Kiri

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1 ja 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-tega 2 ja 3, Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ning tulenevalt K- Projekt Aktsiaseltsi 23. mail 2022 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... ja Terviseameti ... esitatud seisukohti

1. Algatada Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 4,70 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada 50% äri- ja 50% sotsiaalmaa sihtotstarbega Valge tn 4d kinnistust ja elamumaa sihtotstarbega Valge tn 4e kinnistust kokku kaks äri- ja/või elamu- ja/või ühiskondlike ehitiste maa, üks äri- ja elamumaa, üks üldkasutatava maa ja kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega hoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 kavandada hoonestustihedus kuni 0,96 arvestades esialgsete kinnistute pindaladega;

3.2 näha ette igale korterile terrass, rõdu või eluruumide laiendusena klaasitud rõdu. Eelistatud on aastaringselt kasutatavad klaasitud rõdud. Hoonestustihedusse arvestatakse klaasitud rõdud (täies ulatuses klaasidega suletud), avatud rõdusid hoone suletud brutopinda ei arvestata;

3.3 kavandada läbipääsud hoovialadele;

3.4 lahendada äripindadele jalakäijate ning teenindava transpordi juurdepääs;

3.5 eraldada nõlvale kavandatav jalg- ja rattatee sõiduteest haljastusega, kavandada jalg- ja rattateele tänavavalgustus;

3.6 esitada Valge tn T5 kinnistu lahendus, mh kavandada jätkuv ja takistusteta kõnnitee kuni Valge tänavani ning jalakäijate ja sõidukite juurdepääs Valge tn 4b ja 4c kinnistutele. Arvestada Valge tänava eskiisprojektiga https://www.tallinn.ee/et/valge;

2

3.7 määrata sõidukite parkimiskohtade arv vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusele nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“. Parkimiskohad, pandus jne muud liiklusrajatised kavandada vastavalt EVS 843: 2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

3.8 määrata jalgrataste parkimise korralduse põhimõtted ja asukohad, arvestada jalgratturile lihtsa juurdepääsuga. Vajadusel näha hoovialale keskkonda sobivad rattavarjualused. Äripindade rataste parkimiskohad võivad olla väliruumis, soovitavalt äripindade sissepääsude lähedal. Jalgrataste parkimiskohad ja hoiukohad projekteerida vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018–2028;

3.9 lähtuda sademevee käitlemisel Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vajadusel kasutada sademevee käitlemise innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes jne). Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele;

3.10 teha Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teha ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab tegema kaitstavaid taimeliike tundev ekspert. Tähelepanu pöörata alvaritele iseloomulike taimeliikide esinemisele (alpi nurmikas, aasnelk jt). Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega;

3.11 tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastus säilitada suuremate gruppidena. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;

3.12 puude likvideerimisel tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

3.13 teha müra modelleerimine päevasel ja öisel ajavahemikul. Müra hindamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Uuringu tulemusel peavad selguma konkreetsed tulemustel põhinevad müraleevendusmeetmed, millest hoone projekteerimisel juhinduda. Vajadusel esitada müraleevendusmeetmed. Lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Tuua välja olemasolev olukord ja milliseks võib kujuneda müraolukorda tulevikus;

3.14 teha elamumaal radooniuuringud, sest Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi jääb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Vajadusel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“;

3.15 teha keskkonnaseisundi hinnang (ülevaatus), kus kirjeldada planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust.

4. Määrata tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

4.1 liigendada hooned kõrguslikult madalamate mahtudega;

4.2 vältida ala hoonestamisel monotoonsust;

4.3 kavandada hoonete sissepääsude juurde hajumisalad;

4.4 näha ette hoonete esimesel korrusel mugavalt ligipääsetav eraldiseisev ruum elanike jalgrataste ja lapsevankrite hoiustamiseks;

3

4.5 arvestada munitsipaalelamute kavandamisel mitmelapseliste perede vajadustega ja võimalusega kavandada hoonesse toetatud elamise kortereid või kogukonnas elamise kortereid. Kavandada eri suurustega kortereid, mis on 1- kuni 6-toalised (paindlik lahendus, et erineva suurusega korterite osakaalu saaks vastavalt vajadusele muuta). Ruumiprogramm peab olema piisav, et tagada hea elukvaliteet;

4.6 tagada maastikuarhitektuursetes lahendustes looduslik mitmekesisus ja kõrge maastikuarhitektuurne kvaliteet. Haljastusprojektiga vältida elustikuneutraalseid ja madala elustikuväärtusega taimeliike. Lahendada ala hoonetest nõlvani eraldi maastikuarhitektuurse lahendusega;

4.7 sademevee lahendamisel soodustada looduspõhiseid lahendusi;

4.8 kavandada tänavatel liikluse rahustamise meetmed (teekitsendus, suunamuute takistus, ülekäiguradadel künnised), näha ette parkimise keeld tänavamaale, kus ei ole kavandatud parkimiskohti;

4.9 koguda liigiti võimalikult palju jäätmeid. Jäätmemahutite asukoha planeerimisel arvestada, et lähitulevikus lisandub segaolmejäätmete mahutile ka teisi mahuteid (nt plast-metallpakend, klaaspakend vms). Eelistada süvakogumismahuteid. Jäätmemahutite asukohad peavad vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirjale.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 ja Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-des 2 ja 25 nimetatud asutused ja isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada, sh Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (ringmajanduse osakond ja ruumiloome osakond), Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Haridusamet, Valge tn 4b, Valge tn 4c, Valge tn 6a, Raudsüdame tn 4 // 6 korteriühistud ning Uuslinna tn 10a kinnistu riigivara valitseja Haridus- ja Teadusministeerium ja volitatud asutus Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool. Planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutuste, sh Päästeameti Põhja päästekeskuse, Terviseameti ja Transpordiametiga.

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

6.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2 Tallinna Linnaplaneermise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 6.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

4

7. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 18. veebruari 2004 korraldus nr 326-k „Valge tn 4d kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine“, kuna planeerimist reguleerivad õigusaktid on muutunud, soovitakse planeerida teistsuguseid hooneid võrreldes 2004. aastal algatatud planeeringulahendusega, muutunud on linnaehituslik olukord ning otstarbekas on algatada uus detailplaneering.

8. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn).

9. Mitte algatada Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta vähese kõrghaljastuega ja hoonestamata alale elu-, äri- ja/või ühiskondlike ehitiste ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

9.2 detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni. Läheduses on olemas kõik piirkonna arenguks ja eluks vajalik infrastruktuur;

9.3 detailplaneeringuga hõlmataval alal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

9.4 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisisi, inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Kuna detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega number 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ning arvestab Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ toodud strateegiliste sihtidega ning ruumilse arengu põhimõtetega;

9.5 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui teha Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine, säilitatakse väärtuslik (tagatakse I ja II väärtusklassi) ja võimalusel oluline (III väärtusklassi) kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused ja üldplaneeringu kohane haljastuse osakaal. Likvideeritav haljastus tuleb kompenseerida asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;

9.6 kuna Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt piirneb ala kõrge müratasemega Laagna teega siis on vajalik liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega nii hetkel kui ka prognoositavas liiklussageduse põhjal. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra modelleerimisega selgitatakse autoliiklusest tulenev müratase, mille põhjal selgitatakse elupindadele võimalikkus ja sobivamad asukohad ning kavandatakse konkreetsed müraleevendusmeetmed lähtuvalt standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Hoones tuleb tagada müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele;

9.7 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS

5

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

9.8 planeeringuala jääb kaitsmata põhjaveega alale ehk põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Kui ehitamise käigus järgitakse tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid, head ehitustava ja õigusaktides toodud nõudeid, ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile;

9.9 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiiskonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

9.10 planeeringualal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele, kuid teha alal keskkonnaseisundi hinnang (ülevaatus);

9.11 kavandav tegevus ei oma piiriülest mõju kuid ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega.

10. Lasnamäe Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

11. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

12. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada korraldusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

13. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Tallinna Linnavalitsus [kuupäev] korralduse nr [number]

LISA

Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas” juurde

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneering. Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 4,70 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada 50% äri- ja 50% sotsiaalmaa sihtotstarbega Valge tn 4d kinnistust ja elamumaa sihtotstarbega Valge tn 4e kinnistust kokku kaks äri- ja/või elamu- ja/või ühiskondlike ehitiste maa, üks äri- ja elamumaa, üks üldkasutatava maa ja kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega hoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas. Korraldusega tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 18. veebruari 2004 korraldus nr 326-k „Valge tn 4d kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine“.

1. TALLINNA LINNAVALITSUSE 18. VEEBRUARI 2004 KORRALDUSE NR 326-K KEHTETUKS TUNNISTAMISE PÕHJENDUSED

1.1 Haldusmenetluse seaduse § 68 lõige 1 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal.

1.2 Kuivõrd Valge tn 4d kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatas 2004. aastal Tallinna Linnavalitsus, siis on linnavalitsusel õigus tunnistada nimetatud detailplaneeringu koostamise algatamise korraldus ka kehtetuks.

1.3 Haldusmenetluse seaduse § 64 lõige 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistada. Tallinna Linnavalitsuse korralduse puhul, millega algatati Valge tn 4d kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamine, on tegemist õiguspärase korraldusega. See tähendab, et see oli antud pädeva haldusorgani poolt andmise ajal kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastas vorminõuetele.

1.4 Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

1.5 Kuivõrd planeerimist reguleerivad õigusaktid on muutunud ja soovitakse planeerida teistsuguseid (sh madalamaid) hooneid võrreldes 2004. aastal algatatud planeeringulahendusega, ning samuti on muutunud linnaehituslik olukord, siis on Tallinna Linnaplaneerimise Amet kaalunud asjaolusid ning leiab, et on otstarbekas tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 18. veebruari 2004 korraldus nr 326-k „Valge tn 4d kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning algatada uus detailplaneering.

2. Olemasolev olukord

2.1 Planeeritav maa-ala asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas, Laagna tee, Uuslinna tänava ja Valge tänava vahelises kvartalis, mis on hoonestatud peamiselt kuni 4-korruseliste korterelamutega, lisaks asub piirkonnas mitmeid ühiskondlike hooneid: Tallinna Mehaanikakool, Transpordiamet, KUMU ning Kadrioru ja Pae pargid. Teisel pool Laagna teed asub kuni 1000 m kaugusel Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Lasnamäe tegevuskeskus, päevakeskus, Tallinna Pallasti Lasteaed, Edu Valem eralasteaed. Kadrioru pargis asub Lotte lasteaed.

2.2 Planeeritavasse alasse jäävad lisaks Valge tn 4d, Valge tn 4e, Valge tänav T5 kinnistutele osa ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Uuslinna tn 10a kinnistu ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud Uuslinna tänav, Laagna tee T2, Laagna tee T3.

2.3 Maa-ala on hoonestamata.

2.4 Planeeritaval alal on nii kõrg- kui madalhaljastust.

2.5 Juurdepääs alale on Valge tänavalt ja Raudsüdame tänavalt.

3. Lasnamäe elamualade üldplaneering

3.1 Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav maa-ala ettevõtlusala kõrvalfunktsiooniga korterelamute alale (Ek+B), kus võivad paikneda kolme või enama korrusega korruselamud ning elanikele vajalikud üldkasutatavad haljas- ja rekreatsioonialad, kõrvalotstarbena väikesed elanikke teenindavad kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned ning vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted. Detailplaneeringu ala jääb majaka liitsihti, kus tuleb arvestada 57 m (praegu absoluutkõrgus 57,2 m) kõrguspiiranguga.

3.2 Detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga.

4. Kehtiv detailplaneering

4.1 Teede osas (Valge tänav T5 kinnistu ja osa Valge tn 4e ja Laagna tee T2 kinnistust) kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2002 otsusega nr 130 kehtestatud Mäekalda tn, A. Weizenbergi tn ja Laagna tee vahelise ala detailplaneering.

4.2 Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

4.3 Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub Mäekalda tn, A. Weizenbergi tn ja Laagna tee vahelise ala detailplaneering käesoleva detailplaneeringuga planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

5. Menetlus

5.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 23. mail 2022 K-Projekt Aktsiaselts eesmärgiga jagada Valge tn 4d ja 4e kinnistud kaheks elamu- ja/või ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundiks, üheks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundiks ning kolmeks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata kasutamise tingimused ja ehitusõigus kuni viiekorruseliste elu-, äri- ja/või ühiskondlike ehitiste ehitamiseks.

5.2 Planeeringulahenduse leidmiseks korraldati koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga konkurss. Arhitektuuribüroo JVR OÜ esitatud töö on võetud aluseks planeeringulahenduse koostamisel. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali koostas K-Projekt Aktsiaselts.

5.3 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrusele nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Lasnamäe Linnaosa Valitsusele, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Strateegiakeskusele ja Kaitseministeeriumile.

5.4 Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Linnavaraamet ning Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

5.5 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

5.6 Planeerimisseaduse § 130 alusel sõlmisid Tallinna Linnaplaneerimise Amet, K-Projekt Aktsiaselts ja Bee Capital OÜ 22. mail 2023 halduslepingu nr 3-6/34 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks.

5.7 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele.

5.8 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 24 lõike 4 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

5.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu koostamise algatamisest Valge tn 4b, Valge tn 4c, Valge tn 6a, Raudsüdame tn 4 // 6 korteriühistuid, Hooneühistut Valge 10b (Raudsüdame tn 5 kinnistu omanik), Lasnamäe 52b Hooneühistut (Muldvalge tn 8 kinnistu omanik) ning Uuslinna tn 10a kinnistu riigivara valitsejat Haridus- ja Teadusministeeriumit ja volitatud asutust Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool.

6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

6.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Strateegiline planeerimisdokument KeHJS tähenduses on üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses (KeHJS § 31). Kavandatav tegevus muudab kehtivat Mäekalda tn, A. Weizenbergi tn ja Laagna tee vahelise ala detailplaneeringut.

6.2 Samuti tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

6.3 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

6.4 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktis 2. Üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on käsitletud seletuskirja punktis 3 ning planeeringualal kehtivat detailplaneeringut on kirjeldatud seletuskirja punktis 4.

7. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

7.1 Planeeringualale uute hoonete rajamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra, vibratsioon, tolm) ning nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu lähialaga.

7.2 Planeeringualal ei asu ühtegi looduskaitseala, looduskaitselist üksikobjekti, Natura kaitseala, poollooduslikke niidualasid, ega kaitse- ja hoiualasid. Lähim kaitseala, Kadrioru park (KLO1200218) jääb planeeringualast 160 m kaugusele loodesse. Alast ligikaudu 70 m kaugusel lõunas, Pae pargi ümbruses, on III kaitsekategooria kimalaste (metsa-, aed-, soro-,

uru-, karu-, jaani-, põld-, niidu-, kivi-, talu- ja maakimalase) leiukoht. Eelneva tõttu ei ole olulist mõju looduskaitselistele objektidele ette näha.

7.3 Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte. Lähim kultuurimälestis (ehitismälestis) Uuslinna staabihoone (registrinumber 8492) asub detailplaneeringualaga piirneval Valge tn 6a kinnistul. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ei ole ette näha olulise mõju esinemist nii eelnimetatud kui ka teistele, planeeringualast kaugemal paiknevatele, ehitismälestisele.

7.4 Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Lisaks ei ole kavandatava tegevuse käigus ette näha olulist kemikaalikasutust ja sellest lähtuda võivat reostust. Kuid teostada planeeringuala keskkonnaseisundi hinnang (ülevaatus), kus kirjeldada planeeritaval alal varem toimunud tegevusi. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte.

7.5 Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid.

7.6 Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

7.7 Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga.

7.8 Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määrusele nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

7.9 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistu kõvakattega pindadelt ja hoone mahus paikneva parkla põrandalt koguda sademevesi kokku restkaevudesse ning juhtida reoveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 08. novembri 2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 5 ja 7 nõuetele (põhisaasteainete piirväärtused sademeveele: heljumisisaldus 40mg/l, naftasaadused 5mg/l, biokeemiline hapnikutarve 15mg/l, riskihinnangu põhjal ka muud näitajad).

7.10 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juhib tähelepanu, et sademevee immutamisel kinnistul tuleb eelistada lahendusi, millega on võimalik vältida sademevee reostumist (Veeseadus § 129 lg 1). Veeseaduse tähenduses peab sademevee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (Keskkonnaministri määrus nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

7.11 Kuna detailplaneeringuga kavandatu vastab Lasnamäe elamualade üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbele (korterelamute juhtotstarbega ala, kus on lubatud ka ettevõtlusala kõrvalotstarve ehk Ek + B), siis kehtivad alale II kategooria müra piir- ja sihtväärtused. Vastavalt Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ välja toodud müra normtasemetele on II kategooria aladel liiklusmüra päevane (Ld) piirväärtus 60/65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja sihtväärtus 55 dB ning öine (Ln) piirväärtus 55/60 dB ja sihtväärtus 50 dB. See tähendab, et detailplaneeringuala teeäärses küljes on päevased sihtväärtused ületatud, öised sihtväärtusi ületab vaid planeeringualale jääva teemaa osa.

7.12 Eelnevast tulenevalt on hoonete projekteerimisetapis vajalik läbi viia müra modelleerimine, mis näitab, kas müranormid on tagatud ja kas ning milliste leevendusmeetmete rakendamine on vajalik. Juhul kui modelleerimise käigus leitakse, et kehtivaid müranome ületatakse, siis on vajalik võimalike oluliste negatiivsete mõjude vältimiseks rakendada leevendusmeetmeid.

7.13 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt võib piirkonna pinnases esineda kõrget radooni sisaldust. Kindlasti tuleb ka antud alal kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed ja tagada korralik ehituskvaliteet, et oleks tagatud radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

7.14 Detailplaneeringuga hõlmataval alal kasvab vähe kõrghaljastust kuid detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele.

7.15 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

7.16 Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid, võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

7.17 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

7.18 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse punktis 9.

7.19 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Valge tn 4d ja 4e kinnistute ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja eelhinnangu.

7.20 Keskkonnaamet ...

7.21 Terviseamet ...

7.22 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse punkti 9 kohaselt ei ole Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

7.23 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Saatja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet <[email protected]>

Saadetud: 04.09.2023 14:12

Adressaat: TA Info <[email protected]>

Teema: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Keskkonnahoiu korraldamine,

Maris Sagar, Kiri, 04.09.2023, Val ...

Manused: 10-11_1855-1_04092023_272125.asice

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Asutus: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Osakond: Keskkonnahoiu korraldamine

Saatja: Sagar, Maris

Dokumendi liik: Kiri

Reg. kpv.: 04.09.2023

Reg. nr.: 10-11/1855-1

Pealkiri: Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta

seisukoha

küsimine