Avaliku teabe seaduse § 32 1 muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

25.11.2024 nr 2-2/2982-1

Avaliku teabe seaduse § 32.1 muutmine

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse

reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiitsministeeriumile täiendavaks kontrolliks avaliku teabe

seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) rakendusaktide kavandid;

4) kooskõlastustabel.

Helena Lepper

[email protected]

1

EELNÕU

19.11.2024

Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seadus

§ 1. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 321 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti teabevärav on riiklik keskne kontaktpunkt, mille kaudu isik saab ligipääsu

tegevusvaldkondi ja üldkasutatavaid teenuseid puudutavale avalikkusele suunatud teabele ning

isikule suunatud isikustatud teabele, eesmärgiga saada ülevaade teabevaldaja poolt antud

valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja käimasolevatest menetluseseisudest. Lisaks

võimaldatakse Eesti teabeväravaga juurdepääs elektroonilistele otsestele avalikele teenustele,

taaskasutatavale teabele ja neid toetavatele tugiteenustele, eesmärgiga muuta teave ja teenused

isikule lihtsalt leitavaks ja mugavalt kasutatavaks.“;

2) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Eesti teabeväravas töödeldakse järgmiseid isikuandmeid:

1) füüsilise isiku üldandmed, sünnikoht ja rahvus;

2) abikaasaga või registreeritud elukaaslasega seotud andmed;

3) alaealiste lastega seotud andmed;

4) elukohtadega, sealhulgas varasemate elukohtadega, seotud andmed;

5) füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ja temaga seotud juriidilise isiku nimi, registrikood ja

kontaktandmed;

6) isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirjad;

7) isiku telefoninumbrile saadetud teavitused seoses isiku ametlikule riiklikule e-posti

aadressile saadetud kirjadega;

8) isikut tõendavate dokumentide andmed;

9) isikule väljastatud lubadega ja tegevuse keeldudega seotud andmed;

10) isiku karistatuse ja täitemenetlusega seotud andmed;

11) logiandmed;

12) hüvitiste, toetuste, pensioni ja arvelduskontoga seotud andmed;

13) menetlusseisuga seotud andmed;

14) poliitilised ja usulised andmed;

15) terviseandmed;

16) töö ja haridusega seotud andmed;

17) varaliste õigustega seotud andmed.“;

3) paragrahvi 321 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(„2) Eesti teabevärava vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet.“;

4) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Isikuandmeid säilitatakse Eesti teabeväravas:

2

1) teenuste üksikpäringute vaates isikustatud sessiooni lõpuni, kuid mitte kauem kui 30 minutit

päringu tegemisest;

2) teabevärava töölaua nõusolekut üks aasta nõusoleku andmisest või nõusoleku tagasi

võtmiseni;

3) nõusolekupõhise kuvamise korral 30 päeva pärast omavahel seotud haldusmenetlustest

viimase haldusmenetluse lõppemisest või nõusoleku tagasivõtmise korral 30 päeva nõusoleku

tagasivõtmisest;

4) isiku ametliku riikliku postkasti kirja saabumisest kolm aastat;

5) logiandmetena kolm aastat nende tekkimisest.“;

5) paragrahvi 321 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eesti teabevärava vastutav töötleja tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe

kasutajakeskselt korrastatud kuvamise ja teenusele juurdepääsu Eesti teabeväravas.

(4) Teabevaldaja tagab oma valdkonna teabe ja teenuse aktuaalsuse, korrastatuse ja

ülevaatlikkuse ning sellekohase teabe edastamise Eesti teabevärava vastutavale töötlejale.

(5) Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks

tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, kogutavate andmete täpsema koosseisu ning

andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.“;

6) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Eesti teabeväravast leitavad sündmusteenused kehtestab avalike e-teenuste arendamise

koordineerimise ja nende ühtse platvormi arendamise eest vastutav minister määrusega.“;

7) paragrahvi 321 lõike 11 punkt 6 ja lõike 21 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seadus jõustub 2025. aasta 10. veebruaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2026. aasta 24. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ............................. 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„…“ ………………….. 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusakti kavand

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Eesti teabevärvast leitavate sündmusteenuste loetelu

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 6 alusel.

§ 1. Eesti teabeväravast leitavate sündmusteenuste loetelu

(1) Isikustatud teabe kuvamise süsteemiga on liitunud järgnevad koondatud infoteenused:

1) abiellumine;

2) lapse saamine;

3) kaitseväekohustuse täitmine;

4) lähedase surm;

5) Eestis kohanemine;

6) pension;

7) lahutus;

8) terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine;

9) nime vahetamine;

10) vabatahtlikud.

(2) Isikustatud teabe kuvamise süsteemiga on liitunud järgnevad isikustatud teenused:

1) abiellumine;

2) kaitseväe kohustuse täitmine.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 10. veebruaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Tõnis Saar

kantsler

1

Avaliku teabe seaduse § 321

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

KOOSKÕLASTUSTABEL

I Eelnõuga seotud muudatused

Jrk Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht

1. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega

1.

Esmalt juhime tähelepanu, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium saatis hiljuti kooskõlastamisele ka

teise avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmise eelnõu (volituste ja

andmekogude eelnõu). Otstarbekas on eelnõusid, mis ei ole seotud EL

õigusega, menetleda ühtse eelnõuna. Seetõttu soovitame kaks eelnõu

ühendada.

Mitte arvestada. Kuivõrd taasterahastu tingimustes on lubatud

konkreetseks tähtajaks sündmusteenuste eesmärgid ära tuua, siis vajalik

ikkagi eraldi eelnõuna menetleda. Teiste AvTS muudatuste teemadega

peetakse veel läbirääkimisi.

2. Juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemine on Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-s 26 sätestatud isiku eraelu puutumatuse piiramine, mida

võib teha ainult seaduse alusel. Põhiseadusest ja selle tõlgendamise

kohtupraktikast tuleneb põhiõiguste riive puhul seadusereservatsiooni

põhimõte, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi

reguleerima seadusandja, Riigikogu. Riigikogu võib täidesaatvat võimu

volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid

ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge

ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka

isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine

peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme

täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi

alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad

peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja

menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks

aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused

Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1. Lisasime proportsionaalsuse testi

seletuskirja.

2

täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema

isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega

(viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning

töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete

töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatule.

3. Eelnõu § 1 p-ga 2 muudetakse volitusnormi, mille alusel Vabariigi

Valitsus võib kehtestada Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui

ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise,

haldamise, kasutamise, isikuandmete töötlemise ning andmekogu

teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra. Eelnõu seletuskirja lisaks

olevas rakendusakti kavandis (§ 1 p-s 8 sisalduvates §-des 23 ja 27)

nähakse ette, milliseid isikuandmeid ning kui kaua Eesti teabeväravas

töödeldakse. Tulenevalt eelmise punkti selgitustest palume töödeldavate

isikuandmete kategooriad ning andmete säilitustähtaeg sätestada

seaduse tasandil. Juhime ka tähelepanu, et rakendusakti kavandis (§ 1 p-

s 8 sisalduvas §-s 29) on puudu andmetöötluse logide säilitamistähtaeg.

Palume kavandada vastavad muudatused.

Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1.

4. Kooskõlastuskirja punktis 2 esitatud selgitusest lähtudes palume

seaduses sätestada ka Eesti teabevärava pidamise eesmärk. Juhime

tähelepanu, et eesmärk ei saa olla pelgalt teabe kättesaadavaks tegemine,

lisada tuleks ka, millisel eesmärgil teave kättesaadavaks tehakse.

Andmete töötlemise eesmärk peab seadusest selgelt nähtuma.

Arvestada, eesmärgi säte on selgemaks kirjutatud. Vt lähemalt eelnõu §

1 p 1.

5. Eelnõu § 1 p-ga 1 muudetav AvTS-i § 321 lõige 2 sätestab, et Eesti

teabevärava vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet, kes haldab ja

arendab teabevärat. Juhime tähelepanu, et vastutava töötleja kohustused

on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) IV peatükis,

seega ei ole vajalik vastutava töötleja ülesannete loetlemine seaduses.

Teeme ettepaneku sõnastada lg 2 järgmiselt – „Eesti teabevärava

vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemiamet.“ Palume täpsustada ka

AvTS-i § 321 uue lõike 3 sõnastust, sest hetkel on arusaamatu, keda

Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1 p 3.

3

peetakse silmas teabevärava haldja all. Leiame, et lõikest 2 tulenevalt

saab teabevärava haldajaks olla selle vastutav töötleja. Palume

seletuskirjas täpsemalt selgitada, milles seisneb AvTS § 321 uues lõikes

3 nimetatud koostöö teabevaldaja ja teabevärava haldaja vahel.

6. Eelnõu seletuskirjas (lk 4–5) on selgitatud, et andmetöötlus

sündmusteenuse puhul toimub isiku nõusoleku alusel. Selgitame, et isik

annab nõusoleku (teeb päringu) isikuandmete edastamiseks Eesti

teabeväravasse. Edasine andmetöötlus Eesti teabeväravas toimub

eelnõuga loodaval õiguslikul alusel. Kui isik soovib saada mingit

teenust, teeb ta taotluse teenuse saamiseks. Seda ei tohi aga segamini

ajada nõusolekuga IKÜM-i mõttes. Juhul kui isik teeb taotluse teenuse

saamiseks, siis teenuse osutamiseks vajalik andmetöötlus toimub juba

konkreetset avalikku ülesannet reguleeriva seaduse alusel. Palume

seletuskirja selles osas täiendada.

Arvestatud, seletuskiri selles osas selgemaks kirjutatud.

7. Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud

normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta. Arvestada.

2. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega

8.

Kooskõlastame avaliku teabe seaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu

tingimusel, et eelnõuga kaasnevad kulud kaetakse ministeeriumi

valitsemisala olemasolevatest kuludest või saadakse lisavahendid riigi

eelarvestrateegia 2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve koostamise

protsessis.

Osaliselt arvestada. Eelnõu koostaja asutus ei saa sellist kinnitust anda.

Vajalikud taotlused on esitatud. Rahastamisplaani on seletuskirjas

täpsustatud.

9. Eelnõuga ei kaasne küll kulud 2025. aastal, kuid seletuskirjast ei selgu,

milliste riigieelarve vahendite arvelt planeeritakse sündmusteenuste

platvormi hoolduse ja jätkuarenduste kulud (ligikaudu 1,4 miljonit

aastas) ning Riigi Infosüsteemi ameti ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulud

(ligikaudu 500 000 eurot aastas) katta pärast Euroopa Liidu taaste- ja

vastupidavusrahastu (RRF) rahastamise lõppemist. Kulude allika

selgumisel palume seletuskirja vastavalt täpsustada.

Arvestatud. Kuludega seonduvat põhjalikult selgitatud seletuskirjas.

3. Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega

4

10.

Eelnõu § 1 punkt 1 sätestab, et Eesti teabeväravaga võimaldatakse

juurdepääs elektroonilistele otsestele avalikele teenustele. Vabariigi

Valitsuse määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“

kohaselt on teenus otsene avalik teenus ja tugiteenus. Palume selgitada,

mida mõeldakse elektroonilise otsese avaliku teenuse all, kuna sellist

terminit õigusaktides ei kasutata.

Mitte arvestada. Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 “Teenuste

korraldamise ja teabehalduse alused” defineerib mõisted “otsene avalik

teenus” ja “tugiteenus”. Sõna “eletrooniline”, mis täiendab terminit otsene

avalik teenus, näitab teenuse vormi ja ei vaja eraldi definitsiooni.

11. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt on Eesti teabevärava vastutav töötleja Riigi

Infosüsteemiamet. Vastutava töötleja mõiste on kasutusel andmekogude

puhul, kuid teabevärav on kontaktpunkt. Palume selgitada, kas Eesti

teabevärav liigitatakse eelnõuga andmekoguks.

Mitte arvestada. Vastutav töötleja on termin, mis on defineeritud ja

tuleneb isikuandmete kaitse üldmäärusest (määrus (EL) 2016/679) ja on

seotud isikuandmete töötlemisega. Kasutatud on õiget terminit.

12. Eelnõu § 1 punktis 1 tuleks kasutada ühte ja sama terminit: kas „Eesti

teabevärava vastutav töötleja“ või „Eesti teabevärava haldaja“. Hetkel

on kasutusel mõlemad, mis on segadust tekitav.

Arvestada. Parandasime ebatäpsused.

4. Eesti Valdade ja Linnade Liit kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel

13.

Eelnõu seletuskirjas tuleks viidata ka kohaliku omavalitsuse poolt

osutatavatele sündmusteenustele ning eelnõule lisatud rakendusaktis

tuleks käsitleda KOVi vastava soovi korral võimaliku andmeandjana

lisaks riigile ka kohaliku omavalitsuse andmekogu. Eelnõu seletuskirjas

rõhutatakse, et olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (nt

abiellumine, lapse sünd, lähedase surm, pensionile minek) jaoks tarvis

kasutada mitmete riigiasutuste e-teenuseid, on probleemiks nende

killustumine. Samas ei pööra eelnõu seletuskiri tähelepanu sellele, et

teinekord on isikul võimalus mõne elusündmuse juures (nt lapse sünd,

lähedase surm) kasutada lisaks riiklikele teenustele ka KOVi teenuseid

(n. sünnitoetus, matusetoetus) ning nende sidumine sündmusteenusesse

eelnõu seletuskirjas tähelepanu ei saa. Palume seletuskirja täiendada

selliselt, et seal oleks ka viide KOVi teenustele ning selgitus, kuidas

KOVi teenused sündmusteenustesse kaasuvad või siis vastupidi selge

seisukoht selles osas, et KOVi teenused sündmusteenustesse ei kaasu.

Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis,

kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL

märgitud ära partnerina mõjude peatükis.

14. Rakendusakti kavandi § 24 kohaselt saab andmeandja olla 'riigi

infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestatud

andmekogu'. Kui lähtuda põhimõttest, et RIHAs (Riigi Infosüsteemi

Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis,

kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL

märgitud ära partnerina mõjude peatükis.

5

Haldussüsteemis) ei registreerita andmekogu, mis pole otseselt asutatud

seaduse alusel vaid aitab KOVil täita vabatahtlikkuid ülesandeid (mille

puhul KOV kasutab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKSi

§ 6 lg 3) võimalust otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi,

mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada), siis kas

selline andmekogu, mida ei pea RIHAs registreerima, saab tulevikus

olla osa riigi infosüsteemist ehk olla andmeandjaks isikustatud teabe

kuvamise süsteemi eesti.ee platvormil?

15. Teeme ettepanku, et andmeandjaks isikustatud teabe kuvamisel saab

KOVi soovi korral olla ka kohaliku omavalitsuse andmekogu ning

palume selle kohta selgitust ka eelnõu seletuskirja.

Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis,

kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL

märgitud ära partnerina mõjude peatükis.

5. Statistikaamet valdas eelnõu osas järgnevat arvamust

16.

Soovime siinkohal juhtida tähelepanu, et kuna eelnõu on suunatud riigi

ja kodanike vahelise suhtluse sujuvamaks muutmisele riigi teenuste

pakkumisel, kus ühest elusündmusest tingitud haldusmenetlus(t)e seisu

kohta kuvatakse isikustatud teave inimesele (sündmusteenus) ühtses

kontaktpunktis, tuleb antud teenuse pakkumisel arvestada ka üldise

andmehalduse korralduse vaatega. Seda eelkõige erinevates

andmekogudes ja muudes andmestikes sisalduvate andmete kvaliteedi

koordineeritud tagamisel, mis on eelduseks, et töödeldavate andmete

alusel tehtavad otsused on aja- ja asjakohased. Seega on Statistikaamet

seisukohal, et sündmusteenuste pakkumine saab olla eesmärgipärane

juhul, kui sellega seonduv andmehaldus on igakülgselt läbi analüüsitud

arvestades, et RIA roll on pakkuda eelkõige keskkonda ühtse

kontaktpunktina, mistõttu andmete haldamise kompetents peab olema

tagatud muul moel. Viimast mõjutab ka Euroopa Liidu andmehalduse

määruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2022/868, 30. mai

2022, Euroopa andmehalduse kohta) nõuete kataloogi rakendamise

vajadus riigi käsutuses olevate andmete taaskasutamisel ja

kättesaadavaks tegemisel.

Võtta teadmiseks. Andmehaldus põhimõtetega arvestatakse. Nende

seaduse tasandile toomine ei ole vajalik. Andmete haldamise kompetents

on tiimides sees.

6. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitas järgnevad märkused

6

18. Küsime täpsustuseks, kas saame õigesti aru, et seadusemuudatuse

eesmärk ei ole hakata koondama ja hoiustama infot erinevatest

andmebaasidest erinevate andmesubjektide kohta (linkida isikute

andmeid üle andmekogude), vaid koondama ja kuvama ainult

konkreetse andmesubjekti päringu või nõusoleku alusel just talle

vajalikku infot, mida hoitakse 30 minutit kuni 30 päeva? Meie

arusaamise kohaselt ei ole eelnõuga siiski välistatud, et eriseaduste või

andmesubjektide nõusolekute alusel saab mõni asutus või ettevõtja

tulevikus paluda ka laialdasema info kokku koondamist (markantseima

näitena terviseandmete kokku koondamist Riigi Infosüsteemi Ametis),

kui selline alus on seaduses või andmesubjektidelt olemas ja tehniline

võimekus seda toetab. Palume seda täpsustada ning jagada infot edasiste

plaanide ja tehnilise lahenduse osas.

Teadmiseks võetud. Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab

isikuandmeid näidata vaid andmesubjektile, kellega need andmed seotud

on. Eesmärk on isiku jaoks temaga seotud isikustatud info kokku

koondada ühte kohta. Eelnõu ega ka isikustatud teabe kuvamise süsteem

ei lingi isikuandmeid üle andmekogude kokku, vaid teeb seosed vaid

andmesubjekti jaoks Eesti teabeväravasse. Infot edasiste plaanide ja

tehnilise lahenduse osas jagab MKMi teenuste tiim koos RIAga. Anname

viimase osas ITLi soovi edasi vastavale tiimile.

19. Juhime tähelepanu, et eelnõu mõjuanalüüsis (seletuskirja lk 11-12) ei

ole hinnatud majanduslikku mõju (mõju ettevõtetele, sh

halduskoormusele), ehkki Eesti teabevärav on olemuslikult ka

ettevõtjatele suunatud riigi pakutav kanal. Samuti ei ole hinnatud

mõjusid IKT sektorile ja laiemalt e-riigi arengule. Palume ka neid

mõjusid hinnata ning eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestatud. Seletuskirjas mõjude osa täiendatud majandusmõjude ning

e-riigi arengu mõjudega. IKT sektorile ei ole teistsuguseid mõjusid kui

juba mõjuhinnangus väljatoodud.

20. Palume ITL võimalusel kaasata ka eelnõu lisaks oleva rakendusakti

menetlusse. Teadmiseks võetud.

7. Sotsiaalkindlustusamet võttis eelnõu teadmiseks ning markeeris

21. Markeerime ainult, et eelnõu seletuskirja punktis 6 (sündmusteenusega

seonduva mõju sihtrühm) kahe näite juures on seotud osapooleks

ka SKA, kuna lähedase kaotuse puhul tuleb tõenäoliselt tulevikus seos

STAR-iga ja pensionile jäämise puhul SKAIS-iga.

Arvestatud. Lisasime seletuskirja.

8. Tervisekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta.

9. Andmekaitse Inspektsioon esitas järgneva arvamuse.

22. Eelnõu § 1 p 2 märgitud AvTS § 32¹ lg 5 sõnastus „Vabariigi Valitsus

võib määrusega kehtestada Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui

isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise,

Arvestatud. Volitusnorm muudetud.

7

haldamise, kasutamise, isikuandmete töötlemise ning andmekogu

teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra.“ ei sobi, kuna see jätab

seadusandjale kaalutlusruumi selle suhtes, kas üldse sätestatakse

täiendav regulatsioon Eesti teabevärava kaudu isikuandmete töötlemise

reeglite ja põhimõtete osas või mitte. Seaduses sätestatud volitusnorm

peab olema selge ja konkreetne, seega AKI soovitab loobuda sõna

„võib“ kasutusest ning määrata konkreetselt Vabariigi Valitsuse

kohustuse kehtestada määrusega Eesti teabevärava kasutamise nõuded

ja korra.

Eelnõu seletuskirjas on keskendutud suuresti analüüsile, kas Eesti

teabevärava puhul on tegemist infosüsteemi või andmekoguga. AKI

nõustub seletuskirjas toodud argumentidega ning sellega, et tegu on

infosüsteemiga. Kuid seletuskirjas jäid muud olulised asjad seletamata.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri detailsemaks kirjutatud.

Arusaamatuks jääb näiteks see, kas Eesti teabevärava teenuse

kasutamiseks antav nõusoleku all peetakse silmas IKÜM art 6 lg-s 1

mõeldud nõusolekut. Inimene küll avaldab nõustumust (tahteavaldus),

et oma isikuandmed töölauale saada või sündmusteenust kasutada. Kuid

AKI hinnangul ei ole siiski antud juhul tegu klassikalise andmekaitselise

nõusolekuga. Ühtlasi ei ole eelnõust, rakendusaktist ega seletuskirjast

ühiselt selge, kellele ja kuidas peaks inimene nõusolekut andma, kas

Eesti teabeväravale või andmeandjale.

Arvestatud. Seletuskirjas selgitatud detailsemalt.

Eelnõu seletuskirjas AvTS § 32¹ lg 1 kommentaari juures väidetakse, et

isikustatud teavet saab teabeväravas kättesaadavaks teha juhul, kui

sellise võimaluse sätestab eriseadus või füüsilise isiku nõusolekul, kui

pakutakse mugavusteenust. Arusaamatuks jääb siinjuures see, millise

isikustatud teave kättesaadavus on ettenähtud eriseadusega, eriti

arvestades, et rakendusakti § 23 lg näeb ette isikustatud teabe kuvamist

süsteemis ainult isiku tahteavalduse või nõusoleku alusel.

Arvestatud. Regulatsiooni ja seletuskirja täiendatud.

Seletuskirjas on täiesti jäetud käsitlemata rakendusakti muudatused,

millised on aga suuresti seotud isikuandmete töötlemisega. Puhtalt

rakendusakti kavandi alusel ei ole võimalik hinnata, kas Eesti

teabeväravas töödeldavate isikuandmete töötlemisel on järgitud

Arvestatud. Regulatsiooni ja seletuskirja täiendatud. Rakendusakti

kavandi muudatused selgitatakse detailsemalt lahti rakendusakti

seletuskirjas. Kaasame rakendusaktide menetlusse ka AKI.

8

isikuandmete kaitse põhimõtted, näiteks, kas isikuandmete säilitamise

tähtajad on põhjendatud, kuna seletus valitud tähtaegade pikkuse

vajalikkuse osas puudub.

9

II Kavandatavate rakendusaktidega seotud tagasiside

Seoses kõikide selle peatüki alla kuuluvate märkustega selgitame, et käesoleva eelnõu seletuskirja lisas on esitatud erinevate määruste eelnõu kavandid,

mitte määruste eelnõud. Kooskõlastamisele on esitatud seaduseelnõu, mitte määruse eelnõu. Määruste kavandid ei ole esitatud lõpliku täpsusega ning

samuti ei ole esitatud määruste seletuskirju. Sellest tulenevalt ei ole ka käesoleva peatüki alla kuuluvad märkused koos ettepanekutega käsitletavad

seaduseelnõu kooskõlastamise märkuste või ettepanekutena.

Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud seaduseelnõule oleksid märkused seaduseelnõus, kui need käsitleksid seaduseelnõus esitatud

volitusnorme.

Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud on ennekõike oodatud vastava määruse eelnõu kooskõlastamisel, kus tagasiside andja on

saanud ka tutvuda eelnõu seletuskirjaga.

Võtame kõik siinsel kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud teadmiseks määruste eelnõude lõpliku täpsuse paika panemisel ning koostamisel,

kuid kui mõni ettepanek ei väljendu määruse tulevikus kooskõlastamisele saadetavas eelnõus või esinevad selle määruse eelnõu seletuskirjas puudused,

siis arvestamiseks või mittearvestamiseks tuleb ka ettepanek vastava määruse eelnõu kooskõlastusel esitada.

1. Andmekaitse Inspektsioon esitas järgnevad märkused seoses eelnõu § 321 lõike 5 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse

„Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise,

kasutamise, kogutavate andmete täpsema koosseisu, sündmusteenuse loetelu ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja

kord“ kavandiga

21. Rakendusakti kavandi § 23 lg 1 mõlema punkti teavet kuvatakse Eesti

teabeväravas, seega oleks AKI hinnangul mõistlikum tõsta fraasi „Eesti

teabeväravas“ teisest punktist lõike 1 põhilausesse nt järgmiselt:

„Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab näidata Eesti

teabeväravas füüsilisele isikule: /…/“. Muidu tekib ekslik mulje, justkui

kuvatakse Eesti teabeväravas ainult punktis 2 nimetatud andmed.

Teadmiseks võetud.

22. AKI leiab, et nii isikustatud teave (rakendusakti kavandi § 23 lg 1 p 1)

kui isiku sündmusteenuste kohta käiva teave (rakendusakti kavandi § 23

lg 1 p 2) Eesti teabeväravas kuvamise aluseks on isiku tahteavaldus. Nii

seletuskirjas kui rakendusakti kavandi tekstist tulenevalt on võimatu aru

saada, milles seisneb sisuline erinevus tahteavalduse ja nõusoleku vahel.

Teadmiseks võetud.

10

Ühtlasi, nagu on juba eespool mainitud, jääb arusaamatuks, kas

nõusoleku puhul on tegemist andmekaitsealase nõusolekuga, mille

jaoks on IKÜM-is ettenähtud konkreetsed põhimõtted ja reeglid.

23. Rakendusakti kavandi § 23 lg 2 iga punkti sõnastuses säilitustähtaja

määramisel kasutatud sõna „kuni“ ei sobi, kuna isikuandmete puhul

peab säilitustähtaeg olema sätestatud üheselt arusaadavalt ning

seletuskiri peab sisaldama põhjendused selle pikkuse kohta. Lisaks jääb

ebaselgeks, mis andmed on „isikustatud teabe kuvamisega seotud

andmeid“, st kas tegemist on rakendusakti kavandi §-s 27 nimetatud

andmetega või nende kuvamisega seotud andmetega (viimase puhul jääb

arusaamatuks millised need andmed võiksid olla). Kui siiski tegemist on

§-s 27 nimetatud andmetega, siis peaks § 23 lg 2 sõnastuse muutma

selgemaks.

Teadmiseks võetud.

24. Mõisted kehtivas määruses ja muudatustes ei lähe kokku. Määruses

kasutatakse termineid, mis tegelikult tähendavad üht aja sama isikut (nt

teabevaldaja, andmeandja, teenusepakkuja). Seletamata on andmesaaja

mõiste. Kui andmesaaja puhul on tegemist isikuga, kelle andmed

kuvatakse süsteemis, siis arusaamatuks jääb, kuidas tema saab

rakendusakti kavandi §-s 26 ettenähtud õigust kasutada ehk esitada

haldajale avalduse isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise

lõpetamiseks.

Teadmiseks võetud.

25. Rakendusakti kavandi § 26 reguleerib sama asja, ehk Eesti teabevärava

süsteemi kasutamise lõppemist, mida on juba reguleeritud kehtiva

määruse §-ga 17.

Teadmiseks võetud. Isikustatud teabe kuvamise süsteem ja teenuse

sulgemine on erinevad asjad.

26. Lisaks ülaltoodule jääb rakendusakti kavandi §-i 26 kohaselt

arusaamatuks, kas süsteemi kasutamine lõppeb kohe avalduse

esitamisest või avalduse läbi vaatamine võtab omajagu aega. Sätet võiks

selgemini sõnastada.

Teadmiseks võetud.

27. Rakendusakti kavandi § 27 lg 2 on sisutühi, kuna dubleerib § 3 lg-t 1,

millega tekitab ebaselgust. Teadmiseks võetud.

28. Rakendusakti kavandi § 28 (haldaja ülesanded) on sisuliselt haldaja

kohustused, mis on juba reguleeritud kehtiva määruse § 3 lg-s 3. Teadmiseks võetud.

11

Loogiline oleks paigutada haldaja õigusi ja kohustusi puutuava

regulatsiooni ühte paragrahvisse, sh vaadata üle, et muudatused ei oleks

juba olemasoleva regulatsiooniga vastuolus ega dubleeriks teineteist.

29. Rakendusakti kavandi § 29 reguleerib isikuandmete logimist, seega peab

ka logide säilitamise tähtaega määrusega kindlaks määrama, mis on

hetkel tegemata. Andmete säilitamine ja logimine on reguleeritud

kehtiva määruse §-s 21, mille lg 5 kohaselt logisid säilitatakse kuni viis

aastat andmete muutmise hetkest arvates. Ehk juttu on ainult

muudatustest, reguleerimata on logide säilitamine nende tekkimisest, sh

ei sobi isikuandmete säilitamise puhul ebamäärane säilitustähtaeg, ehk

sõna „kuni“ peaks isikuandmete säilitamise tähtaja määramisel vältida.

Lisaks viitab kehtiva määruse § 21 lg 6 kehtetu määrusele, seega

sisuliselt on hetkel logide säilitamise regulatsioon üldiselt puudulik.

Kokkuvõtvalt on AKI seisukohal, et eelnõu vajaks veel erinevate

osapoolte arutelusid enne, kui sellega edasi liikuda ja palub sellega

arvestada. Vajadusel on AKI valmis osapooltega kohtuda, et anda

täiendavad selgitused ülaltoodud tähelepanekute osas ning soovitusi

võimalike muudatusettepanekute osas.

Teadmiseks võetud.

Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee

haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee

haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks

tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, kogutavate andmete täpsem koosseis ning

andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja kord“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse Eesti teabevärava (edaspidi teabevärav) ja selles nii isikustatud

kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise,

kogutavate andmete täpsem koosseis ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja

kord.“;

3) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) teabeväravas avalikustatav teave – lõppkasutajale suunatud aja- ja asjakohane isikustamata

või isikustatud teave lõppkasutaja kohta ning isikustatud teabe puhul teave tema kohta käivast

sündmusteenusest;“;

4) määruses asendatakse läbivalt sõnad „teabevärava haldaja“ sõnadega „teabevärava vastutav

töötleja“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 8–10 järgmises sõnastuses:

„8) isikustatud teabe kuvamise süsteem – organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite

raamistik, mis koosneb isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemist ning selle

haldamise ja kasutamise tingimustest;

9) esitluskihid – erinevad kanalid teabevärava teabe ja teenuste kättesaamiseks ning

lõppkasutajale kuvamiseks;

10) isikustatud teave – igasugune teave, mis käib konkreetse isiku kohta.“;

6) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(edaspidi haldaja)“ tekstiosaga „(edaspidi

vastutav töötleja)“;

7) määruses asendatakse läbivalt sõna „haldaja“ sõnadega „vastutav töötleja“ vastavas käändes;

8) paragrahvi 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „esitluskihist“ sõnaga

„esitluskihtidest“;

9) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) isikustatud teabe kuvamise süsteem.“;

10) paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

11) määrust täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses:

„5. peatükk

Isikustatud teabe kuvamise süsteem ning selle haldamise ja kasutamise kord

§ 23. Isikustatud teabe kuvamise süsteem

(1) Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab:

1) näidata füüsilise isiku tahteavalduse alusel tema kohta käivaid andmeid;

2) näidata füüsilise isiku nõusolekul Eesti teabeväravas andmeid tema suhtes toimuva

haldusmenetluse kohta;

3) teabevärava mobiilirakenduse kaudu teha kontrollpäringut isiku tuvastamiseks.

§ 24. Andmeandja tähendus ja liidestamine isikustatud teabe kuvamise süsteemiga

(1) Andmeandja määruse tähenduses on riigi infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise

süsteemiga liidestatud andmekogu, millest väljastatakse andmesaajale andmeid.

(2) Andmeandja teavitab isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestumise soovist vastutavat

töötlejat, kes korraldab andmeandja liidestamise.

§ 25. Andmeandja õigused ja kohustused

(1) Andmeandja vastutav töötleja sõlmib teabevärava vastutava töötlejaga liitumiskokkuleppe.

Liitumiskokkuleppes määratakse teenustaseme tehnilised tingimused ja poolte kohustused.

(2) Andmeandja vastutav töötleja kohandab oma infosüsteemi tööks isikustatud teabe kuvamise

süsteemi keskkonnas.

§ 26. Süsteemi kasutamise lõppemine

Isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks võib andmesaaja või andmeandja

vastutav töötleja esitada igal ajal teabevärava vastutavale töötleja avalduse.

§ 27. Isikustatud teabe kuvamise andmete koosseis

(1) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse isikule järgmiseid andmeid:

1) isikuandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood;

2) rahvastikuregistri järgne elukoht – aadress rahvastikuregistris;

3) lõppkasutaja alaealiste laste andmed – laste ees- ja perekonnanimed, laste isikukoodid;

4) lõppkasutaja abikaasa või registreeritud elukaaslase andmed – abikaasa või registreeritud

elukaaslase ees- ja perekonnanimi, tema isikukood;

5) isikut tõendavate dokumentide andmed – kehtivate dokumentide number, tüüp ja kehtivuse

lõppaeg järgmiste isikut tõendavate dokumentide hulgast: Eesti kodaniku pass, isikutunnistus,

välimaalase pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus;

6) juhilubade andmed – juhiloa number, tüüp ja kehtivusaeg järgmiste lubade hulgast: juhiluba,

esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi tunnistus;

7) juhiloa tervisetõendi andmed – tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud;

8) sõidukite andmed – automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine mootorsõidukitel,

kus kasutaja on omanik;

9) ravikindlustuse andmed ja perearst – ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti nimi;

10) arvelduskonto andmed – isiku arvelduskonto esitamine Tervisekassale;

11) töövõimetushüvitiste andmed – töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv,

väljamakstud hüvitise suurus eurodes;

12) hambaravi hüvitise andmed – hambaravi hüvitise õigus (jah/ei/tasuta), kehtiv hüvitise määr

ja hüvitise jääk;

13) proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise õigus (jah/ei), kehtiv hüvitise määr ja hüvitise

jääk;

14) retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp;

15) lõppkasutajale kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed – sõidukite liikluskindlustuse

kehtivus hetkel (jah/ei);

16) lõppkasutajale kuuluvate kinnisvara andmed – katastritunnus, aadress, kinnistu number;

17) notariaalsed dokumendid – toimingu kuupäev, notari nimi;

18) Euroopa ravikindlustuskaardi andmed – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivuse

andmed;

19) andmetöötluse logid.

(2) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) roll juriidilises isikus ning selle rolli algus kuupäev;

4) andmetöötluse logid.

(3) Lõppkasutaja teenuste üksikpäringute puhul kuvatakse lõppkasutajale andmeid, mis on

teabevaldaja defineeritud vastavalt konkreetse teabevaldaja ülesannetega seotud teistest

õigusaktidest.

(4) Teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtavas kontrollpäringus töödeldakse järgnevaid

andmeid:

1) dokumendi andmed – dokumendi liik, väljaandmise kuupäev, kehtivus ja number;

2) isikuandmed – ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, sugu, isikukood ja sünnikoht.

(5) Sündmusteenuse raames isikustatud teabe kuvamise käigus töödeldakse järgmisi andmeid

nende olemasolul:

1) nõusoleku andnud või tahteavalduse teinud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi;

2) isikuga seotud sündmusteenuse teave;

3) volitatud töötleja olemasolul volitatud töötleja nimi, registrikood, e-post ja telefon;

4) sündmuse tüüp (elusündmus või ärisündmus) ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest

tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed;

5) andmetöötlustoimingute logid.

§ 28. Võrgu- ja infosüsteemi andmetele juurdepääs ja logimine

(1) Isikustatud teabe võrgu- ja infosüsteemi andmed on isikule kättesaadavad Eesti teabevärava

kaudu.

(2) Isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemis toimuvat andmetöötlust logitakse.“.

§ 2. Määrus jõustub 10. veebruaril 2025. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

1

19.11.2024

Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

1.1. Sisukokkuvõte

Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 321 muutmise seaduse eelnõuga täpsustatakse Eesti

teabevärava definitsiooni ja sisu selle ajakohastamise eesmärgil. Lisaks sõnastatakse selgemalt

õiguslik alus isikustatud teabe kuvamiseks Eesti teabeväravas. Selleks laiendatakse AvTS-i

Eesti teabevärava volitusnormi üheselt mõistetavalt, andmaks õiguslik alus isikustatud teabe

kuvamise süsteemi ja erinevate esitluskihtide reguleerimiseks Eesti teabeväravas. Selgem

isikustatud teabe kuvamise süsteemi reguleerimine Eesti teabeväravas võimaldab luua

õigusselgust, pakkuda ja arendada ka sündmusteenuseid ning see omakorda muudab otseste

avalike e-teenuste kasutamise inimestele mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks.

Käesolev eelnõu ei loo õiguslikku alust e-teenuste proaktiivseks pakkumiseks.

Täiendus täidab kahte eesmärki:

1) rõhutada õiguslikult selgemalt Eesti teabevärava rolli ühtse kontaktpunktina, mis

sätestati esimest korda ettevõtjakeskselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2006/123/EÜ ehk Euroopa Liidu teenuste direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse. Ühtse

kontaktpunkti eesmärk selle laiemas tähenduses on võimaldada suhelda riigiga n-ö ühe

akna kaudu. Praegu valitsevas olukorras on Eesti teabevärav ühtne kontaktpunkt lisaks

ettevõtjatele ka kodanike jaoks ehk kõigile on loodud võimalus n-ö ühe akna kaudu

riigiga suhelda. See kätkeb muu hulgas nii päringute tegemist enda kohta riigi eri

andmekogudest kui ka infoteenuste kasutamist. Lähtudes värskemast isikuandmete

kaitse üldmääruse1 (edaspidi IKÜM) tõlgendusest, soovitakse täiendusega luua selgem

õiguslik alus isikustatud teabe töötlemiseks Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA)

poolt;

2) selgema õigusliku aluse loomine on aluseks ka sündmusteenuste pakkumisele, mille

sisuks on haldusorgani poolt inimese taotluse alusel läbiviidava haldusmenetluse seisu

andmete edastamine RIA hallatavasse Eesti teabeväravasse inimesele kuvamiseks. Nii

tekib inimesel võimalus mugavalt ühe keskse infokanali kaudu saada süstematiseeritud

ülevaade oma taotlus(t)e menetlemise hetkeseisust. Jätkuvalt on inimesel võimalik

saada menetluse seisu kohta teavet ka haldusorganilt endalt, ent taotluste paljususe

korral on ühtsest kontaktpunktist teabe kättesaamine inimese jaoks lihtsam, mugavam

ja aega säästvam.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM) digiriigi arengu osakonna sündmusteenuste programmijuht Ingrid Kuusik (5550 2373,

[email protected]), sama osakonna IT õiguse nõunik Helena Lepper (5855 6265,

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2016. a kehtestatud isikuandmete kaitse üldmäärus ((EL) 2016/679,

27.04.2016).

2

[email protected]) ja sama osakonna IT õiguse valdkonnajuht Stina Avvo (639 7659,

[email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja Silver Lusti

(teenistusest lahkunud, [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

MKM-i valitsemisalas on MKM-i põhimääruse2 § 11 alusel digiarengu üleriigiline

korraldamine, riigi infosüsteemi arendamise koordineerimine ja õigusaktide eelnõude

väljatöötamine oma valitsemisalas.

Eelnõu väljatöötamisel arvestati asjakohases ulatuses MKM-i tellitud õigusanalüüsi „Avalike

teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“3

tulemusel valminud töös sisaldunud ettepanekutega.

Eelnõuga muudetakse AvTS-i 2023. aasta 1. mail jõustunud redaktsiooni (RT I, 07.03.2023,

11).

Mobiilirakenduse kontrollpäringu samastamise isikusamasuse tuvastamise vaatest on eelnõu

seotud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega4, mis on käesoleva eelnõu kirjutamise hetkel seaduseelnõuna Vabariigi

Valitsuse menetluses.

Kaudselt on see seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega läbi andmesubjekti IKÜM-ist

tulenevate õiguste efektiivsema täitmisega. Tegemist on eelnõuga valdkonnast, mis Riigikogu

menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (505 SE) eelnõu vastu võtmisel liigub Justiits- ja Digiministeeriumisse.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldusega nr 131 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ kinnitatud „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2023–2027“5 punktidega 3.2.11 ja 11.13, mille kohaselt koondatakse eesti.ee

digiväravasse olulisemad avaliku sektori teenused ja teenustega seotud infot, luues

proaktiivseid või sündmusteenuste põhiseid lahendusi.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus - RT I, 23.10.2021, 5.

https://www.riigiteataja.ee/akt/123102021005 3 Õigusanalüüs „Avalike teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“.

Kättesaadav: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-

03/S%C3%BCndmusteenuste%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5ppraport.pdf. 4 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.

Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/078b456e-2d57-44bf-8c1e-

4b2c5194240d#VCc6mDIN 5 Vabariigi Valitsuse koduleht: www.valitsus.ee

3

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, siis puudus vajadus

koostada väljatöötamiskavatsus vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 punktile 5. Eelnõu ei too kaasa

olulisi muudatusi ega mõjusid (vt käesoleva seletuskirja punkti 6), sest tegemist on osaliselt

tehniliste muudatustega ning isikute jaoks vabatahtliku võimalusega, mis toetab mugavalt

nende õiguste realiseerimist.

AvTS-i muutmise eesmärk on muuta selgemaks Eesti teabeväravas isikustatud andmete

töötlemise lubatavuse, et muuta teenuste kasutamine inimestele mugavamaks ehk lihtsamaks,

kiiremaks ja kättesaadavamaks. Eelnõu eesmärgi saavutamiseks luuakse AvTS-i ülalmärgitud

lahenduse kasutuselevõtmiseks asjakohased õiguslikud alused.

2.1. Eesti teabeväravas isikustatud andmete kuvamine

Valitsevas olukorras on Eesti teabevärav ühtne kontaktpunkt lisaks ettevõtjatele ka kodanike

jaoks ehk kõigile on loodud võimalus n-ö ühe akna kaudu riigiga suhelda. See kätkeb nii

päringute tegemist enda kohta riigi eri andmekogudesse, et isikule kokku tuua temaga seotud

olulisemad andmed, kui ka infoteenuste kasutamist. Hetkel saavad kasutada seda isikustatud

teenust kodanikud aga tulevikus avaneb selline võimalus ka ettevõtjatele majandustegevuse

seadustiku üldosa seadus § 9 mõistes.

Ühtse kontaktpunktina kuvab RIA Eesti teabeväravas teiste asutuste avalike ülesannete

kohaseid teenuseid, mida vastav asutus Eesti teabeväravas on soovinud ettevõtjatele või

laiemalt kodanikele kättesaadavaks teha, inimesele tema enda tahteavalduse alusel, mis

väljendub päringu algatamises Eesti teabeväravas. RIA on täna volitatud töötleja rollis ja kuvab

andmeid inimese enda päringu alusel asutuse soovitud kujul ja viisil. Selle aluseks on muu

hulgas eelnevad X-tee teenuste kokkulepped.

2.2. Sündmusteenuse olemus kodanike näitel ja isikustatud teabe kuvamise süsteemi

loomise vajadus

Olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (nt abiellumine, lapse sünd, lähedase surm,

pensionile minek) jaoks tarvis kasutada mitmete riigiasutuste e-teenuseid, on probleemiks

nende killustumine.6 E-teenuseid osutavad riigiasutused oma veebilehtedel asuvate

iseteeninduskeskkondade (edaspidi iseteenindus) kaudu, jagades nende kohta infot enda valitud

infokanalites. Iseteenindusi, mille kaudu e-teenuseid tarbida, ning infokanaleid, kust e-teenuste

kohta infot otsida, on inimeste jaoks palju, mis teeb nende vahel orienteerumise aeganõudvaks

ja keeruliseks.7 Lisaks puudub inimesel iseteenindustes ülevaade, millised tegevused

elusündmusega seotud teenus(t)e teekonnal on tehtud ning millised tulemas8 – seda nii

personaliseeritud kui ka personaliseerimata vaates. Inimene peab ise elusündmusega seotud

vajalike tegevuste nimekirja koostama. Kui inimene ei tea mõne vajaliku teenuse olemasolust

ega leia teenuse kohta õigel hetkel infot, võib oluline suhtlus riigiga katkeda või hilineda. See

omakorda võib mõjutada inimese õiguste ja kohustuste õigeaegset täitmist. Seda probleemi

6 Näiteks tuleb abielludes nime vahetamise korral taotleda uued dokumendid 30 päeva jooksul Politsei- ja

Piirivalveametist ning uus juhiluba Transpordiametist. 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud 21.10.2020 analüüs „Sündmusteenuse analüüs.

Abiellumine“, lk 13. 8 Vt viidet 5.

4

leevendab Eesti digiühiskonna arengukavast 20309 tulenev eesmärk minna üle

sündmuspõhistele10 teenustele ja muuta seeläbi e-teenuste kasutamine inimestele mugavamaks

ehk lihtsamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Eesmärgi täitmiseks võetakse kasutusele

innovaatiline tehnoloogiline lahendus – sündmusteenuste platvorm.

Sündmusteenus on vahetult seotud inimese kohustuse täitmise või õiguse kasutamisega

(nt toetuste määramise või teenuste osutamisega isikule) ning teenust pakkuva haldusorgani

jaoks ei ole otseselt tegemist avaliku ülesande täitmisega. Pigem toetab see inimese ja

haldusorgani omavahelist suhtlust. Sündmusteenuse sisuks on ühest elusündmusest tingitud

haldusmenetlus(t)e seisu kohta isikustatud teabe kuvamine inimesele ühtses kontaktpunktis.

Seetõttu on põhjendatud pidada sündmusteenust nn mugavusteenuseks. Üldjuhul ei saa avalikus

sektoris isikuandmete töötlemine tugineda inimese nõusolekule IKÜM-i tähenduses.

Mugavusteenuse osutamine on siiski üheks erandiks, kus inimese nõusolekule tuginemine on

põhjendatud. Mugavusteenus on vabatahtlik, st inimesel on võimalik saada kõiki avalikke

teenuseid ka tavapärasel viisil ja avaliku teenuse saamisest sündmusteenusena saab inimene

igal hetkel loobuda.

Keskseks infokanaliks on Eesti teabevärav, mida haldab RIA. Ehkki andmed edastatakse Eesti

teabeväravasse inimese nõusolekul, on õigusselguse huvides vaja sätestada RIA pädevus ja

volitus kõnesoleva isikustatud teabe kuvamiseks teabeväravas. Lisaks isikuandmeid ei töödelda

vaid sündmusteenuse platvormil, vaid ka teistes Eesti teabevärava teenustes ja protsessides.

Selline isikuandmete töötlus tuuakse selgesõnaliselt seaduse tasandile ning luuakse Eesti

teabeväravasse isikustatud teave kuvamise süsteem.

Isikustatud teabe (sh sündmusteenusega) kaasneva isikuandmete töötlemise puhul tuleb

hinnata, millega on tegemist koondatava andmekogumi näol: kas infosüsteemi või

andmekoguga.

AvTS § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-

õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate

korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud

õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige

2 sätestab, et andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes

teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest.

Viidatud sätted ei määratle sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille esinemise järgi saaks

otsustada, kas andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte.

Ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI) on oma 2013. a andmekogude juhendis11

selgitanud, et „andmekogu eristamiseks on formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle

alusel antud akti alusel. Muul juhul on tegu üldise avaliku sektori andmetöötlusega ehk

9 Eesti digiühiskonna arengukava 2030, kättesaadav: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-

arengukava-2030. 10 Vabariigi Valitsuse 22. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (edaspidi

TKTA määrus) § 2 lõike 4 järgi on sündmusteenus otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik

saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu.

Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. 11 Andmekaitse Inspektsioon, Andmekogude juhend, kättesaadav:

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf

5

täpsemalt avaliku teabe töötlemisega“12. Lisaks on AKI märkinud, et „avalik teave ei moodusta

automaatselt andmekogu, isegi kui ta on korrastatud andmete kogum.“13

Andmekogu ja infosüsteem ei ole sünonüümid. Andmekogu on alati ka infosüsteem, kuid

infosüsteem ei pruugi olla andmekogu14. AvTS-ist tulenevalt on seega andmekogu mõiste

sisustamisel võimalik lähtuda formaaljuriidilisest definitsioonist. See tähendab, et kui avalikku

teavet töödeldakse küll korrastatud andmete kogumina, kuid õigusaktiga pole andmete

haldamiseks andmekogu asutatud, võib andmete säilitamise ja töötlemise keskkonna näol olla

tegemist infosüsteemiga, kuid mitte andmekoguga.

Riikliku andmevahetuskihi X-tee kaudu andmete vahetamine ei eelda samuti andmekogu

olemasolu – X-tee kaudu võib teistest andmekogudest andmeid saada ka infosüsteem, millel

puudub andmekogu määratlus. Eesti teabevärav ei ole samuti õigusakti alusel asutatud

andmekogu. Sisuliselt on tegemist infosüsteemiga, millel puudub andmekogu juriidiline

staatus, ehkki teabevärav sisaldab ka korrastatud isikuandmete kogumeid (nt meilivahetuse

teenuse osutamisel kogutav teave). Teabevärav on X-teega liidestatud.

Seega ei pea ka sündmusteenuse osutamiseks ehk isikule ühtses kontaktpunktis erinevate

haldusmenetluste kohta isikustatud teabe kuvamiseks vajalik teistest andmekogudest saadav

isikuandmete kogum olema andmekogu AvTS § 431 lõike 1 mõttes. Sündmusteenuse

osutamiseks on võimalik asutada andmekogu, kuid see pole kohustuslik. Ka andmekogu

staatuseta infosüsteeme saab liita riikliku andmevahetuskihiga teistest andmekogudest andmete

saamiseks ja sinna andmete edastamiseks. Näiteks Eesti teabevärav on infosüsteem, aga mitte

andmekogu, ning on X-teega liidestatud.

Arvestades isikustatud teave (sh sündmusteenuse) osutamisega kaasneva andmetöötluse

minimaalsust ja asjaolu, et teave kuvatakse Eesti teabevärava infosüsteemis, ei ole eraldi

andmekogu asutamine vajalik. See tähendab, et sellele ei kohaldu AvTS-is sätestatud

andmekogude regulatsioon, küll aga kohalduvad muud AvTS-is sätestatud nõuded ning IKÜM.

2.3. Põhiseaduspärasus isikuandmete töötlemise vaatest

Seotud põhiõigused: õigus vabale eneseteostusele (Põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 19) ja õigus

eraelu puutumatusele (PS § 26).

PS § 19

PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus kui inimväärikuse

väljendus hõlmab sisuliselt kogu mõeldavat inimtegevuse spektrit. Eneseteostusvabaduse

elementideks on:

· vaba enesemääramine;

· vaba eneseväljendus ja enesekujutamine ning

· tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib.15

12 Samas, lk 3. 13 Samas. 14 Samas, punkt 1.2. 15 Põhiseaduse kommentaarid, § 19 p 4 - EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Vt juurde ka nt R. Maruste.

Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura 2004, lk 347–348; T. Annus. Riigiõigus. 2. tr.

Juura 2006, lk 255–256.

6

PS § 26

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud

omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui

seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste

ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

 Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigus vabale

eneseteostusele on PS § 9 lg 1 järgi igaühe õigused. Põhiseaduse § 9 lg-s 1 loetletud kõigi

ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis

viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Juriidilistele isikutele laienevad

põhiõigused niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja

vastavate põhiõiguste olemusega (PS § 9 lg 2). Juriidiline isik on abstraktsioon ega saa evida

inimväärikust või muid inimlikke omadusi. Küsimusele, kas juriidilistel isikutel saab olla

õigust vabale eneseteostusele, tuleb vastata siiski jaatavalt. Eneseteostusvabaduse

kandjateks on vähemalt juriidilised isikud, mille eesmärk on füüsilisest isikust liikmete või

omanike õiguste ja vabaduste tagamine.16

 Esemeline kaitseala. Riigikohus tõdeb, et esemeliselt kaitseb PS § 26 kõiki eraelu

valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega.17 Informatsiooniline enesemääramine tähendab

igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse,

seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse. Riigikohtu

halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas

isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“18 Paragrahviga 26

kaitstud eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele

enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile.

IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul. Avalik-õiguslikus

suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti

nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid kõnealuse põhiõiguse riivamiseks.19

Kuivõrd eraelu puutumatuse kaitse (§ 26) on vaba eneseteostuse (§ 19) suhtes erinorm, siis

piisab PS § 26 kontrollist.

 Piirklausel. Paragrahv 26 on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga. PS §-i 26

teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija

tabamiseks. PS § 11 näeb ette kõigi põhiõiguste piiramise üldised tingimused, sh

proportsionaalsuse põhimõtte. Põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui piirang ei ole

vastuolus PS-ga, põhiõiguse piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus

ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust. Paragrahvi 26 teises lauses

on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes

seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel.

Käesoleva eelnõuga luuakse alused seadusesse Eesti teabeväravas isikuandmete töötlemiseks.

Isiku poolt talle tema isikustatud teabe kuvamine, eesmärgiga anda ülevaade õigustest,

kohustustest ja menetlustest ning pakkuda nende teenuste leitavuse parendamiseks ühtse

16 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 19 punkt 10. Kättesaadav: EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. 17 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009 otsus nr 3-4-1-3-09, p 16. 18 Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2012 otsus nr 3-3-1-3-12, p 19. 19 K.Jaanimägi, PS § 26 kommentaarid, p 24. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies,

parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf.

7

kontaktpunkti vahendust, tagab isikule oma õiguste ja kohustuste parema teadmise ning nende

kasutamise. See aitab omakorda paremini avalikke teenuseid jagada ja kätte saada, sh vajajal

jõuda teenuseni kiiresti ja mugavalt. Kõlblus ei ole objektiivselt määratletav mõiste, kuid viitab

moraalsetele ja eetilistele väärtustele, mida ühiskond peab oluliseks. Näiteks võiks siin alla

mõista antud kontekstis üldiselt heade ja õigete tegude, st oma õiguste ja kohustuste täitmist

ning ühiskonna heaolu ja stabiilsuse tagamise läbi mugavate avalike teenuste, mille kohta saab

usaldusväärset ja ajakohast infot Eesti teabeväravast just enda kohta. Sellega tagatakse

läbipaistvalt avalik kord ning kõlblus.

Sätestav piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

 Sobivus

Abinõu on sobiv siis, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist.20 Eesmärgi

saavutamiseks võetakse eelnõuga järgmisi meetmeid, millega piiratakse õigust perekonna- ja

eraelu puutumatusele.

Eesti teabevärava eesmärgiks on anda isikule ülevaade ühest kohast valdkonnaga seotud

õigustest, kohustustest ning käimasolevatest menetlusseisudest. See võimaldab isikul suhelda

riigiga n-ö ühe akna kaudu. Elektroonilistele teenustele, taaskasutatavale teabele ja neid

toetavatele tugiteenustele võimaldatakse juurdepääs selleks, et muuta teenused isikule lihtsalt

leitavaks ja mugavaks kasutamiseks. Isikustatud teabe kuvamise eesmärgiks on isikule kuvada

temaga seotud teavet arusaadavalt lahti seletatult, kasutamata erialast keelt.

Kui inimene soovib olulise elusündmuse (näiteks abiellumine, lapse sünd, lähedase surm või

pensionile jäämine) korral kasutada mitme riigiasutuse e-teenuseid, tekib probleem nende

teenuste killustatuses. Iga riigiasutus pakub oma e-teenuseid iseteeninduskeskkonna kaudu oma

veebilehel ja edastab infot neile sobivates kanalites. Erinevaid iseteenindusi ja infokanaleid,

kust vajalikke teenuseid ja infot leida, on aga palju, mistõttu on nende vahel orienteerumine

ajamahukas ja keeruline. Samuti puudub inimesel iseteenindustes terviklik ülevaade tehtud ja

veel tegemata sammudest elusündmusega seotud teenuste kasutamisel, nii personaliseeritud kui

ka üldises vaates. Inimene peab ise koostama nimekirja vajalikest tegevustest elusündmuse

teenuste tarbeks. Kui mõni teenus jääb teadmata või info jääb õigel ajal leidmata, võib oluline

suhtlus riigiga katkeda või hilineda. Selle probleemi lahendamiseks võetakse kasutusele uudse

lahendusena sündmusteenuste kontseptsioon.

Eelnõuga reguleeritakse selgelt milliseid andmeid töödeldakse, millistel eesmärkidel, samuti

määratakse eelnõuga kindlaks isikuandmete vastutav töötleja ja säilitamise tähtajad.

Järeldus: ilma isikuandmeid töötlemata, sh andmevahetuseta Eesti teabevärava ja

isikuandmeid sisaldava andmekogu vahel, ei ole võimalik isikustatud teavet isikule ühest aknast

kuvada ja soovitud eesmärke saavutada. Arvestades eelnõu eesmärki, isikul saada keskne

ülevaade valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja käimasolevatest menetluseseisudest

ning muuta teenused isikule lihtsalt leitavaks ja mugavalt kasutatavaks, ning arvestades, et

sündmusteenuse kui mugavusteenuse saamine on inimesele vabatahtlik ja andmetöötluseks on

vajalik inimese nõusolek, siis on loetletud meetmed sobilikud ja aitavad kaasa eelnõu eesmärgi

saavutamisele.

20 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.12.2009 otsus nr 3-4-1-25-09, p 24.

8

 Vajalikkus

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.

Teenused ja info on igas haldusalas laiali. Selleks, et pakkuda inimestele võimalust suhelda

riigiga kiirelt, mugavalt ja lihtsalt ühest kohast, on loodud Eesti teabevärav. Isikustatud teenuse

tarbimiseks on vajalik isikuandmete töötlemine, mis vajab õiguslikku alust, hoomates endas nii

töödeldavaid andmekoosseise kui ka vastutava töötleja rolli määratlemist.

Inimene võib jätkuvalt kasutada tavapäraseid viise avalike teenuste saamiseks, kuid peab

seejuures arvestama, et kõik info erinevate tema õiguste ja kohustuse osas ei jookse kokku ühe

valdkonna iseteenindusse. Ka iseteenindused töötlevad isikuandmeid, mistõttu ei ole tegemist

vähem koormava alternatiiviga.

Sündmusteenuse pakkumine on täiendav võimalus mugavalt, kiirelt ja ühe keskse keskkonna

kaudu riigiga suhtlemiseks. Sündmusteenuse kui mugavusteenuse saamine põhineb isiku

selgelt antud nõusolekul. Kuna sündmusteenuse pakkumine toob endega kaasa isikuandmete

töötlemise, on seadusesse vajalik luua õiguslik alus.

Järeldus: isikuandmete töötlemise vaatest alternatiivset lahendust ei ole, kuivõrd nii

iseteenindused kui Eesti teabevärav töötleb isikuandmeid. Info ja teenuste tarbimiseks võib isik

pöörduda otse ka valdkonna eest vastutava asutuse iseteenindusse, kuid arvestades, et

valdkondlikud teenuseid ei too kõiki isikuga seotud õiguseid ja kohustusi ühte kohta kokku, ei

ole tegemist sama efektiivse meetmega. Arvestades, et tegemist on täiendava võimaluse

loomisega riigiga suhtlemiseks ja avalike teenuste saamiseks on õiguslike aluste loomine

vältimatu ning loetletud meetmetele ei ole efektiivsemaid ja vähem koormavaid alternatiive.

 Mõõdukus

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust

ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.21 Tuleb kaaluda, kas eelnõu

eesmärk kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

Arvestades, et teabeväravas isikuandmete töötlemine toimub isiku tahteavalduse alusel on riive

perekonna- ja eraelu puutumatusele väike. Eesti teabeväravas pakutavate avalike teenuste ja

päringute kasutamine on inimesele vabatahtlik. Pigem võimaldab Eesti teabevärava kasutamine

inimesele selge andmetöötluse põhimõtte realiseerimist ning tal on võimalik tutvuda erinevate

andmetega, mis on pärit erinevate asutuste poolt hallatavatest andmekogudest ja mida riik on

kogunud ning mille kohta saab inimene üksikpäringuga infot välja kuvada.

Ka sündmusteenuse kasutamine ei ole inimene kohustuslik ja ta võib tarbida avalikke teenuseid

ka tavapärasel viisil. Sündmusteenus on võimalus riigiga mugavalt ühe akna kaudu suhelda

ning tarbida pakutavaid avalikke teenuseid. Mugavusteenusena põhineb isikuandmete

töötlemine sündmusteenuse kasutamisel inimese nõusoleku alusel. Antavat nõusolekut võib

inimene igal temale sobival hetkel tagasi võtta. Muudatused aitavad tagada legitiimse

eesmärgina selliste õiguste tagamist nagu sotsiaalriigi põhimõte või üldine õigus korraldusele.

21 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.07.2009 otsus nr 3-4-1-6-09, p 21.

9

Samas on oluline, et isikud saaksid endaga seotud teavet ning teenuseid ühest kohast, selgelt

ning läbipaistavalt, mida teabevärav tagab.

Järeldus: loetletud meetmed on proportsionaalsed, sest aitavad kaasa eelnõu eesmärgi

saavutamisel, riive perekonna- ja eraelu puutumatusele on minimaalne ning seega kaaluvad

eelnõu eesmärgid üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

Eelpool öeldust tulenevalt on meede põhiseaduspärane.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb kahest punktist, mis sisaldavad

AvTS-is tehtavaid muudatusi ning sätet, mis muudab riikliku postkasti andmete töötlemise

sätted kehtetuks. Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõu jõustumise sätted. Eelnõu jõustub kahes

osas.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse AvTS § 321 lg 1 sõnastust.

Paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse ja kaasajastatakse selliselt, et Eesti teabevärav on edaspidi

riiklik keskne kontaktpunkt ning see ei piirdu tehnoloogilises mõttes üksnes veebilehe

pakkumisega. Eesti teabevärav peaks võimaldama erinevate esitluskihtide kaudu teabe ja

teenuste kättesaadavust. Lisaks viiakse selline definitsioon kooskõlla AvTS §-ga 32, mis

võimaldab teavet kuvada ka mobiilirakenduse kaudu. Kuigi Eesti teabevärava eesmärki ei ole

sisuliselt muudetud ega muudeta ka selle eelnõuga, siis tuuakse käesoleva eelnõu muudatusega

eesmärgid sõnaselgelt seaduses lõppkasutaja suhtes välja. Eesti teabevärava eesmärgiks on

anda isikule ülevaade ühest kohast valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ning

käimasolevatest menetlusseisudest. Elektroonilistele teenustele, taaskasutatavale teabele ja

neid toetavatele tugiteenustele võimaldatakse juurdepääs selleks, et muuta teenused isikule

lihtsalt leitavaks ja mugavalt kasutamiseks.

Teabevärava lõppkasutajaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes kasutab

teabevärava vahendusel avalikustatud teavet või elektroonilist teenust. Kuivõrd AvTS ei tunne

terminit „lõppkasutaja“, viidatakse AvTSis isikule. Sellele terminile Eesti teabevärava

määruses vastab lõppkasutaja.22 Sellest tulenevalt on käesolevas kontekstis terminid isik ja

lõppkasutaja sünonüümid. Eesti teabevärav on olemuslikult lõppkasutajatele riigi pakutav

kanal, kust saab avaliku sektori avalike ülesannete täitmise raames pakutavaid teavet ning

teenuseid tarbida. Järelikult Eesti teabevärav pakub võimalust ühes kohas riigiga suhelda ja

saada vajalikku teavet, ilma et lõppkasutaja peaks ilmtingimata teadma näiteks seda, milline

asutus konkreetset teenust pakub või milline on mingi asutuse infosüsteemi iseteeninduse

nimetus ja asukoht.

Lisaks on edaspidi sätte sõnastusest selgemalt aru saada, et Eesti teabeväravast saab kätte ka

isikustatud teavet. Isikustatud teabe all tuleb mõista igasugust teavet, mis käib konkreetse isiku

kohta, st sisaldab ka isikuandmeid. Andmevahetusega sündmusteenuste puhul on tegemist ühe

võimaliku isikustatud teabe vormiga. Selline teave hõlmab endas ka isiku kohta käivat

haldusmenetlusega seotud teavet: teenuse saamiseks vajalike eelduste täitmise teavet,

haldusmenetluse algatamise või algatamata jätmise teavet, haldusmenetluse käigus puuduste

kõrvaldamise teavet ning haldusmenetluse lõpetamise teavet. Isikustatud teabe kuvamise

22 Vabariigi Valitsuse 03.10.2013 määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks

tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ - RT I, 14.07.2023, 7.

10

eesmärgiks on isikule kuvada temaga seotud teavet arusaadavalt lahti seletatult, kasutamata

erialast keelt. Muudatuse puhul on tegemist sammuga isikustatud sündmusteenuste suunas,

kuid käesolev AvTS muudatus ei loo veel õiguslikku alust proaktiivseks teenuseks.

Isikustatud teabe kuvamise süsteem on riigi kesksel teabekanalil inimesele tema soovil tema

enda isikustatud teabe kuvamist võimaldav organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike

vahendite raamistik. Tegemist on muu hulgas sündmusteenuse osutamist toetava süsteemiga,

mis võimaldab inimesele tema nõusolekul andmed teabeväravasse kokku tuua ning seal näidata

talle andmeid tema taotlusel toimuva haldusmenetluse seisu kohta. Sündmusteenuste kujul

süstematiseerib RIA elusündmusest lähtuvalt töödeldavat teavet ehk tekib täiendav andmete

töötlemine, mida pelgalt ühtse kontaktpunkti tähenduses ei toimu. Seega muutub

sündmusteenuste isikustatud teabe kuvamise vaates RIA vastutavaks töötlejaks ja see nõuab

selget õiguslikku alust. See tähendab, et ühe elusündmusega seotud haldusmenetlus(t)e seisu

info on isikustatud sündmusteenusena inimesele nähtav Eesti teabeväravas. Konkreetse

haldusmenetluse algatamiseks suunatakse inimene üldjuhul vastava asutuse e-keskkonda.

Lahenduse abil saab inimene kogu vajaliku info ja menetluste algatamise viited kätte just

teabeväravast (vt joonis 1).

Joonis 1. Sündmusteenuse pakkumine näide abiellumise vaatest.

Isikustatud vaate kuvamiseks sobilikuks ühtseks kontaktpunktiks on Eesti teabevärav.

Teabeväravas on juba praegu inimesele kättesaadavad üldkasutatavad elektroonilised teenused.

Elektrooniline üldkasutatav teenus on vastavalt teabevärava määruse § 2 punktile 3 teabevärava

vahendatav teenusepakkuja teenus, millele pole määratud juurdepääsupiiranguid ja mida saab

kasutada ühtsetel alustel. Eelnõuga kavandatakse isikustatud teabe kuvamist lähtuvalt inimese

elusündmusest, eeldusel, et inimene on sellise info kokku toomiseks andnud oma nõusoleku.

Sündmusteenuse platvormi minimaalne töötav lahendus isikustamata andmete kuvamiseks

avalikustati 30.12.2022. See pakub inimesele elusündmusega seotud infoteenust, kus kuvatakse

elusündmusega seotud üldine info. Käesoleval hetkel on inimesele kättesaadavad näiteks

abiellumise ja sünni infoteenused (vt jooniseid 2 ja 3). 2024. aasta III kvartali seisuga on 5

infoteenuse külastatavus olnud kokku 84 621 korda. Inimene ei saa aga hetkel infot selle kohta,

11

mis on konkreetselt tema andmetest tulenevad võimalused ja millises staadiumis on tema

taotlusel algatatud haldusmenetlus, kuna asutuste ja RIA kui sündmusteenuste platvormi

haldaja vahel ei toimu andmevahetust.

Joonis 2. Abiellumise infoteenuse näide.

12

Joonis 3. Sünni infoteenuse näide.

Sündmusteenuse osutamine on võimalik üksnes juhul, kui asutusel on soov ja valmidus teatud

elusündmusega seotud e-teenuseid sündmusteenusena pakkuda. Samuti on eelduseks, et

inimene on sündmusteenuse osutamiseks andnud oma nõusoleku andmete kokku toomiseks

teabeväravasse.

Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab füüsilisele isikule näidata tema nõusolekul Eesti

teabeväravas isikustatud andmeid tema taotlusel toimuva haldusmenetluse seisu kohta seaduses

sätestatud juhul. Abielu sündmusteenuse näitel võiks personaliseeritud kujul olla süsteem

selline nagu joonisel 4 kujutatud.

13

Joonis 4. Abielu teenuse isikustatud vaate näidis.

Sündmusteenuse sisuks on haldusmenetlust läbi viiva haldusorgani poolt haldusmenetluse seisu

kohta isikustatud teabe edastamine RIA-le kui Eesti teabevärava vastutavale töötlejale, et teavet

inimesele keskses teabekanalis kuvada. Ehkki isikuandmeid edastatakse teabeväravasse

inimese nõusolekul, on õigusselguse ja isikuandmete töötlemise läbipaistvuse tagamiseks vaja

nimetatud andmete edastamine ja edasine RIA poolt töötlemine reguleerida – eeskätt sätestada

edastavate isikuandmete koosseis ning RIA õigused ja volitused.

14

Ühele haldusorganile pandud avalik ülesanne (nt perekonnaseisuasutusele

perekonnatoimingute seadusega pandud ülesanne) ei anna õiguslikku alust isikuandmete

töötlemiseks teisele haldusorganile, st õigusakt, millega ühele või mitmele haldusorganile

antakse avalikes huvides ülesanne, ei loo andmetöötluseks vajalikku õiguslikku alust

kolmandale haldusorganile. Seetõttu tuleb eraldiseisev õiguslik alus luua RIA-le. Oluline on ka

õigusaktis määrata, kas RIA on isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vt lähemalt ka

lõike 2 selgitusi) .

Sündmusteenuse puhul võib isikuandmete töötlemise eesmärki ja avalikku ülesannet kindlaks

määrata kaheti. Ühelt poolt on sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi läbiviivatele

haldusorganitele pandud õigusaktidega kohustus haldusmenetlust läbi viia. Selles mõttes on iga

haldusorgan vastutav töötleja tema läbiviidava haldusmenetluse käigus isikuandmete

töötlemise suhtes. Olukorras, kus haldusorgan edastab teabe ühtse kontaktpunkti haldajale RIA-

le sündmusteenuse osutamiseks, võib RIA tegutseda kui volitatud töötleja. Teiselt poolt ei ole

sündmusteenuse osutamine ühegi hõlmatud haldusmenetluse läbiviimiseks vahetult ja

tingimata vajalik ega mõjuta haldusmenetluse läbiviimist. Sündmusteenuse kui

kompleksteenuse osutamiseks võib andmetöötlus vajalik olla, kuid see ei ole ilmtingimata

vajalik sündmusteenuse osaks oleva haldusmenetluse läbiviimiseks. Seega on isikule ühtse

kontaktpunkti kaudu isikustatud teabe kuvamine pigem omaette eesmärk. Olukorras, kus

sündmusteenuse osutamine pole kaetud sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi

läbiviivatele haldusorganitele õigusaktidega pandud ülesannetega, ei saa RIA kui ühtset

kontaktpunkti haldav asutus tegutseda viidatud haldusorganite suhtes volitatud töötlejana. See

tähendab, et ühtse kontaktpunkti haldaja on pigem käsitatav eraldiseisva vastutava töötlejana,

kuna sündmusteenuse osutamiseks vajalik isikuandmete töötlemine pole sündmusteenusega

hõlmatud haldusmenetluste läbiviimise eesmärkidega kaetud. Seega on RIA käsitatav

eraldiseisva isikuandmete vastutava töötlejana Eesti teabevärava platvormi vaatest.

Sündmusteenuse kontekstis tähendab see seda, et ühtses kontaktpunktis isikuandmete

töötlemise õiguslik alus peab olema õigusaktis sätestatud eraldi.

Sündmusteenuse osutamiseks vajaliku isikuandmete töötlemise õigusaktist tuleneva aluse

puhul on tegemist üldnormiga, mis võimaldab sündmusteenuse osutamisel ühel haldusorganil

(RIA-l) töödelda teiste haldusorganite kogutud isikuandmeid sündmusteenuse osutamise

eesmärgil. Sellist lähenemist toetab ka IKÜM-i põhjenduspunkt 45.23 Samas tuleb iga

sündmusteenuse puhul vastavalt IKÜM art 6 lõikes 3 sätestatule hinnata, kas planeeritavas

mahus ja viisil isikuandmete töötlemine vastab avaliku huvi eesmärgile ning kas see on

proportsioonis taotletava õiguspärase eesmärgiga.

23 Kui töödeldakse vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu

või liikmesriigi õigusaktis. Käesolevas määruses ei nõuta iga üksiku isikuandmete töötlemise toimingu

reguleerimiseks eraldi õigusakti. Piisata võib õigusaktist, mille alusel tehakse mitu isikuandmete töötlemise

toimingut vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud

liidu või liikmesriigi õigusaktis. Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse

üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava

töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused,

kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase

töötlemise tagamiseks. See, kas avaliku huvi või avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet täitev vastutav

töötleja peaks olema avaliku sektori asutus või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik,

näiteks kutseliit, tuleks samuti kindlaks määrata liidu õiguses või kui see on avalikust huvist lähtuvalt põhjendatud,

sealhulgas tervishoiuga seotud eesmärkidel, nagu rahvatervis ja sotsiaalkaitse ning tervishoiuteenuste juhtimine,

siis liikmesriigi õiguses.

15

Üldisemalt on võimalik reguleerida töötlemise muid aspekte, nt vastutavad ja volitatud

töötlejad ning nende rollid ja ülesanded, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi

piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks

(IKÜM-i põhjenduspunkt 45 ja art 6 lg 3). Puudutatud andmesubjektide arv, töödeldavate

andmete koosseis ja täpsem eesmärk on iga elusündmusega kaasneva sündmusteenuse puhul

erinev, mistõttu on oluline lähtuda ka teenuste oma regulatsioonist.

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse seadusesse § 321 lõige 11, mis kirjeldab, milliseid

isikuandmeid sisaldavaid andmeid töödeldakse Eesti Teabeväravas. Andmete täpsem koosseis

määratakse rakendusaktis.

Isikuandmete töötlemine kujutab riivet isiku eraelu puutumatusele ehk Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-iga 26 ette nähtud põhiõigusele. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 3 sisalduvast

olulisuse põhimõttest ehk parlamendireservatsioonist tulenevalt, tuleb kõik oluline reguleerida

seadusandjal. Oluline on see, mis on põhiõiguste realiseerimise ja seega ka nende piiramise

seisukohalt oluline. Seetõttu kantakse isikuandmete töötlemisega seonduv AvTS tasandile ja

antakse lõikega 5 detailsem volitusnorm andmete täpsema koosseisu määramiseks

rakendusaktis.

Eesti Teabevärava isikuandmete töötlemiseks õiguslikud alused protsesside kaupa on

järgnevad:

1. Üksikpäringute tegemine Eesti Teabeväravas – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e).

Avalik ülesanne tuleb täna kehtivast AvTS §-st 321. Kasutaja poolt algatatud üksikpäringute

võimalus jääb alles ning seda käesolev eelnõu ei muuda, kuid teeb andmekoosseisud ja

säilitamise tähtajad selles osas selgeks seaduses.

2. Lõppkasutaja töölaual isikustatud teabe andmevahetus teabeväravasse – nõusolek

(IKÜM artiklid 6 ja 9).

3. Lõppkasutaja töölaual isikustatud teabe väljakuvamine ühel lehel – avalik ülesanne

(IKÜM art 6 lg 1 p e). Avalik ülesanne tuleb AvTS §-st 321.

4. Andmete edastamine andmekogust Eesti Teabeväravasse sündmusteenuste isikustatud

teabe jaoks – nõusolek (IKÜM artiklid 6 ja 9).

5. Sündmusteenuste isikustatud teabe (menetlusseisude) väljakuvamine – avalik ülesanne

(IKÜM art 6 lg 1 p e). Käesolev eelnõu loob selleks vajalikud alused ja regulatsiooni AvTS

§ 321 täpsustamise kaudu.

IKÜM sätestab isikuandmete töötlemise õiguslikud alused. Riigi infosüsteemi kuuluvas

andmekogus sisalduvad andmed inimese kohta on asutus reeglina kogunud IKÜM art 6 lg 1 p

e alusel: isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või

vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Nende andmete edastamine (isikuandmete

töötlemise üks viisidest) kellelegi teisele (antud juhul teisele asutusele) ei ole enam seotud selle

asutuse avaliku ülesande täitmisega ja vajab seetõttu eraldi, õiguslikku alust isikuandmete

töötlemiseks. Eesti teabeväravasse toimub andmeedastus vastavalt isiku nõusolekule IKÜM art

6 lg 1 p a või eriliigiliste isikuandmete puhul IKÜM art 9 lg 2 p a tähenduses. Erandiks on siin

lõppkasutaja enda algatatud üksikpäringud Eesti teabevärava vahendusel, mille õiguslikuks

aluseks on IKÜM art 6 lg 1 p e. Inimese nõusoleku alusel tekib andmekogu pidajal õigus

edastada andmed Eesti Teabeväravasse. Olukorras, kus inimene annab nõusoleku, ei saa riik

inimese andmete edastamise otsusesse sekkuda rohkem kui vältimatult vajalik. Nõusolek

isikuandmete töötlemise õigusliku alusena on samaväärne teiste õiguslike alustega, mis

tulenevad IKÜM-ist. Kuivõrd nõusolek antakse ühe või mitme kindla eesmärgi jaoks ja selle

andmine on andmesubjektile vabatahtlik, siis selle andmisel riigil puudub õigus inimese

16

nõusoleku sisu eirata, seda muuta või luua põhjendamatult piiravaid tingimusi andmete

edastamisele. Inimesele jääb Eesti Teabevärava kasutamisel võimalikult suur voli otsustada,

kellele, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab.

Nõusolek on piiritletud tingimustega tahteavaldus. Kõnesolevas eelnõus on nõusoleku all

peetud silmas IKÜM-i art 6 lg 1 p-s a või art 9 lg 2 punktis a sätestatud isikuandmete töötlemise

õiguslikku alust. IKÜM art 4 p 11 kohaselt peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne,

teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt, kas avalduse vormis või selget

nõusolekut väljendava tegevusega nõustub, et tema isikuandmeid töödeldakse. Enne nõusoleku

andmist kuvatakse Eesti teabeväravas lõppkasutajale vajalik info, et nõusolek vastaks IKÜM-i

tingimustele.

Eesti teabevärava avalik ülesanne on defineeritud AvTS §-s 321 seda nii kehtivas kui ka

käesolevas eelnõus täiendatud versioonis. RIA-l on õigus omale Eesti teabeväravaga pandud

ülesande täitmiseks töödelda andmeid, sh isikuandmeid. Eesti teabevärava olemus ja eesmärk

on täpsemalt avatud uuendatud lõike 1 selgitustes.

Töödeldavad isikuandmed on jagatud kategooriatesse, nagu nähtub järgnevast tabelist. Lisaks

töödeldakse ka andmetöötluse logisid.

Andmekategooria Andmed

Isiku üldandmed, sünnikoht ja rahvus Ees- ja perekonnanimi, isikukood,

sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh

rahvastikuregistri järgse elukoha aadress,

emakeel, sünnikoht, rahvus.

Abikaasa või registreeritud elukaaslasega

seotud andmed

Abikaasa või registreeritud elukaaslase ees-

ja perekonnanimi, abikaasa või registreeritud

elukaaslase isikukood.

Tegemist on andmetega, mida eelnõu

koostamise hetkel küll veel ei töödelda, kuid

vastavate arendustegevustega andmete

töötlemiseks on alustatud.

Alaealiste lastega seotud andmed Isiku laste andmed – lapse ees- ja

perekonnanimi, lapse isikukood;

elatisabi andmed.

Elukohtade ja varasemate elukohadega

seotud andmed

Rahvastikuregistri järgne elukoht.

Füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ja

temaga seotud juriidilise isiku nimi,

registrikood ja kontaktandmed

Juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku ees-

ja perekonnanimi, isikukood, roll juriidilises

isikus ning selle rolli algus kuupäev,

juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht,

aadress, e-posti aadress, telefoninumber.

Isiku ametliku e-posti aadressi logiandmed ja

sellele e-posti aadressile saadetud kirjad

Füüsilise isiku üldandmed – isikukood, ees-

ja perekonnanimi, e-posti aadress,

telefoninumber;

andmed seoses isikule saabuva teavitusega –

andmekoosseis sõltub saadetavast teavitusest

(sh sellest, kas teavitus edastatakse e-kirja

17

või telefoninumbrile saadetud teavituse teel

teenuse kasutajale), kuid peamiselt piirduvad

RIA töödeldavad isikuandmed teavituse sisu

ja pealkirja, metaandmete ja teavituse

staatusega (nt teavituse kättetoimetamise ja

avamise aeg).

Isiku telefoninumbrile saadetud teavitused

seoses isiku ametlikule riiklikule e-posti

aadressile saadetud kirjadega

Füüsilise isiku üldandmed – isikukood, ees-

ja perekonnanimi, e-posti aadress,

telefoninumber;

teavituse sisu ja pealkiri, metaandmed ja

teavituse staatus (nt teavituse

kättetoimetamise ja avamise aeg).

Isikut tõendavate dokumentide andmed Kehtivate dokumentide number, tüüp ja

kehtivuse lõppaeg järgmiste

dokumenditüüpide hulgast: eesti kodaniku

pass, ID-kaart, välimaalase pass,

elamisloakaart või e-residendi digitaalne

isikutunnistus.

Isikule väljastatud lubadega ja tegevuse

keeldudega seotud andmed

Juhilubade andmed – juhiloa number, tüüp ja

kehtivusaeg järgmiste lubade hulgast:

juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega

juhiluba, välismaalase juhiluba või

väikelaevajuhi tunnistus;

isikule kuuluvad relvaload ja relvad;

isiku kohta väljastatud majandustegevusega

seotud teatised ja keelud.

Karistatuse ja täitemenetluse andmed Karistusregistri väljavõte;

isiku vastu algatatud täitetoimikud.

Hüvitiste, toetuste, pensioni ja

arvelduskontoga seotud andmed

Arvelduskonto andmed – isiku arvelduskonto

esitamine Tervisekassale, kuhu soovib saada

toetusi ja hüvitisi;

töövõimetushüvitiste andmed –

töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud

päevade arv, väljamakstud hüvitise suurus

eurodes.

pensioniandmed.

Poliitilised ja usulised andmed Erakondlik kuuluvus vastavalt äriregistri

avaandmetele;

isiku usk.

Terviseandmed Euroopa ravikindlustuskaardi andmed –

Euroopa ravikindlustuskaardi number ja

kehtivuse andmed;

18

hambaravi hüvitise andmed – hambaravi

hüvitise õigus jah/ei/tasuta, kehtiv hüvitise

määr ja hüvitise jääk;

proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise

õigus jah/ei, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise

jääk;

retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi

nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp;

ravikindlustuse andmed ja perearst –

ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja

perearsti nimi;

juhiloa tervisetõendi andmed – tervisetõendi

kasutusala, kehtivus, piirangud.

Töö ja haridusega seotud andmed Haridusega seotud andmed – õppeasutuse

nimetus, õppima asumise algus ja lõpu

kuupäev, õpe/klass, tunnistuse või diplomi

number, õppekava kood, nimetus ja

nominaalkestvus;

riigieksami ja e-tunnistustega seotud andmed

– testi nimi, testiosa nimi, testiosa toimumise

aeg ja koht (sh aadress), staatus ja tulemus;

põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse

andmed tulenevalt Eesti hariduse

infosüsteemi põhimäärusest;

kutsetunnistuse andmed tulenevalt

kutseregistri põhimäärusest;

tõendi A124 taotlemine ja tühistamine.

Varaliste õigustega seotud andmed Isikule kuuluva kinnisvara andmed –

katastritunnus, aadress, kinnistu number;

notariaalsed dokumendid – toimingu

kuupäev, notari nimi;

sõidukite andmed – automark, mudel,

registrimärk, esmane registreerimine

mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik;

24 Igale lähetatavale töötajale tuleb taotleda tõend A1, millega määratakse kindlaks töötaja kindlustajariik.

Sellega tõendab lähetuses viibiv töötaja vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi

(Eesti) sotsiaalkindlustuse õigusakte.

19

isikule kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse

andmed – sõidukite liikluskindlustuse

kehtivus: jah/ei;

pärimismenetlusega seotud andmed.

Menetlusseisu andmed Isikuga seotud haldusmenetluse teave;

volitatud töötleja olemasolul volitatud

töötleja nimi, registrikood, e-post ja telefon;

sündmuse tüüp (elusündmus või ärisündmus)

ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest

tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed.

Tabel 1. Andmekategooriate selgitused.

Sündmusteenuste nimekiri kehtestatakse justiits- ja digiministri määrusega. Käesoleva eelnõu

menetluse ajal oli kaardistatud kaks andmevahetusega sündmusteenust. Need on leitavad

allolevast tabelist:

Sündmusteenus Osateenus Andmekoosseis

Õiguslik alus

Abiellumine

(Siseministeerium)

Abielu

sõlmimine

Ees- ja perekonnanimi,

isikukood, sündmus, sündmuse

olek (avaldus esitatud, avaldus

menetluses, partneri nõusoleku

andmine, aja ja koha kinnitus,

abielu registreerimine),

nõusoleku kehtivuse aeg

Rahvastikuregistri

seadus § 21 lg 1 p-d 1

ja 4

Kaitseväe

kohustuse täitmine

(Kaitseressursside

Amet)

Ajateenistuse

planeerimine

Ees- ja perekonnanimi,

isikukood, sündmus, sündmuse

olekud:

1. ajateenistuseks

valmistumine algas

(staatus – kutsealune,

tervisekontrolli aeg ja

koht, advisori nimi

telefon, e-mail, URL);

2. ajateenistuseks

valmistumine lõppes;

3. ajateenistus alustatud

(staatus – ajateenija,

diviis, aeg ja koht, info,

e-mail, telefon, URL);

4. ajateenistus lõpetatud,

reservteenistusse

määratud (reservis olev

isik, positsioon, info, e-

mail, telefon, URL);

5. reservteenistus

lõpetatud;

Kaitseväekohustuslaste

registri põhimäärus § 8

lg 1 p-d 4, 7; lg 2 p-d

1, 7, 8; lg 5 p 1; lg 8 p-

d 2, 6 ja 7. Ajateenistuse

läbimine

Reservteenistus

20

6. õppekogunemisele

kutsutud

(reservõppekogunemine,

koht, URL, algus ja

lõpp).

Tabel 2. Andmevahetusega sündmusteenused.

Kuivõrd sündmusteenused on arenemisjärgus, siis Tabelit 1 ja Tabelit 2 tuleb võtta esmase

kaardistusena. Ajas võivad sündmusteenuste nimekirjad ning nende andmekoosseisud

muutuda. Muudatused nimekirjas tehakse ministri määrusega.

Kuna Eesti teabeväravas toimub isikuandmete töötlemine andmeandja poolt antavate

isikuandmete alusel, on vajalik ka see, et andmeandjad valdkondlikes asjakohastes

regulatsioonides looksid õiguslikud alused. Õigusliku aluse loomine on vajalik, et andmeandjad

saaksid määratleda andmekoosseisud, mille töötlemine toimub Eesti teabeväravas.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse paragrahv § 321 lõiget 2. Isikustatud teabe kuvamisega

on RIA-st saanud Eesti teabevärava osa vastutav töötleja (IKÜM art 4 p 7 mõistes), kes ka

praktikas haldab ja arendab teabeväravat. RIA määrab kindlaks eesmärgid ja vahendid, mis

puudutavad Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamise süsteemi eesmärke ning vahendeid.

Sündmusteenuste osas säilib vastutus konkreetsel sündmusteenuse pakkujal, kelle pädevuses

on konkreetse avaliku teenuse pakkumine vastava valdkonna eriregulatsiooni alusel. Kuivõrd

RIA ja sündmusteenuse pakkuja vastutavad erinevate protsesside eest isikustatud teabe

kuvamise vaatest ning määravad protsesside osas eesmärke ja vahendeid eraldiseisvalt, ei saa

neid vaadelda kui kaasvastutavaid töötlejaid isikustatud teabe kuvamise kontekstis IKÜM art

26 mõistes. Seega tekib kaks eraldiseisvat vastutavat töötlejat.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse lõiget 321 lõikega 21, millega kehtestatakse Eesti

teabeväravas isikuandmete ja logide säilitamise tähtajad. IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud

säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab

andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks

isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed, kas kustutada või

anonüümida. Täiendava säilitamistähtaja määramine peab olema põhjendatud uue eesmärgi

täitmisega.

Isikustatud teabe kuvamisega seotud andmeid säilitatakse Eesti teabeväravas järgnevalt:

 teenuste üksikpäringute vaates isiku sessiooni lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30

minutit.

Andmeid hoitakse kuni isiku välja logimiseni, kuid mitte kauem kui 30 minutit. Kuivõrd selline

kasutaja tahteavalduse alusel üksikpäringute tegemine andmekogudesse täidab oma andmetest

ülevaate saamise eesmärki ja selline toiming on võimalik 30 minutiga ära teha, ei ole

põhjendatud isikule selle teabe kuvamine kauem. Kui isik soovib hiljem uuesti ülevaadet saada,

siis saab ta algatada uue päringu tegemise.

 teabevärava töölaua nõusolekut kuni 1 aasta nõusoleku andmisest.

21

Töölaual kuvatavaid andmeid säilitatakse samaselt teenuste üksikpäringutele kuni 30 minutit.

Küll aga on vajalik säilitada isiku nõusolekut töölaua päringute korduvaks tegemiseks aasta

jooksul. Nimelt töölaua päringud käivitatakse igakordselt sisse logimisel, kui nõusoleku

kehtivuse kontroll on süsteemi poolt tehtud. Selguse, andmete vananemise ja läbimõelduse

huvides ei ole selliseid andmeid mõistlik hoida kauem kui üks aasta, mistõttu ühe aasta

möödumisel küsitakse isikut uuesti nõusolekut töölaua päringute tarbeks. Inimesel on võimalik

töölaua vaates lülitada andmekategooriad sisse või välja, vastavalt soovile igal endale sobival

ajahetkel.

 nõusolekupõhise kuvamise korral kuni 30 päeva pärast omavahel seotud

haldusmenetlustest viimase lõppemisest või nõusoleku tagasivõtmise korral kuni 30

päeva nõusoleku tagasivõtmisest.

Mõlemal nõusolekupõhisel andmete kuvamisel haldusmenetluse läbiviimise vaatest on 30

päeva piisav, et tagada lõppkasutajale võimalus esitada toimingu peale lubatud olukordades

vaie (HMS § 75). Muude õiguskaitsevahendite kasutamiseks on võimalik kasutada logisid.

Nõusoleku alusel pakutavate sündmusteenuste korral säilitatakse 30 päeva inimese isikukood,

sündmusteenuse viide, millega konkreetne isik ja nõusolek seotud on ning unikaalne

nõusolekuviide. Nende andmete säilitamine on vajalik järgnevatel põhjustel:

a) et oleks võimalik nõusolekust loobumisel ja hiljem uuesti sisse lülitamisel kuvada

isikule korrektseid andmeid, kui vahepealsel ajal on ühe sündmusteenuse siseselt

osateenused lõppenud või alanud. Ilma esialgset nõusolekut säilitamata ei oleks

võimalik kuvada andmeid osateenus(t)e kohta, mis on aset leidnud enne nõusoleku

andmist;

b) kui nõusolekut ennast vahepeal tagasi ei võeta ja sündmusteenus jõuab oma lõpuni ehk

viimase osateenuse lõppemiseni, on vajalik isikule näidata ka seda lõppemise fakti.

Mõistlikuks perioodiks on selleks peetud 30 päeva. Vastasel juhul peaks isik

sündmusteenuse lõppemise lugema välja asjaolust, et konkreetne sündmusteenus on

tema vaatest kadunud.

 isikule kuvatud postkasti kirju säilitatakse 2 aastat kirja saamisest.

Riikliku postkasti @eesti.ee aadressile (see tähendab aadressitele [email protected] ja

[email protected]) saadetud kirju säilitatakse 2 aastat kirja saatmisest alates. Täna kehtiv

regulatsioon juba võimaldab seda, kuid regulatsioon tehakse antud sättega selgemaks. Uue

riikliku postkasti teenuse (nn Postkast 2.0) tulekuga lõppeb isikule saadetud kirjade keskne

säilitamine ära ning seejärel tuleb antud säte kehtetuks tunnistada. Edaspidi hakkavad kirju

säilitama vastavalt kirja saatja asutused ise, et vähendada isikuandmete töötlemise riivet RIA

poolt. Keskselt jäädakse säilitama metaandmeid selle kohta, kes, kunas ja kellele kirja on

saatnud. Selline logide säilitamine on vajalik, et isik oskaks vajadusel vastava asutuse poole

pöörduda ning see asutus saaks vajadusel tõendada toimunud töötlemistoiminguid.

 isikustatud teabe kuvamisega seotud logisid hoitakse 3 aastat nende tekkimisest.

Riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on

kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama. Säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid Eesti

teabeväravas tehtud toimingute osas juhuks, kui peaks tekkima võimalikke vaidlusi. Lisaks

tagab kolmeaastane logide säilitustähtaeg riigile võimaluse tõendada Eesti teabevärava

lõppkasutajaga seotud muude kui riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise juhtumite

puhul, s.o haldusmenetluslikke ja tsiviilõiguslikke kaebeõiguse võimalusi, riivamata

ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Seetõttu on 3-aastane säilitustähtaeg piisav ning

põhjendatud, tagades ka andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lg

1 esimese lausega.

22

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 321 lõigete 3-5 sõnastust.

Lõike 3 muutmine on vajalik seoses eelnõuga tehtavate muudatustega ja on olemuselt

terminoloogilised ja sõnastuslikud. Lõikega 3 määratakse kindlaks teabevärava vastutava

töötleja kohustus tagada teabe kasutajakeskne korrastatud kuvamine ja teenustele juurdepääs

Eesti teabeväravas

Lõiget 4 täiendatakse ja lisatakse ka teabe kõrvale teenused, kuivõrd isikustatud teavet

kuvatakse ka teenuste kategoorias. Lõikes 4 on sätestatud teabeandja kohustus tagada oma

valdkonna teabe ja teenuse aktuaalsus, korrastatus ja ülevaatlikus ning sellekohase teabe

edastamise Eesti teabevärava vastutavale töötlejale.

Lõikega 5 täpsustakse volitusnormi, võimaldamaks käesoleva seaduse muudatuste kajastamist

Eesti teabevärava määruses.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 321 lõikega 6, millega luuakse volitusnorm

avalike e-teenuste arendamise koordineerimise ja nende ühtse platvormi arendamise eest

vastutavale ministrile sündmusteenuste loetelu kehtestamiseks. Sündmusteenuste loomise eest

vastutavad asutused on jagatud vastavalt teenustele, näiteks abielu sündmusteenuse eest

vastutab Siseministeerium. Sündmusteenuste platvormi eest, mis tagab sündmusteenuse

toimimise ning mis liidab erinevad e-teenused kasutajale kokku ühtseks teekonnaks, vastutab

käesoleva eelnõu kohaselt justiits- ja digiminister. Justiits- ja digiministri pädevuses on

koordineerida avalike e-teenuste arendamise arenguid ning seetõttu kinnitab tema oma

määrusega ka selle, milliseid sündmusteenuseid platvormil kuvatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse kehtetuks riikliku postkastiga seotud sätted. Riiklik

postkast liigub vähem riivama tehnoloogilise lahenduse suunas (nn Postkast 2.0 lahendus). Uus

tehnoloogiline lahendus annab kirja sisu töötlemise pädevale asutusele, kes kasutajale teavet

edastab postkasti teenuse vahendusel, ning RIA enam kirjade sisu ei töötle. RIAle jääb alles

logifailide andmete säilitamise kohustus ja isiku antavale telefoninumbrile teavituse saatmise

kohustus. Postkastide vahel eraldi ülemineku aega ei ole vaja ette näha, sest teatud ajaperioodil

on kasutusel kaks lahendust. RIA lõpetas vanas postkasti teenuses kirjade sisu töötlemise

24.04.2023. Varasema tehnoloogilise lahendusega kogutud kirjade sisu säilitatakse kolm aastat,

seega tuleb sätted kehtetuks tunnistada kolme aasta möödudes kirjade töötlemise lõppemisest,

milleks on 24.04.2026.

Eelnõu § 2 sätestab AvTSi § 321 muudatuse jõustumise tähtajad. Üldiselt seadus jõustub

10.02.2025, kuivõrd eurorahastuse vaates on Komisjonile lubatud saavutada sündmusteenuste

eesmärk konkreetseks ajaks. Riikliku postkastiga seotud sätted muudetakse kehtetuks alates

24.04.2026.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, andes inimesele kontrolli tema andmete

üle ning võimaldades senisest efektiivsemalt teostada neile IKÜM-ist tulenevaid õigusi.

23

6. Seaduse mõjud

AvTS-i muutmise eelnõuga luuakse selge õiguslik alus isikustatud teabe, mille üheks osaks on

sündmusteenused, kuvamiseks Eesti teabeväravas.

Mõju sihtrühmad:

Sündmusteenuste vaatest:

a) Riigi infosüsteemi (edaspidi ka RIS) andmekogude vastutavaid töötlejaid, kes soovivad

sündmusteenuseid luua, on maksimaalselt 1300 andmekogu (terve teenuse elutsükli jooksul),

kuid RIS-i andmekogude vastutavaid töötlejaid on vähem. Eelkõige on mõjutatud avaliku

sektori asutused, näiteks on mõjutatud järgnevad sündmusteenused: kaitseväekohustuse

täitmine (kaasatud on Kaitseressursside Amet, RIA, MKM); lähedase kaotus (kaasatud on Eesti

Linnade ja Valdade Liit, RIA, MKM, Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), pensionile

jäämine (kaasatud on Sotsiaalministeerium, RIA, MKM, SKA); Eestis kohanemine (kaasatud

on Kultuuriministeerium, RIA, MKM), lahutamine (kaasatud on Siseministeerium, RIA,

MKM). Andmevahetuspõhise sündmusteenuse soovib esimesena realiseerida Siseministeerium

abiellumise teenuses. Sündmusteenuste partnereid tuleb ajas juurde, seega mõjutatud sihtrühm

avaliku sektori asutuste osas kasvab;

b) füüsilised isikud – potentsiaalselt kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega

füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on

väljastatud sobiv e-identimise vahend, millega kasutada avalikke e-teenuseid, sh Eesti

Teabeväravat. Sihtrühma piiritleb see, mis sündmusteenuseid asutused osutama hakkavad;

c) tulevikus ka juriidilised isikud.

Eesti teabevärava vaatest üldiselt:

a) partnerasutused - 21;

b) kasutajad: nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Perioodil 01.01.2024-13.11.2024 on

teabeväravat kokku külastanud 680 466 erinevat isikut, kellest 212 699 isikut kasutas

ettevõtja teenust või logis ettevõtjana sisse. Seega võiks öelda, et 31% protsenti kõikidest

sisse loginud isikutest kasutavad ettevõtja poolel pakutavat infot või teenust. Statistika

alusel ei ole võimalik öelda, kes neist on reaalselt juriidilised isikud ja kes on niisama

teenuse vastu huvitundjad.

6.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Isikustatud teabe kuvamise (sh sündmusteenuse) kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane

positiivne sotsiaalne mõju. Isikustatud teabega teenus võimaldab muuta avalikud e-teenused

inimeste jaoks mugavamaks ehk lihtsamaks, kiiremaks, kättesaadavamaks ühest kohast.

Eesti teabeväravas oli täna üleval ka 5 elusündmusteenuse infoteenust, mille koondvaate

külastatavus kokku oli 84 621 (2024. a kolmanda kvartali seisuga). Lisaks abielu e-avaldusi on

esitatud kokku 6083 korral. 2024. aasta lõpuks on plaanis pakkuda 8 elusündmusteenust.

2025. aasta lõpuks on plaanis pakkuda kokku 10 elusündmusteenust erinevas küpsuse astmes –

8 koondinfoteenusena ning 2 andmevahetusega teenusena.

Isikustatud teabe (ka sündmusteenuse) kasutamine on inimesele vabatahtlik. Seega mõju

ulatuse ja sageduse vaatest ei ole teada, kui paljud inimesed ja kui tihti isikustatud ja

andmevahetusepõhiseid teenuseid kasutama hakkavad. See sõltub näiteks ka sellest, kui kiiresti

ja milliseid sündmusteenuseid haldusalad inimestele loovad ja millistes eluetappides inimesed

on ja milliseid teenuseid nad vajavad. Inimese olemasolevaid õigusi e-teenuste kasutamisel ei

muudeta, isikul on õigus tarbida kõiki teenuseid nii nagu seni. See võib kaasa tuua ebasoovitava

24

mõjuna teatud inimeste seas vähese või puuduliku e-teenuste, sh sündmusteenuste, kasutamise,

kuivõrd soovitakse tarbida füüsilisi teenuseid elektrooniliste teenuste asemel.

Eelmärgitu tõttu on hinnatud, et sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline.

6.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Isikustatud teabe kuvamine, sh sündmusteenuste loomine ning sündmusteenuste platvormi

kasutamine, on asutustele vabatahtlik. Eelnõu kirjutamise hetkel on teadaolevaid

sündmusteenuste platvormiga liitujaid teada 8:

 abiellumine (SiM);

 lapse saamine (SoM);

 kaitseväekohustuse täitmine (KRA);

 lähedase surm (ELVL);

 Eestis kohanemine (Kultuuriministeerium);

 pension (SoM);

 lahutus (SiM);

 terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine (SoM-SKA);

 nime vahetamine (SiM);

 vabatahtlikud (SiM).

Isikustatud kujul on teavet esitatud ka muudes Eesti teabevärava teenustes ja protsessides – nt

töölaua vaadetes ja üksikpäringute vaates.

Käesoleva eelnõu muudatusega täpsustatakse õiguslik alus isikustatud teabe kuvamiseks, kuid

see ei anna võimalust veel proaktiivseks teenuse osutamiseks. Isikustatud teabe kuvamiseks on

vajalik andmevahetuse võimaldamine andmekogu ja Eesti teabevärva vahel. Sellised teenused

on X-teel juba suuresti olemas.

Liituvatel asutustel tuleb sündmusteenuste platvormi kasutuselevõtmise korral arvestada

vajadusega teha järgmisi toiminguid (kui neid pole varem tehtud):

1) sündmusteenuse ja sellega seotud osateenuste määratlemine ning kirjeldamine;

2) teenuse juhtimise struktuuri loomine;

3) analüüsi- ja arendustegevused teenuse loomiseks ning juurutamiseks;

4) võimalikud muudatused õigusnormides;

5) teenuse juhtimine, arendamine, monitoorimine ning jätkusuutlikkuse tagamine.

RIA-l on täna juba Eesti teabevärav olemas ja loodud, mistõttu selles osas uusi ülesandeid ei

tule. RIA-le tekib uus ülesanne sündmusteenuste platvormi haldamise näol. RIA-l on juba

olemas sündmusteenuste talitus. RIA sündmusteenuste talitus nõustab koostöös MKM-iga

sündmusteenuseid loovaid asutusi.

Ebasoovitava riskina võib näha tulevikus asutuste vähest soovi liituda sündmusteenuse

platvormiga. Kuivõrd täna on asutusi, kes sündmusteenuste raames koostööd teevad, omajagu,

siis ei ole tegemist olulise ebasoovitava mõjuga.

Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline.

25

6.3. Mõju valdkond: majanduslik mõju

Lahendus mõjutab vähesel määral ka majandust läbi selle, et teatud teenused on suunatud

ettevõtjale (nt ettevõtja töölaud). Kuivõrd käesolev eelnõu on seotud vaid isikustatud

andmetega, mis on suuresti isikuandmed, siis mõjutused on läbi ettevõttega seotud füüsiliste

isikute.

Teenuste kokku toomine ühte kohta (nn ühtsesse kontaktpunkti) muudab ka ettevõtjal oma

andmete nägemise kiiremaks ja mugavamaks. Selline isikuandmete kokku toomine platvormile

ei tõsta ettevõtjate halduskoormust (nii aruandluskoormuse kui ka vastavuskulude tähenduses)

ega nõua neilt käitumise muutmist.

Ebasoovitavate mõjudena võib välja tuua, et kõik ettevõtjad ei pruugi alati oma isikuandmete

vaatamiseks Eesti teabevärvat kasutada. Kuivõrd teenus on neile mugavaks tehtud, võib

eeldada, et selliseid juhtumeid on pigem vähem kui rohkem.

Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ega ebasoovitava mõju risk oluline.

6.4. Mõju valdkond: mõju e-riigi arengule

Lahendus mõjutab mõningasel määral e-riigi arengut, kuivõrd muudab teenused mugavamaks,

kaasavamaks ja tõhusamaks. Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamine soodustab

innovatsiooni, tuues kokku erinevaid osalisi (nt ettevõtted, valitsus ja kodanikud) ja muutes

teabevahetuse nende vahel kiiremaks ja tõhusamaks, tuues isiku vaatest kõik olulise ühte kohta.

E-riigi teenuste ja sündmusteenuste integreerimine võib parandada klienditeenindust, pakkudes

kiiret ja tõhusat suhtlemist kodanike ja ametnike vahel. Riigiga suhtluse sagedust on vastavalt

avalike teenuste tarbimise vajadusele ning pole kvantitatiivselt mõõdetav.

Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua ohu, et teatud inimeste seas võib olla vähese või puuduliku

andmepõhine sündmusteenuste kasutamise, kuivõrd soovitakse tarbida füüsilisi teenuseid

elektrooniliste teenuste asemel.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eesti teabevärava rolli õiguslikult selgemaks reguleerimisega teabevärava sisulised tegevused

ei muutu ja seega Eesti teabevärava osas käesolev eelnõu ei too kaasa uusi tegevusi ega ka

eeldatavaid kulusid ja tulusid. Jätkatakse samade tegevustega, millega on juba varem tegeletud,

kuid õiguslikult võimaldab eelnõu kohane regulatsioon edaspidi täpsustada Eesti teabevärava

erinevaid väljundeid. Näiteks täidavad Eesti teabevärava eesmärki täna kehtiva õiguse kohaselt

Eesti teabevärava riigiportaal, mobiilirakendus, sündmusteenuste platvorm ja riiklik postkast.

Neid on rahastatud ja rahastatakse edasi erinevatest rahastusallikatest (seda nii välisrahastusest

kui riigieelarvest).

Sündmusteenuste platvormi arendamiseks ja personalikuludeks on ette nähtud rahastus

Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi RRF), mille eesmärk on toetada

investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud digiülemineku toetamiseks.25

Sündmusteenuste platvormi tehnilise lahenduse ja esimese 10 elusündmusteenuse loomiseks on

25 Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileht: https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/taaste-ja-

vastupidavusrahastu-rrf (20.01.23).

26

RRF-ist ette nähtud 12,27 miljonit eurot. Lisaks on RIA-le RRF-ist ette nähtud

sündmusteenuste arenduseks eelduslikult 6 miljonit eurot kuni 2025. aasta lõpuni.

Sündmusteenuste platvormi hoolduse ja jätkuarenduste kulud (ligikaudu 1,4 miljonit aastas)

planeeritakse katta riigieelarvest. RIA ja MKM planeerivad riigieelarvesse lisaks ka tööjõu-ja

majandamiskulud (ligikaudu 500 000 eurot aastas).

MKM kulude ligikaudne arvestus aastate kaupa:

 2026: tööjõukulud 104 000 eurot, majandamiskulud 27 000 eurot, investeeringukulud

0 eurot;

 2027: tööjõukulud 165 000 eurot, majandamiskulud 40 000 eurot, investeeringukulud

0 eurot;

 2028: tööjõukulud 174 000 eurot, majandamiskulud 40 000 eurot, investeeringukulud

0 eurot.

RIA otseste ja kaudsete kulude ligikaudne arvestus aastate kaupa (sündmusteenuste platvormi

ja teabevärava kui sündmusteenuste esitluskihi kulud):

 2026: tööjõukulud 1 244 982,20 eurot, majandamiskulud 419 517,80 eurot (sh riigipilve

kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot;

 2027: tööjõukulud 1 307 231,31 eurot, majandamiskulud 430 968,69 eurot (sh riigipilve

kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot;

 2028: tööjõukulud 1 369 480,42 eurot, majandamiskulud 462 321,58 eurot (sh riigipilve

kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot. Pärast RRF rahastamise lõppemist aastast 2026 planeeritakse ministeeriumis ja RIAs kasutada

sündmusteenuste jätkuarendusteks ning tööjõukuludeks teisi EL-i finantseerimisvõimalusi (nt

struktuurifondi vahendid), mis on veel täpsemas analüüsis. Samas pikaajalise plaani

rahastusallikana on MKM ja RIA planeerinud sündmusteenuste majandamiskulud ja

tööjõukulud katta riigieelarvest, kuivõrd EL finantseerimisvõimalustega ei ole võimalik

investeeringuid tähtajatult üleval hoida.

Kokkuleppeliselt on RRFi raha olnud sündmusteenuste käitamiseks (kuni 2026) ja ei saa

eeldada, et MKM ja RIA pakuvad tähtajatut rahastust sündmusteenuseid arendatavatele

riigimajadele ja muudele koostööpartneritele, mistõttu sündmusteenuste teenuseomanikud

peavad teenuste arendusteks ja edaspidiseks ülal hoiuks vajalikud ressursid arvestama enda

eelarvesse.

8. Rakendusaktid

Eelnõu laiendab Eesti teabevärava volitusnormi Vabariigi Valitsusele isikustatud teabe

kuvamise süsteemi kehtestamiseks. Rakendusakti kavand (lisa 1) on lisatud seletuskirjale.

Isikustatud teabe kuvamise süsteemis olevate teenuste nimekirja kinnitab justiits- ja

digiminister oma määrusega. Rakendusakti kavand (lisa 2) on lisatud seletuskirjale.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on plaanitud jõustuma suuremas osas 10.02.2025, kuivõrd RRFi vaates on Komisjonile

lubatud saavutada sündmusteenuste eesmärk konkreetseks ajaks. Muudatustega kohanemiseks

ei ole tarvis anda üleminekuaega, kuna tehtavad muudatused ei too sihtrühmadele kaasa

kohustust oma tegevust ümber korraldada ja liitumine on vabatahtlik. Liitumise konkreetne

27

ajakava lepitakse kokku MKMiga ja alates 01.01.2025 Justiits- ja Digiministeeriumiga.

Arvestades aga, et esimesed sündmusteenused on asutuste vahel kokku lepitud ja vajalikud

tegevused on lõpusirgel, mistõttu on vajalik ka esimesel võimalusel õigusmuudatused jõustada.

Riikliku postkastiga seotud sätted tunnistatakse osaliselt kehtetuks alates 24.04.2026, kuna

minnakse üle uuel postkasti teenusele. Eraldi üleminekuaega selles osas ei ole vaja, kuivõrd

teatud perioodil on mõlemad postkasti teenused saadaval ja 24.04.2026 on viimane tähtaeg oma

kirjade üleviimiseks uuele teenusele.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu ja rakendusakti kavandi koostamisse on olnud kaasatud Justiitsministeeriumi,

Siseministeeriumi ja RIA esindajad.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks RIA-le, AKI-le, Politsei- ja Piirivalveametile,

Sotsiaalkindlustusametile, Kaitseressursside ametile, Tervisekassale, Transpordiametile,

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule.

Lisaks saadeti eelnõu ka avalikule kooskõlastamisele.26 Avaliku kooskõlastamise infot levitati

ka sündmusteenuste töövormide kaudu.

Märkuste ja ettepanekute kohta on seletus antud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis (lisa

3).

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

26 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleht. Kättesaadav: https://mkm.ee/uudised/mkm-ootab-

tagasisidet-eelnoule-mille-toel-edasi-arendada-sundmusteenuseid.