Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
08.11.2024

Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 234–236 järgmises sõnastuses:
„234) tasakaalustamisenergia – energia, mida põhivõrguettevõtja kasutab tasakaalustamiseks;
235) tasakaalustamisteenuse osutaja – turuosaline, kes pakub põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisenergiat, tasakaalustamisvõimsust või mõlemat;
236) tasakaalustamisvõimsus – võimsuse maht, mida tasakaalustamisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja mille kohta tasakaalustamisteenuse pakkuja on nõustunud tegema põhivõrguettevõtjale pakkumisi vastavas koguses tasakaalustamisenergia mahu ulatuses lepingu kestuse jooksul;“;

2) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:
„(22) Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt õigusaktide nõuete kohaste lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poolele, et tagada elektrienergia päritolu selgitamiseks ja toetusaluse koguse arvestamiseks vajalikud mõõteandmed.

(23) Elektrienergia kogus, mille eest makstakse käesoleva seaduse §-s 594 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja tootmisseadme kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang.“;

3) paragrahvi 59 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 59. Tootjale antav fikseeritud määraga toetus“;

4) paragrahvi 591 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:
„9) kui tootja suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone;

10) kui tootja on krediidi- või muu finantsasutus Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3–46) tähenduses;
11) kui meretuulepargil puudub kehtiv hoonestusluba.”; 
5) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „toetuste haldamise“ tekstiosaga „arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise“ ning lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 5914 lõike 4 alusel tootja tehtavaid rahalisi makseid vähempakkumise läbiviijale kasutatakse käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kulu katmiseks.“;

6) paragrahvi 592 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „59 ja 594“ tekstiosaga „59, 594 ja 596“;

7) paragrahvi 594 lõikest 1 jäetakse välja sõna „osatähtsuse“;

8) paragrahvi 594 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 594 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „kõige soodsama tootja“;

10) paragrahvi 594 lõike 51 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi, tootmise tehnoloogia ja suurima pakutava koguse koos maksimaalse suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta;“;

11) paragrahvi 594 lõiget 51 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„6) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatava vähempakkumise korral puhul toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust;
7) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatava vähempakkumise korral puhul tasakaalustamisteenuse hankimise võimaluse, mis seisneb pakkumusega kaasnevas elektrienergia salvestamise või tarbimiskaja kaudu pakutavas tasakaalustamisteenuses.“;

12) paragrahvi 594 lõike 52 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „elektrisüsteemi“ tekstiosaga „või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise“;

13) paragrahvi 594 lõiget 52 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) uue maismaal tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega (edaspidi ka maismaatuulepark);
5) uue merel tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega (eespool ja edaspidi ka meretuulepark).“;

14) paragrahvi 594 lõiget 54 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) punktis 4 nimetatud tootmisseadme puhul 20 eurot;
5) punktis 5 nimetatud tootmisseadme puhul 65 eurot.“;

15) paragrahvi 594 lõige 10, § 595 lõige 4 ja § 596 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes Euroopa Komisjoni riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest.“;

16) paragrahvi 594 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „12 aastat“ tekstiosaga „või käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 5 nimetatud tootmisseadme korrapuhul kuni 20 aastat“;

17) paragrahvi 594 täiendatakse lõigetega 111–113 järgmises sõnastuses:
„(111) Kui tootja alustab tootmist vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtpäevast või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast hiljem, hakkab toetusperiood kulgema vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, mille võrra alustati nõuetekohast tootmist hiljem vähempakkumise teates märgitud või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud tootmise alustamise tähtpäevast hiljem.

(112) Kui tootja toodab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäeva või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavat tähtpäeva tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsenti korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates, kuni tootmisseade on kuni 12 kuu jooksul tootnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60% protsendi ulatuses nimetatud korralduses märgitud aastasest mahust. Toetuse maksmise peatumine ei peata toetusperioodi kulgemist ega pikenda toetuse maksmise ajavahemikku.

(113) Kui vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse käesoleva seaduse § 108 lõike 3 mõistes tähenduses tootmise alustamise ajaks päev, millal kõigik samas pakkumuses osalenud sisaldunud nõuetekohasted tootmisseadmedtega alustasidti tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses osalesisaldunud nõuetekohasteid tootmisseadmeidtega alustasidti tootmist, ning käesoleva seaduse § 108 lõike 31 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingud ja avalduse kõikide samas pakkumuses osalenud sisaldunud tootmisseadmetega tootmise alustamise kohta.“;

18) paragrahvi 594 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus täies mahus või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises, käesolevas seaduses või käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruses ettenähtud tingimusi või kohustusi;
2) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 1, 2 või 3 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale ei ole 18 kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;
3) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud vähempakkumise võitja ei ole kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist samas korralduses märgitud võimsusega tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;
4) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise võitja ei ole 36 kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist samas korralduses märgitud võimsusega tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;

19) paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:
„(121) Kui tootja on käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korral on tootjapuhul jätnud tähtajaks tasumata vähempakkumise läbiviijale käesoleva seaduse § 5913 lõike 3 alusel arvutatud võrdlushinna alusel järgi tasumisele kuulutava rahalise makse tähtajaks tasumata, peatab vähempakkumise läbiviija tootjale toetuse maksmise kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni ning tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal tootjal oli vähempakkumise läbiviijale ees võlgunevus. Kui tootja ei kõrvalda võlgnevust vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus selle tootja suhtes kehtetuks.“;

20) paragrahvi 597 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtteja krediidireitingule.

(32) Kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumise esitamise tähtpäeva, siis pakkujale tagatisraha ei tagastata pakkujale tagatisraha ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist.“;

21) paragrahvi 597 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „võitjaks“ sõnadega „või pakkuja võttis pakkumuse tagasi enne pakkumise esitamise tähtpäeva“;

22) paragrahvi 597 lõikes 5 asendatakse sõnad „viie tööpäeva“ sõnadega „kolmekümne kalendripäeva“ ja täiendatakse pärast sõna „mahus“ tekstiosaga „ja teavitab aastase mahu täitumisest vähempakkumise läbiviijat“;

23) paragrahvi 597 lõike 6 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tähtpäevast“ tekstiosaga „või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast arvates“;

24) paragrahvi 598 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab riigiabi andmist reguleerivate õigusaktidee reeglite rikkumise või vähempakkumise võitja tegevuses toetuse saamise nõuete rikkumise või käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija:“;

25) paragrahvi 598 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „kuuekuulise“ sõnaga „kaheksateistkuulise“;

26) seadust täiendatakse §-dega 599–5915 järgmises sõnastuses:
„§ 599. Maismaatuulepargi vähempakkumise üldtingimused

(1) Käesolevats paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud vähempakkumise korralpuhul.

(2) Vähempakkumisele võib esitada pakkumuse sellise tootmisseadmega pakkumuse kohta, mille projektiga seotud töid ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist.

(3) Kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada viimaseks jäänud pakkumus ja järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, sealhulgas vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära.

§ 5910. Meretuulepargi vähempakkumise üldtingimused

(1) Käesolevast paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korralpuhul.

(2) Vähempakkumisele võib esitada pakkumuse sellise tootmisseadme kohtapakkumuse, mille projektiga seotud töid ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist ning ja mille Eestisse ehitamise suhtes on pakkumuse esitamise hetkeks pädev asutus teinud hoonestusloa menetluse algatamise otsuse.

(3) Kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada viimaseks jäänud pakkumus ja lähtudes Vabariigi Valitsuse suunisest järgmise võimaliku vähempakkumise tingimusi korrigeerida, sealhulgas vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära.

§ 5911. Meretuulepargi vähempakkumise eritingimused

(1) Käesolevats paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korrapuhul.

(2) Vähempakkumise hindamisel võetakse arvesse:
1) pakkumuses esitatud hinda;
2) pakkuja kinnitust, etmillises mahus ta kohustub tagamab elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamiste põhivõrguettevõtjale kinnituses märgitud mahus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tasakaalustamisteenuse pakkumusena võetakse arvesse üksnes pakkumust, milles pakutud tasakaalustamisteenuse mahtkogus kauplemisperioodi kohta on vähemalt 20 MW ja võime vähemalt üks1 tund järjest tasakaalustamisteenust selles koguses mahus osutada.

(4) Vähempakkumise lõpphindestne kujunebmoodustab kuni 95% protsendi ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 pakutud hinna põhjald ja kuni viie5% protsendi ulatuses lõike 2 punktis 2 nimetatud tasakaalustamisteenuse osutamise mahtu põhjal.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tasakaalustamisteenuse osutamiselks peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) tasakaalustamisteenuse osutamise aeg kestus on vähemalt kümme aastat käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktis 5 nimetatud vähempakkumise võitnud tootmisseadmega võrku antava elektri tootmise alustamisest arvates;
2) tasakaalustamisteenust tohib pakkuda üksnes seadmega, mille ehitustöödega ei ole enne vähempakkumise esitamist alustatud;
3) tasakaalustamisteenuse pakkumist tohib esimaest kordaselt alustada hiljemalt samal ajal, kui vähempakkumise võitnud tootmisseadmega alustabtakse nõuetekohaselt elektritootmist võrku;
4) tasakaalustamisteenuse pakkumise alustamisest tuleb viivitamatault teavitada vähempakkumise läbiviijat;
5) tasakaalustamisteenust tuleb pakkuda põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuse hankesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koguses vähemalt ühel kauplemisperioodil päevas ning vähemalt 315 päeva aastas.

(6) Tasakaalustamisteenuse osutamise andmeid kontrollib ja nende üle peab arvestust vähempakkumise läbiviija. Vähempakkumise läbiviijal on õigus nõuda tootjalt teavet ja lisaandmeid, mis on vajalikud nende andmete kontrollimiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks.

(7) Vähempakkumise läbiviija alustab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud nõude täitmise kontrolli 12 kuud pärast tasakaalustamisteenuse pakkumise alustamist. Kui pakkumuses esitatud mahus tasakaalustamisteenuste mahtu on 12 kuu jooksul sagedusreservide võimsusturule pakutud vähem kui 315 päeva, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates kuni ajani, mil tasakaalustamisteenust osutatakse 315 päeva 12 kuu jooksul 315 päeva. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal toetuse maksed olid käesoleva lõike esimese lause alusel peatatud.

§ 5912. Maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumise võitja toetuse arvestamise üldpõhimõtted

(1) Käesolevats paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale toetuse arvestamisel.

(2) Tootjal on õigus saada toetust, mille suurus kauplemisperioodil on võrdne tootja poolt pakkumuses esitatud hinna ja elektrienergia turuhinna vahega toodanguühiku kohta.

(3) Toetust arvestatakse vähempakkumise võitnud tootmisseadmest käesoleva seaduse § 58 lõike 23 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest ning ja bilansiplaanis kajastatud elektrienergia koguse eest, mis jäi võrku andmata, kuna süsteemihaldur aktiveeris tootmiskoguse vähendamise korralduse kuni käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetusaluseatava elektrienergia koguse täitumiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektrienergia turuhind on elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu kauplemisperioodi hind.

(5) Kui turuhind on madalam kui pakkumuses esitatud hind, kuid mitte negatiivne, tasutakse tootjale hinnavahe kuni toetuse ülemmäära ulatuses toetusena tootjale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta.

(6) Toetuse ja rahaliste arvelduste aluseks olevaid andmeid kontrollib ja nende üle peab arvestust peab vähempakkumise läbiviija. Vähempakkumise läbiviijal on õigus nõuda tootjalt teavet ja andmeid, mis on vajalikud andmete kontrollimiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks.

§ 5913. Maismaa tuulepargi vähempakkumise võitja toetuse arvestamise erisätted

(1) Käesolevast paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale toetuse arvestamisel.

(2) Toetust makstakse ühepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, siis tootjale toetust ei maksta.

(3) Kauplemisperioodi hinnavahel põhinev tasu arvesutatakse, korrutades käesoleva seaduse § 5912 lõike 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvesutatud hinnavahe ja § 5912 lõike 3 alusel arvesutatud toodangu korrutisena koguse vastaval asjaomasel kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja asjaomase tunni toodangu koguse korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus.

(4) Kalendrikuu eest kuulutuleb tasudamisele hinnavahedel põhinevate tasude summa. Tootjale makstav toetus möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.

§ 5914. Meretuulepargi vähempakkumise võitja toetuse arvestamise erisätted

(1) Käesolevats paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale toetuse arvestamisel.

(2) Toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale.

(3) Kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud arvesutatakse, korrutades käesoleva seaduse § 5912 lõike 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvesutatud hinnavahe ja § 5912 lõike 3 alusel arvesutatud toodangu korrutisena koguse vastavalasjaomasel kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja asjaomase tunni toodangu koguse korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus.

(4) Kalendrikuu eest kuulutuleb tasumiseleda hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe. Tootjale makstav toetus või tootja tehtav rahaline makse vähempakkumise läbiviijale möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.

(5) Käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse arvestus algab 1. oktoobrist ja lõpeb järgmise kalendriaasta 30. septembril. Toetatava elektrienergia koguse arvestusset peetakse kuulub üksnes elektrienergia kohta, mille ulatuses on vähempakkumise läbiviija toetust maksnud toetust.


§ 5915. Maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumise toodangu arvestamine, pakkumuste hindamise ja reastamise kord

Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatud vähempakkumise toodangu arvestamise, pakkumuste täpsema hindamise ja reastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest.“;

27) paragrahvi 871 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtteja krediidireitingule.“;

28) paragrahvi 108 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest alates ja § 594 lõike 52 punktides 1–3 nimetatud toetust vähempakkumise võitmisega seotud uue tootmisseadmega tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul.“;

29) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadme korrapuhul makstakse vähemapakkumise tulemuse alusel toetust kuni 12 aastat ja sama lõike punktis 5 nimetatud tootmisseadme korral puhul kuni 20 aastat tootmise alustamisest, arvestades käesoleva seaduse § 594 lõikes 111 sätestatud erisustega.“;

30) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktides 4 ja 5 nimetatud tootmisseadme korrapuhul käsitatakse tootmise alustamise ajana päeva, millal tootja on esitabnud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingu ja avalduse tootmisseadmega tootmise alustamise kohta.“;

31) seadust täiendatakse §-ga 1083 järgmises sõnastuses:
„§ 1083. Paragrahvi 594 lõike 52 punkti 5 mõju järelhindamine

Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud meretuuleparkide vähempakkumise rakendamise käigusl tarbijatele eeldatavalt avalduva mõju järelhindamise korraldab Kliimaministeerium hiljemalt 2040. aastal.“;

32) seadust täiendatakse §-ga 1094 järgmises sõnastuses:
„§ 1094. Maismaa- ja meretuulepargi toetuse andmise tähtaegpäev

Käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse andmise lõpptähtaegpäev sama paragrahvi lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadme korral puhul on 2027. aasta 17. juuli ja punktis 5 nimetatud tootmisseadmete korral puhul 2025. aasta 31. detsember.“;

33) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse vähempakkumise korraldamise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni § 598 lõike 4 punkti 1.
(22) Käesoleva seaduse § 58 lõiget 23 rakendatakse pärast käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele.
(23) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõikeidgetes 111–113 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“.



§ 2. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõikes 1 asendatakse sõna „aastaks“ sõnaga „aastast“.


Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus .……………….2024
Tallinn 2024.

13.11.2024

Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega nähakse ette võimalus anda toetust maismaa- ja meretuuleparkidega toodetava elektri eest. Selleks lisatakse elektrituruseadusesse (edaspidi ELTS) alused, mis võimaldavad korraldada toetuse andmiseks vähempakkumisi, mis on suunatud uutele maismaatuuleparkidele või meretuuleparkidele.

Toetuse andmise eesmärk on tagada, et alates 2030. aastast toodetakse Eestis aastas taastuvatest energiaallikatest elektrit vähemalt ulatuses, mis vastab Eestis aastas tarbitavale elektrikogusele. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Eestisse rajada kuni 2030. aastani uusi maismaatuuleparke ning pärast 2030. aastat ka vähemalt üks meretuulepark. Kui maismaatuulepargid on vajalikud selleks, et eesmärki saavutada, siis meretuulepargid on vajalikud selles, et kasvava tarbimise juures jätkuvalt piisavalt puhast energiat toota. Uute maismaa- ja meretuuleparkide lisandumine langetab elektrienergia hinda. See hinna vähenemine kaalub prognooside kohaselt oluliselt üle tarbijate kulu taastuvenergia toetusele1.

Hoogustamaks uute maismaa- ja meretuuleparkide Eestisse rajamist on Vabariigi Valitsus (edaspidi valitsus) seadnud eesmärgiks korraldada uusi taastuvenergia vähempakkumisi2. Kavandatavate vähempakkumistega toetatakse Eestisse uute maismaatuuleparkide rajamist tootmismahus 4 TWh aastas (ca 1400 MW tootmisvõimsusega tuuleparke) ning meretuuleparke kuni 2 TWh mahus aastas (kuni 500 MW toetatavat meretuule tootmisvõimsust).
2 TWh on elektrienergia toodangu maht, mida meretuulepargi valmimisel 2033. aasta lõpuks hinnanguliselt riigis ära tarbitakse. Toetuse abil hoogustatakse meretuuleparkide rajamist (hinnanguliselt 4 TWh tootmismahus, võimsusega ca 1000 MW).

Sellises mahus uue toetatava taastuvelektri toodangu lisandumine ei tõsta prognooside kohaselt taastuvenergia tasu tarbijatele kõrgemale kui 1,3 s/kWh (ilma käibemaksuta) ning muudab elektri turuhinna soodsamaks.

Maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumised on kavas välja kuulutada 2025. ja 2026. aastal ja vajaduse korral ka 2027. aastal. Vähempakkumiste mahud konkreetsel aastal sõltuvad maismaatuule turu- ja konkurentsiolukorrast, st kui palju maismaatuuleparkide arendajaid vähempakkumise konkursil osalevad ja millal. Vähempakkumistel edukaks osutunud tootjad peavad tootmist alustama hiljemalt 2029. aastal. Meretuuleparkide vähempakkumine on plaanitud välja kuulutada 2025. aasta esimeses pooles (eeldatav pakkumiste esitamise aeg 2025. aasta suvel ning tootmise alustamise aeg hiljemalt 2033. aasta lõpus).

Meretuuleparkidele makstakse toetust kahepoolse hinnavahelepingu põhimõtte järgi. Selle kohaselt tekib tootjal õigus saada toetust, kui kauplemisperioodi elektri turuhind on madalam kui tootja vähempakkumisel pakutud hind (pakkumises esitatud hind). Kui kauplemisperioodi elektri turuhind on kõrgem kui tootja vähempakkumisel pakutud täitmishind, peab tootja tegema rahalise makse riigile. Seega võib toetusskeemi rakendamine tuua riigile teatud hetkedel ka otsest rahalist tulu.

Maismaatuuleparkidele makstakse toetust sarnaselt varem rakendatud vähempakkumise skeemidele. Toetust makstakse 12 aastat tootmise alustamisest arvates. Meretuuleparkidele makstakse toetust 20 aastat tootmise alustamisest arvates. Maismaatuuleparkide puhul ei tohi väljamakstav toetus olla suurem kui 20 eurot ja meretuuleparkide puhul 65 eurot toodetud ja võrku antud megavatt-tunni eest.

Vähempakkumiste tulemusel tootjatele makstav toetus kvalifitseerub riigiabiks. Riigiabi andmise õiguslik alus on maismaatuuleparkide puhul grupierandi määruse3 artikkel 42. Grupierandi alusel ja selle tingimustele vastava riigiabi puhul loetakse, et riigiabi luba on grupierandiga juba kaudselt antud. Meretuuleparkidele toetuse andmiseks tuleb Euroopa Komisjonilt saada eraldi riigiabi luba kooskõlas Euroopa Komisjoni ajutise kriisi- ja üleminekuraamistikuga4. Riigiabi loa taotlemine toimub paralleelselt käesoleva eelnõu menetlemisega ning eelnõu seadusena vastuvõtmine on kavandatud pärast Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist.

Lisaks muudetakse energiamajanduse korralduse seadust (edaspidi EnkS), tagades suurema selguse, et ka pärast 2030. aastat peab taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama 100 protsenti.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonna juht Karlis Goldstein (5885 1117, [email protected]), meretuuleenergia nõunik Nikon Vidjajev (625 6455, [email protected]), energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected], 625 6322), energiaturgude ekspert Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476) ja nõunik Regina Hermandi (625 6478, [email protected]).

Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik
Anna-Liisa Kotsjuba (6258998, [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse kaasati advokaadibüroo Sorainen OÜ ja Elering ASi vastava valdkonna eksperte.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Vähempakkumiste tulemusel antava toetuse puhul on tegemist riigiabiga, mistõttu on eelnõu koostamisel arvestatud asjakohaste Euroopa Liidu riigiabi õigusaktidega.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu uuendatud tegevuskavaga aastateks 2024–2027, mille eesmärk on puhas ja konkurentsivõimelise hinnaga energia. Selle eesmärgi täitmiseks jätkatakse maismaatuuleelektri vähempakkumistega ning korraldatakse meretuuleelektri ja juhitavate võimsuste vähempakkumised. Varustuskindluse tagamiseks luuakse tingimused uute juhitavate ja salvestusvõimsuste rajamiseks.

Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1) ELTS avaldamismärkega RT I, 10.10.2024, 8;
2) EnKS avaldamismärkega RT I, 10.10.2024, 5.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on võimaldada korraldada maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud toetuste vähempakkumisi, et soodustada uute tuuleparkide ja tasakaalustamisvõimsuse Eestisse rajamist ning aidata kaasa Eestis taastuvelektri tootmise riiklike eesmärkide täitmisele.

Eelnõu on vajalik selleks, et luua ELTSis õiguslikud alused maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud toetuste vähempakkumiste korraldamiseks ning sätestada vastavate vähempakkumiste ning toetuse andmise tingimused ja menetlusreeglid.

Kehtiv seadus ei näe ette eraldi alust üksnes maismaatuuleparkidele või üksnes meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korraldamiseks ega võimalda maismaatuuleparkidele maksta toetust ühepoolse hinnavahelepingu põhimõtte alusel. Samuti on toetuse maksmise periood kehtivas seaduses piiratud 12 aastaga, kuid meretuuleparkide puhul on vajalik toetuse maksmise periood 20 aastat. Toetuste perioodide erinevus on põhjustatud meretuuleparkide suurematest kuludest, riskidest ja tehnoloogilistest väljakutsetest, mis vajavad pikemat ajavahemikku investeeringute tasuvuse tagamiseks.

Eelnõu näeb ette, et maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumisi hakatakse korraldama ELTSi §-s 594 ettenähtud reeglite alusel. Selleks täiendatakse ELTSi § 594 lõiget  52 punktidega 4 ja 5, mis võimaldavad korraldada eraldi maismaatuuleparkidele (punkt 4) ja eraldi meretuuleparkidele (punkt 5) suunatud vähempakkumisi.

Kuivõrd maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumised korraldatakse ELTSi § 594 alusel, kohalduvad maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumiste ja nende tulemuste alusel toetuse andmise ja maksmise suhtes ka muud ELTSi sätted, milles on viidatud §-le 594, v.a juhul, kui eelnõukohane seadus näeb ette teisiti.

Näiteks kohaldub maismaa- ja meretuuleparkidele toetuste maksmisele ELTSi § 591 lõige 1, milles sätestatud tingimused peavad olema täidetud toetuse saamiseks, ja § 591 lõige 2, milles sätestatud juhtudel ei ole tootjal õigus toetust saada. Näiteks ei ole õigust toetust saada elektrienergia eest, mis on toodetud negatiivse turuhinna kehtimise ajal (ELTSi § 591 lg 2 p 4).
Samuti kohaldub maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumiste tulemusel toetuste maksmise suhtes ka ELTSi § 592, mis reguleerib toetuste rahastamist – st toetusi rahastavad samuti elektri lõpptarbijad ELTSi §-s 592 sätestatud korras.

Kuna eelnõu on kiireloomuline, sest on seotud Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu uuendatud tegevuskavaga aastateks 2024–2027, mille eesmärk on puhas ja konkurentsivõimelise hinnaga energia, energiamajanduse korralduse seadusest tuleneva eesmärgiga, et aastaks 2030 peab taastuvelektri siseriiklik tarbimine saavutama 100%, ja asjaoluga, et meretuuleparkide toetusmeede on seotud riigiabi reeglitega, mis tulenevad Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“, siis ei ole eelnõu koostamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, § 1 käsitleb ELTSi muutmist ja § 2 EnKSi muutmist.

Paragrahv 1 – ELTSi muutmine

Punktiga 1 täiendatakse § 3 uute mõistetega „tasakaalustamisenergia“, „tasakaalustamisteenuse osutaja“ ja „tasakaalustamisvõimsus“.
Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktide 11–13 ülevõtmisega seadusesse. Otsekohalduvate määruste puhul ei ole nõutav Eestis kehtivate õigusaktide muutmine, kuid arvestades asjaolu, et nende mõistete kasutamine ajas kasvab, sätestatakse õigusselguse tagamiseks ja seaduse paremaks arusaamiseks need ELTSis.

Punktiga 2 täiendatakse § 58 lõigetega 22 ja 23, milles sätestatakse, et põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poolele, et tagada toetuse maksmise täpne arvestus ning pidada arvet toetuse saamise õiguse üle. Muudatus on vajalik selleks, et ei tekiks üle- ega alakompenseerimist toetuse maksmisel. Lõikes 23 sätestatakse, et elektrienergia kogus, mille eest makstakse §-s 594 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja tootmisseadme kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang. Eesmärk on tagada toetuse maksmine üksnes otse turule müüdud ehk tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud elektrienergia pealt. Nii Euroopa Komisjoni suuniste „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“5 punkti 123 kui ka „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“6 punkti 78i kohaselt peab abi eesmärk olema hoida ära turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Muu hulgas peaksid abisaajad olema avatud hinnakõikumistele ja tururiskidele, seega on eelduseks toodetud elektri turul müümise nõue. Põhimõte, et abisaajad müüvad oma elektrit otse turul, on reguleeritud ka grupierandi määruse artikli 42 lõigetes 5 ja 6.

Punktiga 3 muudetakse § 59 pealkirja, sest kehtivas seaduses on paragrahvi pealkiri „Toetus“, kuid kogu paragrahvi sisu arvesse võttes peab pealkiri lugejale selgelt arusaadav olema. Paragrahvi 59 pealkiri on eelnõu kohaselt „Tootjale makstav fikseeritud määraga toetus“. Muudatus on täpsustava iseloomuga.

Punktiga 4 täiendatakse ELTSi § 591 lõiget 2 punktidega 9 -11. Lõige 2 sätestab alused, mille esinemise korral ei maksta tootjale toetust. Lõikesse lisataks kolm toetuse andmata jätmise alust.
Punkti 9 kohaselt ei saa tootja toetust, kui tootja suhtes kohaldatakse Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioone. Selle nõude aluseks on komisjoni suunised „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ ning selle punkt 527: ettevõtted, mis on selliste isikute, üksuste või organite omanduses või kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone, või ettevõtjad, kes tegutsevad tööstusharudes, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone, niivõrd kuivõrd abi kahjustaks nende sanktsioonide eesmärke.
Punkt 10 lisatakse, et tootja ei saaks toetust, kui tootja on krediidi- või muu finantsasutus, millele on viidatud komisjoni suuniste „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ punktides 48–498.

Punkti 11 kohaselt peab meretuulepargis taastuvelektri tootjal olema kehtiv hoonestusluba. Ehitusseadustiku § 11318 sätestab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alused ja kui ilmnevad seadustikust tulenevad alused hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks, siis kaotab toetuse saaja õiguse ka taastuvelektri toetusele. Pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, teavitab toetuse maksjat hoonestusloa kehtetuks tunnistamisest. ELTS § 5910 lg 3 järgi saab vähempakkumisel osaleda üksnes sellise tootmisseadmega, mille Eestisse ehitamise suhtes on pakkumise esitamise hetkeks tehtud hoonestusloa menetluse algatamise otsus. Selleks, et meretuulepargi rajamine ja kasutamine oleks kooskõlas ka ehitusseadustikust tulenevate tingimustega, tuleks toetuse väljamaksed siduda eeldusega, et meretuulepargil on kehtiv hoonestusluba.
  
Punktiga 5 muudetakse ELTSi § 592 lõiget 1.
Lõikesse 1 lisatakse, et taastuvenergia tasust rahastatakse elektrituruseaduse alusel makstavate taastuvenergia toetuste arvestuse, vähempakkumiste korraldamise, vaidlustega seotud ning taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise põhjendatud kulud. Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuna toetuste haldamine on kompleksne tegevus, mis sisaldab nii digilahenduste ülalpidamist ja arendamist kui ka võimalike vaidluste ja vaidlustuste lahendamist. Lisaks täpsustatakse, et meretuuleparkide puhul vähempakkumise läbiviijale tehtavaid rahalisi makseid kasutatakse esimeses lauses nimetatud kulu katmiseks. See tähendab, et kui elektrihinnad ületavad kuu arvestuses pakkumise hinda, tekivad tootjal kahepoolse hinnavahelepingu tingimuste kohaselt vähempakkumise läbiviija ees rahalised kohustused. Selle olukorra realiseerumisel on tarbijale positiivne mõju, kuna selle võrra tuleb tarbijatelt toetuse haldamise kulusid taastuvenergia tasuna vähem koguda. Mõju avalduks § 592 lõike 2 alusel taastuvenergia tasu arvutamisel järgmisel aastal, põhjendatud juhul samal kalendriaastal.

Punktiga 6 täiendatakse § 592 lõiget 2 ja lisatakse, et põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu ka §-s 596 nimetatud väiksema kui 1 MW elektrilise võimsusega taastuvast energiaallikast kasutava tootmisseadme vähempakkumiste korral. Kehtivast lõikest 2 oli § 596 välja jäänud, kuid hinnangu koostamisel tuleb arvesse võtta ka alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat elektrienergiat kasutava tootmisseadme puhul makstav toetus. Tegemist on muudatusega, mis tagab õigusselguse, sest ka praegu võtab põhivõrguettevõtja hinnangu koostamisel arvesse kõiki väljamakstavaid toetusi.

Punktiga 7 jäetakse § 594 lõikest 1 pärast sõna „taastuvelektrienergia“ välja sõna „osatähtsuse“. Tegemist keelelise parandusega, mis ei muuda kehtiva paragrahvi põhimõtteid.

Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 594 lõige 41, milles on sätestatud, et valdkonna eest vastutav minister teeb hiljemalt 2023. aasta 1. oktoobriks valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks riigi taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks, sest ELTSi muudatusega kehtestatakse vähempakkumise alused ka meretuulest taastuvelektri tootmise puhuks.

Punktiga 9 muudetakse ELTSi § 594 lõiget 5. Muudetakse seni kehtinud põhimõtet, et vähempakkumise võitja valiku aluseks on üksnes pakutav hind/küsitav toetuse suurus. Muudatuse järgi võib meretuuleparkide rajamiseks korraldatavatel vähempakkumistel võitja valimisel võtta arvesse ka mitterahalisi kriteeriume. Seetõttu jäetakse ELTSi § 594 lõikest 5 välja sõnad „kõige soodsama tootja“, kuna lisaks maksumusele tuleb meretuuleparkide puhul arvesse võtta ka mitterahalist kriteeriumi, milleks on elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamine põhivõrguettevõtjale .

Punktiga 10 täiendatakse ELTSi § 594 lõike 51 punkti 2 selliselt, et valitsus peab vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks määrama ka tootmise tehnoloogia, kui vähempakkumine on piiratud ja suunatud konkreetsele tootmistehnoloogiale (maismaa- või meretuuleparkidele). Kui vähempakkumine korraldatakse tehnoloogianeutraalselt, märgitakse korralduses, et vähempakkumine on avatud igale tehnoloogiale. Kehtiva sõnastuse järgi peab valitsus kindlaks määrama elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse kalendriaasta kohta. Selguse huvides on punkti lisatud ka võimalus piiritleda, millised tehnoloogiad saavad vähempakkumisel osaleda. Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi õiguslik alus ja võimalus vajaduse korral korraldada konkreetsele elektri tootmise tehnoloogiale (nt maismaa- või meretuuleparkidele) suunatud vähempakkumisi. Analüüs ja põhjendused selle kohta, mis tingivad vajaduse kalduda kõrvale tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest ning õigustavad konkreetse taastuvenergia allika liigile ja tootmise tehnoloogiale suunatud vähempakkumise korraldamist, peavad sisalduma valitsuse korralduses, millega valitsus volitab valdkonna eest vastutavat ministrit vähempakkumist korraldama.

Punktiga 11 täiendatakse § 594 lõiget 51 punktidega 6 ja 7. Kehtiva sõnastuse kohaselt määrab valitsus ainult toetuse ülemmäära. Punktis 6 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse korraldusega määratakse sama paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatava maismaatuuleparkide vähempakkumise korral toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust. Punktis 7 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse korraldusega määratakse sama paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatava meretuulepargi vähempakkumise korral tasakaalustamisteenuse hankimine, mis seisneb pakkumusega kaasnevas elektrienergia salvestamise või tarbimiskaja kaudu pakutavas tasakaalustamisteenuses. Tarbimiskaja on elektrituruseaduse mõistes elektrienergia tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbitava energia koguse muutmises. Tarbimist saavad juhtida kliendid iseseisvalt omaenda tarbimiskoormust muutes. Samuti on võimalik tarbimist juhtida nii, et eri tarbijate tarbimiskoormused koondatakse agregaatori kaudu.
Maismaa toetusskeemi riigiabi luba on varasemast ajast ja selle muutmine tähendaks uue riigiabi taotluse esitamist, mida aga pole kavandatud. Tasakaalustamisteenus on oluline faktor, et tasakaalustada süsteemi lisanduvat raskesti prognoositavat taastuvelektri tootmist, mistõttu on lisatud selline võimalus ka uuele toetusskeemile, mis kohaldub meretuulele.

Punktiga 12 täiendatakse § 594 lõike 52 sissejuhatavat lauseosa selliselt, et lisaks elektrisüsteemi vajadusele tugineva vähempakkumise korraldamisele on vähempakkumise korraldamise aluseks ka EnKSi § 321 lõike 1 nõue, et aastast 2030 peab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Kehtivas EnKSis on nõude täitmise tähtajaks 2030. Muudatuse järgi peab aastast 2030 vähemalt 100 protsendi nõue olema alati täidetud (vt seletuskirja § 2 selgitust).

Punktiga 13 muudetakse § 594 lõiget 52. Sätte loetellu lisatakse punktid 4 ja 5, mille alusel on lubatud korraldada eraldi vähempakkumine, mis on suunatud kas üksnes uutele maismaatuuleparkidele (punkt 4) või üksnes uutele meretuuleparkidele (punkt 5). Seletuskirjas on lihtsustamise huvides räägitud maismaa- ja meretuuleparkidest. Samas lähtuvad ELTSi sätted ja halduspraktika toetuste andmise ja maksmise kontekstis tootmisseadme mõistest ning toetusi antakse ja makstakse tootmisseadme põhjal. Eelnõu ei muuda seda põhimõtet. Seetõttu on ka ELTSi § 594 lõike 52 punktides 4 ja 5 kasutatud tootmisseadme mõistet. Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi alus ja võimalus korraldada üksnes maismaa- või üksnes meretuuleparkidele suunatud vähempakkumisi.

Lisaks täpsustakse lõike sissejuhatavat lauset selliselt, et konkreetsele tehnoloogiale (nt maismaa- või meretuuleparkidele) suunatud vähempakkumise võib korraldada ka juhul, kui see on vajalik sama paragrahvi lõikes 1 viidatud taastuvelektrienergia osatähtsuse eesmärgi saavutamiseks. Seega ei ole konkreetsele tehnoloogiale suunatud vähempakkumise korraldamise eelduseks üksnes elektrisüsteemi vajadus, vaid võib olla ka riigi taastuvelektri tootmise eesmärkide saavutamise vajadus ja sellega seotud kaalutlused. Maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumised korraldatakse eraldi ja ka võitja selgitatakse välja eraldi mõlemas pakkumises..

Punktiga 14 täiendatakse § 594 lõiget 54 punktidega 4 ja 5 selliselt, et valitsuse määratud pakkumise tagatise suuruse ja tasumise tingimuste kohaselt ei ületa toetus toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest § 522 lõikes 4 sätestatud maismaatuuleparkide puhul 20 eurot megavatt-tunni kohta ja meretuuleparkide puhul 65 eurot megavatt-tunni kohta maksimaalsest hüvitatavast hinnavahest ühe kauplemisperioodi kahepoolse hinnapakkumise korral. Valitsuse korraldusega määratav toetuse ülemmäär ei tohi nimetatud suurusi ületada, kuid võib olla sellest madalam.

Punktiga 15 muudetakse § 594 lõike 10 teist lauset, § 595 lõiget 4 ja 596 lõiget 5 selliselt, et valitsus peab vähempakkumiste tingimuste ja korra kehtestamisel lähtuma riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest. Kehtiva sätte kohaselt on valitsusel vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel kohustus lähtuda ELTSi § 59 lõikes 21 nimetatud komisjoni riigiabi suunistest (keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised). Viidatud suuniseid rakendas komisjon perioodi 2014–2020 keskkonna- ja energiaalaste abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks ning praeguseks on need asendatud uute suunistega („Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“). Lisaks võib taastuvenergia tootmise toetamiseks komisjonilt riigiabi loa saamine olla võimalik ka komisjoni muude suuniste alusel (näiteks „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“, edaspidi TCTF). Teatud tingimustel on võimalik taastuvenergia tootmise toetamiseks anda riigiabi ka ilma riigiabi loata (nt grupierandi9 määruse alusel selles ettenähtud tingimustel). Ka eelnõu kohaselt on kavandatud uutele maismaatuuleparkidele suunatud riigiabi anda grupierandi alusel, mille korral ei ole vaja komisjonilt taotleda eraldiseisvat riigiabi luba. Seetõttu pole otstarbekas ega vajalik ELTSis viidata komisjoni konkreetsetele suunistele ega riigiabi loale.

Sel põhjusel on eespool märgitud ELTSi paragrahvide sõnastus muudetud üldisemaks ning sätestatud, et valitsus peab vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtuma riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest (sh grupierandi määrusest). Muudatus ei muuda põhimõtet ja kohustust taotleda riigiabi andmiseks komisjonilt riigiabi luba, kui see on riigiabi andmiseks nõutud. Kõnealune kohustus on sätestatud nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 kui ka KonkSi § 301 lõikes 21. Samas peab riigile jääma vabadus otsustada, milliste komisjoni riigiabi suuniste alusel on riigil kõige otstarbekam konkreetse abimeetme rakendamiseks komisjonilt riigiabi luba taotleda.

Punktiga 16 muudetakse 594 lõiget 11. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse vähempakkumise võitjale toetust 12 aastat tootmise alustamisest arvates. Eelnõu kohaselt on meretuuleparkide puhul toetusperioodi maksimaalne pikkus 20 aastat. Seetõttu on ELTSi § 594 lõikesse 11 lisatud meretuuleparkide suhtes kohalduv erisus, mis võimaldab meretuuleparkidele toetust maksta kuni 20 aastat. Toetusperioodi pikkuse erireegel sätestatakse seadusesse lisatavas § 594 lõikes 111.
Meretuuleparkide riigipoolset toetust on mõistlik pakkuda 20 aastat mitmel põhjusel. Suure esialgse investeeringu tõttu vajavad investorid pikemat perioodi, et oma kulutused tasa teenida ja mõistlik tootlus saavutada. Pikem toetusperiood tagab finantsstabiilsuse, vähendades investeerimisriske ja soodustades sektori investeeringuid. Pikem toetusperiood võimaldab tehnoloogia küpsemist ja tõhusamate ning kuluefektiivsemate lahenduste väljatöötamist. 20 aasta pikkune toetusperiood näitab tugevat valitsuse pühendumust, suurendades turu kindlustunnet ja meelitades pikaajalisi investeeringuid. Pikem toetusperiood aitab tagada, et taastuvenergia eesmärgid ja keskkonnaeesmärgid saavutatakse usaldusväärsemalt ja püsivamalt. Lisaks võib pikem toetusperiood tuua kaasa suuremaid majanduslikke hüvesid, nt töökohtade loomine ja seotud tööstusharude areng pikema aja jooksul.

Meretuuleparkide toetuste maksimaalsete summade ja toetuse kestuse määramisel on lähtutud rahvusvahelisest praktikast, mille järgi 20 aastat on levinuim meretuuleparkide toetusmeetme kestvuse periood, ning riigiabi loa taotluse raames koostatud rahastamisvajaku analüüsist. Jaotades maksimaalse 2,6 miljardi euro suuruse toetuse summa 2 TWh aastase tootluse 20-aastasele perioodile, saadakse tulemuseks maksimaalne 65 €/MWh toetuse määr.
Punktiga 17 täiendatakse § 594 lõigetega 111–113.
Lõikes 111 sätestatakse toetuse maksmise tähtaja uus oluline põhimõte. Kui tootja ei alusta tootmist vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäevaks, hakkab toetuse maksmise tähtaeg kulgema vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast. See tähendab, et nii 20-aastane (meretuuleparkide korral) kui ka 12-aastane (muude tootmisseadmete korral) toetuse maksmise tähtaeg hakkab kulgema vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäeval juhul, kui tootmisseade ei ole selleks hetkeks tootmist alustanud.
Muudatuse eesmärk on tagada, et tootjad alustaksid tootmist ettenähtud ajal, väldiks teadlikult tootmise alustamisega venitamist ja selle võrra toetusperioodi hilisemaks nihutamist. Samuti on muudatuse eesmärk tagada riigile taastuvenergia toetuste rahastamise kohustuse ajaperioodi ettenähtavus ning välistada riigi kohustus maksta toetust (ning elektritarbijate kohustus neid toetusi rahastada) 12 või 20 aastat sõltumata sellest, millal vastav tootmisseade tootmist alustab ning kui kaua on tootja tootmise alustamisega hilinenud.

Muudatus ei mõjuta olukorda, kus tootja alustab tootmist enne tootmise alustamise tähtpäeva. Sellisel juhul hakkab toetuse maksmise periood kulgema tootmise alustamise hetkest (päev, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini – ELTSi § 108 lg 3) ja toetuse periood on siis kas 12 või 20 aastat.

Erandina on võimalik, et vähempakkumise võitjale antakse tootmisega alustamiseks pikem tähtaeg ELTSi § 598 lõike 4 punkti 1 alusel. Kehtiva redaktsiooni alusel võib vähempakkumise läbiviija vähempakkumise võitja tegevuses ELTSi ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse tuvastamisel anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise lisatähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud. Eelnõus on seda tähtaega pikendatud 18 kuuni. See muudatus kohaldub ainult uute, alates 2025. a jaanuarist korraldatavate vähempakkumiste korral. Muudatusega maandatakse riske nii vähempakkumise võitja kui ka vähempakkumise läbiviija jaoks. Kui aga näiteks võrguühendused ei ole tootmise tähtajaks valmis, siis on see põhjendatud aluseks, et tootmise tähtaega edasi lükata, kuid mitte lühendada toetuse andmise aega (12 või 20 aastat).

Lõikes 112 nähakse ette, et kui tootja toodab pärast sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäeva ülekandevõrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60% korralduses märgitud aastasest mahust, siis maksed tootjale peatatakse puuduse tuvastamisest arvates, kuni tootmisseade on jooksva 12 kuu jooksul tootnud ülekandevõrku vähemalt 60% korralduses märgitud aastasest mahust.
Näiteks kui tootmine toimub märtsikuust kuni järgmise aasta veebruarikuuni ja tootja saab selle eest igakuist toetust ja siis selgub, et 12 kuu tootmise maht on alla 60%, siis toetuse maksed tootjale peatatakse. Maksed peatatakse, kuni saavutatakse vähemalt 60% tase jooksva 12 kuu kohta, st maksed taastatakse edasiulatuvalt alates sellest kalendrikuust, mil vähempakkumise võitjaks tunnistatud tootja on eelneva 12 kuulise perioodi vältel andnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60% korralduses märgitud aastasest mahust. Makse peatamisest kuni vajaliku tootmismahu saavutamiseni toetust ei maksta ning selle perioodi eest ei maksta toetust ka tagantjärele pärast nõutava toodangu mahu saavutamist. Tootjale kahepoolse hinnavahelepingu puhul toetuse maksed peatatakse, kuid tootjale jääb maksekohustus seadusesse lisatava § 5910 järgi, millega sätestatakse meretuulepargi vähempakkumise lisatingimused ja sätestatakse, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumises esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta.
Erandina on võimalik, et vähempakkumise võitjale antakse tootmisega alustamiseks pikem tähtaeg ELTSi § 598 lõike 4 punkti 1 alusel.

Lisatud lõikega 113 täpsustatakse, millal loetakse tootmine alustatuks, kui vähempakkumise võitja pakutud toodetava elektri kogust toodetakse mitme tootmisseadmega.
Kui vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse käesoleva seaduse § 108 lõike 3 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal kõik samas pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed alustasid tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid alustasid tootmist, ning § 108 lõike 31 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingud ja avalduse kõikide samas pakkumuses osalenud tootmisseadmetega tootmise alustamise kohta.
Alternatiivselt – kui võitjaks tunnistatud pakkuja seda taotleb – võib tootmise alustamise ajaks lugeda päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid on alustanud tootmist sama sätte mõistes.

Muudatuse eesmärk on luua õigusselgus küsimuses, millal loetakse tootmine alustatuks, kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumus. Tootmisseadmete paljususe korral tuleb täpsustada toetusperioodi algus. Mitme tootmisseadmega pakkumuse tootmiskohustus on kõigi tootmisseadmete kohta ning ühtlasi on toetuse kehtivusaeg ELTSi § 108 alusel sama. Eelduslikult suudab võitja täita tootmiskohustuse (pakutud koguse), kui kõik pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed on alustanud tootmist viidatud lõike 3 mõistes. Samuti on valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ (edaspidi vähempakkumiste määrus) § 12 lõikes 6 sätestatud, et kõik vähempakkumise tingimused peavad olema täidetud kõigi pakkumuses esitatud tootmisseadmete puhul. See tähendab ka nõuetekohast tootmise alustamist. Kui võitja soovib tootmiskohustuse täita vähemate tootmisseadmetega, kui pakkumuses esitati, tuleb pakkujal esitada taotlus toetuse maksjale, et arvestada tootmise alustamise ajana päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid alustasid tootmist ELTSi § 108 lõike 3 mõistes.

Punktiga 18 muudetakse § 594 lõiget 12. Säte reguleerib aluseid, millal valitsus võib kehtetuks tunnistada korralduse, millega otsustati vähempakkumisel edukaks osutunud tootjale toetuse maksmine.
Parema selguse tagamiseks sätestatakse kehtetuks tunnistamise alused eraldi punktidena. Valitsusel on õigus korraldus kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt ühes punktis ettenähtud alus korralduse kehtetuks tunnistamiseks.
Sätte sissejuhatavasse lausesse lisatakse täpsustus, et valitsusel on õigus korraldus kehtetuks tunnistada kas täies mahus või osaliselt (vastavas osas). Praktikas võib vähempakkumisel edukaks osutuda mitu tootjat. Sellisel juhul teeb valitsus nende kõigi suhtes toetuse andmise otsuse ühe ja sama korraldusega. Kui toetuse andmise tingimusi rikub ning kehtetuks tunnistamise alus esineb üksnes ühe või mõne tootja suhtes, peab valitsusel olema võimalik korraldus kehtetuks tunnistada üksnes tingimusi rikkuva tootja suhtes, ilma et see mõjutaks ülejäänud nõuetekohaste tootjate õigusi toetusele.

Loetelu punktis 1 täpsustatakse, et valitsus võib korralduse kehtetuks tunnistada ka siis, kui vähempakkumise võitja ei täida ELTSis või vähempakkumiste määruses sätestatud tingimusi või kohustusi.

Loetelu punktis 2 täpsustatakse, et selles punktis kehtestatud nõuded kohalduvad üksnes ELTSi § 594 lõike 52 punkti 1, 2 või 3 alusel korraldatud ehk muudele kui uutele maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Loetellu lisatakse punkt 3, mille kohaselt peab ELTSi § 594 lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud ehk maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumise võitja sõlmima kuue kuu jooksul ELTSi § 594 lõikes 11 nimetatud valitsuse korralduse vastuvõtmisest arvates samas korralduses märgitud võimsusega tootmisseadme võrku ühendamiseks liitumislepingu võrguettevõtjaga. Kui tootja ei ole liitumislepingut selle aja jooksul võrguettevõtjaga sõlminud, on valitsusel õigus tootja suhtes toetuse andmise korraldus kehtetuks tunnistada. Sätte eesmärk on tagada, et vähempakkumisel edukaks osutunud tootja viiks tootmisseadme rajamise lõpuni vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks.

Punktis 4 sätestatakse, et valitsusel on õigus korraldus osaliselt ja täies mahus kehtetuks tunnistada, kui vähemapakkumises osalevad meretuuleparkide vähempakkumise võitjad ei ole 36 kuu jooksul pärast § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist sõlminud liitumislepingut samas korralduses märgitud võimsusega tootmisseadme võrku ühendamiseks.

Punktiga 19 täiendatakse § 594 lõikega 121 ja selles sätestatakse, et kui sama paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud meretuuleparkide vähempakkumise korral on tootja jätnud tähtajaks tasumata vähempakkumise läbiviijale § 5912 lõike 4 teise lause ja § 5913 lõike 4 alusel arvutatud võrdlushinna alusel tasumisele kuuluva rahalise makse, peatab vähempakkumise läbiviija tootjale võlgnevuse tõttu toetuse maksmise kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni ning tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal tal oli võlgnevus. Samal perioodil, mil tootjal on vähempakkumise läbiviija ees võlgnevus, peatatakse toetuse maksed tootjale, kuid jätkub kahepoolsest hinnavahelepingust tootjale tulenev kohustus tasuda hinnavahe vähempakkumise läbiviijale, kui turuhind on kõrgem kui pakkumises esitatud hind eelnõuga lisatava § 5910 lõikele 6. Kui tootja ei kõrvalda võlgnevust vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on valitsusel õigus tunnistada § 594 lõikes 11 nimetatud korraldus vastava tootja suhtes kehtetuks. Paragrahvi § 594 lõige 121 puudutab ja kohaldub üksnes § 594 lõike 52 punkti 5 (meretuuleparkidele suunatud vähempakkumine) korraldatud vähempakkumise korral. Meretuuleparkide vähempakkumiste puhul makstakse toetust kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel. Selle kohaselt tekib tootjal õigus saada toetust, kui kauplemisperioodi elektri turuhind on madalam, kui on tootja vähempakkumisel pakutud täitmishind. Kui kauplemisperioodi elektri turuhind on kõrgem kui vähempakkumisel tootja pakutud täitmishind, peab tootja tegema rahalise makse hinnavahe ulatuses vähemapakkumise läbiviijale.
Seda arvestades peab seadus ette nägema ka tagajärjed juhuks, kui tootja ei täida raha maksmise kohustust tähtaegselt ning tootjal tekib vähempakkumise läbiviija ees võlgnevus. Lisatud sätte kohaselt on tagajärgi kaks. Esiteks, kui tootjal on võlgnevus, peatab vähempakkumise läbiviija tootjale toetuse maksmise, kuni tootja on võlgnevuse tasunud. Seejuures kaotab tootja õiguse saada võlgnevuse perioodi eest toetust – st tootjal ei teki pärast võlgnevuse kõrvaldamist õigust nõuda vähempakkumise läbiviijalt, kes on toetuse maksja, tagasiulatuvalt toetust ning vähempakkumise läbiviijale ei ole kohustust tootjale võlgnevuse esinemise perioodi eest toetust maksta. Teiseks, vähempakkumise läbiviija pikendab tootjale võlgnevuse kõrvaldamiseks tähtaega. Kui tootja ei kõrvalda võlgnevust vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on valitsusel õigus tunnistada ELTSi § 594 lõikes 11 nimetatud korraldus tootja suhtes kehtetuks. Sellisel juhul kaotab tootja õiguse toetuse saamiseks lõplikult.

Punktiga 20 täiendatakse ELTSi § 597 lõigetega 31 ja 32

Lõige 31 täpsustab, milline reiting peab olema garantii andjal, kui vähempakkumisel osaleja soovib tagatisena kasutada garantiid. Sellisel juhul peab vastava krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting.

Lõige 32 reguleerib küsimust, mis saab pakkuja esitatud tagatisest juhul, kui pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva. Eelnõu kohaselt ei tagastata sellisel juhul pakkujale tagatist. Kui tagatisena on kasutatud tagatisraha, läheb tagatisraha vähempakkumise läbiviija omandisse. Kui tagatisena on kasutatud garantiid, on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist.
Riikliku eesmärgi saavutamine taastuvelektri kasutuselevõtmisel on sedavõrd olulise tähtsusega küsimus, et on vaja veenduda vähempakkumises osalejate piisavate vahendite olemasolus.

Punktiga 21 muudetakse § 597 lõiget 4. Vähempakkumise määruse § 16 kohaselt võib pakkuja pakkumise tagasi võtta enne pakkumise esitamise tähtpäeva. Kehtivas ELTSis ei ole reguleeritud, millal peab vähempakkumise läbiviija sellisel juhul pakkujale tagatise tagastama. Seetõttu täpsustatakse, et kui pakkuja võttis pakkumuse tagasi enne pakkumise esitamise tähtpäeva, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul pärast valitsuse korralduse (ELTSi § 594 lg 11 või § 595 lg 5) jõustumist.

Punktiga 22 muudetakse § 597 lõiget 5. Kehtiva seaduse kohaselt peab vähempakkumise läbiviija vähempakkumise võitja suhtes tagatisraha tagastama või garantiist tulenevatest õigustest loobumisest teavitama viie tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui võitja on tootnud elektrit ettenähtud aastases koguses. Viie tööpäeva pikkune tähtaeg võib osutuda liiga lühikeseks. Seetõttu pikendatakse seda tähtaega 30 kalendripäevani. Samuti lisatakse sättesse nõue, et tootja peab ise teavitama vähempakkumise läbiviijat sellest, kui ta on tootnud aastas nõutud elektrienergia koguse.

Punktiga 23 täiendatakse pakkumise tagatise nõudmise ja tagastamise tingimusi § 597 lõikes 6, sätestades, et tagatisraha ei tagastata vähempakkumise võitjale ja see läheb riigi omandisse. Sama paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise, krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii puhul on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist, kui pakkumise võitja ei tooda seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud lisaajast arvates energiat esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust või 24 kuu jooksul vähemalt 80 protsendi ulatuses kahekordsest korralduses märgitud aastasest mahust. Muudatusega on täiendatud eelnõu selliselt, et kui § 598 lõike 4 punkt 1 alusel on antud kuni 18-kuuline täiendav tähtaeg tootmise alustamiseks, siis pikeneb tagatise kehtivus selle aja võrra, mille võrra vähepakkumise läbiviija on pikendanud tootmisega alustamise tähtaega.
Ühtlasi ei jää tootja tagatisest ilma, kui nt võrgu valmimise viibimise tõttu lükkub tootmise algus edasi kuni 18 kuu võrra.

Punktiga 24 muudetakse § 598 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa. Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab riigiabi andmise reeglite rikkumise või vähempakkumise võitja tegevuses toetuse saamise nõuete rikkumise või seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise lisatähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud. Samuti on vähempakkumise läbiviijal õigus peatada vähempakkumise võitjale toetuse maksmine kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni või teha vähempakkumise korraldajale ettepaneku valitsuse korralduse muutmiseks ning vähempakkumise võitjale toetuse maksmata jätmiseks või selle vähendamiseks. Kehtiva sõnastuse kohaselt sai vähempakkumise läbiviija lähtuda sellest, kui tuvastas vähempakkumise võitja tegevuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse.

Punktiga 25 muudetakse § 598 lõike 4 punkt 1 sõnastust, sätestades, et kui vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks senise kuni kuuekuulise täiendava tähtaja asemel kaheksateistkümne kuulise tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud. Muudatus kohaldub uute ehk siis alates 01.01.2025. a läbiviidavate vähempakkumiste korral (eelnõu p 35).

Punktiga 26 täiendatakse elektrituruseadust seitsme paragrahviga: §-d 599 - 5915, mis täpsustavad ELTSi § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatavate ehk uutele maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste alusel toetuse andmise ja toetuse rahastamise tingimusi ning piiranguid. Nimetatud paragrahvides sätestatut ei kohaldata ELTSi § 594 alusel juba läbiviidud või tulevikus läbiviidavate muude vähempakkumiste suhtes, mille korraldamise aluseks ei ole olnud ELTSi § 594 lõike 52 punktid 4 ja 5.
Maismaatuuleparkide vähempakkumisele, mis korraldatakse enne 2027. aasta 17. juulit, kohalduvad samad põhimõtted, mida on senini kohaldatud vähempakkumiste korral – st toetust makstakse turuhinnale lisanduva lisatasu vormis, kui elektri turuhind jääb alla teatud määra. Seejuures määrab Vabariigi Valitsus vähempakkumise korraldamise korralduses kindlaks makstava toetuse maksimaalsed suurused, mille piiridega peavad tootjad oma pakkumistes arvestama.

ELTSi § 599 „Maismaatuulepargi vähempakkumise üldtingimused“

ELTSi täiendatakse §-ga 599 „Maismaatuulepargi vähempakkumise üldtingimused“, mis koosneb kolmest lõikest. Säte täpsustab maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumisel osalemise ning vähempakkumise tulemusel toetuse andmise tingimusi.

Lõike 1 kohaselt kohaldatakse paragrahvi ainult uutele maismaatuuleparkidele (§ 594 lõige 52 punkt 4).

Lõike 2 kohaselt võib vähempakkumisele esitada pakkumuse sellise tootmisseadme kohta, mille projektiga seotud töid ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist. Nõue tuleneb grupierandi määruse artikli 6 lõikest 2 ning tähendab, et toetusel loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on esitanud taotluse abi saamiseks, s.o pakkumise vähempakkumisel osalemiseks enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Tööde alustamiseks grupierandi määruse mõttes on investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute tegemist.

Lõikes 3 on sätestatakse, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, näiteks vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära. Nõue tuleb grupierandi määruse artikli 42 lõike 2 punktist b). Riigil on maismaatuuleparkide rajamiseks plaanis korraldada võimalusel üks, aga vajaduse korral ka mitu vähempakkumist. Kui korraldatud vähempakkumisel osutuvad edukaks ning saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel pakkumise esitanud tootjad, peab valitsus järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerima (nt vähendades hangitava elektri kogust või pakutavat toetuse suurust), et järgmisel vähempakkumisel sama olukord ei korduks ning kõik pakkuma tulevad tootjad ei saaks õigust toetusele. Lisaks näeb eelnõu ette, et olukorras, kus vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb kõrvaldada tõhusa konkurentsi taastamiseks pakkumise reastamisel viimaseks jäänud pakkumus. Viimase pakkuja kõrvaldamine tagab, et kui pakkujaid on vähe, siis kõik vähempakkumisel osalejad ei saa automaatselt toetust ning selliselt soodustab see konkurentsi toetuse saamisel ja ühtlasi avaldab positiivset mõju pakkumuste hinnale.

ELTSi § 5910„Meretuulepargi vähempakkumise üldtingimused“

ELTSi täiendatakse §-ga 5910, millega sätestatakse meretuuleparkide vähempakkumise üldtingimused.

Lõige 1 sätestab, et §-s 5910 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 5 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõige 2 sätestab nõuded, millele peab vähempakkumisel osaleda sooviv pakkuja ja tema vähempakkumisele pakutav tootmisseade vastama. Vähempakkumisel saab osaleda sellise tootmisseadmega, mille ehitamist ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist ning mille Eestisse ehitamise suhtes on pakkumuse esitamise hetkeks pädev asutus teinud hoonestusloa menetluse algatamise otsuse. Sõltuvalt hoonestusloa taotluse esitamise ajast ja sellel hetkel kehtinud veeseaduse või ehitusseadustiku redaktsioonist, on pädevaks asutuseks kas Vabariigi Valitsus või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada pakkumiste hindamisel viimaseks jäänud pakkumus ja järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, nt vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära. Sätte mõte on tagada konkurents ning välistada olukord, kus väheste pakkujate korral saaksid toetust kõik pakkujad pakkumise sisust sõltumata. Seega, kui kõik esitatud pakkumused on nõuetekohased ja mahuks väljakuulutatud vähempakkumise mahu järgi toetuse alla, reastatakse pakkumused vähempakkumise tingimuste põhjal ning valitsus saab otsustada toetuse määramise kõikidele pakkujatele, v.a pakkumise hindamisel viimasele kohale jäänud pakkujale. See on TCTF-ist (Temporary Crisis and Transition Framework) tulenev põhimõte, mis on mõeldud soodustama konkurentsi toetuse saamisel ja ühtlasi avaldama positiivset mõju pakkumuste hinnale.. Komisjon ei anna luba abiskeemile, millel on probleem tõhusa konkurentsi toimimisega. Seega on tõhus konkurents tagatud juba siis, kui Komisjon on andnud riigiabi loa ja seal hinnanud meetme proportsionaalsust. Ministeeriumi hinnangul saabub plaanitavale vähempakkumisele ex ante piisavalt pakkumisi, et tagada tõhus konkurents. Nimetatud norm tagab siiski ka ex post korrigeerimismehhanismi, mille realiseerumine on vähetõenäoline.

§ 5911. Meretuulepargi vähempakkumise eritingimused

ELTSi täiendatakse §-ga 5911, millega sätestatakse eritingimused meretuuleparkide vähempakkumisele.
Lõikes 1 sätestatakse, et §-s 5911 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 5 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõike 2 kohaselt võetakse vähempakkumise hindamisel arvesse pakkumuses esitatud hinda ja pakkuja kinnitust, millises mahus ta kohustub tagama elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamist põhivõrguettevõtjale.

Lõige 3 täpsustab, et kuigi tasakaalustamisteenuse pakkumine ei ole kohustuslik, kui aga selline pakkumine ikkagi tehakse, võetakse arvesse üksnes selliseid tasakaalustamisteenuse pakkumusi, mille teenuse kogus kauplemisperioodi kohta on vähemalt 20 MW ja võime vähemalt ühe tunni järjest teenust selles koguses osutada.

Lõikes 4 nähakse ette, et vähempakkumise hindamisel võetakse arvesse pakkumises tootja esitatud hinda 95% ulatuses ja tasakaalustamisteenuse osutamist 5% ulatuses. Vähempakkumise tulemusena ühendatakse Eesti elektrisüsteemi suures mahus taastuvelektrit, mille tootmine sõltub tuuleoludest ehk tegemist on katkendliku tootmisega. Suures mahus katkendlikku tootmist elektrisüsteemis suurendab põhivõrguettevõtja vajadust hankida reserve tootmise puudujääkide või tootmise ülejäägi tasakaalustamiseks. Tasakaalustamisteenust pakkudes võtab pakkuja kohustuse vähempakkumist võites osaleda põhivõrguettevõtja Elering tasakaalustamisvõimsuse hangetes ehk sagedusreservide võimsusturul. Praegu reguleerib tasakaalustamisvõimsuste hankimist Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2017/2195 (elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri), mis sätestab nõuded põhivõrguettevõtjale elektrisüsteemi tasakaalustamiseks. Elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirja artikli 32 kohaselt koostab põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuse hankimise eeskirjad. Kui muudetakse tasakaalustamisvõimsuse hankimise reegleid või põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuste hankimise tingimusi, peab selle teenuse pakkuja vastama uutele tasakaalustamisvõimsuse hankimise reeglitele. Eesti põhivõrguettevõtja käivitab tasakaalustamisvõimsuste hankimiseks sagedusreservide võimsusturu veebruaris 2025. Sagedusreservide võimsusturul hangitakse sagedusreservide võimsusi päev ette vastavalt järgmise päeva prognoositud reservide vajadusele. Hankimine toimub turutingimustes. Katkendlik elektritootmine suurendab eelmainitud võimsuste hankimise vajadust, mistõttu sisaldab vähempakkumine võimalust osalejatel pakkuda meretuulepargi tootmisvõimsustele lisaks elektrienergia salvestamise ja tarbimiskaja võimsusi tasakaalustamisteenuse pakkumiseks süsteemihaldurile. Üksnes elektrienergia salvestamise ja tarbimiskajaga piirdumine on kooskõlas kliimaeesmärkidega, kuna eelnimetatud võimsute puhul on tegemist mittefossiilsete ressurssidega. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1747 artikli 19h punktiga b, mille kohaselt tuleks paindlikkust edendavate toetuskavade puhul piirduda uute investeeringutega mittefossiilsetesse paindlikkusressurssidesse, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine.

Lõike 5 kohaselt peab pakkuja tagama, et vähempakkumises pakutud tasakaalustamisvõimsus sagedusreservide võimsusturule on uus ehk mille ehitustöödega ei ole enne pakkumise esitamist alustatud. See nõue tagab, et tasakaalustamisvõimsus võetakse kasutusele vähempakkumise tulemusena elektrisüsteemi lisanduva ilmast sõltuva taastuvelektri tasakaalustamiseks. Lisaks kehtib nõue pakkuda tasakaalustamisteenust vähemalt kümme aastat tootmisseadmega võrku antava elektritootmise alustamisest arvates. Tasakaalustamiseteenuse varem alustamine ei vähenda teenuse osutamise aega, mis peab olema vähemalt 10 aastat alates elektritootmise alustamisest. See tähendab seda, et kui tasakaalustamiseteenust hakatakse näiteks 1 aasta enne tootmist pakkuma, siis peab teenust pakkuma kokku 11 aastat. Selline ajaraam on põhjendatud, kuna pakutavate tasakaalustamisvõimsuste aluseks olevate tehnoloogiate tehniline eluiga jääb kümne aasta juurde. Selle aja jooksul tuleb tasakaalustamisteenuse pakkujal teha aastas vähemalt 315 pakkumist sagedusreservide võimsusturule. Pakkumine loetakse teostatuks, kui on tehtud vähemalt ühele kauplemisperioodile pakkumine (15 minutit päevas). Täiendavate pakkumiste tegemine sagedusreservide võimsusturule võimaldab tuua alla reservide hankimise kulu, kuna suureneb konkurents sagedusreservide turul. Kohustus teha pakkumine sagedusreservide võimsusturule on põhjendatud, kuna see võimaldab põhivõrguettevõtjal jooksvalt kontrollida tasakaalustamisvõimsuste olemasolu. Nõue teha ühel kauplemisperioodil päevas pakkumine ei ole ka üleliia piirav, kuna nii elektrienergia salvestamine kui ka tarbimiskaja osalevad sagedusreservide võimsusturul, sest sel turul on võimalik neil võimsustel kõige rohkem tulu teenida. Samuti ei ole piiratud elektrienergia salvestuse ja tarbimiskaja osalemine teistes elektrituru etappides (päev-ette, päevasisesel ja sagedusreservide energiaturgudel). Kui pakkumise võitja on alustanud tasakaalustamisteenuse pakkumist, siis peab ta viivitamatult teavitama sellest vähemapakkumise läbiviijat.

Lõike 6 kohaselt kontrollib tasakaalustamisteenuse osutamise andmeid ja peab nende üle arvestust vähempakkumise läbiviija, kellel on õigus nõuda tootjalt teavet ja lisaandmeid, mis on vajalikud nende andmete kontrollimiseks ja arvestuse pidamiseks.

Lõige 7 täpsustab, et vähempakkumise läbiviija alustab lõike 3 punktis 3 nimetatud nõude, milleks on elektrienergia salvestamine või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamine põhivõrguettevõtjale, täitmise kontrolli 12 kuud pärast vähempakkumise võitnud tootmisseadmega võrku antava elektritootmise alustamisest. Lisaks on täpsustatud, et kui pakkumuses esitatud tasakaalustamisteenuse mahtu on 12 kuu jooksul pakutud vähem kui 315 päeva sagedusreservide võimsusturule, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates kuni ajani, mil tasakaalustamisteenust osutatakse 315 päeva 12 kuu jooksul. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal toetuse maksed olid käesoleva lõike esimese lause alusel peatatud.

ELTSi § 5912. „Maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumise toetuse arvestamise üldpõhimõtted“
ELTSi täiendatakse §-ga 5912, millega sätestatakse maismaa ja meretuuleparkide toetuse arvestamise üldpõhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse, et paragrahvis sätestatut kohaldatakse § 594 lõike 52 punkti 4, milleks on maismaatuulepark, ja punkti 5, milleks on meretuulepark, alusel korraldatud vähempakkumise võitjale toetuse arvestamisel.

Lõikes 2 sätestatakse, et tootjal võib olla õigus saada toetust, mille suurus kauplemisperioodil on võrdne tootja poolt pakkumuses esitatud hinna ja elektrienergia turuhinna vahega toodanguühiku kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetust arvestatakse vähempakkumise võitnud tootmisseadmest § 58 lõike 23 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest ning bilansiplaanis kajastatud elektrienergia koguse eest, mis jäi võrku andmata, kuna süsteemihaldur aktiveeris tootmiskoguse vähendamise korralduse kuni § 594 lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse täitumiseni. Arvestades tuleviku vajadusi, tuleb nii meretuule kui ka maismaatuule vähempakkumiste võitjate tootmiskohustuse arvestuses võtta arvesse põhivõrguettevõtja Elering poolsed piiramised ja sagedusreservide jaoks allakoormamised.

Lõikes 4 sätestatakse, et elektrienergia turuhind on elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu kauplemisperioodi hind.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui turuhind on madalam kui pakkumuses esitatud hind, kuid mitte negatiivne, tasutakse hinnavahe kuni toetuse ülemmäära ulatuses toetusena tootjale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta. Tootjal on õigus saada toetust nende kauplemisperioodide eest, kus elektri turuhind on madalam tootja pakkumuses esitatud hinnast, kuid mitte negatiivne10. Sellisel juhul on tootjale makstava toetuse määr võrdne tootja pakkumuses esitatud hinna (eurot megavatt-tunni kohta) ja elektrienergia turuhinna hinnavahega toodanguühiku (megavatt-tunni) kohta

Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse ja rahaliste arvelduste aluseks olevaid andmeid kontrollib ja nende üle arvestust peab vähempakkumise läbiviija. Vähempakkumise läbiviijal on õigus nõuda tootjalt teavet ja andmeid, mis on vajalikud andmete kontrollimiseks ja arvestuse pidamiseks.

ELTSi § 5913 „Maismaa tuulepargi vähempakkumise toetuse arvestamise erisätted“

Lõikes 1 sätestatakse, et §-s 5913 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 4 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele maismaa tuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetust makstakse ühepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, siis tootjale toetust ei maksta. Toetust arvestatakse vähempakkumise võitnud tootmisseadmest § 58 lõike 23 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest ning bilansiplaanis kajastatud elektrienergia koguse eest, mis jäi võrku andmata, kuna süsteemihaldur aktiveeris tootmiskoguse vähendamise korralduse, kuni sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse täitumiseni.

Lõikes 3 sätestatakse, et kauplemisperioodi hinnavahel põhinev tasu arvestatakse § 5912 lõike 5 ja § 5913 lõike 2 alusel arvestatud hinnavahe ja § 5912 lõike 3 alusel arvestatud toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus. Kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud arvestatakse hinnavahe ja toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus. Kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe. Tootjale makstav toetus ja tootja tehtav rahaline makse vähempakkumise läbiviijale möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.
Lõikes 4 sätestatakse, et kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude summa. Tootjale makstav toetus möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.

ELTSi § 5914 „Meretuulepargi vähempakkumise toetuse arvestamise erisätted“

Lõikes 1 sätestatakse, et §-s 5914 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 5 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Riigiabi meetmete kontekstis peetakse hinnavahelepinguks sellist tüüpi abimeedet, mis annab abisaajale õiguse toetuse maksele, mille suurus on võrdne fikseeritud täitmishinna ja võrdlushinna, näiteks toodanguüksuse turuhinna vahega.11 Kahepoolseks hinnavahelepinguks loetakse abimeedet, mis sisaldab ka abisaaja kohustust teha riigile tagasimakseid perioodidel, mil võrdlushind ületab täitmishinda.12 Kahepoolse hinnavahelepingu põhimõte tähendab, et riigi ja toetuse saaja vahel ei sõlmita eraldi lepingut (hinnavahelepingut), vaid toetuse andmine ja rahaliste maksete tegemine toimub seaduse (ELTS) ning ELTSi § 594 lõike 11 alusel valitsuse antud korralduse alusel. Täitmishinnana käsitatakse tootja pakkumuses esitatud hinda ja võrdlushinnana toodanguühiku turuhinda. Võrdlushinnaks olevaks elektri turuhinnaks loetakse elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu kauplemisperioodi põhiseid hindu. Seetõttu arvestatakse ka hinnavahesid eraldi iga kauplemisperioodi kohta. Seletuskirja koostamise hetkel on kauplemisperiood 1 tund. Tulevikus võib kauplemisperiood muutuda 15 minutiliseks. Lõikes sätestatakse, et kui elektrienergia turuhind on madalam kui pakkumuses esitatud hind, kuid mitte negatiivne, tasutakse hinnavahe kuni toetuse ülemmäära ulatuses toetusena tootjale. Kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta. Tootjal on õigus saada toetust nende kauplemisperioodide eest, kus elektri turuhind on madalam tootja pakkumuses esitatud hinnast, kuid mitte negatiivne13. Sellisel juhul on tootjale makstava toetuse määr võrdne tootja pakkumuses esitatud hinna (eurot megavatt-tunni kohta) ja elektrienergia turuhinna hinnavahega toodanguühiku (megavatt-tunni) kohta. Näiteks kui tootja pakkumuses esitatud hinnaks on 100 eurot/MWh ning kauplemisperioodi elektri turuhind on 70 eurot/MWh, siis selle kauplemisperioodi eest on tootjal õigus saada toetust 30 eurot/MWh. Kui võrdlushind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta. Tootjal on kohustus teha riigile (vähempakkumise läbiviijale) rahaline makse nende kauplemisperioodide eest, kus elektri turuhind on kõrgem tootja esitatud täitmishinnast. Sel juhul on tootja riigile makstava rahalise makse määr võrdne turuhinna ja tootja pakkumuses esitatud hinna vahega toodanguühiku kohta. Näiteks, kui tootja pakub täitmishinnaks 100 eurot/MWh ning kauplemisperioodi elektri turuhind on 150 eurot/MWh, on tootjal selle kauplemisperioodi eest kohustus teha riigile rahaline makse, lähtudes määrast 50 eurot/MWh.

Lõikes 3 sätestatakse, et kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud arvestatakse § 5912 lõike 5 ja § 5914 lõike 2 alusel arvestatud hinnavahe ning paragrahvi § 5912 lõike 3 alusel arvestatud toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus. Kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe.
Rahaliste arvelduste tegemise perioodiks on kalendrikuu. Seega, kuigi hinnavahede arvestust peetakse iga kauplemisperioodi kohta, teeb riik rahalise makse tootjale või tootja riigile korra kalendrikuus eelneva kalendrikuu eest järgmiselt:
• vähempakkumise läbiviija selgitab iga kauplemisperioodi kohta eraldi välja hinnavahe suuruse (täitmishinna ja elektri turuhinna erinevuse) ning arvutab vastava kauplemisperioodi hinnavahel põhineva tasu suuruse (hinnavahe ja toodangu korrutis) ning millest järeldub, kas vastav tasu kauplemisperioodi eest tuleb riigil toetusena maksta tootjale (kui kauplemisperioodi elektri turuhind on madalam kui täitmishind) või tootjal rahalise maksena riigile (kui kauplemisperioodi elektri turuhind on kõrgem kui täitmishind);
• kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasunõuete ja kohustuste vahe (saldo). See tähendab, et kalendrikuu iga kauplemisperioodi kohta arvutatud tasunõuded summeeritakse igas kalendrikuus ning rahas väljamaksmisele kuulub tasunõuete vahe.
Näiteks kui tasunõuete summeerimise tulemusel selgub, et tootjal on riigi vastu nõue toetuse saamiseks summas 100 000 eurot ning riigil on tootja vastu nõue rahalise makse saamiseks summas 75 000 eurot, peab riik (vähempakkumise läbiviija) vastava kalendrikuu eest maksma tootjale toetust 25 000 eurot ning tootja riigile rahalist makset tegema ei pea. Kui tasunõuete summeerimise tulemusel selgub, et tootjal on riigi vastu nõue toetuse saamiseks summas
50 000 eurot ning riigil on tootja vastu nõue rahalise makse saamiseks summas 100 000 eurot, peab tootja vastava kalendrikuu eest maksma riigile (vähempakkumise läbiviijale) rahalise maksena 50 000 eurot ning riik tootjale toetust maksma ei pea.

Lõikes 4 sätestatakse, et kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe. Tootjale makstav toetus või tootja tehtav rahaline makse vähempakkumise läbiviijale möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.

Lõikes 5 sätestatakse, et § 594 lõikes 11 nimetatud valitsuse korralduses märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse arvestus algab 1. oktoobrist ja lõpeb järgmise kalendriaasta 30. septembril. Toetatava elektrienergia koguse arvestusse kuulub üksnes elektrienergia, mille ulatuses on vähempakkumise läbiviija maksnud toetust.

ELTSi § 5915 „Maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumise toodangu arvestamine, pakkumuste hindamise ja reastamise kord“

Paragrahvis 5915 sätestatakse, et § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatud vähempakkumise toodangu arvestamise, pakkumuste täpsema hindamise ja reastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest. Kehtiv § 594 sisaldab volitusnormi vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse määrusega.


Punktiga 27 täiendatakse § 871 lõiget 3 teise lausega, milles on märgitud, et krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda lõikes 2 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtte krediidireitingule. Täiendus on vajalik, sest praktikas on osutunud probleemiks, et finantsasutuse kontserni kuuluvad Eestis tegutsevad filiaalid ei vasta lõikes seni sätestatud tingimustele, kuigi nende emaettevõtted vastavad investeerimisjärgu krediidireitingu nõudele. Seega täiendatakse sätet viisil, mis võimaldaks aktsepteerida liitumistaotluse esitanud turuosalisele väljastatud garantiikirja, kui Eestis tegutsev finantsasutus kuulub emaettevõte kontserni, mis vastab sätestatud krediidiasutuse tingimustele.

Punktiga 28 muudetakse ja sõnastatakse § 108 lõike 1 esimene lause selliselt, et põhivõrguettevõtja makstava toetuse aeg 12 aastat ei kehti kogu §-s 594 nimetatud tootmisele, vaid kehtib sama paragrahvi lõike 52 punktides 1–3 sätestatule. Muudatus on vajalik, sest eelnõuga lisatakse seadusesse uus lõige 13, milles on sätestatud toetuse maksmise aeg uutele maismaa- ja meretuuleparkidele.

Punktiga 29 täiendatakse § 108 lõikega 13. Kehtiva seaduse järgi makstakse vähempakkumise võitjale toetust 12 aastat tootmise alustamisest arvates. Eelnõu järgi peaks meretuuleparkide puhul olema toetusperioodi maksimaalne pikkus 20 aastat. Seetõttu on ELTSi § 108 lõikesse 13 lisatud uute maismaa- ja meretuuleparkide suhtes kohalduv erisäte, mis võimaldab uutele maismaatuuleparkidele maksta toetust 12 aastat ja meretuuleparkidele kuni 20 aastat. Toetusperiood võib osutuda lühemaks kui 20 aastat, kui tootmisseade ei alusta tootmist tähtaegselt. ELTSi § 594 lisatud lõike 111 järgi hakkab juhul, kui tootja ei alusta tootmist vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäevaks, toetuse maksmise periood kulgema tootmise alustamise tähtpäevast ja toetuse maksmise periood lüheneb tootmise alustamisega hilinetud perioodi võrra.

Punktiga 30 täiendatakse § 108 lõikega 31, milles sätestatakse, et uute maismaa- ja meretuuleparkide tootmisseadme korral käsitatakse tootmise alustamise ajana päeva, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingu ja avalduse tootmisseadmega tootmise alustamise kohta.

Punktiga 31 täiendatakse seadust järelhindamise sättega, milles on märgitud, et § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud meretuuleparkide vähempakkumise rakendamisel tarbijatele eeldatava mõju järelhindamise teeb Kliimaministeeriumi hiljemalt 2040. aastal. Järelhindamisel analüüsitakse, kas praktikas on saavutatud selline tulemus, mis eelnõu koostamisel eesmärgiks seati.

Punktiga 32 täiendatakse seadust §-ga 1094, mille kohaselt ei tohi valitsus ELTSi § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmete ehk maismaatuuleparkide korral 2027. aasta 17. juulist ja punktis 5 nimetatud tootmisseadmete ehk meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral anda ELTSi § 594 lõikes 11 nimetatud korraldusi pärast 31. detsembrit 2025. Muudatus on vajalik TCTFi punkti 78 (d) tõttu, sest selle kohaselt tuleb TCTFi alusel komisjoni heaks kiidetud riigiabi meetme korral teha abi andmise otsus hiljemalt 31. detsembriks 2025.

Punktiga 33 täiendatakse § 1113 lõigetega 21-23.
Lõikega 21 sätestatakse, et käesoleva eelnõuga § 598 lõike 4 punktis 1 tehtavat muudatust rakendatakse üksnes uutele vähempakkumistele. Sätte eesmärk on õigusselguse mõttes täpsustada, et varasematele vähempakkumise võitjatele kohaldatakse varasemat redaktsiooni, st enne eelnõu jõustumist saab korraldatud vähempakkumiste võitjatele anda tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise täiendava tähtaja vastavalt § 598 lõike 4 punkti 1 varasemale redaktsioonile, ning pärast eelnõu jõustumist korraldatud vähempakkumiste võitjatele kuni kaheksateistkuulise täiendava tähtaja vastavalt sama sätte uuele redaktsioonile.
Lõikega 22 nähakse õigusselguse ja -arusaadavuse eesmärgil ette, et § 58 lõiget 23 rakendatakse üksnes uutele vähempakkumistele. Varasemate vähempakkumiste korral rakendatakse endiselt § 58 lõiget 2 (mis võimaldas toetust arvestada võrku antava ja ka otseliini antava energia eest) ja uutele vähempakkumistele § 59 lg 23 (toetus üksnes võrku antava energia eest).

Lõikega 23 nähakse ette, et enne käesoleva eelnõu jõustumist korraldatud vähempakkumistele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõigetes 111–113 sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Näiteks, kui see ei lähe vastuollu mh ELTS § 58⁴ lg 1 p-s 4 sätestatuga.

§ 594 lõiked 111–113 omaksid soodustavat tagasiulatuvat mõju varasemate vähempakkumise võitjatele ning täidaksid seaduselüngad sellistes küsimustes, mille osas praegune õigus sunnib mitut normi koostoimes tõlgendama ja jätab toetuse maksja potentsiaalsetesse vaidlustesse, kuna puudub õigusselgus, kuidas arvestada tootmise alustamist ja toetusperioodi algust eriolukordades.

§ 594 lg 111 võimaldab lugeda toetusperioodi alguseks ka § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendava tootmise alustamise tähtpäeva. Kehtivas ELTS-is on tootmise alustamine ja toetuse kehtivusaeg seotud üksnes §-ga 108, ning vähempakkumise teatisest tuleneva kohustusega alustada tootmist x tähtajal. Kui varasema vähempakkumise võitja ei suuda alustada tootmist vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks, annab kehtiv õigus aluse 6-kuulise täiendava tähtaja andmiseks (§ 598 lg 4 p 1) ning võitjate korralduse kehtetuks tunnistamiseks (§ 594 lg 12). Samas puudub õigusselgus, kuidas sel juhul tuleks arvestada toetusperioodi algust.

Sama lõike teisel lausel on samuti kaudselt soodustav mõju, kuna toetusest ilmajäämise asemel (kui võitjate korraldus kehtetuks tunnistataks) on võimalik toetusperioodi lühendamine selliselt, et tootmise alustamise hilinemisel väheneb toetusperiood sama aja võrra.

§ 594 lg 112 on hetkel reguleeritud VV määruse nr 86 §-s 28 ja seda mõnevõrra rangemalt, sest kriteeriumiks on 100% tootmiskohustuse täitmine, kuid tagajärg (maksete peatamine) on sama. Seega poleks tegemist ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga.

§ 594 lg 113 loob õigusselgust, kuidas arvestada tootmise algust mitme tootmisseadme korral, seejuures on üheks võimalikuks alternatiiviks ka võitja enda taotlus, mistõttu puudub ebasoodne tagasiulatuv mõju.

Seadust või selle sätet võib rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korras, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Käesolev muudatus soodustab isikute õiguste laienemist, st antud varasemate vähempakkumise võitjatele soodsamaid ja paindlikumaid tingimusi ning suurendab õigusselgust. Seega rakendussättega kellegi õigusi ei piirata ega vähendata, vaid vastupidi, isikutele luuakse soodsamad tingimused toetuse saamiseks. Eesti õigusdogmaatikas taunitakse ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Põhiseadus ei keela anda tagasiulatuva mõjuga norme, mis muudavad isiku õigusliku positsiooni paremaks (Ernits, M. Põhiseaduse § 10 kommentaar, komm 30. – Ü. Madise jt (toim)). Kuna tegemist on isikuid soodustava tagasiulatuva mõjuga normiga, siis selle lisamine seadusesse on põhiseadusega kooskõlas.


Paragrahv 2 – energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Paragrahvi 321 lõikes 1 muudetakse sõna „aastaks“ sõnaga „aastast“. Kehtivas lõikes on märgitud, et aastaks 2030 peab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Muudatusega luuakse suurem selgus selles, et nimetatud eesmärk kehtib ka pärast 2030. aastat. Kui lõpptarbijate arv ja tarbimismaht kasvab, peab kasvama ka taastuvelektri tootmise maht.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse uusi termineid: „tasakaalustamisenergia“, „tasakaalustamisteenuse osutaja“ ja „tasakaalustamisvõimsus“. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktide 11–13 ülevõtmisega seadusesse. Otsekohalduvate määruste puhul ei ole nõutav Eestis kehtivate õigusaktide muutmine, kuid arvestades asjaolu, et nende mõistete kasutamine ajas kasvab, sätestatakse õigusselguse tagamiseks ja seaduse paremaks arusaamiseks need ELTSis.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamine on oluline samm Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, pakkudes majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset kasu. Mõjude hoolikas hindamine ja juhtimine tagab, et eelnõu rakendamine on edukas ja toob kaasa positiivseid muutusi Eesti energiasüsteemis ja ühiskonnas tervikuna.





6.1 Otsene mõju ettevõtetele

Mõjutatud sihtrühmad
1. Energiaettevõtted
Suured energiaettevõtted: Eestis on 10–20 suurt energiaettevõtet, nagu Eesti Energia ja Enefit Green, kokku on neis 3000–5000 töötajat.
Puudutatud sihtrühm selgub vähempakkumiste osalenud ettevõtjate hulgast.
Väiksemad energiaettevõtted: 50–100 väiksemat ettevõtet, millel kokku umbes 500–1000 töötajat.
Puudutatud sihtrühm selgub vähempakkumiste osalenud ettevõtjate hulgast.

2. Investeerimisettevõtted ja rahastajad
Pangad ja investeerimisfondid: 1–30 asutust, mis pakuvad rahastust taastuvenergiaprojektidele.

3. Tehnoloogia- ja teenusepakkujad
Tehnoloogiaettevõtted: 15–100 Eesti ja välismaaist ettevõtjat, kes pakuvad tehnoloogilisi lahendusi ja teenuseid tuuleparkide moodulite osade kaupa kokkupanekut ja tööks häälestamist. Kuna tegemist on peaasjalikult välismaiste ettevõtetega, siis seadusloojal pole võimalik hinnata, kui palju töötajaid selleks kasutatakse. Eelnõu koostamise ajast on teada Eestis olevad ettevõtted, kellest suudavad sellist teenust pakkuda 4– 0 ettevõtet.

4. Kohalikud kogukonnad ja elanikud
Kõige enam mõjutatavad isikud elavad 2-3 km kaugusel tuuleparkidest ning nende arv ei ole eelnõu koostaja hinnangul väga suur, kuna tuuleparke tavaliselt rajatakse tööstusaladele või aladele, kus elanike arv on väike.

Tuuleparkide läheduses elavad kogukonnad. Hinnanguliselt võib olla tuulepargi mõjualas ühe tuulepargi näitel 500–20 000 inimest, kelle puhul saame rääkida keskkonna häiringust, kuid häiring pole sellise mõjuga, mis avaldub 2-3 km kaugusel elavatele inimestele. Eestis ei saa eristada piirkondi, kuhu võivad tulla tuulepargid ja kuhu mitte. Kui Kaitseministeeriumi uued radarid tööle hakkavad, pole Eestis peaaegu ühtegi piirkonda, kuhu ei saa tuulikuid püstitada. Erandiks jääb vaid Eesti-Vene piiri lähedus. Seega pole võimalik välja tuua piirkondi sellise täpsusega, et oleks võimalik hinnata mõju konkreetsetele piirkondadele.

Kohalikud tööotsijad. Arvestades Eestisse püstitatavate tuuleparkide arvu, on võimalik leida tööd ligikaudu 1000 inimesel, eeskätt tuuleparkide rajamisel ja ligikaudu 100 inimest, kes saavad pikemaajalist tööd tuuleparkide hooldamisel. Ühe tuulepargi püstitamisel on tööhõivestamine liigikaudu 10% ja täpsemat andmed selguvad OSKA uuringust, mille aruande valmimise eeldatav tähtaeg on 2024. aasta lõpp.

Majanduslikud mõjud
Elektrihinna kaudu on mõjutatud sihtrühmad on nii energiaettevõtjad kui ka kogu riigi elanikkond. Energiaettevõtjatele tagatakse võimalus osaleda vähempakkumistel ja see aitab suurendada nende kindlustunnet tuulepargi rajamiseks. Vähempakkumiste kaudu toetuse andmise eesmärk on, et elektrienergia lõpphind lõpptarbija jaoks ei tõuse pärast toetatud tuuleparkide turule tulekut.
Seetõttu leiame, et seaduse rakendamine toob kaasa olulisi positiivseid majanduslikke mõjusid.
Negatiivsed majanduslikud mõjud võivad ilmneda ainult sellisel juhul, kui vääramatutel asjaoludel peaks elektrienergia hind lõpptarbijale koormavalt tõusma.

Investeeringud ja tööhõive: uute maismaa- ja meretuuleparkide rajamine nõuab suuri investeeringuid, mis elavdavad kohalikku majandust. Investeeringud infrastruktuuri ja tehnoloogiasse loovad uusi töökohti nii ehitusperioodil kui ka hilisemal hooldus- ja opereerimisetapil. Näiteks võib ehitusjärgus olla vaja sadu insenere, tehnikuid ja töölisi, samas kui opereerimise ja hoolduse faasis on vaja pidevat tööjõudu. See tagab kohalikele elanikele stabiilse sissetuleku. Lisaks suurendavad sellised investeeringud kohaliku ettevõtluse aktiivsust ja võivad meelitada ligi lisainvesteeringuid teistesse seotud sektoritesse, nagu transpordi- ja teenindusvaldkond. Mereparkide rajamisega luuakse Saaremaale ja Pärnumaale hooldussadamad ja tekivad töökohad kohalikele elanikele. Tallinna Sadama Paldiski Lõunasadamal on suur potentsiaal saada kogu regiooni ehitussadamaks. 1000 MW suurune meretuulepark loob keskmiselt 150 otsest ja 150 kaudset töökohta.

Meretuuleparkide kapitalikulutused (CAPEX): 2,3–4 miljonit eurot ühe megavati (MW) kohta. Näiteks 100 MW meretuulepargi koguinvesteering võib olla umbes 270–540 miljonit eurot. Elektrivõrguga ühendamise kulud moodustavad tavaliselt umbes 20–30% kogukuludest. Hoolduskulud on ligikaudu 135 000–270 000 eurot aastas ühe MW kohta. Meretuuleparkide suurimad kulukomponendid on turbiinide ja vundamentide tootmine ja paigaldus, mis moodustavad üle 50% kogukuludest 1415.

Maismaatuulepargi kapitalikulutused (CAPEX) on tavaliselt 1,1–1,8 miljonit eurot 1 MW kohta. Näiteks 100 MW maismaatuulepargi koguinvesteering võib olla umbes 110–180 miljonit eurot. Elektrivõrguga ühendamise kulud moodustavad tavaliselt umbes 10–15% kogukuludest.
Hoolduskulud on ligikaudu 27 000–45 000 eurot aastas 1 MW kohta. Maismaatuuleparkide investeeringud on olnud stabiilsed, kuid kasvavad aeglasemalt võrreldes meretuuleparkidega. 2021. aastal investeeriti Euroopas ligikaudu 25 miljardit eurot maismaatuuleparkidesse​ 16​.
Mõjud majandusele on positiivsed.
Selguse loomise eesmärgil lisame, et 1 GW ja 100 MW tuulepargi kulusid ei saa lineaarselt skaleerida, kuna lisandub mastaabiefekt ehk mida suurem park, seda väiksem investeerimiskulu megavati kohta.
Samuti eeldab meretuuleparkide toetamisskeem muuhulgas ka tasu maksmist vähempakkumuse läbiviijale kahesuunalise hinnavahelepingu põhimõttel. Sellega kaasneb kulu erinevus toetusmeetmete skeemide vahel (maismaa ja meri). Toetuse täpne määr 20 eurot maismaatuulepargi puhul on leitud varasemate vähempakkumuste kaudu ja 65 eurot meretuuleparkide puhul tasuvusarvutuse analüüsi abil, mis avalikustatakse pärast mõlema vähempakkumise sulgemist, kuna varasem avalikustamine mõjutaks vähempakkumisi. Tasuvusanalüüsi eeldused on tehtud riigiabiloa taotlemise protsessi käigus turuosalejatele kättesaadavaks.

Energia hind ja tarbijad. Taastuvenergia osakaalu suurenemine elektriturul võib pikaajaliselt stabiliseerida ja vähendada elektri hinda tarbijatele. Taastuvenergiaallikate kasutamine aitab vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest, milleks on peamiselt maagaas, kuid ka teised vedelkütused, mille hinnad on tihti volatiilsed. Seega võib taastuvenergia suurem osakaal vähendada hinnakõikumisi ja pakkuda tarbijatele soodsamaid ja stabiilsemaid hindu. Lisaks võib taastuvenergiaprojektide toetamine ja arendamine suurendada energiaturu konkurentsivõimet, sundides olemasolevaid energiaettevõtteid tõhusamalt ja innovaatilisemalt tegutsema.

Elektrienergia lõpphind koosneb mitmest komponendist: elektri turuhind (börs), taastuvenergia tasu, võrgutasu, mis koosneb omakorda Eleringi võrgutasust (sh arenduskohustuse muutus fikseeritud liitumistasu 50% lisandumine), Elektrilevi võrgutasu, sagedusreservide kulud, mis avalduvad tarbija jaoks eeskätt elektrimüüjate pakettides (bilansihaldurite makstavate bilansienergia kulude kaudu), strateegiline reserv ning maksud.

2023. aasta elektri keskmiseks lõpphinnaks oli ca 17,9 senti/kWh
Börsihind 90,8 € MWh eest ehk 9,08 senti kWh eest.
Taastuvenergia tasu 1,24 senti kWh eest (sõltub toetamise mahust ja tarbimisest).
Elektrilevi võrgutasu 4,5 senti kWh eest.17 (Ennustame 3,5% tõusu aastas perioodil 2024–2035).
KM + aktsiis ca 2,98 senti kWh eest.
Kokku see teeb 17,9 senti kWh või 179,04 € MWh eest.

Pikaajalise elektrihinna kujunemise stsenaarium A: tuuleenergia lisandub turupõhiselt ja meretuuleparki ei rajata

Elektrienergia börsihind 80 € MWh eest ehk 8 senti kWh eest, hind langeb välisühenduste kaudu imporditava taastuvelektri arvel, mille tootmisvõimsusi naabrid lisavad.
Taastuvenergia tasu 0,5 senti/kWh.
Maksud laekumist mõjutab prognoositud börsihinna langus.
Kokku teeb see 19,6 senti kWh või 196 € MWh eest.




Elektrihinna kujunemise stsenaarium B: tuuleenergia toetatakse maismaatuuleparke ning meretuuleparki ei rajata
Börsihind 66 €MWh eest ehk 6,6 senti kWh eest.
Sagedusreserv alates 2025 – 0,5 senti/kWh juurde.
Võimsusmehhanism 0,4 senti/kWh juurde.
Põhivõrgu (Elering) võrgutasu muutus arenduskohustuse muutusest ja fikseeritud liitumistasust 0,2 senti/kWh juurde.
Jaotusvõrgu (Elektrilevi) võrgutasu muutus 1,03 senti/kWh juurde võrgu investeeringuvajaduse kasvu tõttu (Elektrilevi kümneaastase arengukava vajadustest lähtudes).
Taastuvenergia tasu – 0,24 senti /KWh vähem kui täna.
Maksude kasv 0,59 senti/kWh juurde elektriaktsiisi teadaolevate muutuste tõttu.
Kokku teeb see 17,9 senti kWh või 179 € MWh eest.





Elektrihinna kujunemise stsenaarium C: toetakse nii maismaa- kui meretuuleparke (kuni 1 TWh/a, 65 €/MWh koridor), elektri hinna languse kompenseerib taastuvenergia tasu tõus (taastuvenergia tasu on 1,3 senti/kWh 11,7 TWh aastase tarbimise juures (Eleringi prognoos))

Elektrienergia börsihind 49 € MWh eest ehk 4,9 senti kWh eest.
Taastuvenergia tasu 1,3 senti/kWh.
Maksude muutus võrreldes 2030. aastaga on tingitud prognoositud börsihinna langusest.
Kokku teeb see 17,4 senti kWh või 174 € MWh eest.




Elektrihinna kujunemise stsenaarium C: toetakse nii maismaa- kui meretuuleparke (kuni 2 TWh/a, 65 €/MWh koridor), elektri hinna languse kompenseerib taastuvenergia tasu tõus (taastuvenergia tasu on 1,3 senti/kWh 15,4 TWh aastase tarbimise juures.
Börsihind 49 € MWh eest ehk 4,9 senti kWh eest.
Taastuvenergia tasu 1,3 senti/kWh.
Maksude muutus võrreldes 2030. aastaga on tingitud prognoositud börsihinna langusest.
Kokku teeb see 15,2 senti kWh või 152 € MWh eest.



Seega alates vähempakkumistest ja taastuvenergia suuremahulisest tootmisest hakkab elektrihind lõpptarbija jaoks langema. Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna hinnaprognoos on avaldatud veebilehel „Energiatalgud“18.

Energiahindade langusega kulutavad leibkonnad vähem kommunaalteenustele ja kütusele. See suurendab kasutatavat sissetulekut, mis võimaldab tarbijatel kulutada rohkem muudele kaupadele ja teenustele, mis võib potentsiaalselt stimuleerida majanduskasvu.
Kuna ettevõtete transpordi- ja tootmiskulud vähenevad, võivad nad need säästud edasi anda tarbijatele, mis viib kaupade ja teenuste hindade languseni.

Tööstus ja madalamad tootmiskulud: tööstused, mis sõltuvad suuresti energiast, nagu tootmine, transport ja põllumajandus, saavad samuti energiakulude vähenemisest kasu. See võib viia suuremate kasumimarginaalide, tootmise kasvu ja potentsiaalselt suurema tööhõiveni.

Konkurentsieelis: madalamad energiahinnad võivad muuta riigi konkurentsivõimelisemaks, meelitades investeeringuid energiaintensiivsetesse tööstustesse.

Parima teadmise kohaselt hinnangu koostamise hetkel mastaapseid majanduslikke riske seaduse jõustumisega ei kaasne.


Keskkonnamõjud
Seaduse elluviimise keskkonnamõjud on olulised ja mitmetahulised, nõudes hoolikat hindamist ja juhtimist.

CO2 heite vähenemine
Sihtrühm: tuuleparkide mõjualas elavad inimesed.
Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitab märkimisväärselt vähendada CO2 heidet, mis on seotud fossiilkütuste põletamisega elektritootmises. See mõjutab kogu ühiskonda, eeskätt kohalikke kogukondi,, kuna parandab õhu kvaliteeti ja avaldab positiivset mõju inimeste tervisele. See on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel ja Eesti keskkonnakohustuste täitmisel. Taastuvenergia kasutamine aitab vähendada õhusaastet ja parandada õhu üldist kvaliteeti, mis omakorda avaldab positiivset mõju inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Lisaks aitab see saavutada ELi ja rahvusvaheliste kliimakokkulepete raames võetud kohustusi.

Looduskaitse ja elurikkus

Sihtrühm: kohalikud kogukonnad, keskkonnaorganisatsioonid, kohalik fauna ja floora. Tuuleparkide rajamine ja opereerimine peab toimuma viisil, mis minimeerib mõju kohalikele ökosüsteemidele ja elurikkusele.
Võimalikud riskid hõlmavad elurikkuse häiringut, sealhulgas merekeskkonna muutusi, mis võivad mõjutada mereelustikku ning ökosüsteemide tasakaalu. Eriti oluline on arvestada kalade ja mereimetajate rände ning sigimise piirkondi. Lisaks on tuulepargid potentsiaalselt ohtlikud lindudele, kuna tuuliku tiivikud võivad põhjustada nende hukkumist, eriti rändeperioodidel ja aladel, kus asuvad olulised lindude rändeteed. Seetõttu hinnatakse planeerimisetapis põhjalikult keskkonnamõjusid ning sätestatakse ja rakendatakse meetmeid, mis vähendavad riske. Keskkonnamõjude hindamisse kaasatakse eksperte ja keskkonnaorganisatsioone, et tagada põhjalik ja tasakaalustatud hinnang.

Riskide leevendamiseks tuleb tuulepargid planeerida hoolikalt, hinnata põhjalikult keskkonnamõjusid ning need rajada ja opereerida viisil, mis minimeerib mõju kohalikele ökosüsteemidele ja elurikkusele, rakendades seejuures leevendusmeetmeid. Näiteks tuleb arvestada lindude rändeteede ja mereelustiku kaitse vajadusega meretuuleparkide rajamisel. Lisaks tuleb jälgida, et tuuleparkide rajamine ei põhjustaks olulist häiringut kohalikele looma- ja taimeliikidele.

Müra ja visuaalne muutus
Sihtrühm: kohalikud elanikud, kelle elukvaliteeti võivad mõjutada müra ja elukeskkonna visuaalne muutus. Tuulikute töötamisest põhjustatud müra võib olla häiriv, eriti öösel. Muutunud maastikupilt võib vähendada piirkonna esteetilist väärtust. Seetõttu tuleb kaasata kohalikke kogukondi planeerimisprotsessi ning rakendada meetmeid, mis minimeerivad selliste mõjude ulatust. Võib kaaluda tuulikute paigutamist suurematest asulatest kaugemale või kasutada müra vähendavat tehnoloogiat. Leevendusmeetmena on keskkonnatasude seadusega sätestatud tasu tuuleparkide tekitatud keskkonnahäiringu eest tuuleparkide piirkonnas elavatele füüsilistele isikutele. Keskkonnahäiringu tasu makstakse ka kohaliku omavalitsuse üksusele.

Sotsiaalsed mõjud
Seaduse rakendamine mõjutab kohalikke kogukondi ja laiemalt ühiskonda mitmel viisil.
Sihtrühm: kohalikud elanikud ja tööotsijaid.
Tööotsijate sihtrühma suurust ja piirkonda pole eelnõu koostamise ajal võimalik täpselt määrata. Piirkonnas, kuhu püstitatakse tuulepark, on kohalikul elanikul võimalik leida ka tööd.
Uute tuuleparkide rajamine võib mõjutada kohalikke kogukondi nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivsete mõjudena nähakse kohalike töökohtade loomist ja piirkondade arengut. Näiteks võib ehitustegevus tuua piirkonda ajutisi ja püsivaid töökohti, suurendades kohalike elanike sissetulekuid ja elatustaset. Negatiivsete mõjude hulka võivad kuuluda elukvaliteedi muutused, võimalik on vastuseis projektile. Oluline on tagada kohalike kogukondade kaasamine ja informeerimine, et leida tasakaal nende huvide ja üldiste eesmärkide vahel. Avalikud arutelud ja kaasamisprotsessid aitavad suurendada projekti aktsepteeritavust ja vähendada konflikte.

Töökohtade loomine
Sihtrühm: kohalikud elanikud ja tööjõud.
Tuuleparkide rajamine ja nende hooldamine nõuvad töötajaid. Uued töökohad võivad parandada kohalike elanike elatustaset ja vähendada töötuse määra, eriti maapiirkondades, kus töö leidmine võib olla piiratud. Ehitusjärgus vajatakse erinevate oskustega tööjõudu, sealhulgas insenere, tehnikuid ja ehitustöölisi. Opereerimisjärgus on vaja pidevat tööjõudu tuulikute hoolduseks ja haldamiseks. Lisaks võivad tekkida uued võimalused kohalikele teenusepakkujatele, kes pakuvad majutust, toitlustust ja muid teenuseid.

Haridus ja teadlikkus
Sihtrühm: ühiskonna liikmed laiemalt, noored ja haridusasutused.
Taastuvenergiaprojektid võivad parandada üldsuse teadlikkust taastuvenergia tähtsusest ja selle kasust, aidates kaasa positiivsete muutuste tekkimisele ühiskonnas. Haridusprogrammid ja teavituskampaaniad, mis kaasnevad tuuleparkide rajamisega, võivad suurendada avalikkuse teadlikkust taastuvenergia eelistest ja motiveerida inimesi toetama keskkonnasõbralikke energiaallikaid. Samuti võib see julgustada noori õppima energiavaldkonna ja tehnoloogia erialadel, mis omakorda suurendab tulevikus kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Sihtrühm: riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Seaduse rakendamine vajab tõhusat juhtimist ja koordineerimist, seega mõjutab nii riigiasutuste kui KOVi üksuste töökorraldust.
Töökoormus suureneb nii riigiasutustel kui ka kohalike omavalitsuste üksustel vähempakkumiste korraldamisest, toetuste haldamisest ning järelevalvest tuuleparkide rajamise ja opereerimise üle. Eelnevate aastate vähempakkumised on loonud vajaliku kogemuse ning kompetentsi Elering AS juurde. Ühtlasi on kasvav huvi taastuvenergia tootmiseks suurendanud enne eelnõu koostamist kohalike omavalitsuste koormust planeeringute jms tegemisel.

Õiguslik raamistik: seaduse rakendamine nõuab selget ja läbipaistvat õiguslikku raamistiku, mis reguleerib vähempakkumiste ja toetuste andmise tingimusi. See tähendab ka riigiabi reeglite järgimist ja meretuuleparkide vähempakkumise korraldamiseks Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise heakskiidu taotlemist. Õigusaktide ja määruste selgitamine ning täiendamine on vajalik, et vältida õiguslikke vaidlusi ja tagada süsteemi õiguspärasus ja tõhusus. Lisaks tuleb tagada, et kõik sidusrühmad mõistavad oma rolle ja kohustusi uute reeglite raames.

Koordineerimine ja koostöö: seaduse edukas rakendamine eeldab tihedat koostööd erinevate osaliste vahel, sealhulgas riigiasutused, kohalikud omavalitsused, energiaettevõtted ja kogukonnad. Tõhus koordineerimine aitab tagada, et kõik mõistavad oma osa ja vastutust ning töötavad ühiste eesmärkide nimel. Regulaarsed kohtumised, töörühmad ja pidev infovahetus aitavad tagada sujuva ja tõhusa rakendusprotsessi. Lisaks on oluline, et projekti edukuse tagamiseks kaasatakse ka rahvusvahelisi eksperte ja jagatakse parimaid kogemusi.

Mõju regionaalarengule: seaduse rakendamise tulemusena avaldub regionaalarengule mitmekülgne positiivne mõju kõikides nendes piirkondades, kuhu uusi tuuleparke ehitatakse. Tuulepargid toovad kaasa investeeringuid ja loovad töökohti nii ehituse kui ka hilisema hoolduse ja käitamise etappidel, ostes ka teenuseid kohalikelt tarnijatelt ettevõtetelt. Samuti võivad need parandada kohalikku infrastruktuuri – teede ja elektrivõrkude kvaliteeti. Kohaliku kogukonna jaoks on seadusemuudatuse mõju tuuleparkide rajamise puhul peaasjalikkult positiivne, kuid võib tekitada mõnedes elanikkonnagruppides vastuseisu. Eriti kui ei arvestata nende meelest piisavalt kohalike elanike huve ja arvamusi. Kokkuvõttes on mõju regionaalarengule positiivne, arvestades majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

6.2 Kaudsed mõjud

Mõjutatud sihtrühmad
Leibkonnad ja üksikisikud: Eestis on umbes 600 000 – 700 000 leibkonda või üksikisikut ehk elektri lõpptarbijate, kellele suunatud elektri hind läheb madalamaks, mis parandab nende majanduslikku olukorda.
Mõju on positiivne
Ettevõtted ja tööstus
Väikeettevõtted: Eestis on ligikaudu 130 000 väikeettevõtet, kus töötab kokku umbes
500 000 inimest. Elektrihinna langus võib oluliselt vähendada nende tegevuskulusid.
Mõju on positiivne, sest vähenev elektriarve annab võimaluse suunata vabad vahendid ettevõte muudesse arenguvajadustesse.
Suurettevõtted ja tööstused: umbes 200–300 suurettevõtet, mis kasutavad märkimisväärses koguses energiat, võivad vähendada tootmiskulusid, mis omakorda suurendab konkurentsivõimet.
Mõju on positiivne, sest tootmiskulude vähenemisega on võimalus kasutada vabanevaid vahendeid muude kulude, nagu näiteks ettevõte arendusse või töötajate töötasude tõstmisesse.
Energiaettevõtted
Elektrienergia tootjad: Eestis on 10–20 suuremat 3000 – 5000 töötajaga energiaettevõtjat, kelle tulud võivad mingil määral väheneda, mõjutades investeeringuid ja kasumlikkust.
Mõju võib pidada siiski väheoluliseks, kuna mõju ulatus ei ole suur. Muudatusega ei kaasne olulisi riske elektrienergia tootja majandustegevuses.
Taastuvenergia ettevõtted: umbes 50–100 väiksemat taastuvenergia ettevõtet, kus on
500–1000 töötajat, võivad seista silmitsi vähenenud kasumlikkuse ja investeeringuvõimalustega. Mõju ulatus nende osas on seotud asjaoluga, et tuuleparkide arendajad saavad võimaluse osaleda uute parkide puhul taastuvenergia toetuse vähempakkumistel.
Mõju võib pidada väheoluliseks, sest ka väiksematel taastuvenergia tootjatel on juba täna võimalus saada taastuvenergia tootmise eest taastuvenergia tasu.

Investeerimisettevõtted ja rahastajad
Pangad ja investeerimisfondid: 20–30 asutust, mis pakuvad rahastust energiaprojektidele, kokku umbes 500–1000 töötajaga, võivad vähendada investeeringuid energiasektorisse. Samas ei ole see kindel, sest kui ettevõtja osaleb taastuvenergia tootmise vähempakkumisel ja osutub toetuse saajaks, tagab see pankadele ja investeerimisfondidele kindla teadmise, et ettevõtja majandusprognoosis on kajastatud ka taastuvenergia toetuse analüüs.

Tehnoloogia- ja teenusepakkujad
Energiasektori teenusepakkujad: 50–100 ettevõtet, millel on umbes 1000–2000 töötajat, võivad kogeda nõudluse vähenemist, mis võib mõjutada nende tulusid ja kasvu. Tegemist on eeldatava arvamusega ja konkreetne mõju energiasektori teenusepakkujatele selgub alles pärast uute tuuleparkide taastuvelektri tootmise alustamist.



Kohalikud kogukonnad ja elanikud
Kohalikud töötajad: umbes 2000–3000 inimest üle Eesti, kes töötavad või kellel on võimalus hakata töötama tuuleparkide rajamisel ja hooldamisel. Tööhõivestamine kasvab kindlasti tuuleparkide rajamise etapis ja antud töökohtade loomine on ajutise iseloomuga.
Mõju positiivsus ilmneb uute töökohtade loomisega ja negatiivsus, kui tähtajaline töö lõpeb. Samas on võimalus juba selles etapis arendada enda tööalaseid oskusi selliselt, et oleks võimalik edasi töötada taastuvenergia tootmise sektoris.
Samas kasvab vajadus selliste töökohtade järele, mis ei ole ajutise iseloomuga. Kasvab uute töökohtade ja sellega seonduvalt spetsialistide vajadus tuuleparkide hoolduse ja muu taastuvelektri tootmise sektoris. Seetõttu on oluline juba inimeste tööhõivestamisel ja nende koolituse käigus mõelda ka sellele, kus nende oskusi edaspidi energeetika valdkonnas rakendada.

Kokkuvõte
Elektrihinna langus võib tuua kaasa positiivseid mõjusid kodutarbijatele ja ettevõtetele, vähendades nende kulusid ja suurendades ostujõudu. Samas võivad energiaettevõtted ja taastuvenergia sektor kogeda tulude vähenemist, mis võib pidurdada investeeringuid ja arengut. Investorid võivad samuti hakata energiaprojekte ettevaatlikumalt rahastama, mis võib mõjutada kogu sektori kasvu. Võimalik töökohtade vähenemine puudutab kohalikke töötajaid, eriti neid, kes on seotud energiaprojektide rajamise ja hooldamisega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Mõjutatud isikud: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium planeerimisprotsessis; Kliimaministeerium õigusloome, analüüside ja taastuvenergeetika poliitika kujundajana ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuuleparkide tulekuga kaasneva tööstusvõimsuste suurendamise poliitika kujundajana – 10-15 töötajat igas ministeeriumis.

Muud asutused: TTJA, kelle pädevuses on meretuuleparkide loamenetlused, ja põhivõrgu ettevõtja Elering, kes on vähempakkumiste läbiviija. Seaduse jõustumisel ei ole ette näha, et need asutused peaksid suurendama personali, sest TTJA tegeleb iga päev meretuuleparkide loamenetlustega ja vähempakkumiste läbiviimine ei suurenda nende töökoormust olulisel määral. Elering on seni läbi viinud vähempakkumiste menetlusi ja kaks-kolm uut vähempakkumist ei suurenda töökoormust selliselt, et oleks vaja lisatööjõudu.

Riigi tulu ja kulud: meretuuleparkide vähempakkumine võib tuua riigile tulu kahepoolse hinnavahelepingu põhimõtte kaudu: riik saab raha juhul, kui elektri turuhind on kõrgem kui tootja pakutud hind. Kui turuhind on madalam, peab riik toetust maksma tootjale. Selline skeem võib pakkuda rahalist tulu, eriti perioodidel, mil elektrihinnad on kõrged. See kompenseerib riigi varasemad toetused tootjatele ja selle arvelt finantseeritakse vähempakkumise eelarvet. Samas on oluline arvestada halduskulude suurenemisega, mis kaasneb vähempakkumiste ja toetuste haldamisega, ning lisaraha ja -tööjõu vajadusega. Kliimaministeerium on teinud elektri lõpphinna kujunemise prognoosi, arvestades tuuleparkide tulekuga19 ja riigi 2030 energeetika eesmärkide täitumise korral. Selle prognoosi elektrihindade tase aasta jooksul on joonisel 1.


Joonis 1. Hinna jaotus aasta vältel

Stsenaarium, mis on valitud hinnaprognoosiks, on RD stsenaarium ehk „Rapid development“ (vt MEMO), 2012 kliima-aasta oli keskmiste tuuleoludega aasta kliimaandmebaasi põhjal. Kui riik annab seadusemuudatusega garantii 1 TWh meretuulepargi toodetud elektrienergiale, tähendab see, et toetatav on aastas 250 MW suurusega meretuulepark (või neljandik 1 GW tuulepargist). Sellise tootmisseadme toodang jaotub keskmise kliima-aasta põhjal järgmiselt:


MWh
1Q
288,42
2Q
234,75
3Q
243,16
4Q
281,14
Aasta
1047,47
Tabel 2. Toetatav (250MW) toodang kvartalite kaupa: meretuulepark

Toetamise põhimõte on anda toetusi kahepoolse hinnavahelepingu (2sCFD) piiranguga. Toetus on piiratud maksimaalselt 65 €/MWh. Toetamise maht sõltub pakkuja määratud pakkumuse hinnast (ingl k strike price). Nagu on kirjeldatud järgnevas tabelis, on toetus ainult üks osa tulust, mida tulevane tuulepark hakkab sellise lähenemise puhul teenima. Lisaks teenib tuulepark ka börsilt (vt tabel 1).

Tabel 1 Erinevate pakkumushindade tulu/kulu jaotus 250 MW meretuulepargi puhul joonise 1 kohase elektrihinna korral
Pakkumise hind (strike price), €/MWh)
Turuhinnaga arendaja müügitulu (mln €)
Lisanduv riigi toetus (mln €)
Arendaja maksab riigile (mln €)
Arendaja käive (mln €)
65
50,9
25,7
-5,9
70,6
75
50,9
33,5
-3,6
80,8
95
50,9
47,0
-1,0
96,9
105
50,9
52,7
-0,6
102,9
115
50,9
57,9
-0,3
108,5
130
50,9
61,8
-0,1
112,6
150
50,9
66,0
-0,04
116,8

Hinnaprognoosi ja pakkumuse hinna analüüsi kaudu jõudsime järeldusele, et lisanduv koormus taastuvenergia tasule on suurusjärgus 20–65 miljonit eurot.

Riigiabiloa tingimustest lähtudes tuleb ka riigieelarve kaudu lisada kindlust juhuks, kui taastuvenergia tasust ei piisa. Selleks, et hinnata mõju riigieelarvele, oleme hinnanud võimalikku riski taastuvenergia puudujäägi katmisest riigieelarvele. Elering saab kord kuus taastuvenergia tasu korrigeerida. Loeme seda riski väikseks ja leiame, et mõju riigieelarvele on nullilähedane.

Mõju taastuvenergia tasule on suur, kuid sõltub riigis tarbitud elektrienergia mahust. Mida suurem on tarbimismaht, seda väiksemaks kujuneb ka taastuvenergia tasu kasv. Tasuprognoos (vt tabel 2) võtab arvesse kõik praegu plaanitud väljamaksed sellest meetmest. Grupierandi määruse kohaselt makstavad toetused maismaatuuleparkidele on hinnanguliselt keskmiselt 10 miljonit eurot ning toetused riigiabiloaga (RL) meretuuleparkidele on hinnanguliselt 65 miljonit eurot aastas 1 TWh toetatava mahu kohta. Tabelis on esitatud variandid toetatavate mahtude 1 TWh, 4 TWh ja 2 TWh korral. Loeme kõige tõenäolisemaks variandiks, et rakendub stsenaarium, kus toetust saab 4 TWh maismaatuult ning 2 TWh meretuult (4+2).

Tabel 2 Taastuvenergia tasu prognoos
 
 
2023
2029
2030
2034
2035
2040

Olemasolevate toetuste prognoos

Grupierandi määrus
mln € 
20,8
23,9
23,9
5,8
4,0
 

Vähese tähtsusega abi
mln € 
1,14
1,2
1,2
 
 
 

Taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel
mln € 
54,9
38,1
30,1
16,6
15,4
 

Vähempakkumisega tulnud seadmed
mln €
0,01
11
11
11
11
 

Tulevaste toetuste prognoos
 
Grupierandi määrus, maismaa tuul 1 TWh
mln €
 
 
10
10
10
10

Grupierandi määrus, maismaa tuul 4 TWh
mln €
 
 
40
40
40
40

RL, Meretuul 1 TWh
mln €
 
 
 
65
65
65

RL, Meretuul 2 TWh
mln €
 
 
 
130
130
130

Kokku summa (4+1)
mln €
76,9
74,4
106,4
138,6
135,6
105,0

Kokku summa (4+2)
mln €
76,9
74,4
106,4
203,6
200,6
170,0


Võttes arvesse tabelis 2 esitatud mahud, on koostatud taastuvenergia tasu muutuse prognoos, mis ühtlasi näitab ka mõju taastuvenergia tasule ajas. Taastuvenergia tasu makstakse iga tarbitud elektrienergia ühiku pealt. Seega sõltub taastuvenergia tasu suurus tarbijale nii väljamakstavast summas (st vähempakkumise täitmishinna ja turuhinna vahe) kui ka toodetud ja tarbitud elektrienergia mahust. Eesmärk on, et taastuvenergia tasu peab jääma alla 1,3 sendi kWh kohta (ehk 13 €/MWh). Oleme oma hinnangutes (vt tabel 3) lähtunud kahest elektritarbimise stsenaariumist:
- Eleringi koostatud orgaanilise kasvu stsenaarium, kus on arvesse võetud järkjärguline elektriautode lisandumine, soojuspumpade kasutuselevõtt jms;
- MKM/EIS hinnang elektritarbimise järsule kasvule energiamahuka tööstuse lisandumisest.

Tabel 3 Taastuvenergia tasu tariifi prognoos seonduvalt tarbimise kasvuga
4+1 TWh/a
 
2023
2030
2034
2039
2040
Elektritarbimise orgaaniline kasv (Elering)





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
9,8
10,5
12,0
12,3
Tariif
s/kWh
1,1
1,1
1,3
0,9
0,9
Toetus
mln €
76,9
106,4
138,6
107,6
105,0
 





 
Elektritarbimise järsk kasv (MKM/EIS)





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
10,6
18,3
19,9
20,4
Tariif
s/kWh
1,1
1,0
0,8
0,5
0,5
Toetus
mln €
76,9
106,4
138,6
107,6
105,0
 
 
 
 
 
 
 
4+2
 
2023
2030
2034
2039
2040
Elektritarbimise orgaaniline kasv (Elering)





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
9,8
10,5
12,0
12,3
Tariif
s/kWh
1,1
1,1
1,9
1,4
1,4
Toetus
mln €
76,9
106,4
203,6
172,6
170,0
 





 
Tariifi komponendid, MKM tarbimise kasv





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
10,6
18,3
19,9
20,4
Tariif
s/kWh
1,1
1,0
1,1
0,9
0,8
Toetus
mln €
76,9
106,4
203,6
172,6
170,0

Tarbijatele rakenduva taastuvenergia tasu määr sõltub väljamaksmisele kuuluva summa kogumisest ning igale tarbitud energiaühikule langeb seda madalam tasu koorem, (a) mida rohkem on tasuga koormatud elektrienergia ühikuid ning (b) mida vähem on tasuerandeid.
Kui elektritarbimine Eestis orgaaniliselt kasvab ja toetatava meretuule aastase toodangu maht on kuni 1 TWh/a, siis, jääb taastuvenergia tasu toetusperioodil alla 1,3 sendi/kWh. Suurema mahu meretuuleelektri toetamiseks peaks Eesti tarbimine olema suurem kui 12,5 TWh/a (nt kui toimub elektritarbimise järsem kasv energiamahukate tööstuste rajamise korral).
Riigile võivad alates aastast 2033 erandjuhul tekkida kulud, kui meretuuleparkide vähempakkumisega seotud toetuse rahastamiseks vajaminevaid summasid ei suudeta maksta taastuvenergia tasust.

Mõjud kohalikule omavalitsusele

Puudutatud KOVid, kelle territooriumile püstitatakse maismaatuulepark. Konkreetset arvu ei ole praegu võimalik prognoosida, kuid eeldame, et umbes 80% KOVidest võivad olla otseselt või kaudselt mõjutatud. Otseselt juhul, kui püstitatav tuulepark asub antud KOVi territooriumil ja kaudselt siis, kui püstitatud tuulepark asub teise KOVi territooriumile nii lähedale, et antud KOV saab sellest kaudselt mõjutatud.
Meretuuleparkide puhul on mõjutatud KOVe vähem, sest meretuulepargid asuvad u 10-12 km rannikualast ega puuduta sisemaal asuvaid KOVe. Otsene mõju nendele KOVidele, kelle territoorium piirneb merepiiriga ja jäävad meretuuleparkide mõjualasse.
Positiivne mõju KOVidele kaasneb KOVidele makstava keskkonnahäiringu tasuga (tuulikutasu). Keskkonnatasude seaduse järgi on maismaatuuleparkide puhul ette nähtud keskkonnahäiringu tasu, mis jaguneb 50% KOVile ja 50% tuuleparkide lähedal elavatele isikutele. Kui tuulepargi lähialas ei ela ühtegi isikut, jääb kogu tasu KOVile. Meretuuleparkide puhul tasutakse keskkonnahäiringu tasu nendele KOVidele, mille territoorium piirneb merealaga. Sellel on positiivse mõju KOVide majandusele.
Seaduse jõustumisel pole ette näha töökoormuse suurenemist, sest KOV menetleb ka praegu tuulepargi arendusi (planeeringud, ehitusluba jms). Vähempakkumisi menetleb põhivõrguettevõtja Elering. Meretuuleparkide arendamise puhul on pädevaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.


8. Rakendusaktid

Muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määrust nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“, mille kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Eesmärk on, et määruse muudatus jõustuks seadusega samal ajal ja selleks peab määruse muudatus jõustumine olema avaldatud vastavalt HMS § 93 lõikele 2 hiljemalt 3 päeva enne seaduse jõustumist.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldkorras. Seaduse jõustumisel üldkorras on tagatud mõistlik aeg, sest normi adressaadid on eelnõu väljatöötamise perioodil jõudnud tutvuda uute normidega ja vastavalt sellele oma tegevust korraldada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu edastati arvamuse esitamiseks Elering ASile, MTÜ-le Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon MTÜ-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu ja seletuskirja kohta esitatud kommentaarid ja muudatusettepanekud on lisatud kooskõlastustabelisse (lisa 2) ja asjaomaste asutustega läbi räägitud.


Lisa 1. Määruse kavand
Lisa 2. Kooskõlastustabel