Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 04.09.2023 nr 10-11/1855-1

Meie 27.09.2023 nr 9.3-4/23/5704-2

Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise

vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 seisukoha saamiseks Valge tn 4d ja 4e

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kohta.

Planeeritava ala asukoht asub Tallinna linna Lasnamäe linnaosa Uuslinna asumis, täpsemalt

Laagna tee, Uuslinna tänava ja Valge tänava vahelises kvartalis. Detailplaneeringu eesmärgiks

on planeeringuala hoonestada ehitusloakohustuslike hoonetega, määrata hoonestusalad ja

ehitusõigus ning lahendada vajalik taristu. Valge tn 4 ja 4e jagatakse kinnistud kaheks elamu-

ja/või ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundiks, üheks äri- ja elamumaa sihtotstarbega

krundiks ning kolmeks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määratakse kasutamise

tingimused ja ehitusõigus kuni viiekorruseliste (sh üks maa-alune korrus) elu-, äri- ja/või

ühiskondlike ehitiste ehitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade

üldplaneeringuga.

Esitatud dokumentides on välja toodud:

 „Piirkonna mürataset on mõõdetud Tallinna linna strateegilise mürakaardi koostamise

käigus1. Järgnevalt on toodud pikaajaliline keskmine müratase (müra üldise häirivuse

indikaator) ja sulgudes päevane (Ld) ja öine (Ln) müra. Valge tn 4d ja 4e kinnistu

teeäärses piirkonnas mõõdetud müratasemeks Lden 60-64 db (Ld 60-64 dB, Ln 50-54 dB),

mis väheneb Lden 55-59 db-ni (Ld 55-59 ja Ln 45-49) kinnistute keskosas.“

 „Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus2 ja müra normtasemed

on välja toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”3. Müra

sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus

on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja

piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt ehk üldplaneeringus määratud

maakasutuse juhtotstarbe alusel määratakse mürakategooriad.“

 „Kuna detailplaneeringuga kavandatu vastab Lasnamäe elamualade üldplaneeringus

määratud maakasutuse juhtotstarbele (korterelamute juhtotstarbega ala, kus on lubatud

1 Tallinna Keskkonna- ja kommunaalamet, 2022. Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine. 2 Atmosfääriõhu kaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023033?leiaKehtiv 3 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

2(3)

ka ettevõtlusala kõrvalotstarve ehk Ek + B), siis kehtivad alale II kategooria müra piir-

ja sihtväärtused. Vastavalt määruses nr 71 välja toodud müra normtasemetele on II

kategooria aladel liiklusmüra päevane (Ld) piirväärtus 60/65 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel) ja sihtväärtus 55 dB ning öine (Ln) piirväärtus 55/60 dB ja sihtväärtus

50 dB. See tähendab, et detailplaneeringuala teeäärses küljes (kuni keskosani) on

päevased sihtväärtused ületatud, öised sihtväärtusi ületab vaid planeeringualale jääva

teemaa osa.“

 „Eelnevast tulenevalt on hoonete projekteerimisetapis vajalik läbi viia müra

modelleerimine, mis näitab, kas müranormid on tagatud ja kas ning milliste

leevendusmeetmete rakendamine on vajalik. Juhul kui modelleerimise käigus leitakse, et

kehtivaid müranome ületatakse, siis on vajalik võimalike oluliste negatiivsete mõjude

vältimiseks rakendada leevendusmeetmeid.“

 „Ehitusetapis võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste

eraldumine väiksema liiklussagedusega teedelt (Valge ja Raudsüdame tänavatelt), kuna

kasvab raskeliikluse osakaal (ehitusmaterjalide vedu). Tegemist on ajutise ja lühiajalise

mõjuga, mis ei ole KeHJS mõistes oluline.“

 „Alal ei ole olulisi vibratsiooniallikaid. Teadaoleva info kohaselt ei teki ülemäärast

vibratsiooni ka kavandatavast tegevusest. Mõju vibratsiooni tasemele puudub.“

 „Kuna piirkond jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline

kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega kaasnevalt

ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.“

 „Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.“

 „teha müra modelleerimine päevasel ja öisel ajavahemikul. Müra hindamisel lähtuda

sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Uuringu

tulemusel peavad selguma konkreetsed tulemustel põhinevad müraleevendusmeetmed,

millest hoone projekteerimisel juhinduda. Vajadusel esitada müraleevendusmeetmed.

Lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest".

Tuua välja olemasolev olukord ja milliseks võib kujuneda müraolukorda tulevikus;“

 „teha elamumaal radooniuuringud, sest Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi

jääb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Vajadusel lähtuda Eesti

standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“;“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH algatamata jätmisele ning

märgib järgmist:

 Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr

71 lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad

nõuded“ ning mürauuringu valmimisel palume selle edastada ametile hinnangu

andmiseks.

 Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

3(3)

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee