Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmi kohta seisukoha küsimine

1

OÜ UTILITAS WIND

SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KMH programm seisukohtade esitamiseks

09.05.2022

2

Tellija: Utilitas Wind OÜ

KMH läbiviija: Roheplaan OÜ

KMH juhtekspert: Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH00131)

3

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. KAVANDATAV TEGEVUS .............................................................................................. 5 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................... 5 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ................................................................................ 5 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...... 6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........ 11 3.1. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 ................................................... 11 3.2. Euroopa roheline kokkulepe .................................................................................. 11 3.3. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ................................................... 12 3.4. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ....................................................................... 12 3.5. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ ................................................................................ 13 3.6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ...................................................................... 14 3.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 14 3.8. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................. 14 3.9. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................................ 15 3.10. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ...................................................... 16 3.11. Energiamajanduse arengukava 2030 ...................................................................... 16 3.12. Eesti merestrateegia ............................................................................................. 17 3.13. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ..................................... 17 3.14. Eesti mereala planeering (koostamisel) .................................................................. 19 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................. 20 4.1. Looduskeskkond .................................................................................................... 20 4.1.1. Geoloogilised tingimused ...................................................................................... 20 4.1.2. Kliimaatilised tingimused ....................................................................................... 21 4.1.3. Merevee kvaliteet ................................................................................................. 22 4.1.4. Elupaigad ja elustik ............................................................................................... 23 4.1.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad .................................... 36 4.2. Kultuuriline keskkond ............................................................................................ 38 4.2.1. Veealune kultuuripärand ....................................................................................... 38 4.3. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond ....................................................................... 40 4.3.1. Asustus ................................................................................................................. 40 4.3.2. Maakasutus ........................................................................................................... 40 4.3.3. Kalandus ............................................................................................................... 41 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...... 44 5.1. Hindamismetoodika ............................................................................................... 44 5.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja teostatavad uuringud .................................... 46 6. NATURA EELHINDAMINE ........................................................................................... 62 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ................................................ 70 8. KMH OSAPOOLED NING EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS .................................................... 73 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ........... 76 9.1. Asjaomased asutused ja huvipooled ....................................................................... 76 9.2. Piiriülene mõju ...................................................................................................... 77 9.3. Seisukohtade küsimine .......................................................................................... 82 9.4. Avalikustamine ...................................................................................................... 82 LISAD ............................................................................................................................. 83

4

1. Sissejuhatus

Utilitas Wind OÜ (edaspidi Utilitas Wind) soovib hoonestusloa taotluse kohaselt rajada

maksimaalselt kuni 299 elektrituulikuga tuuleelektrijaama ehk Saare-Liivi 1 meretuulepargi 2

Pärnumaa merealale Liivi lahes. Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Pärnu maakonnaga

piirneva mereala maakonnaplaneeringust tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal.

Utilitas OÜ (registrikood 12205523) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi

TTJA) 18. veebruaril 2021. a hoonestusloa taotluse ja 05.07.2021 täiendatud taotluse avaliku

veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargi rajamiseks Liivi lahes. TTJA algatas 23.12.2021

otsusega nr 1-7/21-521 hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamisega (vt Lisa 1).

Utilitas OÜ ja Utilitas Wind OÜ teavitasid 14.01.2022 TTJA-d, et Saare-Liivi meretuulepargi

hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluse taotleja ning arendaja kui

menetlusosalise õigused ja kohustused on Utilitas OÜ taastuvenergia tootmise käitise koosseisus

üle läinud teisele Utilitase kontserni ühingule OÜ Utilitas Wind. TTJA kinnitas 29.03.2022 kirjas nr

16-7/21-02502-036, et käsitleb edasises Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa ja KMH

menetluses taotlejana Utilitas Wind OÜ-d.

KMH eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide elluviimisega kaasneda

võivaid keskkonnamõjusid.

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,

inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib

eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi

või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara 3.

Kavandatava tegevuse arendajaks on Utilitas Wind OÜ. Keskkonnamõju hindamise läbiviijaks on

Roheplaan OÜ koostöös Hendrikson&Ko OÜ, Tartu Ülikooli Mereinstituudiga ja teiste kaasatud

ekspertidega (vt ptk 9). KMH juhteksperdiks on Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131).

1 Hoonestusloa taotluses nimetati kavandatavat meretuuleparki „Saare -Liivi 5“ meretuulepargiks põhjusel, et 29.04.2020 esitati hoonestusloa taotlused ka „Saare -Liivi 1-4“ meretuuleparkide rajamiseks Liivi lahte. Esitatud hoonestusloa taotluste (29.04.2020) alusel ei ole käesoleva dokumendi koostamise ajaks veel hoonestusloa menetlusi algatatud, ei ole varasem kronoloogiline numeratsioon enam asjakohane, ning mõjub eksitavalt. Eeltoodud põhjusel nimetatakse käesolevaga endise nimega „Saare -Liivi 5“ meretuuleparki „Saare-Liivi“ meretuulepargiks.

2 Kavandatavat avalikku veekogu koormavat tuuleelektrijaama nimetatakse sünonüümina ka meretuulepargiks.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010, § 21 ja 22

5

2. Kavandatav tegevus

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Utilitas Wind eesmärk on hoonestusloa taotluse kohaselt kavandada Pärnumaal Liivi lahes

maksimaalselt kuni 299 elektrituulikuga tuulepark. Ehitise kasutamise otstarve on meres

paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine.

Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb kliimaeesmärkidest, mille saavutamiseks tuleb

suurendada taastuvate energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja

muude kestlike lahenduste kasutusele võtmist, mis aitavad saavutada süsinikuheite vähendamist.

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Meretuulepargi asukohaks on Kihnu saarest läänes territoriaalmeres asuv piirkond (vt joonis 2-

1) Pärnu maakonnaga piirneval merealal.

Kavandatav meretuulepark paikneb üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ 4 kirjeldatud

meretuuleparkide rajamiseks eelistatud alaks määratletud piirkonnas ja Pärn u maakonnaga

piirneva mereala maakonnaplaneeringu kohaselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal5 (vt

Joonis 2-1).

4 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf

5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-mereala-maakonnaplaneering/

6

Joonis 2-1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alal. Allikas: Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonis

2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus

Hoonestusloa taotluse kohaselt oli Utilitas Wind soov kavandada meretuulepark, mis koosneb

maksimaalselt 299 tuulikust ning tuulikute omavaheliseks vahekauguseks arvestati orienteeruvalt

1 km.

KMH programmi koostamise hetkeks ja programmi koostamise ajal selgunud

keskkonnapiirangutest tulenevalt võetakse KMH raames vaatluse alla reaalsetest

(põhi)alternatiividest põhialternatiiv 1, milleks on kuni 160 elektrituulikuga meretuulepargi

ala ning tuulikute omavaheliseks kauguseks arvestatakse orienteeruvalt 1-1,25 6 km. Lõplik

võimalik tuulikute arv ja paigutus sõltub keskkonnapiirangutest ning valitava tuuliku

täpsetest tehnilistest parameetritest.

Kavandatava tegevuse põhialternatiivi 1 nn all-alternatiividena vaadeldakse ja hinnatakse

KMH käigus erinevate komponentide: elektrituulikute arv, tuuliku rootori diameeter,

tuuliku tipukõrgus, vundamendi tüüp, ülekandesüsteem, objektide (kaablite) asukohad jmt

alternatiivseid tehnilisi lahendusi.

Alternatiivsete lahenduste analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises KMH aruande

protsessis (mh kavandataval alal läbiviidud uuringute andmetest tulenevalt) ja tehnilise

6 1,25 km on vahekaugus, mis vastaks 5 kordsele 250 m rootoriga tuulikule

7

lahenduse väljatöötamisel koostöös protsessi kaasatud ametkondade ja vastava valdkonna

ekspertidega.

Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus.

Maailma levinumad ja suurimad avameretuulikute tootjad on KMH algatamise ajal

SiemensGamesa, Vestas ja GE Renewable Energy. Antud tootjad on ainukesed Euroopas

kehtivatele nõuetele vastavad ja sertifitseeritud avameretuulikute tootjad. Antud tootjate poo lt

hetkel välja kuulutatud suurimad avalikult avamerele pakutavad tuulikud on järgmised:

• Vestas V236-15.0 MW™, rootori diameetriga 236 meetrit ja võimsusega 15 MW,

• SiemensGamesa SG 14-236 DD, rootori diameetriga 236 m ja võimsusega 14 MW,

• GE Haliade-X 14 MW, rootori diameetriga 220 meetrit ja võimsusega 14 MW.

Viimastel aastatel on tuulikute tehnoloogia arenenud hüppeliselt ning sellest tulenevalt eeldame,

et kavandatava meretuulepargi ehituse ajaks on turul saadava l juba veel suuremate mõõtmete ja

võimsusega tuulikud. Eeldatavaks võimsusvahemikuks on 14-20 MW, rootori diameetriks 250-

290 m ja tipukõrgus kuni 320 m. Juhul kui tuulepargi projekteerimise ajaks on täiendavaid

Euroopas kehtivatele nõuetele vastavaid ja sertifitseeritud tootjaid, siis kaalutakse ka nende poolt

pakutavaid tuulikuid tingimusel, et need ei ole oma parameetritelt halvemad kui ülalmainitud

tootjate tuulikud.

KMH koostamisel arvestatakse suurimate mõõtmetega hüpoteetiliste avameretuulikutega, mis

võiks meratuulepargi ehituse ajaks kasutusse jõuda, st tuulikud mille tipukõrgus merepinnast on

kuni 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter

vähemalt 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW.

Kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp selgub pärast täpsemate

uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Kuna planeeritaval alal

kõigub meresügavus vahemikus 10-30 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb

võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone.

Merel kasutatavate elektrituulikute ehitamisel on kasutuses erinevat tüüpi vundamendid (ingl k

foundation). Kõige levinumateks on vaivundament (monopile) ning gravitatsiooniline vundament

(gravity), mõnevõrra vähem kasutatakse tripood ehk kolmjalg vundamente ( tripod) ja

sõrestikvundamente (jacket). Vt joonis 2-2.

8

Väljavalitud vundamendi tüüpe ja nendega kaasnevaid mõjusid käsitletakse aruande koosseisus.

Joonis 2-2. Meretuuleparkides kasutatavate elektrituulikute vundamendi tüübid 7

Meretuulepargi käitamiseks ja toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku on vältimatult vajalik

rajada veekaabelliinide süsteem ning ühendus põhivõrguga.

Käesolevas KMH-s tegeletakse ka meretuuleparki üldise elektrisüsteemiga ühendava

ülekandesüsteemi erinevate tehniliste lahendustega ja ruumiliste asukohtadega merealal.

Utilitas Wind on esitanud 11.04.2022 TTJA-le veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218 lg 1 alusel

hoonestusloa taotluse Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku

veekaabelliini rajamiseks. Ühtlasi avaldas Utilitas Wind soovi, et KeHJS § 11 lg 7 alusel liidetaks

juba 23.12.2021 algatatud Saare-Liivi meretuulepargi rajamise KMH menetlus ning veekaabeliini

rajamise KMH menetlus8.

Veekaabelliini rajamiseks taotletav ala asukoht ja võimalikud merekaabli asukohad on näidatud

joonisel 2-3. Meres kulgeva kaabli trass täpsustakse hoonestusloa protsessis merekaabli

asukohtades läbi viidud uuringute ja mõjude hindamise tulemusena.

7 Miceli F. Offshore wind turbines foundation types; 2012 ( https://www.windfarmbop.com/tag/monopile/)

8 Teise alternatiivina (veekaabelliini eraldi hoonestusloa menetluse asemel) on võimalik, tuginedes juba algatatud Saare - Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse uuringute ja KMH tulemustele, suurendada avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti (VeeS § 222 lg 4) ehk kaablikoridori võrra. Seejuures puuduks vajadus täiendava KMH algatamiseks, kuna tegemist on ühe tegevusloa (hoonestusloa) menetlusega (KeHJS § 11 lg 71) nin g kavandatava tegevuse keskkonnamõju oleks pealegi juba asjakohaselt hinnatud (KeHJS § 11 lg 6).

9

Joonis 2-3. Kavandatava Saare-Liivi tuulepargi ühendamiseks vajalikud põhimõttelised kaablikoridoride asukohad meres

Veekaabelliini orienteeruv pikkus sõltuvalt konkreetsest randumispunktist on ca 25 km ning selle

koridori laiuseks meres on arvestatud 6 kuni 20 m, sõltuvalt kaablite omavahelisest kaugusest ja

paigutusest. Spetsiaalselt kaablipaigalduslaevalt merepõhja paigaldatava veekaabelliini sügavus

vastab merepõhja sügavusele.

Veekaabelliinina paigaldatakse hinnaguliselt kuni 6 ca 50 cm läbimõõduga ühises armeeritud

kestaga kolmesoonelist või kuni 18 ca 25 cm läbimõõduga armeeritud kestaga ühesoonelist kuni

400 kV kaablit. Kaablite täpsed parameetrid (kaablite tüüp, arv ja läbilaskevõime jms) selguvad

kaabelliini ja meretuulepargi edasisel detailsel projekteerimisel. Veekaabelliini mehaaniliste

vigastuste vältimiseks (nt rüsijää poolt tekitatavad kahjustused) paigalda takse merekaabel

merepõhja ja vajadusel ankurdatakse või tagatakse võimalike vigastuste vältimine mõnel muul

viisil (nt pinnasega katmine). Merepõhja kaabelliini paigaldamiseks kasutatav paigaldustehnika

ja -tehnoloogia (sh kaadamise, süvendamise, tahkete ainete uputamise maht jms) täpsustatakse

projekteerimistööde ja käesoleva keskkonnamõjude hindamise käigus.

10

Lisaks rajatakse meretuuleparki ka vähemalt üks kollektoralajaam, kuhu koonduvad tuulikutest

tulevad keskpingekaablid ning kus muundatakse pinge elektrivõrguga liitumiseks sobivale

pingetasemele. Kuna tegemist on väga suurte võimsustega, siis on eeldatav liitumiseks sobiv

elektrivõrgu pingetase 330 kV. Samuti rajatakse tuulikutest alajaamani meretuulepargi sisene

veekaabelliinide süsteem. Meretuulepargi sises(t)e alajaama(de) ja veekaabelliinide süsteemi

asukohad täpsustatakse edasise protsessi käigus. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse

vajadusel merepõhja pinnasesse.

Väljavalitud kaablitrasside asukohti ja sellega kaasnevaid mõjusid hinnatakse koosmõjus

kavandatava meretuulepargi, sh sellega seotud tuulepargi sisese taristu (alajaaam ja tuu lepargi

sisene kaabeldus) kaasnevate mõjudega.

11

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

3.1. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030

2014. aastal võeti Euroopa Liidus vastu „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“9, mille

koostamisel lähtuti põhimõttest, et eesmärgid täidetakse kollektiivselt ning võimalikult

kulutõhusaid meetmeid rakendades.

EL kliima- ja energiapoliitika kolm põhilist eesmärki aastani 2030 on:

• Suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27%-ni energia lõpptarbimises;

• Suurendada energiatõhusust 27% võrra;

• Vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga.

3.2. Euroopa roheline kokkulepe

Euroopa Komisjon võttis 11.12.2019 vastu „Euroopa rohelise kokkuleppe“10.

„Euroopa roheline kokkulepe“ on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja

konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus

ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Eesmärgi saavutamiseks

tehtav peab seejuures hoidma looduskeskkonda ning kaitsma kodanikke keskkonnasaastega

seotud ohtude ja mõjude eest.

„Euroopa rohelise kokkuleppe“ keskmes on kolm peamist puhtale energiale ülemineku

põhimõtet, millega aidatakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja parandada elanike

elukvaliteeti:

1. tagada kindel ja taskukohane ELi energiavarustus;

2. saavutada täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud

ELi energiaturg;

3. seada esikohale energiatõhusus, parandada hoonete energiatõhusust ja arendada välja

suures osas taastuvatel energiaallikatel põhinev energiasektor.

Käesoleva KMH kontekstis on asjakohased eelnevalt nimetatud põhimõtete saavutamiseks seatud

eesmärgid nagu:

• luua omavahel ühendatud energiasüsteemid ja paremini lõimitud elektrivõrgud, et

toetada taastuvate energiaallikate kasutust;

• edendada uuenduslikke tehnoloogiaid ja nüüdisaegset taristut;

• edendada ELi energiastandardeid ja -tehnoloogiat ülemaailmsel tasandil;

9 https://energiatalgud.ee/Energiatalgud.ee%3A_EL-i_kliima-_ja_energiapoliitika_raamistik_aastani_2030

10 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

12

• kasutada kõiki Euroopa avamere tuuleenergia võimalusi.

3.3. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

Euroopa Komisjon võttis 20.05.2020 vastu „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ 11,

millega püütakse kaasa aidata sellele, et Euroopa elurikkus saaks 2030. aastaks taastuda, tuues

kasu nii inimestele, kliimale kui kogu meie planeedile.

Käesoleva KMH kontekstis on olulisemad teemad esitatud strateegia ptk-s 2.2. (ELi looduse

taastamise kava: maismaa ja mere ökosüsteemide taastamine):

• 2.2.5. Kõigile kasulikud energiatootmislahendused. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks

ning ELi taastumiseks pärast COVID-19 kriisi ja ELis pikaajalise heaolu saavutamiseks on

äärmiselt vajalik vähendada energiasüsteemi süsinikdioksiidiheidet. Kestlikumalt

hangitud taastuvenergia on väga oluline, et võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse

vähenemise vastu. EL seab esikohale lahendused, mis on seotud näiteks ookeanienergia,

avamere tuuleparkide (mis võimaldavad ka kalavarudel taastuda), päikeseparkide (mis

toetavad elurikkust soodustava taimkatte teket) ja kestliku bioenergia kasutusele

võtmisega.

• 2.2.6. Mereökosüsteemide hea keskkonnaseisundi taastamine . Taastatud ja

nõuetekohaselt kaitstud mereökosüsteemid toovad olulisi te rvise-, sotsiaal- ja

majandushüvesid rannikukogukondadele ja ELile tervikuna. Vajadus jõulisemate

meetmete järele on seda teravam, et globaalne soojenemine suurendab väga palju mere

ja ranniku ökosüsteemide elurikkuse vähenemist. Mereökosüsteemide hea

keskkonnaseisundi saavutamine, sealhulgas rangelt kaitstud alade loomise kaudu, peab

hõlmama süsinikurikaste ökosüsteemide ning oluliste koelmute ja noorkalade kasvualade

taastamist. Osade tänapäeva merekasutusviisidega seatakse ohtu toiduga kindlustatus,

kalurite elatusvahendid ning kalandus- ja mereannisektor. Mereressursse tuleb kasutada

kestlikult ning ebaseaduslike tavade suhtes tuleb rakendada nulltolerantsi. Seepärast on

tähtis rakendada ELi ühist kalanduspoliitikat, merestrateegia raamdirektiivi ning

linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi täies ulatuses.

3.4. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“

Riigikogus 14.09.2005 heaks kiidetud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21” 12 on määratletud

säästva arengu põhimõtted. Eesti eesmärgid aastani 2030 sõnastati kooskõlas globaalsete

(Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalise arengu visioonidega. Muuhulgas mainiti vajadust

kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale.

11 https://ec.europa.eu/environment/strategy/biodiversity -strategy-2030_et

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717

13

3.5. Riiklik strateegia „Eesti 2035“

Riigikogu poolt 12.05.2021. aastal vastu võetud riik lik strateegia „Eesti 2035“13, on riigi pikaajaline

arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu selliselt,

et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja töötamiseks. „Eesti 2035” on

strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab kooskõlastada riigi pikaajalist strateegilist

planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Tegemist on strateegiaga,

mis soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse juhtim ise tagamiseks

ning tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide vahelisi seoseid. Strateegia „Eesti

2035“ viiakse ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade programmide

kaudu. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised

eesmärgid ja mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele aitavad

kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid:

• Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest.

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele

vastamiseks on tarvis muudatusi eri valdkondades.

Käesoleva KMH kontekstis on teemakohane:

• Energiajulgeolekut tagades kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek .

Kliimaneutraalsele ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab

alternatiivide kaalumist ning valikute tegemist . Peame tagama energiajulgeoleku ja

varustuskindluse toimepidevuse nii kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul kui

ka enne seda. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks leiame lahenduse, mis arvestab

nii julgeoleku, keskkonnakaitse kui ka elanike huvidega. Oleme avatud ja toetame uusi

lahendusi, nagu avamere tuuleenergia.

• Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning

jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu. Oleme avatud ja toetame uusi tehnoloogiaid,

nagu vesiniku kasutamine. Ka kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab

toetava taristu rajamist. Selleks sünkroniseerime elektrivõrgu Mandri-Euroopa

sagedusalaga, loome vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele ning võtame

kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused.

13 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

14

3.6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Vabariigi Valitsus kehtestas 30.08.2012 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030“ 14 . Planeeringu

kohaselt on ühed olulisemad valdkonnad kohalikul taastuval ressursil põhineva

energiatootmisvõimsuse suurendamiseks tuuleenergeetika ja bioenergia. Planeeringu kohaselt

on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi

energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. „Eesti

2030+“ peamised eesmärgid energeetikavaldkonnas on:

1. Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga.

Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult.

Seejuures märgitakse, et elektritootmine Eestis on seni põhinenud peamiselt

põlevkivienergeetikal, mis ei ole pika aja jooksul konkurentsivõimeline (nt

keskkonnatasude kasvu tõttu). Energiajulgeoleku ja keskkonnaga seotud kaalutlustel ei

ole otstarbekas ühe fossiilse energiaallika sedavõrd suur osakaal riigi energiabilansis,

sest see on seotud varustuskindluse, energiaturu ja keskkonnakaitseriskidega. Seepärast

on vaja suurendada teiste energiaallikate osakaalu ja arendada taristut, et kaubelda

energiavaldkonnas ulatuslikumalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere

piirkonna energiavõrkudega.

3. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine. Seejuures juhitakse

tähelepanu, et „tuleb arvestada võimaluse ja vajadusega rajada uusi maismaa- või

meretuulikuparke, sest Eesti hea tuulepotentsiaal laseb toota märgatava osa

elektrienergiast just tuulikute abil.“

3.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Riigikogus 05.04.2017 heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 15 on

visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse ellu valdkondlike

arengukavade kaudu. Kliimapoliitika põhialustes on eesmärgiks seatud saavutada aastaks 2050

Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Sellise eesmärgi poole liikumine

tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist

ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesti sihiks on vähendada aastaks

2050 kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

3.8. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ 16 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis

juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on

14 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigiline-planeering

15 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

16 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf

15

katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad

koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.

Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk

on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes

samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest

ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja

õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning

arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega

jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

Keskkonnastrateegia rakendusplaan „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007 -2013“ nägi ette

järgmised tegevused kliimamuutuste leevendamiseks ja õhukvaliteedi parandamiseks

tuuleparkide osas: tuuleenergia kasutuselevõtu võimaluse suurendamiseks kompenseerivate

seadmete rajamine ning täiendavate tuuleparkide rajamine Eesti taastuvenergia eesmärgi

saavutamiseks.

3.9. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Vabariigi Valitsuse poolt võeti 2.03.2017. aastal vastu „Kliimamuutustega kohanemise arengukava

2030“17, mille strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi

valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile

kaheksa võtmevaldkonna lõikes, milleks on planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja

päästevõimekus, looduskeskkond, biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja

energiavarustus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö.

Käesoleva KMH kontekstis asjakohase võtmevaldkonna energeetika ja energiavarustus

alaeesmärgiks on seatud järgmist: kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -

turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene

primaarenergia lõpptarbimise maht. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus

energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige

taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli

mitmekesistamine. Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate

tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Oluline on, et energiamajanduse

arengu pikaajalisel planeerimisel võetaks ressursside olemasolu, tehnoloogiate ja energia

maksumuse ning muude energiasektori arengut mõjutavate aspektide kõrval arvesse ka

muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju energia tootmisele ja elektri toimetamisele tarbijateni.

17 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/muud-arengudokumendid

16

3.10. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

19.12.2019 kinnitas valitsus „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“18 (REKK 2030), mis

koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71

meedet. REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele ELi

liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sel lest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik

saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

REKK 2030 peamised eesmärgid, mis on käesoleva KMH kontekstis olulised, on järgnevad:

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030)

• Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia

lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh

(2018 = 9,5 TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh).

• Energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult

madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrge l (sh suurendatakse

kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse

potentsiaali.

3.11. Energiamajanduse arengukava 2030

06.10.2016 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukava 2030“

(ENMAK 2030) 19 koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori

energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Lisaks määrab ENMAK

2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb esitada Euroopa Komisjonile:

• Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel.

• Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel.

• Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel.

Üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus,

mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas

panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise

konkurentsivõime kasvu. Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga

seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste

tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse

tootmise võimsuste olemasolu baas- ja tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja

mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud.

Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse

lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise

võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turuleaitamiseks.

18 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030

19 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf

17

Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises moodustab aastal 2030 vähemalt 10%.

Tuuleenergia võib aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina

elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass

põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogia te odavnemisest ning

CO2 kvoodi hinnatõusust. Kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad

Eestis täna on biomass ja tuul.

3.12. Eesti merestrateegia

Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja eestvedamisel on koostatud „Eesti merestrateegia“ 20 ja

„Eesti merestrateegia meetmekava“ Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja

säilitamiseks. Selle esimene etapp sisaldas Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist,

sotsiaal-majanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte

aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Esimene etapp valmis 2012. aasta

septembris.

Merestrateegia teine etapp sisaldas seireprogrammi koostamist. Mereseire eesmärgiks on

koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia

raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks

ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks. Eesmärgiks on koguda andmeid

merekeskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate inimtegevuste kohta, sh tuuleenergia

kasutamine. Meretuulepargi ehitustegevus võib põhjustada füüsikalisi häirin guid merepõhjas

ning tekitada heljumi levikut.

Kolmanda etapina koostati „Eesti merestrateegia meetmekava“, mille valitsus kinnitas 23.03.2017.

Keskkonnaministeerium on algatanud 15.09.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/390 „Eesti

merestrateegia meetmekava 2022-2027“ koostamise ja kõnealuse dokumendi keskkonnamõju

strateegilise hindamise.

Käesoleva KMH kontekstis on oluline välja tuua, et meetmekavas pakuti mh välja meede D11

(Merealune müra ja energia), mille eesmärk oli sõnastatud järgmiselt: energia keskkonda

juhtimine, sealhulgas veealune müra, on tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda. Veealust müra

kui survetegurit on soovitatud hinnata kahe indikaatori abil: (1) Tugevate, madala ja keskmise

sagedusega lühiajaliste helide jaotus ajas ja ruumis; (2) Pidev madalsageduslik müra.

3.13. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering 21 on kehtestatud Pärnu maavanema

17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152.

20 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna -kaitse/merestrateegia

21 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-mereala-maakonnaplaneering/

18

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on avaliku planeerimisprotsessi

käigus määratud mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve.

Mereala ruumiline planeerimine võimaldab vältida või vähendada konflikte merel täna toimuvate

ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vahel.

Maakonnaplaneeringus on määratletud ulatusliku territooriumiga tuuleenergeetika võimalik

arenduspiirkond, mis ei ole mõeldud tervikuna väljaarendamiseks. Määratletud

arenduspiirkonnas esinevad paiguti keskkonnaalased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide

tõttu välistavad piirangud, mis täpsustatakse ja selgitatakse välja hoonestusloa menetluste

raames.

Tuuleenergeetika arenduspiirkonna asukoha valikul peeti silmas järgnevaid põhimõtteid:

• piirkonna asukoht üleriigilises planeeringus;

• piirkond ei kattu kaitstavate loodusobjektidega;

• mere maksimaalne sügavus on 30 meetrit;

• kaugus mandrist ja püsiasustusega saartest on vähemalt 10 km.

Tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed asukohad selgitatakse välja täpsema te

uuringute läbiviimise tulemusena, seejuures tuleb mõju uurida olulise mõjuala ulatuses, mitte

ainult arendusalal.

Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel

ja opereerimisel järgida järgmisi põhimõtteid:

• Tuulepargi rajamisel tuleb eelistada selleks Pärnu maakonnaga piirneva mereala

maakonnaplaneeringus fikseeritud ala.

• Visuaalse mõju minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada võimalikult kompaktsetesse

parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud ning KMH raames tuleb

koostada visualiseering maismaa erinevatest punktidest.

• Mõju tuleb täpsustada kalade rändele ja kudemisele, lindudele ja nahkhiirtele. KMH

läbiviimisel tuleb tagada, et olulised kalakudealad säilivad.

• KMH raames tuleb arvesse võtta juba varem koostatud uuringute tulemusi.

• KMH raames tuleb hinnata ehitustööde aegseid mõjusid, sh maismaal toimuvate

tegevuste mõju, opereerimise aegseid mõjusid ning töötatakse välja asjakohased

meetmed.

• Tuulikupargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada

merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele.

• Hinnata tuleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning näha ette vajalikud leevendavad

meetmed.

• Mõju tuleb hinnata veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele.

• Tuulikuid ei tohi kavandada mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2

meremiili (ca 10 km).

• Eelistatud on, et tuuleparki ei rajata Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5

km). Antud vahemaad on võimalik vähendada teavitades sellest Läti Vabari iki.

• Tuulikuid ei rajata laevateedele, et tagada meresõiduohutus. Tuulikute asukohad

19

• laevateede suhtes kooskõlastatakse Transpordiametiga (endine sõnastus: Veeteede

Ametiga) edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel.

• Perspektiivseim sügavusvahemik tuulikute arendamiseks on orienteeruvalt kuni 20 m.

• Vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse tema

initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega.

• Tuulikupargid ei tohi põhjustada nii riigikaitselise mereseiresüsteemi kui ka riigikaitselise

õhuseiresüsteemi töövõime vähenemist. Juhul kui tuulikud rajatakse radarite töötsooni,

tuleb paigutada need selliselt, et oleks tagatud sidesüsteemide tõrgeteta töö.

• Tuulikuparkide arendamine 10-12 km kaugusele rannikust on lubatud, kui selleks on

olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse

vabas vormis ning see ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antav

kooskõlastus.

• Tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammivaid vundamente, mis tekitavad ehitusaegset

müra.

Kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas

ning KMH kavandamisel on arvestatud planeeringus sätestatud põhimõtteid .

3.14. Eesti mereala planeering (koostamisel)

Merekasutust käsitlevaks kõige värskemaks ja kõiki valdkondi koondavaks ruumilise planeerimise

strateegiliseks dokumendiks on Eesti mereala planeering22. Tegemist on üleriigilise planeeringu

teemaplaneeringuga, mis hõlmab kogu Eesti mereala, välja arvatud juba varem

maakonnaplaneeringutena koostatud merealad Pärnumaal ja Hiiumaa l.

Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas

perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning

edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel

tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti

merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega

kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju.

Planeeringus on muuhulgas määratletud tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad, suunised

ja tingimused.

Käesoleva KMH programmi koostamisel ning KMH sisu kui protsessi kavandamisel on arvesse

võetud Eesti mereala planeeringus sätestatud parimat praktikat ja uuemaid põhimõtteid.

22 http://mereala.hendrikson.ee/

20

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Looduskeskkond

4.1.1. Geoloogilised tingimused

Liivi lahe esialgse üldise geoloogilise situatsiooni kirjeldamisel saab arvesse võtta

arhiivimaterjalide põhjal koondatud kaarte näiteks EMODnet 23 süsteemis. Uuemaid laiapõhjalisi

geoloogilisi uuringuid Liivi lahes teostatud ei ole.

EMODnet projekti raames teostatud analüüsi ja kasutatud klassifikatsiooni põhjal esineb Eesti

merealal kõige rohkem mudaseid setteid. Samuti on levinud moreen, liiv ja jämedateralised

setted (veerised). Vähemal määral esineb kaljuse pinnasega alasid või on liigitatud piirkondi

segasetetega aladeks24.

Joonis 4-1. Eesti mereala ja naaberalade põhjasubstraat EMODnet pilootprojekti andmetel 25. Klassid: roheline – muda-liivane muda (mud to sandy mud); helekollane – liiv-mudane liiv (sand to muddy sand); pruun – jämedateraline sete (coarse-grained sediment); lilla – segasetted (mixed sediment); tumekollane – moreen (till); punane – kalju (bedrock).

Kavandatava meretuulepargi alal levivad aluspõhja ülemises osas Devoni kivimid – lõunapool

Narva lademe dolomiidid, domeriidid ja aleuroliidid, põhjapool Pärnu lademe liiva kivid.

23 https://emodnet.ec.europa.eu/en/emodnet-data-layers-catalogue-within-atlas

24 Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, OÜ Alkranel. „Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 2015 -2016“.

25 Kaardi on avaldanud TÜ Eesti Mereinstituut (2012) ja seda on kasutatud Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks KSH -s.

21

Aluspõhja katavad erinevad Kvaternaari setted, millest levinumad on muda, moreen, liiv ja

veerised.

4.1.2. Kliimaatilised tingimused

Temperatuur ja soolsus. Läänemerd iseloomustab väga väike veevahetus maailmamerega, mis

tingib madala soolsuse, mis omakorda väheneb Taani väinadest kaugenedes. Kui maailmamere

keskmine soolsus on 35 promilli, siis Läänemeres on see enamasti alla 10 promilli. Soolsus on

erinev ka erinevatel sügavustel. Soolasem vesi on sügavamas veekihis, järsem soolsuse muutus

toimub enamasti 50-80 meetri tsoonis ehk halokliinis. Soolasem vesi valgub suurema erikaalu

tõttu kõige sügavamale. Läänemerest välja voolab vähem soolane pindmine vesi. 26

Ava-Läänemeres võib soolsus küündida 10 g/kg-ni, samas kui väiksemate lahtede soppide vesi

on sisuliselt mage. Samas konkreetse merepiirkonna soolsuse ajaline varieeruvus on meil

suhteliselt väike, üldjuhul mitte rohkem kui paar soolsuse ühikut.

Veetemperatuuri väärtused Eesti rannikumeres on tavaliselt suurimad juuli lõpus ja augustis.

Vaiksete ja päikesepaisteliste ilmadega võivad madalad rannikulähedased piirkonnad kiiresti

soojeneda ning kohati võivad veetemperatuurid küündida 25 kraadini, kuid tuule tugevnedes

seguneb rannikuvesi jaheda avamere veega või asendub täielikult avamerelt pärit veega. S ügisel,

kui meri kaotab atmosfäärile soojust, esineb vastupidine olukord: vaiksed ja jahedad ilmad

jahutavad rannikuvee kiiremini maha, kuid teatud aja jooksul kannavad hoovused rannikule taas

soojemat vett. Kõige külmemal kuul jäävad rannikumere veetemperatuurid üldjuhul alla 5

kraadi.27

Tuul. Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade

ja kõrgrõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu.

Tsüklonaalse tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest

tsirkulatsioonist Atlandi ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva

tuule kiiruse ja suuna ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid

on iseloomulikud ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tavapäraselt nõrgema tuulega ja suurema

tuulevaikusega päevade esinemisega on periood maist augustini.

Liivi lahes on valdavad edelatuuled ning avatud keskosas on aasta keskmine tuule kiirus 8–8,5

m/s, puhangud 26–28 m/s.

26 Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamisekskeskkonna mõju strateegiline hindamine, 2015 (koostajad: Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, OÜ Alkranel)

27 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud, Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download)

22

Pikaajaline keskmine tuuleenergia (energiatihedus, W/m 2) on 150 m kõrgusel Liivi lahe keskosas

keskmiselt 700–780 W/m2 ja Saaremaast läänes avamerel 810–880 W/m2, Hiiumaa juures 800–

840 W/m2, Soome lahes kahaneb energiatihedus lääneosas (750 W/m2), ida suunas (550 W/m2).28

Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi alal on head tuuletingimused. Kõige sagedasemad on

edelast puhuvad tuuled, samuti on see suund kõige energiarikkam.

Lainetus ja hoovused. Tuulekliima kujundab ka lainetuste ja hoovuste iseloomu. Sagedamini

esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala

pinnakihis on 10–20 cm/s. Maksimaalsed hoovuse kiirused, mis ületavad 1 m/s, on registreeritud

väinades (nt Suur väin) ja piki rannikut (nt Soome lahes) aeg- ajalt esinevate tugevate

jugahoovuste korral. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5– 6 m,

erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Lainekõrgus ulatub Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3 –4

meetrini.29

Jääolud. Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres.

Ekstreemselt pehmetel talvedel (nt 2007/2008) esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes.

Karmidel talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja

Saaremaa läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul.

Liivi lahe avaosa iseloomustavad dünaamilised jääolud (0,02-0,045 m/s) ja lühem jääkatte kestus

(keskmiselt alla 60 päeva). Karmidel talvedel võib kogu laht olla jääga kaetud 3 kuud ja rüsisid

võib esineda kogu Liivi lahe avaosal. Jää triivi poolt kahju tekitamine statsionaarsetele avamere

rajatistele on kõige tõenäolisem Soome lahe lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas. Antud

piirkondades võivad kümnete ruutkilomeetrite suurused jääväljad triivida 48 tunni jooksul 30–40

km liikudes kiirusega 0,23 m/s.30

4.1.3. Merevee kvaliteet

Merevee kvaliteet on merevee seisundi hindamiseks kasutatavate indikaatorite väärtuste ja

seisundi hinnangute kogum. Rannikuvee iseloomustamiseks kasutatav koondse isund koosneb

kahest osast: ökoloogiline seisund ja keemiline seisund.

Oluliseks merekeskkonna kvaliteedi näitajaks on läbipaistvus. Valguse kättesaadavus määrab ära

esmase vee fotosünteesi võimalikkuse merekeskkonnas. Üldiselt on vee läbipaistvus suurem

avamerel (Eesti merealal näiteks Ida-Gotlandi basseinis ja Läänemere põhjosas) ning madalam

Liivi lahes ja Soome lahes.

28 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne, kehtestamisele 2021 (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f)

29 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud, Tartu Ülikool Eesti Merei nstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download)

30 “Jääolude analüüs ja kaartide koostamine“, TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 (https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_final.pdf )

23

Liivi lahe kolme rannikuveekogumi ökoloogiline seisund 2020 . aastal on hinnatud kesiseks ja

keemiline seisund halvaks (Keskkonaagentuur, 2021). Kesise ökoloogilise seisundi põhjuseks on

toitainete kontsentratsioonid ja fütoplanktoni parameetrid, halva keemilise seiundi põhjuseks on

elavhõbeda kontsentratsioon kalas.

Keskkonnaministeeriumi andmetel ei ole vastavalt viimasele mereala keskkonnaseisundi

hindamisele Eesti mereala seisundihinnangule enamus Eesti merealast saavutanud Hea

Keskkonnaseisundi (HKS) taset. Hea Keskkonnaseisundi tase on saavutatud vaid "Merepõhj a

elupaikade" ja "Hüdrograafiliste tingimuste muutmise" kriteeriumite osas 31 . Eesti riikliku

merekeskkonna seire andmed näitavad, et nii talvised anorgaanilise lämmastiku ja

fosforiühendite kontsentratsioonid kui ka suvised keskmised üldlämmastiku ja -fosfori sisaldused

on kaugelt üle soovitud taseme.

Kavandataval tuulepargi alal ega selle lähipiirkonnas ei ole varasematel aastatel veekvaliteedi

mõõtmisi tehtud. Kavandatava tegevuse alal ei asu regulaarse riikliku seire jaamasaid. Lähimad

riikliku seire jaamad on püsiseire jaam K2 (asub kavandatavast meretuulepargi alast idas 10 km

kaugusel) ja rannikumere veekogumite seireprogrammi jaam 125 (asub kavandatavast

meretuulepargi loodes).

4.1.4. Elupaigad ja elustik

Merepõhja elupaigad ja elustik32

Merega seotud elupaigatüübid. Euroopa Liidus on looduskaitseliselt olulised elupaigatüübid

ära toodud loodusdirektiivi (92/43/EEC direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning

floora kaitsest) I lisas, mis koondab endas elupaigatüüpe maismaalt, merest ja mageveekogudest.

Loodusdirektiivi I lisas on kokku kaheksa merega seotud elupaigatüüpi, millest Eesti merealal

esineb kuus (sulgudes loodusdirektiivi I lisa kood):

• mereveega üleujutatud liivamadalad (1110, edaspidi "liivamadalad“),

• jõgede lehtersuudmed (1130),

• mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140, edaspidi

"laugmadalikud“),

• rannikulõukad (1150),

• laiad madalad abajad ja lahed (1160),

• karid (1170).

Täielikult merepõhja elupaigatüüpideks saab nimetatutest pidada liivamadalaid ja karisid, ses t

nende määrang ei ole kuidagi seotud rannajoone kuju või maismaaga. Rannikust kaugel , avamere

tingimustes, on välistatud jõgede lehtersuudmete, laugmadalike, rannikulõugaste ning laiade

31 Eesti mereala keskkonnaseisund 2019 (https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna -kaitse/merestrateegia#i- etapp-eesti-merea)

32 Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti mereala planeeringu uuringut „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020

24

madalate abajate ja lahtede esinemine, sest kõik need elupaigatüübid on vahetult seotud

rannajoonega.

Merepõhja elupaikade kaardistamisega alustati Eestis 2005. aastal ja inventuuridega on 2019.

aasta kevade seisuga kaetud ligikaudu kolmandik (38%) kogu Eesti merealast.

Kavandataval meretuulepargi alal pole varem merepõhja elustiku- ja elupaikade inventuuri

teostatud. Merepõhja elustiku liikide ja elupaikade levikut on modelleeritud üle -Eestilise

modeleerimistöö käigus kahel korral (TÜ Eesti mereinstituut 2018; TÜ Eesti mereinstituut 2021).

Nende mudeluuringute põhjal on kirjeldatud 16 HELCOM HUB tase 5 elupaigatüübi leviku

võimalus kavandataval tuulepargialal (joonis 4-2 ja tabel 4-1).

Joonis 4-2. HELCOM HUB tase 5 merepõhja elupaikade modeleeritud levik projektialal ja selle lähiümbruses (TÜ Eesti mereinstituut 2021)

Tabel 4-1. HELCOM HUB merepõhja elupaikade (HUB tase 5) leviku ennustus tuulepargialal 2021 aasta modelleerimistöö põhjal

Kood Nimi Pindala/km2 %

AB.J3L Infauna karpidega liiv afootilises vööndis 161,46 53,97

AB.H3L Infauna karpidega mudane sete afootilises vööndis 95,46 31,91

AB.M4U Ilma makrobentoseta segasubstraat afootilises vööndis 34,22 11,44

AB.M1E Epibentiliste karpidega segasubstraat afootilises vööndis 2,19 0,73

AB.J1E Epibentiliste karpidega liiv afootilises vööndis 1,83 0,61

AB.M2T Hõreda epibentosega segasubstraat afootilises vööndis 1,39 0,46

AB.M1V Epibentilise segakooslusega segasubstraat afootilises vööndis 1,15 0,39

25

Kood Nimi Pindala/km2 %

AB.M1I Epibentiliste vähilistega segasubstraat afootilises vööndis 0,57 0,19

AA.M1E Epibentiliste karpidega segasubstraat footilises vööndis 0,38 0,13

AA.J1E Epibentiliste karpidega liiv footilises vööndis 0,18 0,06

AA.M1C Mitmeaastaste vetikatega segasubstraat footilises vööndis 0,11 0,04

AB.A4U Ilma makrobentoseta kalju ja kivid afootilises vööndis 0,12 0,04

AA.M1I Epibentiliste vähilistega segasubstraat footilises vööndis 0,05 0,02

AB.A1E Epibentiliste karpidega kalju ja kivid afootilises vööndis 0,02 0,01

AB.A1V Epibentilise segakooslusega kalju ja kivid afootilises vööndis 0,04 0,01

AA.M4U Ilma makrobentoseta segasubstraat footilises vööndis 0,01 0

Kavandataval meretuulepargi alal ei ole olemasoleva info põhjal kirjeldatud HELCOM Red Listi

kuuluvaid elupaikasid, kuid analoogia põhjal teiste merealadega on piirkonnas võimalik teatud

Red Listi elupaikade esinemine (vt tabel 4-2).

Tabel 4-2. HELCOM Red Listi biotoobid (HELCOM, 2013b), mis oletatavasti esinevad tuulepargiala piirkonnas, kuid millede levik ei ole seniste punktandmete põhjal tuvastatud

Kood Nimi AA.H1Q2 Balti footilise tsooni mudased merepõhjad mida domineerivad kinnitumata põisadru stabiised

agregatsioonid (kääbusvorm). (Baltic photic mud dominated by stable aggregations of

unattached Fucus spp. (dwarf form), EN, L, A1)

AA.I1Q2 Balti footilise tsooni segasette merepõhjad mida domineerivad kinnitumata põisadru stabiised

agregatsioonid (kääbusvorm). (Baltic photic coarse sediment dominated by stable aggregations of

unattached Fucus spp. (dwarf form), EN, L, A1)

AA.J1Q2 Balti footilise tsooni liivased merepõhjad mida domineerivad kinnitumata põisadru stabiised

agregatsioonid (kääbusvorm).(Baltic photic sand dominated by stable aggregations of unattached

Fucus spp. (dwarf form), EN, L, A1)

Merepõhja elustik ja taimestik. Eesti merealal moodustab makroskoopilise merepõhja elustiku

taimestik (suurvetikad ja kõrgemad taimed) ning põhjaloomastik. Liigiliselt koosseisult on elustik

üsna mitmekesine, leidub nii merelist päritolu kui mageveelisi liike.

1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 60 suurtaimestiku taksonit

(sh 57 liiki ja taksonid Ulotrix, Pseudolithodermaja Fontinalis määratuna perekonna tasemeni).

Eesti merealal sagedamini esinevateks liikideks on niitjas punavetikas (Vertebrata fucoides), niitjas

rohevetikas (Cladophora glomerata) ja niitjas punavetikas (Ceramium tenuicorne). Eesti merealal

esineb enim hõimkonna pruunvetikas liike/taksoneid. HELCOMi mereala alambasseinide

vahelised erinevused taimestiku liikide/taksonite osas on suhteliselt väikesed , liigirikkaim bassein

on Liivi laht.

Kavandatava meretuulepargi alal puuduvad eelnevad kvaliteetsed andmed merepõhjataimestiku

ja -loomastiku liigilise kooseisu kohta. Üksikud andmed on olemas 20. sajandi teisest poolest.

Kavandatava meretuulepargi alal ei paikne riikliku merekeskkonnaseire jaamu.

Suurselgrootud. 1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 92

põhjaloomastiku taksonit (sh 73 liiki ja 19 taksonit).

26

Eesti merealal on sagedamini esinevaks selgrootuks söödav rannakarp (Mytilus trossulus), balti

lamekarp (Limecola balthica) ja substraadile kinnituv tavaline tõruvähk (Amphibalanus

improvisus). Põhjaloomastiku liikide/taksonite arvust 59% kuulub lülijalgsete hõimkonda. Liigiline

mitmekesisus on kõrgeim Liivi lahe alambasseinis ja madalaim Gotlandi idaosa basseinis 33.

Kalastik34

Läänemeri, kaasa arvatud Liivi laht, on väikese ja muutliku soolsusega, mistõttu on nii merelise

kui ka mageveelise päritoluga kalade levik takistatud ning seetõttu on liikide arv väiksem ku i

normaalse soolsusega meres. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid arvukad. Oluline osa Eesti

Läänemere kalasaagist püütakse Liivi lahest. Rannakalanduse saagid sellest piirkonnast

moodustavad üle 80 protsendi ja räime traalpüügisaagist püütakse Liivi lahest ligi pool.

Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemere Eesti vetes ligikaudu 30 liiki, siirdekalu 10 liiki ja

rannikumeres elab ligi 20 liiki mageveekalu. Kõiki neid liike võib kohata ka Liivi lahes. Liigiti on

kalade eelistused elu- ja kudepaikade suhtes väga erinevad: osad Liivi lahes elavad kalaliigid

vajavad kudemiseks Läänemere sügavaimaid alasid, sõltudes neis valitsevatest hapniku - ja

soolsustingimustest, teised liigid sõltuvad vabast läbipääsust magevees asuvatele koelmutele või

koevad erineval sügavusel rannikualadel, omades erinevaid temperatuuri, soolsuse, substraadi

jm eelistusi.

Sarnaselt kogu maailmaga ja Läänemeres tervikuna mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt

inimtegevus, mille tulemusena on vähenenud nii liigirikkus ku i enamiku kalaliikide arvukus.

Kalapüügi kõrval on teisigi inimtegevusi, mis mõjutavad kalade arvukust Läänemeres: näiteks

rändetõkked Läänemerre suubuvatel jõgedel ning jõgede reostatus. Läänemere sügavamatel

aladel laienevat anoksiat mõjutab eelkõige maakasutusest tulenev toitainete sissevool ning

mereala kasutusest tuleneva reostuskoormuse osakaal on siiani väike.

Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja

meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide

koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad liigid.

Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere

lestale. Liivi lahe sügavamad piirkonnad kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad

merekaladele (tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse -ja

hapnikurežiim. Mitmete kalaliikide puhul on HELCOM PanBalticScope projekti 35 raames

koondatud info, kuhu on panustanud Läänemere äärsete riikide teadlased olemasolevate

andmete põhjal ning kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad elu- ja koelmualad

kasutades mudeleid 36 , mis arvestavad erinevate kalaliikide liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu

soolsus, sügavus, avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus jt (vt alljärgnevad

33„Eesti mereala makrofüütide ja suurselgrootute liiginimekirjade koostamine“, Georg Martin, Tartu Ülikool, Eesti mereinstituut, 2018.

34 Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruannet, versioon: kehtestamisele 2021 (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f)

35 https://helcom.fi/helcom-publishes-maps-on-fish-habitats/

36 Mudelite alusel koostatud kaardid on valideeritud vastavate liikide ja riikide ekspertide poolt.

27

joonised). Tegemist on modelleeritud kaardikihtidega, mis indikeerivad potentsiaalseid

kudelasid, tuginedes senistele uuringutele ja teadmistele, et nendes kohtades on olemas

looduslikud eeldused kudemiseks.

Joonis 4-3. Räime võimalikud kudemisealad (allikas: Pan Baltic Scope)

28

Joonis 4-4. Läänemere lesta võimalikud kudemisealad (allikas: Pan Baltic Scope)

Mereimetajad

Liivi laht on poolsuletud mereala, mida asustavad kaks hülgeliiki- hallhüljes (Halichoerus grypus)

ja viigerhüljes (Pusa hispida). Lahe geograafiast tingituna on peamised hüljeste puhkealad

Kolka(Läti) - Kihnu joonest põhjapool, kuid mõlemad hülgeliigid on arvukalt levinud kogu lahes.

Kihnu madalate/Sangelaiu piirkonnas on lahe kirdeosa ainus hüljeste püsivalt asustatud puhkela

(lesila). Seal on nii viiger- kui ka hallhülgeid.

Telemeetriauuringutega on tuvastatud lahe lõunaosa kasutus viigerhülge poolt olulise

toitumisalana.

29

Joonis 4-5. Viigerhüljeste toitumisalad Lääne-Eestis. Telemeetriliste uuringute andmetel toitumiskäitumise intensiivsus 5x5 km võrgustikus37.

Mõlemad hülgeliigid on jääl sigijad. Viigerhülge jaoks on merejää ainuvõimalikuks poegimisalaks,

hallhüljeste puhul on see eelistatud platvorm. Liivi lahe jääl, kui see moodustub, sigib

telemeetriauuringute andmetel suur enamus Väinamere viigerhüljeste asurkonnast ja isendeid

isegi Botnia lahest. Oluliseks talviseks elualaks on Pärnu laht, kuna seal tekib jääkate ka

keskmiselt soojematel talvedel ning kevadjääl on viigreid arvukalt. Jäätalvedel on hülgepoegade

vaatlused Pärnu sadamat teenindavatelt jäälõhkujatelt sagedased.

37 „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019

30

Joonis 4-6. Viigerhülge talvitus- ja sigimisalad. Telemeetriliste uuringute andmetel talvitus - ja sigimisalad 5x5 km võrgustikus38.

Hallhülge osas merekasutuse andmed suures osas puuduvad, kuid Liivi lahe põhjaosas asub Eesti

suurim hallhüljeste lesila, kus on kevadise seire tulemusena loendatud kuni 3500 hallhüljest, mis

on üle 60% kogu Eesti rannikumere loendatavast hallhüljeste kevadisest asurkonnast. Kui palju

on täpselt suvel lahes hallhülgeid, ei ole teada. Piiratud mahus tehtud telemeetriauuring osutas,

et üks kahest lahes märgistatud hallhülgest kasutas kahte selgelt piiritletavat toitumisala , millest

üks oli Kihnu madal.

Läänemere hallhülge populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud, hinnates

seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi. Viigerhülge puhul hea

keskkonnaseisund saavutatud ei ole39.

Linnustik

Eesti rannikumere tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige sel lest, et asutakse ühel regiooni

olulisemal rändeteel, mida nimetatakase Ida-Atlandi rändeteeks. Seda kasutavad enamus arktilisi

veelinnuliike teel Euraasia arktilistelt pesitsusaladelt talvitusaladele, mis võivad ulatuda kuni

Lõuna-Aafrikani (nt randtiiru puhul). On teada, et Eesti meremadalikud on veelindudele

sobivateks rändepeatuskohtadeks, kus täiendatakse rasvavarusid edasiseks rändeks. Paljud

arktilised veelinnud kasutavad Eesti rannikumerd ka talvitumisaladena. Osad alad Eesti

38 „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasu tuse hinnang”. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019

39„Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“(https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna -kaitse/merestrateegia#i- etapp-eesti-merea)

31

rannikumerel on osutunud tähtsateks veelindude sulgimisaladeks (nt hahk ja vaerad). Lisaks

pesitseb rannikul ja meresaartel hulk linnuliike, kelle elukeskkonnaks on rannik ja rannikumeri.

Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veelindudele ka paljud maismaalinnud.

Eesti mereplaneeringu koostamise raames teostati kaks põhjalikku ülevaadet merega seotud

linnustiku ja võimalike mõjude kohta, mis võivad kaasneda erinevate merekasutusviisidega 40.

Tegemist oli mahukate uuringutega, kus on esitatud põhjalik ülevaade erinevate linnu liikide

käitumismustrite kohta. Alljärgneval joonisel on esitatud näitena kõigi rändlindude skemaatilised

rändeteed, vee- ja maismaalindude nn „pudelikaelad“ ja sensitiivsed alad.

Joonis 4-7. Linnustiku osas sensitiivsed alad

Rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International eeskujul (BirdLife International,

2004) võib merelindude kaitsega seonduva jagada neljaks teemaks:

1) Rändel peatuvate veelindude koondumis- ning talvituskohad. Veelinnud jagunevad

toitumistüübi järgi bentosetoidulisteks ja kalatoidulisteks. Bentosetoidulised e merepõhjast

toitujad veelinnud kasutavad toitumisaladena madalikke, kus on sobiv sügavus sukeldumiseks,

mis on kuni 20 meetrit. Taolisi madalikke on Liivi lahes mitmeid, alustades Gretagrundist Ruhnu

saare ümber kuni Kihnu madalikuni. Tuntumad põhjasttoitujad on aulid, vaerad ja vardid.

2) Pelaagilistele liikidele tähtsad alad. Sellised alad on sageli seotud spetsiaalsete hüdroloogiliste

tingimustega (tõusuvoolud, veemasside vahelised frondid), mis tingivad kõrge bioloogilise

produktiivsuse. Rahvusvaheliselt kuuluvad pelaagiliste liikide hulka kõrge kaitseväärtusega

40 „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koond amine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele“ Eesti Ornitoloogiaühing 2016 ning „Lindude peatumisalade analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing 2019.

32

tormilinnuliste Procellariiformes seltsi esindajad. Eestis esinevad tormilinnulised ainult

eksikülalistena, pelaagiliste liikidena esinevad meil kajakad, tiirud ja ännid. Kõrgemat

kaitseväärtust Eestis omab neist eelkõige väikekajakas (Hydrocoloeus minuta), kes Liivi lahel

laialdaselt levinud ei ole. Ka teistele pelaagilistele linnulikkidele Liivi laht väga atraktiivne pole,

kuna tegemist on siiski nn siselahega, mitte avamerega.

3) Rändetee „pudelikaela-alad”. Eestit läbib rändel oluline osa mitmete liikide asurkondadest.

Maismaalindude läbiränne järgib tihti rannajoont, mis põhjustab massilist koondumist

neemetippudel ning kitsastes väinades. Koondumine toimub põhjusel, et maismaalinnud, eriti

planeerijad kes kasutavad rändeks tõusvaid õhuvoolusid, väldivad mere ületust (kullilised ja

toonekured). Meri on takistuseks ka päevastele ja öistele aktiivsetele rändajatele (värvulised,

rähnid jne). Väga suur osa Eesti rannikut mööda kulgevast rändevoost järgib joont Munalaid-

Kihnu-Ruhnu-Kolka (joonis 4-7). Rändetee pudelikaela-alade temaatika on muutunud äärmiselt

aktuaalseks seoses tuuleparkide arendamise kavadega „pudelikaela“ aladele (Väinameri, Sõrve

poolsaar, Kihnu-Ruhnu).

4) Pesitsuskolooniad. Saartel ja laidudel pesitsevad linnud kasutavad toitumiseks saari ümbritsevat

merd. Varasemates BirdLife International poolt avaldatud materjalides on liigid jagatud

toitumisraadiuste alusel kolmeks rühmaks: 5 km (väiketiir, krüüsel), 15 km (rand-, jõgi- ja tutt-tiir,

kalakajakas, kormoran) ja 40 km (tõmmukajakas, alk); (BirdLife International, 2004). Kihnule

lähimad pesitsussaared asuvad Kihnu väinas.

Liivi lahel peatuvate veelindude uurimiseks viidi GORWIND projekti raames läbi mitmeid

lennuloendusi, mille põhjal modelleeriti erinevate veelinnuliikide tiheduskaardid, mis näitavad

veelindude paiknemist Liivi lahel. Näitena on toodud veelindude leviku koondpilt, kuhu on kokku

pandud kõik projekti käigus tehtud vaatluslendude andmed (vt joonis 4-8).

33

Joonis 4-8. Veelindude paiknemine ning modelleeritud maksimaalne astustustihedus (2 kevadist, 1 suvine, 1 sügisene ja 1 talvine loendus aastatel 2010-2011)

Veelindude talvitamisalade inventuuri käigus on kogu Eesti rannikumeri kahel talvel (2016, 2020)

kaetud lennuloendustega (kuni 50 m sügavusjooneni). Kuna Liivi laht jäätub normaalsetel talvedel

suhteliselt ulatuslikult (eriti lahe idaosa), siis väga tähtsat talvitumisala Liivi laht veelindudele ei

kujuta (joonis 4-9, 4-10).

34

Joonis 4-9. Auli talvine levik 2016.a. talvel (valged alad jääga kaetud)

Joonis 4-10. Auli talvine levik 2020.a. talvel (hallid alad jääga kaetud)

35

Nahkhiired41

Eestis esineb tõestatult 14 liiki nahkhiiri, neist 7 liiki ka talvitumas ehk neid peetakse paikseteks

liikideks. Need on 5 lendlaseliiki (perekond Myotis), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja pruun-

suurkõrv (Plecotus auritus).

Eesti avamerel on seniste uuringutega tõestatud järgmised liigid: põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir,

suurvidevlane (Lutsar, 2016; Lutsar, 2019).

Teadaolevalt on nahkhiired suutelised ületama ulatuslikke merealasid. Üksikuid üle mere

saabunud nahkhiiri on leitud Fääri saartelt, Islandilt, aga ka Põhjamerel naftapuur tornidelt ja

laevadelt, vahel on olnud tegemist isegi Ameerikast pärit liikidega. Shetlandi saartelt Fääri

saartele jõudmiseks peavad nahkhiired läbima vähemalt 290 km ookeani kohal, edasi Fääri

saartelt Islandini on vähemalt 430 km. Eesti kontekstis näiteks Liivi lahte ületades pole nahkhiirtel

vaja nii pikki lende ette võtta. Läbitav vahemaa on Kura kurgu kõige kitsamas kohas ainult 29 km.

Oletada võib, et sellises kohas on nahkhiirte aktiivsus rände ajal suurem kui näiteks Läänemere

kohal Hiiumaa ja Rootsi vahel.

Joonis 4-11. Tundlikud alad nahkhiirtele 42

Hetke teadmiste kohaselt võib oletada, et rändliigid on sügisel Soome lahe kohal haruldased ja

nende suhteline arvukus on seal väiksem kui Saaremaa ümbruses. Põhja-Eesti poolsaartele pole

41 Peatükk tugineb suures osas Mereala planeeringu alusuu ringul „Nahkhiirte uuring merel Saaremaa ümbruses 2018. aasta juulist oktoobrini“ Eestimaa Looduse Fond, 2019

42 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu. OÜ Hendrikson & Ko, versioon 03.07.2020

36

oodata sügisel nahkhiirte koondumist, sest üle mere on rändesuund Soomest Eestisse.

Tõenäoliselt jõuavad üle Soome lahe Eestisse lendavad nahkhiired Eesti saarte ja ranniku lähedale

hajutatult. Võib arvata, et nahkhiired koonduvad sügisel Saaremaa lõunarannikule, eriti Sõrve

poolsaarele (peamine sügisrände suund on edelasse), kus nad ootavad sobiva ilma saabumist, et

ületada Liivi laht. Liikumine lääne suunas Rootsi on vähem tõenäoline, kuid seda ei saa ka

välistada. Praegused teadmised lubavad arvata, et nahkhiirte sügisränne on aktiivsem just Kura

kurgus. Üksikutel soodsatel öödel võib rändavaid nahkhiiri suunduda Saaremaast läände.

Nahkhiirte kevadrände kohta on vähe teada. Nahkhiirte populatsiooni arvukus on kevadel

väiksem kui sügisel, sest talve ei ela üle mitte kõik isendid. Seega on kevadrände ajal nahkhiirte

kohtamise tõenäosus ilmselt ka merel väiksem kui sügisel. Seni ongi vaadeldud peamiselt

nahkhiirte sügisrännet, kuna sel ajal võib eeldada kõige suuremat arvukust ja rändesuuna alusel

saab oletada, mis kohtades merel võivad nahkhiired lennata arvukamalt.

Nahkhiirte rände puhul on oluline märkida, et mere kohal lennates on nahkhiirte lennukõrguseks

tavaliselt kuni 10 m merepinnast, kuid merel olevate objektide (mastid, tuulikud jm) juures

tõusevad nahkhiired palju kõrgemale, lennates näiteks ka tuulikute labade ümber. Nahkhiired,

eriti rändliigid, võivad koonduda teatud kohtades ranniku lähedal, kus nad ootavad mere

ületamiseks sobiva ilma saabumist. Ränded on võimalikud vaid suhteliselt vaikse ilma ja soodsa

tuulesuuna korral. Nahkhiirte uuringu43 alusel lendasid nahkhiired mere kohal, kui tuule kiirus oli

0,3–7,7 m/s (2020. a uuringu alusel 0,4...7,1 m/s). Samas tuvastati uuringu alusel mere kohal

nahkhiiri enamasti tuule kiirusel alla 5–6 m/s.

4.1.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad

Kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS §4) on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad,

hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kavandatava meretuulepargi alal ei leidu kaitstavaid loodusobjekte.

Kavandatava meretuulepargi käsitletavas mõjupiirkonnas paiknevad järgmised kaitstavad alad:

Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286), Kihnu hoiuala (KLO2000298), Kihnu laidude looduskaitseala

(KLO1000628) ning Kihnu saarel asuvad merikotka püsielupaigad (KLO3002042; KLO3001508).

Kaitstavate loodusobjektide paiknemist illustreerib järgnev joonis 4-12 ja kirjeldused on toodud

tabelis 4-3.

Lisaks siintoodutele leidub käsitletavas mõjualas ka erinevate liikide registreeritud leiukohti (nt

hallhülge (LK III), viigerhülge(LK II), väikeluik (LK II) linnuliigid jne).

43 „Nahkhiirte uuring merel Saaremaa ümbruses 2018. aasta juulist oktoobrini“ Eestimaa Looduse Fond, 2019

37

Joonis 4-12. Ülevaade kaitstavatest loodusobjektidest kavandatava tuulepargi mõjualas (Alus: Maa -amet ja EELIS, 2022)

Tabel 4-3. Kaitstavad loodusobjektid kavandatava tuulepargi või kaablikoridori alal ja ning nende mõjualas

Kaitstav loodusobjekt Ala kirjeldus

Pärnu lahe hoiuala

(KLO2000286)

Võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a. määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse

alla võtmine Pärnu maakonnas“. Hoiuala pindala on 101605 ha ja see hõlmab ulatuslikku

mereala Pärnu Lahes ja Kihnu ümbruses. Hoiuala kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata

rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt ( Podiceps

cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),

ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart

(Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas

querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta

nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana),

rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus),

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa

limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-

tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres),

naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

Kihnu hoiuala

(KLO2000298)

Võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a. määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse

alla võtmine Pärnu maakonnas“. Hoiuala pindala on 1102 ha ja see hõlmab maismaa osi

Kihnu saarel. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

38

Kaitstav loodusobjekt Ala kirjeldus

elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste

rannavallide (1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*),

püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120),

hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal

mullal kuivade niitude (6210), lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude

(6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude

(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade

(9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide –

hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca hispida bottnica), emaputke (Angelica

palustris) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse.

Kihnu laidude

looduskaitseala

(KLO1000628)

Moodustati 2014. a (Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2014. a määrus nr 31 „Kihnu laidude

looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Ala on kogupindalaga 4199 ha ja

hõlmab Kihnu saarest loodesse jääva mereala koos sealsete laidudega. Kaitseala kaitse-

eesmärk on kaitsta ja säilitada: mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; laidude

maastikuilmet; liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need liigid on hallhani (Anser anser),

ristpart (Tadorna tadorna), rääkspart (Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata),

tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul

(Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas

(Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser),

väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), merisk (Haematopus

ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), naerukajakas

(Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), tutt-tiir (Sterna

sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);

elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on

veealused liivamadalad (1110) ja väikesaared ning laiud (1620); viigerhüljes (Phoca

hispida).

Merikotka

püsielupaigad

Kihnu saarel

(KLO3002042 ja

KLO3001508)

Lähimad merikotka püsielupaigad asuva Kihnu saarel, kavandatavast tuulealast üle 10

km kaugusel.

Natura 2000 alasid on täpsemalt käsitletud KMH programmi peatükis 6 Natura eelhindamine.

4.2. Kultuuriline keskkond

4.2.1. Veealune kultuuripärand

Eesti merealal leidub vrakke, mis on arvele võetud kultuurimälestisena, aga ka selliseid vrakke,

millel ei ole kultuurimälestise staatust. Samas on kõigil nendel objekt idel oluline osa meie

merekultuuripärandis.

Transpordiameti hüdrograafilise andmekogu andmetel (vt Joonis ) jääb kavandatava

meretuulepargi ala piiridesse 3 vrakki:

• Id 1468 NIMETU-536. Vraki sügavus on 22,36 m, pikkus 27,0 m, laius 7,4 m, kõrgus 4,82 m. Vraki

L-Est koordinaadid on 483201.38; 6446765.33.

39

• Id 1366 Sivutš. Vraki sügavus on 22,64 m, pikkus 30,57 m, laius 10,97 m, kõrgus 3,12 m. Vraki L-

Est koordinaadid on 486179.70; 6440602.96. Tegemist on 1915 aastal hukkunud Vene Impeeriumi

Läänemere laevastiku suurtükilaevaga.

• ID 1470 NIMETU-537. Vraki sügavus on 21,81 m, pikkus 29,0 m, laius 7,0 m, kõrgus 4,25 m. Vraki

L-Est koordinaadid on 488110.78; 6431993.08.

Kavandatava meretuulepargi alale jäävad mitmed veealused takistused. Ala kirdenurgas on

takistus sügavusega 25,68 m (L-Est koordinaatidega 484902.08; 6446022.41). Ala keskosas on 3

takistust, millest üks on sügavusega 10,17 m (L-Est koordinaatidega 481378.46; 6436229.37),

teine takistus on sügavusega 10,49 m L-Est koordinaatidega (481393.02; 6436228.75) ja kolmas

on sügavusega 10,04 m (L-Est koordinaatidega 481356.51; 6436219.00).

Kavandatava meretuulepargi ala kaguosas on tuvastatud samuti 3 veealust takistust , millest üks

on sügavusega 25,35 m (L-Est koordinaatidega 488232.18; 6431356.53), teine sügavusega 24,92

m (L-Est koordinaatidega 488241.52; 6431357.77) ja kolmas sügavusega 25,62 m (L-Est

koordinaatidega 488237.37; 6431344.90).

Kavandatud meretuulepargi põhjapiirist ca 700 m kaugusele jäävad kaks veealust takistust,

millest üks on sügavusega 26,52 m (L-Est koordinaadid 484461.14; 6448759.01) ja teine

sügavusega 26,45 m (L-Est koordinaadid 484471.43 6448753.60).

Joonis 4-13. Tuvastatud vrakid ja takistused kavandatava meretuulepargi piirkonnas 44

44 Aluskaart Transpordiameti (endine Veeteede Ameti) hüdrograafiline andmekogu

40

4.3. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond

4.3.1. Asustus

Kavandatav tegevus jääb tervikuna merealale ning lähim asustatud maismaa-ala on ca 10 km

kaugusel idas – Kihnu saar (Statistikaameti andmetel seisuga 01.01.2021 690 elanikku). Lähimad

mandri-Eesti punktid jäävad ca 16 km kaugusele kirdesse Pärnu linna alla kuuluva Tõstamaa

osavalla territooriumile ja Lääneranna valda.

4.3.2. Maakasutus

Mereala kasutatakse väga mitmeti – puhkeotstarbeliselt ja turismiga tegelemiseks, kalanduseks,

transpordiks. Kavandatava meretuulepargi ala kattub mitme veeliiklusalaga – lõunaosas 4 km,

lääneosas 2 km ning kirdes 400 m laiune veeliiklusala. Viidatud veeliiklusalad läbivad kavandatava

meretuulepargi ala ning meretuulepargi kavandamise protsessi käigus leitakse tuulikutele

sobivaimad asukohad, arvestades seejuures vajadusega tagada ohutu laiusega ja ajakohaseid

sõidusuundasid järgivad veeliiklusalad nii ala lõuna- kui ka lääneosas.

Joonis 4-14. Kavandatava meretuulepargi alale jäävad laevaliiklusalad

Lisaks läbib kavandatava meretuulepargi ala mandri ja Ruhnu saare vaheline lennuliikluse koridor,

mille toimimise tagamiseks vajaliku koridori laiuse täpsustamiseks viiakse läbi vajalik ekspertiis.

41

4.3.3. Kalandus

Kalapüük, mis on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks, toimub kogu

Eesti merealal, välja arvatud kalapüügipiirangutega aladel. Kalapüük Läänemerest jaguneb traal-

ja rannapüügiks. Rannapüük merel toimub üldjuhul 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m

samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega

kalasadamad ja lossimiskohad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrusele nr 65

Kalapüügieeskiri kohaselt tohib traalpüük toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui

20 meetrit.

Eesti merealaplaneeringu raames loodud mereplaneeringu portaalis (http://mereala. -

hendrikson.ee/) on esitatud informatsioon mh ranna- ja traalpüügialade ning nende intensiivsuse

kohta.

Joonis 4-15. Kavandatava meretuulepargi alal ja rannapüügi intensiivsus aastatel 2011-2020

42

Joonis 4-16. Kavandatava meretuulepargi alal ja traalpüügi intensiivsus aastatel 2014-2017

Joonis 4-17. Traalpüügi intensiisus kavandatava tegevuse alal 2020. aastal

43

Kavandatav tuulepargi ala kattub osaliselt väljakujunenud ranna- kui traalpüügi aladega, seega

tehakse tuulikupargi kavandamisel koostööd kalurite huvisid esindavate ühendustega (vt tabel

9-1).

44

5. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline

keskkonnamõju

5.1. Hindamismetoodika

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspertrühm kehtivast keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning järgib

keskkonnamõju hindamise head tava45. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid

õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.

Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: KMH programmi koostamine ning KMH

läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on

esitatud ptk-s 7.

KMH programm (käesolev dokument) on osa kavandamise etapist ehk kava, kuidas planeeritakse

läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala, tuuakse välja

eeldatavad olulised mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan eri nevate

mõjude hindamise protsessi osapooltega.

Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande

koostamisel arvestatakse KeHJS nõuetega ja KMH algatamise otsusega, samuti meretuulepagi kui

tervikliku objektiga seonduvate dokumentide (st maismaal asuvate rajatiste/ehitiste jaoks

vajalikud load jms) keskkonnaküsimustega.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasnevat eeldatavat olulist keskkonnamõju, analüüsida selle mõ ju vältimise ja/või leevendamise

võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi (sh ala suurus, maht, tehnoloogilised

aspektid) valikuks. Käsitletavaid alternatiive kirjeldatakse KMH aruandes. Keskkonnamõju on

kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale

Alljärgnevas tabelis 5-1 on esitatud kavandatava meretuulepargi ja sellega seotud taristu

elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid, mõjuallikad, eeldatavalt kaasnevad olulised

mõjud (vajadusel täpsustakse mõjualade suurused) ning nende mõjude prognoosmeetodid, sh

mõjude hindamiseks vajalike uuringute/eksperthinnangute koostamise vajadus ja nende

metoodikad.

Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad

kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi

(aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Keskkonnamõju ruumilist ulatust

hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda

erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks.

Võimalusel ja vajadusel teostatakse käesolev keskkonnamõju hindamine asjakohases

45 Keskkonnamõju hindaja hea tava. Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing ( www.iaea.eu). Lisa 1.

45

täpsusastmes ka maismaal kavandatavate tegevuste kohta. Näiteks hinnatakse võimalusel

merekaabli asukoha ja rajamisega kaasnevaid mõjusid meri-maismaa üleminekukohtades ja selle

vahetus läheduses, et selgitada välja võrguühenduse toimimise perspektiiv ja maismaal toimuvate

tegevuste põhimõttelised asukohad. Selliselt välditakse sisuliselt mittevajalikku ning

administratiivkorraldust asjatult koormavat samade protseduuride dubleerimist.

Eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi arendusala ja merekaablitrassi ehk kavandatav a

tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist

(näiteks müra, ehitusaegsed häiringud, visuaalne mõju jne). Mõjuala erineb ka sõltuvalt

mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, merepõhja elupaiga d, mere-elustik

jm).

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset (võrdlevat)

analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate

keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui keskkonnaelemntide

lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse subjektiivset kogemuslikku (KMH

eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) ja ka objektiivset hinnangut (uuringute,

jms tulemused).

KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate

keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises

optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse

andmeallikatena muuhulgas Maa-ameti kaardirakendust ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaregister, Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud

uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud

saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse.

Konsulteeritakse erinevate asjakohaste asutuste, organisatsioonide ja isikutega.

Hoonestusloa ja KMH protsessi raames teostatakse täiendavaid uuringuid ja modelleerimisi ning

koostatakse ekspertarvamusi, mis on kirjeldatud tabelis 5-1. Uuringute/eksperthinnangute

teostamine ja tõstatunud teemade käsitlus võib toimuda ka muude projektide või tegevuste

raames (näiteks ühendamine teiste arendusprojektidega, riikliku uuringu ja seirega jms) ning

KMH integreeritud osana (st mitte eraldiseisva uuringuna). Erinevate uuringute teostamisel

toimub teadlaste ja uurimisrühmade vaheline koostöö interdistsiplinaarse lisandväärtuse

loomiseks ja kvaliteetseimate uurimistulemuste saavutamiseks.

KMH raames viiakse läbi Natura hindamine ning käesolevas KMH töös tuginetakse hindamise

läbiviimisel peamiselt juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis" 46 . Täpsemalt on Natura hindamise protsessi ja kasutatavat

metoodikat kirjeldatud ptk-s 6.

Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud

soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid

võib kavandatav tegevus mõjutada. Huvitatutel on võimalik osaleda vähemalt keskkonnamõju

46 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf

46

hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus.

Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui

keskkonnamõju hindaja poole.

5.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja teostatavad uuringud

Iga mõjuvaldkonna ja kõikide keskkonnaelemendite (mida kavandatav tegevus võib mõjutada

mõjuallikate kaudu) mõjude prognoosimiseks kasutatavad meetodid on kirjeldatud tabelis 5-1.

Vabariigi Valitsuse hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsuses (vt lisa 1) on ette nähtud

mitmed uuringuid ja/või eksperthinnanguid. Käesolevas KMH programmis on algatamisotsuses

ette nähtud uuringute nimekiri täies mahus arvesse võetud, täiendatud ning täpsustatud

uuringute ning eksperthinnangute metoodikat ja mahtu nii suures ulatuses kui see on praeguseks

KMH programmi koostamise ajahetkeks teada.

Tabel 5-1. Kavandatava tegevuse eeldatavad olulised mõjud, nen de prognoos- ja hindamismeetodid ning teostatavad uuringud

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

1 Mõju looduskeskkonnale

1.1

Mõju

hüdrodünaamikale

(sh hoovused) ja

lainetusele,

jäätumisega seotud

riskid

Tuulepargi rajamise mõju

hüdrodünaamikale seisneb tuule- ja

lainerežiimi muutumises. Mõju võib

avalduda ka hoovustele ja vertikaalsele

segunemisele. Tegemist on eeldatavalt

väheolulise mõjuga.

Jääga seotud riskid võivad avalduda nii

tuulepargi ehitamise kui kasutamise faasis.

Mõjude leevendamiseks tuleb

vundamendi tüübi valikul ja

projekteerimisel arvestada

jäätingimustega.

Mõjud on seotud tuulepargi ala ja selle

lähiümbrusega.

Hüdrodünaamika mõju osas

teostatakse teoreetiline

modelleerimine. Teostaja selgumisel.

Jääriskide osas antakse

eksperthinnang, tuginedes

varasematele alusandmetele ja läbi

viidud uuringutele nagu Eesti

mereala planeeringu raames läbi

viidud jääolude uuring. Lisaks teiste

riikide varasem kogemus, uuringud ja

teaduskirjandus.

47

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

1.2

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

heljumi levikule

Meretuulepargi mõju merevee kvaliteedile

võib avalduda eeskätt ehitamise aegselt

tuulikute vundamentide ja merekaablite

paigaldamise käigus meresetete

veesambasse paisatava heljumi kaudu.

Heljumi hulk sõltub eeskätt merepõhja

looduslikust olekust (ehitusgeoloogilised

tingimused) ning seejärel vundamentide

arvust, suurusest, tüübist ja

paigaldustehnoloogiast ning merekaablite

pikkusest ja paigaldustehnoloogiast.

Meretuulepargi opereerimise aegselt on

pigem teoreetiliseks mõjuks merekaablite

soojenemisest tulenev mõju merepõhja

setetele ja seeläbi vee temperatuurile.

Kaablid maetakse merepõhja ja kaablitest

eralduv soojushulk on ka lokaalsel tasandil

eeldatavasti ebaoluline.

Meretuulepark ei avalda mõju merevee

keemilisele koostisele (sh toitainete

koormusele), soolsusele ega muudele

füüsikalistele ja keemilistele

parameetritele.

Merevee kvaliteeti võidakse mõjutada ka

võimaliku avariiolukorra esinemisel, mis

võib kaasa tuua õlireostuse esinemise

riski. Õlireostuse tekke oht on nii

tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise

faasis. Õlireostuse tekke vältimiseks tuleb

ehitustööde ja hooldustööde käigus

järgida ohutusreegleid.

Mõjud on seotud tuulepargi ala ja selle

lähiümbrusega.

Kavandataval alal puuduvad

varasemad andmed veekvaliteedi

parameetrite seisundi kohta. Merevee

kvaliteedi uuringu (uuringu läbiviija:

TÜ Eesti Mereinstituut, vastutav isik:

Georg Martin) eesmärk on koguda

uuringualalt veekvaliteedi näitajate

proove ja teostada veesamba

parameetrite mõõtmisi

iseloomustamaks tuulepargi ala

veekvaliteedi seisundit enne

ehitustegevuse algust ning hinnata

võimalikke ehitustegevusest ja

hilisemast tuulepargi opereerimisest

tulenevaid muutusi.

Seirejaamad paigutatakse

tuulepargialale, mille koordinaadid

määratakse esimese mõõtmisseeria

ajal. Proovikogumine ja veesamba

parameetrite mõõdistused

teostatakse 2022. aasta jooksul. Vee

füüsikalis-keemiliste näitajate seiret

viiakse läbi vähemalt 6 korda aastas

juunist septembrini (vastavalt Eesti

Riikliku Keskkonnaseire programmi

rannikumere seire allprogrammi

metoodikale). Seirekohtades

kogutakse veeproovid 1, 5 ja 10

meetri sügavuselt, madalaveelistes

seirekohtades 1 ja 5 meetri või 1

meetri sügavuselt, sügavamates

jaamades ka põhjalähedasest

veekihist. Toitainete sisaldused

määratakse integreeritud proovist.

Veesambas määratakse CTD sondi

abil elektrijuhtivus, temperatuur,

lahustunud hapniku sisaldus ja pH.

Secchi kettaga määratakse

seirekohtades vee läbipaistvus.

Mõõdetavad parameetrid – Ntot,

Ptot, No3-N, NO2-N, PO4, O2, pH,

CTD profiil, Chl-a.

KMH käigus teostatakse ehitusaegse

heljumi leviku modelleerimine

(modelleeritakse tuulepargi rajamise

48

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

ning merekaablite paigaldamisega

seotud heljumi teket ning levikut

ümbritseval merealal). Töö teostaja

selgumisel.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate

uuringute, teaduskirjanduse ning

käesoleva KMH käigus teostatavate

uuringute põhjal.

1.3

Mõju merepõhja

elupaikadele ja

elustikule

Meretuulepargi mõju merepõhja

elupaikadele võib avalduda eeskätt

tuulikute vundamentide ja merekaablite

näol. Ehitusfaasis hävivad tuulikute

vahetusse lähedusse jäävad kooslused ja

elupaigad. Ehitustegevus mõjutab

merepõhja kooslusi eelkõige läbi lahtise

sette leviku ja vee läbipaistvuse muutuste.

Mõju vähendava ja leevendava meetmena

tuleb tuulikute vundamendid paigaldada

võimalusel kohtadesse, kus ei esine

(väärtuslikku) merepõhja elustikku ja

elupaiku või see on vähene.

Tuuliku vundament paigutatakse

merepõhja ja konkreetselt vundamendi (ja

vajadusel selle kaitseks paigutatava

materjali) alal muudetakse senine

looduslik merepõhi antropogeenseks.

Mõju olulisus ja suurus sõltub eeskätt

vundamentide arvust, mõõtmetest ja

tüübist (samasuguse tuuliku

gravitatsiooniline vundament on palju

suurema merepõhja pindalaga kui

vaivundament) ning merepõhja

looduslikust olekust (merepõhja tüüp).

Merekaablite paigaldamisel on käesoleval

ajal pehmete põhjasubstraatide puhul

sagedasemaseks meetodiks kaabli

matmine põhjasetetesse kasutades selleks

spetsiaalset tehnikat, mis aitab vältida

võimalikke kahjustusi (majanduslikku

mõju) ning millega leevendatakse ühtlasi

ka keskkonnamõjude avaldumist

(elektromagnetkiirguse ja võimaliku

Kavandataval tuulepargi alal viiakse

läbi merepõhja elustiku ja elupaikade

uuring (uuringu läbiviija: TÜ Eesti

Mereinstituut, vastutav isik: Georg

Martin), mille eesmärk on kaardistada

kavandatavale alale jäävate

merepõhja elustiku (põhjataimestik ja

-loomastik) liikide ja koosluste levik

ning alale jäävate merepõhja

elupaikade ja biotoopide levik

(Loodusdirektiivi lisa I

elupaigatüübid, MSRD laiad

elupaigatüübid, HELCOM HUB

biotoobid, HELCOM Red List

biotoobid). Uuringu eesmärk on

koguda in situ informatsiooni

projektialal merepõhja elustiku liikide

ja koosluste ning elupaikade leviku

kohta ning kasutada seda

informatsiooni liikide, elupaikade ja

biotoopide leviku kirjeldamisel

(modelleerimisel) kavandataval alal.

Uuringu tulemuste põhjal on võimalik

hinnata tuulikuvundamentide

täpsema tehnoloogia ja

asukohavaliku mõju merepõhja

kooslustele ning vajadusel välja

pakkuda meetmed minimeerimaks

võimalikku negatiivset mõju.

Kavandataval alal teostatakse

merepõhja alusmõõtmised akustilise

kaugseire abil (näiteks

lehviksonariga), kus kogutakse nii

sügavusandmeid kui tagasihajumise

andmeid, kombineerides neid

49

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

soojusenergia ülekande vähenemine

kaabli ümbruses). Merekaablite merepõhja

matmisel toimub olemasoleva merepõhja

tugev häiring ehituse ajal, kuid kuna

ehitustegevuse järgselt jääb merepõhi

endisega sarnasesse olukorda, siis mõne

aastaga taastub esialgne olukord. Samuti

on võimalik looduskaitseliselt tundlikele

aladele kaablite paigaldamiseks kasutada

kaabli suundpuurimist mere põhja alla

(eeskätt kaablite meri-maismaa tsoonis).

St, et enne looduskaitseliselt tundlikule

alale jõudmist viiakse kaabel merepõhja

alla sügavusele kuni 10 m ning sel moel

on võimalik hoida ära negatiivseid

mõjusid merepõhja elustikule.

Tuulepargi rajamisel on tegemist

kunstsubstraadi paigutamisega

merekeskkonda kogu veesamba ulatuses,

mis loob võimaluse erinevate sessiilsete

liikide koosluste tekkeks. Vaba

kunstsusbtraadi koloniseerimine sõltub

väga paljudest erinevatest kohalikest

keskkonnateguritest ja teiste merealade

kogemuse otsene ülevõtmine konkreetse

tuulepargi mõju hindamiseks ei ole

võimalik. Tuulepargi rajamise ja

opereerimise keskkonnamõju hindamiseks

on vajalik teada nii „riffieffekti“ kohalikest

iseärasustest kui ka hinnata tuuleparki kui

võõrliikide levikusoodustaja tähtsust.

Mõjuala on piiritletav eeskätt konkreetse

tuulepargi arendusalaga ning selle

kaablikoridoride asukohtadega.

semikvantitatiivsete

(katvushinnangud videosüsteemide

või sukeldumise abil) ja

kvantitatiivsete (biomassi hinnangud)

punktvaatlustega.

Lisaks viiakse tuulepargialal läbi

kunstsubstraadi koloniseerimise

uuring/katsed (uuringu läbiviija: TÜ

Eesti Mereinstituut, vastutav isik:

Georg Martin) selgitamaks tuulepargi

rajamisel tuulikuvundamentide näol

tekkiva kunstsubstraadi

koloniseerimisega seotud mõju

ümbritsevale keskkonnale.

Välieksperiment viiakse läbi

uuringualal jaamas sügavusega 25-30

m, eksperimendi läbiviimise

konkreetne asukoht kooskõlastatakse

Transpordiametiga. Eksperiment

viiakse läbi aastaringsena,

võimaldades püsikoosluse teket

merekeskkonda paigutatud

kunstsubstraadile (orienteeruvalt

mai-juuni 2022 kuni august-

september 2023). Hinnatavad

muutujad on koloniseerivate

koosluste struktuur ja kvantitatiivsed

parameetrid (katvus, biomass,

arvukus). Jälgitavad

keskkonnamuutujad – soolsus,

temperatuur, valguskliima (3 eri

sügavushorisonti). Jälgitavad

lisaparameetrid – planktonikoosluste

struktuur (proovivõtt kord hooaja

jooksul). Katsetatavad substraadid –

betoon ja metall (teras).

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate

uuringute, teaduskirjanduse ning

käesoleva KMH käigus teostatavate

uuringute põhjal.

50

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

1.4 Merepõhi,

merepõhja setted

Tuulepargi mõju võib avalduda

tormilainete režiimile ja setete

dünaamikale läbi merepõhja struktuuri

muutuste. Eeldatavalt ei ole tegemist

olulise mõjuga, kuna tuuleparkide

rajamiseks tehtava ehitustöö käigus ei

muudeta merealal põhjareljeefi iseloomu

(reljeefi madaldamine/tõstmine), siis pole

oodata ka olulisi muutusi

hüdrodünaamilises režiimis, mis võiks

mõjutada lainetuse iseloomu

rannalähedases piirkonnas.

Batümeetrilised andmed (merepõhja

sügavusandmed) kavandatava

meretuulepargi ja võimalike kaabelliinide

alal on olemas ning need on piisavad

tavapäraseks navigatsiooniks ning ka

paljude KMH raames teostatavate

keskkonnaalaste hinnangute andmiseks

(kalastik, hülged, linnustik, vee liikumise ja

setete dünaamika jt) . Olemasolevast

informatsioonist täpsemad

batümeetrilised andmed on vajalikud

meretuulepargi täpse tehnilise lahenduse

(projekteerimine ja lõplik tehnoloogia

valik) jaoks ehk KMH järgses etapis.

Ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja

kaablite merepõhja süvendamise käigus

toimub setete ümberpaigutamist ja

resuspensiooni. Selle mõju avaldub

piiratud alal ning lühiajaliselt. Merepõhja

orienteeruvad süvendamise (sh kaadamise

või tahkete ainete paigutamise) mahud

sõltuvad tuulikute ja nende vundamentide

arvust, mõõtmetest ja tüübist kui ka

merekaablite pikkusest, asukohast ja

paigaldamiseks valitud tehnoloogiast.

Tuulepargi rajamine >10 km kaugusele

rannikust ei mõjuta rannaprotsesside

iseloomu, nende ägenemist või

nõrgenemist, kuna rajatav tuulepark asub

piisavalt kaugel.

KMH raames teostatakse uuringute

(nt merepõhja elupaigad) raames

merepõhja mõõdistused erinevate

seadmetega (sonarid, nn georadar

jms), mille käigus kogutakse ka

senisest täpsemad batümeetrilised

andmed. Need andmed on piisavalt

täpsed kõigi KMH raames

läbiviidavate uuringute vajadusteks.

Detailse merepõhja

ehitusgeoloogilise uuringu

teostamine on vajalik alles täpse

tehnilise lahenduse (projekteerimine

ja lõplik tehnoloogia valik)

väljatöötamise etapis – sellise

detailsusega ehitusgeoloogiline

uuring (mis sisaldab mh merepõhja

proovipuurimisi jms) teostatakse

väljaspool KMH mahtu ning pärast

KMH ja hoonestusloa protsessi.

KMH raames on vajalik üldisemat

laadi ehitusgeoloogilise

informatsiooni olemasolu, mis

võimaldaks teha esmaseid järeldusi

ehitusliku lahenduse ja kasutatava

tehnoloogia kohta ning anda

informatsiooni võimalike avalduda

võivate keskkonnamõjude kohta.

KMH raames lähtutakse valdavalt

olemasolevast ehitusgeoloogilisest

teabest (senised geofüüsikalised tööd

merealal) ning teostatakse

olemasoleva teabe täiendav

töötlemine ja analüüsimine (sh

ekspertarvamused). KMH käigus

võetakse mõningad merepõhja

pinnaseproovid ning teostatakse

nende laboratoorsed analüüsid

(ohtlike ainete sisalduse

kontrollimiseks).

Kui KMH käigus ilmneb vajadus

merepõhja ehitusgeoloogilise

uuringu teostamiseks (nt ranniku

51

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

Mõjud on seotud tuulepargi ala ja selle

lähiümbrusega.

lähedases tsoonis merekaablite

randumiskohtades), teostatakse

vajalikud tööd aladel, kuhu muu

keskkonnateabe alusel on realistlik ja

võimalik tuulikute või merekaabli

paigaldamine. Vastava töö

metoodika ja uuringu järeldused

tuuakse koondina KMH aruandes.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate

uuringute, teaduskirjanduse ning

käesoleva KMH käigus teostatavate

muude uuringute põhjal.

1.5 Mõju kalastikule

Meretuulepargi ehitamise aegselt sageneb

piirkonnas laevaliiklus ja toimub

meretuulikute vundamentide ning

merekaablite paigaldamine

veekeskkonnas. Sõltuvalt merepõhja

iseloomust, vundamendi tüübist ja

paigaldamise tehnoloogiast kaasneb

vundamendi paigaldamisega müra

emissioon ja merepõhjasetete

veesambasse paiskamine (heljumi

tekitamine). Merepõhjasetete liigutamise

ja müra temaatika on oluline ka

merekaablite paigaldamisel.

Opereerimise aegselt on

meretuuleparkide puhul sageli täheldatud

ka positiivset mõju. Vundamendid

pakuvad elupaika mereelustikule, kes on

toidubaasiks erinevatele kaladele.

Töötavatest tuulikutest lähtuva veealuse

meremüra tase ja kaasnev mõju

kalastikule ei ole seniste töötavate

meretuuleparkide baasil tehtud uuringute

alusel osutunud oluliseks ega negatiivseks.

Ehitustööde ja opereerimise aegset mõju

saab vältida ning oluliselt vähendada

sobivate meetmete rakendamisega.

Tehnilistest ja töökorralduslikest võtetest

on näiteks ehitusperioodi kohandamine

kalade kudemisele vastavalt, müra

vähendavate meetmete kasutamine

vundamentide paigaldamisel (nt

Kavandatava tegevuse piirkonnas

viiakse läbi kalastiku inventuur ning

kevad- ja sügisräime uuringud

(uuringu läbiviija: TÜ Eesti

Mereinstituut, vastutav isik: Redik

Eschbaum), ning võrreldakse nende

tulemusi teiste asjakohaste TÜ EMI

kalastiku-uuringu tulemustega ava-

ning rannikumeres. Kalastiku

inventuur viiakse läbi kevadel, suvel

ja hilissügisel kahel järjestikusel aastal

2022-23. Kevadräime uuringud

viiakse läbi ajavahemikul märtsist

juulini kahel järjestikusel aastal 2022-

23. Sügisräime uuringud viiakse läbi

ajavahemikul augustist novembrini

ning uuringu kestus on 1 aasta, aastal

2022. Uuringutulemuste põhjal

koostatakse analüüs rajatava

tuulepargi võimalikest vastuoludest

looduskaitseliste liikide

kaitsevajadusega ja kalapüügisektori

oluliste huvidega. Kalastiku ja

kudealade inventuuril toimub

kalaproovide kogumine ja analüüs

vastavalt HELCOMi juhtnööridele* ja

vastab veekvaliteedi hindamise

standardi nõuetele EVS-EN

14757:2015. Uuringus kasutatakse

nakkevõrkude jadasid (14, 17, 21,5,

25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm

silmasammuga võrkudest) ja

52

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

rammimise vältimine või rammimisel

summutavate vahendite kasutamine),

merekaablite süvistamine merepõhja

setetesse jms.

Eeldatavalt on mõjuala piiritletav otseselt

meretuulepargi koosseisu hõlmatava

alaga ja merekaabli rajamiseks ette nähtud

alaga.

standardiseeritud (EVS-EN

14757:2015) sektsioon-nakkevõrke.

Kevadräime rännet analüüsitakse

hüdroakustilise uuringu raames.

Sügisräime uuringu andmekogumise

metoodikaks on kudekala püük

nakkevõrkudega ning kalavastsete

püük larvitraaliga planeeritava

tuulepargi alal, võrdlusandmed

kogutakse sama uuringu käigus

piirkonnas varem teadaolevatelt

kude- ja vastsete turgutusaladelt

väljaspool planeeritavat tuulepargi

ala.

Ühenduskaablite elektromagnetvälja

mõju hindamiseks koostatakse

eksperthinnang arvestades sarnaseid

projekte, nende kohta tehtud

uuringuid ning olemasolevaid

andmeid.

Aastatel 2022-24 on plaanis

riigieelarveliselt finantseeritav

projekt, mis selgitab välja müra mõju

räime bioloogiale, eeskätt

migratsioonile ja sigimiskäitumisele.

KMH aruanne tugineb sel teemal

üleriigilise uuringu tulemustele.

Nimetatud uuringu tulemustest

selgub, kas on vajalik täiendav

veealuse müra mudeli (sh infraheli

mudeli) teostamine kalastikule.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate

uuringute, teaduskirjanduse ning

käesoleva KMH käigus teostatavate

uuringute põhjal.

1.6

Mõju

mereimetajatele

(hülged)

Meretuuleparkide arendamisel on

peamine hüljeste elualasid mõjutada

võivaks aspektiks veealune müra, eeskätt

ehitusaegne müra.

Hüljestele võib olla häiringuks ka tuulikute

vundamentide ning merekaablite

Kavandatavate tuulepargi mõjude

hindamiseks on vajalik koguda või

olulises osas täiendada hüljestega

seotud lähteandmestikku, et oleks

võimalik hinnata olemasolevat

olukorda enne tuulepargi rajamist

ning merealade kasutuselevõtu ajalisi

53

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

paigutamisel meresetete liigutamisega

kaasnev merevee kvaliteedi ajutine

muutus. Tekkiva heljumi kogus sõltub

merepõhja geoloogiast, kasutatavast

vundamenditüübist ja vundamendi ning

merekaabli paigaldamise tehnoloogilisest

protsessist.

Meretuulepargi opereerimise faasis võib

häiring hüljestele tuleneda hooldusel

kasutatavast regulaarsest laevaliiklusest.

Eriti laevade poolt merejää lõhkumisega

seotud riskid. Näiteks võivad hülged

piiratud jääkatte tingimustes koguneda

poegimiseks jäämurdjate poolt

hooldatavatele laevateedele või seisva

jääga tuuleparkidesse kui sobiva jääga

elupaika. Tavaoludes esineb sobiv jää väga

suurtel aladel avamere piirkonnas või

hülged sigivad saartel, mis on

olemasoleva kaitserežiimiga kaetud.

Eeldatavalt on mõjuala piiritletav otseselt

meretuulepargi koosseisu hõlmatava ala

ning selle lähiümbrusega.

ja ruumilisi mõjusid tulevikus. Selleks

viiakse läbi hüljeste uuring (töö

teostaja MTÜ Pro Mare, vastutav

täitja Mart Jüssi) järgmistes osades:

1) Hüljeste arvukuse seire viiakse läbi

punktloendusena olulistel hüljeste

lesilatel Liivi lahel: Allirahu, Kerju ja

Vesitükimaa lesilatel hallhülge osas,

Väinamere suudme (Viirelaid-

Kübasssare) ja Kihnu laidude

looduskaitsealal viiger-ja hallhülge

osas. 2)

Merekasutuse uuring telemeetriliste

märgistega, eesmärgiga märgistada

10 hüljest. Prioriteetideks on

mõlemast liigist hüljeste tabamine

Kihnu piirkonnast või hallhüljeste

märgistamine lahe põhjaosas. 3)

Elupaigakasutuse akustiline

rakendusuuring, mis viiakse läbi

koostöös Tallinna Tehnikaülikooli

konstruktsiooni- ja

vedelikumehhaanika uurimisrühmaga

(prof. Aleksander Klauson). 4)

Hüljeste poegimise ja jääkasutuse

rakendusuuring, mille meetodiks on

jää ja/või laidude seire ja

aerofotograafia Liivi lahes.

Väliuuringud katavad ühe täisaasta,

kuna aasta-ajati on hüljeste

paiknemises ja aktiivsusmustrites

olulisi erinevusi. Uuring viiakse läbi

2023. aastal.

1.7 Mõju linnustikule

Avamere tuuleparkide potentsiaalne mõju

linnustikule seisneb peamiselt lindude

väljatõrjumises eelistatud

peatumispaikadelt, lindude hukkumises

kokkupõrgetel tuulikutega ning

barjääriefektis lindude lennuteedel.

Projektiala asukohast tulenevalt võivad

ohutegurid olla käesoleval juhul eriti

olulise mõjuga, sest: 1) kavandatav park

jääb vähemalt osaliselt olulisele

maismaalindude rändeteele (Lao-Kihnu-

Ruhnu); 2) veelindude peatumisalade

viimase uuringu kokkuvõtte põhjal (EOÜ,

Linnustikule avalduvate mõjude

väljaselgitamiseks teostatakse

linnustiku rände ja toitumisalade

uuring (töö teostaja Eesti

Ornitoloogiaühing, töö vastutav täitja

Kaarel Võhandu).

Läbirändajate vaatlused. Vaatlused

viiakse läbi laevalt, mis seisab ankrus

ühes punktis uurimisala tsentris või

piiril (viimast varianti peetakse

eelistatuks, arvestades loenduste

hilisema kordamise võimalust

54

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

koostamisel) võib osa kavandatava

meretuulepargi territooriumist olla oluline

peatumisala ning vajab täiendavat

uurimist; 3) alast ca 7,5-10,5 km kaugusele

jäävad Kihnu laiud, millel pesitsevate

lindude toitumislennud võivad ulatuda

kavandatava meretuulepargi alale.

Mõjud on seotud tuulepargi ala ja selle

lähiümbrusega.

ehitusjärgsel seirel). Vaatlused

sisaldavad läbirände visuaalseid ja

radarvaatlusi ning öist

audiosalvestamist. Uuringud viiakse

läbi kevadel ja sügisel. Arvestades

rände suurt aastatevahelist

varieerumist, korratakse läbirändajate

vaatlusi kahe aasta jooksul aastatel

2022-23.

Peatuvate veelindude loendused.

Viiakse läbi lennuloendusena.

Loendusmarsruut katab kavandatava

tuulepargiala koos ümbrusega

võrdlusandmete saamiseks. Aastas

viiakse läbi 10 loendust. Arvestades

aastatevahelist võimalikku suurt

varieerumist peatuvate veelindude

arvus, korratakse lennuloendusi kahe

aasta jooksul aastatel 2022-23.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate

uuringute, teaduskirjanduse ning

käesoleva KMH käigus teostatavate

uuringute põhjal.

1.8 Mõju nahkhiirtele

Meretuulepargi mõju nahkhiirtele võib

avalduda juhul kui meretuulepark asub

nahkhiirte toitumisalal või rändeteel. Eesti

merealaplaneeringu koostamisel võeti

arvesse parim teadaolev teaduslik

informatsioon ning selle alusel määratleti

merel eeldatavad nahkhiirte rändealad,

millest üks kattub mh kavandatava

tuulepargi alaga.

Mõjud on seotud tuulepargi ala ja selle

lähiümbrusega.

KMH koostamise käigus viiakse läbi

käsitiivaliste uuring (uuringu teostaja

Elustik OÜ, vastutav ekspert Oliver

Kalda). Uuringu tulemusena

selgitatakse välja käsitiivaliste

võimalikud toitumisalad,

rändekoridorid ja liikumised

kavandataval tuulepargi alal. Uuringu

metoodika näeb ette kahte

bioakustilist andmete kogumise viisi:

1) statsionaarsed vaatluspunktid (3-5

poid) merel ja maismaal; 2)

laevaloendused.

Välitööd katavad nahkhiirte kevadist

ja sügisest rändeperioodi ning

statsionaarsed vaatluspunktid on

töös ka suvisel perioodil, uuringu

läbiviimise aeg on 2023. 2022. aastal

teostatakse sügisrändeaegsed

55

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

laevaloendused koos statsionaarse

võrdluspunktiga Kihnu saarel.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate

uuringute, teaduskirjanduse ning

käesoleva KMH käigus teostatavate

uuringute põhjal.

1.9 Mõju kaitsealustele

loodusobjektidele

Kavandatava tuulepargi ja merekaabli

eeldatavale alale kaitstavaid

loodusobjekte ei jää. Kavandatava

tuulepargi mõjualasse jääb mitmeid

kaitsealasid, seega võib mõju avalduda

kaitsealade kaitse-eesmärkidele.

Mõjud on seotud tuulepargi ala ja selle

lähiümbrusega.

Kaardikihtide analüüs ning

eksperthinnang varasemate

uuringute, Eesti Looduse

Infosüsteemi (EELIS), teostatud

inventuuride, liigikaitse

tegevuskavade, teaduskirjanduse

ning käesoleva KMH käigus

teostatavate uuringute põhjal.

1.10

Mõju Natura 2000

aladele ehk Natura

hindamine

Suurem osa merealal kaitstavatest

objektidest on samas ka rahvusvaheliselt

kaitstavad, kuuludes Natura 2000 loodus-

ja/või linnualade võrgustikku.

Võimalikud kavandatava tuulepargi või

selle kaablikoridoride mõjualasse jäävad

Natura 2000 võrgustiku loodus- ja

linnualad on esitatud ptk 6. Mõju Natura

aladele hinnatakse eraldi Natura

asjakohases hindamises, mis

vormistatakse KMH aruande eraldi

peatükina.

Kaardikihtide analüüs ning

eksperthinnang varasemate

uuringute, Eesti Looduse

Infosüsteemi (EELIS), teostatud

inventuuride, liigikaitse

tegevuskavade, teaduskirjanduse

ning käesoleva KMH käigus

teostatavate uuringute põhjal.

Kõikidele mõjualasse jäävatele

Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele

viiakse läbi Natura hindamine. Vt ptk

6 Natura eelhindamine.

1.11 Mõju kliimale

Tuulepargi mõju kliimale on positiivne.

Positiivse mõju suurus sõltub

meretuulepargi lõplikult realiseeritavast

võimsusest ja seeläbi toodetavast elektri

kogusest. Lokaalsete kliimamuutustega

kaasnevaid mõjusid nagu hoovused,

lained, jääkatte muutused, käsitletakse

KMH aruandes.

Teostatakse eksperthinnang, mille

aluseks on varasemad uuringud,

teadusajakirjandus, erialakirjandus

ning ekspertteadmised.

Käesoleva KMH raames ei analüüsita

kliimamuutuste fundamentaalseid

küsimusi. Lähtutakse Euroopa Liidu ja

seega ka Eesti Vabariigi ametlikust

positsioonist kliimamuutuste

olemasolu küsimuses, vajadusest

selle vähendamiseks ja

kohanemiseks.

56

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

2 Mõju kultuuripärandile

2.1

Mõju

muinsuskaitsealustel

e objektidele, sh

vrakid

Transpordiameti andmetel jääb

kavandatava meretuulepargi piirkonda

kolm vrakki ning alal võib leiduda mitmeid

veealuseid takistusi.

Meretuulepargi rajamisel võib olla

vrakkidele otsene füüsiline mõju: nt

tegevus võib ohustada vraki säilimist või

head seisundit. Eeldatavalt on tegemist

väheolulise mõjuga. Mõju võib avalduda

läbi võimaliku hävimise, kahjustamise või

ligipääsu takistamise kultuuripärandile

ning setete kandumise

muinsuskaitseväärtusele. Mõju

leevendamiseks tuleb tuulikute asukohad

valida selliselt, et oleks tagatud väärtuslike

laevavrakkide säilimine ja avalik ligipääs.

Mõju on seotud otseselt tuulepargi ja

merekaablite alaga (eelkõige konkreetse

rajatise alla jääva alaga)

KMH koostamise käigus selgitatakse

esmalt sonariuuringu abil välja

veealuste objektide olemasolu, sh

võimalike veealuste

kultuuriväärtusega asjad ja

kultuurkiht (vähemalt kavandatavate

tuulikute vundamentide

lähiümbruses ja võimalike

kaablikoridoride alal).

Enne ehitamist (projekteerimise

käigus) tehakse vajadusel eraldi

allveearheoloogiline uuring – juhul

kui kavandatav ehitustegevus ja/või

selle mõjuala kattub eelnevalt välja

selgitatud kultuuriväärtusega asjade

ja/või kultuurkihiga ehk võib veealuse

kultuuripärandi säilimist ohustada

(MuKS § 32 lg 2-3, Kultuuriministri

15.05.2019 määruse nr 25 § 10).

Allveearheoloogilise uuringu käigus

dokumenteeritakse

kultuuriväärtusega asjad ja

kultuurkiht ning hinnatakse nende

seisukorda ja säilimise ulatust.

Sonaruuringuga kogutavat

informatsiooni kasutatakse

võimalusel ka teiste distsipliinide

uuringutes: merepõhja elupaikade

väljaselgitamisel ning võimalike

ajalooliste lõhkekehade (jt ohtlike

objektide) esmasel tuvastamisel.

Varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning käesoleva

KMH käigus teostatavate uuringute

põhjal valmib eksperthinnang.

57

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

3 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond, sh mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

3.1

Müra (sh infraheli,

madalsageduslik

heli) ja vibratsioon

Mõju inimese tervisele müra ja

vibratsiooni seisukohast on eeldatavalt

väheoluline, kuna kavandatava tuulepargi

lähimate tuulikute kaugus Kihnu rannikust

on minimaalselt 10 km, mille tõttu ei ole

ette näha ei piirväärtusi ületavate müra- ja

vibratsiooni tasemete, ega ka piirväärtuse

piiresse jäävate, kuid häiringuid

põhjustavate müratasemete levikut

lähimate elamuteni.

Tuulepargi kasutamise ajal on eeldada

samuti infraheli ja madalasagedusliku

müra teket. Infraheliks nimetatakse

helilaineid, mille sagedus on alla 20 Hz.

Infraheli ei ole valdavalt inimkõrvale

kuuldav. Madalsageduslikuks heliks

loetakse helilaineid, mille sagedus on

vahemikus 10-200 Hz.

Tuulikute töötamisaegse müra

hindamiseks teostatakse

modelleerimine ja koostatakse

mürakaart keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ alustel.

Infraheli, madalsagedusliku heli ja

vibratsiooni mõju kirjeldatakse

teaduskirjanduse ja varasemate

uuringute põhjal.

3.2 Visuaalne mõju

Meretuulepargi rajamine selliselt, et

meretuulepark ei oleks merevaates

nähtav, ei ole võimalik. Suured

meretuulikud on 10 km distantsilt hea

ilma korral nähtavad, mistõttu tuulikute

visuaalsus ulatub Kihnuni. Seega toimub

merevaates muutus.

Visuaalse mõju suurus sõltub

meretuulepargi füüsilisest suurusest,

asukohast, ruumilisest lahendusest (nt

tuulikute paigutamine ridadena jms) ja

tehnilistest lahendustest (nt tuulikute värv

ja markeerimine tuledega).

Mõju ulatuseks on tuulepargi lähimad

rannikualad (eelkõige Kihnu saar).

Visuaalse mõju objektiivsemaks

väljaselgitamiseks ja täiendava

informatsiooni loomiseks teostatakse

meretuulepargi visualiseering Kihnu

saare ja maismaa erinevatest

punktidest ning nähtavusanalüüs

(ZTV – Zone of Theorethical Visibility).

Visuaalsete mõjude hindamiseks

kasutatakse Eesti Mereala

planeeringu protsessi käigus

väljatöötatud juhendit ja metoodikat

„Meretuulikuparkide arendamise

edendamiseks visuaalse mõju

hindamise metoodiliste soovituste

juhendmaterjal“. Töö teostaja Kerttu

Ots.

Koondina valmib KMH aruandesse

staatiline visualiseering erinevate

vaatepunktide vaatesektoritest ja

mõjude hinnang vaadete muutustele.

58

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

3.3

Mõju inimese

tervisele ja heaolule

või varale

Sotsiaalsed ja

majanduslikud

aspektid – tööhõive,

kalandus, mõju

kohalikule

kogukonnale, turism,

elektrivarustatus.

Mõju inimese tervisele ja heaolule.

Kavandatava tuulepargi mõju inimese

tervisele ja heaolule võib seostada

tuulikutest tekkiva võimaliku müra ja

visuaalse häiringuga, mida on kirjeldatud

eelnevalt tabeli punktides 3.1 ja 3.2.

Mõju (varale) majandusele ja tööhõivele,

sh kalandussektorile. Kavandatav

meretuulepark võib avaldada mõju

kalastikule ja seeläbi kalandusele nii

meretuulepargi ehitamise aegselt kui ka

opereerimise ajal. Samuti võib kavandatav

tuulepargi territoorium kattuda traalpüügi

aladega ja seega avaldada mõju kalurite

sissetulekule. Opereerimise aegne mõju

kalandusele võib seisneda meretuulepargi

alal kehtestatavates piirangutes

laevaliiklusele. Oluline on leida samal

merealal kooskasutuse võimalusi

otstarbekaks ruumijagamiseks, kasutades

tuulepargi ala ühtlasi kala-, vetika- ja/või

karbikasvatuseks (näiteks tuulikute

kasutamine vesiviljelustaristu

kinnitamiseks või uute taristulahenduste

arendamiseks), millel on võimalik

positiivne mõju majandusele ja

tööhõivele.

Lisaks on nii tuulepargi ehitus- kui ka

opereerimisetapis vajadus teenindus(või

hooldus)keskuste ja – sadamate osas, mis

võiks olla arendatav mõne olemasoleva

sadama baasil (lisanduvana senisele

funktsioonile) ning seeläbi aidata kaasa

sadama arendamisele luues täiendavat

lisandväärtust (tööjõu ja

veesõidukite jagamine). Võimalike

tuulepargi arendamiseks vajamineva

taristu osas tehakse koostöööd kohalike

omavalitsustega, piirkonna ettevõtetega

ning kaalutakse hoonestusloa ja KMH

protsessi käigus erinevaid

võimalusi.Tuulepargi kohalikul tasandil

kasulikkust toova lahendusena on lisaks

läbi kohaliku kasu mudeli valla eelarvesse

lisanduvad tasud.

Eksperthinnang teaduskirjanduse

allikate ning varasemate uuringute

andmete põhjal, mida

kombineeritakse fookusgrupi

kohtumiste ning huvitatud isikute

intervjueerimiste ja küsitlemiste

käigus kogutavate andmetega.

Hoonestusloa ja KMH protsessi

raames toimub täiendavalt koostöö

erinevate huvigruppide ja kohalike

omavalitsustega (Kihnu, Pärnu jne).

Täiendavat sisendinfot saadakse KMH

programmi avalikustamise käigus

laekunud ettepanekutest.

59

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

Mõju kohalikule kogukonnale, sh turism.

Kihnu saare majandusest olulise osa

moodustab turismisektor. Meretuulepark

võib mõjutada turismisektorit mitmel viisil

ning mõju võib olla nii negatiivne kui

positiivne. Negatiivne mõju turismile võib

avalduda juhul kui rajatava

meretuulepargiga kaasneb niivõrd oluline

negatiivne visuaalne mõju, et see muudab

praegust tuulikuteta merevaadet ning

loodus- ja kultuuriturismi hindavate

puhkajate Kihnu saare külastusotsuseid.

Eeldatavasti mõju ei ole nii ulatuslik ning

reaalselt olulist negatiivset mõju

turismindusele ei kaasne. Positiivne mõju

avaldub, kui areneb tuuleparkide

külastamisega seotud turism, näiteks

meretuuleparkide külastusretked

(tuulikute unikaalne paigutusmuster võib

osutuda vaatamisväärsuseks), tuulikute

külge rajatavad vaateplatvormid

(hüljestele lesilaks,

sukeldujatele puhkepaigaks, restoraniks

vms).

Elektrivarustatus. Koostöös arendaja ja

kohaliku omavalitsusega hinnatakse

elektrienergia kvaliteeti ja selle

parandamise võimalusi Kihnu saarel.

Eeldatavalt on mõjuala piiritletav otseselt

meretuulepargi koosseisu hõlmatava

alaga ning selle vahetu lähiümbrusega

(eelkõige Kihnu saar).

4 Muud mõjud

4.1 Kumulatiivsed mõjud

e kuhjuvad mõjud

Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse

ühe või mitme tegevuse kombineeritud

mõju, mis võib avalduda mitme tegevuse

sarnaste mõjude kuhjumisel, kus erinevaid

tegevusi võib olla palju ning oluline aspekt

on, et tegevuste lisandumise tagajärjel

toimub muutus47. Kumulatiivne mõju võib

KMH aruande koostamisel hinnatakse

koosmõjusid nii teiste sarnaste

elluviidud kui ka võimalusel

kavandatavate planeeringute ja

projektidega, et vältida merealal

kumulatiivseid mõjusid, sh mere

47 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonna mõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk.

60

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

ilmneda kui planeeringu(te) ja selle

kavandatavate tegevuste tõttu toimub

mõjude territoriaalne või ajaline

kattumine, ressursside korduv

eemaldamine või juurdevool, või maastiku

korduv muutmine48.

Saare-Liivi kavandatavast tuulepargist

kagu-lõuna suunal kavandatakse Eesti

Energia Liivi lahe meretuuleparki. Lisaks

on hoonestusload esitatud Liivi lahel

Ruhnu saare lähisteleteistegi tuuleparkide

kavandamiseks.

Looduskeskkonnale võivad kumulatiivsed

mõjud kaasneda Liivi lahe mereala

piirkonnas, kus lähestikku kavandatakse

mitmeid suuremahulisi tegevusi.

Samaaegne ulatuslike tuuleparkide

ehitustegevus on kindlasti üheks

suurimaks ohuks linnustikule ja

käsitiivalistele, aga ka teistele

elustikurühmadele (hülged, kalad) ning

mereelupaikadele ja sealsele elustikule.

elustikule rände pudelikaelade ja/või

takistuste teket.

KMH aruande koostamisel on

võimalik kumulatiivsete mõjude

hindamisel arvesse võtta sarnaseid

projekte või mitme tegevuse sarnaste

mõjude kuhjumist kaasa toovaid

kavandatavaid muid projekte, mis on

jõudnud käesoleva KMH aruande

koostamise ajaks vähemalt samasse

hindamise etappi ehk on võimalik

arvestada teise projekti kohta

kogutud ja avaldatud uuringu

andmeid. Käesolev KMH ei saa

hinnata kumulatiivseid mõjusid

planeeringute ja projektide osas, mis

on veel hoonestuloa või KMH

programmi etapis ehk välja pole

selgitatud realistlik ja elluviidav

alternatiivne lahendus ja maht.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate

uuringute, teaduskirjanduse ning

käesoleva KMH käigus teostatavate

uuringute põhjal.

4.2 Piiriülesed mõjud

Kavandatav meretuulepargi arendusala

asub ca 7 km kaugusel Läti

territoriaalmere piirist. Seega on tegemist

riigipiiriülest mõju omada võiva

tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene

keskkonnamõju hindamine.

Piiriüleste mõjude kirjeldus ja

menetlus on kirjeldatud täpsemalt

ptk 9.2.

5 Muud aspektid

5.1 Ajalooliste veealuste

lõhkekehade mõju

KMH koosseisus käsitletakse antud teemat

nii palju kui see vajalikuks osutub.

Ajalooliste veealuste lõhkekehade

teadaolevate asukohade osas ning

nende kindlakstegemise osas tehakse

hoonestusloa ja KMH protsessi

käigus koostööd

Kaitseministeeriumiga (sh Eesti

mereväega).

48 Cooper, L. M. 2004. Guidelines for Cumulative Effects Assessment in SEA of Plans. EPMG Occasional Paper 04/LMC/CEA. imperial College London.

61

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh mõjuala,

mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid

ning vajalike uuringute kirjeldus

5.2

Mõju

navigatsioonisüstee

midele ning mõju

laevaliiklusele ja

meresõiduohutusele

Tuulepargi kasutamine võib avaldada

mõju ka lennu- ja laevaliiklusele ning selle

mõjude kaardistamisel ja hindamisel

tehakse koostööd Transpordiametiga.

Teostatakse navigatsiooniriski

analüüs (teostaja selgumisel), milles

asjakohaste mõjudena käsitletakse

teemasid nagu tuulepargi mõju

laevaliiklusele, meresidesüsteemidele,

AIS seadmetele, laevaradaritele,

võimalik jääolude muutumisest

tingitud mõju veeliiklusele.

Lisaks viiakse läbi lennuohutuse

ekspertiis-riskianalüüs (teostaja

selgumisel), mis käsitleb tuulepargi

keskele jäetava lennuliikluse koridori

laiust, arvestades erinevate võimalike

ilmastikunähtuste, õhusõiduki

tüüpide ja lennukiirustega.

Analüüside koostamisel tehakse

koostööd Transpordiametiga.

Hindamise aluseks on erialane

kirjandus ja ekspertarvamus.

62

6. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000

loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ

(nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

KMH raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse

läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse

hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 sätete kohta“49, juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis" 50 ning juhisele „Wind energy developments and Natura 2000“

(European Union, 2011)51.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevus t, mis

võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks,

kui tegevuse elluviimise tulemusena Naturea 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide seisund halveneb

või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine , mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse

vajadusel leevendavad meetmed.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid

materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard

andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning

ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

49 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021

50 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf

51 https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Wind_farms.pdf

63

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Käesoleva KMH raames vaadeldakse kavandatava tegevusena e põhialtenatiivina kuni 160

tuulikuga meretuulepargiala Kihnu saarest läänes. Lisaks käsitletakse käesolevas töös

kavandatava tegevuse ühe osana ka merekaabli paigaldamise asukohta maismaani. Kavandatava

tegevuse eesmärk, asukoht ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on leitav KMH programmi

ptk 2 (tegevuse asukoha kaart joonis 2-1 ja joonis 6-1).

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 alade iseloomustus

Kavandatava meretuulepargi võimalikus mõjualas asuvad järgmised Natura 2000 võrgustiku alad:

Kihnu loodusala, Pärnu lahe linnuala, Väinamere linnuala, Kahtla-Kübassaare linnuala (vt joonis

6-1). Kavandatava merekaabli võimalikku mõjualasse jääb ka maismaal üks Natura 2000

võrgustiku ala – Lao loodusala, mis asub võimalikus kaabli maismaa elektrivõrguga liitumise

ülemineku asukohas. Kaabli rajamist kaalutakse kaablikoridori uuringuala piires ja seetõttu ei saa

välistada, et kaabel jõuab maismaale ja jätkub maismaal loodusalal või selle vahetus läheduses

(joonis 6-2).

Joonis 6-1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest kavandatava tuulepargi ala mõjualas (Alus: Maa -amet ja EELIS, 2022)

64

Joonis 6-2. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest kavandatava merekaabli piirkonnas (Alus: Maa -amet ja EELIS, 2022)

Täpsem alade kirjeldus koos eeldatava mõju prognoosimisega Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele on toodud tabelis 6-1.

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-eesmärkidele

Alljärgnevas tabelis 6-1 on esitatud Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava

mõju prognoos.

65

Tabel 6-1. Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärgid ja nendele avalduv eeldatava mõju prognoosimine

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

K ih

n u

l o

o d

u s a

la

(E E

0 0

4 0

3 1

3 )

Elupaigatüübid: veealused liivamadalad

(1110), rannikulõukad (*1150), esmased

rannavallid (1210), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), valged luited (liikuvad

rannikuluited – 2120), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – *2130),

metsastunud luited (2180), kadastikud

(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (*9010),

puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080). Liigid: hallhüljes

(Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica), emaputk (Angelica

palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Kavandatava meretuulepargi ala ei

kattu Natura loodusalaga, vaid asub

sellest lähimas punktis üle 4 km

kaugusel. Loodusala kaitse-

eesmärkidega (sh mereliste

elupaikadega) tegevus seega ei

kattu, mis välistab otsesed füüsilised

mõjud loodusalale ja selle ala kaitse-

eesmärkidele.

Loodusala lähedale kavandatavate

tuulikute rajamisel võivad teatud

juhtudel esineda ka

ajutised/kaudsed mõjud, nt

ehitusaegsed ajutise iseloomuga

mõjud loodusala kaitse-

eesmärkidele (heljum jm), hall- ja

viigerhüljeste häirimine. Tegemist on

tõenäoliselt loodusalale ajutise ja

ebaolulise mõjuga.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

L a

o l

o o

d u

s a

la

(E E

0 0

4 0

3 2

3 )

Liigid: emaputk (Angelica palustris).

Lao loodusala asub võimalikus kaabli

maismaale jõudmise asukohas.

Tegemist on Lao emaputke

püsielupaigaga. Juhul kui

merekaabel jõuab maismaale Lao

loodusala juures ning maismaal

kulgeb trassikoridor läbi loodusala,

siis ei saa välistada ebasoodsa mõju

esinemist nt taimede ja

populatsiooni füüsilise kahjutamise

ja hävitamise läbi.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

66

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

P ä

rn u

l a

h e

l in

n u

a la

(E E

0 0

4 0

3 4

6 )

Liigid: rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas

acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas

strepera), suur-laukhani (Anser albifrons),

hallhani e roohani (Anser anser), rabahani

(Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres),

sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya

fuligula), merivart (Aythya marila),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll

(Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas

(Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa

limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel

(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus

serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt

(Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),

tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-

tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Kavandatava meretuulepargi ala ei

kattu Natura linnualaga, vaid asub

sellest lähimas punktis üle 1,8 km

kaugusel. Seega puuduvad otsesed

füüsilised mõjud ala kaitse-

eesmärkidele. Arvestada tuleb aga

ka lindude liikuvat eluviisi (nt

ränded), mistõttu võivad

ebasoodsad mõjud

(takistused/hukkumine rändel jne)

linnualadele, nende sidususele ja

linnustikule teatud juhtudel ilmneda

ka väljaspool Natura alasid

planeeritud tuulikute puhul.

Tuulepargi rajamisel Natura linnuala

lähedale võivad teatud juhtudel

esineda ka ajutised/kaudsed mõjud,

nt ehitusaegsed ajutise iseloomuga

mõjud (heljum, ehitusaegsed müra

häiringud jm) linnuala kaitse-

eesmärkidele. Tegemist on linnualale

ilmselt ajutise ja ebaolulise mõjuga

ning kaitse-eesmärgiks olevate

linnuliikide jaoks ehitustegevus

elutingimusi alal pikas perspektiivis

ei muuda või on need muutused

minimeeritavad tehnoloogilisi

ettevaatusabinõusid kasutusele

võttes. Püsiva iseloomuga häirivat

mõju linnuala liikidele võivad aga

tekitada püstitatud tuulikud ise.

Võimalikuks mõjuteguriks on rändel

avalduvad mõjud linnuala kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele,

mida praeguses Natura eelhindamise

etapis ei saa välistada.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

67

V ä

in a

m e

re l

in n

u a

la

(E E

0 0

4 0

0 0

1 )

Liigid: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani

(Anser anser), väike-laukhani (Anser

erythropus), rabahani (Anser fabalis),

hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija

(Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),

punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),

hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta

bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),

kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala

clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e

suurrisla (Calidris canutus), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger),

valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull

(Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk

(Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg

(Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt

(Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus

albellus), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus

canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt

(Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana

parva), täpikhuik (Porzana porzana),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),

vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa

totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kavandatava meretuulepargi ala

asub Väinamere linnualast oma

lähimas punktis üle 23 km kaugusel.

Seega puuduvad otsesed füüsilised

mõjud ala kaitse-eesmärkidele.

Arvestada tuleb aga ka lindude

liikuvat eluviisi (nt ränded), mistõttu

võivad ebasoodsad mõjud

(takistused/hukkumine rändel jne)

linnualadele, nende sidususele ja

linnustikule teatud juhtudel ilmneda

ka väljaspool Natura alasid

planeeritud tuulikute puhul.

Tuulepargi rajamisel võivad teatud

juhtudel esineda ka

ajutised/kaudsed mõjud, nt

ehitusaegsed ajutise iseloomuga

mõjud (heljum, ehitusaegsed müra

häiringud jm) linnuala kaitse-

eesmärkidele. Tegemist on linnualale

ilmselt ajutise ja ebaolulise mõjuga

ning kaitse-eesmärgiks olevate

linnuliikide elupaigatingimused ei

muutu. Olulised häiringud linnualani

tõenäoliselt ei ulatu ning

ehitustöödega vette paisatud

heljumi alale kandumise tõenäosus

on tehnoloogilisi

ettevaatusabinõusid kasutusele

võttes väike ning selle võimalik mõju

ebaoluline.

Võimalikuks mõjuteguriks on rändel

avalduvad mõjud linnuala kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele,

mida praeguses Natura eelhindamise

etapis ei saa välistada.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

68

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

K a

h tl

a -K

ü b

a s s a

a re

l in

n u

a la

(E E

0 0

4 0

4 1

2 )

Liigid: luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart

(Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),

rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani

(Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina),

tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk-lagle

(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala

clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula

hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk

(Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus

canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas

(Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa

limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel

(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus

serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), roherähn e meltsas (Picus viridis),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt

(Podiceps cristatus), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons),

räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

Kavandatava meretuulepargi ala

asub linnualast oma lähimas punktis

pea 22 km kaugusel. Seega

puuduvad otsesed füüsilised mõjud

ala kaitse-eesmärkidele. Arvestada

tuleb aga ka lindude liikuvat eluviisi

(nt ränded), mistõttu võivad

ebasoodsad mõjud

(takistused/hukkumine rändel jne)

linnualadele, nende sidususele ja

linnustikule teatud juhtudel ilmneda

ka väljaspool Natura alasid

planeeritud tuulikute puhul.

Tuulepargi rajamisel võivad teatud

juhtudel esineda ka

ajutised/kaudsed mõjud, nt

ehitusaegsed ajutise iseloomuga

mõjud (heljum, ehitusaegsed müra

häiringud jm) linnuala kaitse-

eesmärkidele. Tegemist on linnualale

ilmselt ajutise ja ebaolulise mõjuga

ning kaitse-eesmärgiks olevate

linnuliikide elupaigatingimused ei

muutu. Olulised häiringud linnualani

tõenäoliselt ei ulatu ning

ehitustöödega vette paisatud

heljumi alale kandumise tõenäosus

on tehnoloogilise

ettevaatusabinõusid kasutusele

võttes väike ning selle võimalik mõju

ebaoluline.

Võimalikuks mõjuteguriks on rändel

avalduvad mõjud linnuala kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele,

mida praeguses Natura eelhindamise

etapis ei saa välistada.

KMH aruande

koosseisus

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

69

Natura hindamise tulemus ja järeldused

Meretuulepargi tehniline lahendus täpsustatakse edasises KMH protsessis ja tehnilisel

projekteerimisel koostöös vastava valdkonna ekspertidega. Eesmärk on rajada meretuulepark ja

sellega kaasnev taristu selliselt, et sellel puuduks ebasoodne mõju Natura al ade kaitse-

eesmärkide saavutamisele.

KMH aruande koosseisus viiakse tõenäoliselt mõjutatud Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide

lõikes läbi täiendav Natura asjakohane hindamine.

70

7. Keskkonnamõju hindamise protsess ja ajakava

Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamisel raske fikseerida, seetõttu

tuleb ajagraafikus toodud tegevuste toimumise aegasid lugeda ligikaudseks. Täpsustav teave

avalikkuse kaasamise ja KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta

antakse seadusega ettenähtud korras.

KMH läbiviimise etapid on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 7-1. KMH läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava

KMH etapp Etapi sisu ja timumise kestus Eeldatav läbiviimise

tähtaeg52

KMH

algatamine

Algatatud TTJA 23.12.2021

otsusega nr 1-7/21-521

KMH

programmi

koostamine

KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. Veebruar-aprill 2022

KMH programm esitatakse otsustajale. Mai 2022

KMH

programmi

kontroll ja

seisukohtade

küsimine

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja

esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha

esitamiseks 14 päeva jooksul.

Mai 2022

Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva

jooksul. Juuni 2022

Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste

asutuste seisukohtade ülevaatamise ning annab oma

seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse

kohta.

Juuli 2022

KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis

parandused ja täiendused. Juuli 2022

Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH

programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse

korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle

seisukohta ei ole arvestatud.

Juuli-august 2022

KMH

programmi

avalikustamine

Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul aval ikust

väljapanekust ja avalikust arutelust. August 2022

KMH programmi avalik väljapanek on vähemalt 14-

päevaline. September 2022

Toimub KMH programmi avaliku arutelu. September 2022

KMH

programmi

täiendamine

ning esitamine

nõuetele

KMH ekspertrühm teeb KMH programmi kohta

tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel

programmis vajalikud parandused ja täiendused,

selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või

põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud

küsimustele.

Oktoober 2022

52 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust.

71

KMH etapp Etapi sisu ja timumise kestus Eeldatav läbiviimise

tähtaeg52

vastavuse

kontrollimiseks

Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale

nõuetele vastavuse kontrollimiseks. November 2022

KMH

programmi

nõuetele

vastavuse

kontrollimine ja

nõuetele

vastavaks

tunnistamine

Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH

programmi vastavust, programmi asjakohasust ja

piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamiseks.

Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse.

Detsember 2022

KMH aruande

koostamine

Lähtudes KMH programmist, koostab KMH

ekspertrühm KMH aruande.

Aastatel 2022-2024

KMH aruanne esitatakse Otsustajale.

KMH aruande

kontroll ja

seisukohtade

küsimine

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab

selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks

21 päeva jooksul.

Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva

jooksul.

Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste

asutuste seisukohtade ülevaatamise ning annab oma

seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse

kohta.

KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes

parandused ja täiendused.

Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH

aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral

menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei

ole arvestatud.

KMH aruande

avalikustamine

Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust.

KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-

päevaline.

Toimub KMH aruande avaliku arutelu.

KMH aruande

täiendamine

ning esitamine

nõuetele

vastavuse

kontrollimiseks

KMH ekspertrühm teeb 30 päeva jooksul KMH

aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete

alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused,

selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või

põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud

küsimustele.

Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse

aruanne otsustajale nõuetele vastavuse

kontrollimiseks.

KMH aruande

nõuetele

vastavuse

kontrollimine ja

nõuetele

vastavaks

tunnistamine

Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks

asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab

kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande

30 päeva jooksul.

Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30

päeva jooksul KMH aruande vastavust programmile,

nõuetele, aruande asjakohasust ja piisavust, samuti

72

KMH etapp Etapi sisu ja timumise kestus Eeldatav läbiviimise

tähtaeg52

esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või

arvestamata jätmist.

Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse.

73

8. KMH osapooled ning ekspertrühma koosseis

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi

osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja (tabel 8-1).

Tabel 8-1. KMH osapooled

Otsustaja, hoonestusloa menetleja Arendaja KMH läbiviija

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

A: Endla 10a, 10142 Tallinn

Utilitas Wind OÜ

A: Maakri tn 19/1, Tallinn 10115

Roheplaan OÜ

A: Koidu 20, Tallinna 10316

Kontakt: Liina Roosimägi

E: [email protected]

T: +372 667 2004

Kontakt: Kristiina Nauts

E: [email protected]

Kontakt: Riin Kutsar

E: [email protected]

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Roheplaan OÜ juhtimisel

koostöös Hendrikson & Ko OÜ, Tartu Ülikooli Mereinstituudi ning paljude teiste ekspertide ja

uuringute teostajatega. KMH juhteksperdiks on litsentseeritud KMH ekspert Riin Kutsar (KMH

litsents nr KMH0131). Eksperdirühma kuuluvad vähemalt

Tabel toodud liikmed.

Tabel 8-2. KMH ekspertrühma liikmed

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Riin Kutsar

KMH juhtekspert (litsents KMH0131), BSc Tartu Ülikool,

keskkonnatehnoloogia eriala (võrdsustatud magistriga);

MBA Estonia Business School

Roll: Protsessi ja meeskonna juhtimine, mõju

looduskeskkonnale, Natura hindamine, sotsiaalse ja

majanduskeskkonna hindamine

KMH programmi koostamise liige

Roheplaan OÜ

Epp Zirk

Projekti assistent; keskkonnaekspert. MSc Tartu Ülikool,

geoloogia eriala; MSc Tallinna Tehnikaülikool,

tööstusökoloogia eriala

Roll: üldosade koostamine, geoloogia

KMH programmi koostamise liige

Hendrikson & Ko OÜ

Kaile Eschbaum

Keskkonnaspetsialist; zooloog. BSc Tartu Ülikool

bioloogia, zooloogia eriala (võrdsustatud magistriga) . Hendrikson & Ko OÜ

74

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Roll: Mõju mereelustikule, kaitstavatele

loodusobjektidele, Natura hindamine. Kartograaf

KMH programmi koostamise liige

Georg Martin

Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspert. PhD, Tartu

Ülikool, merebioloogia eriala

Roll: Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, merevee

kvaliteet, mõju planktonikooslustele

KMH programmi koostamise liige

Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut

Redik Eschbaum

Kalastiku ekspert. MSc, Tartu Ülikool, ihtüoloogia ja

kalanduse eriala

Roll: Mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele

KMH programmi koostamise liige

Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut

Leho Luigujõe

Linnustiku ekspert, MSc, Tartu Ülikool, zooloogia ja

loomaökoloogia eriala

Roll: Mõju linnustikule

KMH programmi koostamise liige

Eesti Ornitoloogiaühing

MTÜ / Taevasikk MTÜ

Kaarel Võhandu

Linnustiku ekspert, MSc, Tartu Ülikool, zooloogia ja

loomaökoloogia eriala

Roll: Mõju linnustikule

Eesti Ornitoloogiaühing

MTÜ

Mart Jüssi

Ivar Jüssi

Hüljeste ekspert. PhD, Tartu Ülikool, zooloogia ja

loomaökoloogia eriala

Hüljeste ekspert. MSc, Tartu Ülikool, bioloogia eriala

Roll: Mõju hüljestele

MTÜ Pro Mare

Oliver Kalda

Käsitiivaliste ekspert. MSc Tartu Ülikool, Zooloogia ja

Hüdrobioloogia

Roll: Mõju nahkhiirtele

Elustik OÜ

Veiko Kärbla

Keskkonnaspetsialist, BSc Tartu Ülikool,

keskkonnatehnoloogia eriala (võrdsustatud magistriga)

Roll: müra, vibratsioon

Hendrikson&Ko OÜ

Kerttu Ots

Maastikuarhitekt. Eesti Maaülikool, MSc ja The University

of Edinburgh, MSc

Roll: Visuaalse mõju hindamine

WSP Global Inc.

75

Lisaks annavad KMH aruandesse omapoolse sisendi KMH protsessi jooksul läbiviidavate

uuringute koostajad (vt nimetatud tabelis 5-1). Vajadusel kaasatakse KMH protsessi töö käigus

täiendavaid eksperte/spetsialiste.

76

9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi

avalikustamisest

9.1. Asjaomased asutused ja huvipooled

KMH avalikustamine on vastavalt seadusele otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised,

keda, ja infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse:

• Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu,

programmi ja aruande heakskiitmine).

• Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu).

• Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust

arutelust vastavalt KeHJS-le § 16 lg 3.

Huvitatud asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 9-1. Asjaomaste asutuste määratlemisel

on esmaselt lähtutud KMH algatamise otsuses väljatoodust ning täiendatud seda käesoleva

programmi koostamisel. Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja poolne ettepanek

minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb otsustaja.

Tabel 9-1. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Rahandusministeerium

Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis

ning on kaastaud projektidesse oma

vastutusala ja pädevusvaldkonna esindajana.

Korraldab üleriigilise mere teemaplaneeringu

koostamist

Teavitatakse

e-kirjaga

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Merenduspoliitika, sadamad, sadamate

taristud. Energeetika

Teavitatakse

e-kirjaga

Keskkonnaministeerium Kaasatud projektidesse oma vastutusala ja

pädevusvaldkonna esindajana.

Teavitatakse

e-kirjaga

Keskkonnaamet Kaitsealuste loodusobjektide valitseja Teavitatakse

e-kirjaga

Kaitseministeerium Kaasatud projektidesse oma vastutusala ja

pädevusvaldkonna esindajana.

Teavitatakse

e-kirjaga

Siseministeerium Siseturvalisus. Teavitatakse

e-kirjaga

Maaeluministeerium Kalamajandus ja vesiviljelus Teavitatakse

e-kirjaga

77

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Transpordiamet

Sadamad, laevateed, akvatooriumid,

ankrualad ja navigatsioonimärgistus;

lennuohutus

Teavitatakse

e-kirjaga

Muinsuskaitseamet Kultuuriväärtused, sh veealune

kultuuripärand

Teavitatakse

e-kirjaga

Politsei- ja Piirivalveamet

Piirivalve ja turvalisus

Mereotsingute ja –pääste korraldamine,

merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja

likvideerimise korraldamine

Teavitatakse

e-kirjaga

Keskkonnaagentuur Riikliku keskkonnaseire korraldaja Teavitatakse

e-kirjaga

Veterinaar- ja Toiduamet Kutselise kalapüügi korraldus Teavitatakse

e-kirjaga

Terviseamet Tervisekaitse ja –ohutus Teavitatakse

e-kirjaga

Kihnu Vallavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Ruhnu Vallavalitsus

Lääneranna Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Saaremaa Vallavalitsus

Tuulepargi mõjualas asuvad omavalitsused

või kaabelühenduste poolt potentsiaalselt

mõjutatavad kohalikud omavalitsused

Teavitatakse

e-kirjaga

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

Keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste

organisatsioonide ühendus

Teavitatakse

e-kirjaga

Eesti Kalurite Liit MTÜ

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ Kalurite huvisid esindavad ühendused

Teavitatakse

e-kirjaga

Piirkonna elanikud Kavandatav tegevus võib mõjutada piirkonna

elanikke

Teavitatakse ajalehes ja

kohaliku meedia kaudu.

9.2. Piiriülene mõju

Arvestades kavandatava tuulepargi suurust ja asukohta, võib olla tegemist riigipiiriülest mõju

omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Piiriülene

mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju

hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning KeHJS-s sätestatud korras. Piiriülese

mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Keskkonnaministeerium, kõik vastavad teavitus - ja

tagasiside dokumendid on esitatud lisas 2.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.12.2021 kirja alusel saatis Kesk konnaministeerium

2.02.2022 naaberriikidele (Lätile, Leedule, Rootsile, Soomele) piiriülese keskkonnamõju

78

hindamise (Espoo) konventsiooni kohase teate Utilitas OÜ kavandatava Saare -Liivi 5

meretuulepargi projekti kohta.

Vastused laekusid Lätilt, Leedult, Rootsilt ning Soomelt. Käesoleva KMH menetluses soovivad

osaleda Läti, Rootsi ja Leedu. Soome soovib saada täiendavat teavet enne lõpliku osalemisotsuse

tegemist ning ka neile saadetakse KMH programm.

Naaberriikide poolt KMH algatamise teatele antud tagasiside kokkuvõte on esitatud tabelis 9-2

ning menetluskirjade koopiad lisas 2.

Tabel 9-2. KMH algatamise teatele esitatud tagasiside piiriülese keskkonnamõju hindamise osas naaberriikidelt

Tähelepanu vajav teema KMH vastus

LÄTI

Hinnata kõiki EU direktiivi 2011/92/EU kohaseid

asjakohaseid aspekte. Ettepanekuga arvestatakse

Läti keelne KMH kokkuvõte, mis kajastaks

piiriülese KMH jaoks vajalikus mahus ja ulatuses

teavet (sh graafilised materjalid ja kaardid).

Lätis KMH menetlus (sh avalikustamine) vastavalt

sealsele seadusele.

KMH programm ja aruande kokkuvõte tõlgitakse

Läti keelde.

KMH aruande etapis lepitakse Lätiga kokku KMH

avalikustamine, milleks võiks olla võimaluses

avalikustamine paralleelselt Eestiga ka Läti

Vabariigis.

The Ministry of Environmental protection and Regional Development/ Keskkonnakaitse ja

regionaalarengu ministeerium

Ühenduskaabli randumine Läti territooriumil. Tänase teadmise kohaselt rajatakse

ühenduskaabel maismaale Eesti Vabariigi

territooriumil.

Vesiniku tootmist Läti territooriumile ei

kavandata.

Kumulatiivse mõju hindamine on KMH standardne

osa. See teostatakse KMH programmis ettenähtud

täpsusastmes. Vajadusel konsulteeritakse

piiriülese mõju hindamise käigus vastavate Läti

ametiasutustega.

Vesiniku tootmine Läti territooriumil.

E5 meretuulepargi uuringuala Ainaži lähedal

vastavalt Läti merealaplaneeringule.

The State Environmental Service/ Riiklik keskkonnateenistus

Lindude ja nahkhiirte ränne

KMH käigus viiakse läbi asjakohased

ornitoloogilised ja käsitiivaliste uuringud (vt ptk

5.2).

Kavandataval meretuulepargi alal (ja

referentsalal) hinnatakse mõju populatsioonide

tasandil ja mh kumulatiivset aspekti.

The Nature Conservation Agency of the Republic of Latvia/ Läti Vabariigi looduskaitseagentuur

79

Tähelepanu vajav teema KMH vastus

Kumulatiivsed ja kaudsed mõjud kaitsealustele

aladele ja erinevatele elustikurühmadele (sh

nende rändekoridoridele, toitumisaladele ja

talvitumisaladele).

Natura 2000 aladel kaitse-eesmärgiks olevad

liigid.

KMH raames viiakse Eesti tunnustatud

erialaekspertide/institutsioonide poolt läbi

erinevad asjakohased uuringud. Näiteks kalastiku

ja kudealade uuring; põhjataimestiku ja -

loomastiku kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete

parameetrite väljaselgitamine arenduspiirkonnas

ja võimalikus mõjualas; linnustiku rände- ja

toitumisalade uuring; käsitiivaliste rände- ja

toitumisalade uuring. Vt täpsemalt ptk 5.2.

Kumulatiivse mõju hindamine on KMH standardne

osa. See teostatakse KMH programmis ettenähtud

täpsusastmes.

Natura 2000 hindamine on Eesti seaduse kohaselt

osa KMH-st.

The Ministry of Health of the Republic of Latvia/ Läti Vabariigi tervishoiuministeerium

Hindamise aluseks võimalikult täpsed lahendused

(objektide insenertehnilised omadused, ehitusega

seonduvad ettevalmistused ja juurdepääsuteed,

ettevalmistustööde mõju piirnevatele aladele,

ehitusmaterjalide ja ehitiste transport ning

ajutised ladustamisalad).

Hüdroloogiline režiim ja geoloogilised protsessid

Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise lahendused.

Soovitus kasutada Balti Keskkonnafoorumi

koostatud juhendmaterjali „Guidelines for

investigation of offshore wind farms on the

marine environment in the Baltic States”

(http://bef.ee/wp-content/uploads/2014/04/EIA-

Guidelines-2009.pdf).

Ettepanekud võetakse teadmiseks. Hoonestusloa

aluseks ei ole veel ehitusprojekti tasand. KMH

viiakse läbi nii detailselt kui see on vajalik ja

võimalik hoonestusloa protsessis.

The Ministry of Agriculture of the Republic of Latvia/ Läti Vabariigi põllumajandusministeerium

Mereelupaigad ja kalastik (sh kudemisalad)

KMH raames viiakse Eesti tunnustatud

erialaekspertide/institutsioonide poolt läbi

asjakohased uuringud, mille hulgas on ka

kalastiku ja kudealade uuring ning

mereelupaikade uuring. Vt täpsemalt ptk 5.2.

The Ministry of Defense of the Republic of Latvia/ Läti Vabariigi kaitseministeerium

Läti mere kaitsesüsteem ja radarite töö.

KMH raames tehakse koostööd Eesti

Kaitseministeeriumiga.

Vajadusel konsulteeritakse täiendavalt Läti

Kaitseministeeriumiga.

80

Tähelepanu vajav teema KMH vastus

Lennuohutus

Mere ja lennu navigatsioonisüsteemid.

KMH raames tehakse koostööd vastavate

valdkondade eest vastutavate ametiasutustega

Eestis (nt Transpordiamet) ja vajadusel ka

naaberriikides.

Koostöö käigus selgitatakse välja võimalikud

negatiivsed mõjud ja leitakse lahendused nende

vältimiseks ja leevendamiseks.

KMH raames käsitletakse eraldi teemana mõju

navigatsioonisüsteemidele, mereside-

süsteemidele ning lennuohutusele ja

mereohutusele. Vajadusel konsulteeritakse

täiendavalt Läti Kaitseministeeriumiga.

Õli ja kemikaalireostus ja sellega seonduva lekke

likvideerimisele reageerimise võimekus Lätis.

Asjakohase detailsusega riskihindamine on osa

KMH-st.

Detailsed ohutusjuhendid koostatakse ehituse

ajaks ja opereerimise perioodiks, kuna need on

seotud konkreetsest ehitusprotsessist ja

tehnilisest lahendusest.

The Salacgriva Port Authority/ Salaccgriva sadama operaator

Laevaliiklusteed

KMH raames tehakse koostööd vastavate

valdkondade eest vastutavate ametiasutustega

Eestis (nt Transpordiamet) ja vajadusel ka

naaberriikides.

Koostöö käigus selgitatakse välja võimalikud

negatiivsed mõjud ja leitakse lahendused nende

vältimiseks ja leevendamiseks.

KMH raames käsitletakse eraldi teemana mõju

navigatsioonisüsteemidele, mereside-

süsteemidele ning lennuohutusele ja

mereohutusele.

Elektrikaablite rajamine ja ühendamine

maismaainfrastruktuuridega

KMH käigus hinnatakse ühtlasi merekaabli

rajamisega kaasnevaid mõjusid ja ühendatavust

maismaainfrastruktuuriga.

Kalade kudealad

KMH raames viiakse Eesti tunnustatud

erialaekspertide/institutsioonide poolt läbi

asjakohased uuringud, mille hulgas on ka

kalastiku ja kudealade uuring. Vt täpsemalt ptk

5.2.

LEEDU

Soovib olla kaasatud edasisse protsessi. Ettepanekuga arvestatakse.

ROOTSI

81

Tähelepanu vajav teema KMH vastus

The Swedish Transport Administration/ Rootsi transpordiamet

Tagada Rootsi ja Eesti vahelised mereliiklusteed.

KMH raames tehakse koostööd vastavate

valdkondade eest vastutavate ametiasutustega

Eestis (nt Transpordiamet).

Koostöö käigus selgitatakse välja võimalikud

negatiivsed mõjud ja leitakse lahendused nende

vältimiseks ja leevendamiseks.

KMH raames käsitletakse eraldi teemana mõju

navigatsioonisüsteemidele, mereside-

süsteemidele ja mereohutusele.

BirdLife Sverige

Lindude rändeteed.

Barjääriefekt, sh koosmõjud teiste

meretuuleparkidega.

Lindude suremus kokkupõrkel tuulikuga.

Sagedasema laevaliikluse mõju linnustikule.

Piirkonna teiste tegevustega koosmõju

(laevatamine, kalastamine).

KMH käigus viiakse läbi asjakohased

ornitoloogilised uuringud meretuulepargi alal ja

arvestatakse ka kumulatiivseid aspekte. Vt

täpsemalt ptk 5.2.

The Swedish Pelagic Federation

Ehitus-, kasutus- ja ka lammutusaegsed mõjud

kalastikule (veealune müra, vibratsioon, hoovuste

muutused, elektromagneetilised väljad).

KMH raames viiakse Eesti tunnustatud

erialaekspertide/institutsioonide poolt läbi

erinevad asjakohased uuringud. Näiteks kalastiku

ja kudealade uuring. Vt täpsemalt ptk 5.2.

Leevendavate meetmete käsitlemine on KMH

standardne osa.

SOOME

Kaitsealade ja teiste veelindudele oluliste alade

sidusus ja funktsionaalsus.

Erilise tähelepanu all aul ja tõmmuvaer – mõju

nende toitumisaladele, rändekoridoridele.

Lindude suremus kokkupõrkel tuulikuga.

KMH käigus viiakse läbi asjakohased

ornitoloogilised uuringud (vt ptk 5.2).

82

9.3. Seisukohtade küsimine

Peatükk sisustatakse pärast seisukohtade küsimist.

9.4. Avalikustamine

Peatükk sisustatakse pärast avalikustamist.

83

Lisad

Lisa 1. Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsus (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)

Lisa 2. KMH piiriülene teavitamine ja tagasiside (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)

Lisa 3. KMH algatamise teavitus (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)

Lisa 4. KMH programmi avalikustamise teated (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)

Lisa 5. KMH programmi avalikustamisel laekunud ettepanekud ja nende vastuskirjad (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)

Lisa 6. KMH programmi avaliku arutelu materjalid (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)

Adressaatide nimekiri:

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Keskkonnaagentuur [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Kaitseministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected]

Kihnu Vallavalitsus [email protected]

Pärnu Linnavalitsus [email protected]

Ruhnu Vallavalitsus [email protected]

Lääneranna Vallavalitsus [email protected]

Häädemeeste Vallavalitsus [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 24.05.2022 Juurdepääsupiirang kehtib: 26.05.2027 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Nimekirja alusel 24.05.2022 nr 16-7/21-02502-041

Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmi kohta seisukoha küsimine

Utilitas Wind OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 10.05.2022 Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH) eelnõu asjaomaste asutuste arvamuse küsimiseks.

TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamisega. KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris aadressil https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/, dokumendi viit: 1-7/21-521. Hoonestusloa menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA dokumendiregistris dokumendi viidaga 16-7/21-02502.

Utilitas Wind OÜ esitas TTJA-le 11.04.2022 veeseaduse § 218 lg 1 alusel hoonestusloa taotluse Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini rajamiseks. Samuti soovitakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõike 7 alusel liita KMH menetlus TTJA poolt 23.12.2021 otsusega algatatud KMH menetlusega. Selgitame, et kuigi esitatud KMH programmi materjalides on käsitletud juba 11.04.2022 esitatud hoonestusloa mõjude hindamist ühe KMH menetlusena, ei ole TTJA käesolevaks hetkeks veekaabelliini rajamiseks vajalikku hoonestusloa menetlust veel algatanud.

Tuginedes KeHJS §151 lõigetele 1 ja 2 edastame Utilitas Wind OÜ Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (koostanud Roheplaan OÜ, versioon 09.05.2022) eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.

Tulenevalt KeHJS §151 lõikest 4 palume esitada 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht, sealhulgas hinnang programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollida ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Seisukohad, ettepanekud ja märkused nimetatud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta palume edastada kirjalikult e-posti aadressile [email protected]. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: KMH programm adressaatide nimekiri

Nele Väits +372 667 2151 [email protected]