valituks osutunud pakkumistest oli soodsaim alla 22 €/MWh. Kavas on jätkata sarnaste meetme tingimustega ka edaspidi.

Meretuuleparkide toetuste maksimaalsete summade ja toetuse kestuse määramisel on lähtutud rahvusvahelisest praktikast, mille järgi 20 aastat on levinuim meretuuleparkide toetuse meetme kestvuse periood ning riigiabi loa taotluse raames koostatud rahastamisvajaku analüüsist.
15. Eelnõu § 1 punkti 25 (§ 59(9) lõige 3) kohta seletuskirjas toodud selgituses viidatakse vajadusele, et riigiabil oleks ergutav mõju (komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 6 lõige 2). Juhime tähelepanu, et eelnimetatud komisjoni määruse artikkel 6 lõike 5 punkti o kohaselt ei nõuta ergutava mõju olemasolu või loetakse, et see on olemas mh sama määruse art 42 puhul, s.o juhul, kui abi antakse automaatselt vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ja ilma liikmesriigi edasise kaalutlusõiguseta ning meede on vastu võetud ja jõustatud enne töö alustamist toetatava projekti või tegevusega. Samas võib liikmesriik anda abi ka karmimatel tingimustel ehk et me ei vaidlusta eelnõu punkti 25 (§ 59(9) lõige 3) tingimust, vaid lihtsalt juhime tähelepanu võimalikule erandile riigiabi ergutavast mõjust.
Võtame teadmiseks
16. Eelnõu § 1 punkti 25 selgituses (lõike 4 lisamine ELTS § 59(9) ) tuuakse välja, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada pakkumise reastamisel viimaseks jäänud pakkumus. Selline reegel vajab täiendavat selgitamist. Pakkumuste arv võib varieeruda alates kahest pakkujast ülespoole – tekib küsimus, kuidas taastub tõhus konkurents, kui näiteks kahe pakkuja korral kõrvaldatakse teiseks jäänud pakkuja või rohkema arvu pakkujate korral ainult viimane. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, kuidas viimase pakkuja kõrvaldamine taastab tõhusa konkurentsi. Sama punktiga lisatavas ELTS § 59(10) lõikes 4 sätestatakse, et toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel ning seletuskirjas täpsustatakse, et riigi ja toetuse saaja vahel ei sõlmita eraldi lepingut, vaid toetuse andmine ja rahaliste maksete tegemine toimub seaduse ja Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Samas on seletuskirja punktides 5, 18 ja 20 viidatud hinnavahelepingule kui eraldi sõlmitavale lepingule konkreetsete tingimustega. Palume täpsustada seletuskirja ja kõrvaldada ebaselgus, kas hinnavaheleping sõlmitakse eraldi lepinguna või lähtutakse sellistest põhimõtetest seaduse ja Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Kui kasutusel on mõlemad lähenemised, palun need selgelt eristada ning erinev lähenemine põhjendada. Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud selgituses on kirjas, mis on kahepoolne hinnavaheleping, viitega mh riigiabi ajutise raamistiku punktile 78e ja sellega seotud allmärkusele 117. Viidatud allmärkuses 117 on kirjas, et tegemist on lepinguga („Kahesuunaline hinnavaheleping tähendab elektrienergia tootmise seadme käitaja ja vastaspoole – harilikult avaliku sektori asutuse – sõlmitud lepingut, mis ühelt poolt garanteerib miinimumtasu ja teisalt seab piirid ületasustamisele. Leping on koostatud eesmärgiga säilitada elektrienergia tootja stiimulid tegutsemiseks ja tõhusaks energiaturul osalemiseks.“). Kuna riigiabi luba meretuuleparkide toetamiseks taotletakse riigiabi ajutise raamistiku alusel, on vaja ka seletuskirjas selgitada, kas see aspekt, et lepingut ei sõlmita, on Euroopa Komisjoniga läbi arutatud. Ühtlasi toome välja, et eelistatud on termini „kahesuunaline hinnavaheleping“ või alternatiivselt „kahe lävendiga hinnavaheleping“ läbiv kasutus. ELTS täiendamisel § 59(10) lõikega 13 märgitakse, et tasakaalustamisteenuse pakkumine ei ole kohustuslik. Samas sõnastus, mis lisatakse ELTS § 59(4) lõike 5(1) punkt 7 viitab pigem, et tasakaalustamisteenuse pakkumine ei ole pakkujale vabatahtlik, vaid tuleneb Vabariigi Valitsuse korraldusest. Seega ei ole selle lisatud sättega kooskõlas seletuskirjas märgitu, et tasakaalustamisteenuse pakkumine ei ole kohustuslik.
Selgitame
Selgitame, et viimase pakkuja kõrvaldamine tagab, et kui pakkujaid on vähe, siis kõik vähempakkumisel osalejad ei saa automaatselt toetust ning selliselt peaks see soodustama konkurentsi toetuse saamisel ja ühtlasi avaldama positiivset mõju pakkumuste hinnale. See on TCTF-ist tulenev põhimõte, mille liikmesriik võtab, kui teeb abiskeemi TCTF-i alusel. Lisaks, Komisjon ei anna luba abiskeemile, millel on eos ex ante probleem tõhusa konkurentsi toimimisega. Seega on tõhus konkurents ex ante tagatud juba siis, kui Komisjon on andnud riigiabi loa ja seal hinnanud meetme proportsionaalsust. KliM hinnangul saabub plaanitavale vähempakkumisele piisavalt pakkumisi, et tagada tõhus konkurents. Nimetatud norm tagab ex post korrigeerimismehhanismi, mille realiseerumine on vähetõenäoline.
ELTS-is sätestatakse, et toetust makstakse „kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel“ (praegune sõnastus). Tegemist on sisu kirjeldava nimetusega, mitte lepinguga, kuna siduvad tahteavaldused tehakse vähempakkumisele esitatava pakkumuse ja VV korralduse alusel ELTS-is toodud tingimustel. Euroopa Komisjoni jaoks on oluline, et kehtiksid riigiabi andmise otsuses kirjeldatud hinnavahedel toimivad toetuse maksmise tingimused, mis ELTS-is on kavas reguleerida toetuse arvestamise sätetes. Komisjoni jaoks ei ole määrav, kas siseriiklikult tulenevad vastavad tingimused lepingust või õigusaktidest.


















17. Eelnõu § 1 punkti 29 selgituses (§ 109(4) ) on öeldud, et vajadus Vabariigi Valitsuse korralduse andmise lõpptähtajaks tuleneb riigiabi ajutisest raamistikust ja meretuuleparkide puhul on lõpptähtaeg (31.12.2025) ka õige. Maismaatuuleparkide vähempakkumiste alusel antakse aga toetust komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel. Selle määruse kehtivus lõpeb 31.12.2026, kuid üleminekuperiood kehtib veel 6 kuud. Seetõttu ei ole toodud Vabariigi Valitsuse korralduse tähtaeg (17.07.27) maismaatuuleparkide kohta sobiv.
Selgitame
Euroopa Liidu elektrituru määruse (Regulation - EU - 2024/1747 - EN - EUR-Lex (europa.eu)) artikkel 19d lõike 1 teise lõigu kohaselt kehtivad maismaatuuleparkidele uued nõuded alates 17.07.2027: “...selliste lepingute suhtes, mis on sõlmitud uude tootmisse tehtavate investeeringute soodustamiseks mõeldud otseste hinnatoetuskavade alusel 17. juulil 2027 või hiljem...”.
18. Seletuskirja „Seaduse mõjud“ peatükis vajab täpsustamist tabel 1, mis on esitatud kujul raskesti mõistetav. Meie hinnangul oleks otstarbekas viia tabeli 1 loogika vastavusse turuhinna ja toetuse vahelise kujunemise loogika selgitustega seletuskirja leheküljel 14, st täpsustada veergudes esitatud numbrite kujunemine ning sisuline erinevus seletuskirja selgitustest leheküljel 14.
Selgitame

Aluseks on võetud hinnakõver, mitte konstantne hind. Lk 14 seletuskirjas on näide toodud ühe kauplemisperioodi, milleks näides on 1 tund, kohta, aga tabelis nr 1, millele on kommentaaris viidatud, võtab kogu kauplemisperioodi aasta jooksul kokku. Sellest tulenevalt on ka leheküljel 14 ja tabelis 1 esitatud andmed erinevad. Tabel 1 on koostatud, et oleks aru saada, kui palju ja kuidas liiguvad vahendid aasta jooksul ja milline erinevus on erinevatel pakkumushindadel. Näide lk 14 on koostatud, et piltlikustada disaini.
19. Peatüki „Seaduse mõjud“ alapeatükis „Majanduslikud mõjud“ on välja toodud, et kapitalikulutused ühe megavati kohta on kuni 4 miljonit eurot meretuuleparkidel ja kuni 1,8 miljonit eurot maismaatuuleparkide kohta. Samas on 100 MW meretuulepargi koguinvesteeringuna välja toodud 540 miljonit eurot. Palume kontrollida esitatud informatsiooni korrektsust, sest ühe megavati põhise arvestusega oleks kapitalikulutused meretuuleparkidel 2 korda suuremad kui maismaatuuleparkidel, kuid toetus sama ühiku kohta oleks 3 korda kõrgem. Lisaks sellele on meretuuleparkidele ette nähtud ka kaheksa aasta võrra pikem toetusperiood võrreldes maismaatuuleparkidega. Palume lisada seletuskirja põhjendused vastavate piirmäärade kujunemise ja meretuuleparkidesse investeeritava kapitalimahu proportsionaalselt märkimisväärselt suurema toetamise määra ja aja kohta.
Arvestatud
Seletuskiri täiendatud
20. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et oluline on arvestada halduskulude suurenemisega, mis kaasneb vähempakkumiste ja toetuste haldamisega, ning lisaraha ja -tööjõu vajadusega. Samas on välja toomata, mis mahus ja kellel halduskulud suurenevad ning kuidas on planeeritud neid kulusid katta. Palume seletuskirja täiendada. Ühtlasi palume eemaldada seletuskirja 7. osas punkti 1 all olev osa, mis on eelnõu sisu arvestades arusaamatu. Ei ole mõeldav, et meretuuleparkide toetusskeem puudutaks kolme ministeeriumi 500–1000 töötajat ja muu avaliku sektori ja valitsusasutuste 5000–10000 töötajat.
Arvestatud
Seletuskiri täiendatud
Justiitsministeerium

1) Eelnõu kohase elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lg 12 sätestab alused, mille korral on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada vähempakkumise võitjat määratlev korraldus kehtetuks. Viidatud lõike p 5 kohaselt saab korraldust kehtetuks tunnistada muu hulgas määruses sätestatud muu kehtetuks tunnistamise aluse esinemise korral. Märgime, et PS § 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab kõik põhiõiguste piiramise seisukohalt olulised tingimused kehtestama seadusandja. Seetõttu kerkib küsimus, kas toetuse andmise korralduse kehtetuks tunnistamise aluse sätestamine määrusega on põhiseaduspärane. Palume analüüsida ELTS § 59(4) lg 10 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 § 28 lg 2 kooskõla PS § 3 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. Palume hinnata, kas määruses sätestatud korralduse kehtetuks tunnistamise alus tuleks esitada seaduse tasandil, ning eelnõu vastavate muudatustega täiendada.
Arvestatud
Oleme analüüsinud VV 07.11.2019 määruse nr 86 § 28 lg 2 kooskõla PS § 3 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. Tuginedes Justiitsministeeriumi arvamusele ja suulisele analüüsile KliM, JUM ja Eleringi vahel, leiame, et määruse § 28 lõige 2 tuleb tunnistada kehtetuks ja lähtuda ELTS §-des 59(4) ja 59(8) sätestatust. VV määruse nr 86 muudatuse eelnõu on väljatöötamisel, kavand lisatud eelnõu kooskõlastamise dokumentidesse

2) 23) Elektrienergia kogus, mille eest makstakse §-s 594 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja tootmisseadme kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang.“;
Mille poolest erineb säte kehtiva ELTS § 58 lg-2 esimesest lausest?
See sätestab: Elektrienergia kogus […], mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus.
SK ei anna selgitust. Praegusel kujul ei ole sätte lisamine arusaadav, kui kehtiv õigus juba katab eelnõu kohases lg-s 2­-3 sätestatud määratlust.

Selgitame
Eelnõu p-ga 1 lisatav ELTS § 58 lg 23 erineb kehtiva ELTS § 58 lg-st 2 selle poolest, et lg 23 alusel makstakse toetust üksnes võrku antud toodangu eest, ilma seejuures välistamata elektrienergia edastamise otseostulepingute kaudu määratud tarnetena või ELTS paragrahvi 61 lõike 1 punktis 1 sätestatud otseliini. Ka seletuskirjas on mh selgitus, et eesmärk on tagada toetuse maksmine üksnes otse turule müüdud ehk tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud elektrienergia pealt ning abisaajad peaksid olema avatud hinnakõikumistele ja tururiskidele, seega on eelduseks toodetud elektri turul müümise nõue.
Täiendame eelnõud rakendussättega, et oleks tagatud õigusselgus selles osas, et see muudatus eelnõus kehtib ainult uutele vähempakkumistele.
3) paragrahvi 597 lõikes 5 asendatakse sõnad „viie tööpäeva“ sõnadega „kolmekümne kalendripäeva“ ja täiendatakse pärast sõna „mahus“ tekstiosaga „ja teavitab aastase mahu täitumisest vähempakkumise läbiviijat“;
Sõnastus jätab ebaselgeks, kas tagatisraha tagastamise tähtaeg hakkab kulgema aastase mahu täitumisest või vastava teate esitamisest. Palume see läbi mõelda ja sõnastust vastavalt täpsustada.
Selgitame
Tagatisraha tagastamise tähtaeg hakkab kulgema aastase mahu täitumisest ja vastava teate esitamisest. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud.
Märkused eelnõu tekstis
Arvestatud osaliselt
Selgitused Justiitsministeeriumi märkustele, mille osas ei ole tehtud eelnõus muudatusi (tabelis märkused 2 ja 3).
Märkused seletuskirjas
Arvestatud

Lisa 1
KAVAND

Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja
tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise
tingimused ja kord“ muutmine


Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruses nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 10, § 595 lõike 4, § 596 lõike 5 ja 5910 lõike 18 alusel.“;

2) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) garanteeritud müügitulu määr – pakkumises esitatud, riigi poolt elektrituruseaduse §-des 594–596 nimetatud toetusele kvalifitseeruva elektrienergia garanteeritud müügitulu, mis koosneb Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia tunni börsihinna ja elektrituruseaduse § 594 lõike 54 punktis 1 või punktis 3 nimetatud toetuse summast, elektrituruseaduse § 594 lõike 54 punktis 2 nimetatud toetuse määr, elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktide 4 või 5 alusel korraldatud vähempakkumisel pakkumises esitatud kauplemisperioodi hind ja elektrituruseaduse § 596 lõikes 7 nimetatud toetuse määr või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määr eurodes megavatt-tunni kohta;“;

3) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust“ sõnadega „asjakohaseid riigiabi õigusakte“;

4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
“(4) Elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis 5 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmisele suunatud vähempakkumise võitjale makstav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmine eeldab Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise loa saamist. Riigiabi ei ole lubatud anda enne, kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse, et ta on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt 42-päevane ajavahemik, kui vähempakkumine on suunatud elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmisele.
(5) Vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt 90-päevane ajavahemik, kui vähempakkumine on suunatud elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis 5 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmisele.“;

6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis 5 nimetatud tootmisseadme korral peab pakkuja elektrienergia tootmise alustamise ajal olema kehtiva hoonestusloa omaja või ehitusseadustiku § 1131 lõikes 12 sätestatud meretuulepargi hoonestusloa omaja.“;

7) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) pakkuja pakutav tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antav toodetava energia kogus ühe aasta kohta, osakaal võrku antavast kogusest ja märge selle kohta, millise minimaalse toodangu aastase kogusega on pakkuja nõus osalema vähempakkumise tulemuste väljaselgitamises pakutud hinnaga, kui toetust ei ole võimalik maksta pakkumises pakutud kogu koguse eest;“;
8) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktidega 14 - 16 järgmises sõnastuses:
„14) pakkuja valitseva mõju struktuur ja isikud, kellega pakkujal on ühisettevõtte leping;
15) pakkuja kinnitus, et ta kohustub elektrituruseaduse § 5910 alusel pakkumise võitjaks tunnistamise korral tagama vähempakkumise teates märgitud ajavahemiku jooksul ja pakkumuses märgitud mahus tasakaalustamisteenust;
16) Kaitseministeeriumi tingimuslik või positiivne eelhinnang, kui tootmisseadme ehitamiseks on edaspidi nende kooskõlastus nõutav “
9) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Elektrituruseaduse § 594 lg 52 punkti 5 alusel korraldatava vähempakkumise korral peab pakutav aastane elektrienergia kogus olema vähemalt 100 gigavatt-tundi või selle täiskordne.“;

10) paragrahvi 12 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „aadressi“ sõnadega „või asukoha“;

11) paragrahvi 19 lõike 4 juhtlauses asendatakse sõnad „võetakse arvesse ka kõige esimene“ sõnadega „võib võtta arvesse ka kõige esimese“;
12) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatud vähempakkumisega pakutud taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmise kogust on lubatud ületada elektrituruseaduse § 594 lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud mahus.“;
13) määrust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:
㤠191. Meretuulepargi pakkumiste reastamine
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korral.

(2) Vähempakkumise läbiviija reastab esmase kontrolli läbinud pakkumised, lähtudes tootja poolt pakkumises esitatud hinnast alates väikseimast garanteeritud müügitulu määrast ja elektrituruseaduse § 5910 lõikes 13 sätestatud tasakaalustamisteenuste kogusest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud tasakaalustamisteenuse kogus annab hindamisel punkte järgmiselt:
1) vähem kui 20 MW – 0 punkti;
2) 20 MW kuni 100 MW – 1 kuni 5 punkti vastavalt valemile:
Punktisumma = tasakaalustamisteenuse kogus / 20;
3) rohkem kui 100 MW – 5 punkti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud garanteeritud müügitulu määr annab hindamisel 0–100 punktiskaalal 95 punkti. Madalaim garanteeritud müügitulu määraga pakkumine saab hindamisel 95 punkti ja kõrgeim garanteeritud müügitulu määraga pakkumine saab hindamisel 0 punkti. Ülejäänud pakkumised saavad punktid proportsionaalselt madalaimale ja kõrgeimale pakkumisele vastavalt valemile:
Punktisumma = 95 – ((pakutud garanteeritud müügitulu määr – madalaim pakutud garanteeritud müügitulu määr) X 95 / (kõrgeim pakutud garanteeritud müügitulu määr - madalaim pakutud garanteeritud müügitulu määr))
(5) Käesolevas paragrahvis ettenähtud meretuulepargi pakkumiste reastamisele kohaldatakse käesoleva määruse §-s 19 kehtestatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

14) paragrahvi 20 lõigetes 2 ja 3 asendatakse tekstiosa „ei vasta §-des 10 ja 11“ tekstiosaga „ei vasta käesoleva määruse §-des 10-12 või elektrituruseaduses“;

15) paragrahvi 23 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
“2) tootmisseadme asukoht ja võimsus ning selle olemasolul tootmisseadme EIC kood;”

16) paragrahvi 23 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähepakkumise korral energia kogus ja tasakaalustamisteenuse maht, mida tootja on kohustatud jooksval aastal tootma ning mille eest toetust makstakse või maksab tootja vastavalt elektrituruseaduse § 5910 lõikele 6.“;

17) paragrahvi 23 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) elektrienergia tootmise ja toetuse maksmise ajavahemik.“;

18) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja võib taotleda vähempakkumise läbiviijalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asukoha osas Vabariigi Valitsuse korralduse muutmist 18 kuu jooksul pärast korralduse vastuvõtmist, kui pakkumises esitatud asukohas ei ole võimalik tootmist alustada tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist.

(5) Vähempakkumise läbiviija esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse koos põhjendatud ettepanekuga vähempakkumise korraldajale, kes esitab selle Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.“;


19) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) vähempakkumisele esitatakse ainult üks pakkumine;
5) põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.“.

20) paragrahvi 28 lg 2 tunnistatakse kehtetuks.

Kristen Michal
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/24-0874 - Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 24.11.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11793b37-1949-4b5a-8381-1d6f32fa27c6 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11793b37-1949-4b5a-8381-1d6f32fa27c6?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main