Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine (Saare-Liivi 5 veekaabelliin)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 05.04.2022

kehtiv kuni 05.04.2027

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

OÜ Utilitas Wind

[email protected]

Saare-Liivi 5 meretuulepargi

põhivõrguga ühendusest

Austatud härra Tammist

Esitasite 31.03.2022 Rahandusministeeriumile pöördumise, milles olete jõudnud

kokkuvõtvalt tõdemusele, et Saare-Liivi 5 põhivõrguga ühenduse veekaabelliini (merealal)

ega ka maakaabli kavandamiseks ei ole riigi eriplaneeringu ega ühegi muu täiendava

planeeringu koostamine tegelikult kohustuslik ning põhjustaks seega ebavajaliku

menetluskoormuse.

Olles tutvunud pöördumise sisuga, esitame käesolevaga selgitavad vastused Teie kirja lõpus

toodud küsimustele järgnevalt:

a. Kas saame õigesti aru, et Saare-Liivi 5 meretuulepargi põhivõrguga ühenduse

veekaabelliini rajamiseks (merealal) ei ole kohustuslik ega vajalik riigi

eriplaneeringu ega ühegi muu täiendava planeeringu koostamine?

Selgitame, et ehitist teenindava veekaabelliini rajamiseks merealal ei ole põhjendatud riigi

eriplaneeringu (edaspidi ka REP) koostamine olukorras, kus ehitise (käesoleval juhul

meretuulepargi) asukohta on käsitletud enne 01.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringus.

Olete pöördumises asjakohaselt märkinud, et alus sellise järelduse tegemiseks tuleneb

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 14 lõikest 2.

Ühtlasi selgitame, et Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 kehtestatud

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu seletuskirja punkt 3.8. näeb ette,

et tuulikuparkide maismaal asuva põhivõrguga ühendamiseks vajalike elektrikaablite täpsed

tehnilised lahendused ja asukohad tehakse kindlaks projektiga. Samuti antakse seletuskirja

Teie 31.03.2022

Meie 07.04.2022 nr 1.1-28/1383-14

2

punktis 3.8 põhimõtted, mida tuleb järgida uute elektrikaablite rajamiseks hoonestusloa

taotlemisel ja projekteerimisel. Hinnangu saamiseks, kas maakonnaplaneeringu alusel on

võimalik algatada meretuulepargi teenindamiseks vajaliku veekaabelliini rajamiseks

hoonestusloa menetlus, palume Teil pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

poole, kelle vastutusvaldkonda hoonestuslubadega seonduvate küsimuste lahendamine

kuulub.

b. Kas saame õigesti aru, et Saare-Liivi 5 meretuulepargi põhivõrguga ühenduse

maakaabli rajamiseks ei ole kohustuslik ega vajalik ühegi täiendava planeeringu

koostamine?

REP-i algatamise osas selgitame, et PlanS § 27 lõige 1 kohaselt on REP-i algatamise eelduseks

suure riikliku või rahvusvahelise huvi olemasolu ehitise asukoha valiku või toimimise vastu.

Täpsem ehitiste loetelu, mille rajamiseks tuleb koostada REP, on toodud PlanS § 27 lõikes 2,

mis maakaablit tõesti otsesõnu ei nimeta. Samas võib olla ka loetelus nimetamata ehitiste

rajamiseks REP-i algatamine vajalik PlanS § 27 lõige 3 alusel, kui ehitis vastab PlanS § 27

lõige 1 toodud tingimustele. Juhime siinkohal tähelepanu, et PlanS § 27 lõikes 1 toodud olulise

ruumilise mõju mõiste sisustamisel ei ole kohane mitte Teie poolt pöördumises viidatud

Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102, vaid PlanS § 6 punktis 13 toodud olulise

ruumilise mõju termin. Selleks, et hinnata, kas kavandatava kaabelliini asukoha valiku või

toimimise vastu on olemas suur riiklik huvi kaasame vajadusel (uue sisuga riigi eriplaneeringu

taotluse korral) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kes vastutab energeetika

valdkonna eest.

Ühtlasi märgime, et seda, kas Saare-Liivi 5 meretuulepargi põhivõrguga ühenduse maakaabli

rajamiseks on sobiv instrument projekteerimistingimused, on pädev hindama asukohajärgne

kohalik omavalitsus, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1

kohalikul tasandil ruumilisi otsuseid teeb. Küll aga peame vajalikuks juhtida tähelepanu

järgnevale:

- Teie poolt pöördumises viidatud ehitusseadustiku § 26 lõige 1 on rakendatav vaid alal,

kus puudub detailplaneeringu koostamise kohustus;

- PlanS § 125 lõige 3 alusel võib kohalikul omavalitsuse volikogu, olulise avaliku huvi

olemasolu korral, algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida PlanS § 125

lõigetes 1 ja 2 ei ole ette nähtud.

3

Loodame, et meie selgitused aitavad Teil jõuda otsuseni, kas soovite riigi eriplaneeringu

algatamise taotlusega edasi liikuda, oma taotluse tagasi võtta või seda muuta. Palume

Rahandusministeeriumile oma otsusest kirjalikult teavitada 14 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Väino Tõemets

regionaalhalduse osakonna juhataja

Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312

[email protected]

OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a Tallinn 10142 [email protected]

08.04.2022

Hoonestusloa taotlus Saare-Liivi 5 meretuulepargi põhivõrguga ühendamise eesmärgil veekaabelliini paigaldamiseks

Käesolevaga esitab Utilitas Wind OÜ („Utilitas Wind“) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile („TTJA“) veeseaduse (VeeS) § 218 lg 1 alusel hoonestusloa taotluse Saare-Liivi 5 meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini rajamiseks.

TTJA on 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 („23.12.2021 otsus“) algatanud juba hoonestusloa menetluse Saare-Liivi 5 meretuulepargi rajamiseks. Meretuulepargi käitamiseks on vältimatult vajalik ühendus põhivõrguga. Saare-Liivi 5 meretuulepark ning seda põhivõrguga ühendav veekaabelliin paikneks Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu („Pärnu mereala MP“) planeeringualal.

VeeS § 218 lg 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) VeeS § 219 lõike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nõuab

sellise uuringu tegemist; 6) hoonestusloa taotletav kestus.

2

VeeS § 218 lg 4 ls 1 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid.

Veekaabelliini rajamiseks taotletav koormatava ala asukohaplaan ja koordinaadid on esitatud käesoleva taotluse Lisas 1.

A. Hoonestusloa taotluse andmed

1. Ehitise kasutamise otstarve

Veekaabelliini kasutamise otstarve Majandus- ja taristuministri 2.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisa mõttes on veekaabelliin (22144).

Veekaabelliini kasutamise eesmärk on Saare-Liivi 5 meretuulepargi ühendamine põhivõrguga.

2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Veekaabelliini orienteeruv pikkus sõltuvalt konkreetsest randumispunktist on ca 25 km ning veekaabelliini koridori laiuseks meres oleme arvestanud ca 6 kuni 20 m, sõltuvalt kaablite omavahelisest kaugusest ja paigutusest.

Veekaabelliini sügavus vastab merepõhja sügavusele.

Veekaabelliin paigaldatakse merepõhja spetsiaalselt kaablipaigalduslaevalt. Veekaabelliinina paigaldatakse hinnaguliselt kuni 6 ca 50 cm läbimõõduga ühises armeeritud kestaga kolmesoonelist või kuni 18 ca 25 cm läbimõõduga armeeritud kestaga ühesoonelist kuni 400 kV kaablit. Kaablite täpsed parameetrid (kaablite tüüp, arv ja läbilaskevõime jms) selguvad kaabelliini ja meretuulepargi edasisel detailsel projekteerimisel. Veekaabelliini mehaaniliste vigastuste vältimiseks (nt rüsijää poolt tekitatavad kahjustused) paigaldatakse merekaabel merepõhja ja vajadusel ankurdatakse või tagatakse võimalike vigastuste vältimine mõnel muul viisil (nt pinnasega katmine). Merepõhja kaabelliini paigaldamiseks kasutatav paigaldustehnika ja -tehnoloogia (sh kaadamise, süvendamise, tahkete ainete uputamise maht jms) täpsustatakse projekteerimistööde ja mõjude hindamise käigus.

3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala

Veekaabelliini ehitisealune pindala on hinnanguliselt ca 150 000 m2 kuni 500 000 m2 ehk ca 0,15 - 0,5 km2.

3

Veekaabelliini täpne paralleelsete kaablite arv sõltub Saare-Liivi 5 meretuulepargi parameetritest ja muudest asjaoludest, mis selguvad menetluse (sh keskkonnamõju hindamise) käigus.

4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites

Taotlusele on lisatud veekaabelliini koordinaadid ja ala (Lisa 1).

Veekaabelliini hoonestusloa taotlusega hõlmatav koormatava ala maksimaalne pindala on hinnanguliselt 39 677 404 m2 ehk ca 39,7 km2.

5. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha

TTJA algatas 23.12.2021 otsusega muu hulgas ka keskkonnamõju hindamise kavandatava Saare-Liivi 5 meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte. KeHJS § 11 lg 7 alusel soovime keskkonnamõju hindamise menetluste liitmist. Seega, juba algatatud Saare-Liivi 5 meretuulepargi keskkonnamõju hindamise menetluses (sh programmi koostamisel) soovib Utilitas Wind arvestada juba veekaabelliini mõjude käsitlemisega ning keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus viiakse läbi asjakohased keskkonnauuringud (nt merepõhja uuring võimalikes kaablikoridorides).

6. Hoonestusloa taotletav kestus.

Utilitas Wind taotleb hoonestusluba 50 aastaks.

B. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise asjaolusid ei esine.

Siinkohal selgitab Utilitas Wind eelkõige, et veekaabelliini rajamiseks ei ole vajalik riigi eriplaneeringu koostamine (VeeS § 221 lg 2 p 3).

Nimelt, EhSRS § 14 lg 1 sätestab, et riigi eriplaneeringu koostamine merealal ei ole PlanS-is nimetatud ehitisele kohustuslik, kui ehitise asukohta on käsitletud enne EhSRS jõustumist (01.07.2015) algatatud maakonnaplaneeringus. EhSRS § 14 lg 2 täiendab, et riigi eriplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik ka käesoleva EhSRS § 14 lg-s 1 nimetatud ehitist teenindavale veekaabelliinile.

EhSRS § 14 aluseks olnud eelnõu 572 SE II lugemise muudatusettepanekus nr 4 on selgitatud: „Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus ehitist ja selle asukohta on käsitletud juba mereala käsitlevas maakonnaplaneeringus, kuid uue jõustuva riigi eriplaneeringu regulatsiooni

4

kohaselt tuleb ehitisele koostada lisaks ka riigi eriplaneering. Kui ehitist ja selle asukohta on piisava täpsusega käsitletud kehtestatud mereala maakonnaplaneeringus, siis ei ole täiendav vahepealne planeerimismenetlus enam vajalik ning avaliku veekogu koormamiseks asjaomase ehitisega on võimalik asuda taotlema veeseaduse kohast hoonestusluba. /---/ Praegusel hetkel on menetluses kahe maakonna merealasid käsitlevad maakonnaplaneeringud - Hiiumaa ja Pärnumaa. /---/ Rakendussätte lõige 2 vabastab riigi eriplaneeringu koostamise kohustusest maakonnaplaneeringus käsitletud ehitiste osas neid ehitisi teenindavad veekaabelliinid.“

Arvestades, et:

a) Pärnu mereala MP on algatatud enne 01.07.2015;

b) Pärnu mereala MP-s on ette nähtud tuuleenergeetika võimalikud arenduspiirkonnad, sh Saare-Liivi 5 meretuulepargi ala. Saare-Liivi 5 meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel on olnud konsensenuslik seisukoht, et nimetatud meretuulepargi asukohta on seega Pärnu mereala MP-s juba „käsitletud“,

järeldub EhSRS § 14 lg-st 2 üheselt, et Saare-Liivi 5 meretuulepargi põhivõrguga ühenduse veekaabelliini kavandamiseks ei ole riigi eriplaneeringu koostamine vajalik.

Pärnu mereala MP seletuskirja ptk-st 3.8 tuleneb samuti, et tuulikuparkide ühendamiseks maismaal asuva põhivõrguga taotletakse hoonestusluba ning koostatakse projekt (mitte ei ole täiendava planeeringu koostamise kohustust).

Veelgi enam - veekaabelliin loetakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiseks (EhS § 104 lg 2). EhS eelnõu 555 SE seletuskirjas on märgitud: „Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul ei ole projekteerimistingimusi vaja, kuna nende osas antakse hoonestusluba ja riigi eriplaneeringu kohustuse puhul ka riigi eriplaneering, mis mõlemad on sellise detailsusastmega, millest piisab projekteerimistingimuste või detailplaneeringu asendamiseks.“

Seega ei ole riigi eriplaneeringu koostamine veekaabelliini ehitamiseks vajalik ning hoonestusloa menetluse saab täiendava planeeringuta algatada.

Riigi eriplaneeringu koostamise kohustuse puudumist Saare-Liivi 5 meretuuleparkide põhivõrguga ühenduse veekaabelliinide rajamiseks on kinnitanud ka Rahandusministeerium. (Lisa 2)

Palume käesolevat taotlust käsitleda Utilitas Windi ärisaladusena ning tunnistada see asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (AvTS § 35 lg 1 p 17).

5

Lisad

Lisa 1. Asukohaplaan ja koordinaadid

Lisa 2. Rahandusministeeriumi 07.04.2022 kiri nr 1.1-28/1383-14

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Rene Tammist Priit Brus

Juhatuse liige Juhatuse liige

OÜ Utilitas Wind OÜ Utilitas Wind

Adressaatide nimekiri:

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Kihnu Vallavalitsus [email protected]

Pärnu Linnavalitsus [email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 23.05.2022 Juurdepääsupiirang kehtib: 23.05.2032 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Nimekirja alusel 23.05.2022 nr 16-7/22-04713-002

Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine (Saare-Liivi 5 veekaabelliin)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 217-229 on pädev asutus hoonestuslubade menetlemisel ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle.

Utilitas Wind OÜ (registrikood 16171123) esitas 11.04.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse Saare-Liivi 5 meretuulepargi põhivõrguga ühendamise eesmärgil veekaabelliini paigaldamiseks.

Alates 07.05.2022 on hoonestusloa menetlusega seotud õigusraamistik viidud üle ehitusseadustikku (§ 1131 kuni 11320). Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 251 lg 1 kohaselt tuleb alates 25.05.2017 kuni 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlused menetleda lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt, v.a samas § toodud erisustega. Seega käesolevalt menetletakse taotlust vastavalt VeeS-s toodule, arvestades EhSRS § 251 toodud erisustega.

Taotluse kohaselt on veekaabelliini orienteeruv pikkus sõltuvalt konkreetsest randumispunktist ca 25 km ning veekaabelliini koridori laiuseks meres on ca 6 kuni 20 m, sõltuvalt kaablite omavahelisest kaugusest ja paigutusest. Veekaabelliini sügavus vastab merepõhja sügavusele. Veekaabelliini hoonestusloa taotlusega hõlmatav koormatava ala maksimaalne pindala on hinnanguliselt 39 677 404 m2 ehk ca 39,7 km2. Veekaabelliini ehitisealune pindala on hinnanguliselt ca 150 000 m2 kuni 500 000 m2 ehk ca 0,15 - 0,5 km2. Veekaabelliini täpne paralleelsete kaablite arv sõltub esitatud taotluse kohaselt Saare-Liivi 5 meretuulepargi parameetritest ja muudest asjaoludest, mis selguvad menetluse (sh keskkonnamõju hindamise) käigus. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Taotleja palub KeHJS § 11 lg 7 alusel liita keskkonnamõju hindamise menetluse TTJA poolt 23.12.2021 otsusega algatatud Liivi lahte kavandatava Saare-Liivi 5 meretuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise menetlusega. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lähtuvalt ehitusseadustiku § 104 lg 2 on kavandatava merekaabli puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.

VeeS § 219 lg 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist.

Tulenevalt eeltoodust edastame Teile hoonestusloa taotluse dokumendid ning teeme ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi.

Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et Te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: hoonestusloa taotlus adressaatide nimekiri

Nele Väits +372 667 2151 [email protected]