Otsus

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

1 / 58

Laekunud kooskõlastused (20.12.2023-20.01.2024) Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilisele

hindamisele

Esitaja ja kuupäev Kooskõlastus või ettepanek Arvestamine ning selgitus

Tarbjakaitse ja

Tehnilise järelvalve

amet

27.12.2023

Kiri nr 16-6/20-13980-

008

TTJA kooskõlastab Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu.

Kooskõlastab.

Setomaa vald

05.01.2024

Kiri nr 7-1/2265-1

Käesolevaga kooskõlastame Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

starateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.

Kooskõlastab.

Keskkonnaamet

17.01.2024

Kiri nr 6-5/23/25443-2

Keskkonnaamet on tutvunud Rõuge valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande (KSH) kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga.

Keskkonnaamet jätab üldplaneeringu kooskõlastamata, tuginedes

planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg-le 4, § 85 lg-tele 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus seaduse

ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega (vastuolu esineb p 1, 3, 6, 16, 17

märgitud õigusaktide osas). Keskkonnaamet ei kooskõlasta KSH aruande

eelnõu lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 40 ja PlanS § 2 lg 3 ning § 85 lg 3, kuna selles sisalduvad hinnangud ei ole

piisavad ja objektiivsed, vt p 4, 6, 14, 18-22.

Keskkonnaametiga toimus ühine

koosolek 03.09.2024, kus vaadati

üheskoos läbi kõik Keskkonnaameti

kooskõlastuse kirja punktid.

1. Seisukohaga arvestatakse.

Üldplaneeringu lahenduses on

tiheasustusalade ja kompaktse

asustusega alade piire korrigeeritud

vastavalt kehtestatud ja algatatud

detailplaneeringutele.

Üldplaneeringus näidatakse ära

reoveekogumisalad, mis on kinnitatud

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

2 / 58

Siinjuures ühtlasi selgitame, et Keskkonnaamet ei saa anda kooskõlastust

planeeringule, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud. PlanS’is on

planeerimismenetlus ühendatud KSH menetlusega. PlanS § 2 lg 3 sätestab, et

planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse PlanS’ist

tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded KSH aruande sisule ja muudele

tingimustele tulenevad KeHJS’ist. Seega tuleb KSH puhul lisaks PlanS’ile vaadata

sisunõudeid KeHJS’ist. Seda, kas KSH aruanne vastab KeHJS nõuete le, on piisav

ja objektiivne, kontrollivad vastavalt pädevusele Keskkonnaamet jt üldplaneeringu

kooskõlastamise käigus (alus: PlanS § 85 lg1 ja 3). Kooskõlastaja ei saa anda

kooskõlastust planeeringule, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud.

Vastavalt PlanS § 86 lg-le 1 saab planeeringu vastuvõtmise otsustada vaid juhul, kui

KSH aruande tulemused on lisatud planeeringusse. Kui aruanne on puudulikult

koostatud, võivad olla KSH- st tulenevad järeldused puudulikud ning aruande

korrigeerimisel võib muutuda ka planeeringulahendus. Seega ei saa anda kooskõlastust

planeeringule, mis ei pruugi olla veel vastuvõtmiseks valmis. Esitame üldplaneeringule

ja KSH aruande eelnõule järgmised märkused:

1. ÜP seletuskirjas, lk 11 märgitakse: „Üldplaneeringus on Rõuge vallas paiknevaid

kohalikke keskusi ja lähikeskusi käsitletud tiheasustusaladena ning kompaktse

asustusega aladena (erandiks on Kuutsi, Nursi, Sänna ja Krabi lähikeskused).

Ülejäänud vald on hajaasustusega ala. Üldplaneeringus on keskustes pööratud

tähelepanu olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele, tihendamisele ja

mõõdukale laiendamisele. Tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel on

planeeritud täiendavaid elamu-, äri- ja tootmisalasid ning vajadusel muu maakasutuse

juhtotstarbega maa-alasid. Antud aladel on mõistlik kompaktsuse suurendamine,

kasutades selleks juba olemasolevaid teid, tehnilist ja sotsiaalset taristut.“

Märgime, et Rõuge ja Haanja asuvad Haanja looduspargis, mille kaitse-eesmärk on:

kliimaministri käskkirjaga ning

määratakse ära perspektiivsed

ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad.

Perspektiivsete ÜVK alade määramisel

võetakse arvesse kehtestatud ja

algatatud detailplaneeringuid.

Selgitame, et üldplaneeringu

maakasutuse lahenduses otseselt ei

eristata olemasolevat ja planeeritavat

maakasutust, sest ÜP kehtestamisel

muutub kõik kehtivaks maakasutuseks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

3 / 58

1) kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku,

esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse

mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva

puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealus te liikide elupaiku;

2) kaitsta nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒

25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-

toonekurg (Ciconia nigra), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), roo- loorkull

(Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius),

väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum),

sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula

arborea), hallpea-rähn (Picus canus), täpikhuik (Porzana porzana), rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja händkakk (Strix

uralensis);

3) kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–

50) nimetab I lisas, ja nende liikide elupaiku, mida see direktiiv nimetab II

lisas. Need I lisa elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3,

vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved

(3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

4 / 58

nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220),

vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(9060), soostuvad ja soo -lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*). Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku

kaitstakse, on harilik kobarpea (Ligularia sibirica), harivesilik (Triturus

cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra), karvane

maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja

paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

4) kaitsta ja säilitada Viitina, Uue-Saaluse ja Rogosi mõisa parke ja

kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.

Haanja looduspark on kantud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja nii Haanja

linnualana kui Haanja loodusalana. Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid

on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-

toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum).

Haanja loodusala4 kaitse-eesmärgiks olevad kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade

vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved

(3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised

järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood

(7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

5 / 58

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),harivesilik

(Triturus cristatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik

(Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica).

Juhime tähelepanu, et Haanjas on kolm detailplaneeringut töös, mis kõik väidetavalt

baseeruvad ühisveevärgil ja -kanalisatsioonil, kuid ÜP neid ei kajasta. Töös on Haanja

veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt, see ei kajastu

üldplaneeringus, üldplaneeringu tehnovõrkude joonisel pole isegi olemasolev

kanalisatsioon ja veevarustus täielikult kajastatud.

Seega ei ole kindel, et Haanjas kompaktse hoonestuse ala ei suurene. Kurgjärve tee

äärde on aegade jooksul tekkinud elamukrunte metsamaale, sinna juurde on veetud

Haanjast nii vee- kui kanalisatsiooni taristu. Sellise isetekkelise laienemise

kontrollimiseks ja suunamiseks oleks mõistlik üldplaneeringuga ette näha võimalikud

asulate laienemise alad.

Rõuge aleviku kohta on üldplaneeringus lk 92 skeemil 31 näidatud linnalise asula piirid,

aga need on ilmselt olemasolevad.Alevikku lisandub järjest krunte tiheasustusala piiri

taha. Üldplaneeringus peaks olema kajastatud, kuhu maani soovitakse näha

tiheasustusala arenemist, kuhu maani on perspektiivis kavandatud ühisveevärk ja

reoveekogumisala. Rõuge asula kohta puuduvad KSH- s põhjendused ja analüüs elamu

maa-ala määramiseks. Milline on sellest tulenev maksimaalne täisehitus kaitseala

piires? KSH-s ei ole Haanja Natura-alal ohutegurina mainitud ehitustegevust,

kuigi see on oluline mõjutegur ja seetõttu on vajalik sellekohane analüüs. KSH- s on

vajalik analüüsida, kuidas planeeritakse kaitsta Rõuge järvestikku.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

6 / 58

2. ÜP seletuskirjas lk 20 punktid 14 ja 15 tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal

elamu maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused märgitakse: „Uue elamupiirkonna

planeerimisel tuleb arendajal rajada liitumine olemasoleva või lähitulevikus rajatava

tehnilise infrastruktuuriga (sh ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga); uute elamute

sidumine tehnilise infrastruktuuriga (elekter, vesi, kana lisatsioon, side, ligipääs)

tuleb lahendada detailplaneeringu või projekteerimistingimustega; tehnilise

infrastruktuuriga liitumisi rajamata ei väljastata vastavalt ehitus- ega kasutusluba; uue

elamupiirkonna planeerimisel tuleb arendajal ette näha ja rajada

kinnistulejuurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt.“

Palume täpsustada, kas need punktid kohalduvad Haanja piirkonna uutele

detailplaneeringu aladele (nt Uue-Haani detailplaneering),kuna need ei ole haaratud

asulakompaktse ala arendamisepiirkonda (seda piirkonda Haanjas polegi). Seal ei ole

praegu elamumaa sihtotstarve, kuna pole kompaktse asustuse ala piirides ning ei

kohaldu ka seletuskirja punkt 2.7.9. kompaktse asustuse maatulunduse

maa-ala (MP). Kompaktse asustusemaatulunduse maa-alaleseatud maakasutus- ja

ehitustingimused, mille punkti 2 järgi (lk 26): „Katastriüksusele on lubatud rajada üks

ühepereelamu ja kuni kaks üle 20 m2 abihoonet. Kuni 20 m2 abihooneid võib teha

ühele katastriüksusele kuni kolm. Kokku võib katastriüksusel olla kuni 4 abihoonet. “

Selle punktiga on Uue-Haani detailplaneering otseselt ÜP-ga vastuolus

(lähteülesannete järgi ei ole tegu ÜP-d muutva detailplaneeringuga, vastupidi

rõhutatakse kooskõla ja ühisveevõrgu- ja reoveekogumisala olemasolu). Lisaks on

osa Uue-Haani detailplaneeringu alast rohelise võrgustiku tuumalal, mille kohta on ÜP

seletuskirjas lk 42 antud soovitus: „Riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalal ei ole

soovitatav algatada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut“. Samas palume

täpsustada ka Kõvver kõrtsi detailplaneeringu ala.

2. Selgitame, et tegemist on koostatava

Rõuge valla ÜP-ga, milles seatud

tingimused hakkavad kehtima peale ÜP

kehtestamist. Hiljuti algatatud DP-dega

kavandatava maakasutuse kajastame

ÜP-s.

3. ÜP seletuskirjas lk 29 märgitakse: „Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised on:

Nursipalu harjutusväli, mille piiranguvöönd on 2 000 m harjutusvälja piirist; Sänna 3. Seisukohaga arvestatakse

osaliselt, üldplaneeringusse kantakse

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

7 / 58

linnak, mille piiranguvöönd on 2 000 m linnaku piirist. Riigikaitse maa-ala laiendamist

ei ole üldplaneeringuga kavandatud.“

Täpsustame, et Vabariigi Valitsuse otsusega on kinnitatud Nursipalu harjutusvälja

laiendus. Palume märkida laiendus kaardile, seda ala ei ole võimalik enam muul

otstarbel kasutada. Samuti tuleb selle järgi korrigeerida objektide piiranguvööni

asukohad.

ÜP seletuskirja lk 30 kohaselt: „Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4

alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud

müra. Seetõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut

taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik

alternatiiv ja o lu lis e k e s kk onn ahä irin gu v ä he nd amis e ks o n v õ etu d v a

jalik ud m e e tme d.“. Üldplaneeringust ega KSH-st ei selgu, et oleks

keskkonnahäiringu vähendamiseks võetud meetmeid kasutusele, palume täpsustada.

peale Nursipalu harjutusväli koos selle

piiranguvööndiga vastavalt Vabariigi

Valitsuse 20.10.2023 korraldusele nr

266 “Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja

laiendamine planeerimisseadust

kohaldamata, keskkonnamõju

hindamata jätmine ja Natura asjakohase

hindamise algatamine”.

ÜP KSH-s ei töötata välja meetmeid

Nursipalu harjutusväljast tulenevate

keskkonnahäiringute leevendamiseks,

sest Nursipalu harjutusväljakut ei

kavandata ÜP-ga. Nursipalu

harjutusväljak kantakse ÜP-sse selle

kehtivates piirides olemasoleva

objektina. ÜP KSH käsitleb vaid neid

objekte ja teemasid, mida ÜP-ga

kavandatakse.

4. ÜP seletuskirjas lk 31 punktis 8 märgitakse: „Maardlate kasutusele võtmisel v ä ltid

a v õ im alusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohevõrgustiku

aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel.“ Aga punktis 9 on kirjutatud:

„Väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik ning

haljasalad ja parkmetsa maad (sh looduslikud või poollooduslikud metsaalad) e i o

le ta k is tu s e k s kaevandamislubade taotlemisele ja andmisele õigusaktides

sätestatud korras ja tingimustel.“. Palume täpsustada üldplaneeringus, millistel

juhtudel sellistel aladel siiski vältimine vajalik pole.

4. Selgitame, et punkt 9 on lisatud

üldplaneeringusse Maa-ameti

ettepanekul, kuna vastasel juhul on

üldplaneering vastuolus

maapõueseadusega.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

8 / 58

5. ÜP seletuskirjas, peatükis 3 on märgitud: „Jõgedes ja kallastel süvendus- ja

kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest

õigusaktidest ja tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.“

Palume lauset korrigeerida ja märkida „Jõgedesja kallastel süvendus- ja kuivendustööde

läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest

õigusaktidest“. Täpsustame, et kooskõlastamise vajadus veekogu

süvendamistöödel puudub ja vajalik o n taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering või keskkonnaluba. Kuivendusega seotud teemad on Põllumajandus- ja

Toiduameti pädevuses.

Lisaks täpsustame,et mõisted avalikveekogu ja avalikult kasutatav veekogu ei ole

samad.Kallasrada on avalikult kasutatava veekogu ääres (keskkonnaseadustiku

üldosa seadus § 38 lg 1). Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestab

Vabariigi Valitsus korraldusega.

5. Ettepanekuga arvestatakse,

üldplaneeringut korrigeeritakse

(kooskõlastuse vajadus

Keskkonnaametiga eemaldatakse).

Mõistete “avalikveekogu” ja “avalikult

kasutatav veekogu” käsitlus vaadatakse

üle.

6. ÜP seletuskirjas lk 35 märgitakse: „Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku

Viitina järve (VEE2141500) ehituskeeluvööndi vähendamiseks Viitina külas Viitina

mõisakeskuse katastriüksusel (69801:001:0839) veekaitsevööndini (vastavalt

skeemile 3). Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik alal puhketegevuse

arendamiseks (nt alale madala seikluspargi rajamine). Alal liigilise koosseisu

säilitamiseksja kalda kaitse eesmärkide tagamisekstuleb alal säilitada kõrghaljastus

ning vajadusel seda uuendada.“

Keskkonnaametile jääb arusaamatuks, et miks ei ole kaalutud alternatiive ja millisel

põhjendusel on just vältimatu vajadus seikluspark ehituskeeluvööndisse (EKV) teha,

vastav analüüs puudub ka KSH aruandes. Madalseiklusparki saab rajada

olemasolevatele spordiväljakutele, mida on alal hulgaliselt. Samuti ei ole põhjendatud,

miks kaitstava pargi ala on planeeritud ühiskondlike ehitiste maaks? Pargile on tellitud

rekonstrueerimise projekt. Kas seal nähakse seikluspark ette? Märgime, et

6. Üldplaneeringu lahendusest

eemaldatakse Viitina järve

(VEE2141500) ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

9 / 58

pargipuude seisund on üldiselt kehv ja seetõttu on seiklusraja rajamine nendele ka

ohutuse mõttes kahtlane.

Toome välja, et EKV vähendamise otsustamisel kaalutakse ehitamise mõju LKS-s §

34 loetletud ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele. LKS § 34 on ranna ja kalda kaitse-

eesmärkideks seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal

vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

EKV vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest:

arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede - ja

tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest.

EKV vähendamist võib Keskkonnaamet lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on

võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei

kavandata taimekooslustel, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub

vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks,

välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette,

tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal, lisanduvad

ehitised ei muuda maastikuilmet jm. Üldjuhul ehituskeeluvööndit ei vähendata, kui

ehitamine on võimalik väljaspool ehituskeeluvööndit ja ehitamiseks veekogu ääres

puudub selge vajadus.

Keskkonnaamet saab kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust

kindla planeeringulahenduse ja täpsemalt plaanitud ehitiste vajaduse osas. Kui

planeeringus jäetakse ehitiste loetelu lahtiseks,ei ole võimalik Keskkonnaametil mõju

hinnata. Rõuge valla üldplaneeringu seletuskirjas tuleb täpselt nimetada, milliste

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

10 / 58

ehitistetarbeks on vajalik ehituskeeluvööndit vähendada (praeguses seletuskirjas

nimetatud puhketegevuse arendamise vajadus (nt alale madala seikluspargi rajamine)

jätab ehitiste loetelu lahtiseksning ei selgita vööndi vähendamisevajadust (miks on vajalik

ehitada veepiiri lähedal, kui on võimalik ehitada väljaspool ehituskeeluvööndit).

Kaaluda tuleb, kas on selge vajadus ehitadaveepiiri lähedal, sest riiklikult

kehtivaehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda erandlikul vajadusel. Samuti

palume kaaluda vajadust ehitada veekaitsevööndi piirini ja kavandatud kaldajoone

ulatuses. Ehitiste plaanimisel saab kohalik omavalitsus arvestada võimalikku

ehitamist lubavat erisust, et supelranna alal on supelranna teenindamiseks vajalike

rajatiste ehitamine lubatud (LKS § 38 lg 4 p 3), mistõttu ei pruugi vööndi vähendamine

vajalikuks osutuda.

7. ÜP seletuskirja lk 37 punktis 5: „Miljööväärtuslikel aladel on lubatud maavarade

kaevandamine“.

Oleme arvamusel, et miljööväärtuslikud alad ja kaevandamiseks planeeritud alad ei

tohi kattuda. Tuleb üldplaneeringuga ära lahendada, kumb maakasutus konkreetses

kohas on oluline. Kui paneme miljöövääruslikule alale nii rangeid nõudmisi ja kõrgeid

ootusi – nt ei tohi olla plastikvoodrit, päikesepaneeli täpne asetus katusel, aknad ja

uksed peavad miljöösse sobituma jne, kuid maavarasid võib kaevandada – siis oleme

seisukohal, et tekib vastuolu. Märgime, et miljööväärtuslikud alad on vanad ajaloolised

väikese pindalalised külakeskused, seega palume seda punkti täpsustada.

7. Selgitame, et tegemist on

tingimusega, mis on lisatud ÜP-sse Maa-

ameti ettepanekul, sest vastasel juhul on

ÜP vastuolus maapõueseadusega.

Juhime tähelepanu sellele, et ÜP

miljööväärtuslikud alad ei kattu ühegi

mäeeraldisega. Väikses ulatuses kattub

kruusamaardlaga Krabi miljööväärtuslik

ala ning turbamaardlaga Vana-Roosa

ning Kõrgepalu miljööväärtuslik ala.

Kuna kattuvus maardlatega on väikene,

siis on ka kaevandustegevuse puhul

tagatud suuremas osas nimetatud

miljööväärtuslike alade säilimine.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

11 / 58

8. ÜP seletuskirja lk 42 on kirjas väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja

ehitustingimused: „Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline

miljöö: maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks senisega sarnane

maastikumuster (näiteks vana talukoha säilimine koos selle juurde kuuluva põllu ja

metsaga, elamu kavandamisel õuealade omavaheline kaugus ja suurus jms)“.

Oleme seisukohal, et eraldi tuleks välja tuua, et lubatud ei ole põliste põllumaade

metsastamine (nii metsamaa kui haritav maa on maatulundusmaad sihtotstarbelt,

seetõttu oleks vajalik eraldi rõhutada, et kõlvikut ei tohi muuta põlisel põllumaal).

8. Seisukohaga ei arvestata.

Keskkonnaametiga toimus ühine

koosolek 03.09.2024, kus vaadati

üheskoos läbi kõik Keskkonnaameti

kooskõlastuse kirja punktid. Kirja punkti

nr 8 sai üheskoos arutatud ning KOV

poolt anti selgitus, et ÜP-sse ei saa

lisada tingimust, mis keelaks põliste

põllumaade metsastamise, kuna selline

tingimus ei oleks KOV poolt reaalselt

rakendatav.

9. ÜP seletuskirja lk 44 skeemil 6 Rõuge valda jääv Haanimaa piirkond Rõuge-Haanja-

Kütioru väärtuslikul maastikul (Aluskaart: Maa-amet, 24.10.2023) ja väärtuslike

maastike kaardil palume näidata Haanimaa piir kontuurina tervikuna ka väljaspool

Rõuge valda asuval alal.

9. Seisukohaga arvestatakse,

skeemi 6 täiendatakse. Juhime

tähelepanu sellele, et Rõuge valla ÜP-ga

saab kehtestada tingimusi vaid Rõuge

valla haldusterritooriumile.

10. ÜP seletuskirja lk 46 väärtuslik põllumajandusmaa märgitakse: „Võrreldes

maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt

kompaktse asustusega alade ja Rõuge aleviku tiheasustusala piiridest ning juba

metsastunud aladelt.“

Juhime tähelepanu, et Haanjas Muna kohviku juures Uue-Haani detailplaneeringu ala

on ÜP järgi jätkuvalt väärtuslik põllumajandusmaa, järelikult ei ole hoonete gruppi

sinna ÜP-ga kavandatud. Seega on kavandatav detailplaneering ÜP-ga vastuolus.

Toome välja, et nii väärtusliku põllumaa kui põlise põllumaa ÜP kaartidele märgitud

alade hulgas on juba metsastunud ning seeläbi oma põllumajanduslikku väärtust

10. Seisukohaga arvestatakse,

üldplaneeringu seletuskirja lisatakse, et

juhul kui ortofotode järgi ja/või looduses

suudetakse tõendada, et tegemist ei ole

põlispõlluga, siis võib ÜP sisendiga mitte

arvestada.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

12 / 58

kaotanud põllumaid. Mõnel kohal on ortofotode järgi juba 10 aastat mets, kuid

põhikaardi järgi haritava maa kõlvik ja seetõttu päringu järgi valikus põlise põllumaana.

Palume läbi mõelda, kas sellisel juhul peaks jätma planeeringusse võimaluse

konkreetsel juhul looduses ja ortofotode abil hinnata, kas tegu on veel olemasoleva

põlispõlluga või võib seda mitte arvestada.

11. ÜP seletuskirjas lk 46 punktides 5 ja eriti 7 toodud tingimus: „Põllumajandusmaa

massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks ning elurikkuse suurendamiseks tuleb rajada,

säilitada või la sta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu kiviaed, puuderida

või hekk.“

Oleme seisukohal, et selline tingimus ei ole valla Haanja kõrgustikul asuval osal

asjakohane, kuna maastik on siin reljeefist tingitult nii liigendatud, et põllumaa

keskmine suurus on 1,6 ha. Puuderidade ja kivihunnikute säilitamise kohustus

raskendab kallakutel niigi keerulist maa harimist veelgi ning pole elurikkuse

seisukohalt vajalik, kuna maastik on niigi mitmekesine ja mosaiikne. Teeme

ettepaneku täiendada punkti 7 pindalaga – näiteks, et 15 ha suurematel

põllumassiividel on vajalik nende elementide tekitamine ja säilitamine.

11. Seisukohaga arvestatakse

järgmiselt: ÜP-s toodud tingimus

muudetakse alla 15 ha suuruste

põllumajandusmaade puhul

soovituslikuks ning üle 15 ha

põllumajandumaade puhul

kohustuslikuks.

12. ÜP seletuskirjas lk 48 rohevõrgustiku kasutustingimuste määramisel tuleb

arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide

andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei annatäpseid

juhiseid. Ehitusseadustik (EhS) § 12 sätestab ühe peamise nõudena ehitatavale

ehitisele, et see peab olema kooskõlas detailplaneeringuga või üldplaneeringuga , kui

detailplaneeringut pole. Seega peab ehitiste projekteerimisel ning ehitamisel järgima

ka rohevõrgustiku tarbeks seatud kitsendusi ning haldusaktide andjad peavad

juhinduma üldplaneeringust ning maaomanik järgima täiendavaid haldusakte. Samuti

on oluline maaomanike informeeritus ning kohalike omavalitsuste poolne järelevalve.

Üldplaneeringu hilisema rakendamise huvides tuleb vältida rohevõrgustiku

kasutamistingimustena üldsõnalisust, nt „on oluline“, „on vajalik“, „tuleb korraldada“,

12.

1) Ettepanekuga ei arvestata. Raiele

tingimusi seada ei ole üldplaneeringus

asjakohane, sest see toob kaasa

kompensatsiooni nõude KOV’ile.

Raadamist ära keelata ei ole samuti

asjakohane, sest igat raadamisluba

menetletakse konkreetsel juhul eraldi

ning üldistatult seda keelata ei ole

mõistlik.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

13 / 58

„tuleb tagada“. Need on üldised eesmärgid, kuid kasutustingimused tuleb sõnastada

konkreetselt. Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on

otsekohaldatavad,st mille järgimist saab nõudamaaomanikelt vahetult, üldplaneeringu

alusel. Selge peab olema, kuidas tagatakse looduslike alade osakaalu säilitamise

nõue nt projekteerimistingimuste andmisel, seega:

1) soovitame määrata rohevõrgustiku alal selged tingimused raietele ja raadamisele

– millised raieviisid on keelatud, millised lubatud teatud ulatuses;

2) seletuskirjas p 4.7. – rohevõrgustiku rohekoridoris peab koridori alaga risti suunas

vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Keskkonnaameti

hinnangul ei pruugi 50 m laiune koridori riba olla siiski toimimiseks piisav.

Soovitame koridori laiuseks kavandada vähemalt 100 m;

3) soovitame määrata selged piiravad tingimused ka tootmisterritooriumi

moodustamisel;

4) üldplaneeringu kaardil palume näidata rohevõrgustiku alad pinnaliselt sama

roheka tooniga;

5) hetkel puuduvad üldplaneeringus selged tingimused, mis võimaldaksid tagada

rohevõrgustiku kaitset ja võimaldaksid anda kohalikul omavalitsusel anda

rohevõrgustiku kaitset tagavaid haldusakte.

2) Selgitame, et 50 m tingimus kehtib

ainult tiheasustusalal ning kompaktse

asustusega alal, seega peame seda

asjakohaseks, mujal ehk hajaasustuses

ongi minimaalne laius 100 m.

3) Antud punkti arutati üheskoos

koosolekul 03.09.2024. ÜP

rohevõrgustiku tingimused vaadati koos

üle.

4) Ettepanekuga ei arvestata, peale ÜP

kehtestamist lähevad ÜP kaardikihid

üleriigilisse planeeringute andmekokku,

kus kaardikihtide kujundus pannakse

eraldi paika. Kooskõlastamisele

suunatud materjalid on need, mis on

ennekõike mõeldud KOV-le

kasutamiseks. Juhul, kui näidata ÜP-s

rohevõrgustiku alad pinnaliselt sama

roheka tooniga, muudaks see ÜP

joonise “Väärtused ja piirangud” lugevust

oluliselt halvemaks, kuna paratamatult

sisaldavad ÜP joonised väga palju infot.

5) Antud punkti arutati üheskoos

koosolekul 03.09.2024. ÜP

rohevõrgustiku tingimused vaadati koos

üle.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

14 / 58

13. ÜP seletuskirja peatükis 5.1.11 veeskamiskohad, juhime tähelepanu, et

Keskkonnaametiga kooskõlastamise kohustus veeskamiskohtade rajamisel puudub. 13. Seisukohaga arvestatakse, ÜP-st

eemaldatakse veeskamiskohtade

rajamisel Keskkonnaametiga

kooskõlastamise kohustuse.

14. ÜP seletuskirjas lk 78 märgitud müra normtasemed: „Vastavalt atmosfääriõhu

kaitse seadusele ei loeta välisõhus leviva müra hulka olmemüra, meelelahutusürituste

müra, töökeskkonna müra ja riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.“

Siiski on teada, et Nursipalu harjutusväljak müra tekitab, samuti on teada müratsoonid

sellega seoses. Nendest tulenev müra ja vibratsiooni mõjuala peaks KSH-s

analüüsitud olema ning võimalikud leevendavad meetmed vmt toodud. Samuti peab

Nursipalu harjutusvälja mõjuala olema märgitud ÜP kaardile, et planeerimisel oleks

võimalik edaspidi arvestada sellega.

14. Seisukohaga ei arvestata.

Nursipalu harjutusväljakut ei kavandata

Rõuge valla ÜP-ga, tegemist on

olemasoleva riigikaitselise ehitisega. ÜP

KSH aruandes hinnatakse vaid neid

teemasid ja objekte, mis on ÜP-ga

kavandatavad. Üldplaneeringusse

kantakse Nursipalu harjutusväljak peale

koos selle piiranguvööndiga vastavalt

Vabariigi Valitsuse 20.10.2023

korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise

algatamine”.

15. ÜP seletuskirjas lk 80 on esitatud joonis ja tekst Rõuge-Haanja-Kütioru väärtusliku

maastiku piiride täpsustamise kohta. Maakonnaplaneeringus olevast väärtuslikust

maastikust on kustutatud Viitina– Plaani piirkond põhjendusega, et see pole Haanimaa

identiteedipiirkonnas.

Oleme seisukohal, et Plaani kirik, Viitina mõis, Ruusmäe mõis on väärtuslikud

maastikuelemendid ning teeme ettepaneku kaaluda nende alade väärtuslike maastike

hulka jätmist.

15. Keskkonnaametiga toimus ühine

koosolek 03.09.2024, kus vaadati

üheskoos läbi kõik Keskkonnaameti

kooskõlastuse kirja punktid.

Koosolekul selgitati, et ÜP koostamisel

tehti Rõuge-Haanja-Kütioru väärtusliku

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

15 / 58

maastiku piiride täpsustamisel koostööd

kohalike elanikega ning koostöös

kohalike elanikega leiti, et antud

maastikuelemendid ei jää Haanimaa

identideedipiirkonda.

16. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3 on ÜP üks ülesandeid tehnovõrkude ja -rajatiste

üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. „Taristu ja tehnovõrgud“

joonisel on toodud enamus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud veehaardeid,

reoveepuhasteid ja heitvee väljalaskmeid. Palume kanda joonisele „Taristu ja

tehnovõrgud“ puuduolevad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni objektid:

1) Varstu alevikku teenindav põhipuhasti koos kujaga (asukoht

86501:001:0413);

2) Haanja küla ühisveevärgi veehaare (PRK0010237) (asukoht

18101:001:0227);

3) Ruusmäe küla ühisveevärgi veehaare (PRK0050567) (asukoht

18101:001:0271);

4) Kuutsi küla ühisveevärgi veehaare (PRK0024582) ning

reoveepuhasti (asukoht 49301:003:0123);

5) Saru küla (Andruse) veehaare (PRK0010903) ja reoveepuhasti

(49301:002:0068).

Palume ÜP joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ kanda korrektsed Rõuge, Haanja ja

Ruusmäe, reoveekogumisalade piirid. Kehtivad reoveekogumisalade piirid on Eesti

looduse infosüsteemis (EELIS, Keskkonnaagentuur).

Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus

reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga

kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellegahõlmatud.

Rõugevallaolemasolevad reov eekogumisalad on kantud ÜP joonisele „Taristu ja

16. Seisukohaga arvestatakse,

nimetatud objektid kantakse ÜP

joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“.

Kaardikihti “reoveekogumisalad”

uuendatakse vastavalt EELIS-s toodud

andmetele.

Üldplaneeringus näidatakse ära

reoveekogumisalad, mis on kinnitatud

kliimaministri käskkirjaga ning

määratakse ära perspektiivsed

ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad.

Perspektiivsete ÜVK alade määramisel

võetakse arvesse kehtestatud ja

algatatud detailplaneeringuid.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

16 / 58

tehnovõrgud“. Keskkonnaamet on palunud ka ühiskanalisatsiooniga juba kaetud

alad (nt Nursi küla, Krabi küla), kus ei asu reoveekogumisala, joonisele „Taristu ja

tehnovõrgud“ kanda. ÜP ja KSH aruandele laekunud ettepanekute ja vastuste tabelis on

selle kohta ilma kommentaarideta märge„Seisukohaga arvestamist kaalutakse“, joonisel

„Taristu ja tehnovõrgud“ need alad siiski puuduvad.

Lisaks märgime, et Haanja külas on ÜP joonisele kandmata Kündja tee äärde

kavandatud Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi detailplaneeringuga

kavandatud perspektiivne elamupiirkond, mis on samuti kavas ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liita. Seega tuleb ÜP joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ kanda

see piirkond perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alana. Samuti palume

ka kõik teised arendatavad alad, mis on kavas ühiskanalisatsiooniga liita,

ÜP joonisele kanda.

17. Pullijärv on looduskaitse all Pullijärve hoiualana, mille kaitse-eesmärgiks on EÜ

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – liiva-alade

vähetoiteliste järvede (3110) ning II lisas nimetatud liigi – hariliku vingerja (Misgurnus

fossilis) elupaiga kaitse. Pullijärve hoiuala on kantud Natura 2000 alade võrgustiku

nimekirja Pullijärve loodusalana 6 mille kaitstav elupaigatüüp on liiva-alade

vähetoitelised järved (3110) ning liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis).

KSH aruandes lk 49 märgitakse: „Üldplaneeringu maakasutuse lahendus näeb ette

Pullijärve kaldavööndis ja valgalal (joonis 7) ulatuslikult elamu maa-alade,

segaotstarbega maa-alade ning äri ja tootmise maa-alade laienemist. Misso alevikus

olemasolev maakasutus on antud joonisel 8 ning üldplaneeringuga ettenähtud

maakasutuse lahendus joonisel 9.“

17. Saame aru, et Keskkonnaameti

ettepanek on ka Pullijärve lõunaossa

jääva segaotstarbega maa-alale näidata

järve veepiirist 100 m ulatuses haljasala

maa-ala. Selgitame, et vaadeldavale

segaotstarbega maa-alale ei ole

haljasala puhvrit näidatud, kuna seal on

kehtiv Vesiroosi ja Alajärve

detailplaneering, mille järgi on ka ÜP-s

maakasutus planeeritud. KOV ei näe

võimalust nimetatud DP-ga vastuolus

maakasutuse juhtotstarvet vaadeldavale

maa-alale planeerida. Antud selgitus

lisatakse KSH aruandesse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

17 / 58

Märgime, et Pullijärvel on väga väike valgala, veevahetus on aeglane, viimaste

seiretulemuste järgi (2022) on järve seisund halb (KSH tabel 17 lk 84, Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu lisatabeli põhjal)).

KSH aruandes lk 51 on välja toodud, et: „Üldplaneeringu lahendus suunab

ehitustegevust ja arendustegevust Pullijärve kaldale ning suurendab järve valgalal

tehislike alade osakaalu, mis on otseselt vastuolus 2020. aastal valminud Pullijärve

meetme- ja tegevuskavas toodud soovitustega säilitada maakasutus järve valgaalal

ja kaldavööndis olemasoleval looduslikul kujul. Üldplaneeringu elluviimisel hävineb

suures osas Pullijärve kaldal olemasolev metsavöönd, mis toimib puhvervööndina.“

Juhime tähelepanu, et Pullijärve kaldal on avalik supluskoht olemas Misso kooli juures

(Riia mnt 15, tunnus: 46801:003:0267). Lisaks on Vesiroosi ja Alajärve

detailplaneeringuga (kehtestatud 30.06.2008 Misso Vallavalitsuse otsusega nr 2.1-

3/112) ette nähtud avaliku supluskoha rajamine Riia mnt 9 katastriüksusele (tunnus:

46801:003:0339) ning Riia mnt 3 katastriüksusele (tunnus: 46801:003:0341). Võttes

arvesse Pullijärve halvenevat seisundit ei ole üldplaneeringuga (lisaks

olemasolevale supluskohale ja detailplaneeringuga ettenähtud supluskohtadele)

täiendavate avalike supelranna maa-alade kavandamine vajalik ja põhjendatud.

Üldplaneeringu lahenduse elluviimisel on selge ebasoodne mõju Natura

elupaigatüübile liiva- alade vähetoitelised järved (3110) ning seega ka harilikule

vingerjale. Sellest tulenevalt tuleks oluliselt muuta üldplaneeringu lahendust Pullijärve

kaldaalal ning valgalal. Üldplaneeringuga Pullijärve kaldale määratud maakasutuse

juhtotstarve peaks toetama sealse puhvervööndi säilimist ning piirama ehitustegevuse

laienemist. Tuginedes Pullijärve meetme- ja tegevuskavas toodud soovitustele,

tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu maakasutuse lahenduses Pullijärve kaldaala

(vähemalt põhikaardile kantud veepiirist 100 m ulatuses) haljasala ja parkmetsa maa-

alaks. Lisaks tuleb Pullijärve seisundi halvenemise vältimiseks järve valgalal oluliselt

koondada üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsete segaotstarbega maa-alade,

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

18 / 58

elamu maa- alade ning äri ja tootmise maa-alade ulatust. Kuigi üldplaneeringu

seletuskirjas on määratud maa- alade väljaarendamisel minimaalsed haljastuse

protsendid (katastriüksuse pindalast), ei ole see piisav, et vältida üldplaneeringu

elluviimisel ebasoodsa mõju avaldumist järvele sellise maakasutuse lahenduse

puhul.

Misso aleviku üldplaneeringu kaardil ei ole Pullijärve lõunaosas puhvrit ega

leevendavaid meetmeid Natura loodusala magevee elupaiga kaitseks.

18. KSH aruande lk 58 jääb arusaamatuks järgmises lõigus väidetu: „Üldplaneeringu

lahenduses on Haanja looduspargi territooriumil perspektiivseid maa-alasid

kavandatud lagedatele maa-aladele. Üldplaneeringu elluviimisel lagedate alade

osakaal küll väheneb, kuid seda väga vähesel määral. Lagedate alade „täisehitamine“

toimuks eelkõige vaid Rõuge aleviku tiheasustusalal ja Haanja küla kompaktse

asustusega alal ning nende lähialadel. Haanja looduspargis on ehitustegevuse

suunamisest olulisem olemasolevate avatud maastike hooldamine ning

põllumajandustegevuse soodustamine ja teotamine, sest looduspargi lagealade

osakaalu vähenemine on ajas toimunud eelkõige põllumajanduslike tegevuste

taandumise tõttu. Pikaajalise kaitse-eesmärgi täitmiseks lagedatele aladele

ehituskeeldu rakendada ei oleks mõistlik, proportsionaalne ega ka reaalne. Arvestades

seda, et üldplaneeringu elluviimisel lagedate alade osakaal väheneb eelkõige vaid

Rõuge aleviku ja Haanja küla ümbruses ning seda vähesel määral, võib järeldada, et

vastuolu üldplaneeringu elluviimisel looduspargi kaitse-eesmärkidega puudub.“

Märgime, et lagedate maa-alade täisehitamise teemaga on planeeringu seletuskirjas

segadus ning toome välja, et pärandmaastikul on ehitustegevuse suunamise

eesmärgid:

1) vältida põlistele põllumaadele ehitamist. Need on alad, mis on üle 100 aasta

olnud järjepidevalt haritavad, järelikult on põllumajanduslikuks kasutuseks kõige

sobivamad ja neid ei ole Haanja kõrgustiku mosaiikmaastikul ülearu palju;

18. Seisukohaga arvestatakse.

Keskkonnaametiga toimus ühine

koosolek 03.09.2024, kus vaadati

üheskoos läbi kõik Keskkonnaameti

kooskõlastuse kirja punktid.

KSH aruande ptk-i 4.1.2.1 “Kaitsealad ja

hoiualad” on vastavalt väljatoodud

teemadele täpsustatud ja korrigeeritud.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

19 / 58

2) vältida põliste metsamaade raadamist. Rohkem kui 100 aastat metsana püsinud

maale on saanud aegade jooksul koguneda elurikkus. Need on kohad, kus seda

on rohkem ja kust see saab ümbritsevatele aladele levida;

3) hoonestuse rajamisel tuleks eelistada endisi talukohti, et säilitada

pärandmaastiku asustusmustrit. Endiste kohtade juureson sageli säilinud

kõrghaljastust, juurdepääsuteed jmt;

4) vältida tuleb ehitamist avaliku huviga avatud vaadete ette. Lagedatelealadele

ehituskeelu rakendamine ei ole planeeringusega looduspargis eesmärk

omaette.

Samal lehel (lk 58) veel teine arusaamatu järeldus: „Üldplaneeringuga ei ole Haanja

looduspargi kaitsekorralduskavas toodud oluliste maastikuvaate kohtadesse

kavandatud objekte või maakasutust, millega kaasneks vaatekohtade sulgemine.

Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne Haanja looduspargi alal suuri muutusi

maastikupildis, seega säilivad ka kaunitelt teelõikudelt avanevad vaated maastikule.“

Oleme seisukohal, et kaunite vaadete säilimise peab tagama mitte see, et ÜP -ga ei

ole planeeritud nende täisehitamist, vaid see, et üldplaneeringu seletuskirjas on

ette antud tingimused vaatekoridoride säilimiseks.

19. KSH aruandes lk 59 märgitakse: „Üldplaneeringu elluviimisel Haanja küla

kompaktse asustusega ala laieneb, kuid asustusstruktuur jääb sumbkülale

vastavaks. Rõuge alevikus nähakse üldplaneeringuga ette laienemise võimalusi

elamu maa-aladele, tootmise maa-aladele ja äri maa- aladele“.

Toome välja ja palume täpsustada, et planeeringu joonistel ei kajastu see, mida

detailplaneeringutega on juba kavandatud ning joonistele ei ole märgitud neid piire,

milleni on kavas lasta kompaktse asustusega aladel laieneda.

19. Üldplaneeringu lahenduses on

tiheasustusalade ja kompaktse

asustusega alade piire korrigeeritud

vastavalt kehtestatud ja algatatud

detailplaneeringutele.

Selgitame, et ÜP maakasutuse

lahenduses ei eristata olemasolevat ja

planeeritavat maakasutust, sest ÜP

kehtestamisel muutub kõik kehtivaks

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

20 / 58

maakasutuseks. Sama põhimõte kehtib

kompaktse asutusega alade piiride

kohta.

20. KSH aruande lk 92 märgitakse väärtuslike põllumajandusmaade ettepanekud ja

leevendavad meetmed: „Kliimakahjustuste leevendamiseks ja/või

põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks ning elurikkuse

suurendamiseks rajada, säilitada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel

nagu kiviaed, puuderida või hekk.“

Märgime, et Haanja kõrgustiku mosaiikmaastikul on põllud keskmiselt alla 2 ha

suurused ja piirnevad erinevate kõlvikutega, mitmekesisus on suur ja harimise

võimalused on niigi raskendatud. Soovitame seda meedet rakendada 15 ha -st

suurematel põllumassiividel.

20. Seisukohaga arvestatakse

järgmiselt: ÜP-s toodud tingimus

muudetakse alla 15 ha suuruste

põllumajandusmaade puhul

soovituslikuks ning üle 15 ha

põllumajandumaade puhul

kohustuslikuks.

21. KSH aruande lk 93 märgitakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju:

„Näiteks on Rõuge alevikus Rõuge pastoraadi peahoone (reg nr 14085) määratud

elamu maa-alaks, tulenevalt sellest, et hoone jääb elamute rajooni. Maa-ameti

andmetel on katastriüksuse Hariduse tn 2 (tunnus: 69701:004:0012), millel pastoraadi

peahoone asub, sihtotstarve 100% maatulundusmaa.“ Palume täpsustada, kas seal

pole praegu ärimaa kasutus õige, sest seal on Mägilaste maja.

21. Võttes arvesse Hariduse tn 2

(tunnus: 69701:004:0012)

katastriüksuse tänast kasutust ning

võimalikke perspektiivseid

arengusuundi, määratakse Hariduse tn

2 katastriüksuse maa-alale

segaotstarbega maa-ala maakasutuse

juhtotstarve.

22. KSH aruande punktis 2.1.2. tabelis 4 on sätestatud eesmärk, et aastaks 2030 on

likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded ning on viide KSH aruande p

4.3.6. Täpsustame, et KSH aruandes puudub p 4.3.6. Info jääkreostusobjekti kohta on

toodud siiski KSH aruande p 4.3.5.

22. Seisukohaga arvestatakse, viited

korrigeeritakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

21 / 58

23. Palusime märkida kaardile nii jäätmejaamad, kogumispunktid kui

kompostimisväljak. Jooniselt (Taristu ja tehnovõrgud) puudub Rõuge jäätmejaam ja

kompostimisväljak ning Mõniste ohtlike jäätmete kogumispunkt.

ÜP p 5.3 on toodud: „Rõuge vallas 2022. aasta seisuga jäätmejaamu ei ole. Ohtlike

jäätmete kogumispunktid (konteinerid) asuvad Haanja külas ja Misso alevikus

teenuskeskuse esisel platsil. Nimetatud kogumispunktide täpsed asukohad on

leitavad taristu ja tehnovõrkude joonisel.“ Keskkonnaamet täpsustab, et

jäätmejaam tegutseb Rõuges vähemalt aastast 2012. Palume teha vastav parandus.

Lisame, et Rõuge jäätmejaam kajastub KSH aruandes (p 4.3.1). Palume ÜP

seletuskirja p 5.3 lisada ka Rõuge kompostimisväljak ning puuduolev Mõniste ohtlike

jäätmete kogumispunkt (vt KSH aruanne p 4.3.1). Kirjutate, et nimetatud

kogumispunktide täpsed asukohad on leitavad taristu ja tehnovõrkude jooniselt. Kuna

neid – Rõuge jäätmejaam, Rõuge kompostimisväljak ja Mõniste ohtlike jäätmete

kogumispunkt – joonisel ei leidu, siis palume need joonisele lisada ning märkida

taustainfos eraldi sümbolina jäätmejaam ja kompostimisväljak.

23. Seisukohaga arvestatakse,

seletuskirja ptk-i 5.3 “Jäätmekäitlus,

suletud pügilad ja jääkreostusobjektid”

teksti täiendatakse ning Rõuge

jäätmejaam ja Rõuge kompostimisväljak

kantakse ÜP “Taristu ja tehnovõrgu”

joonisele. Kogumispunkte ei ole

üldplaneeringu täpsusastmes

asjakohane näidata, sellega saab

tegeleda jäätmekava vms. Seetõttu

Mõniste ohtlike jäätmete kogumispunkti

ÜP joonisele ei kanta ning teised

kogumispunktid ÜP-st eemaldatakse.

Kaitseministeerium

17.01.2024

Kiri nr 12-1/23/28-3

Rõuge Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Kaitseministeeriumi valitsemisala huve ja riigikaitselisi vajadusi kajastavate

seisukohtade dubleerimise vältimiseks esitame käesoleva kirjaga Kaitseministeeriumi

ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ühise seisukoha ning kooskõlastamise

tingimused ja selgitused Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kohta.

Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei kooskõlasta Rõuge valla

üldplaneeringu eelnõud esitatud kujul, kuna planeeringulahendus on eksitav ja

puudulik riigikaitselise maakasutuse ja riigikaitseliste piirangute osas.

1. Seisukohaga arvestatakse,

Nursipalu harjutusväljak koos selle

piiranguvööndiga kantakse ÜP-sse

vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.10.2023

korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise

algatamine”.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

22 / 58

Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu eelnõus ei ole kajastatud relvaseaduse

(RelvS) § 85 lõike 3 ja 31 alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldusest nr

266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“

(edaspidi Vabariigi Valitsuse korraldus nr 266) tulenevaid olulisi ja aktuaalseid

andmeid Nursipalu harjutusvälja kohta, kuigi vastavalt RelvS § 85 lõikele 32 tuleb

tervikliku ruumilahenduse loomiseks korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates

planeerimismenetlustes korraldusega arvestada. Samuti on Vabariigi Valitsuse

korralduse nr 266 punktis 3.3 märgitud, et korraldus on omavalitsusüksustele

sisendiks piirkonna planeeringute koostamisel. Lisaks ei ole üldplaneeringu eelnõus

kavandatud riigikaitse maa-ala juhtotstarvet kõigile riigikaitseliste ehitiste maa-aladele

Rõuge vallas ning arvestamata on jäetud Kaitseministeeriumi senised märkused

tuuleparkide kavandamise tingimuste kohta.

Eeltoodust tulenevalt palume arvestada järgmiste märkuste ja selgitustega ning

korrigeerida üldplaneeringu eelnõud enne vastu võtmist järgmiselt:

1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7.14 „Riigikaitse maa-ala (R)“ on

märgitud, et Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised on Nursipalu

harjutusväli ja Sänna linnak. 16.09.2022 kirjas nr 12-1/22/3090 on

Kaitseministeerium palunud markeerida Rõuge vallas asuvad riigikaitselised

ehitised ja nende piiranguvööndid ka asjakohasel üldplaneeringu joonisel. Sellele

on Rõuge Vallavalitsuse 21.10.2022 kirjaga nr 7-1/10-91 esitatud tabelis „Rõuge

valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel“ (edaspidi „seisukohtade

tabel“) vastatud, et „Nursipalu ja Sänna linnakud ning nende piiranguvööndid on

toodud taristu ja tehnovõrkude joonisel“.Kooskõlastamiseks esitatud

üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on riigikaitselise ehitise

leppemärgiga (kaardil leppemärkide seletuses „riigikaitse ehitis“) tähistatud vaid

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

23 / 58

Sänna linnak. Nursipalu harjutusvälja ei ole ühelgi üldplaneeringu joonisel

kajastatud.Palume asjakohast üldplaneeringu joonist (eeldame, et asjakohane

joonis on „Taristu ja tehnovõrgud“)täiendada ning kajastada seal ka Nursipalu

harjutusvälja, mille praegu kehtiv piir ja maa-ala on määratud Vabariigi Valitsuse

20.10.2023 korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura

asjakohase hindamise algatamine“.

Mööname, et viidatud varasema kirjaga pidas Kaitseministeerium silmas tol ajal

kehtinud Nursipalu harjutusvälja piiri ja ulatust vastavalt Vabariigi Valitsuse

14.02.2008 korraldusele nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine

ja riigivara tasuta üleandmine“. Kaitseministeerium teavitas täiendava kirjaga

17.01.2023 nr 12-1/22/161 Rõuge Vallavalitsust Nursipalu harjutusvälja

laiendamise protsessist ning palus kajastada harjutusvälja laiendamise vajadust

ja kavandatavat laienduse piiri ka koostatavas üldplaneeringus, kuid paraku

Rõuge vald seda toona vajalikuks ega võimalikuks ei pidanud. Palume nüüd

kajastada koostatavas Rõuge valla üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja

Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 määratud (laiendatud) piirides .

Käesolevale kirjale on lisatud Nursipalu harjutusvälja kaardikiht

üldplaneeringusse kandmiseks.

Märgime, et Kaitseministeerium ei palu käesolevaga Nursipalu harjutusvälja

planeerimist üldplaneeringus, vaid olemasoleva harjutusvälja maa-ala

kajastamist selle kehtivates piirides. Rõhutame, et vastavalt RelvS § 85 lõikele

31 on Nursipalu harjutusväli laiendatud planeerimisseadust kohaldamata

Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 ning RelvS § 85 lõikest 32 tuleneb nõue

arvestada Vabariigi Valitsuse korraldusega selle jõustumise ajal koostamisel

olevates planeerimismenetlustes. Sama teave sisaldub ka korralduses.

Harjutusvälja maa-ala ja piiri kajastamine üldplaneeringus on oluline eelkõige

selleks, et igale üldplaneeringu kasutajale oleks nähtav ja kättesaadav teave

antud piirkonna maakasutuse kohta. Selle kajastamata jätmisel on

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

24 / 58

üldplaneeringust nähtav teave ebatäielik ja võib olla eksitav, sest ei anna aja - ja

asjakohast ülevaadet valla territooriumi märkimisväärse osa ruumikasutusest.

2. Varasemates menetlusetappides on Kaitseministeerium palunud kirjades

30.10.2020 nr 12-1/20/3246 ja 16.09.2022 nr 12-1/22/3090 määrata

üldplaneeringus Rõuge valla territooriumil asuvate riigikaitseliste ehitiste maa-

aladele riigikaitse maa-ala juhtotstarve ning kajastada seda ka üldplaneeringu

maakasutuse joonisel. Esitatud ettepanekute seisukohtade tabelis (lk 34) on

Rõuge Vallavalitsus vastanud, et sellise ettepanekuga arvestatakse.

Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu maakasutuse joonisel on

riigikaitse maa-ala juhtotstarbe leppemärgiga tähistatud vaid Sänna linnaku

maa-ala ja selle kõrval asuvad Sänna baasi (katastritunnus 69701:003:0089) ja

Baasi (katastritunnus 69701:003:0750) kinnisasjad ning Nursipalu linnaku

(katastritunnus 69701:001:0070) kinnisasi. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis

2.7.14 „Riigikaitse maa- ala (R)“ on märgitud, et riigikaitse maa-ala laiendamist

ei ole üldplaneeringuga kavandatud.

Ebaselgeks jääb, miks on üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja maa-alal

määratud riigikaitse maa-ala juhtotstarve vaid ühele harjutusvälja koosseisus

olevale kinnisasjale? Ja millist tähendust omab viidatud lause seletuskirjas, et

riigikaitse maa-ala laiendamist ei ole üldplaneeringuga kavandatud?

Palume korrigeerida üldplaneeringu maakasutuse joonist ning märkida seal

riigikaitse maa-ala juhtotstarve kogu Nursipalu harjutusvälja maa-alale, nagu

Kaitseministeerium on oma varasemates kirjades palunud ning millega Rõuge

Vallavalitsus on vastavalt eespool viidatud seisukohtade tabelile ka nõustunud.

Palume samale maa-alale muid juhtotstarbeid mitte planeerida. Mööname, et

Nursipalu harjutusvälja maa-ala on võrreldes varasemates menetlusetappides

esitatuga tänaseks laienenud, mistõttu palume riigikaitse maa-ala juhtotstarbe

määramisel lähtuda Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 kehtestatud

Nursipalu harjutusvälja piirist ja maa-alast (vastav kaardikiht kirjale lisatud).

2. Seisukohaga arvestatakse,

üldplaneeringu maakasutuse joonist

korrigeeritakse ning riigikaitse maa-ala

juhtotstarve määratakse kogu Nursipalu

harjutusvälja maa-alale.

Üldplaneeringus toodud lause, et

riigikaitse maa-ala laiendamist ei ole

üldplaneeringuga kavandatud, all mõeldi

seda, et Nursipalu harjutusväljaku

laiendust ei kavandata ÜP-ga, tegemist

on ÜP-st eraldiseisva protsessiga. Kuna

tänaseks on Nursipalu harjutusväljaku

laiendus kinnitatud eemaldatakse antud

lause ÜP-st.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

25 / 58

Samast korraldusest tuleneb selgesti ka kogu harjutusvälja maa-ala

riigikaitselisel eesmärgil ja otstarbel kasutamise vajadus ja põhjendus.

3. Üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on riigikaitselise ehitise

piiranguvööndi leppemärgiga (kaardil leppemärkide seletuses „riigikaitse ehitise

piiranguvöönd“) tähistatud Nursipalu harjutusvälja piiranguvöönd, mis kehtis

Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 asutatud harjutusvälja piiri

korral. Arvestades, et Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 on kehtestatud

uus Nursipalu harjutusvälja piir, palume seni kehtinud piiranguvööndi asukoht

üldplaneeringu joonistelt eemaldada. Vastavalt ehitusseadustiku § 120 lõike 2

punktile 3 on Nursipalu harjutusvälja piiranguvöönd külade territooriumil 2000 m

harjutusvälja piirist.

3. Seisukohaga arvestatakse.

Üldplaneeringu “Taristu ja tehnovõrgu”

joonisele kantakse peale Nursipalu

harjutusväljaku uus kehtiv

piiranguvöönd.

4. Kaitseministeerium on oma varasemates kirjades 28.08.2020 nr 12-1/20/2514

ja 16.09.2022 nr 12-1/22/3090 andnud Rõuge valla üldplaneeringu

koostamiseks sisendi ja selgitused selle kohta, et elektrituulikute ja

tuuleparkide rajamine Rõuge valla territooriumil ei ole lubatav riigikaitseliste

piirangute tõttu. Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu seletuskirjas on

siiski sätestatud võimalus, et tuuleparkide kavandamine on tulevikus võimalik

eriplaneeringuga. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et selline

tingimus üldplaneeringus on eksitav ning loob valearusaama, nagu oleks

tuuleparkide rajamine Rõuge valla territooriumil mingitel tingimustel siiski

võimalik. Rõuge Vallavalitsus on vastanud Kaitseministeeriumi 16.09.2022

kirjaga nr 12-1/22/3090 esitatud märkusele, et peab siiski vajalikuks

elektrituulikute rajamise tingimuste sätestamist üldplaneeringus, kuna

„üldplaneering on pikaajaline strateegiline dokument ning kui radaritest

tulenevad piirangud peaksid kunagi kaduma siis peab omavalitsusel olema

valmidus nende rajamist reguleerida“ (seisukohtade tabelis lk 35 p 3).

Kaitseministeeriumile on praegu teada, et riigikaitselised piirangud ei saa

Rõuge valla territooriumil täielikult kaduda. Samuti ei ole ka tulevikus võimalik

4. Seisukohaga arvestatakse,

üldplaneeringu seletuskirjast

eemaldatakse tuuleparke käsitlev tekst

ja tingimused. Üksikuid tuulikuid

käsitlevad tingimused jäetakse ÜP-sse

sisse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

26 / 58

piiranguid vähendada niivõrd, et Rõuge valla territooriumile saaks rajada

tuuleparke. Seetõttu palume täiendavalt korrigeerida üldplaneeringu

seletuskirja ja eemaldada sealt eksitav teave tuuleparkide kavandamise

võimaluste kohta. Selleks palume seletuskirja peatüki 5.2.2.1 „Tuuleenergia“

sissejuhatava lõigu praeguse viimase lause asemel selgesti märkida, et

tuuleparkide püstitamine ei ole Rõuge valla territooriumil lubatud riigikaitseliste

piirangute tõttu. Samuti palume eemaldada eksitav teave tuuleparkide

kavandamise võimaluse kohta ülejäänud seletuskirja osadest (näiteks lk 51

p 4, lk 57 p 3). Kaitseministeerium nõustub üksikute elektrituulikute

(seletuskirjas ka „tuulegeneraator“) püstitamise tingimuste sätestamisega

üldplaneeringus juhuks, kui riigikaitselised piirangud peaksid tulevikus

leevenema. Tuleb aga arvestada, et praegu ei ole ette näha, millal võiksid

riigikaitselised piirangud niisugusel määral väheneda.

Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on valmis kooskõlastama

Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

tingimusel, et eeltoodud märkuste, ettepanekute ja selgitustega arvestatakse ning

üldplaneeringu eelnõu dokumente korrigeeritakse enne üldplaneeringu vastu võtmist

vastavalt. Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste vajaduste

ja tingimustega.

Riigi

Kaitseinvesteeringut

e Keskus

18.01.2024

Kiri nr 4-4/23/6453-3

Rõuge Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Kaitseministeeriumi valitsemisala huve ja riigikaitselisi vajadusi kajastavate

seisukohtade dubleerimise vältimiseks saatis Kaitseministeerium 17.01.2024 kirjaga

nr 12-1/23/28-3 Rõuge Vallavalitsusele Kaitseministeeriumi ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ühise seisukoha, et Rõuge valla üldplaneeringu

eelnõud ei kooskõlastata, kuna planeeringulahendus esitatud kujul on eksitav ja

puudulik riigikaitselise maakasutuse kajastamise ja riigikaitseliste piirangute osas.

Seisukoht võetakse teatavaks.

Anname teada, et kõigi

Kaitseministeeriumi seisukohtadega

arvestatakse ning vajalikud muudatused

viiakse üldplaneeringu lahendusse

sisse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

27 / 58

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu kooskõlastamata jätmise põhjendused, eelnõus

esinevad puudused ning nende kõrvaldamise ettepanekud ja selgitused on esitatud

eelnimetatud Kaitseministeeriumi kirjas.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on valmis kooskõlastama Rõuge valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tingimusel,

et eelnimetatud Kaitseministeeriumi kirjas esitatud märkuste, ettepanekute ja

selgitustega arvestatakse ning üldplaneeringu eelnõu dokumente korrigeeritakse enne

üldplaneeringu vastu võtmist vastavalt.

Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste vajaduste ja

tingimustega.

Terviseamet

15.01.2024

Kiri nr 9.3-4/23/8974-2

Amet tutvus aadressil https://rouge.kovtp.ee/yp-koostamine kooskõlastamiseks

esitatud dokumentidega. Rõuge valla ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu kohta esitas

amet ettepanekud avaliku väljapaneku ajal 26.08.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/6448-2 ning

esitatud seisukohtadega on arvestatud või esitatud täiendavad selgitused.

Amet juhib tähelepanu, et KSH aruande peatükis 4.4.4 välja toodud standard EVS

840:2017 on kehtetu ja alates 16.10.2023 kehtib uus versioon EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Amet kooskõlastab Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu.

Kooskõlastab.

KSH aruande peatükki 4.4.4

korrigeeritakse.

Valga Vallavalitsus

18.01.2024

Kiri 9-1.3/5112-1

Planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ esitasite kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Oleme tutvunud Teie esitatud

dokumentidega ja võrrelnud neid Valga valla ruumilise arengu eesmärkide ning

Kooskõlastab.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

28 / 58

koostatava üldplaneeringuga. Meie hinnangul ei sisalda Rõuge valla üldplaneering

selliseid arenguid, tingimusi, kitsendusi ja suundumusi, mis piiraks või takistaks Valga

valla arengueesmärkide elluviimist. Sellest tulenevalt kooskõlastame Rõuge valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu.

Politsei- ja

piirivalmeamet

22.02.20204

Kiri nr 2.1-3/48147-2

Kagu politseijaoskond on tutvunud Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõuga ning esitab ettepanku arvestada valla

üldplaneeringu planeerimise l CPTED põhimõtetega – kuritegude ennetamine läbi

keskkonna kujundamise. Täiendavaid ettepanekuid esitada ei ole.

Kooskõlastab.

Muinsuskaitseamet

22.01.2024

Kiri nr 5.1-17.5/1876-5

Muinsuskaitseamet tutvus 09.01.2024 toimunud menetluskomisjonis

Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks esitatud Rõuge valla üldplaneeringu ja

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõudega.

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8 -

12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6

otsustas: kooskõlastada Rõuge valla üldplaneeringu, kuid palub kaaluda

üldplaneeringu täiendamist järgnevate kommentaaride põhjal.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu:

1) soovitame lisada ptk 4.1 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid juurde

tingimuse: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja

kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd

Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks

tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks

tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise

küsimustesse. Hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele

Kooskõlastab.

1) Ettepanekuga ei arvestata. Ehitiste

omanikel on võimalus teha

Muinsuskaitseametiga koostööd

vastavalt oma soovile. Üldplaneeringuga

koostööd nõuda on

ebaproportsionaalne. Muu väljatoodu

tuleneb üldjuhul juba

muinsuskaitseseadusest.

2) Ettepanekuga arvestatakse.

3) Ettepanekuga arvestatakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

29 / 58

leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada

ümbruse heakord ja vaadeldavus;

2) täiendada ptk 4.5 ja tuua välja mitte kaitse all olev arheoloogiapärand: Lisaks riikliku

kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja

leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandis t

veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade

analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust

kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja

tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks

tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS §

76 lg). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla

territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt

Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus:

muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb

kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel

Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui

algatatakse detailplaneeringut või kui kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala

pindala on suurem kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Arheoloogiatundlikud alad esitatakse

2023. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul

omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb

asjakohane info mõnest muust andmebaasist.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

30 / 58

3) lisada väärtuste ja piirangute plaanidele Muinsuskaitseameti poolt esitatud

arheoloogiatundlikud alad ja lisasse 10 arheoloogiatundlike alade seletuskiri.

Rõuge valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu:

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-12

ja § 76 lg2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg

6, otsustas: kooskõlastada Rõuge valla keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande, kuid palub kaaluda aruande täiendamist järgnevate kommentaaride põhjal:

1) täiendada ptk 4.2.5 ja tuua välja mitte kaitse all olev arheoloogiapärand: Tuginedes

nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitsealustest objektidest ning asjaolule, et

arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde

uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja

kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed

selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1).

Ettepanekuga arvestatakse. KSH-s

käsitletakse mitte kaitse alla olevat

arheoloogiapärandit.

Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike

arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille

abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust

kavandatavates kohtades. Prognoosi tegemine on aeganõudev ning ei pruugi

üldplaneeringusse jõuda enne selle kehtestamist. Seetõttu tuleb ennetavalt

üldplaneeringusse kanda järgmised tingimused:

2) keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KMH) kohustusega tegevuste

kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati

eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajadus (MuKSi § 31 lg 3);

Muisuskaitseameti poolt edastatud

arheoloogiatundlikud alad koos

väljatoodud tingimustega kantakse ÜP-

sse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

31 / 58

3) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida

planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise

uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: algatatakse detailplaneeringut või kui

kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m2.

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardile on

esitatud arheoloogiatundlikud alad 2023. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise

kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade

asjakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses.

Kliimaministeerium

23.01.2024

Kiri nr 7-15/23/6046-2

Lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõikest 1, olete saatnud

Kliimaministeeriumile (edaspidi KliM) Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks.

Keskkonnaministeerium on varasemalt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu

avaliku väljapaneku jooksul esitanud ettepanekuid 15.09.2022 kirjaga nr 7-

15/22/3461-3. Vaadanud läbi üldplaneeringu eelnõule ja KSH aruandele varem

esitatud ettepanekute seisukohtade tabelis toodud põhjendusi, ei ole täiendavaid

märkusi.

KliM, vaadanud läbi kooskõlastamiseks saadetud üldplaneeringu ja selle KSH

aruande, märgib üldplaneeringu kohta, et lk 31 on kirjas järgnev tingimus: "igakordsel

geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang

mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele või

esitada eksperthinnang, kus on toodud põhjendused". Palume lõigust välja jätta

Kooskõlastab.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-I 2.7.15

“Mäe- ja turbatööstuse maa-ala”

tingimus sõnastatakse ümber selliselt, et

geoloogiline uuring eemaldatakse:

“igakordsel kaevandamisloa taotluse

menetlemisel tuleb anda hinnang mh

väärtusliku põllumajandusmaa

hävinemise olulisusele ja

põhjendatusele või esitada

eksperthinnang, kus on toodud

põhjendused”.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

32 / 58

"geoloogiline uuring", sest geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd

kestavad üldjuhul 14 päeva ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.

Geoloogilise uuringu keskkonnamõju on minimaalne ja uuringuga ei hävitata

väärtuslikku põllumajandusmaad.

PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks, kui

kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga.

Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3, kooskõlastab KliM lähtudes oma

valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Rõuge valla üldplaneeringu ja KSH aruande.

Palume kirjas toodud ettepanekuga arvestada.

Transpordiamet

29.01.2024

Kiri nr 7.2-2/24/25976-

4

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu (edaspidi

planeering). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS)

jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena edastas andmed ning ettepanekud

Rõuge valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

koostamiseks 03.09.2020 kirjaga nr 15-2/20/36034-2 (edaspidi ettepanekud).

16.09.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/16860-2 edastasime oma seisukoha avalikustatud

Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kohta, millega juhtisime tähelepanu meie ettepanekute p 1.1 ja 3.1 ning osaliselt p 2.2

mitte arvestamisele ning tegime ettepaneku koosoleku korraldamiseks, et ühiselt

arutada ning vastastikku selgitada nimetatud ettepanekutega arvestamata jätmise

põhjuseid.

16.11.2022 tegi Rõuge valla planeeringu- ja ehitusspetsialist (Krislyn Prants) meile

ettepaneku virtuaalse koosoleku toimumiseks 23.11.2022. Nimetatud kuupäeva

toimus kolmepoolne koosolek (osalesid Transpordiameti ja Rõuge valla esindajad ning

Rõuge valla üldplaneeringu konsultant), kus arutasime meie 16.09.2022 kirjaga

Seisukohaga arvestatakse. Rõuge

valla üldplaneeringuga määratakse

riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge –

Luutsniku km 8,52-8,89 tee

kaitsevööndi suuruseks 30 m.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

33 / 58

edastatud küsimusi. Koosolekul leppisime kokku meie ettepanekute p 1.1 ja p 3.1

käsitlemises üldplaneeringus ning valdavas osas meie ettepanekute p 2.2 esitatud

riigitee kaitsevööndite suurendamises Rõuge valla üldplaneeringuga.

Koosoleku järgselt jäi lahtiseks vaid Rõuge alevikus riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge

– Luutsniku tee km 8,52-8,89 kaitsevööndi ulatuse määramine. Edastasite meile

koosoleku järgselt samal päeval nimetatud riigitee lõigus asuvate kehtestatud

detailplaneeringute materjalid – Kaseaia, Mesimaa, Tiigi, Vanakuuste ja lähiala

detailplaneering ning Aia tn 4 ja sellega piirneva ala detailplaneering.

Olles tutvunud riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus riigiteega piirnevate kehtivate

detailplaneeringute lahedustega edastasime 28.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/16860-4

Teile oma seisukoha üldplaneeringus Rõuge alevikus riigitee nr 25195 km 8,52 -8,89

kaitsevööndi ulatuse käsitlemise kohta (Lisa 1), millega jäime jätkuvalt oma

ettepanekute p 2.2 edastatud seisukohale ning põhjendasime vajadust

üldplaneeringuga riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus tee kaitsevööndi laiendamiseks

kuni 30 m.

Kuna EhS 92 lg 3 mõistes on kõik linnu, aleveid ja alevikke läbivad riigiteed käsitletud

tänavatena, siis on neid läbivate riigiteede kaitsevööndi laiuseks automaatselt 10 m

(EhS §71 lg3). Riigitee kaitsevööndite ulatuste ettepanekud väljendavad eelkõige meie

kui riigitee ohutuse eest vastutaja jaoks vajalikku kaalutlusruumi planeerimis- ja

projekteerimisprotsessis. Toonitame, et suuremad kui 10 m kaitsevööndid alevikes on

vajalikud siis, kui kiiruspiirang on ≥70 km/h, liikluskeskkond ei toeta kehtivat

kiiruspiirangut, nähtavus on piiratud, liiklussagedus on kõrge ja/või kus

ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib avaldada

eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab

koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus tee

kaitsevööndi muutmata jätmine oleks vastuolus EhS § 71 lõikega 2, mille kohaselt

peab avalikult kasutatava tee kaitsevöönd tagama tee kaitse, teehoiu korraldamise,

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

34 / 58

liiklusohutuse ning vähendama teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele

ohtlikke mõjusid.

Te ei ole meile esitanud põhjendusi meie seisukoha arvestamata jätmise kohta ning

vastavaid põhjendusi ei ole ka planeeringu kooskõlastamiseks esitatud materjalide

hulgas, kuid kooskõlastamisele esitatud üldplaneeringus on jäetud arvestamata meie

ettepanekute p 2.2 ning meie 28.11.2022 kirjaga edastatud seisukohaga riigitee nr

25195 km 8,52-8,89 lõigus riigitee kaitsevööndi suurendamiseks kuni 30 m.

Kaseaia, Mesimaa, Tiigi, Vanakuuste ja lähiala detailplaneeringus (Lisa 2) on

hoonestusala kavandatud ca 25 m kaugusele riigiteest ning Aia tn 4 ja sellega piirneva

ala detailplaneeringus (Lisa 3) on hoonestusala kavandatud samuti ca 25 m kaugusele

riigiteest. Üldplaneeringuga riigitee kaitsevööndi suurendamine antud asukohas kuni

30 m riigitee servast on kooskõlas kehtivate detailplaneeringute maakasutuse

põhimõtetega, toetab riigitee kaitset, korrashoidu ja liiklusohutust ning võimaldab

leevendada teelt lähtuvaid negatiivseid mõjusid.

Jätame planeeringu kooskõlastamata vastuolu tõttu PlanS § 75 lg 1 punktiga 1. Oleme

valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Regionaal- ja

Põllumajandusminis

teerium

30.01.2024

Kiri nr 14-3/4052-2

Esitasite planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 kohaselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu

(edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

aruande eelnõu.

PlanS § 76 lõike 1 kohaselt üldplaneering koostatakse koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja §

76 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav

minister ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

1) Seisukohaga arvestatakse,

kallasraja juurdepääsude kujutamist ÜP

joonistel korrigeeritakse.

2) Seisukohaga arvestatakse. Uus tn

2a katastriüksuse maa-ala muudetakse

segaotstarbega maa-alaks.

3) Seisukohat võetakse teatavaks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

35 / 58

keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste

arengusuundumuste vastu. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt üldplaneering ja KSH aruande

eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning

teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada

üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust.

Alates 2023 aasta 1. juulist on Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt

Maaeluministeerium ümber korraldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks.

Samast kuupäevast on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

maaelu poliitika, maakasutuspoliitika, põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika ja -

arengu ning ruumilise planeerimise korraldamine ja maa- ja ruumivaldkonna

ülesannete täitmine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on alates 1. juulist ka Maa-

amet. Sellest lähtuvalt annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukoha

üldplaneeringutele maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud

maa ja Maa-ameti volitusel olevate maaüksuste osas. Ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium MaaRS § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS

tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta

munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel,

on samuti riigi omandis.

Olles tutvunud lingil htt ps:/ /rouge.kovtp.ee/yp -ko ostami ne kättesaadavate

materjalidega esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukohad ja

ettepanekud PlanS § 85 lõike 1 alusel maakasutuspoliitika valdkonnast, sh riigivara

valitseja seisukohast, lähtuvalt.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

36 / 58

Üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku ajal esitas Maaeluministeerium 23.08.2022

kirjaga nr 4.1-5/2293-3 oma tähelepanekud. Üldplaneeringu seletuskirja ja selle KSH

aruande eelnõud on vastavalt tähelepanekutele täiendatud ning väärtusliku

põllumajandusmaa määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on

ministeeriumi ettepanekutega arvestatud. Kooskõlastame üldplaneeringu ja selle

KSH aruande eelnõu väärtusliku põllumajandusmaa valdkonnast lähtuvalt.

Kinnisasjade planeerimisel, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ja volitatud asutus Maa-amet palume arvestada järgmiste

seisukohtadega.

1) Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.6 Kallasrajale juurdepääs on märgitud, et

avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja

kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad

põhimõttelised juurdepääsude asukohad. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad

(võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus .

Hintsiko külas asuvale Kraavi (katastritunnus 86501:001:0316) kinnisasjale ja

Kõrgepalu külas asuvale Oinapalu-Niidu (katastritunnus 86501:001:0074)

kinnisasjale on nimetatud joonisel märgitud kallasrajale juurdepääs põigiti üle

kinnisasjade. Nõustume, et tegemist on põhimõtteliste juurdepääsude asukohtadega

ja need täpsustuvad, kuid oleme seisukohal, et joonisel saaks juba nendel

kinnisasjadel juurdepääsud ratsionaalsemalt tähistada.

2) Rõuge alevikus asuvale Uus tn 2a (katastritunnus 69801:001:0383, sihtotstarve

ärimaa, pindala 1012 m²) kinnisasjale on määratud äri maa-ala juhtotstarve. Teeme

ettepaneku kinnisasjale määrata segaotstarbega maa-ala juhtotstarve.

3) Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.1 Teed on toodud riigiteede lõigud, kus on

üldplaneeringuga määratud kaitsevööndi laiuseks 30 m äärmise sõiduraja välimisest

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

37 / 58

servast. Nõustume Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel ja Maa-

ameti volitusel olevatel kinnisasjadel kaitsevööndi laiendamisega eeltoodud peatükis

toodud skeemidel 9 ja 12 näidatud ulatuses.

Juhime tähelepanu sellele, et käesolev kiri ei oma puutumust Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnaga, sh

heakskiidumenetlusega.

Laekunud arvamused (20.12.2023-20.01.2024) Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilisele

hindamisele

Esitaja ja kuupäev Arvamus või küsimus Arvestamine ning selgitus

Eesti erametsaliit

22.12.2023

Austatud Rõuge Vallavalitsuse juhid,

Meieni on jõudnud teave Rõuge valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta arvamuse

andmiseks. Huvitatud osapoolena juhime Teie tähelepanu olulistele metsandusega

seotud küsimusele.

Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine

Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab

järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erinevaid metsamajanduslikke

tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui

üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb

muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse § 76 lõike 2

kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning § 76 lõike 4 kohaselt ka

teavitada.

Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle

õigusi planeering võib puudutada, hoida järjepidevalt kursis toimuvaga.

Rõuge valla üldplaneeringus ei ole

lageraie keeldu otseselt sätestatud.

Üldplaneeringus on sätestatu raie keeld

ristipuudele ja -metsadele. Üksiku

ristipuu raiekeeluga ei piirata metsa raiet

kogu kinnistul, samuti ei hõlma kogu

kinnistut ka Rõuge valda jäävad

ristimetsad (ristimetsad paiknevad

väikses ulatuses teede ääres), seega ei

piirata ulatuslikult metsmajandamist.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

38 / 58

Teavitamine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis

konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub ning kas võib esineda

olukord, kus kinnisasi või selle osa võidakse omandada avalikes huvides (PlanS §

77 lg 8).

Mida saab kaaluda

Üldplaneeringu koostamise alus on kehtiv õigus ja maakonnakonnaplaneering (PlanS §

55 lg 2). PlanS § 55 lg 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle

osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Maakonnaplaneeringuga lahendatakse regionaalsel tasandil ka erinevaid küsimusi, mis

seonduvad metsadega. Näiteks PlanS § 56 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu

ülesandeks rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine.

Maakonnaplaneeringuga võidakse määratleda ka maastiku ja looduskoosluste

säilimiseks üldised kasutustingimused või anda muid suuniseid üldplaneeringute

koostamiseks (PlanS § 56 lg 1 7 ja 11). Tegemist on üldiste tingimustega, mida tuleks

edaspidi üldplaneeringute koostamisel arvesse võtta. Näiteks on Ida-Viru maavanema

28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-

1/2017/25) kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Ida-Virumaa asustust ja

maakasutust suunavate keskkonnatingimuste kohaselt on põhimõtteliselt kogu Ida-

Virumaa määratud rohevõrgustiku alasse. Samas toob maakonnaplaneeringu seletuskiri

(lk 31) välja, et rohevõrgustiku tingimuste puhul ei ole tegemist kinnisomandi

kitsendustega vaid tingimustega uute üldplaneeringute koostamiseks.

Maakonnaplaneeringuga ei ole metsamajandamine keelatud. Lähtuda tuleb säästva

metsamajandamise põhimõttest.

Kui maakonnaplaneeringuga on määratud rohevõrgustiku alad ning nendel aladel ei ole

absoluutselt keelatud metsade majandamine, sh näiteks ka lageraiete teostamine on

seadusega ettenähtud piirides, siis ei ole üldplaneeringu tasandil võimalik seda käsitelda

rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisena (PlanS § 75 lg 1 p 10).

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

39 / 58

Kohalikul omavalitsusel oleks võimalik sellisel juhul teha ettepanek üldplaneeringuga

kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks (PlanS § 75 lg 3). Eelnevat arvesse võttes

palume üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta, et reeglina

maakonnaplaneeringud ei piira metsade majandamist väljaspool

looduskaitsealasid. Kui üldplaneeringu raames soovitakse vastav ettepanek teha,

siis peab ka üldplaneeringut vastavalt menetlema, sh maakonnaplaneeringu

muutmise ettepanek peab olema selgesõnaliselt toodud välja.

Milliseid piiranguid saab seada

Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus.

Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded on määratletud PlanS § 75 lg 1. Kõige

otsesemalt võib maaomanike õigusi kitsendada PlanS § 75 lg 1 p 21, mille kohaselt on

üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva

tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku

tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine.

Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra,

tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku

tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus

kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel

raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa

planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse

osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine

Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.

Lisaks võidakse metsade majandamist kitsendada ka näiteks seada PlanS § 75 lg 1 p

10 (rohevõrgustik), 13 (looduskaitseobjektid), 14 (rohealad ja maastikud), 17

(kultuuripärand) ja 20 (puhke- ja virgestusalad) alusel. Samas on Riigikohus selgitanud,

et kohalik omavalitsus peab planeeringuid puudutavate otsuste tegemisel arvestama

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

40 / 58

kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning teostama kaalumist ratsionaalselt, järgima

diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse

üldtunnustatud põhimõtteid (RKHKo 10.10.2002, nr 3-3-1-42-02, p 11; vt ka RKHKo

14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 25). Järelikult igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda avalikke

huve erahuvidega. Intensiivsete piirangute kehtestamine ei ole lubatud, kui sama

eesmärkibon võimalik saavutada leebemate tingimustega. Palume kohalikul

omavalitsusel kaaluda igakonkreetse piirangu vajalikkust, sh vajadusel pakkuda välja

omanike vaatest asjakohased leevendavad meetmed.

Intensiivsete piirangute korral tuleb omandiõiguse kaotus kompenseerida

Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt

uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab rakendada

ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu

ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse.

Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele

kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt

tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 134 eurot/ ha ning leebemate

piirangute korral 60 eur/ha aastas.

Samas ei tähenda ka väljaspool looduskaitsealasid intensiivsete piirangute

kehtestamine seda, et omanikule kahju ei pea hüvitama. Sarnasele seisukohale on

asunud justiitsminister kirjas 28.03.2023 (lisame meie kirjale nimetatud dokumendi)

Riigikohus on haldusasjas nr 5-22-5, p 58 ja 59 märkinud, et ka üldplaneeringus

piirangute seadmisel peab kohalik omavalitsus arvestama, et väga intensiivsete

keeldude sätestamisel avalikes huvides tuleb seada sundvaldus ja talumine hüvitada.

Näiteks ajalooliselt pühaks peetud puude kaitseks vajalikud raiepiirangud võivad riivata

omandipõhiõigust intensiivselt, kuna võivad välistada kinnistul paikneva metsa

majandamise täielikult või ulatuslikult (nt lageraiet välistava kaitsevööndi kehtestamisel).

Raiepiirangutel võib mõnel juhul olla sarnasus tehnovõrkude ja -rajatiste talumise

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

41 / 58

kohustusega, mille tagamiseks sundvalduse seadmise kaalumise vajalikkusele viitas

Riigikohtu halduskolleegium 15. aprilli 2021. a otsuses asjas nr 3-18-2022/30 (punkt 25).

Kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et

üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise või

selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja

üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu

algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas

sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates

(PlanS § 77 lõige 8).

Kokkuvõttes palume mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides

on intensiivsete piirangute kehtestamine, mis on sisuliselt võrdsustatavad omandi

võõrandamisena. Eeskätt tuleks sundvalduse seadmist kaaluda lageraie

välistamisel.

Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostamisel juba arvestanud.

Kui mitte, siis palume meie ettepanekud arvesse võtta planeeringu hilisema menetluse

käigus.

Haanimiihhi

nõvvokoda

15.01.2024

Saadan arvamused üldplaneeringu kohta.

Lk.31 punktis 9 oleks mõistlik välja tuua mis juhtudel pole võimalik vältida

kaevanduslubade taotlemist ja väljaandmist.

Selgitame, et lk 31 punkt 9 on lisatud

üldplaneeringusse Maa-ameti

ettepanekul, kuna vastasel juhul on

üldplaneering vastuolus

maapõueseadusega (Maa-amet ei

kooskõlastaks ÜP-d).

Juhime tähelepanu sellele, et ptk-s

2.7.15 „Mäe- ja turbatootmise maa-ala“

ei ole välja toodud tingimused vaid

põhimõtted, mida KOV kaalub

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

42 / 58

kaevandamistegevuse kohta esitatava

arvamuse korral.

Lk.37 punkt 5 on vastuolus punkt 1 -ga. Kevandamine ei säilita maastikuruumi vaid hoopis

vastupidi - rikub seda.

Selgitame, et lk 37 punkt 5 tingimus on

lisatud ÜP-sse Maa-ameti ettepanekul,

sest vastasel juhul on ÜP vastuolus

maapõueseadusega.

Juhime tähelepanu sellele, et ÜP

miljööväärtuslikud alad ei kattu ühegi

mäeeraldisega. Väikses ulatuses kattub

kruusamaardlaga Krabi miljööväärtuslik

ala ning turbamaardlaga Vana-Roosa

ning Kõrgepalu miljööväärtuslik ala.

Kuna kattuvus maardlatega on väikene,

siis on ka kaevandustegevuse puhul

tagatud nimetatud miljööväärtuslike

alade säilimine. Pigem on

miljööväärtuslike aladega kattuvate

maardlate kasutuselevõtt vähe

tõenäoline.

Lk.41 punkt 1. Eraldi võiks välja tuua, et põlispõldusid pole lubatud metsastada ja

põlismetsa aladel teha lageraideid.

Selgitame, et hetkel on üldplaneeringus

põlispõldude mitte metsastamine kirjas

soovitusena. KOV’il ei ole võimekust

seda range tingimusena seada, sest

seda ei ole võimalik rakendada.

Põlismetsale lageraie piirangut peale

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

43 / 58

panna ei ole võimalik, sest see toob

kaasa kompensatsiooninõude KOV’ile.

Lk.44 olev soovitus põlispõldusid mitte metsastada oleks mõistlik asendada keeluga.

Skeemil 6 on varjutatult näidatud Rõuge vallast välja jääv Rõuge-Haanja-Kütioru

väärtusliku maastiku osa. Oleks viisakas skeemil ära näidata ka kogu Haanimaa piirkond,

valla piirest välja jääv osa siis varjutatult.

Seisukohaga arvestatakse järnevalt:

Skeemi 6 täiendatakse selliselt, et

Haanimaa piirkonda näidatakse ka

vallast väljaspoole ulatuvas osas.

Lk.46 punktides 5 ja 7 toodud võimalused elurikkuse suurendamise eesmärgil

põllumajandusmaa liigendamiseks ja ruumikuju mitmekesistamiseks omavad mõju

suurematel põllumassiividel. Ettepanek nendesse punktidesse sisse tuua pindala mõõde

ja lubada või isegi soovitada neid võimalusi kasutada 15ha ja suurematel põldudel.

Väiksematel põldudel niigi keerukates maaharimise tingimustes pole üksikute puude või

hekkide säilitamine otstarbekas ega vajalik.

Seisukohaga arvestatakse järnevalt:

ÜP-s toodud tingimus muudetakse alla

15 ha suuruste põllumajandusmaade

puhul soovituslikuks ning üle 15 ha

põllumajandumaade puhul

kohustuslikuks.

Lk.52 KAH metsaalade raiet puudutavas osas ei tohiks piirduda teavitamisega vaid

tegevus on vaja asjaosalistega kooskõlastada.

Selgitame, et KOV-il ei ole tänases

õigusruumis võimalik nõuda KAH alade

(mis kuuluvad RMK-le) puhul

kooskõlastust.

Lk.80 punktis 2 on mainitud Haanimaa piirkonna identiteedi piiri kuid skeemil 18 seda

pole. Korrektne oleks see ka skeemile kanda.

Seisukohaga arvestatakse. Skeemi 18

korrigeeritakse selliselt, et kantakse

peale ka Haanimaa piirkonna piir.

Rõuge Vallavalitsus esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM)

08.01.2024 kirjaga nr 7-1/10-120 Rõuge valla üldplaneeringu (üldplaneering) eelnõu koos

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

44 / 58

Regionaal- ja

põllumajandusminis

teerium

01.03.2024

Kiri nr 14-3/4052-3

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse

(PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse avaldamiseks.

Rõuge Vallavolikogu algatas 17.04.2018 otsusega nr 1-3/36 Rõuge valla üldplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on

kohandada Rõuge vald ruumiliselt kompaktseks, terviklikuks, kvaliteetseks, hästi

funktsioneerivaks, keskkonnasõbralikuks ning ökonoomseks elukeskkonnaks,

rõhuasetusega teenuste kättesaadavusele, maamajandus- ja ettevõtlusalade

(taas)elustamisele.

Tutvunud esitatud materjalidega, märgime ruumilise planeerimise korraldamise

valdkonnast järgmist:

1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 1. „Rõuge valla üldplaneeringu koostamise

eesmärk ja lähtematerjalid“ on välja toodud loend valla territooriumil kehtivatest

üldplaneeringutest, mis peale uue üldplaneeringu kehtestamist muutuvad kehtetuks.

Juhime tähelepanu, et Rõuge valla territooriumil kehtib ka Setomaa ettevõtluskeskkonna

teemaplaneering (kehtestatud 24.03.2016 Misso Vallavolikogu otsusega nr 1-3/10), mida

seletuskirjas peatükis 1 ei ole nimetatud. Palume seletuskirja peatükki täiendada.

Arvamusega arvestatakse.

2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.2 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega

alad ja juhud“ on nimetatud alad, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik

joonealuse selgitusega: „Detailplaneeringu kohustus kehtib tiheasustusalal ja kompaktse

asustustega aladel nendele juhtudel, millele planeerimisseadus sätestab

detailplaneeringu koostamise kohustuse tiheasutusaladel.

Juhime tähelepanu, et joonealune selgitus ei ole kooskõlas seadusega. PlanS-e § 125

lõige 1 sätestab detailplaneeringu koostamise nõude lähtuvalt asustusüksutest (linnad,

alevid, alevikud) ja kirjeldab juhud, millal detailplaneeringu koostamine on nõutav.

Arvamusega arvestatakse.

Joonealune lause korrigeeritakse

järgmiselt: “Detailplaneeringu kohustus

kehtib tiheasustusalal ja kompaktse

asustustega aladel nendele juhtudel,

millele planeerimisseadus sätestab

detailplaneeringu koostamise

kohustuse”.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

45 / 58

Märgime, et see ei ole seotud tiheasustusalaga. Palume joonealuse selgituse sõnastust

parandada.

3. PlanS § 75 lõike 1 punkti 27 kohaselt määratakse üldplaneeringus tiheasustusega alad

maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse mõistes. Üldplaneeringu lähteseisukohtade

punkti 26. „Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega

alade määramine“ kohaselt vastavad alad määratakse nimetatud seaduste

rakendamiseks, arvestades nendest seadusetest tulenevate eesmärkidega.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5 „Tiheasustusalad ja kompaktse asustusega

alad“ on määratud Rõuge vallas tiheasustusalaks maareformi seaduse ja

looduskaitseseaduse tähenduses Rõuge alevik. Üldplaneeringus ei ole üheselt

mõistetav, millises ulatuses on määratud tiheasustusala piir eelpoolnimetatud seaduste

tähenduses.

Samas peatükis on kompaktse asustusega aladeks määratud Misso ja Varstu aleviku

ning Haanja, Handimiku, Mõniste, Viitina ja Ruusmäe küla kompaktselt hoonestatud

keskused. Märgime, et planeeringust ei nähtu kaalutlusi ja põhjendusi, mis on olnud

aluseks kompaktse asustusega alade valikul ning millest lähtuvalt on määratud alade

ulatus. Palume täiendada üldplaneeringut kaalutluste ja põhjendustega.

3. Selgitame, et ptk-s 2.5 on viide, et

Rõuge aleviku tiheasustusala piir on

toodud maakasutuse joonisel. Et see

selgemini välja tuleks täpsustatakse ptk

viimast lauset järgnevalt: “Täpsed

tiheasustusala ja kompaktse asustusega

alade piirid on toodud maakasutuse

joonisel.”.

Selgitame, et tiheasustusalade ja

kompaktse asustusega alade

kujundamisel võeti arvesse ennekõike

juba väljakujunenud keskkonda ning piiri

tõmbamisel lähtuti põhimõttest, kus

tuleks ja on vaja kehtestada

hajaasustusest erinevad tingimused.

Rõuge alevik sai määratud

tiheasutusalaks, sest võrreldest teiste

aladega, mis said lõpuks määratud

kompaktse asustusega alaks, on Rõuge

aleviku tiheasustusalas pakutavate

teenuste arv ja mitmekesisus suurem.

Samuti on seal eeldused uute teenuste

loomiseks paremad.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

46 / 58

4. Võru maakonnaplaneeringuga on määratletud linnades ja suuremates keskustes ning

nende lähiümbruses linnalise asustusega alad. Linnalise asustusega alad on

maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu

ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning

elukohad. Maakonnaplaneeringus käsitletakse linnalise asustuse aladena äri-, tootmise-

, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid, kus on tõenäoline kompaktse ja

mitmekülgse linnalise elukvaliteedi teke. Rõuge alevik ja selle lähiümbrus on määratud

linnalise asustusega alaks.

Maakonnaplaneeringu peatükis 2.2. „Linnalise asustuse alad“ on seatud põhimõtted ja

tingimused, kus muuhulgas tuleb üldplaneeringute koostamisel täpsustada linnalise

asustuse alade piire (vähendatakse või suurendatakse argumenteeritult) olemasoleva ja

kavandatava maakasutuse järgi.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9. „Ettepanekud Võru maakonnaplaneeringu 2030+

täpsustamiseks“ on punktis 5 kajastatud Rõuge linnalise asustusega ala piiri täpsustust.

Üldplaneeringus on võrdsustatud maakonnaplaneeringu mõiste „linnalise asustusega

ala“ tiheasustusala mõistega, kuna Rõuge alevik on määratud ainsaks tiheasustusalaks.

Palume joonisel 8 „Maakasutus Rõuge aleviku väljavõte“ tiheasustusala piir üle vaadata,

kuna jääb arusaamatuks , millest lähtuvalt on piiri kulgemine määratud (nt on välja jäetud

korterelamu ja äri maa-alad, puhke- ja virgestustegevuse maa-alad jt).

Palume täiendada peatükki 2.5 „Tiheasustusalad ja kompaktse asustusega alad“ teksti

maakonnaplaneeringu linnalise asustusega ala ja üldplaneeringuga määratud

tiheasustusala seosega. Samuti selgitada, mis kaalutlusel on vahetult tiheasustusala

piirile määratud Handimiku kompaktse asutuse ala.

Selgitame, et tiheasutusala piirist on

välja jäetud antud joonisel kuvatud

maakasutused, kuna antud piirkonnale

soovitakse sätestada hajasutuses

kehtivad tingimused, sinna ei soovita

tekitada tihedamat asutust. Sellele

vaatamata kuna ala asub tiheasutusala

ääres, siis on seal maakasutust

näidatud, et ruumiliselt oleks seal

maakasutuse lahendus paigas.

Selgitame, et ÜP lahendust

täpsustatakse ning Rõuge tiheasutusala

kujundamisel arvestatakse 2024. aastal

algatatud Rõuge kirikumaa ja Pihlaka

katastriüksuste detailplaneeringuga.

Teisisõnu ennem Rõuge alevikust põhja

jäävad äri maa-alad liidatakse

tiheasutusala sisse.

Seletuskirja peatükki 2.5

„Tiheasustusalad ja kompaktse

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

47 / 58

asustusega alad“ teksti täiendatakse

maakonnaplaneeringu linnalise

asustusega ala ja üldplaneeringuga

määratud tiheasustusala seosega.

Selgitame, et Rõuge aleviku

tiheasutusala kõrvale on määratud

Handimiku kompaktse asustuse ala,

tuginedes kehtivatele asustusüksuste

piiridele. KOV on seisukohal, et on

segadust tekitav määrata Handmiku küla

territooriumile Rõuge aleviku

tiheasutusala, seetõttu sai sinna

määratud Handmiku kompaktse

asustusega ala.

5. Üldplaneeringus on Haanja küla keskus määratud kompaktse asustuse alaks.

Juhime tähelepanu, et joonisel 4 kompaktse asustusega ala piiri määramisel ei ole

arvestatud Haanja küla keskusala vahetus läheduses menetluses olevate

detailplaneeringutega (nt. Uue- Haani , Harjomäe ja Taltsi-Mäe jt).

Palume planeeringulahenduses kaaluda täiendavalt, millises ulatuses kavandatakse

Haanjasse kompaktse asustusega ala (arvestades ühtlasi kehtestatud ja menetluses

olevate detailplaneeringutega). Seejuures juhindudes maakonnaplaneeringu peatükis

2.3. „Maaline piirkond“ ja peatükis 3. „Ruumiliste väärtuste võrgustikud“ kajastatud

põhimõtetest ja tingimustest ning piirkonna paiknemisest Haanja looduspargis ja Natura

2000 võrgustikus. Samuti palume üle vaadata Misso aleviku kompaktse asustusega ala

piir, seoses alas paikneva ulatusliku maatulundusmaaga, millel ei asu olemasolevat

hoonestust.

Ettepanekuga on arvestatud.

Tiheasustusala ja kompaktse

asustusega alade piirid on üle vaadatud

ja korrigeeritud.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

48 / 58

6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.6 ,,Hajaasustusalad’’ on kirjas, et

hajaasustusala territoorium väljaspool tiheasustusala ja kompaktse asustusega ala, kus

on iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusala hõlmab suurema osa Rõuge valla

territooriumist. Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi

maakasutusotstarbeid vastavalt ptk 2.7.2 - 2.7.14 ette nähtud tingimustele ning

asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-8).

Peatükis 2.6 on kajastatud tingimused, millega tuleb hajaasustusalal elamute ja nende

abihoonete püstitamisel arvestada. Juhime tähelepanu, et ptk 2.7.2. korterelamu maa-

ala tingimused ja peatükis 2.6 esitatud tingimused ei ole omavahel kooskõlas

moodustatava maaüksuse minimaalse suuruse ja hoone lubatava kõrguse osas.

Palume kohalikul omavalitsusel üle vaadata üldplaneeringu seletuskirjas seotud

peatükkide kooskõla ning vajadusel täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse.

Sõnastust korigeeritakse järgmiselt:

“Hajaasustusalal on võimalik kavandada

kõiki üldplaneeringus käsitletud

maakasutuse juhtotstarbeid vastavalt

neile ette nähtud tingimustele (ptk 2.7)

ning asukohast tulenevatele

kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-8).

Sel juhul ei ole tegemist üldplaneeringut

muutva lahendusega. Erandina tuleb

hajaasutuses uute elamute rajamisel

lähtuda antud peatüki tingimustest (vt

allpool). Kui on järgitud maakasutuse

juhtotstarbele etteantud maakasutus- ja

ehitustingimusi (elamute puhul ptk 2.6

tingimusi) ning tegemist ei ole

detailplaneeringu koostamise

kohustusega ala või juhuga, siis toimub

arendustegevus

projekteerimistingimuste alusel.“.

7. PlanS § 75 lõike 1 punkt 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringuala üldiste

kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks

olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse

kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõike 3 punkt

3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel üldplaneeringus määratud

tingimusi. EhS § 26 lõike 4 kohaselt määratakse projekteerimistingimustega asjakohasel

juhul muuhulgas hoone või olulise rajatise suurim lubatud arv maa-alal, lubatud suurim

Arvamusega arvestatakse,

üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse

selliselt, et oleks määratud vajalikud

tingimused, millele tuginevalt on

omavalitsusel võimalik

projekteerimistingimusi välja anda.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

49 / 58

ehitisealune pind, kõrgus ja vajaduse korral sügavus, arhitektuurilised, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused, haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted.

Palume täiendada seletuskirja tingimuste põhjendustega ja vajadusel täpsustada

tingimusi, et üldplaneeringus oleks määratud vajalikud tingimused, millele tuginevalt on

omavalitsusel võimalik projekteerimistingimusi välja anda.

8. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7.9 „Kompaktse asustuse maatulundusmaa

maa-ala“ juhtotstarve on määratud ainsana Misso aleviku alale. Juhtotstarbe

iseloomustuseks on märgitud: Maatulunduse maa-ala on valdavalt põllu- ja

metsamajanduslikus kasutuses olev ning põllu- ja metsamajandusliku potentsiaaliga

maa-ala.

Palume selgitada, kuidas on juhtotstarve kooskõlas üldplaneeringu kompaktse asustuse

ala mõistega: Hajaasustuses ruumiliselt kokku koondunud küla või aleviku keskus, kus

hooned on rajatud üksteise lähedale, ala on liidetud ühtsete tehnovõrkudega ja sidusa

teedevõrguga ning põhjendada sellise juhtotstarbe määramist Misso aleviku kompaktse

asustuse alale. Üldplaneeringu jooniselt 5 ja Maa-ameti kaardirakendusest nähtub, et

tegemist on hoonestusest vaba maatulundusmaaga.

Selgitus, kompaktse asustuse

maatulundusmaa maa-ala on määratud

Misso alevikus, et võimaldada

vaadeldaval maa-alal põllu- ja

metsamaa sihtotstarbelist kasutust,

samaaegselt võimaldades sinna

vajadusel ka ehitada ühepereelamuid ja

väiketootmise jaoks vajalikke hoooneid.

Vastavalt planeerimisseadusele on

detailplaneeringu koostamine nõutav

alevikes. Seetõttu on ÜP-s Misso aleviku

kompaktse asustuse ala piiri määramisel

lähtutud Misso aleviku asustusüksuse

piirist.

9. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7.12 „Segaotstarbega maa-ala“ on kirjas, et

juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu, äri, ühiskondlike ehitiste, transpordi

ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka

väiketootmine.

Arvamusega arvestatakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

50 / 58

Maakasutus- ja ehitustingimused määratakse segaotstarbega maa-alal vastavalt sellele,

millise otstarbe kasuks arendamisel või ehitamisel valik langetatakse.

Seletuskirjast ei selgu, millest juhinduda, kui soovitakse rajada erineva kasutusotstarbega

hoonet (nt äripindadega elamu), kui tingimused maa-ala juhtotstarbe osas on erinevad

(nt hoonete suurim lubatud kõrgus, ühel 12 m teisel aga 8,5 m, ühele antud haljastuse %,

teisele täisehitatuse %).

Sama küsimus tõstatub seletuskirja punkti 2.7.13 „Äri- ja tootmise maa-ala“ korral, kus

äri ja tootmise maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või

erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: äri, tootmise ja/või transpordi maa-

ala. Seletuskirjas on öeldud, et maakasutus- ja ehitustingimused määratakse äri ja

tootmise maa-alal vastavalt sellele, millise otstarbe kasuks arendamisel või ehitamisel

valik langetatakse.

Üldplaneeringu rakendamise selguse huvides palume seletuskirja mõlema punkti osas

täpsustada.

10. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7.14 „Riigikaitse maa-ala“ on öeldud, et

riigikaitse maa-ala laiendamist ei ole üldplaneeringuga kavandatud. Plan§ 75 lõike 1

punkti 19 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne riigikaitselise otstarbega maa-alade

määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade

piiride täpsustamine.

Selgitame, et Vabariigi Valitsus otsustas 20.10.2023 korraldusega nr 266 „Kaitseväe

Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju

hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ laiendada Nursipalu

harjutusvälja. Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendatud piir jääb Rõuge valda, Võru

valda ja Antsla valda.

Korraldus on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003.

Arvamusega arvestatakse.

Nursipalu harjutusväljak koos selle

piiranguvööndiga kantakse ÜP-sse

vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.10.2023

korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise

algatamine”.

Täpsustame, et ÜP KSH-s ei töötata

välja meetmeid Nursipalu harjutusväljast

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

51 / 58

Relvaseaduse (RelvS) § 85 lõige 32 sätestab, et RelvS § 85 lõike 31 alusel asutatud või

laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või

nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega

arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal

koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral

algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Nimetatud

planeeringute kehtestamise otsust ei saa vaidlustada ulatuses, milles see puudutab

käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevate

nõuete arvestamist planeeringus.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et üldplaneeringu kehtestamisel on tegemist

haldusaktiga ja lähtudes PlanS § 1 lg-st 3 tuleb planeeringu koostamisel lähtuda ka

haldusmenetluse (HMS) seaduses ettenähtust. HMS §-st 54 on haldusakt on

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. Seega peab üldplaneeringu kehtestamisel olema planeering kooskõlas

juba varasemalt kehtestatud õigusaktidega, sh haldusaktidega, milleks on ka Vabariigi

Valitsus 20.10.2023 korraldus nr 266. Eeltoodust lähtudes tuleb Rõuge valla

üldplaneering eelnimetatud korraldusega vastavusse viia. Seejuures peame vajalikuks

juhtida tähelepanu üldplaneeringu lahenduse üle vaatamisele otsustamaks, kas

Nursipalu harjutusala laiendamisega ja selle piiranguvööndi ulatusega kaasneb

üldplaneeringu lahenduse muutmise vajadus või mitte. Samuti palume käsitleda

üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja laiendatud ala ja sellest tulenevaid piiranguid

ning palume täiendada KSH aruannet keskkonnahäiringu vähendamiseks kasutusele

võetud meetmete osas.

tulenevate keskkonnahäiringute

leevendamiseks, sest Nursipalu

harjutusväljakut ei kavandata ÜP-ga.

Nursipalu harjutusväljak kantakse ÜP-

sse selle kehtivates piirides

olemasoleva objektina.

11. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.7 „Rohevõrgustik“ on tabelis 4 kajastatud

rohevõrgustiku hierarhia tasemed. Graafilise materjali loetavuse ja selguse huvides

Arvamusega arvestatakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

52 / 58

palume täiendada seletuskirjas skeemi 8 ja joonist 3 „Väärtused ja piirangud“

rohevõrgustiku tugialade ja koridoride indeksitega.

12. Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 9 „Ettepanekud Võru maakonnaplaneeringu

2030+ täpsustamiseks“ on selgitatud, et väärtuslike maastike alade täpsustamisel on

piirid vastavusse viidud aladele omaste tegelike väärtustega. Rõuge – Haanja – Kütioru

väärtusliku maastiku piire on täpsustatud (skeem 18), et see vastaks paremini looduses

tunnetatavale piirile ja oleks vastavusse viidud kohalike seas tunnetatud Haanimaa

piirkonna identiteedi piiriga.

Märgime, et Haanimaa identideedipiirkond on Rõuge valla üldplaneeringus piiritletud

väärtusliku maastiku alana, millele on määratud lisaks väärtuslike maastike üldistele

tingimustele eraldi maakasutus ja ehitustingimused.

Palume täiendada peatükki selgitusega, kas ja kuidas on Rõuge – Haanja – Kütioru

väärtusliku maastiku piiridest välja arvatud Plaani- Viitina piirkonna väärtused

üldplaneeringu lahenduses kaitstud (nt alal paiknevad Plaani kirik, Viitina mõis, Ruusmäe

mõis).

Haanimaa piirkonna ulatusest ülevaate saamiseks palume skeemil 6 näidata Haanimaa

piirkonna kontuurjoon tervikuna, sh kajastades ka Võru valla territooriumil paiknevat ala

(Võru valla üldplaneeringu lisa 3).

Selgitame, et Plaani küla koos Plaani

kirikuga jääb Rõuge-Haanja-Kütioru

väärtusliku maastiku piiridesse.

Ruusmäe/Rogosi mõis ja mõisapargi on

kaitse on tagatud läbi

muinsuskaitseseaduse.

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.

Haanimaa piirkonda näidatakse skeemil

6 ka selles osas, mis ulatub Võru valla

territooriumile võttes aluseks koostatava

Võru valla üldplaneeringu Haanimaa

identideedipiirkonna kihi (seisuga

16.08.2024), kuid kuna Rõuge valla

ÜP-s on Haanimaa piirkond seotud

konkreetselt Rõuge-Haanja-Kütioru

väärtusliku maastikuga, siis väljaspoole

väärtuslikku maastikku Haanimaa

piirkonda ei näidata. Täpsustame, et

Haanimaa piirkonna piiri võib ÜP

joonistel kujutada ulatuvat Rõuge valla

piirist üle, kuid Rõuge valla ÜP-ga

määratavad tingimused kehtivad ainult

Rõuge valla territooriumil ning et ÜP

kaardikihid korrastatakse enne ÜP

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

53 / 58

heakskiitmisele esitamist ära vastavalt

PLANK juhendile, mille kohaselt ei tohi

ruumikujusid väljaspoole planeeritavat

ala (antud juhul Rõuge vald) jääda.

13. KSH aruande (lk 39) peatükis 4. „Üldplaneeringu mõju prognoosimine Natura-aladele“

on öeldud, et mõjude hindamisel ei ole arvestatud tegevuste ja objektidega, millele on

väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna nende mõju Natura aladele on hinnatud

loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.

Palume üldplaneeringu KSH aruande koostamise raames juba väljastatud loaga tegevusi

siiski kumulatiivselt hinnata, sest eeldatavalt pole nende lubade väljastamisel arvestatud

kavandatava üldplaneeringu arenguperspektiividega jmt.

KSH aruande (lk 39) kohaselt viidi Haanja loodusala (RAH0000547) ebasoodsa mõju

tuvastamiseks Rõuge valla ÜP KSH käigus läbi kaardianalüüs, kus analüüsiti

üldplaneeringuga kavandatavate maa-alade ja ehitiste kattuvust loodusalal esinevate

kaitse-eesmärkidega. Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on arvestatud Rõuge

vallas algatatud ja kehtestatud detailplaneeringutega, seega kaardianalüüsi käigus oli

võimalik arvestada üldplaneeringu ja detailplaneeringute lahenduste kumulatiivset mõju.

KSH aruandes (lk 42) on Haanja linnuala (RAH0000022) osas öeldud, et üldplaneeringu

lahenduse elluviimisena muutub Haanja linnualal maakasutus väga vähesel määral.

Üldplaneeringuga on perspektiivsed maa-alad kavandatud enamasti Rõuge aleviku

tiheasustusalale, kompaktse asustusega aladele või nende vahetusse lähedusse

suunates ehitus- ja arendustegevust vaid kindlatesse piirkondadesse, luues selle kaudu

eeldused olemasoleva looduskeskkonna (sh elupaikade) säilimisele hajaasustuses.

Leiame, et KSH aruandes (lk 39 ja 42) on hinnatud ainult potentsiaalse ehitustegevusega

kaasnevat mõju, mitte kasutusaegset mõju. Nt tiheasustusalale ja kompaktse asustuse

alale uute elamute rajamisega tulevad piirkonda elama täiendavad elanikud, kes ilmselt

kasutavad Haanja loodusala vabal ajal looduses veetmiseks; sama ka täiendavate

Täpsustame, et KSH aruande

koostamise raames on kumulatiivset

mõju arvestatud. Täpsustame KSH

aruande ptk 4 “Üldplaneeringu mõju

prognoosimine Natura-aladele” teksti.

Ettepanekuga arvestatakse. ÜP KSH

aruandes täiendatakse Haanja loodus-

ja linnuala Natura eelhindamist

kasutuskoormuse teema osas.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

54 / 58

puhke- ja virgestusalade rajamisega (lisandub täiendav kasutuskoormus, inimeste

liikumine piirkonna looduses jne). Palume hinnata võimalikku kasutusaegset mõju.

14. KSH aruandes peatükis „Natura asjakohane hindamine“ on kirjeldatud, et Pullijärve

hoiuala on kantud Natura 2000 alade võrgustiku nimekirja Pullijärve loodusalana, mille

kaitstav elupaigatüüp on liiva-alade vähetoitelised järved (3110) ning liik, mille isendite

elupaika kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).

KSH aruandes peatükis „Natura asjakohane hindamine“ (lk 52) on välja toodud, et:

üldplaneeringu lahendus suunab ehitustegevust ja arendustegevust Pullijärve kaldale

ning suurendab järve valgalal tehislike alade osakaalu, mis on otseselt vastuolus 2020.

aastal valminud Pullijärve meetme- ja tegevuskavas toodud soovitustega säilitada

maakasutus järve valgaalal ja kaldavööndis olemasoleval looduslikul kujul.

Üldplaneeringu elluviimisel hävineb suures osas Pullijärve kaldal olemasolev

metsavöönd, mis toimib puhvervööndina.

KSH aruandes on Pullijärve kaitseks leevendavate meetmetena tehtud ettepanek muuta

üldplaneeringu maakasutuse lahenduses Pulli järve kaldaala (vähemalt põhikaardile

kantud veepiirist 100 m ulatuses) haljasala ja parkmetsa maa-alaks. Lisaks tuleb Pulli

järve seisundi halvenemise vältimiseks järve valgalal oluliselt koondada

üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsete segaotstarbega maa-alade, elamu maa-

alade ning äri ja tootmise maa-alade ulatust. Kuigi üldplaneeringu seletuskirjas on

määratud maa-alade väljaarendamisel minimaalsed haljastuse protsendid

(katastriüksuse pindalast) ei ole see piisav, et vältida üldplaneeringu elluviimisel

ebasoodsa mõju avaldumist järvele sellise maakasutuse lahenduse puhul.

Natura asjakohase hindamise tulemusel on leitud, et leevendavad meetmed tagavad Pulli

järve loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide saavutamise.

Märgime, et joonisel 5 „Maakasutus. Misso aleviku väljavõte“ ei ole Pulli järve lõunaossa

kavandatud haljasala ja parkmetsa puhvrit, mis tagaks Natura loodusala magevee

Ettepanekuga ei arvestata.

Selgitame, et vaadeldavale

segaotstarbega maa-alale ei ole

haljasala puhvrit näidatud, kuna seal on

kehtiv Vesiroosi ja Alajärve

detailplaneering, mille järgi on ka ÜP-s

maakasutus planeeritud. KOV ei näe

võimalust nimetatud DP-ga vastuolus

maakasutuse juhtotstarvet vaadeldavale

maa-alale planeerida.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

55 / 58

elupaiga kaitse. Üldplaneeringuga on kavandatud järve lõuna poolses osas vahetult kalda

äärde segafunksiooniga maa -ala juhtfunktsioon.

Palume üldplaneering lahendus viia kooskõlla KSH aruandes tehtud ettepanekuga,

muuta üldplaneeringu maakasutuse lahenduses Pulli järve kaldaala (vähemalt

põhikaardile kantud veepiirist 100 m ulatuses) haljasala ja parkmetsa maa-alaks.

15. PlanS § 76 lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna

eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud

huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või

planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-

ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Puudutatud isikuteks PlanS mõistes on isikud, kelle õiguseid võib planeering puudutada

ehk isikud, kelle põhiseadusest tulenevaid õiguseid – eelkõige õigust enda omandi

kasutamiseks - võib planeering riivata. Nimetatud isikuteks on näiteks planeeritava maa-

ala kinnisasja või naaberkinnisasja omanik, nimetatud kinnistuid koormava piiratud

asjaõiguse omanik, jt.

PlanS § 74 lõike 3 alusel võib üldplaneeringu alusel seada kinnisomandile kitsendusi.

Eelnevast tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel läbi mõelda, kas ja keda on vaja

kitsenduste seadmisest teavitada. Näiteks võivad nendeks olla maaomanikud, kelle

maadelt planeeritakse tagada juurdepääsud kallasradadele, kelle maad jäävad puhke- ja

virgestustegevuse maa-alale, kelle maadele on üldplaneeringuga kavandatud

matkarajad, maaomanikud kelle maad jäävad üldplaneeringuga laiendatava riigitee

kaitsevööndi alale, üldplaneeringuga määratud Haanimaa piirkonda jmt.

Ettepanekuga arvestatakse.

Maaomanikke, kellele seatakse

üldplaneeringuga kitsendused,

kaasatakse ÜP koostamisse

personaalselt peale ÜP ja KSH aruande

vastuvõtmist korraldatava avaliku

väljapaneku käigus.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

56 / 58

Palume üldplaneeringu teemavaldkonnad ning neis seatud tingimused üle vaadata ning

maaomanikud, kelle senist maakasutust seatavad tingimused mõjutavad, planeeringu

koostamisse personaalselt kaasata.

Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi

võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu

koostamisel. Üldplaneeringu heakskiitmiseks esitamisel palume välja tuua, milliste

teemade puhul kaasati isikuid personaalselt ning edastada kaasamist tõendavad

materjalid.

Esitatud menetlusdokumentatsiooni põhjal on kohalik omavalitsus esitanud

üldplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele:

Setomaa Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus, Antsla Vallavalitsus, Võru Vallavalitsus,

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Politsei- ja

Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet,

Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Maa-amet, Keskkonnaamet, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Kaitseliit.

Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades

regionaalministri 14.12.2023 käskkirja nr 269 punktis 2 antud volitust, ei pea ReM

vajalikuks Rõuge valla üldplaneeringu koostamisel määrata kooskõlastusi muude

asutustega.

Riigikaitseinvesteeri

ngute keskus

(Ene Mägi,

planeeringute ja

Kuna Rõuge valla üldplaneeringu kooskõlastamise etapis on Rõuge valla kirjad tulnud

Teie poolt, siis pöördun Teie poole nõuande ja arvamuse saamiseks, kuidas oleks

võimalik korrigeerida ÜP eelnõus Vihtla saun kat üksusele 69701:005:0027 kavandatud

juhtotstarvet.

Arvamusega arvestatakse.

Antud muudatuse saab ÜP-sse sisse viia ja piisab täiesti käesolevast kirjast. Võtame ettepaneku arvesse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

57 / 58

riigikaitseliste ehitiste

töövõime projektijuht)

E-kiri

31.05.2024

Kaitseministeerium palus 2020 a Rõuge vallale esitatud sisendina, et koostatavas

üldplaneeringus säilitataks riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksustel nende senine

sihtotstarve. Nii on Rõuge vald ÜP eelnõus ka teinud ning muude hulgas planeerinud

Vihtla saun kat üksusele 69701:005:0027 riigikaitsemaa juhtotstarbe. Kaitseministeerium

(KAM) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) jätsid 2024 jaanuaris üldplaneeringu

eelnõu kooskõlastamata ja esitasid mõned tingimused kooskõlastamiseks (KAM kiri

17.01.2024 nr 12-1/23/28-3 ja RKIK kiri 18.01.2024 nr 4-4/23/6453-3), kuid Vihtla sauna

kat üksuse juhtotstarbe kohta ei ole neis kirjades midagi märgitud.

Nüüd on RKIK riigivara valitsemise volitatud asutusena välja selgitanud, et Vihtla saun

kinnisasi ei ole edaspidi vajalik riigikaitselisel otstarbel ning see on kavas võõrandada

RVS sätestatud korras. Kinnisasjal asuvad ehitised ei ole riigikaitselise

kasutusotstarbega ning sellest tulenevalt ei ole vajalik, et seal säiliks katastriüksuse

sihtotstarbena riigikaitsemaa. RKIK-l on kavas esitada Rõuge Vallavalitsusele taotlus

katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks vastavalt ehitise kasutusotstarbele.

Seda arvestades ei ole ka tulevikuks vajalik, et ÜP-s oleks sellele maa-alale määratud

riigikaitsemaa juhtotstarve. Arvestades, et samas piirkonnas ei ole muudele

kinnisasjadele ÜP eelnõus muid juhtotstarbeid kavandatud, palume jätta ka Vihtla saun

kat üksusele 69701:005:0027 üldplaneeringus juhtotstarve määramata, et vältida

edaspidi ÜP-st tulenevat piirangut selle kasutamiseks muul otstarbel.

Kas selliseks täiendavaks ettepanekuks oleks vaja esitada Rõuge vallale KAM või RKIK

taotlus või piisab käesolevast e-kirjast? Kas peate võimalikuks, et sellise ettepanekuga

saaks vald veel praeguses ÜP koostamise etapis arvestada?

Juri Gotmans

08.08.2024

Rõuge valla üldplaneeringu projekt näeb Rõuge-Haanja-Kütioru väärtusliku maastiku

Haanimaa piirkonnas uute täiendavate piirangute seadmist Haanja külas ja teistes

külades. Haanja külas ja lähiümbruses on toimunud aastakümneid aktiivne majandus- ja

arendustegevus (Suure Munamäe vaatetorn, Haanja rahvamaja, Haanja kool, Haanja

Puhke- ja Spordikeskus jne) ning sinna on rajatud hulgaliselt uusi hooneid ja rajatisi.

Arvamusega ei arvestata.

Katastriüksuse minimaalsuurus 2 ha on

Haanimaa piirkonnas paika pandud

koostöös kohaliku kogukonnaga. Antud

tingimus on määratud selleks, et suunata

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

58 / 58

Palun kaaluda kas on õigustatud Rõuge-Haanja-Kütioru väärtusliku maastiku Haanimaa

piirkonnas nõude „ hoonestada võib ainult neid katastriüksusi, mille minimaalne suurus

on 2 ha” lauseline rakendamine kogu piirkonnas.

2 ha nõude rakendamine arenevates piirkondades, nt Haanja külas, pidurdab piirkonna

arengut ja piirab ettevõtlusvabadust. Piirates Haanja külas ja lähiümbruses

ehitusvõimalusi, loob vald takistusi elanike lisandumisele ja ettevõtluse arengule.

Teen ettepaneku mitte rakendada 2 ha nõuet olemasolevatel ja perspektiivsetel

juhtotstarbega aladel.

väärtuslikus maastikus (hajaasustuses)

ehitustegevust selliselt, et väärtuslikus

maastikus ei tekiks juurde uusi

kompaktse asustusega alasid ning

säiliks piirkonnale omapärane

hajaasustus. Juhime tähelepanu, et

antud tingimuse juures on ÜP-s toodud

ka erandi võimalus: “erandina võib

maastikuanalüüsi alusel põhjendatud

juhtudel olla lubatud hoonestada ka

väiksemaid katastriüksuseid kui 2 ha”.

Seega, kui koostada aastikuanalüüs on

võimalik hoonestada ka neid

katastriüksuseid, mis on väiksemad kui 2

ha.

RÕUGE VALLA

ÜLDPLANEERING

September 2024

Asukoht (L-Est’97) X 6400000 Y 674000

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

2 / 98

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Rõuge valla üldplaneering

PLANEERINGUALA:

Võru maakond, Rõuge vald

TÖÖ EESMÄRK:

Üldplaneeringu koostamine Võru maakonna Rõuge vallale

TÖÖ LIIK: Üldplaneering

TÖÖ TELLIJA: Rõuge Vallavalitsus

Ööbikuoru 2, Rõuge alevik 66201

Rõuge vald

Võru maakond

Kontaktisik: Maret Einla

Maa- ja planeeringuspetsialist

Tel 520 6945

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht:

Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0310, 518 7602

[email protected]

Töö koostajad: Piia Kirsimäe – kartograaf, planeerija

Kadri Kattai – maastikuarhitekt-planeerija

Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija

Silvia Türkson – planeerija

Marite Paat – keskkonnaekspert

Anneken Pipar – planeerija

Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Noeela Kulm – keskkonnaekspert

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

3 / 98

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola

3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

4. Kutsetunnistused:

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

4 / 98

SISUKORD

1. Rõuge valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid ........................................... 10

1.1 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted ................................................................................... 11

2. Alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused ............................................................................ 13

2.1 Üldtingimused ............................................................................................................................... 13

2.1.1 Maakasutuse juhtotstarbed ................................................................................................... 13

2.1.2 Ehitised .................................................................................................................................. 13

2.1.3 Piirded .................................................................................................................................... 15

2.1.4 Haljastus ................................................................................................................................ 15

2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ............................................................ 16

2.3 Juhud, millal projekteerimistingimused tuleb anda avatud menetlusega ..................................... 17

2.4 Arhitektuurivõistluse korraldamise vajadust hinnatakse projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu menetluse käigus. ....................................................................................................... 18

2.5 Tiheasustusalad ja kompaktse asustusega alad .......................................................................... 18

2.6 Hajaasustusalad ........................................................................................................................... 18

2.7 Maakasutuse juhtotstarbed ........................................................................................................... 20

2.7.1 Elamu maa-ala (E) ................................................................................................................. 20

2.7.2 Korterelamu maa-ala (EK) ..................................................................................................... 22

2.7.3 Ühiskondlike ehitise maa-ala (U) ........................................................................................... 22

2.7.4 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala (P) ............................................................................. 23

2.7.5 Haljasala ja parkmetsa maa-ala (H) ...................................................................................... 25

2.7.6 Supelranna maa-ala (PR) ...................................................................................................... 26

2.7.7 Kalmistu maa-ala (S) ............................................................................................................. 26

2.7.8 Aianduse maa-ala (AIA) ........................................................................................................ 27

2.7.9 Kompaktse asustuse maatulunduse maa-ala (MP) ............................................................... 28

2.7.10 Äri maa-ala (A) ....................................................................................................................... 28

2.7.11 Tootmise maa-ala (T) ............................................................................................................ 29

2.7.12 Segaotstarbega maa-ala (DE) ............................................................................................... 31

2.7.13 Äri ja tootmise maa-ala (DT) .................................................................................................. 31

2.7.14 Riigikaitse maa-ala (R) .......................................................................................................... 31

2.7.15 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala (MR) ..................................................................................... 32

2.7.16 Transpordi maa-ala (LT) ........................................................................................................ 35

2.7.17 Tehnoehitise maa-ala (OT) .................................................................................................... 35

2.7.18 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) ................................................................................................. 35

3. Veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused ........................................................................ 36

3.1 Üleujutus ....................................................................................................................................... 36

3.2 Ehituskeeluvööndi vähendamine .................................................................................................. 37

4. Väärtused ............................................................................................................................................ 37

4.1 Miljööväärtuslikud alad ja objektid ................................................................................................ 37

4.2 Väärtuslikud maastikud ................................................................................................................. 41

4.2.1 Ajaloolise väärtusega põllumajandusmaa ............................................................................. 46

4.3 Väärtuslik põllumajandusmaa ....................................................................................................... 47

4.4 Ilusad teelõigud ja vaatekoridorid ................................................................................................. 48

4.5 Kultuurimälestised ......................................................................................................................... 49

4.5.1 Mitte riikliku kaitse all olev arheoloogiapärand ...................................................................... 49

4.6 Ristipuud ....................................................................................................................................... 50

4.7 Rohevõrgustik ............................................................................................................................... 51

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

5 / 98

4.8 Kõrgendatud avaliku huviga metsaalad ........................................................................................ 54

4.9 Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................................. 54

5. Taristu ................................................................................................................................................. 55

5.1 Transpordivõrk .............................................................................................................................. 55

5.1.1 Teed ....................................................................................................................................... 55

5.1.2 Raudtee ................................................................................................................................. 62

5.1.3 Jalgratta- ja jalgteed .............................................................................................................. 62

5.1.4 Parkimine ............................................................................................................................... 64

5.1.5 Teede avalik kasutamine ....................................................................................................... 65

5.1.6 Kallasrajale juurdepääs ......................................................................................................... 66

5.1.7 Matkarajad ja Haanja maratoni rada ..................................................................................... 66

5.1.8 Lennuväli ............................................................................................................................... 67

5.1.9 Kopteriväljakud ...................................................................................................................... 67

5.1.10 Tankla .................................................................................................................................... 68

5.1.11 Veeskamiskohad ................................................................................................................... 68

5.2 Tehnovõrgud ja -rajatised ............................................................................................................. 68

5.2.1 Elektri põhivõrk ja valgustus .................................................................................................. 68

5.2.2 Taastuvenergia ...................................................................................................................... 69

5.2.3 Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................................... 73

5.2.4 Gaasivõrk ............................................................................................................................... 77

5.2.5 Soojavarustus ........................................................................................................................ 77

5.3 Jäätmekäitlus, suletud pügilad ja jääkreostusobjektid .................................................................. 78

5.4 Maaparandussüsteemide maa-alad ............................................................................................. 79

6. Olulise ruumilise mõjuga ehitis ........................................................................................................ 80

7. Ehitamine radooniohtlikus piirkonnas ............................................................................................. 81

8. Müra normtasemed ............................................................................................................................ 82

9. Ettepanekud Võru maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamiseks ................................................ 83

10. Ettepanekud Võru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks ...................................................... 97

11. Planeeringu elluviimiseks vajalikud edasised tegevused ............................................................. 98

JOONISED

1. Maakasutus

2. Taristu ja tehnovõrgud

3. Väärtused ja piirangud

4. Haanja küla

5. Misso alevik

6. Mõniste küla

7. Ruusmäe küla

8. Rõuge alevik ja Handimiku küla

9. Varstu alevik

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

6 / 98

10. Viitina küla

LISAD

Lisa 1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 2. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid

Lisa 3. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta

Lisa 4. Supelranna maa-alad

Lisa 5. Mäeeraldised ja maardlad

Lisa 6. Väärtuslikud maatsikud

Lisa 7. Vaatekoridorid

Lisa 8. Ilusa vaatega teelõigud

Lisa 9. Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid

Lisa 10. Kultuurimälestised

Lisa 11. Kaitstavad loodusobjektid

Lisa 12. Eesti-Läti elektrienergia põhivõrgu persepektiivne asukoht

Lisa 13. Maaparandussüsteemid

Lisa 14. Ettevõtluse analüüs

Lisa 15. Rõuge valla arheoloogiapärand

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

7 / 98

Mõisted

Avalik huvi Avaliku huvi tuvastamiseks tuleb analüüsida ehitisest tuleneva mõju suurust,

ulatust, intensiivsust ja kestust. Mõju pakub laiemale avalikkusele huvi eelkõige siis,

kui mõju ulatub katastriüksuse piirist kaugemale ehk kavandatav tegevus mõjutab

laiemat ümbrust. Olulist avalikku huvi ei saa eeldada juhul, kui mõjutatud on ainult

käsitletav katastriüksus või kinnisasi või naaberkatastriüksused. Mõjud võivad olla

nii otsesed kui kaudsed. Avaliku huvi olemasolu hinnatakse igakordselt eraldi.

Avatud menetlus Ehitusseadustiku § 31 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses otsustada,

kas projekteerimistingimuste andmise menetlus korraldatakse avatud menetlusena.

Avatud menetlus viiakse läbi haldusmenetluse seaduse 3. peatüki ja

ehitusseadustiku 3. peatüki alusel. Avatud menetluses antavate

projekteerimistingimuste eelnõu avalikustatakse kohaliku omavalitsuse kodulehel.

Menetlusest teavitatakse nii kohaliku omavalitsuse kodulehel kui ka valla ajalehes.

Avaliku väljapaneku ajal on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib

projekteerimistingimuste andmine puudutada, õigus esitada eelnõu või taotluse

kohta kirjalikke ettepanekuid ja põhjendatud vastuväiteid.

Arendusala Ala, kus on kehtestatud, kuid veel ellu viimata detailplaneering või kus planeeritakse

arendustegevust ehk tulevikku suunatud tervikliku ruumilise lahenduse loomist.

Arhitektuurivõistlus Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida ehitisele parim võimalik arhitektuurne

lahendus, millega minna edasi projekteerimisprotsessis.

Ehitusjoon Kujuteldav joon, millel peaks paiknema ehitise põhimaht, et see sarnaneks

läheduses asuvate hoonete asukohaga tee või tänava suhtes – näiteks kui

läheduses paikneb enamus hooneid tänavast 5 meetri kaugusel, tuleb seda kaugust

järgida. Kui ühtset ehitusjoont pole piirkonnas välja kujunenud (kõik läheduses

olevad hooned paiknevad väga erineval kaugusel), annab see hoone asukoha

valimisel suurema vabaduse.

Kaalutlusotsus Otsus, mida tuleb kaaluda ja sisuliselt põhjendada, miks tehakse teatud erandeid.

Kaitstav loodusobjekt Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad,

kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid.

Keskkonnahäiring Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,

sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või

kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale,

mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

Keskkonnaoht Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.

Kompaktse asustusega ala Hajaasustuses ruumiliselt kokku koondunud küla või aleviku keskus, kus hooned on

rajatud üksteise lähedale, ala on liidetud ühtsete tehnovõrkudega ja sidusa

teedevõrguga.

Kõrghaljastus Haljasala, mille moodustavad leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m) põõsad.

Kõrghaljastuse hulka ei loeta katuse- ja konteinerhaljastust.

Kõrghaljastuse pindalana arvestatakse olemasolevate võrade ja/või kavandatavate

täiskasvanud puude- ja põõsaste võrade (laiuse) projektsiooni.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

8 / 98

Oluline ruumiline mõju Mõju, mille tõttu muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate

hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine- või tööjõuvajadus ehitise kavandatavas

asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Piire Piirde moodustavad piirdeaed ja/või hekk.

Päikesepark Päikesepargi moodustavad enam kui 500 m2 kogupindalaga päikesepaneelide

kogum, mille toodang müüakse enamasti võrguettevõtjale.

Rekonstrueerimine Hoone ümberehitamine: ehitise piirdetarindite ning kande- ja jäigastavate

konstruktsioonide muutmine ja asendamine eesmärgiga tagada hoone või selle

üksikute ruumide põhilised kasutusomadused, sh plaanilahendused. Hoone

ehituslik maht ja pinnad oluliselt ei muutu, plaanilahend ja ruumide kasutusotstarve

võivad varieeruda.

Renoveerimine Hoone värskendamine ehitise või selle osade uuendamise, korrastamise või

taastamise kaudu. Hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid selle käigus oluliselt

ei muutu ning põhiliselt säilib ka kasutusotstarve.

Reostusohtlikud objektid Sellised objektid ja tegevused, mis paiskavad keskkonda veeseaduses nimetatud

ohtlikke aineid. Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütused,

põlluväetised ja taimekaitsevahendid.

Restaureerimine

Hoone autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse

korral vähem väärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ja kihistusi ning taastades

puuduvaid ja kahjustunud osi teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil.

Kasutatakse peamiselt töövõtteid ja tehnikaid, mida tarvitati hoone või selle osade

esialgsel ehitamisel.

Tiheasustusala Töökohtasid ja teenuseid koondav multifunktsionaalne (esineb äri-, tootmise-,

teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid) kompaktselt hoonestatud ala,

mis on liidetud ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks on rajatud sidus ja

naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne.

Vana talukoht Vana talukoha asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt Maa-ameti

ajalooliste kaartide rakendus).

Veeskamiskoht Veeskamiskoht on ujuvvahendite vettelaskmiseks ja veest väljatõmbamiseks sobilik

koht.

Väiketootmine Keskkonda mittehäiriv tootmistegevus, millega ei kaasne keskkonna häiringuid, sh

olulist liikluskoormuse tõusu (nt õmblustöökoda, väike kondiitri- ja pagaritöökoda,

käsitöökoda, väikeelektroonika tootmine jmt).

Õueala Õueala on nii eraõu, mis kuulub funktsionaalselt eluhoonete, ärihoonete ja

ühiskondlike hoonete juurde, kui ka tootmisõu, mis kuulub funktsionaalselt

tootmishoonete juurde või on kasutusel laoplatsina.

Üldjuhul Sõnakasutus „üldjuhul“ võimaldab kohalikul omavalitsusel põhjendatud kaalutluse

korral esitada teistsuguseid nõudeid.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

9 / 98

Lühendid

KMH Keskkonnamõju hindamine

KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine

KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

EhS Ehitusseadustik

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

10 / 98

1. Rõuge valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid

Rõuge vald asub Võru maakonnas piirnedes lõunast Läti Vabariigiga ja Venemaa Föderatsiooniga. Valla

naaberomavalitsused on Setomaa, Võru, Antsla ja Valga vald. Rõuge valla pindala on ligikaudu 933 km2,

mis moodustab 34% Võru maakonnast. Eesti statistikaameti andmetel elas seisuga 01.01.2023 Rõuge

vallas 4 865 inimest.

Rõuge Vallavolikogu algatas 17.04.2018 otsusega nr 1-3/36 Rõuge valla üldplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegiline hindamise. Rõuge Vallavolikogu muutis Rõuge valla üldplaneeringu

algatamise otsust oma 27.08.2019 otsusega nr 1-3/56 „Rõuge Vallavolikogu 17.04.2018 otsuse nr 1-3/36

„Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" muutmine“.

Rõuge valla üldplaneeringu eesmärk on kohandada Rõuge vald ruumiliselt kompaktseks, sidusaks,

terviklikuks, kvaliteetseks, hästi funktsioneerivaks, põliseid piirkondlikke kogukondi toetavaks,

keskkonnasõbralikuks ning ökonoomseks elukeskkonnaks, rõhuasetusega teenuste

kättesaadavusele, maamajandus- ja ettevõtlusalade (taas)elustamisele ning puhkealade

arendamisele.

Üldplaneeringu koostamise ülesanded on toodud planeerimisseaduses ja neid on täpsustatud

lähteseisukohtadega.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja

määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat

territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning KSH aruanne on planeeringu

juurde kuuluv lahutamatu lisa (lisa 1).

Üldplaneeringu kehtestamise järgselt muutuvad seni samal territooriumil kehtinud üldplaneeringud

kehtetuks. Seega kaotavad kehtivuse:

 Haanja valla üldplaneering (kehtestatud Haanja Vallavolikogu 29.12.2011 määrusega nr 19);

 Misso valla üldplaneering (kehtestatud Misso Vallavolikogu 12.09.2001 määrusega nr 8); osaliselt

(haldusreformijärgse Rõuge valla piires);

 Mõniste valla üldplaneering (kehtestatud Mõniste Vallavolikogu 17.05.2011 otsusega nr 1-1.3/18);

 Varstu valla üldplaneering (kehtestatud Varstu Vallavolikogu 18.11.2008 määrusega nr 9);

 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneering (kehtestatud 24.03.2016 Misso Vallavolikogu

otsusega nr 1-3/10).

Endise Rõuge valla piirkonna osas varasemalt üldplaneeringut kehtestatud ei ole.

Üldplaneeringu koostamise aluseks on maakonnaplaneering. Lisaks on üldplaneeringu lahenduse välja

töötamisel arvestatud varasemat väljakujunenud asustusstruktuuri ja maakasutust, võttes arvesse valla

territooriumil varem kehtinud üldplaneeringuid, mida on vajadusel täiendatud valla tulevikuvisiooni silmas

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

11 / 98

pidades ning kehtivaid detailplaneeringuid, mille osas viidi läbi analüüs ja võeti neist üle selline

maakasutuse info, mis on aktuaalne.

Täpsemalt on üldplaneeringu koostamise alused ja lähtematerjalid kajastatud üldplaneeringu lisas 2,

olemasolevad alusplaanid ning muu info ala kohta on toodud lisas 3.

1.1 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted

Ruumilise arengu üldised põhimõtted on kokkulepe, kuidas Rõuge valla territooriumi edasi arendada ning

need on aluseks maa- ja veealade kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel. Põhimõtted lähtuvad Võru

maakonnaplaneeringus seatud põhimõtetest, ent arvestavad ka kohalikke suundumusi ja huvisid.

Võru maakonnaplaneering 2030+ eristab nelja tüüpi keskuseid (kõige kõrgemast tasemest alates:

maakondlik keskus, piirkondlik keskus, kohalik keskus ja lähikeskus). Keskuste neljaastmeline hierarhia

lähtub põhimõttest, et madalama taseme keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, mida on antud

tasemel oluline tagada. Maakonnaplaneeringu kohaselt jäävad Rõuge valla territooriumile kohalikud

keskused ja lähikeskused (skeem 1). Kohalik keskus on keskus, mis pakub kodukoha lähedal lihtteenuseid

ning põhiteenuseid, mis vajavad suuremat professionaalset meeskonda ja/või kõrgemate investeerimis- ja

majandamiskuludega taristut. Lähikeskuses sõltuvad kodulähedased teenused kogukonna- ja

ettevõtlusinitsiatiivist. Võru maakonnaplaneeringus 2030+ on Rõuge vallas kohalikuks keskuseks määratud

Rõuge, Misso ja Varstu alevik ning Haanja ja Mõniste küla keskused. Lähikeskuseks on määratud Viitina,

Ruusmäe, Krabi, Kuutsi, Sänna ja Nursi küla. Varstu alevik ning Mõniste ja Kuutsi küla keskused

täiendavad teineteist (teenused jagunevad mitme keskuse vahel), mistõttu moodustavad need koostoimiva

keskuse.

Skeem 1. Rõuge valla keskused vastavalt Võru maakonnaplaneeringule 2030+ (Aluskaart: Maa-amet, 2023).

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

12 / 98

Üldplaneeringus on Rõuge vallas paiknevaid kohalikke keskuseid ja lähikeskuseid käsitletud kas

tiheasustusalana või kompaktse asustuse alana (erandiks on Kuutsi, Nursi, Sänna ja Krabi lähikeskused).

Ülejäänud vald on hajaasustusega ala. Üldplaneeringus on keskustes pööratud tähelepanu olemasoleva

ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele, tihendamisele ja mõõdukale laiendamisele. Keskustesse on

koondunud rohkem elanikke, ettevõtjaid ning avalikke teenuseid pakkuvaid asutusi (koolid, lasteaiad,

kauplus, spordi- ja vabaaja veetmise kohad jms) ning seetõttu on neid käsitletud detailsemalt kui

hajaasustusega alasid. Tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel on planeeritud täiendavaid

elamu-, äri- ja tootmisalasid ning vajadusel muu maakasutuse juhtotstarbega maa-alasid. Antud aladel on

mõistlik kompaktsuse suurendamine, kasutades selleks juba olemasolevaid teid, tehnilist ja sotsiaalset

taristut.

Hajaasustuses tuleb hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuuri ning külatüüpi, kuid ei seata täpseid maakasutus- ja ehitustingimusi. Külatüübi määrab

eelkõige õuealade paigutus maastikul, õueala kaugus teedest ja teineteisest ning erinevate kõlvikute

paiknemine. Küladel võivad olla mitme tüübi tunnused, selge tüüp ei pruugi eristuda. Sellisel juhu l tuleb

lähtuda konkreetses lähipiirkonnas väljakujunenud õuealade ja/või hoonete paigutusest. Hajaasustuses on

üldplaneeringuga arendustegevust reguleeritud enam just väärtuslikel aladel (väärtuslikel maastikel,

miljööväärtuslikel aladel, rohevõrgustikus, väärtuslikel põllumajandusmaadel, kõrgendatud avaliku huviga

metsaaladel ja aladel, kus paiknevad kaunid vaatekoridorid).

Vastavalt rahvastikunäitajatele on Rõuge vald kahaneva elanike arvuga ja vananeva elanikkonnaga,

mistõttu keskendutakse üldplaneeeringu lahenduses elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele ja kohalike

väärtuste säilitamisele ning taastamisele (efektiivne avalike teede võrk, jalgratta- ja jalgteed, turvaline

elukeskkond, loodusväärtused, traditsioonid, puhkealad jms). Elanikkonna suurendamiseks on oluline uute

elamu maa-alade planeerimine ja hajaasustuses elamute rajamise piisavalt paindlik reguleerimine, et

võimaldada inimestel leida sobiv elukoht Rõuge vallas. Väljakujunenud omanäolist struktuuri on

väärtustatud miljööväärtuslike alade ja objektide ning väärtuslike maastike määramisega. Neil aladel tuleb

järgida piirkonna eripära säilitamiseks seatud tingimusi.

Tööealise elanikkonna piirkonnas hoidmiseks ja selle grupi kasvatamiseks on oluline töökohtade olemasolu

vallas. Soodsa ettevõtluskeskkonna arendamine tagab töökohtade olemasolu kohapeal ning seega ka

piirkonna elujõulise järjepidevuse. Üldplaneeringuga on kavandatud valda juurde perspektiivseid

ühiskondlike ehitiste, äri ning tootmise maa-alasid, et toetada uute töökohtade loomist (ning teenuste

arendamist). Tootmis- ja äritegevuse kavandamisel tuleb eelistada võimalikult vähese keskkonnamõjuga

tegevusi.

Rõuge vallas on piirkonna asustuse kujunemisel suunavaks teguriks olnud piirkonna looduslikud

tingimused ning elanike tegevusalad ja elulaad. Rõuge vallas asub mitmeid kaitstavaid loodusobjekte, neist

suurim on Haanja looduspark (Haanja loodus- ja linnuala), mis seavad arendustegevusele mitmeid

keskkonnapiiranguid. Mitmekesisest maastikust ja omapärasest kultuuriruumist tulenevalt tuleb Rõuge

vallas hoida töös ja arendada edasi turismisektorit. Loodusturismi jaoks on oluline edasi arendada matka-,

spordi- ja terviseradasid. Samuti tuleb luua piisavalt avalikke supluskohti ning edasi arendada puhke- ja

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

13 / 98

virgestustegevuste taristut. Looduskeskkond on ressurss, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Üldplaneeringuga tagatakse tasakaalustatud areng, mis väärtustab loodushüvesid, luues samas võimalusi

ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks.

2. Alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused

2.1 Üldtingimused

Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbed ja ehitustingimused on aluseks detailplaneeringute

koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja ehitusteatise kohustusega hoonete ehitamisel.

Üldplaneeringus sätestatud üldistele maakasutus- ja ehitustingimustele peavad vastama ka ehitised, mille

kohta ei ole nõutav ehitusteatis või ehitusluba.

2.1.1 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED

Üldplaneeringuga on määratud maa-aladele maakasutuse juhtotstarve, mis annab edaspidise

maakasutuse põhisuuna. Maa-alale võib anda muu kasutusotstarbe (kõrvalotstarbe) kuni 40% ulatuses.

Kõrvalotstarve määratakse maakasutuse juhtotstarbe kohta detailplaneeringu või

projekteerimistingimustega käsitletava ala ulatuses. Kõrvalotstarbe määramine on lubatud, kui see ei too

hinnanguliselt kaasa piirkonna jaoks tavatut müra, lõhna, tolmu ja vibratsiooni vms.

Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve ei taga katastriüksusele ehitusõigust, kui seda ei

luba muu õigusakt (detailplaneering, projekteerimistingimused, ehitusseadustik, looduskaitseseadus vms).

2.1.2 EHITISED

Võimalusel korral tuleb eelistada olemasolevate hoonete ja rajatiste rekonstrueerimist uute objektide

kavandamisele.

Uute majapidamiste ehitamisel tuleb eelistada endisi talukohti ning järgida sealset taluõue planeeringut.

See tähendab, et kui soovitakse hoonestada maaüksust, mis varasemalt on olnud hoonestatud, tuleb

esmajärjekorras rajada hoonestus ajaloolisele õuealale. Kui ajalooline talukoht on hoonestatud või

ehitusõigust taotletakse maaüksusele, kus varasemalt ei ole hoonestust olnud, tuleb ehitusala valikul

lähtuda üldplaneeringus toodud tingimustest.

Hooneid (kaasa arvatud kuni 20 m2 pindalaga hooned, v.a maa-alused tehnorajatised) ning küttekoldega

(korstnaga) vms tule tegemisega seotud rajatisi ei tohi ehitada lähemale kui 4 m katastriüksuse piirist, et

tagada naabrite kinnistutele võrdne tuleohutuskuja 8 m. Erandina on see lubatud et naabermaaüksuse

omaniku kirjaliku nõusoleku alusel, milles lepitakse ühiselt kokku võtted, millega on tagatud nõutud

tuleohutuskuja või kuidas kompenseeritakse tuleohutuskuja puudujääk tehniliste ja konstruktsiooniliste

lahendustega.

Hoone põhimahtude kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna hoonestuslaadist (väljakujunenud

ehitusjoon, kõrgused, mahud, jne) ning esteetilisest sobivusest ümbritsevaga arvestades ka ümbruskonna

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

14 / 98

vaadetega. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,

metall, katusekivi, valtsplekk katus). Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsuteede

rajamisel või hoonete paigutamisel nõlvadele. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse

aluseks. Erandiks on ohutusküsimuste tõttu tehtud reljeefi muutused (teede, kaitsevallide ehitus vms).

Varjendite ehitamine, nii maaaluste kui ka maapealsete rajatistena (maapeal on tegu abihoonega), on

lubatud.

Infrastruktuuri elementide (teed, elektriliinid jne) rajamisel tuleb neid kavandada selliselt, et maastiku

väärtust võimalikult vähe kahjustataks.

Katastriüksusele hoonete tarvis ehitusloa ja ehitusteatise taotlemiseks on oluline katastriüksusele

juurdepääsu olemasolu.

Jõgede kaldaalal tuleb hoonestuse paigutamisel silmas pidada jõe veetaseme võimalikku muutumist, sh

kaldajoone taandumise võimalust pehme pinnasega aladel, samuti üleujutuste (sh erakorraliste) ohtu ja

võimalikku ulatust madalal kaldal. Vajalik on arvestada võimalike kahjudega, mis võivad ehitisele sellisel

alal kaasneda.

Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel ja asjakohasel juhul vastavalt EVS standardile.

Katastriüksuse valdajal on kohustus tagada tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või

konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Prügikonteinerid tuleb paigutada nõuete

kohaselt ning kujunduslikult sobivalt (avalikust ruumist varjestatult, näiteks puitsõrestikhoone või alus, mis

on hekiga ümbritsetud vms). Konteinerid tuleb paigutada oma katastriüksusele ning tagada hea

ligipääsetavus.

Alade arendamisel tuleb näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed – tänavavalgustus või

õueala kohtvalgustid, vajadusel piirded ning videovalve süsteemid.

Suletud prügilate (ka mitteametlike) asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud. Vajadusel tuleb viia läbi

maapinna püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude jms asjaolude hindamine ning

kaalutletud otsusena võib kohalik omavalitsus väljastada projekteerimistingimused ja/või ehitusloa.

Lagunenud ja kasutuskõlbmatud tootmishooned ja mittekasutatavad rajatised (siloaugud, sõnniku-,

kütuse-, kemikaalihoidlad jne) tuleb likvideerida või korrastada. Arendusalade kavandamisel endistele

tööstusobjektidele, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale, tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist

ning enne ehitustegevust see eemaldada. Jääkreostuse likvideerimisel ei tohi halvendada naaberkinnistute

olukorda.

Maa-alade arendamisel tuleb jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist.

Üle 28 m kõrged ehitised võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga tuleb

kooskõlastada üle 28 m kõrguste ehitiste planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende

andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Koostööd Kaitseministeeriumiga

tuleb alustada võimalikult varases etapis.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

15 / 98

2.1.3 PIIRDED

Tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal on tänava, avalikult kasutatava tee vm avalikult kasutatava

alaga külgnevate piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m, soovitatavalt 1,2 m. Põhjendatud juhul võib kohalik

omavalitsus teha selles osas erandeid (nt reljeefi või teatud erikasutuse tõttu). Lubatud on rajada

poolläbipaistvaid (sobivad materjalid puit, kivi ja metall) piirdeaedu ja hekki. Piire peab sobituma piirkonnas

väljakujunenud stiiliga. Lubatud ei ole läbipaistmatute plankaedade rajamine, v.a müratõkke ja turvalisuse

eesmärgil. Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Ristmikul või ristmiku lähialal paiknevad piirded ei tohi

halvendada nähtavust ristmikul.

Üldplaneeringuga ei reguleerita katastriüksuste vaheliste piirete rajamist.

Hajaasustuses ei seata nõudeid piirete kõrgusele. Tagada tuleb piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline

sobivus konkreetsesse asukohta.

Piirdeid ei ole lubatud rajada väljaspoole katastriüksuse piire. Hekk ei tohi ulatuda üle katastriüksuse piiri

(vajalik taimede piiramine), v.a kokkuleppel kõrvaloleva katastriüksuse omanikuga.

Juhul, kui kinnistu piir ulatub veekogu veepiirini, ei tohi piire (sh haljastus) takistada inimeste ja loomade

liikumist kallasrajal. Kallasraja laius on veekogudel 4 m. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal

põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul

kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud,

on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Kaldaomanik peab igaühel lubama

kallasrada kasutada (tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusest).

2.1.4 HALJASTUS

Üldjuhul peab katastriüksuse hoonestamata alast (detailplaneeringu koostamise korral krundist) olema

haljastatud suurem osa, kui on kõvakattega ala. Tabelis 1 on toodud haljastuse protsent maakasutuste

lõikes.

Tabel 1. Katastriüksuse (detailplaneeringu koostamise korral krundi) vähim haljastuse protsent vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.

Maakasutuse juhtotstarve Vähim haljastuse protsent katastriüksuse pindalast

Hajaasustusala säilitada maksimaalselt olemasolev haljastus (sh kõrghaljastus)

Elamu maa-ala, korterelamu

maa-ala

15%, seejuures vähemalt 1/3 sellest peab olema mitmerindeline

kõrghaljastus

Ühiskondlike ehitiste maa-ala 30%, seejuures võimalusel katastriüksusest vähemalt 10%

ulatuses rajada mitmerindelise kõrghaljastusega ala

Äri maa-ala 30%, seejuures katastriüksusest vähemalt 10% peab olema

mitmerindeliselt kõrghaljastatud

Tootmise maa-ala 15%, seejuures katastriüksusest vähemalt 10% peab olema

mitmerindeliselt kõrghaljastatud

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

16 / 98

Hajaasustuses tuleb uute hoonete ja rajatiste rajamisel loodusläheduse tagamiseks säilitada maksimaalselt

kõrghaljastust – raie on lubatud üksnes ehitisealuse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning

juurdepääsuteede ja parkimiskoha rajamiseks. Hoone ja taristu lahendus peab olema võimalikult

optimaalne ja kõrghaljastust säilitav.

Kui katastriüksusele kavandatakse või rekonstrueeritakse ulatuslikku kõvakattega laoplatsi/teenindusõue,

peab halveneva mikrokliima kompenseerimiseks rajama eraldushaljastuse põõsaste või mitmerindelise

kõrghaljastusega. Võimaluse korral tuleb suuremad laoplatsid liigendada ja vähem kasutatavad alad katta

vett läbilaskvate pinnakattematerjalidega.

Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel (näiteks lähtudes avalikust huvist, vaatekoridori paiknemisest vms)

on lubatud konkreetsel katastriüksusel haljastusele määratud tingimuste osas teha erandeid.

Arendajal tuleb lahendada arendusalade haljastuse jätkusuutlik hooldamine ja jäätmekäitlus. Soovitatav on

avalikus kasutuses hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel neid ümbritsevate alade väliruumi kvaliteedi

tagamiseks koostada maastikuarhitektuuri projekt. Avalikkusele mõeldud tegevuse korral (kaubandus- ja

vabaajakeskused ning teenindusettevõtted) peavad ka välialad olema esinduslikult kujundatud ning

võimaldama lühipuhkust (näiteks istumisvõimalus).

Süsinikuvaru säilitamiseks ja sidumisvõime suurendamiseks (st CO2 emissioonide vältimiseks ja

vähendamiseks) tuleb soodustada püsirohumaade, märgalade ja puhvervööndite säilitamist ja nende

kujundamist. Põllumajanduses tuleb vähendada turvasmuldade harimist. Turvasmuldasid ei ole soovitatav

kuivendada süsinikuvaru säilitamise eesmärgil (seda nii põllumajandusliku kasutusega turvasmuldade kui

ka metsamaana kasutatavatel turbaaladel).

2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.

Alad, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik1:

 tiheasustusala;

 kompaktse asustusega ala.

Juhud, millal detailplaneeringu koostamine on kohustuslik:

 hajaasustusaladel katastriüksuse kruntideks jagamisel hoone ehituse eesmärgil enam kui kolmele

krundile ehitusõiguse taotlemisega;

• katastriüksuse jagamisel tuleb igakordselt maa omanikul põhjendada jagamise vajadust

ning esitada katastriüksuse jagamise plaan;

 uute või olemasolevate tootmise maa-alade planeerimisel, kui tootmisest tulenevad negatiivsed

mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) ulatuvad väljapoole planeeritava katastriüksuse piiri või

kavandatakse üle 1 000 m2 ehitusaluse pinnaga hoone rajamist;

1 Detailplaneeringu kohustus kehtib tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal nendele juhtudele, millele planeerimisseadus

sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

17 / 98

 kopteriväljaku planeerimisel;

 väärtuslikel maastikel tootmisalade planeerimisel;

 üle 5 hektari suuruse päikesepargi planeerimisel.

Juhud, millal detailplaneeringu koostamist tuleb kaaluda:

 äri maa-alade arendamisel eluhoonete vahetus läheduses, kui ärimaadelt tulenevad negatiivsed

mõjud (nt müra, liiklussageduse suurenemine) võivad avaldada negatiivset mõju eluhoonetele;

 puhke- ja virgestustegevuse maa-alal arendustegevuse korral, millega plaanitakse maastiku olulist

muutmist ja/või hoonete ja rajatiste ehitamist, mis võivad tuua kaasa mõjusid keskkonnale;

 maastikul domineerima jääva objekti (nt tuulegeneraatori, mobiilsidemasti, vesiehitise,

kõrgepingeliini jt) kavandamisel väärtuslikule maastikule.

Eelnimetatud juhtudel võib kohalik omavalitsus kaalutletud otsuse alusel lubada arendamist ilma

detailplaneeringu koostamiseta, kui ei ole ette näha märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju

naaberaladele ega ümbritsevale looduskeskkonnale.

Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalutlemisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumi eripärast ja

kontaktvööndi iseloomust ning järgmistest põhimõtetest: oluline avalik huvi, kaasnevad häiringud

naaberaladele, kavandatava arendustegevuse asjakohane mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev

vajadus avalikkusega konsulteerimise järele.

Kohalik omavalitsus võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu alal või juhul, mida

üldplaneeringus ei ole ette nähtud.

2.3 Juhud, millal projekteerimistingimused tuleb anda avatud menetlusega

Projekteerimistingimuste avatud menetlus on vajalik:

 jalgratta – ja jalgtee kavandamisel;

 ühiskondlike ehitiste maa-ala arendamisel;

 supelranna maa-ala arendamisel;

 uue kalmistu arendamisel või olemasoleva kalmistu laiendamisel;

 vähemalt 28 m kõrguste mastide püstitamisel;

 hajaasustusalal oma majapidamise või ettevõtte tarbeks päikesepaneelide paigaldamisel

maapinnale tuleb kaasata projekteerimistingimuste menetlusse hoonete omanikud, kelle hooned

on päikesepaneelidele lähemal kui 30 meetrit;

 tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal oma majapidamise või ettevõtte tarbeks maapinnale

päikesepaneelide paigaldamisel;

 hajaasustusalal päikesepargi rajamiseks, välja arvatud juhul, kui park rajatakse kasutusest välja

langenud tööstusalale või karjääri.

Lisaks võimaldab kehtiv seadustik väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avatud menetluse,

kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

18 / 98

2.4 Arhitektuurivõistluse korraldamise vajadust hinnatakse projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu menetluse käigus.

Arhitektuurivõistluse korraldamise vajaduse kaalumisel tuleb lähtuda muuhulgas järgmistest põhimõtetest:

kavandatava arendustegevuse asukoht (nt esinduslik asukoht), maht (nt eristub suuruse osas märgatavalt

teistest lähipiirkonna hoonetest) ja funktsioon.

Avalike parkide ja laululavade ning vaatamisvääruste külastuskohtade (mõeldud on nt Ööbikuoru Pespuu

vaatetorni ja selle ümbrust) täies ulatuses rekonstrueerimisel ja uute rajamisel tuleb kaaluda

projekteerimise eel välisruumi kujunduse/maastikuarhitektuurse konkursi korraldamist.

2.5 Tiheasustusalad ja kompaktse asustusega alad

Üldplaneeringuga määratakse Rõuge vallas tiheasustusalaks (maareformi seaduse ja

looduskaitseseaduse tähenduses) Rõuge aleviku2.

Kompaktse asustusega aladeks on määratud Misso ja Varstu aleviku ning Haanja, Handimiku, Mõniste,

Viitina ja Ruusmäe küla need alad, kus hooned on rajatud üksteise lähedale, ala on liidetud ühtsete

tehnovõrkudega ja sidusa teedevõrguga ning moodustub ruumiliselt kokku koondunud küla või aleviku

keskus.

Täpsed tiheasustusala ja kompaktse asustusega alade piirid on toodud maakasutuse joonisel.

Võru maakonnaplaneering 2030+ käsitleb Rõuge alevikku linnalise asustusalana. Linnalise asustusega

alad on Võru maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka

jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad.

Maakonnaplaneeringus käsitletakse linnalise asustuse aladena äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke

funktsioonidega alasid, kus on tõenäoline kompaktse ja mitmekülgse linnalise elukvaliteedi teke. Rõuge

valla üldplaneeringus võrdsustatakse maakonnaplaneeringu mõistet „linnalise asustusega ala“

üldplaneeringus kasutatava mõistega „tiheasustusala“.

2.6 Hajaasustusalad

Hajaasustusala on territoorium väljaspool tiheasustusala ja kompaktse asustusega ala, kus on iseloomulik

hajus asustusmuster. Hajaasustusala hõlmab suurema osa Rõuge valla territooriumist.

Hajaasustusalal on võimalik kavandada kõiki üldplaneeringus käsitletud maakasutuse juhtotstarbeid

vastavalt neile ette nähtud tingimustele (ptk 2.7) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele

tingimustele (ptk 3-8). Sel juhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Erandina tuleb

hajaasutuses uute elamute rajamisel lähtuda antud peatüki tingimustest (vt allpool). Kui on järgitud

maakasutuse juhtotstarbele etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi (elamute puhul ptk 2.6 tingimusi) ning

2 Rõuge aleviku tiheasustusala määramisel on arvestatud 2024. aastal algatatud Rõuge kirikumaa ja Pihlaka katastriüksuste

detailplaneeringuga.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

19 / 98

tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis toimub arendustegevus

projekteerimistingimuste alusel.

KOV on õigus nõuda hajaasustusalal esimese hoone ehitusõiguse taotlemise aluseks

katastriüksuse hoonestusplaan. Plaanil tuleb näidata vähemalt kavandatava õueala ja hoonestuse

paigutus, vajalikud tehnovõrgud, juurdepääsuteed ning muud vajalikud lähteandmed ja tingimused nende

projekteerimiseks. Plaan tuleb esitada koos projekteerimistingimuste taotlusega või ehitusteatisega.

Hajaasustusalal tuleb elamute ja nende abihoonete püstitamisel arvestada järgmiste tingimustega:

1) hajaasustusalal on lubatud ehitada ühepere- ja paariselamuid koos abihoonetega;

2) ühele katastriüksusele on lubatud ehitada kuni kaks ühepereelamut koos abihoonetega;

3) minimaalne moodustatava maaüksuse suurus on üldjuhul 5 000 m2;

 detailplaneeringu koostamisel on minimaalne lubatud katastriüksuse suurus 1 500 m2;

 erandina on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega lubatud ka väiksemate

katastriüksuste hoonestamine, kui katastriüksus on moodustatud enne üldplaneeringu

kehtestamist;

4) maksimaalne katastriüksuse täisehitusprotsent on 30%;

5) maksimaalne lubatud hoone kõrgus on ühepere- ja paariselamu korral 8,5 m ning kuni kaks

maapealset korrust ja keldrikorrus;

6) üleujutusaladel tuleb kaaluda keldrikorruse rajamata jätmist;

7) olemasolev haljastus (sh kõrghaljastus) tuleb säilitada võimalikult suures mahus;

 raie on lubatud üksnes ehitusaluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning

juurdepääsuteede ja parkimiskoha rajamiseks;

8) hoone peab sobituma maastikusse ja ümbritsevasse keskkonda ning hoonete kompleks peab

moodustama terviku, hooned peavad harmoneeruma oma katastriüksuse piires;

9) välisviimistluses kasutada naturaalseid maastikku sobivaid värvitoone, vältida erksate ja

domineerivate toonide kasutamist;

10) lubatud on vanas talukohas vana hoone kõrvale uue elamu rajamisel modernse lahendusega

hoone ehitamine, kuid vajalik on tutvustada uut hoonestuskava projekteerimistingimuste

taotlemisel;

11) ehitamisel on vajalik vaadete säilimine ja arvestada mõjuga looduskeskkonnale;

12) elamute omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda selles külas väljakujunenud struktuurist

ja ehitusjoonest;

13) katastriüksuste jagamisel hoonestamise eesmärgil tuleb tagada juurdepääs ja

kommunikatsioonidega varustatuse võimalus.

Soovitused

Elamu maa-alade arendamisel on soovitatav arvestada väljakujunenud teedevõrguga, teid võimalusel mitte

õgvendada ja laiendada.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

20 / 98

2.7 Maakasutuse juhtotstarbed

2.7.1 ELAMU MAA-ALA (E)

Elamu maa-ala on tiheasustusalal ja kompkatse asustusega alal alaliseks elamiseks ettenähtud

ehitiste maa. Elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise

alune ja ehitist teenindav maa.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse

maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala (ainult elamu maa-ala teenindavate

tehnorajatiste jaoks) ning transpordi maa-ala. Kõrvalotstarve on lubatud tingimusel, kui see ei too

kaasa arvestatavat müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni ning liikluskoormuse suurenemist.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 toodud väärtuste ja teiste käsitletud teemade tingimusi.

Tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal elamu maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused:

1) elamu maa-alale on lubatud ehitada ühepere- ja paariselamuid;

2) elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse minimaalsuurus katastriüksuse jagamisel on:

 Rõuge aleviku tiheasustusalal – 1 500 m2;

 Handimiku küla kompaktse asustusega alal – 1 500 m2;

 Varstu aleviku kompaktse asustusega alal – 2 000 m2;

 Misso aleviku kompaktse asustusega alal – 2 000 m2;

 Mõniste küla kompaktse asustusega alal – 2 000 m2;

 Viitina küla kompaktse asustusega alal – 2 000 m2;

 Haanja küla kompaktse asustusega alal – 2 000 m2;

 Ruusmäe küla kompaktse asustusega alal – 2 000 m2;

 erandina võib lähtudes väljakujunenud asustusstruktuurist ja kohaliku omavalitsuse

kaalutusotsusest lubada ehitamist ka väiksemal katastriüksusel;

 katastriüksuse minimaalsuurused katastriüksuse jagamisel ei kehti, juhul kui katastriüksust

on vaja jagada tee või tehnovõrgu rajamiseks;

3) katastriüksuse hoonestuse täisehitusprotsent on maksimaalselt 30%;

4) maksimaalne lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ning kuni kaks maapealset korrust ja keldrikorrus;

 väljakujunenud hoonestusest lähtuvalt on lubatud kohaliku omavalitsuse

kaalutlusotsusega erandid;

5) elamu maa-alade detailplaneeringu koostamise käigus on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda

piirkonda teenindava üldmaa (nt avalikult kasutatavad teed ja tänavad, parkimiskohad, puhke- ja

virgestustegevuse maa-alad jms) kavandamist vähemalt 10% ulatuses planeeritavast maast;

6) uushoonestuse kavandamisel peab järgima väljakujunenud ehitusjoont, mis tuleneb

naaberhoonestuse kaugusest tänavast või teest. Juhul kui ehitusjoon pole üheselt määratav, peab

lähtuma olemasolevast asustusmustrist;

7) Haanja ja Ruusmäe külades on lubatud põhihoone põhimahus ainult viilkatused. Teised kasutatud

katuselahendused peavad põhimahuga arhitektuuriliselt hästi sobituma. Kohaliku omavalitsuse

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

21 / 98

kaalutlusotsusel on lubatud ka kelpkatused või ühepoolsed kaldkatused, kui see on põhjendatud

ja piirkonda arhitektuurselt ning maastikuliselt sobiv. Antud tingimused ei kehti kuni 20 m2 pindalaga

hoonetele;

8) uue hoone proportsioonid ja maht peab sobima ümbritsevasse keskkonda;

 arhitektuurne lahendus peab tagama uute hoonete sulandumise olemasolevasse

miljöösse, arvestama piirkonnale omase kuppelmaastiku ja teiste piirkonnale omaste

reljeefivormidega ning hästi täiendama olemasolevat asustusstruktuuri. Samas ei ole hea

projekteerida uut “vana maja”;

9) kui hoone on planeeritud ühtse arhitektuurse miljööga tänavaruumi, siis tuleb sobitada katuse kalle

ja tüüp sellesse keskkonda;

 kui naaberhooned lähiümbruses puuduvad või puudub ühtne stiil piirkonnas, siis tuleb

lähtuda üldisest sobilikkusest keskkonda;

 abihoonetel on lubatud ühepoolsete kaldkatuste rajamine;

10) lubatud on ka energiat tootvad katused (täpsemad tingimused ptk 5.2.2.2);

11) välisvoodrita palkmaju ei ole lubatud ehitada, v.a erandina asukohas, kus see on ümbritsevasse

keskkonda sobiv;

12) hoone renoveerimisel, rekonstrueerimisel ja juurdeehituste tegemisel tuleb järgida olemasoleva

vana hoonestuse vormikeelt ja fassaadikäsitlust;

 elamute juurdeehitused tuleb rajada nii, et ei rikutaks olemasoleva hoone proportsioone;

13) uute planeeritavate alade teedevõrgu ja krundijaotuse planeerimisel tuleb jätkata maastikku

järgivat struktuuri;

 mitte planeerida rangelt regulaarse tänavavõrguga kvartaleid. Eelistada tuleb teede

looklevat joont ja maastikku sobitumist;

14) uue elamupiirkonna planeerimisel tuleb arendajal rajada liitumine olemasoleva või lähitulevikus

rajatava tehnilise infrastruktuuriga (sh ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga);

 uute elamute sidumine tehnilise infrastruktuuriga (elekter, vesi, kanalisatsioon, side,

ligipääs) tuleb lahendada detailplaneeringu või projekteerimistingimustega;

 tehnilise infrastruktuuriga liitumisi rajamata ei väljastata vastavalt ehitus- ega kasutusluba;

15) uue elamupiirkonna planeerimisel tuleb arendajal ette näha ja rajada kinnistule juurdepääsutee

avalikult kasutatavalt teelt.

Soovitused:

Naaberkatastriüksustel asetsevate põhihoonete minimaalseks omavaheliseks vahekauguseks on

soovitatavalt 25 meetrit (v.a Rõuge alevikus).

Hoone projekteerimisel ja ehitamisel on soovitatav eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,

katusekivi, plekk-katus jmt).

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

22 / 98

2.7.2 KORTERELAMU MAA-ALA (EK)

Korterelamu maa-ala on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Korterelamu maa-ala on kolme

või enama korteriga ühise sissepääsuga ja trepikojaga elamualune ning selle juurde kuuluv

majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 toodud tingimusi.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) korterelamu maa-alale on lubatud ehitada korter- ja ridaelamuid;

2) katastriüksuse minimaalsuurus on:

 korterelamu rajamisel 3 000 m2 ;

 ridaelamu rajamisel 600 m2 ridaelamuboksi kohta;

3) hoone maksimaalne lubatud kõrgus on 12 m ning kuni neli maapealset korrust ja keldrikorrus.

Soovitused:

Korterelamu maa-ala katastriüksustele ei ole piirdeaedade rajamine soovitatav.

2.7.3 ÜHISKONDLIKE EHITISE MAA-ALA (U)

Ühiskondlike ehitiste maa-ala on avalikkusele suunatud ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning

ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja

administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoole-

kande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning

loomaaia ja botaanikaaia maa.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri maa-ala, elamu maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala,

haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning transpordi maa-ala.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 toodud tingimusi.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) alade arendamine toimub tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal detailplaneeringu alusel,

mujal projekteerimistingimuste avatud menetlusega, mille käigus täpsustatakse (rajatava) hoone

funktsioon ja lahendatakse parkimine vastavalt eeldatavale parkimisvajadusele;

2) arhitektuur peab sobima piirkonna hoonestuslaadi ja materjalikasutusega;

3) hoone peab olema kõigile ligipääsetav (sh erivajadusega ja puudega isikud);

4) arendamisel tuleb tähelepanu pöörata kergliiklejale sõbraliku liiklusskeemi väljatöötamisele ja

liiklusohutusele;

5) kõrvalotstarbe korral tuleb üldkasutatavad ruumid rajada hoonete esimestele korrustele, et säilitada

avatud laialt kasutatav avalik ruum.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

23 / 98

2.7.4 PUHKE- JA VIRGESTUSTEGEVUSE MAA-ALA (P)

Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste

maa-ala.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri maa-ala, ühiskondlike ehitise maa-ala, elamu maa-ala, haljasala ja

parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning transpordi maa-ala.

Alade eesmärk on soodustada värskes õhus viibimist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist,

sportimist ja lõõgastumist.

Tegemist on aladega, kuhu on võimalik ehitada hooajalisi hooneid ja aastaringselt teenindavaid

puhkeotstarbelisi hooneid. Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks on

lubatud puhke- ja virgestustegevuse maa-alale rajada ka ühiskondlikke hooneid ja rajatisi.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 toodud väärtuste ja teiste teemade tingimusi.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) lubatud maksimaalne hoonete pinna suhe katastriüksuse kogupinda on 15% (detailplaneeringu

koostamisel kuni 30%), kuid puhkerajatiste (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised)

pinna suhe katastriüksuse kogupinda võib olla kuni 90%;

2) aladel tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada looduslikku pinnast ning keskkonda;

3) puhke- ja virgestustegevuse maa-alal arendustegevuse käigus maastikul oluliste muudatuste,

hoonete ja rajatiste kavandamisel on kohalikul omavalitsusel kohustus kaaluda kavandatavate

tegevustega kaasneda võivate mõjude olulisust keskkonnale ning selle alusel õigus määrata

detailplaneeringu koostamise kohustus ja tulenevalt mõjude olulisusest vajadusel keskkonnamõju

strateegilise hindamise kohustus;

4) eraomanduses olevate avalike puhke- ja virgestustegevuse maa-alade kasutamiseks tuleb sõlmida

maaomanikega maa-ala avaliku kasutamise leping;

5) tagada tuleb liiklejate ohutu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt;

 kui üldplaneeringus kavandatud alale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb

ala arendajal teha koostööd naaberkinnistu omanikuga juurdepääsu tagamiseks;

6) prügikastide hulk puhke- ja virgestustegevuse maa-aladel peab vastama ala kasutuskoormusele.

Jäätmete kogumispunktid peavad olema hästi märgistatud ning hõlpsasti märgatavad;

7) puhke- ja virgestustegevuse maa-alade arendamisel tagada sobiva viidasüsteemi kasutamine ja

puhkeplatside varustamine telkimiskoha, lõkkekoha, pinkide, kaalutud vajadusel prügikastide,

välikäimlate ja muude vajalike elementidega;

8) puhke- ja virgestustegevuse maa-alal tuleb tagada maastiku hooldamine;

9) massiürituste3 sündmuste organiseerimisel arvestada paiga taluvuskoormusega (ürituse

korraldamise loa väljastamisel). Massiürituste korraldamisel tuleb sündmuste korraldajatel

3 Massiürituseks loetakse sündmust, kui piiratud alal viibib üheaegselt üle 50 inimese.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

24 / 98

kasutada ennetatavalt meetmeid, mis leevendaksid üritusega kaasnevat inimekoormust

looduskeskkonnale;

10) Liinjärve ja Valgjärve äärde on lubatud ehitisi rajada ainult nendele aladele, kus Haanja looduspargi

kaitse-eesmärgiks määratud elupaigatüüpide ja liikide levikualad vastavalt EELIS-e (Eesti Looduse

Infosüsteemi) andmetele puuduvad. Oluline on kinni pidada kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatust.

Ööbikuoru sihtkaitsevööndisse jäävatel aladel (skeem 2) on vastavalt kaitseala kaitse-eeskirjale

uute ehitiste rajamine keelatud ning kogu alal on ehitustegevuseks vajalik eelnev kooskõlastus

kaitseala valitsejaga;

 Liinjärve ja Valgjärve ääres on keelatud kuivendustegevus, mis võiks mõjutada Haanja

looduspargi kaitse-eesmärgiks määratud elupaigatüüpe ja liike;

11) Ruusmäe järve (VEE2153700) puhke- ja virgestustegevuse maa-aladel ehitustegevuse

planeerimisel on vaja säilitada võimalikult palju Ruusmäe järve kaldal kõrghaljastust, eriti

suuremaid ning vanemaid puid, mis pakuvad nahkhiirtele järve juures toitumisel varju;

12) Rogosi mõisa pargis ei tohi kavandada sellist ehitustegevust, millega kaasneb rohkem kui üksikute

puude mahavõtmine. Ettevaatlik peab olema vanade puude mahavõtmisega, mis võivad olla

nahkhiirtele suvisel ajal varjepaigaks (kui puu sees on õõnsaid kohti). Puude mahavõtmine tuleb

jätta ajavahemikku, mil on välistatud, et need ei ole nahkhiirte poolt varjepaigana kasutusel (aprill-

oktoober);

 juhul kui parki või järve äärde paigaldatakse valgustust, tuleb kasutada vähem intensiivseid

ja suunatud valgusteid, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte

eemalolevate puude võrasid ja põõsaid. Öine liiga intensiivne valgustus on nahkhiirtele

häiriv ja nad väldivad liigvalgustatud piirkondi. Samas üksikud lambid veekogude lähedal

ja mujal, kus leidub küllalt rohelust, võivad aga nahkhiirtele ka kasulikud olla, kuna valgus

meelitab putukaid.

Soovitused:

Puhkerajatised ja lõkkekohad on soovitatav tähistada antud alal kehtivate piirangute ning

käitumissoovitustega.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

25 / 98

Skeem 2. Ööbikuoru sihtkaitsevöönd Liinjärve ääres seisuga 19.12.2022. Täpset

sihtkaitsevööndi ulatust tuleb enne sellega seonduvate otsuste tegemist kontrollida kehtivast

Haanja looduspargi kaitse-eeskirjast (Aluskaart: Maa-amet, 2022).

2.7.5 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA (H)

Haljasala ja parkmetsa maa-ala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik

haljasala, park, poollooduslik metsaala või muu vastav maa-ala, mis täidab eelkõige vabaõhu

puhkeala funktsiooni. Lisaks kuuluvad nende alla eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad

või kõrghaljastusega ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju

eest.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 toodud tingimusi.

Üldised arendamise põhimõtted:

1) ehitustegevus ei ole lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste

kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste (pingid,

valgustus, parkla jms) rajamine;

2) tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevaid põlispuid4 ja luua võimalusi elurikkuse säilimiseks ja

suurenemiseks.

4 Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise

tähtsusega nii kodumaist päritlou kui ka võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

26 / 98

2.7.6 SUPELRANNA MAA-ALA (PR)

Supelranna maa-ala on supelrand/supluskoht.

Supelranna maa-ala on maa-ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse ja ujumise

võimaldamine. Supelranna maa-ala on üldplaneeringus käsitletud looduskaitseseaduse tähenduses.

Rõuge valla territooriumile kavandatavate supelranna maa-alade väljavõtted on kajastatud üldplaneeringu

lisas 4.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 toodud tingimusi.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) supelranna maa-ala arendamiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused;

2) supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus, tagades suplusvee

kvaliteedi ja supelranna kasutamise ohutuse;

3) lubatud on rajada supelranna teenindamiseks vajalikke jalgteid ning supluskohta teenindavaid

rajatisi (näiteks pingid ja piknikulauad, kiiged ja muud mänguvahendid, hüppetorn, prügikastid ja

riietuskabiinid, infotahvlid, välisvalgustus) veekogu kalda ehituskeeluvööndisse;

4) avalikel supluskohtadel arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt kald(laud)tee

vms rajamine) juurdepääsuks supelranna maa-alale;

5) avalike supluskohtade rajamisel tuleb kokku leppida ka muud avalikuks kasutuseks vajalikud

tingimused, sh avalik juurdepääs, parkimine ja prügivedu;

6) Veskijärve (VEE2150300) ääres on oluline, et järve kaldale ei rajata kunstlikku liivaranda, mis

muudaks järve kaldal väljakujunenud looduskooslust. Järve kaldataimestiku säilitamine on oluline,

et tagada järve sobivus hännak-rabakiilli ja suur-rabakiilil elupaigana. Supluskoha väljaarendamisel

tuleb rajada kaldale ujuvsild, kust on võimalik inimestel vette minna, ilma et oleks vajalik kallast

taimestikust puhastada. Ujuvsilla rajamine aitab suunata inimeste liikumist, et minimeerida

tallamise ja erosiooni mõju kaldale.

2.7.7 KALMISTU MAA-ALA (S)

Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium)

maa-ala.

Kalmistute rajamine, haldamine ja kasutamine on reguleeritud kalmistuseadusega ja

looduskaitseseadusega.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 toodud väärtuste ja teiste käsitletud teemade tingimusi.

Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne kalmistu maa-ala Ruusmäe külla, kus asub II maailmasõjas

hukkunute ühishaud.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

27 / 98

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) vastavalt kalmistuseadusele on kalmistutel vöönd, kuhu on keelatud rajada ehitisi ja planeerida

maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis. Vööndi

laius on 50 meetrit kalmistu välispiirist (kujutatud ka maakasutusjoonisel);

2) kalmistute ümber 25 m ulatuses tuleb säilitada kõrghaljastust (lubatud on eemaldada ainult vanad

ja haiged puud), selleks et vältida tuulekoridoride teket ning tormikahjustusi kalmistul;

3) uue kalmistu rajamiseks või olemasoleva kalmistu laiendamiseks on vaja koostada projekt. Projekti

aluseks tuleb koostada avatud menetlusega projekteerimistingimused, kus seatakse täpsemad

tingimused kalmistu laiendamise projekti juurdepääsuteede, valgustuse, parklate ja vajadusel

komposteerimisväljakute kavandamisele ning juhul, kui kalmistu jääb väljapoole üldplaneeringuga

määratud kalmistu maa-alast, näidatakse ka laiendamisega kaasneva müravaba vööndi ja

haljastuse säilitamise vööndi laienemine;

4) tulenevalt kalmistuseadusest ei või kalmistut rajada ega laiendada veehaarde sanitaarkaitsealale.

Kui sanitaarkaitseala ei ole moodustatud või sanitaarkaitseala on vähendatud, ei või kalmistut

rajada ega laiendada veevõtukohale lähemale kui 50 meetrit;

5) vastavalt kalmistuseadusele ei või kalmistut rajada ega laiendada maa-alale, mis on lähemal kui

200 meetri kaugusel asuva veehaarde suunas kaldu (kui veehaare jääb reljeefis kalmistust

madalamale);

6) tulenevalt kalmistuseadusest peab kalmistu rajamisel ja laiendamisel arvestama, et haua põhi peab

jääma põhjavee kõrgeimast tasemest vähemalt 0,5 meetrit kõrgemale.

Soovitused:

Elamualade, avalike puhkealade ja ühiskondlike hoonete planeerimisel on soovitatav jätta katastriüksuste

ja kalmistu piiri vahele kõrghaljastusega puhverala.

Soovitatav on kaasata kalmistu rajamise või laiendamise projekti kutsetunnistusega maastikuarhitekt.

2.7.8 AIANDUSE MAA-ALA (AIA)

Aianduse maa-ala kasutatakse taimekasvatuslikul eesmärgil põllumajandussaaduste oma tarbeks

kasvatamiseks ning hobiaianduseks.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 käsitletud teemade tingimusi.

Üldised maakasutustingimused:

1) aianduse maa-ala kasutamine ei anna õigust nimetatud maa ostmiseks;

2) aianduse maa-ala kasutamine on lubatud ainult taimekasvatuslikel eesmärkidel;

3) lubatud on kasvuhoone rajamine;

4) aianduse maa-alal ei tohi kasvatada kergesti metsistuvaid agressiivse levikuga taimeliike.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

28 / 98

2.7.9 KOMPAKTSE ASUSTUSE MAATULUNDUSE MAA-ALA (MP)

Maatulunduse maa-ala on valdavalt põllu- ja metsamajanduslikus kasutuses olev ning põllu- ja

metsamajandusliku potentsiaaliga maa-ala.

Lubatud kõrvalotstarbed: elamu maa-ala, tehnoehitise maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-

ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, transpordi maa-ala.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 käsitletud teemade tingimusi.

Kompaktse asustuse maatulunduse maa-alale seatud maakasutus- ja ehitustingimused:

1) säilitada põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus võimalikult suures ulatuses;

2) katastriüksusele on lubatud rajada üks ühepereelamu ja kuni kaks üle 20 m2 abihoonet. Kuni 20 m2

abihooneid võib teha ühele katastriüksusele kuni kolm. Kokku võib katastriüksusel olla kuni 4

abihoonet;

 ühepereelamu maksimaalne lubatud kõrgus on 10 m;

 katastriüksuse maksimaalne lubatud täisehituse protsent on 20%;

 uue hoonestuse kavandamisel määrata katusetüüp, kalle, kõrgus ja välimus piirkonnas

domineeriva hoone- ja katusetüübi järgi;

 välisvoodrita palkmaju ei ole lubatud ehitada;

 hoonete (hoonegruppide) paigutamisel maastikus ja elamute omavahelise kauguse

määramisel tuleb lähtuda väljakujunenud struktuurist ja ehitusjoonest;

3) lubatud on üksnes väiketootmise jaoks vajalike tootmis- ja ärihoonete püstitamine;

4) põllumajanduslikuks tootmiseks vajalike hoonete (viljakuivati, küün, loomapidamishooned jne)

püstitamine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega.

2.7.10 ÄRI MAA-ALA (A)

Äri maa-ala on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri maa-ala on äri-, büroo- või

teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa.

Lubatud kõrvalotstarbed: elamu maa-ala, ühiskondlike ehitise maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-

ala, transpordi maa-ala, tootmise maa-ala ning tehnoehitise maa-ala.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 käsitletud teemade tingimusi.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) katastriüksuse minimaalne suurus:

 tiheasustusalal ja kompaktse asustusega aladel 1 500 m2;

 hajaasustusalal 3 000 m2;

 omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiksemad katastriüksused;

2) maksimaalne hoone kõrgus on 12 m;

3) korruselisuse planeerimisel tuleb arvestada külgneva hoonestusega ja maastikku sobivusega;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

29 / 98

4) katastriüksuse pindalast tuleb vähemalt 30% haljastada, sealjuures vähemalt 10% katastriüksusest

peab olema kõrghaljastatud;

5) äri maa-ala arendamisel elamu ja puhke maa-alade läheduses tuleb arvestada ärihoone sobivust

ümbritseva hoonestuslaadiga;

6) äri maa-alade arendamisel elamu maa-ala juhtotstarbega alade vahetus läheduses, kui äri maa-

aladelt tulenevad negatiivsed mõjud (nt müra, liiklussageduse suurenemine) võivad avaldada

negatiivset mõju naaberaladele, on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu

koostamist;

7) äri maa-ala juhtotstarbega maa-aladele on lubatud tootmishoonete rajamine juhul, kui tootmisega

ei kaasne häiringut, mis on suurem tavapärasest äritegevusest.

2.7.11 TOOTMISE MAA-ALA (T)

Tootmise maa-ala on tootmise eesmärgil kasutatav maa. Tootmise maa-ala on tootmis- ja

tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja

tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maad.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri maa-ala, mäetööstuse maa-ala, turbatööstuse maa-ala, jäätmekäitluse

maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning transpordi maa-ala. Tootmise maa-ala kõrvalotstarbe

määramise korral tiheasustusega alal ja kompaktse asustusega alal ei ole maa-alal lubatud

kavandada tootmistegevust, millega kaasneb keskkonnaoht.

Tootmise maa-alade arendusel tuleb eelistada olemasolevate tootmishoonete rekonstrueerimist või

varasemalt tootmise maa-alana kasutuses olnud aladele ehitamist, sest seal on üldjuhul olemas

infrastruktuur jm eeldused tootmise arendamiseks.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 toodud tingimusi.

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 20 meetrit;

2) uue tootmisala planeerimisel või olemasoleva laiendamisel, kui tootmisest tulenevad negatiivsed

mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) ulatuvad väljapoole planeeritava katastriüksuse piiri või

kavandatakse üle 1 000 m2 ehitusaluse pinnaga hoone rajamist, on vajalik detailplaneeringu

koostamine;

 kui olemasoleva tootmisala laiendamisel tootmisest tulenevad mõjud ei suurene, ei ole

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega detailplaneeringu koostamine kohustuslik;

3) olulise keskkonnamõjuga (vastavalt KeHJS) linnu-, sea- ja veisefarmi püstitamine eluhoonele või

elamu maa-alale lähemal kui 500 m ei ole lubatud;

4) kompaktse asustusega aladel ja Rõuge aleviku tiheasustusalal või nende vahetus läheduses tuleb

eelistada väiketootmist5;

5 Keskkonda mittehäiriv tootmistegevus, millega ei kaasne keskkonna häiringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu (nt õmblustöökoda,

väike kondiitri- ja pagartöökoda, käsitöökoda, väikeelektroonika tootmine jmt).

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

30 / 98

5) vähemalt 15% planeeritud tootmise maa-ala katastriüksuse pindalast tuleb haljastada ja vähemalt

10% ulatuses kogu katastriüksuse pindalast tuleb rajada mitmerindeline kõrghaljastus;

6) uue tootmisala planeerimisel tuleb elamu ja tootmise maa-ala vahele vajadusel planeerida

kaitsehaljastus. Läbi detailplaneeringu või projekteerimistingimuste tuleb määrata kujad ümber

tootmise maa-ala, mis on vähemalt 50 m. Vajadusel tehakse erandid olemasolevate tootmismaade

puhul. Kuja määramisel tuleb arvestada eelkõige vahekaugust suuremate elamugruppidega;

 kui tulenevalt katastriüksuse suurusest ei ole võimalik rajada 50 m puhvertsooni, on

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega võimalik kasutada ka teisi leevendusmeetmeid

(nt vähendada puhverala laiust, müraseinad vms). Puhverala tuleb rajada tootmise maa-

ala katastriüksusele;

 olemasoleva tootmistegevuse laiendamise korral enam kui 33% (mõeldud on nii hooneid

kui ka rajatisi, sh platse, mida kasutatakse ajutise ladustamise eesmärgil) tuleb haljastuse

nõuet täita ainult uue laiendusalaga seonduvalt;

7) rajatavad hooned, mis asuvad asustuse läheduses (sh tiheasustusalal ja kompaktse asustusega

aladel), peavad oma mahult ja välisilmelt sobituma ümbritsevasse keskkonda;

8) tootmise maa-aladel peab olema tagatud sademevee kogumine ja puhastamine;

9) uusi põllumajanduse tootmishooneid ei tohi rajada veekogude piiranguvööndisse;

10) tootmise maa-ala arendamisel olemasoleval tootmise maa-alal tuleb tagada võimaliku olemasoleva

jääkreostuse likvideerimine;

11) tootmise maa-alade arendamisel tuleb arendajal jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei

halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste, valgusreostus) seisund;

 tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja

rakendada meetmeid, millega tagada eelkõige joogiveehaardeks olevate

põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel

arvestada põhjavee reostuse riskiga;

 välisõhu kvaliteeti negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustavat) tootmistegevuse

planeerimist tuleb vältida tiheasustusalal ja kompaktse asustusega aladel ning nende

vahetus läheduses (ca 500 m);

 juhul, kui uue tootmise maa-ala arendamisega kaasnevad eeldatavalt negatiivsed

keskkonnamõjud (sh mõju inimese tervisele ja heaolule), tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid

eelhindamise ja vajadusel KMH käigus, pöörates eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele;

 nii olemasolevatel kui ka uutel välisõhu kvaliteeti mõjutavatel tootmisaladel tuleb soosida

parima võimaliku tehnoloogia ja leevendavate meetmete kasutuselevõttu heitekoguste

vähendamiseks;

 tootmistegevuse kavandamisel tuleb kasutada veekeskkonda säästvaid kaasaegseid

tehnoloogiaid ja seadmeid.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

31 / 98

2.7.12 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA (DE)

Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu, äri, ühiskondlike ehitiste, transpordi ja/või

puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine.

Maakasutus- ja ehitustingimused määratakse segaotstarbega maa-alal vastavalt sellele, millise otstarbe

kasuks arendamisel või ehitamisel valik langetatakse.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 toodud tingimusi.

2.7.13 ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALA (DT)

Äri ja tootmise maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: äri, tootmise ja/või transpordi maa-ala. Antud

maakasutuse juhtotstarve annab paindlikkust kombineerida ja valida maakasutuste vahel.

Maakasutus- ja ehitustingimused määratakse äri ja tootmise maa-alal vastavalt sellele, millise otstarbe

kasuks arendamisel või ehitamisel valik langetatakse.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 käsitletud teemade tingimusi.

2.7.14 RIIGIKAITSE MAA-ALA (R)

Riigikaitse maa-ala on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa,

sealhulgas: piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja

korrakaitseehitiste maa; sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa.

Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised on:

 Nursipalu harjutusväli, mille piiranguvöönd on 2 000 m harjutusvälja piirist6;

 Sänna linnak, mille piiranguvöönd on 2 000 m linnaku piirist6.

Väljaspool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladel ehk

taktikaaladel. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku

ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

Lisaks käesoleva peatüki tingimustele tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja

ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 käsitletud teemade tingimusi.

6 Vastavalt kaitseministri 26.06.2015. a määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid,

piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” lisale 1.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

32 / 98

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole lubatud uusi elamualasid või muid

keskkonnahäiringute (ennekõike mõeldakse müra ja vibratsiooni) suhtes tundlikke ehitisi

kavandada (uusi elamuid on lubatud ehitada olemasolevatele õuealadele). Nursipalu harjutusvälja

kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra

ja vibratsioon. Piiranguvööndisse ehitiste ja maa-alade planeerimisel ning ehitustingimuste

määramisel arvestada, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 alusel ei kuulu

välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Seetõttu ei kehti

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed

riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

§ 10 järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi

tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud

kasutusele vajalikud meetmed;

2) riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise

laiendamine või ümberehitamine ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada

ohtu riigikaitselisele ehitisele. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis võivad riigikaitselise ehitise

ning seal asuvate süsteemide ja seadmete töövõimet mõjutada: ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte ehitised ja ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 nimetatud ehitised, eelkõige hoone, tee,

raudteerajatis, surveseade, gaasi- ja elektripaigaldis, side- ja telekommunikatsiooniehitis, veevärgi-

ja kanalisatsioonitorustik ja kanalisatsiooniehitis jne, sealhulgas ka ehitusseadustiku seletuskirja

kohased lihtsamad ehitised7;

3) Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või

ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või

ehitusteatised.

2.7.15 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA (MR)

Mäetööstuse maa-ala on maavara, välja arvatud turba, kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav

maa. Turbatööstuse maa-ala on turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa.

Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust ja minimaalset kahju

tekitamist loodusele. Oluliseks peetakse suletavate karjääride või nende osade korrastamist.

Mäe- ja turbatööstuse maa-alale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada

tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil

toimub õigusaktidest sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada, et keskkonnahäiringud

oleksid võimalikult vähesed.

7 Vastavalt Kaitseministri 26.06.2015 määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja

andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

33 / 98

Maapõue ja maavara kaitsel ning kasutamisel lähtuda maapõueseadusest ning selle alusel kehtestatud

muudest õigusaktidest. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Turba kaevandamisel tuleb eelistada juba kuivendatud alasid.

Rõuge valla territooriumil olevad mäeeraldised ja maardlad on kajastatud üldplaneeringu lisas 5.

Kaevandamistegevuse kohta esitatava arvamuse korral kaalub kohalik omavalitsus järgmisi

põhimõtted:

1) enne maa sihtotstarbe muutmist mäetööstuse maa-alaks on kohalikul omavalitsusel põhjendatud

vajaduse korral õigus kaalutletud otsuse alusel algatada maa-ala detailplaneering (vajadusel ka

KSH, mis otsustatakse igakordselt eraldi);

2) kirjeldada ja analüüsida keskkonnamõju eelhindamisel või hindamisel töödele eelnevad olud ning

seeläbi seada meetmed kaevetöödele eelneva või lähedase elukvaliteedi säilimisele;

3) uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette

meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt

keskkonnalubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata

kaevanduslubades veeseire tingimused;

4) uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega on soovitatavalt vähemalt 200 m. Kui elamu asub

karjäärile lähemal kui 200 m, on üldjuhul kohustuslik rajada müratõkkevallid. Kui elamu asub

kaugemal kui 200 m, tuleb kaevandamisloa taotluse menetluse raames hinnata vajadust

müratõkkevallide või muu müratõkkevahendi rajamiseks;

5) eelistatud on kaevandamistegevus, mis avaldab võimalikult minimaalselt mõju karjääri ümbritseva

maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule

kasutusele ning kus karjääri ala korrastatakse esimesel võimalusel ohutuks ja ümbrusega

sobivaks. Joogivee kvaliteedi või kättesaadavuse halvenemisel tuleb igal juhul lahendada elanike

varustatus kvaliteetse joogiveega;

6) tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevatele

negatiivsetele mõjudele;

 hinnata tuleb uutele kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede,

kandevõime vastavust kavandatavale liikluskoormusele ja vajadusel näha ette

kandevõime suurendamine;

7) uue karjääri rajamine ei ole soovituslik elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse

turismipiirkonna lähedusse. Läheduse üle otsustatakse asukoha- ning kontekstipõhiselt.

Kaevandamise põhilisemateks eeldusteks ja tingimusteks seoses asustusega on müra,

vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi normidest kinnipidamine ning joogiveevarustuse

säilitamine/tagamine. Kaevandamisloa taotlemisel tuleb arendajal tõestada, et normidest

kinnipidamine ja veevarustuse tagamine on võimalik, ning otsustajal veenduda, et nõuetest

kinnipidamine on tagatud;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

34 / 98

8) maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,

rohevõrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt

kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise või

keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid;

 igakordsel kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang mh väärtusliku

põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele või esitada eksperthinnang,

kus on toodud põhjendused;

 juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada väärtuslikul maastikul, siis tuleb hinnata

kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala

väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada

selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga;

9) väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik ning haljasalad ja

parkmetsa maad (sh looduslikud või poollooduslikud metsaalad) ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisele ja andmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel;

10) kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult: maardla varud tuleb ammendada võimalikult lühikese ajaga parimat võimalikku

tehnoloogiat kasutades ning kasutades ära kaasnevad maavarad;

11) kui kaevandustegevusega kaasneb põhjaveeressursi vähenemine ning põhjavee kvaliteedi

halvenemine, tuleb kaevandustegevuse laiendamisel ennetavalt leida lahendused

kaevandustegevuse mõjutsooni jäävate üksikelamute veega varustamiseks. Tegutsevate

kaevanduste ja karjääride põhjavee depressioonipiirkonda jäävate üksikelamute varustamine

kvaliteetse joogiveega on kaevandamise loa omaniku ülesanne. Tuleb rajada sügavamad

puurkaevud, mis ulatuvad kaevandustegevuse mõjust puutumata põhjaveekihti;

12) kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju

on minimaalne. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel

meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste ning vibratsiooni

vähendamiseks;

13) kasutuselevõetud maardlates tuleb varud soovitatavalt maksimaalselt ammendada;

14) ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevandamise tagajärjel rikutud maa tuleb

nõuetekohaselt korrastada;

15) veekogude kujunemise puhul kaaluda vajadust rajada osaliselt madalaveelisi alasid;

16) kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures see peab olema korrastatud enne

kaevandamisloa lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab olema ohutuse tagamine

inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes, andes ühtlasi maale metsamaa, veekogude maa-

ala või muu tarbimisväärse või tunnustatud väärtusega maa (kaasa arvatud nt virgestustegevuse

maa-ala) kasutamise otstarbe. Prioriteetseks suunaks on ala kujundamine rohevõrgustikku

kuuluvaks alaks, mis omab sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Seejuures peab

väljatöötatud lahend olema kestlik ja võimalikult vähese hooldusvajadusega. Korrastamise

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

35 / 98

eesmärgid ja nõuded peavad olema kooskõlas maavara tüübiga, et tagada majanduslikult ning

keskkonnahoidlikult optimaalne lahendus.

2.7.16 TRANSPORDI MAA-ALA (LT)

Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle

maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud on tänavate,

bussipeatuste ja bussiootepaviljonide, parklate, tänavaid ääristava või parklaid liigendava

haljastuse, jalgteede ja ohutusribade rajamine. Transpordi maa-ala hõlmab ka jaamahoonete ja

bussijaamade alust maad.

Transpordi maa-alale kehtivad tingimused on leitavad ptk 5.1.

Lisaks tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 käsitletud

teemade tingimusi.

2.7.17 TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT)

Tehnoehitiste maa-ala all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise

infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja

reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise

ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise

ning sideehitise maa-ala.

Tehnoehitise maa-alale kehtivad tingimused on leitavad ptk 5.2.1-5.2.5, olenevalt kavandatavast

tehnoehitisest.

Lisaks tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 käsitletud

teemade tingimusi.

2.7.18 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA (OJ)

Jäätmekäitluse maa-ala on jäätmete käitlemise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise maa-ala

ning sellega seotud hoonete ja rajatiste maa-ala.

Jäätmekäitluskohana käsitletakse ka haritavaid maid, kus taaskasutatakse jäätmeid (tuhka) mullaviljakuse

parandamise eesmärgil. Tegevus peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Jäätmekäitluse maa-alale kehtivad tingimused on leitavad ptk 5.3.

Lisaks tuleb järgida ka ptk 2.1 toodud üldiseid maakasutus- ja ehitustingimusi ning ptk-s 3 kuni 8 käsitletud

teemade tingimusi.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

36 / 98

3. Veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused

Arendustegevusega ei tohi halvendada ja kahjustada veekogu seisundit. Ehitustegevuse planeerimisel ja

projekteerimisel tuleb vältida veekogu risustamist ja reostamist ehitusjäätmete, õlide, kütuse ja muude

reoainetega.

Kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Kalda

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud looduskaitseseaduses

toodud erisustel. Lisaks on seatud piirangud tegevustele veekogu veekaitsevööndis (veeseadusest

tulenevalt).

Veekogudes süvendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest

õigusaktidest.

Üldplaneeringus on perspektiivse veekoguna kajastatud Haanja küla kaguosas Rehetaguse, Savimäe,

Ristmiku, Kuuri ja Pargi detailplaneeringuga8 kavandatud kinnikasvava veekogu (põhikaardil on tegemist

soise alaga) puhastamise tulemusena tekkiv veekogu.

Kõikidel avalikult kasutatavatel veekogudel on kallasrada, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks.

Täpsemalt on kallasrajast ja kallasraja juurdepääsudest kirjas ptk-s 5.1.6.

3.1 Üleujutus

Rõuge vallas ei asu üldplaneeringu koostamise ajal kehtiva keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud

määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri

määramise kord“ kohaselt üleujutusalasid.

Oluline on välja tuua, et 2021. aasta lõpus valmis uuring „Alused ja metoodika suurte üleujutustega

siseveekogude nimistu muutmiseks“, mille üheks eesmärgiks oli täpsustada metoodikat, mille alusel

määratakse suurte üleujutustega siseveekogude nimistut ning nimistus olevate veekogude kõrgveepiiri.

Uuring soovitab suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistusse lisada Rõuge vallas asuvat Mustjõge.

Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel on toodud 2021. a uuringus määratud Mustjõe ja selle

lisajõgede üleujutusalad.

Lisaks 2021. aasta uuringu üleujutusaladele on üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel toodud

lammimuldade levikualad (arvesse on võetud Maa-ameti mullakaarti). Lammimullad levivad veekogude

kallastel, kus toimub perioodiline üleujutus. Üldplaneeringu lahenduses käsitletakse nii lammimuldasid kui

ka 2021. aasta uuringu käigus kaardistatud üleujutusalasid võimalike üleujutusohu aladena. Nimetatud

alade osas tuleb detailplaneeringu koostamise käigus või projekteerimistingimuste menetluse käigus

kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kohalikul omavalitsusel on

õigus nõuda eksperthinnangu koostamist arendaja kulul. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest

võrreldes veekogu veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest.

8 Kehtestatud Haanja Vallavolikogu 26.11.2009 otsusega nr 38.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

37 / 98

Üleujutusaladele on soovitatav ehitustegevust mitte kavandada, selle kavandamisel teadvustada

üleujutusohtu ja võtta kasutusele meetmed kahjude vältimiseks. Ehitustegevusele peavad eelnema

edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete

väljatöötamine, et lahendada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine.

Planeerimisel üleujutusaladel tuleb kaasata Päästeamet. Üleujutusalale ehitamisel tuleb teadvustada

üleujutusriski, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja varale. Elektrivõrgud tuleb planeerida viisil, mis

võimaldavad neid välja lülitada üleujutusala piires. Planeerida tuleb sademevee sulgemise süsteemid, et

süsteem ei hakkaks tagurpidi tööle. Kanalisatsioonipumplatele tuleb rajada sõltumatu elektrivarustus, et

kiirendada töövõime taastamist. Hoonete tehnosüsteemid ei tohi üleujutuse korral vee alla jääda.

Taristu ja tehnovõrkude joonisele on kantud EELIS andmete põhjal töötavad paisud. Paisu purunemisel on

üleujutusoht allavoolu paiknevatele hoonetele ja teedele.

3.2 Ehituskeeluvööndi vähendamine

Rõuge valla territooriumil varem kehtinud üldplaneeringutega ehituskeeluvööndi vähendamist ja

suurendamist kavandatud ei ole.

Käesoleva üldplaneeringuga ei tehta ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

4. Väärtused

4.1 Miljööväärtuslikud alad ja objektid

Miljööväärtuslikena on üldplaneeringus käsitletud alasid, millel on terviklik miljöö koos säilinud haljastuse,

hoonestuse, tee- ja tänavavõrguga. Miljööväärtuslikud objektid on ajaloolis-kultuuriliselt olulised üksikud

hooned, objektid ja paigad, mille säilitamine on kultuurilooliselt oluline. Miljööväärtuslik ala või objekt

sisaldab endas eelkõige kohalike elanike jaoks ajaloolist, kultuurilist või tavandilist tähendust

(identiteediväärtused). Miljööväärtus on tihedalt seotud ümbritseva keskkonna kvaliteediga.

Miljööväärtuslike alade ja objektide hoidmiseks ning säilitamiseks on üldplaneeringuga määratud

täiendavad kaitse- ja kasutustingimused.

Ajaloolis-kultuuriliselt väärtusliku külamiljöö säilitamiseks tuleb nii vanade (talu)hoonete korrastamisel ja

ümberehitamisel kui ka uusehitiste puhul maksimaalselt järgida piirkonnale omaseid ehitustraditsioone ja -

võtteid tuginedes alljärgnevatele tingimustele. Miljööväärtuslike alade määramine ning nendel aladel

tingimuste kehtestamine tagab piirkonnale ainuomase miljöö säilimise.

Ülevaade Rõuge valla miljööväärtuslike alade külatüüpidest ja põhihoonete vahelisest kaugusest on antud

tabelis 2. Ülevaade erinevatest Eesti külatüüpidest annab skeem 3.

Miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimused:

1) miljööväärtuslikel aladel on oluline säilitada maastikuruum;

 säilinud avatud aladel (kõlviku järgi haritav maa või lage ala) tuleb vältida võsastumist;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

38 / 98

 säilitada tuleb maastiku mitmekesisust9 ning maastiku üksikelemente (nt kivikuhjad,

kiviaiad, puuderead ja -salud);

 tuleb säilitada olemasolev asustusstruktuur, sh teedevõrk, hoonestusjoon (asjakohasel

juhul) ja õuealade paiknemine, sh hoonete paigutus õuel;

 ehitamissoovi korral tuleb esmajärjekorras eelistada vanu talukohti10;

2) olemasolevad ajaloolised hooned11 on olulised küla tervikilme seisukohalt ja tuleb võimalusel

säilitada (restaureerida (taastada) või rekonstrueerida (uuesti- või ümberehitada)) väärtustades

esialgset välisilmet ja terviklikkust, kusjuures erandiks on:

 varemed, mis põhjustavad otsest ohtu inimese tervisele või varale või rikuvad

ümbruskonna esteetilist väljanägemist;

 olukord, kus ajaloolise hoone kordategemine pole võimalik, millisel juhul on vajalik selle

kaitsmine lagunemise eest (kaitsemeede visuaalselt keskkonda sobiv);

3) miljööväärtuslikul alal ehitusloa kohustuslike hoonete planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel

(sh laiendamisel), rekonstrueerimisel ja restaureerimisel ning miljööväärtuslike objektide (hoonete)

laiendamisel, rekonstrueerimisel ja restaureerimisel tuleb lähtuda ehitise sobivusest miljöösse:

 projekteerimisel tuleb esitada arhitektuurne analüüs (eelistatult koos pildimaterjaliga), mis

käsitleb hoone sobivust nii vahetus lähiümbruses kui ka laiemalt miljööalal;

 tuleb järgida enne 1940. aastat väljakujunenud hoonestustavasid: korruselisust, kõrgust,

vahekaugust, paigutust ja mastaapi, katuse tüüpi/kallet ning sokli kõrgust;

 viilkatustele on lubatud päikesepaneelid paigutada paralleelselt katuse kaldega ning otse

vastu katust, kusjuures lubatud on uute tehnoloogiate kasutamine (päikeseenergiat

salvestavad katusekivid, värvid jms), kui on arvesse võetud hoone arhitektuuriga sobivust;

 välisviimistluses ei tohi kasutada plastikvoodrit, PVC-katet, plekkfassaadimaterjali,

eelistada tuleb looduslikke ja loodussõbralikke materjale;

 kasutatavad aknad ja uksed peavad miljöösse sobituma;

 tuleb vältida külamiljöö suhtes domineeriva hoone ehitamist – maht, ehitusalune pind ja

kõrgus ei tohi ületada suurima külas oleva vastava hoonetüübi vastavat suurust

(lähtekohaks enne 1940. aastat ehitatud hooned);

4) reklaamid, tehnorajatised ja muud väikevormid ei tohi varjata olulisi vaateid ajaloolistele hoonetele

ega kahjustada nende konstruktsioone ja välimust;

 reklaamide, tehnorajatiste ja väikevormide paigaldamisel tuleb vältida liigset „visuaalset

müra“ (näiteks arvuliselt piirata avalikku ruumi paigaldatavate objektide (k.a liiklusmärkide,

viitade jms) hulka);

5) miljööväärtuslikel aladel on lubatud maavarade kaevandamine;

6) miljööväärtuslikel aladel tuleb säilitada külatüüp ning järgida tabelis 2 toodud põhihoonete vahelisi

kauguseid.

9 Maastiku mitmekesisus- maastikumustri struktuur, mis on põhjustatud eri suurusjärku maastikuüksuste ja tehislike elementide

vaheldumisest. 10 Vana talukoht- vana talukoha asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus). 11 Ajaloolisteks hooneteks loetakse enne 1940. aastat ehitatud hooneid.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

39 / 98

Konkreetsete miljööväärtuslike alade maakasutus- ja ehitustingimused:

1) Villa, Trolla, Plaksi, Tsiamäe, Pressi ja Hämkoti küla:

 väärtuseks on väljakujunenud külastruktuur, teed, hoonekomplekside asukohad,

üksikhoonete paiknemine hoonete kompleksis ning nendele tuleb pöörata kõrgendatud

tähelepanu;

2) Uue-Saaluse küla:

 erilist tähelepanu tuleb pöörata mõisaansamblile ja hoonete säilitamisele/taastamisele;

 ehitiste rajamisel mõisapargis ja Vabrikusaarel tuleb lähtuda sobivusest ümbritsevaga ning

taastamisel lähtuda olemasolevast infost, et tagada ehitiste algupärasus;

 säilitada tuleb Kavadi järve liigendatud kaldajoon ja vaated järvele;

3) Saru küla:

 tuleb säilitada ridaküla struktuuri uute elamute ehitamisel;

 õuede paiknemine ja plaanilahendus võib olla praegust plaanistruktuuri järgivalt, kas

külatee ääres või kaugemal;

 külatee ääres vältida kortermajade ehitamist;

 säilitada tuleb Kallaste külast algav maanteeäärne allee (sh Kallaste külas);

• alleel kasvanud murdunud või maha võetud puud tuleb asendada uute puudega;

4) Vastse-Roosa küla:

 hoonete rekonstrueerimisel säilitada nende ajalooline ilme (nt veskikompleksi hooned,

endine piirivalvekordoni hoone);

5) Karisöödi küla:

 Karisöödi pargi katastriüksuse maa-alale ei ole lubatud ehitada uusi hooneid.

Tabel 2. Miljööväärtuslike alade külatüübid ja põhihoonete vaheline kaugus.

Nimetus Külatüüp Põhihoonete vaheline kaugus

Hämkoti Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 20 m–40 m

Karisöödi Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 15 m–90 m

Krabi Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 20 m–300 m

Kõrgepalu Hajaküla Põhihoonete vaheline kaugus- 10 m–180 m

Mõniste Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 10 m–120 m

Plaksi Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 20 m–70 m

Pressi Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 50 m–120 m

Rammuka Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 20 m–100 m

Ruusmäe Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 30 m–80 m

Saru Haguküla Põhihoonete vaheline kaugus- 20 m–160 m

Sänna Hajaküla Põhihoonete vaheline kaugus- 30 m–190 m

Trolla Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 15 m–90 m

Tsiamäe Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 30 m–140 m

Uue-Saaluse Hajaküla Põhihoonete vaheline kaugus- 30 m–250 m

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

40 / 98

Tabel 2 jätk…

Nimetus Külatüüp Põhihoonete vaheline kaugus

Vana-Roosa Haguküla Põhihoonete vaheline kaugus- 20 m–300 m

Vastse-Roosa Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 30 m–80 m

Viitina Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 20 m–140 m

Villa Sumbküla Põhihoonete vaheline kaugus- 40 m–90 m

Skeem 3. Eesti külatüübid (Allikas: Eesti Entsüklopeedia, kategooria: Eesti Asustus).

Soovitused:

Avatud alasid on soovitatav vähemalt kord aastas niita.

Uute hoonete rajamisel on soovituslik vastavalt hoonestustavale ühe suure hoone asemel ehitada

põhihoonele lisaks kõrvalhoone(id), paigutades need õuealal järgides vanu traditsioone (ümbritsevate

taluõuede planeering). Juhul, kui on säilinud vanu vundamente, siis tuleb eelistada uute hoonete ehitamist

nende asukohta.

Soovitatav on järgida piirkonnale omaseid (analüüsida projekteerimisel) arhitektuurseid detaile,

kujunduselemente (piirdelauad, puitelemendid, nurgikud, käepidemed) ja värvilahendusi.

Soovitatav on mitte kasutada plastik- või muust tehismaterjalist aknaraame ning peegelkattega aknaklaase.

Villa, Trolla, Plaksi, Tsiamäe, Pressi ja Hämkoti küla naaberkatastriüksustel on uute elamute kavandamisel

soovitatav, et põhihoonete vahekagus ei oleks rohkem kui 40 m.

Saru külas on olemasolevat asustusstruktuuri järgides soovitatav vajadusel korruselamuid ehitada

olemasoleva korrusmaja lähipiirkonda Kalli küla poolses osas. Ridaelamuid on soovitatav vajadusel ehitada

olemasoleva ridaelamu lähipiirkonda Saru kaupluse juures.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

41 / 98

Miljööväärtuslike objektide kaitse- ja kasutustingimused:

1) miljööväärtuslike objektide parema säilimise ja eksponeerimise eesmärgil on vajalik hooldada

ümbrust, kõrvaldada vajadusel neid varjutavad ning ohtlikud puud. Uue kõrghaljastuse rajamine

hoonete vahetusse lähedusse on keelatud (soovitatav vähim kaugust hoonest 5 m);

2) raietööde ja muu ehitustegevuse käigus tuleb miljööväärtuslike objektidega arvestada ning neid

mitte kahjustada;

3) reklaamid, tehnorajatised ja muud väikevormid ei tohi varjata olulisi vaateid miljööväärtuslikele

objektidele ning ajaloolistele hoonetele ega kahjustada nende konstruktsioone ja välimust;

 reklaamide, tehnorajatiste ja väikevormide paigaldamisel tuleb vältida liigset „visuaalset

müra“ (näiteks arvuliselt piirata linnaruumi paigaldatavate objektide (k.a liiklusmärkide,

viitade jms) hulka).

Soovitused:

Soovitatav on järgida piirkonnale omaseid (analüüsida projekteerimisel) arhitektuurseid detaile,

kujunduselemente (piirdelauad, puitelemendid, nurgikud, käepidemed) ja värvilahendusi.

Soovitatav on mitte kasutada plastik- või muust tehismaterjalist aknaraame ning peegelkattega aknaklaase.

Miljööväärtuslike alade ja objektide kirjeldus on toodud üldplaneeringu lisas 9.

4.2 Väärtuslikud maastikud

Rõuge vallas paikneb osaliselt või terviklikult 11 väärtuslikku maastikku (tabel 3, skeem 4). Väärtuslike

maastike iseloomustus on toodud üldplaneeringu lisas 6. Väärtuslike maastike määramise aluseks on olnud

Võru maakonnaplaneering 2030+, kus maastike hindamise ja määratlemise aluseks on olnud põhiliselt viit

tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne ja turismipotentsiaal ning

identiteediväärtus.

Tabel 3. Rõuge vallas paiknevad väärtuslikud maastikud koos tähtsusega.

Nimetus Tähtsus

Rõuge – Haanja – Kütiorg Riikliku

Karula – Kaika Riikliku

Mustjõe Riikliku

Paganamaa Riikliku

Kirikumäe Maakondliku

Luhasoo Maakondliku

Misso – Tsiistre Maakondliku

Peetri jõe org Maakondliku

Sänna – Pärlijõe Maakondliku

Kriiva Kohaliku

Tsooru – Vana-Roosa Kohaliku

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

42 / 98

Skeem 4. Rõuge valla väärtuslikud maastikud (Aluskaart: Maa-ameti hallkaart, 2024).

Väärtuslike maastike kaitsmise eesmärgil on kohalikul omavalitusel õigus nõuda maastikuanalüüsi

läbiviimist (näiteks maastikuarhitekti või muu pädeva eksperdi poolt). Enne maastikuanalüüsi koostamist

tuleb taotleda kohalikult omavalitsuselt kohapõhine lähteülesanne. Analüüs tuleb koostada enne

projekteerimistingimuste taotluse esitamist. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse

maastikuanalüüs selle raames. Maastikuanalüüs tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ülevaatamiseks

ning vajadusel tuleb sisse viia korrektuurid. Analüüsi koostamise finantseerib maaüksuse arendaja/omanik.

Maastikuanalüüs peab sisaldama:

 vaadeldava ala üldist maastikulist kirjeldust;

 kõigi tegurite kirjeldust, mis mõjutavad maastikku:

• vaadeldavale asukohale kõrge ruumilise väärtuse andvad tegurid;

• olemasolevad tegureid, mis vähendavad sealse maastiku väärtust (nt kõrgpingeliinid,

lagunenud majapidamised jne);

 hinnangut ehitise rajamise võimalikkusest lähtudes konkreetse väärtusliku maastiku väärtustest

(looduslikud, kultuurilis-ajaloolised, rekreatiivsed ja esteetilised väärtused ning

identiteediväärtused);

 hinnangut avanevatele maastiku vaadetele;

 ehitise lubatavaid asukohti kinnistul, selle mõõtmeid (pindala, kõrgus jne), mille korral ei kahjusta

ehitis väärtusliku maastiku väärtusi;

 tingimusi haljastusele, heakorrale ja liikluskorraldusele;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

43 / 98

 vajadusel leevendusmeetmeid nii väärtuslike maastike hoidmiseks kui ka ümberkaudseid hooneid

arvestavalt (meetmete mõju maastiku väärtustele tuleb samuti analüüsida);

 asjakohasel juhul hinnangut tegevuse mõjust kaitsealustele liikidele ja kaitsealade kaitse-

eesmärkidele;

 kavandatava ehitise asendiplaani ja 3D vaateid avalikult kasutatavatelt teedelt ning

ümberkaudsetelt hoonestusaladelt ja üldplaneeringus tähistatud vaatesektoritest, et illustreerida

maastikuanalüüsi tulemust visuaalselt.

Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused:

1) säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö:

 maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks senisega sarnane maastikumuster

(näiteks vana talukoha säilimine koos selle juurde kuuluva põllu ja metsaga, elamu

kavandamisel õuealade omavaheline kaugus ja suurus jms);

 hoida ja väärtustada traditsioonilist maakasutust ja maastikke, kus tavapärasest paremini

on säilinud asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur (näiteks ajaloolised hooned12 kauni

vaatega sektoris või kaunil teelõigul) ning säilitada ja vajadusel uuendada teeäärsed

puuderead, alleed, hekid ning tagada nende hooldatus. Võimaluse korral taastada

traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud

niidud, karjatatud metsad jms);

 hoonestuse kavandamisel ja ehitamisel (sh ümberehitamisel) väärtuslikul maastikul tuleb:

• hoida ajaloolist asustusstruktuuri;

• arvestada teede- ja tänavate võrgu ajaloolist struktuuri;

• arvestada ajaloolist ehitusjoont;

• säilitada paikkonnale omaseid hoonemahte ning võimalusel arhitektuurielemente;

• arvestada hoonete ja õuealade ajaloolise maastikulise paigutusega;

• arvestada külatüübi ja ajaloolise hoonete omavahelise paigutusmustriga

• tootmisalade puhul koostada detailplaneering ning maastikuanalüüs (vaated,

sobitumine jne) volitatud maastikuarhitekti poolt. Hoone paiknemine maastikus

peab olema paikkonnale omane (nt hoone ehitatakse mäe nõlvale mitte mäe otsa).

Antud tingimus ei kehti olemasolevatele tootmisaladele;

2) järgnevalt toodud rajatiste ja joonehitiste kavandamisel tuleb alati läbi viia maastikuanalüüs

eesmärgiga tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline

sobivus väärtusliku maastiku ajaloolis-kultuurilise taustaga;

 maastikul domineerima jäävate ehitiste (nt tuulegeneraatori, mastaapse vesiehitise jt) ja

infrastruktuuri elementide (teed, elektriliinid jne) kavandamisel tuleb otsuste tegemisel

väärtustada maastikku ning leida lahendus, mis selle väärtusi kõige vähem kahjustab;

 päikesepargi rajamist võib kaaluda järgmistel tingimustel:

• ei ole nähtav avalikult kasutatavalt teelt;

12 Ajaloolisteks hooneteks loetakse enne 1940. aastat ehitatud hooned.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

44 / 98

• ei ole nähtav avalikult kasutatavalt veekogult;

• ei piira naabermaaüksuste hoonestatud aladelt lähtuvaid vaateid;

3) väärtuslike maastike ja maardlate kattumisel (arvamuse avaldamine taotlusele):

 väärtusliku maastiku väärtuste säilimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale

tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete

rakendamiseks;

 juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, siis tuleb hinnata

kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala

väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada

selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga (seda käsitletakse

kaevandusloa taotlemisel);

4) väärtuslike maastike ning kaitsealade ja hoiualade kattumisel tuleb ehitus- ja

arendustegevuse planeerimisel kinni pidada looduskaitseseaduses ning kaitsealade kaitse-

eeskirjas sätestatust.

Soovitused väärtuslike maastike säilimiseks:

Maastiku tervikilme säilitamise eesmärgil on soovitatav olemasolevaid teid mitte õgvendada.

Soovituslikult taastada vana talukoht või esmajärjekorras eelistada varasema hoonestuse asukohti.

Endiste taluõuede ja talukohtade likvideerimine ei ole soovitatav (sh taluaset tähistava või talukohta

piiravate põlispuude ja kõrghaljastuse likvideerimine).

Soovitatav on ehitamisel kasutada loodussõbralikke materjale (puit, looduslik kivi, savi jms).

Soovitatav on rakendada konkreetse piirkonna ajaloolisi ehitustraditsioone.

Igale väärtuslikule maastikule on soovituslik koostada maastikuhoolduskava:

 maastikuhoolduskavade koostamist korraldab kohalik omavalitsus;

 kavas täpsustatakse väärtuslike maastike ulatust ja piire ning nähakse ette väärtuslike

maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused;

 maastikuhoolduskava koostamisel arvestada lisaks kultuurilistele ja looduskaitselistele

aspektidele ka maastiku kui kohalike elanike elu- ja töökeskkonna ehk sotsiaalse ja

majandusliku keskkonnaga (kavade koostamisse on soovitatav kaasata kohalikud elanikud).

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

45 / 98

Rõuge-Haanja-Kütioru väärtusliku maastiku Haanimaa piirkonnas (vt skeem 5) tuleb hajaasustuses

lisaks arvestada järgmiste tingimustega:

1) hoonestada võib ainult neid katastriüksusi, mille minimaalne suurus on 2 ha;

 antud tingimus ei kehti miljööväärtuslikel aladel;

 antud tingimus ei kehti vanadel talukohtadel, mis on väiksemad kui 2 ha. Vana talukoha

asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt Maa-ameti ajalooliste kaartide

rakendus). Vanadeks talukohtadeks loetakse hoonestatud katastriüksuseid, mis on

järjepidevalt olnud kaardi järgi hoonetatatud alates verstakaardist või nõukogude

perioodist;

 erandina võib maastikuanalüüsi alusel põhjendatud juhtudel olla lubatud hoonestada ka

väiksemaid katastriüksuseid kui 2 ha;

2) hoonete paigutamisel katastriüksusel eelistada vana hoone asukohta. Kui vanale hoone asukohale

ei ole võimalik hoonet ehitada (nt ala on muutunud liigniiskeks, juurdepääsu rajamine on

otstarbekam mujalt), siis on lubatud leida muu sobiv asukoht katastriüksuse piires;

3) põlistalu13 maa jagamisel ei tohi moodustatavad katastriüksused olla väiksemad kui 5 ha, eesmärgil

et talukoht saaks jätkusuutlikult toimida;

4) põlispõldudele14 on keelatud uute hoonestusalade rajamine ja maa sihtotstarbe muutmine.

Üksikelamu ehitamine koos abihoonetega on lubatud, kui on tagatud põlipõllumasiivi säilimine (st

elamu kavandatakse põllumasiivi äärealale) või kui üksikelamu rajatakse vanale talukohale. Samuti

on lubatud olemasoleva hoonestuse tarbeks abihoone püstitamine, samuti põllumajanduslikul

otstarbel varjualuse, tara vmt püstitamine;

 juhul kui ortofotode järgi ja/või looduses suudetakse tõendada, et vaadeldava ala puhul ei

ole tegemist põlispõlluga, siis võib ülaltoodud tingimusega mitte arvestada;

5) põlismetsa15 ei või rajada uusi elu-, tootmis- ja ärihooneid.

Eeltoodud tingimused ei anna õigustatud ootust ehitustegevusele, kui seda keelab või piirab Haanja

looduspargi kaitse-eeskiri. Haanja looduspargis tegevuse kavandamisel tuleb kinni pidada kaitseala kaitse-

eeskirjast.

Soovitused

Põlispõldusid on soovitatav mitte metsastada.

13 Põlistaludeks loetakse hoonestatud õuealasid, mis on järjepidevalt õuemaa kõlvikuna kaardile kantud alates verstakaardist. 14 Põlispõldudeks loetakse põllumaid, mida on üle saja aasta järjepidevalt haritud ja mis on selle aja vältel kaartidel kuvatud haritava

maana/põllumajandusmaana. 15 Põlismetsadeks loetakse metsamaid, mis on üle saja aasta kaartidel kuvatud metsamaana.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

46 / 98

Skeem 5. Rõuge valda jääv Haanimaa piirkond Rõuge-Haanja-Kütioru väärtuslikul maastikul (Aluskaart:

Maa-amet, 2024).

4.2.1 AJALOOLISE VÄÄRTUSEGA PÕLLUMAJANDUSMAA

Eraldi on välja toodud põllumaad, mis jäävad väljapoole Haanimaa väärtuslikku maastikku, kuid millel on

kogukonna jaoks oluline ajalooline ja kultuuriline väärtus. Sellised põllumaad asuvad Vorstimäe külas ning

Ruusmäe külas Ruusmäe järve taga. Ajaloolise väärtusega põllumajandusmaa asukohad on toodud nii

skeemil 6 kui ka väärtuste ja piirangute kaardil.

Ajaloolise väärtusega põllumajandusmaa kasutus- ja ehitustingimused:

1) ajaloolise väärtusega põllumajandusmaa tuleb hoida vaid põllumajanduslikus kasutuses.

Soovitused:

Soovitatav on ajaloolise väärtusega põllumajandusmaad mitte hoonestada.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

47 / 98

Skeem 6. Ajaloolise väärtusega põllumajandusmaad Rõuge vallas (Aluskaart: Maa-amet, 2022).

4.3 Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on

säilitada nende sihipärane põllumajanduslik kasutamine. Keskmisest kõrgema mulla boniteediga

põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu

tootmise eesmärgil.

Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks maakonnaplaneeringu väärtuslike

põllumajandusmaade informatiivne kaardikiht, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud.

Võrreldes maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt kompaktse

asustusega alade ja Rõuge aleviku tiheasustusala piiridest ning juba metsastunud aladelt. Väärtuslike

põllumajandusmaadena on käsitletud alasid, mis on 2 ha ja suuremad ning mille mullaboniteet on 38

hindepunkti või rohkem.

Väärtusliku põllumajandusmaa kasutus- ja ehitustingimused:

1) väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses.

Põllumajandusmaale on lubatud ehitada vaid üksikelamu koos abihoonetega, kui on tagatud

tervikliku põllumassiivi säilimine (elamu on massiivi äärealal) ja on tagatud hajaasustuse

põhimõtted:

 lubatud on rajada üksikelamu koos abihoonetega, kui lähima olemasoleva hooneni jääb

vähemalt 200 meetrit (levinud vähim kaugus tüüpilises hajakülas Rõuge vallas);

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

48 / 98

2) lubatud on üksikelamu ehitada vanale talukohale;

3) väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole lubatud rajada päikeseparki (vt definitsiooni ptk-st 5.2.2.2

“Päikeseenergia”);

4) väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud rajada päikesepaneele oma majapidamise tarbeks

(vt definitsiooni ptk-st 5.2.2.2 “Päikeseenergia”) tingimusel, et oma majapidamise tarbeks

paigaldavate päikesepaneelide asukoht on selline, et on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine

(välditakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi killustumist) ning pärast päikesepaneelide

kasutamise lõppu on võimalik väärtuslik põllumajandusmaa uuesti põllumajanduslikku kasutusse

võtta;

5) maardlate kasutuselevõtul tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate

keskkonnaregistris arvel olevate maavarade kaevandamist. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid

väärtuslikule põllumajandusmaale;

6) väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada

kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel

korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused

leevendavate meetmete rakendamiseks;

7) väärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi istutada metsa, kuid põllumajandusmaa liigendamine

puuderivi või saluga on lubatud ja isegi soovitatav eesmärgiga tõstmaks elurikkust põllumajanduse

maa-aladel;

8) kliimakahjustuste leevendamiseks ja/või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju

mitmekesistamiseks ning elurikkuse suurendamiseks tuleb üle 15 ha väärtuslike

põllumajandusmaadele rajada, säilitada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu

kiviaed, puuderida või hekk.

Soovitused:

Alla 15 ha suuruste väärtuslike põllumajandusmaade puhul on mitmekesistavate maastikuelementide (nt kiviaed, puuderida või hekk jne) rajamine, säilitamine või looduslikult tekkida laskmine soovituslik.

4.4 Ilusad teelõigud ja vaatekoridorid

Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel on ära toodud vaatekoridorid ja ilusate vaadetega teelõigud.

Täpsemad vaatekoridoride asukohad ja valiku kirjeldused on toodud lisas 7 ja ilusa vaatega teelõikude

nimekiri lisas 8.

Ilusa vaatega teelõik on teelõik, millelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. Vaadete läbimõeldud

ja oskuslik avamine on maastikupildi rikastamise seisukohast oluline.

Tingimused vaatekoridoride ja ilusate teelõikude säilitamiseks:

1) vaatekoridorides ei tohi piirded ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada maastiku

vaadeldavust;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

49 / 98

2) vajadusel tuleb detailplaneeringu koostamisel või projekteerimisel koostada vaadete kohta analüüs

eraldi peatükina;

3) vältida tuleb ehitamist kauni vaate keskmesse ja/või seda täielikult varjata. Vaatekoridoridesse

ehitamise kavandamisel võib kohalik omavalitsus nõuda nii projekteerimistingimuste taotlemisel

kui ka detailplaneeringu koostamisel maastikuanalüüsi läbiviimist;

 ehitamisel vaatekoridoris peab säilima vähemalt 2/3 koridorist avatuna;

4) vaatekoridorid tuleb hoida võsast puhtad;

5) kõik ilusad teelõigud tuleb varustada viitadega loodus- ja muinsuskaitsealuste mälestiste,

puhkekohtade, matkaradade ja teiste huviväärsuste juurde;

6) ilusate teelõikude rekonstrueerimisel tuleb väärtustada nende ajaloolist olemust ja hoiduda nende

väljakujunenud kuju, looklevuse ja tervikstruktuuri lõhkumisest ning õgvendamisest.

Soovitused:

Soovitatavalt kavandada ilusate vaatekohtadega paigad puhkekohtadeks.

Ilusa vaatega teelõikude piirkondades on soovituslik rohkem tähelepanu pöörata maastike hooldamisele ja

kujundamisele, avanevad vaated tuleb võimaluse korral võsast puhtana hoida.

4.5 Kultuurimälestised

Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade kogumid

või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline,

kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mis on aluseks nende tunnistamisel

mälestisena. Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus. Rõuge vallas

paiknevad riiklikud kultuurimälestised on toodud lisas 10.

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt

väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas, vältida mälestist ja ümbritsevat

keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või

rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

Kinnismälestised on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele kultuurimälestiste riikliku

registri alusel.

Eelistada tuleb kultuurimälestiste (ehitismälestiste) kasutusel hoidmist ja vajaliku funktsiooniga sobitamist

uute hoonete kavandamisele.

4.5.1 MITTE RIIKLIKU KAITSE ALL OLEV ARHEOLOOGIAPÄRAND

Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele,

mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata.

Muinsuskaitseameti poolt on läbi viidud arheoloogiatundlike alade analüüs, mille käigus tuvastati Rõuge

vallas olevad arheoloogiatundlikud alad. Arheoloogiatundlikud alad on toodud väärtuste ja piirangute

joonisel. Samas on oluline arvestada, et seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

50 / 98

väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks tuleb muinsuskaitseseaduse

alusel nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks.

Meetmed avastamata arheoloogiapärandi kaitseks:

1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu linna territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest

loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3);

2) arheoloogiatundlikel aladel (näidatud väärtuste ja piirangute joonisel) tuleb kohalikul omavalitsusel

küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu

läbiviimise vajaduse kohta, kui:

 algatatakse detailplaneeringut;

 kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m²;

3) üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel ja mujal arheoloogiapärandi avastamisel tuleb

tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ettenähtud tegevused.

Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel on toodud arheoloogiatundlikud alad, kuhu

planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti

arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna kaardikiht on ajas täienev, siis

on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohast infot võtta mõnest muust andmebaasist.

4.6 Ristipuud

Rõuge vallas asub mitmeid ristipuid ning ristimetsasid, mis on osa põlisest kohalikust matusekombestikust

(lahkunule lõigati mälestusrist okas- või lehtpuusse). Ristipuud kuuluvad vaimse kultuuripärandi hulka.

Rõuge vallas asuvad järgnevad ristimetsad:

 Tõrvapalu ristimännid Ruuksu küla loodenurgas, Sänna – Rõuge kõrvalmaantee nr 25249 ja

Kaugu – Hurda kõrvalmaantee nr 25188 ristumiskohas. Maa-ameti ristipuude kaardirakenduse

teemakihi kirjelduse põhjal kolm mitmete ristidega ristimändi;

 Matsi kaseallee Matsi küla keskosas, Tsooru-Krabi kõrvalmaantee nr 25108 ääres;

 Saru ristipuud Koemetsa küla lõunapiiril, Võru - Mõniste – Valga tugimaantee nr 67 ääres;

 Krigulipalu ristipuud Matsi küla lõunaosas, Varstu tee (kõrvalmaantee nr 25242) ääres. Maa- ameti

kaardikihi info andmetel paiknevad hajusalt üksikud puud mõlemal pool teed, kunagine ristimets

on praktiliselt hävinud;

 Tagakolga ristipuud Tagakolga küla idaosas, Varstu – Tagakolga kõrvalmaantee nr 25189 ääres

mõlemal pool teed.

Ristipuude ja -metsade kaitse- ning kasutustingimused:

1) ristipuud ja -metsad peavad säilima, nende raie on keelatud;

2) kindlustada tuleb ristipuude ja -metsade elujõuline säilimine, mis tähendab, et metsatööde käigus

on keelatud nende kahjustamine.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

51 / 98

Rõuge vallas asuvad ristimetsad ja ristipuud on näidatud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardil.

Ristimetsad ja -puud on kantud kaardile vastavalt Maa-ameti koostatud ristipuude kaardirakendusele.

Kaardil ei ole kajastatud kõik ristimetsi ja -puid, vaid ainult teadaolevad. Kui metsatööde käigus tekib kahtlus

ristipuude olemasolu osas, siis tuleb sellest teavitada kohalikku omavalitsust ning peatada metsatööd antud

piirkonnas.

4.7 Rohevõrgustik

Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse

printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, elurikkuse suurendamine,

kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine,

rohemajanduse (sh puhkemajanduse) edendamine.

Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest (skeem 7). Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva

terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega

aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Rohevõrgustik on klassifitseeritud

viieks hierarhia tasemeks (tabel 4).

Skeem 7. Rõuge valla rohevõrgustiku tugialad ja koridorid (Aluskaart: Maa-ameti hallkaart, 2024).

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

52 / 98

Tabel 4. Rohevõrgustiku hierarhia tasemed.

Rohevõrgustiku järk Tugiala indeks Koridori indeks

Riigi suur T1 K1

Riigi väike T2 K2

Maakonna suur T3 K3

Maakonna väike T4 K4

Kohalik T5 K5

Üldplaneeringuga on täpsustatud Võru maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire Rõuge valla

omavalitsusüksuse territooriumil ja kasutustingimusi lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest.

Rohevõrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide

elupaigad jne) on majandustegevus reguleeritud tulenevalt looduskaitseseaduses ja/või kaitse-eeskirjades

sätestatud tingimustest.

Rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused:

Üldine:

1) ehitus- ja arendustegevusel tuleb säilitada rohevõrgustiku tugialade terviklikkus ja koridoride

sidusus;

2) rohevõrgustiku toimimiseks ei tohi looduslike alade (põhikaardil puittaimestiku, haritava maa ja

lageda ala kõlvik) osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Osatähtsus arvutatakse ühe konkreetse

tugiala piires võttes arvesse õuealade pindalasid;

3) rohevõrgustiku tugialal ja koridoris tuleb säilitada maastikuline mitmekesisus, oluline on

maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning

väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad, kõrghaljastatud alad põldude vahel, kõrghaljastusega

kraavikaldad) säilimine;

4) rohevõrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et looduslik

keskkond ei saaks ohustatud (tuleb piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine,

lahendada prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms);

5) paisude rajamisel tuleb tagada rohekoridori toimimine.

Arendustegevus ja ehitamine:

1) uute ehitusalade valikul ja olemasolevate laienemisel tuleb jälgida, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks rohevõrgustiku struktuuri:

 rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega

tuumalasid läbi lõigata ja peab jälgima olemasolevat maakasutusstruktuuri ning sidusust;

 rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes tarastamise või muu barjääri loomise korral

ulukitele vaba liikumise võimalus. Koridori alaga risti suunas peab jääma vähemalt 50%

aga mitte vähem kui 100 m laiune koridori riba hajaasustuses ja 50 m tiheasustusalal

ning kompaktse asustusega alal katkematuks;

 rohevõrgustikuga kaetud alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks hajaasustuses

1 ha. Katastriüksuse minimaalsuurus ei kehti, juhul kui katastriüksust on vaja jagada tee

või tehnovõrgu rajamiseks;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

53 / 98

 õueala maksimaalne suurus, mis võib olla aiaga piiratud, on 0,4 ha;

 rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja

arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust

kasutusest;

2) sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava

uuringu (eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja

rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib maaüksuse

arendaja. Uuring tuleb koostada enne projekteerimistingimuste taotluse esitamist.

Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse uuring koos detailplaneeringuga.

Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava

planeeringu vastuvõtmisest või projekteerimistingimuste väljastamisest, kui ilmneb, et kavandatud

tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist;

3) uute infrastruktuuri objektide (teede, kõrgepingeliinide jne) planeerimisel ja projekteerimisel tuleb

rohevõrgustiku konfliktikohtades (seal kus infrastruktuuri objekt lõikub rohevõrgustiku tugialaga või

koridoriga) ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt

vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid

meetmeid;

4) rohevõrgustikku ei ole lubatud kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitisi16;

5) rohevõrgustikus on päikeseparkide rajamine lubatud vaid juhul, kui selleks ei viida läbi raadamist

ning täidetud on teised rohevõrgustiku tingimused;

 pargi piire peab hajaasustuses maapinnast ulatuma nii palju kõrgemale (ca 20 cm), et

väikeloom (nt hiir, kährik, nugis jne) läbi pääseks;

6) kui rohevõrgustikule rajatakse objekt või kavandatakse tegevust, millele tulenevalt KeHJS-st on

kohustus koostada eelhinnang, KMH või KSH, tuleb hindamise käigus hinnata objekti või tegevuse

mõju rohevõrgustikule ning kavandada meetmed võrgustiku toimimist takistavate mõjude

vältimiseks ja leevendamiseks. Juhul, kui uus infrastruktuur (nt maanteed, elektriliinid, mastid,

jäätmehoidlad) kavandatakse rohevõrgustiku alale ja selle rajamiseks on vajalik koostada KSH või

KMH (tulenevalt KeHJS-st), tuleb hindamisel kaaluda infrastruktuuri alternatiivseid asukohti

arvestades rohevõrgustiku eesmärke.

Kaevandusloa taotlusele arvamuse avaldamisel tuleb kaaluda kohalikul omavalitsusel järgmist:

1) vältida võimalusel maardlate kasutuselevõtul alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid

mõjusid rohevõrgustikule eelhinnangu/eksperthinnangu raames;

2) tagada rohevõrgustiku toimimine kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste

andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada

kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks;

16 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on toodud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 vastu võetud määrtuses nr 102 „Olulise

ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

54 / 98

3) kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada nii, et maastikul oleks eeldused

kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga.

4.8 Kõrgendatud avaliku huviga metsaalad

Kõrgendatud avaliku huviga aladena käsitletakse riigimetsasid, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud

avalik huvi (KAH).

Kõrgendatud avaliku huviga metsaaladeks on määratud:

 Vällämägi;

 Varstu aleviku lähiala Krigulipalu;

 Ratasjärve äär;

 Saruküla puidutööstuse ümbrus;

 Suure-Munamäe puhkekoht;

 Vaskna järve ümbrus;

 Pulli järve ümbrus;

 Haanja puhke- ja spordikeskuse suusa- ja jooksurajad.

Antud metsad on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana. Nendel aladel tuleb

kohalikku omavalitsust ja ala piirinaabreid teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist.

Detailsed kavad neil aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös

kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile

aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.

4.9 Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja

kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad

loodusobjektid. Kaitstavad objektid ja alad on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele ning

toodud välja lisas 11. Aktuaalsed andmed kaitstavate loodusobjektide kohta tuleb igal konkreetsel juhul

võtta Eesti Looduse Infosüsteemist, kuna andmed võivad ajas ja ruumis muutuda.

Ehitustegevust kaitstaval loodusobjektil reguleerib looduskaitseseadus või kaitse-eeskiri. Ehitada saab

ainult neid ehitisi ja teha saab ainult neid maakorraldustoiminguid, mida kaitse-eeskiri või

looduskaitseseadus võimaldab. Kaitstavatel loodusobjektidel on vaja küsida ehitustegevuseks, sh vaba

ehitustegevuse korral, kaitstava loodusobjekti valitseja (üldjuhul Keskkonnaamet) nõusolekut.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

55 / 98

5. Taristu

5.1 Transpordivõrk

5.1.1 TEED

Valda läbivad mitmed riigiteed, neist suurima liiklussagedusega on tugimaantee nr 67 Võru–Mõniste–

Valga. Rõuge vallas ei paikne 2020. aasta liiklussageduse loenduse andmetel olulise liiklussagedusega

teid ((AKÖL17)>6 000 autot/ööpäevas).

Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada teekaitsevööndi ulatusega. Teede

kaitsevööndisse ehitamist reguleerib ehitusseadustik, mille kohaselt on Euroopa teedevõrgu maantee

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. Ülejäänud

maanteede kaitsevööndi laius on kuni 30 meetrit. Kohalike teede kaitsevööndi laiuseks on määratud 10

meetrit.

Vastavalt ehitusseadustikule on tänava18 kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast kuni

10 meetrit. Tänava kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või

detailplaneeringus. Alljärgnevatel riigiteede lõikudel on üldplaneeringuga määratud tänava

kaitsevööndi laiuseks 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast:

17 Aasta keskmine ööpäevane liiklus. 18 Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

56 / 98

 Misso alevikus riigitee nr 25177 Tsiistre – Misso – Rammuka Pugola tee ristist kuni aleviku piirini

(skeem 8);

Skeem 8. Tee kaitsevööndi suurendamine Misso alevikus riigiteel nr 25177 Pugola tee ristist kuni aleviku piirini.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

57 / 98

 Misso alevikus riigitee nr 25177 Tsiistre – Misso – Rammuka Kõõgumäe tee ristist kuni aleviku piirini

(skeem 9);

Skeem 9. Tee kaitsevööndi suurendamine Misso alevikus riigiteel nr 25177 Kõõgumäe tee ristist kuni aleviku piirini.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

58 / 98

 Rõuge alevikus riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge – Luutsniku km 7,0 – Hariduse tn ristmikuni (riigitee

nr 25203 Rõuge haigla tee) - paremal teepoolel äärmise sõiduraja servast 10 m ja vasakul 30 m

(skeem 10);

Skeem 10. Tee kaitsevööndi suurendamine Rõuge alevikus riigiteel nr 25195 km 7,0 – Hariduse tn ristmikuni.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

59 / 98

 Rõuge alevikus riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge – Luutsniku km 8,52-8,89 (skeem 11);

Skeem 11. Tee kaitsevööndi suurendamine Rõuge alevikus riigiteel nr 25195 km 8,52-8,89.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

60 / 98

 Varstu alevikus riigitee nr 25189 Varstu – Tagakolga tn ristmikust aleviku piirini (skeem 12).

Skeem 12. Tee kaitsevööndi suurendamine Varstu alevikus riigiteel nr 25189.

Riigiteede hooldus ja parendamine toimub vastavalt riigiteede teehoiukavale ja kohalikel teedel vastavalt

kohaliku omavalitsuse teehoiukavale. Oluline on teedevõrgu säilimine ning jätkuv parendamine, mille

tulemusel tagatakse ohutumad tingimused liiklemiseks nii sõidukitele kui ka jalakäijatele, sh arvestades

puudega inimeste vajadusi.

Teede tolmuvaba katte alla viimisel on prioriteetsed suurema liikluskoormusega teelõigud, arvestades

majapidamiste ja ettevõtete paiknemist, jalgratta- ja jalgteede paiknemist, ühistranspordi marsruute.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

61 / 98

Teedevõrgu arendamisel peab lähtuma printsiibist, et igale avalikule objektile ja maa-alale oleks tagatud

vaba juurdepääs. Uutele ehitistele ja objektidele tuleb kavandada ning välja ehitada juurdepääsuteed.

Juurdepääsud tuleb projekteerida nii, et liiklus elanikke ja piirkonnas paiknevaid ettevõtteid ei segaks.

Liikluskorralduse üldised põhimõtted:

1) vajadusel tuleb transpordi maa-alade äärde elamu, ühiskondlike ja äri maa-aladele leviva kahjuliku

mõju (müra, õhusaaste) vältimiseks rajada kaitsehaljastus, välja arvatud ilusate vaatekoridoride

sektorites;

2) tagada avalikult kasutatavad teed avalikult kasutatavatele aladele (puhkekohad, külaplatsid,

supluskohad, vaatamisväärsused jne) juurdepääsu tagamiseks;

3) rajatise asukoht tuleb kooskõlastada riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui

kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast;

4) Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede

ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub;

5) arendusalade sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maale ning üldjuhul ei tohi sademevett

juhtida ka riigitee kraavidesse. Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on võimalik vaid

erandkorras põhjendatud juhtudel ning koostöös Transpordiametiga;

6) tehnovõrkude rajamine avalike teede sõidutee alla on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kirjalikul

nõusolekul ja riigiteede puhul on vajalik Transpordiameti nõusolek;

 riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul annab

Transpordiamet nõusoleku seda maad kasutada. Samuti tehakse erandeid asula

keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes

geodeetilisel alusplaanil;

7) tiheasustusega aladel ja kompaktse asustusega aladel tuleb tagada tänavavalgustuse olemasolu.

Rajatav tänavavalgustus peab olema visuaalselt miljööga sobiv;

8) tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine (nt mustkatte alla viimine, rekonstrueerimine) ja

liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest

kaalutlustest ja keskkonnahoiust;

9) ohtlike veoste planeerimisel olemasolevatel maanteedel tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et

kaardistada ohtlikud maanteelõigud ja ristmikud;

10) uute infrastruktuuri objektide (teede, kõrgepingeliinide jne) planeerimisel ja projekteerimisel või

olemasolevate rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb rohevõrgustiku konfliktikohtades (seal kus

infrastruktuuri objekt lõikub rohevõrgustiku tugialaga või koridoriga) ette näha toimivad lahendused

konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke

(liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid meetmeid;

 rohevõrgu koridori ja teede lõikumisel tuleb kaaluda teede projekteerimistingimuste

väljastamisel väikeulukite ja konnade tunnelite rajamist. Ökoduktide kavandamisel

arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade

läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjektide puhul;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

62 / 98

11) ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine tee kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse

mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone

pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste

häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ning vajadusel tagaks leevendavate

meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused.

5.1.2 RAUDTEE

Rõuge valda läbib ligikaudu 1,5 km pikkuses lõigus Valga-Koidula raudtee. Planeeringu koostamise hetkel

reisirongiliiklust Valga-Koidula suunal ei toimu, ent tegemist on tulevikus perspektiivse reisirongiliikluse

suunaga (vastavalt üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+).

Raudteeäärsete alade arendamise tingimused:

1) uute müratundlike hoonestusalade kavandamisel raudtee vahetusse lähedusse tuleb arvestada

raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Arenduste

kavandamisel olemasolevale raudteele hajaasustuses lähemale kui 200 meetrit tuleb teostada

mürahinnang ning vajadusel tagada müra vastavus normtasemele läbi leevendavate meetmete

(ehitiste paigutus arendusalal, müratõkke planeerimine, hoonete välispiiretel helisisolatsiooni

summutavate materjalide kasutamine vms). Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral

ei võta raudtee omanik (AS Eesti Raudtee) endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra,

vibratsioon) leevendamiseks;

2) raudteemaaga piirnevate hoonestusalade planeerimisel tuleb ette näha tõkked või kaitsepiirded,

mis takistavad jalakäijate või sõidukite sattumise raudteemaale väljaspool nõuetekohaseid

raudteeületuskohti;

3) rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on

30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee

kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada

tiiviku laba pikkus;

4) raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda nähtavuse tagamise

tingimustest, mis on sätestatud valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides;

5) uute raudteeületuskohtade rajamise tehnilised lahendused ning nende täpne asukoht määratakse

kindlaks projekteerimise etapis vastavalt valdkonnaga seotud normides, standardites ja

regulatsioonides sätestatud nõuetele;

6) vältida raudteemaa piirini ulatuvate uute avalike teede (s.h jalg- ja rattateede) kavandamist

tupikteedena, mis loovad võimaluse ebaseaduslike (isetekkeliste) raudteeületuskohtade

tekkimiseks.

5.1.3 JALGRATTA- JA JALGTEED

Jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee

või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

63 / 98

jalgtee tee osa. Jalgratta- ja jalgteed on keskkonnasäästliku, kõikidele vanusegruppidele sobiva liikumisviisi

harrastamiseks ning võimaldamiseks.

Üldplaneeringus ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja asukohta.

Üldplaneeringus on taristu ja tehnovõrkude joonisel näidatud üksnes maanteed ja tänavad, mille äärde

jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline. Asukohad tuleb täpsustada detailplaneeringus või

projekteerimistingimustega. Jalgratta- ja jalgteede valgustamise vajadus tuleb määrata teede

projekteerimise etapis lähtuvalt kasutusintensiivsusest ja ohutusest.

Jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted:

1) jalgratta- ja jalgteede kavandamisel tuleb anda projekteerimistingimused tee rajamiseks läbi avatud

menetluse;

2) esmatähtsateks põhimõteteks jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus,

loogilisus, ühtlus ja pidevus. Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on

olemasolev tee, kool, kauplus, ühistranspordipeatus, vaba aja veetmise paigad, suuremad

tööandjad, ettevõtted, ameti- ja meditsiiniasutused. Tee alguse, lõpu ja üleminekute

lahendused peavad tagama ohutu, sujuva ja astmeta ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega

teele;

3) jalgratta- ja jalgteede rajamisel on vajalik jälgida eeldusi lokaalsete võrkude kujunemiseks,

st kaaluda kavandatud tee seotust juba olemasolevate või kavandatavate jalgratta- ja jalgtee

võrgustikuga;

4) reeglina tuleb jalgratta- ja jalgtee paigutada väljapoole riigitee teemaad ja eraldada riigiteest

normikohase eraldusribaga;

 kitsastes oludes, kus ei ole võimalik jalgratta- ja jalgtee vahele kavandada eraldusriba,

tuleb liiklusohutuse tagamiseks leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku

mootorsõidukite liiklusest tulenevat ohtu;

5) erineva kiirusega kergliiklejate omavahelisel eraldamisel jalgratta- ja jalgteel tuleb lähtuda

kehtivatest standarditest – vajadusel tuleb kaaluda spetsiaalsete rulluisu ja rullsuusateede

kavandamist piirkonda;

6) kavandatavad jalgratta- ja jalgteed peavad tagama sujuva liikumise ning olema võimalikult pikkadel

lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus ning vältida

põhjendamatuid ristumisi maanteega;

7) jalgratta- ja jalgtee tuleb tähistada arusaadavalt ja igal aastaajal loetavalt;

8) Haanja loodusalal jalgratta- ja jalgtee rajamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kui ühel pool sõiduteed

asub loodusala kaitse-eesmärgiks määratud elupaigatüüp ja teisel pool mitte, siis jalgratta- ja

jalgtee tuleb rajada sellele poolele, kus elupaigatüüp puudub;

9) uute jalg- ja jalgrattateede planeerimisel tiheasustusala või kompaktse asustustega alade piirkonda

tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

64 / 98

Soovitused:

Riigiteede rekonstrueerimisel ning ümbersõitude rajamisel on soovitatav lähtuda põhimõttest, et jalgratta-

ja jalgtee läbiks tiheasustusala ja kompaktse asustusega ala ka juhul, kui sellega samas suunas kulgev

maantee viiakse asulast eemale.

5.1.4 PARKIMINE

Üldplaneering näeb ette avalike parkimiskohtade säilimist ja avalike parklate väljaehitamist, et tagada

erinevatele sihtgruppidele teenuste parem kättesaadavus. Üldplaneeringuga on kavandatud avalikult

kasutatavad parklad järgmistesse asukohtadesse:

 Saru küla;

 Punsa küla;

 Taudsa küla;

 Nogu külas;

 Ruusmäe küla;

 Viitina küla;

 Mõniste küla.

Lisaks on kavandatud Handimiku külla Rõuge aleviku piiri lähistele kaks rekka/veoauto parklat.

Planeeritud parklad on toodud taristu ja tehnovõrkude joonisel.

Parkimisalade arendamise põhimõtted:

1) hoonele vajalik parkimine (k.a elamu maa-aladel) tuleb üldjuhul lahendada oma katastriüksusel

vastavalt kehtivatele EVS parkimisnormidele ja ala kasutusotstarbele;

2) parkimine peab olema korraldatud nii, et see ei häiri ega ohusta liiklust ega põhjusta

elamupiirkonnas inimeste häirimist mootorsõidukite heitgaaside ja müraga. Parkimist korraldab

teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude

liikluskorraldusvahendite abil;

3) liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel

lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm)

kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljapool riigiteed ja alaga samal teepoolel;

4) väikese koormusega parklad tuleb eelistatult katta vett läbilaskva sillutisega (muruvuugiga kivi

vms). Suuremate parkimisalade puhul tuleb rakendada eelistatult ühesuunalist liiklemist ridade

vahel, nurga all parkimist ja osadeks jaotatud ning liigendatud parkimist;

 vähendada tuleb kõvakattega pindade hulka ning sellega seoses kuumasaarte efekti

tekkimist;

5) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate

domineerimist ümbritsevas avalikus ruumis;

 uute suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel tuleb istutada vähemalt

üks puu iga 8 parkimiskoha kohta;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

65 / 98

 puude kasvu soodustamiseks rajada parklates vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad, kus

spetsiaalset kasvumulda on vähemalt 90 cm sügavuselt;

 ristmikel ei tohi hea nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada 0,5 m;

 põõsad tuleb üldjuhul parkla servast istutada vähemalt 0,5 m kaugusele, et talvised

lumevallid neid ei kahjustaks;

 vähendada lahkheli puude, valgustuse ja viitade paigaldamise vahel kõigi tegevuste

omavahelise kooskõlastamisega (nt vähendada valgustuspostide kõrgust täiskasvanud

puude kõrguseni, et vältida varjude teket või puu okste lõikamise vajadust);

6) suured parkimisalad ja manööverdusalad (näiteks tootmisõuedes) tuleb avalikult kasutatavatest

teedest eraldada varjestava haljastusega, soovitatavalt kombineerida puud ja madal

hekk/põõsarinne, mis varjab sõidukeid (välja arvatud vaatekoridoris);

7) autokaravani parklad tuleb varustada vajaliku taristuga (vesi, elekter, võimalusel WC

tühjendamine);

8) jalgrattaparklad peavad asuma kõigi avalike- ja ärihoonete juures. Jalgrattahoidja peab

võimaldama raamist lukustamist ning soovituslikult olema koos katusega. Parkimiskohtade arv

peab vastama EVS parkimisnormidele.

Soovitused:

Soovituslikult katta manööverdusalad (eelkõige toomisalade ulatuslikud manööverdusalad) vett läbilaskva

sillutisega või kasutada kombineeritud lahendust.

Soovitatav on parklatesse rajada elektriautode laadimiskohad, oluline on detailplaneeringus ja

projekteerimistingimustes näha ette valmisolek (taristu) laadimiskoha rajamiseks.

Rekka/veoauto parklasse on soovitatav rajada teenindushoone koos kohviku, WC-de ja

pesemisvõimalusega.

5.1.5 TEEDE AVALIK KASUTAMINE

Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult

kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.

Eratee saab määrata avalikuks kasutamiseks, kui on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

1) eratee lõik moodustab osa jätkuvast avalikult kasutatava terviktee marsruudist;

2) eratee on ainukeseks mõistlikuks juurdepääsuks avaliku huviga või avaliku kasutusega kinnistule,

sh kallasrajale, turismiobjektile, avalikult kasutatavale veekogule;

3) erateed pidi kulgeb ühistranspordi- või õpilasliin;

4) eratee on ühendustee avalikult kasutatavate teede või riigiteede vahel;

5) eratee teenindab mitut kinnistut, mida kasutatakse alalise elukohana;

6) esinevad muud asjaolud, mis on piisavalt kaalukad, et eratee avalikuks kasutamiseks määrata.

Avalik transpordi maa-ala katastriüksus tuleb moodustada uutel arendustel, kui juurdepääsuvajadus on

vähemalt viiele elamu maa-ala katastriüksusele vm avaliku huvi korral.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

66 / 98

Eratee omanikuga tuleb sõlmida asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või

seada sundvaldus või tee sundvõõrandada. Asjaõigusleping/servituut on võimalik sõlmida juhul, kui

tegemist on tupikteega ja kõik juurdepääsu saavad omanikud on nõus lepingut sõlmima. Uue hoone

rajamisel tuleb tagada juurdepääs avalikult teelt või sõlmida asjaõigusleping.

Juurdepääsutee ühendamiseks riigiteega tuleb taotleda Transpordiametilt projekteerimistingimused ja

kooskõlastada vastavalt EhS-le.

5.1.6 KALLASRAJALE JUURDEPÄÄS

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres olev

kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Kallasraja

laius on 4 m. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal

kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise

serva vahelise maariba.

Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud ennekõike riigiteede ja kohalike teede

kaudu. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad põhimõttelised juurdepääsude

asukohad. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad (võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega

sõlmitavate kokkulepete käigus.

Edasisel planeerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel tuleb täiendavalt määrata juurdepääs avalikult

kasutatava veekogu kallasrajale olukorras, kus avaliku kasutusega veekogu kaldale planeeritakse

teenindushoonet, ühiskondlikku- või kultuurihoonet, puhke- ja majutusasutust.

Kallasraja määramise üldised tingimused:

1) igal avalikult kasutataval veekogul peab olema vähemalt üks juurdepääs kallasrajale;

2) edasisel planeerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel tuleb täiendavalt määrata juurdepääs

avalikult kasutatava veekogu kallasrajale olukorras, kus avalikult kasutatava veekogu kaldale

planeeritakse teenindushoonet, ühiskondlikku- või kultuurihoonet, puhke- ja majutusasutuse

ehitamist;

3) tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal uute elamu ja/või äri maa-ala katastriüksuste

moodustamisel tuleb tagada avalikud juurdepääsuvõimalused avalikult kasutatavate veekogude

kallasrajale arvestades juba olemasolevate juurdepääsudega.

5.1.7 MATKARAJAD JA HAANJA MARATONI RADA

Matkarada on jalgsi matkamiseks ettenähtud pinnasrada, mis on tähistatud viitadega ning alguspunktis

asub matkaraja kaart.

Rõuge vallas on kavandatud perspektiivsed matkarajad Haanja ja Trolla küla piirkonda, Paani küla

piirkonda, Loogamäe küla piirkonda, Triiste–Hürsi–Sandi külade piirkonda, Vastekivi–Tuuka–

Mäe-Lüütsepa külade piirkonda ning Ruusmäe küla piirkonda. Lisaks on kavandatud Andsumäe ja Preeksa

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

67 / 98

külasid ühendav matkarada. Olemasolevad ja planeeritud matkarajad on toodud üldplaneeringu väärtuste

ja piirangute kaardil.

Haanja Maratoni rada on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardile informatiivsena.

Matkaradade üldised põhimõtted:

1) matkaradade äärde tuleb puhkekohad rajada raskematele teelõikudele ja algus- ning lõpp-punkti;

2) looduslike õppe- ja matkaradade kavandamisel tuleb arvestada territooriumi looduslikku ilmet ja

maastikulist omapära ning tagada selle säilimine;

3) matkaraja ehitised peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda;

4) tagada tuleb olemasolevate matkaradade säilimine ja kasutatavus;

 lubatud ei ole piirdeaedade ja muude liikumist piiravate tõkete rajamine;

5) matkaradade kasutamiseks on vajalik isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimine;

6) Haanja maratoni rajale ei tohi rajada piirdeaedu ja tõkkeid. Rajakoridori säilimise eesmärgil on

vajalik raja suvine hooldamine (niitmine).

Matkaradade rajamine toimub koostöös maaomanikega, kellega koos pannakse paika:

 raja täpne kulgemine;

 liiklusmärkide asukohad;

 suunaviitade asukohad;

 raja märgistuste asukohad;

 infotahvlite ja kaardistendide asukohad;

 prügikastide asukohad;

 puhkekohtade asukohad;

 kasutamise ja hooldamise tingimused.

5.1.8 LENNUVÄLI

Rõuge vallas asub Laurimäe külas kõrvalmaantee Varstu – Tagakolga (tee nr 25189) ääres Varstu

lennuväli.

Lennuvälja lähiümbruses kõrguspiirangute planeerimisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 26. mai

2015. a määrusest nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum-

ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“. Lennuväli ning

piirangupinnad on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele.

5.1.9 KOPTERIVÄLJAKUD

Üldplaneeringuga on kavandatud kopteriväljaku rajamine Varstu lennuvälja alale.

Kopteriväljaku arendamisel tuleb lähtuda lennundusseadusest.

Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel on näidatud kopteriväljaku põhimõtteline asukoht. Vastavalt

kokkulepetele maaomanikega on lubatud üldplaneeringus valitud ala asukoha muutmine lähipiirkonnas.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

68 / 98

Kopteriväljaku rajamise ja kasutamise tingimused:

1) kopteriväljaku arendamiseks tuleb koostada detailplaneering;

2) lennu marsruutidel tuleb vältida I kaitsekategooria linnuliikide leiukohti.

5.1.10 TANKLA

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (lisa 1) peatükis 3 on käsitletud potentsiaalse tankla

asukohavaliku alternatiive. Võrdluse tulemustest lähtuvalt on üldplaneeringus planeeritud kahe tankla

rajamine: Varstu alevikus Jaama katastriüksusele ja Mõniste külas Paju-Kõrtsi katastriüksusele (vt taristu

ja tehnovõrgu joonist).

5.1.11 VEESKAMISKOHAD

Lautrit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi tohib kaldale rajada, kui tegevus on

kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Asukoha valikul on vajalik arvestada veekaitsevööndi kaitse-

eesmärkidega.

Valgma (tuntud ka nime all valma) on randumis- või sildumiskoht, mis pole sadam sadamaseaduse

tähenduses. Valgma võib olla ujuvkaiga, statsionaarse kaiga, paadisillaga, slipiga vms rajatistega või ilma

rajatisteta.

Olemasolevad veeskamiskohad on näidatud taristu ja tehnovõrkude joonisel.

5.2 Tehnovõrgud ja -rajatised

5.2.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS

Rõuge valla elektrivarustus toimub kolme piirkonnalajaama kaudu: Mõniste, Ruusmäe ja Rõuge 110 kV.

Eesti elektrienergia põhivõrgu arendamisel on pikas perspektiivis kavas Eesti põhivõrgu ühendamine Läti

põhivõrguga selliselt, et ühendusvõrk ei läbi Venemaa territooriumi (lisa 12). 2030+ perspektiivis rajatakse

neljas Eesti-Läti 330 kV ülekandeliin. Ühenduse rajamine on kavandatud suunal Tartu-Gulbene. Lisa 12

kajastab Tartu-Gulbene 330 kV kõrgepingeliini võimaliku kulgemise põhimõttelise suunana, kuid ei pane

paika täpset trassikoridori. Trassi täpsem kulgemine selgub eriplaneeringu koostamise tulemusena, mis

sisaldab alternatiivsete trassikoridoride analüüsi ja võrdlust ning millega kaasneb keskkonnamõju

hindamine. Kuna kõrgpingeliini ei hakata arendama lähima 10-15 aasta jooksul (ehk üldplaneeringu

elluviimise jooksul), ei täpsustata ka seda teemat üldplaneeringus. Kavandatav Tartu-Gulbene ühendusliin

rajatakse 330 kV kõrgepingeliinina ning selle jaoks vajaliku trassikoridori kulgemine võib edasiste tööde

käigus muutuda tulenevalt täpsustuvatest vajadustest ja tingimustest, st ka oluliselt erineda käesolevas

üldplaneeringus kajastatust.

Elektrilevi OÜ-l on planeeritud rajada Rõuge valla territooriumile perspektiivis uus Ruusmäe-Vastseliina

110 kV elektriliin ja Mõniste-Tsooru-Rõuge 110 kV elektriliin. Üldplaneeringus ei kajastata uute 110 kV

elektriliinide rajamist. Vajadusel tuleb uute kõrgpingeliinide kavandamiseks koostada riigi eriplaneering

(PlanS § 27).

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

69 / 98

Elektripaigaldiste lähialal tuleb arendustegevusel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide

kaitsevöönditega. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala ja õhuruum või veekogu,

kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub

elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini

telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus on toodud majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 vastu võetud määruses nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”.

Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tiheasustusalal ja

kompaktse asustusega alal suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine.

Elektrivarustuse ja valgustuse arendamise tingimused ja põhimõtted:

1) kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama läbipääsu raskeveokite ja põllumajandustehnikaga;

2) tänavavalgustuse rajamisel tuleb lähtuda vajadusest turvalisuse tagamiseks ja funktsionaalsusest

(esmalt rajada suurema inimeste kontsentratsiooniga ning liiklusohtlikesse kohtadesse);

3) tagada tuleb kohtvalgustite olemasolu eelkõige ühiskondlike hoonete lähiümbruses ja

enamkasutatavatel puhkealadel, tuleb eelistada väikese valgusreostusega valgusteid (näiteks

enam väikseid valgusteid ühe suure valgusti asemel – hajutuse põhimõte, pealt kaetud valgustid

jms);

4) kasutada tuleb energiasäästlikke valgusteid.

Soovitused:

Täiendavate elektriliinide rajamisel on visuaalse häirimise vältimiseks soovitatav kasutada juba

olemasolevaid trasse ja eelistatud on maakaabelliinide rajamine.

Võimalusel tuleb vältida ulatuslike sirgjooneliselt kulgevate õhuliinide rajamist.

Võimalusel tuleb rajada õhuliinid vahetult teede kõrvale, mitte üksikult üle lagedate põllumajandusmaade

ja läbi metsa, vältida tuleb ristumisi teedega.

5.2.2 TAASTUVENERGIA

5.2.2.1 Tuuleenergia

Tuulegeneraatorite rajamine Rõuge valda ei ole võimalik riigikaitseliste piirangute tõttu. Juhul, kui

riigikaitselised piirangud peaksid leevenema, ei välista üldplaneering põhjendatud juhul ja sobivate

tingimuste esinemisel üksiku tuulegeneraatori püstitamist üldplaneeringus etteantud tingimustel.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

70 / 98

Tuulegeneraatori19 rajamise tingimused:

1) tuulegeneraatori kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu minimeerimisele ning

vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele;

2) elamute, ühiskondlike ja ärihoonete lähedusse tuulegeneraatori kavandamisel tuleb lähtuda

põhimõttest, et rajatis ei tohi asuda hoonele lähemal kui tuulegeneraatori kogukõrgus20;

 tagada tuleb müra normtasemed;

 tuulegeneraatori rajamiseks tuleb saavutada kokkulepe naabermaaüksuste omanikega,

kui seal asub elu-, ühiskondlik- või ärihoone ning tuulegeneraator on kavandatud hoonele

lähemale kui kolmekordne generaatori kogukõrgus;

 erandiks on innovatiivsed erilahendused (näiteks sellist tüüpi horisontaalse tiivikuga

generaator, mis on spetsiaalselt kohandatud hoonete külge paigaldamiseks vms);

3) tuulegeneraator ei tohi olla hoonele (v.a elu-, ühiskondlik- või ärihoone), puhke- ja

virgestustegevuse maa-alale ning kalmistule (ja muud juhtumid, kus on võimalik häiringu tekkimisel

naabruskonflikt) lähemal kui pooleteise kordne kogukõrgus, välja arvatud kirjalikul kokkuleppel

maaomanikuga;

4) kavandatava tuulegeneraatori ning avalikult kasutatava asulavälise tee vähim kaugus tuleb

arvutada valmiga L= (H+ 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on

tuuliku masti kõrgus meetrites ning D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites;

5) tuulegeneraatori rajamisel tuleb maksimaalset säilitada kõrghaljastust- raie on lubatud üksnes

generaatori aluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede ja tehnovõrkude

rajamiseks;

6) tuulegeneraatori rajamine väärtuslikule maastikule või miljööväärtuslikule alale ei ole üldjuhul

lubatud. Tuulegeneraatori väärtuslikule maastikule või miljööväärtuslikule alale rajamise eelduseks

on maastikuanalüüs (maastikuanalüüsi sisu täpsem kirjeldus on toodud peatükis 4.2 „Väärtuslikud

maastikud“) ja põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning

visualiseeringuid ja/või simulatsioone (fotomontaaž, 3D arvutisimulatsioonid);

7) tuulegeneraatori rajamine rohevõrgustiku alale ei tohi kahjustada rohevõrgustiku toimimist ja

sidusust;

8) mistahes kõrgusega tuulegeneraatorid Rõuge valla territooriumil võivad mõjutada riigikaitselise

ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi mistahes kõrgusega

tuulegeneraatorite planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse

puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada

võimalikult varases etapis;

 kui kavandatav tuulegeneraator on üle 28 m või kui see asub riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis, siis tuleb lisaks Kaitseministeeriumile kooskõlastust küsida ka Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuselt;

19 Tuulegeneraator– üks tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade. 20 Tuulegeneraatori kogukõrgus on tuuliku masti kõrgus, millele on lisatud tiiviku laba pikkus.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

71 / 98

9) vastavalt lennundusseadusele tuleb kõigi tuulegeneraatorite detailplaneeringud ning

ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga.

5.2.2.2 Päikeseenergia

Päikeseenergia tootmisel on eristatud valdavalt oma (elektrienergia) tarbeks paigaldatud

päikesepaneelid (maapinnale maksimaalse pindalaga kuni 500 m2 ja hoone katusel või seintel vastavalt

hoone mahule ning enamik toodangust tarbitakse kohapeal) ja elektrienergia tootmiseks mõeldud

päikesepargid (kogu toodang müüakse enamasti võrguettevõtjale ning kogupindala on üle 500 m2).

Maapinnale paigaldatud päikesepaneelide ja päikeseparkide hooldamisel on keelatud kasutada

taimemürke.

Nii oma tarbeks mõeldud päikesepaneelide kui ka päikeseparkide korral, mille võimsus on vähemalt 50 kW,

tuleb püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks koostatavad planeeringud,

projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna sõltuvalt

asukohast ja võimsusest võivad niisugused päikeseelektrijaamad vähendada riigikaitseliste ehitiste

töövõimet.

Päikesepargid (sh kõik elektri tootmiseks kasutatavad päikesepaneelid) peavad vastama õigusaktidega

kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.

Oma tarbeks mõeldud päikesepaneelide kavandamise tingimused:

1) oma majapidamise või ettevõtte tarbeks on lubatud päikesepaneelide rajamine maapinnale

maksimaalse pindalaga kuni 500 m2 ja hoone katusel või seintel vastavalt hoone mahule;

2) hajaasustusalal päikesepaneelide paigaldamisel maapinnale tuleb kaasata

projekteerimistingimuste menetlusse nende hoonete omanikud, kelle hooned on

päikesepaneelidele lähemal kui 30 meetrit;

3) tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal maapinnale päikesepaneelide paigaldamisel on

vajalik läbi viia projekteerimistingimuste avatud menetlus;

4) tiheasustusalal, kompaktse asustusega alal, väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel ei

ole lubatud paigaldada paneele maapinnale katastriüksuse tänava- ja teepoolsele alale (erandiks

on juhtum, kus päikesepaneelid asuvad teest vähemalt 100 m kaugusel ning tee või tänava suunas

on paneelid puittaimestikuga varjatud või on võimalus varjata);

5) tiheasustusalal ja kompaktse asustusega aladel tänavapoolsel küljel paigaldada päikesepaneelid

katusele/fassaadile arvestades hoone arhitektuuri ning sobitudes selle stiiliga (juhul, kui hoone

arhitektuurne lahendus seda toetab). Eelistatud on lahendused, mil päikesepaneelid paigaldatakse

vastu hoone katust või otse vastu fassaadi ilma kaldpinda tekitava raamita või lahendused, kus

päikeseelemendid on paigutatud fassaadi- ja katusekattematerjali sisse;

6) tiheasustusalal ja kompaktse asustusega aladel on maapinnale paigaldavate päikesepaneelide

(koos raamidega) lubatud maksimaalne kõrgus 4 m;

7) korterelamute rõdudele paigaldatavad päikesepaneelid lahendada kogu hoonele terviklikult ja

hoone arhitektuuriga sobivalt;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

72 / 98

8) väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel tuleb viilkatustele päikesepaneelid paigutada

paralleelselt katuse kaldega ning otse vastu katust, kusjuures lubatud on uute tehnoloogiate

kasutamine (päikese energiat salvestavad katusekivid, värvid jms), kui on arvesse võetud hoone

arhitektuuriga sobivust;

9) oma majapidamise tarbeks on lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale päiksepaneele

paigaldada tingimusel, et paigaldavate päikesepaneelide asukoht on selline, et on tagatud tervikliku

põllumassiivi säilimine (välditakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi killustumist) ning pärast

päikesepaneelide kasutamise lõppu on võimalik väärtuslik põllumajandusmaa uuesti

põllumajanduslikku kasutusse võtta;

10) päiksepaneelide paigaldamisel põllumajandusmaale ei tohi kasutada päiksepaneelide ümbruse

hooldamisel keemilisi taimetõrjevahendeid ning ei tohi rajada püsivaid betoonaluseid

päikesepaneelide kinnitamiseks.

Päikeseparkide rajamise tingimused:

1) päikesepargi rajamist tuleb hajaasustusalal menetleda avatud menetlusena, välja arvatud juhul,

kui park rajatakse kasutusest välja langenud tööstusalale või karjääri;

 päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid,

väheväärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre

jne. Karjääride aladele päikeseparkide rajamise eelduseks on, et maavara peab olema

antud alal ammendatud;

2) üle 5 hektari suuruse päikesepargi rajamiseks on vajalik koostada detailplaneering;

3) päikesepargi rajamisel tuleb koostada maastikuanalüüs (maastikuanalüüsi täpsemat sisu on

käsitletud peatükis 4.2 „Väärtuslikud maastikud“) ning igal konkreetsel juhul lähtuda

maastikuanalüüsist;

4) kui päikesepark asub avalikult kasutatavale teele ja/või naaberhoonele lähemal kui 100 m ning

sinna vahele ei jää samal katastriüksusel asuvat muud kõrghaljastust ja/või rajatisi, tuleb rajada

avalikult kasutatava tee ja/või naaberhoonete suunas varjestav haljastus (igihaljas hekk vms).

Varjestav haljastus peab olema täiskasvanuna vähemalt 1,7 m kõrge või selline, et park on

vaateliselt varjatud. Varjestav haljastus peab paiknema paneelidega samal katastriüksusel, kui ei

ole naaberkinnistu omanikuga teisi kokkuleppeid;

5) tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal katastriüksuse piires ei ole lubatud paigaldada

päikeseparki maapinnale katastriüksuse tänava- ja teepoolsele alale (erandiks on juhtum, kus

päikesepark asub teest vähemalt 100 m kaugusel ning tee või tänava suunas on päikesepark

puittaimestikuga varjatud või on varjestamiseks võimalik kasutada muid lahendusi);

6) tiheasustusalal ja kompaktse asustusega aladel on maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide

(koos raamidega) lubatud maksimaalne kõrgus 4 m;

7) päikesepargi kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole lubatud;

8) päikesepargi rajamisel põllumajandusmaale ei tohi kasutada päiksepaneelide ümbruse

hooldamisel keemilisi taimetõrjevahendeid ning ei tohi rajada püsivaid betoonaluseid

päikesepaneelide kinnitamiseks;

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

73 / 98

4) looduslikele veekogudele ei ole lubatud päikeseparkide püstitamine;

5) rohevõrgustikus on päikeseparkide rajamine lubatud vaid juhul, kui selleks ei viida läbi raadamist

ning täidetud on teised rohevõrgustiku tingimused (vt ptk 4.7 „Rohevõrgustik“);

 pargi piire peab hajaasustuses maapinnast ulatuma nii palju kõrgemale (ca 20 cm), et

väikeloom (nt hiir, kährik, nugis jne) läbi pääseks;

6) väljaspool rohevõrgustiku ala, kui päikesepargi rajamiseks viiakse läbi raadamine, tuleb avalikult

kasutatava tee ja/või hoone poolsel osal säilitada vähemalt 20 m ulatuses metsamaa;

7) päikesepargi rajamist väärtuslikule maastikule võib kaaluda järgmistel tingimustel;

• see ei ole nähtav avalikult kasutatavalt teelt;

• see ei ole nähtav avalikult kasutatavalt veekogult;

• see ei piira naabermaaüksuste hoonestatud aladelt lähtuvaid vaateid;

8) kui planeeritav päikesepark piirneb metsa alaga, tuleb päikesepargi kavandamisel päikesepaneelid

paigutada kinnistu piirist piisavale kaugusele, et vältida tormimurrust tulenevaid kahjustusi ning

päikesepaneelid suunata selliselt, et vältida puude varjutusest päikesepaneelide toimivusele

tekkida võivat negatiivset mõju;

9) kui planeeritavale päikesepargile on vajalik juurdepääsu tagamiseks kasutada RMK metsateid,

tuleb metsateede kasutus ning vajadusel teelt täiendava mahasõidu rajamise võimalus

kooskõlastada RMK-ga;

10) kui planeeritava päikesepargi jaoks rajatavad tehnotrassid ja tehnorajatised planeeritakse

riigimetsa aladele, tuleb trasside ja rajatiste asukoht ning maakasutus kooskõlastada RMK-ga;

11) ehitusprojektis tuleb esitada kasutuse lõppemisel demonteerimise kava/põhimõtted.

5.2.2.3 Maasoojus

Valla aladel sobivad kasutamiseks kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid.

Maasoojuse rajamise tingimused:

1) horisontaalne maakollektor on lubatud kavandada ainult juhul, kui on tagatud üldplaneeringu

tingimuste kohane kõrghaljastuse osakaal;

2) maasoojussüsteemide soojuskandevedelikus võib kasutada ainult keskkonnaohutuid aineid.

5.2.3 PÕHJAVESI JA PINNAVESI

Rõuge vald kuulub Ida-Eesti ja Koiva vesikonda. Enamjaolt on Rõuge vallas maapinnalt esimene

aluspõhjaline veekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud või suhteliselt kaitstud (skeem 13).

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

74 / 98

Skeem 13. Rõuge valla esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest.

Tingimused veereostuse vältimiseks:

1) arendustegevusel tuleb tähtsustada pinna- ja põhjavee kaitse vajadust, seda

reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud sademevee kogumisega ja

puhastamisega;

2) olemasoleva tootmisala, millega võib kaasneda oluline keskkonnahäiring, laiendamise või uute

rajamise mõju pinnaveele tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata KMH eelhinnangu või vajadusel

KMH käigus;

3) järgida tuleb veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud veekaitsenõudeid veekvaliteedi

hoidmiseks ja parandamiseks ning veemajanduskavas seatud/seatavaid eesmärke ning

meetmeid;

4) likvideerida ja mitte rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel;

5) nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee

reostuse vältimiseks, selleks tuleb detailplaneeringutes, ehitusprojektides ja

projekteerimistingimustes ette näha vastavad meetmed;

6) veehaarde rajamisel tuleb arvestada sanitaarkaitseala ulatuse nõuetega;

7) salvkaevude vee kvaliteeti ohustab pinnase reostumine, seetõttu peab kaevu asukoht olema

võimalike reostusallikate (kogumiskastid, prügikonteinerid, käimlad) suhtes ülesvoolu;

8) kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja vee liigvähendamist ning veekogude ja kaevude

risustamist ning vee-elustiku kahjustamist. Isik on kohustatud vee kasutamisel rakendama

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

75 / 98

tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee

kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest;

9) tööstuslik reovesi tuleb enne ühiskanalisatsiooni suunamist puhastada eelpuhastis.

Soovitused:

Tootmise ja äri maa-alade arendamisel on soovitatav potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida.

5.2.3.1 ÜVK ja reoveekogumisala

Rõuge vallas on seitse olemasolevat reoveekogumisala, mis on kinnitatud kliimaministri käskkirjaga:

Haanja, Misso, Mõniste, Ruusmäe, Rõuge, Varstu ja Viitina asustusüksustes. Reoveekogumisalade

paiknemine ning ulatus on toodud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Arvestada tuleb, et tegemist on ajas

muutuvate andmetega.

Üldplaneeringuga määratakse perspektiivsed ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kaetavad alad (ÜVK-

alad).21 Perspektiivsed ÜVK alad on näidatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonina tuleb üldplaneeringus mõista ehitisi ja seadmete süsteemi ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seaduse tähenduses.

Üldplaneeringuga eristatakse tingimusi ÜVK-alal ja väljaspool seda ala. ÜVK-alal toimub ala arendamine

kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kogu

valla territooriumil on veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamise tingimuste seadmise eesmärgiks

kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavuse ja keskkonnakaitse tagamine, eelkõige

reostuskoormuse vähendamine põhjaveele.

Tingimused ÜVK alal:

1) ÜVK alal moodustataval uuel krundil, mille ehitusõigus eeldab vee- ja reoveekanalisatsiooni

lahendust, on kohustus liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga;

2) kui olemasoleva ühisveevärgiga ja/või – kanalisatsiooniga liitumine on ebamõistlikult kallis ja/või

selle arendamise eeldatav ajakava kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni

arengukavas ei ole määratud, siis määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise

lähteseisukohti andes piirkonna/kvartali, mille piires tuleb ühisveevärk ja kanalisatsioon lahendada

moodustatavatel kruntidel ühiselt ning luua võimalus tulevikus ühisveevärgiga liitumiseks;

3) kui ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumise eeldused on loodud, peab vee-ettevõtja

lubama liituda ja tarbimiskoha omanik on seaduses määratud juhtudel kohustatud liituma

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seni kasutuses olnud puurkaevud ning kogumismahutid tuleb

vastavalt nõuetele likvideerida.

5.2.3.2 Tuletõrje veevõtukohad

Rõuge valla tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide, mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil.

Olemasolevad ja perspektiivsed tuletõrje veevõtukohad on märgitud taristu ja tehnovõrgu joonisel.

21 Õiguslik alus VeeS § 99 lg 3 ning ÜVVKS § 14 lg 1 p 12.

Rõuge valla üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-167

Planeeringuala: Võru maakond, Rõuge vald

76 / 98

Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud avalikult kasutatavad ja tuletõrjevee võtmiseks ette nähtud

kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukohad peavad võimaldama

tuletõrjeautoga aastaringselt juurdepääsu ning kasutamist ja tagatud peab olema tuletõrjeauto

ringipööramise võimalus. Enne veevõtukoha lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida

Päästeametiga.

Võrgustiku tihendamise eesmärgil on määratud üldplaneeringuga täiendavad tuletõrje veevõtukohad, mis

on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadusel rajada tuletõrje

veevõtukoha juurdepääsetavuse tagamiseks täiendav tee (vajadusel koos ümberpööramiskohaga tee

lõpus), mis on piisavalt lai ja vastupidav, et tagada tuletõrjeauto juurdepääs. Tuletõrje veevõtukohtade ja

juurdepääsuteede täpsed asukohad selguvad projekteerimisel ning maaomanikega kokkuleppe

saavutamisel.

Tuletõrje veevõtukoha rajamise tingimused:

1) elamu-, äri- ja tootmisalade kavandamisel tuleb detailplaneeringu koostamisel kavandada

piirkonda teenindavad veevõtukohad;

2) uute veetrasside ehitamisel või olemasolevate pikendamisel tuleb kavandada nende juurde

väljavõtted tuletõrjevee hankimiseks;

3) juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje ning

päästevahenditele ja -veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt

kasutamiskõlblikud;

4) jõgede, järvede ja tiikide kasutamisel tuletõrje veevõtukohana tuleb tagada neile aastaringne

juurdepääs. Veekogu omanik ei tohi keelata vee võtmist tule tõrjumiseks.

5.2.3.3 Sademevee ärajuhtimine

Sademevee ärajuhtimise tingimused:

1) planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. Keelatud on

sademetest tekkinud liigvee juhtimine naaberkinnistutele. Sademevesi tuleb immutada oma

katastriüksuse piires või juhtida veekogusse;

2) soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri ja tootmise maa-aladel, seal kus

esinevad selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Uutel ja

rekonstrueeritavatel tootmisaladel tuleb võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse