19.11.2024
Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
1.1. Sisukokkuvõte
Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 321 muutmise seaduse eelnõuga täpsustatakse Eesti teabevärava definitsiooni ja sisu selle ajakohastamise eesmärgil. Lisaks sõnastatakse selgemalt õiguslik alus isikustatud teabe kuvamiseks Eesti teabeväravas. Selleks laiendatakse AvTS-i Eesti teabevärava volitusnormi üheselt mõistetavalt, andmaks õiguslik alus isikustatud teabe kuvamise süsteemi ja erinevate esitluskihtide reguleerimiseks Eesti teabeväravas. Selgem isikustatud teabe kuvamise süsteemi reguleerimine Eesti teabeväravas võimaldab luua õigusselgust, pakkuda ja arendada ka sündmusteenuseid ning see omakorda muudab otseste avalike e-teenuste kasutamise inimestele mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Käesolev Kõnealune eelnõu ei loo õiguslikku alust e-teenusteid proaktiivseks pakkumiseksosutada.
Täiendus täidab kahte eesmärki:
1) rõhutada õiguslikult selgeminialt Eesti teabevärava rolli ühtse kontaktpunktina, mis sätestati esimest korda ettevõtjakeskselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ ehk Euroopa Liidu teenuste direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse. Ühtse kontaktpunkti eesmärk selle laiemas tähenduses on võimaldada suhelda riigiga n-ö ühe akna kaudu. Praegu valitsevas olukorras on Eesti teabevärav ühtne kontaktpunkt lisaks ettevõtjatele ka kodanike jaoks ehk kõigile on loodud võimalus n-ö ühe akna kaudu riigiga suhelda. See kätkeb muu hulgas nii päringute tegemist enda kohta riigi eri andmekogudest kui ka infoteenuste kasutamist. Lähtudes värskemast isikuandmete kaitse üldmääruse1 (edaspidi IKÜM) tõlgendusest, soovitakse täiendusega luua selgem õiguslik alus isikustatud teabe töötlemiseks Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) poolt;
2) luua isikustatud teabe kuvamise selgema õigusliku alusega loomine on aluseks ka alus sündmusteenuste pakkumiseleosutamiseks., Sündmusteenuse käigus edastab mille sisuks on haldusorgani poolt inimese taotluse alusel läbiviidava toimuva haldusmenetluse seisu andmedte edastamine RIA hallatavasse Eesti teabeväravasse inimesele kuvamiseks. Nii tekib inimesel võimalus mugavalt ühe keskse infokanali kaudu saada süstematiseeritud ülevaade oma taotlus(t)e menetlemise hetkeseisust. Jätkuvalt on inimesel võimalik saada menetluse seisu kohta teavet ka haldusorganilt endalt, ent taotluste paljususe suure hulga korral on ühtsest kontaktpunktist teabe kättesaamine ühtsest kontaktpunktist inimese jaoks lihtsam, mugavam ja aega säästvam.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digiriigi arengu osakonna sündmusteenuste programmijuht Ingrid Kuusik (5550 2373,
[email protected]), sama osakonna IT õiguse nõunik Helena Lepper (5855 6265,
[email protected]) ja sama osakonna IT õiguse valdkonnajuht Stina Avvo (639 7659,
[email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja Silver Lusti (teenistusest lahkunud,
[email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (
[email protected]).
1.3. Märkused
MKM-i valitsemisalas on MKM-i põhimääruse2 § 11 alusel digiarengu üleriigiline korraldamine, riigi infosüsteemi arendamise koordineerimine ja oma valitsemisala õigusaktide eelnõude väljatöötamine oma valitsemisalas.
Eelnõu väljatöötamisel arvestati asjakohases ulatuses MKM-i tellitud õigusanalüüsi „Avalike teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“3 tulemusel valminud töös sisaldunud esitatud ettepanekutega.
Eelnõuga muudetakse AvTS-i 2023. aasta 1. mail jõustunud redaktsiooni (RT I, 07.03.2023, 11).
Mobiilirakenduse kontrollpäringuga samastamise isikusamasuse tuvastamise vaatest aspektist on eelnõu seotud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega4, mis on käesoleva kõnealuse eelnõu kirjutamise hetkel ajal seaduseelnõuna Vabariigi Valitsuse menetluses.
Kaudselt on see seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega läbi andmesubjekti IKÜM-ist tulenevate õiguste efektiivsema täitmisegakasutamise kaudu. Tegemist on eelnõuga valdkonnast, mis Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (505 SE) eelnõu vastu võtmisel liigub Justiits- ja Digiministeeriumisse.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldusega nr 131 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027“5 punktidega 3.2.11 ja 11.13, mille kohaselt koondatakse eesti.ee digiväravasse olulisemad avaliku sektori teenused ja teenustega seotud infot, luues proaktiivseid või sündmusteenuste põhiseid lahendusi.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, siis seetõttu puudus vajadus koostada väljatöötamiskavatsus vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 punktile 5. Eelnõu ei too kaasa olulisi muudatusi ega mõjusid (vt käesoleva seletuskirja punkti 6), sest tegemist on osaliselt tehniliste muudatustega ning isikute jaoks vabatahtliku võimalusega, mis toetab mugavalt nende õiguste realiseerimistkasutamist.
AvTS-i muutmise eesmärk on lubada muuta selgemaks Eesti teabeväravas isikustatud andmete töötlemiste lubatavuse selgemate reeglite järgi, et muuta teenuste kasutamine inimestele mugavamaks ehk lihtsamaks ja, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Eelnõu eesmärgi saavutamiseks luuakse AvTS-i ülalmärgitud kõnealuse lahenduse kasutuselevõtmiseks asjakohanesed õiguslikud alused.
2.1. Eesti teabeväravas isikustatud andmete kuvamine
Valitsevas olukorras on Eesti teabevärav on praegu ühtne kontaktpunkt lisaks peale ettevõtjatele ka kodanike jaoks ehk kõigile on loodud võimalus n-ö ühe akna kaudu riigiga suhelda. See kätkeb nii päringute tegemist enda kohta riigi eri andmekogudesse päringute tegemist, et isikule kokku tuua kokku temaga endaga seotud olulisemad andmed, kui ka infoteenuste kasutamist. Hetkel Praegu saavad kasutada seda isikustatud teenust kasutada kodanikud, aga tulevikus avaneb selline võimalus ka ettevõtjatele majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 9 mõistes.
Ühtse kontaktpunktina kuvab RIA Eesti teabeväravas teiste asutuste avalike ülesannete kohaseid teenuseid, mida vastav see asutus on soovinud Eesti teabeväravas on soovinud ettevõtjatele või laiemalt kodanikele kättesaadavaks teha, inimesele tema enda tahteavalduse alusel, mis väljendub päringu algatamises tegemises Eesti teabeväravas. RIA on täna praegu volitatud töötleja rollis ja kuvab andmeid inimese enda päringu alusel asutuse soovitud kujul ja viisil. Seelle aluseks põhinebon muu hulgas eelnevad varasematel X-tee teenuste kokkulepetelped.
2.2. Sündmusteenuse olemus kodanike näitel ja isikustatud teabe kuvamise süsteemi loomise vajadus
Olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (nt abiellumine, lapse sünd, lähedase surm, pensionile minek) jaoks tarvis kasutada mitmete riigiasutuste e-teenuseid, on probleemiks nende killustumine.6 E-teenuseid osutavad riigiasutused oma veebilehtedel asuvate iseteeninduskeskkondade (edaspidi iseteenindus) kaudu, jagades nende kohta infot enda valitud infokanalites. Iseteenindusi, mille kaudu e-teenuseid tarbida, ning infokanaleid, kust e-teenuste kohta infot otsida, on inimeste jaoks palju, mis teeb nende vahel orienteerumise aeganõudvaks ja keeruliseks.7 Lisaks puudub inimesel iseteenindustes ülevaade, millised tegevused elusündmusega seotud teenus(t)e teekonnal on tehtud ning millised tulemas8 – seda nii personaliseeritud kui ka personaliseerimata vaates. Inimene peab ise elusündmusega seotud vajalike tegevuste nimekirja koostama. Kui inimene ei tea mõne vajaliku teenuse olemasolust ega leia teenuse kohta õigel hetkel ajal infot, võib oluline suhtlus riigiga katkeda või hilineda. See omakorda võib mõjutada inimese õiguste ja kohustuste õigeaegset täitmist. Seda probleemi leevendab Eesti digiühiskonna arengukavast 20309 tulenev eesmärk minna üle sündmuspõhistele10 teenustele ja muuta seeläbi e-teenuste kasutamine inimestele mugavamaks ehk lihtsamaks, ja kiiremaks ja kättesaadavamaks. Eesmärgi täitmiseks võetakse kasutusele innovaatiline tehnoloogiline lahendus – sündmusteenuste platvorm.
Sündmusteenus on vahetult seotud inimese kohustuse täitmise või õiguse kasutamisega (nt toetuste määramise või teenuste osutamisega isikule) ning teenust pakkuva haldusorgani jaoks ei ole otseselt tegemist avaliku ülesande täitmisega. Pigem toetab see inimese ja haldusorgani omavahelist suhtlust. Sündmusteenuse sisuks on ühest elusündmusest tingitud haldusmenetlus(t)e seisu kohta isikustatud teabe kuvamine inimesele ühtses kontaktpunktis. Seetõttu on põhjendatud pidada sündmusteenust nn mugavusteenuseks. Üldjuhul ei saa avalikus sektoris isikuandmete töötlemine tugineda inimese nõusolekule IKÜM-i tähenduses. Mugavusteenuse osutamine on siiski üheks erandiks, kus inimese nõusolekule tuginemine on põhjendatud. Mugavusteenus on vabatahtlik, st inimesel on võimalik saada kõiki avalikke teenuseid ka tavapärasel viisil ja avaliku teenuse osutamisest saamisest sündmusteenusena saab inimene igal hetkel loobuda.
Keskseks infokanaliks on Eesti teabevärav on keskne infokanal, mida haldab RIA. Ehkki andmed edastatakse Eesti teabeväravasse inimese nõusolekul, on õigusselguse huvides vaja sätestada RIA pädevus ja volitus kõnesoleva inimese isikustatud teabe kuvamiseks teabeväravas. Lisaks isikuandmeid ei töödelda isikuandmeid vaid sündmusteenuse platvormil, vaid ka teistes Eesti teabevärava teenustes ja protsessides. Selline isikuandmete töötlus tuuakse selgesõnaliselt seaduse tasandile ning luuakse Eesti teabeväravasse luuakse isikustatud teabve kuvamise süsteem.
Isikustatud teabe (sh sündmusteenusega) kaasneva isikuandmete töötlemise puhul tuleb hinnata, millega on tegemist koondatava andmekogumi näol tegemist: kas infosüsteemi või andmekoguga.
AvTS-i § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest.
Viidatud sätted ei määratle sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille esinemise järgi saaks otsustada, kas andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte.
Ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI) on oma 2013. a andmekogude juhendis11 selgitanud, et „andmekogu eristamiseks on formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Muul juhul on tegu üldise avaliku sektori andmetöötlusega ehk täpsemalt avaliku teabe töötlemisega“12. Lisaks on AKI märkinud, et „avalik teave ei moodusta automaatselt andmekogu, isegi kui ta on korrastatud andmete kogum.“.13
Andmekogu ja infosüsteem ei ole sünonüümid. Andmekogu on alati ka infosüsteem, kuid infosüsteem ei pruugi olla andmekogu14. AvTS-ist järgi tulenevalt on seega andmekogu mõiste sisustamisel puhul võimalik lähtuda formaaljuriidilisest definitsioonist. See tähendab, et kui avalikku teavet töödeldakse küll korrastatud andmete kogumina, kuid õigusaktiga pole andmete haldamiseks andmekogu asutatud, võib andmete säilitamise ja töötlemise keskkonna näol olla tegemist infosüsteemiga, kuid mitte andmekoguga.
Riikliku andmevahetuskihi X-tee kaudu andmete vahetamine ei eelda samuti andmekogu olemasolu – X-tee kaudu võib teistest andmekogudest andmeid saada ka infosüsteem, millel puudub andmekogu määratlus. Eesti teabevärav ei ole samuti õigusakti alusel asutatud andmekogu. Sisuliselt on tegemist infosüsteemiga, millel puudub andmekogu juriidiline staatus, ehkki teabevärav sisaldab ka korrastatud isikuandmete kogumeid (nt meilivahetuse teenuse osutamisel kogutav teave). Teabevärav on X-teega liidestatud.
Seega ei pea ka sündmusteenuse osutamiseks ehk isikule ühtses kontaktpunktis erinevate haldusmenetluste kohta isikustatud teabe kuvamiseks vajalik teistest andmekogudest saadav isikuandmete kogum olema andmekogu AvTS-i § 431 lõike 1 mõttes. Sündmusteenuse osutamiseks on võimalik asutada andmekogu, kuid see pole kohustuslik. Ka andmekogu staatuseta infosüsteeme saab liita riikliku andmevahetuskihiga teistest andmekogudest andmete saamiseks ja sinna andmete edastamiseks. Näiteks Eesti teabevärav on infosüsteem, aga mitte andmekogu, ning on X-teega liidestatud.
Arvestades isikustatud teavbe (sh sündmusteenuse) osutamisega kaasneva andmetöötluse minimaalsust ja asjaolu, et teave kuvatakse Eesti teabevärava infosüsteemis, ei ole eraldi andmekogu asutamine vajalik. See tähendab, et sellele ei kohaldu AvTS-is sätestatud andmekogude regulatsioon, küll aga kohalduvad muud AvTS-is sätestatud nõuded ning ja IKÜM.
2.3. Põhiseaduspärasus isikuandmete töötlemisel vaatest
Seotud põhiõigused: õigus vabale eneseteostusele (Ppõhiseaduse (edaspidi ka PS) § 19) ja õigus eraelu puutumatusele (PS § 26).
PS § 19
PS-i § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus kui inimväärikuse väljendus hõlmab sisuliselt kogu mõeldavat inimtegevuse spektrit. Eneseteostusvabaduse elemendidtideks on:
· vaba enesemääramine;
· vaba eneseväljendus ja enesekujutamine ning
· tegutsemisvabadus ehk vabadus teha seda, mida isik soovib, või tegemata jätta tegemata seeda, mida isik soovib mida ei soovi.15
PS § 26
PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikeud omavalitsusted üksused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras, et kaitsta terviste, kõlbluste, avalikku kordra või teiste inimeste õigusite ja vabadusite kaitseks, tõkestada kuriteguo tõkestamiseks või tabada kurjategijat tabamiseks.
• Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigus vabale eneseteostusele on PS-i § 9 lg 1 järgi igaühe õigused. Põhiseaduse § 9 lg-s 1 loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Juriidilistele isikutele laienevad põhiõigused niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja vastavate põhiõiguste olemusega (PS § 9 lg 2). Juriidiline isik on abstraktsioon ega saa evida inimväärikust või muid inimlikke omadusi. Küsimusele, kas juriidilistel isikutel saab olla õigust vabale eneseteostusele, tuleb vastata siiski jaatavalt. Eneseteostusvabaduse kandjadteks on vähemalt need juriidilised isikud, mille kelle eesmärk on füüsilisest isikust liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine.16
• Esemeline kaitseala. Riigikohus tõdeb, et esemeliselt kaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega.17 Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks olulisieks valdkondinaks isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“18 Paragrahviga 26 kaitstud eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile.
IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul. Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid kõnealuse põhiõiguse riivamiseks.19
Kuivõrd eraelu puutumatuse kaitse (§ 26) on vaba eneseteostuse (§ 19) suhtes erinorm, siis piisab PS-i § 26 kontrollist.
• Piirklausel. Paragrahv 26 on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga. PS-i §-i 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS-i § 11 näeb ette kõigi põhiõiguste piiramise üldised tingimused, sh proportsionaalsuse põhimõtte. Põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui piirang ei ole vastuolus PS-iga, põhiõiguse piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust. Paragrahvi 26 teises lauses on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel.
Käesoleva Kõnealuse eelnõuga luuakse alused seadusesse alus Eesti teabeväravas isikuandmete töötlemiseks Eesti teabeväravas. Isikule poolt talle tema enda kohta käiva isikustatud teabe kuvamine, eesmärgiga võimaldab tal saada anda ülevaadet oma õigustest, kohustustest ja menetlustest ning pakkuda nende teenuste leitavuse parendamiseks ühtse kontaktpunkti vahendust, ning tagab aitab tal isikule ka oma õigusite ja kohustusite pareminia teadamise janing neinde kasutadamise. See aitab omakorda paremini avalikke teenuseid jagada osutada ja kätte saada, sh vajajal jõuda teenuseni kiiresti ja mugavalt jõuda. Kõlblus ei ole objektiivselt määratletav mõiste, kuid viitab moraalsetele ja eetilistele väärtustele, mida ühiskond peab oluliseks. Näiteks võibks siinses kontekstis selle alla mõista antud kontekstis üldiselt häideade ja õigeidte teguside, st oma õiguste kasutamist ja kohustuste täitmist ning ühiskonna heaolu ja stabiilsuse tagamiste läbi mugavate avalike teenuste kaudu, mille kohta saab usaldusväärset ja ajakohast infot Eesti teabeväravast just enda kohta. Sellega tagatakse läbipaistvalt avalik kord ning ja kõlblus.
Sätestatav piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.
• Sobivus
Abinõu on sobiv siis, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist.20 Eesmärgi saavutamiseks võetakse eelnõuga järgmisi meetmeid, millega piiratakse õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.
Eesti teabevärava eesmärgiks on anda isikule ülevaade ühest kohast ülevaade teabevaldaja valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ning ja käimasolevatest alustatud menetluste seisudest. See võimaldab isikul suhelda riigiga n-ö ühe akna kaudu. Elektroonilisedtele teenusedtele, neid toetavad tugiteenused ja taaskasutatavale teavebele ja neid toetavatele tugiteenustele võimaldatakse muutuvad juurdepääs selleks, et muuta teenused isikule lihtsalt leitavaks ja on mugavadks kasutadamiseks. Isikustatud teabe kuvamise eesmärgiks on esitada isikulee kuvada endagatemaga seotud teavet arusaadavalt lahti seletatult, kasutamata erialast keelt.
Kui inimene soovib olulise elusündmuse (näiteks abiellumine, lapse sünd, lähedase surm või pensionile jäämine) korral kasutada mitme riigiasutuse e-teenuseid, tekib probleeme nende teenuste killustatuses tõttu. Iga riigiasutus pakub oma e-teenuseid iseteeninduskeskkonna kaudu oma veebilehel ja edastab infot neile sobivates kanalites. Erinevaid iseteenindusi ja infokanaleid, kust vajalikke teenuseid ja infot leida, on aga palju, mistõttu on nende vahel orienteerumine ajamahukas ja keeruline. Samuti puudub inimesel iseteenindustes terviklik ülevaade tehtud ja veel tegemata sammudest elusündmusega seotud teenuste kasutamisel, nii personaliseeritud isikustatud kui ka üldises vaates. Inimene peab ise koostama nimekirja vajalikest tegevustest elusündmuse teenustega seotud tegevustesttarbeks. Kui mõni teenus jääb teadmata või info jääb õigel ajal leidmata, võib oluline suhtlus riigiga katkeda või hilineda. Selle probleemi lahendamiseks võetakse kasutusele uudse lahendusena kasutusele sündmusteenuste kontseptsioon.
Eelnõuga reguleeritakse selgelt, milliseid andmeid töödeldakse, millistel eesmärkidel, samuti määratakse eelnõuga kindlaks isikuandmete vastutav töötleja ja säilitamise tähtajad.
Järeldus: ilma isikuandmeid töötlemata, sh andmevahetuseta Eesti teabevärava ja isikuandmeid sisaldava andmekogu vahel, ei ole võimalik isikustatud teavet isikule ühest aknast kuvada ja soovitud eesmärke saavutada. Arvestades et sündmusteenuse kui mugavusteenuse kasutamine on vabatahtlik ja andmetöötluseks on vajalik inimese nõusolek, on loetletud meetmed sobilikud ja aitavad saavutada eelnõu eesmärki: Arvestades eelnõu eesmärki, võimaldada isikul saada keskne ülevaade valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja käimasolevatest alustatud menetluste seisudest ning muuta teenused isikule lihtsalt leitavaks ja mugavalt kasutatavaks., ning arvestades, et sündmusteenuse kui mugavusteenuse saamine on inimesele vabatahtlik ja andmetöötluseks on vajalik inimese nõusolek, siis on loetletud meetmed sobilikud ja aitavad kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele.
• Vajalikkus
Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.
Teenused ja info on igas haldusalades laiali. Selleks, et pakkuda inimestele võimalust suhelda riigiga kiirelt, mugavalt ja lihtsalt ühest kohast, on loodud Eesti teabevärav. Isikustatud teenuse tarbimiseks kasutamiseks on vaja lik töödelda isikuandmeidte töötlemine., Seemis vajab õiguslikku alust, hoomates endasmis hõlmaks nii töödeldavaid andmekoosseise kui ka vastutava töötleja rolli määratlemist.
Inimene võib jätkuvalt kasutada tavapäraselid viisile avalikke teenusteid saamisekskasutada, kuid peab seejuures arvestama, et kõik info erinevate tema kõigi õiguste ja kohustuste osas kohta ei jookse kokkujõua ühe valdkonna iseteenindusse. Ka iseteenindused töötlevad isikuandmeid, mistõttu ei ole tegemist vähem koormava alternatiiviga.
Sündmusteenuse pakkumine osutamine on täiendav lisavõimalus mugavalt, kiirelt ja ühe keskse keskkonna kaudu riigiga suheldatlemiseks. Sündmusteenuse kui mugavusteenuse saamine kasutamine põhineb isiku selgelt antud nõusolekul. Kuna sündmusteenuse pakkumine osutamine toob endega kaasatingib isikuandmete töötlemise, on seadusesse vajalik luua õiguslik alus.
Järeldus: isikuandmete töötlemise vaatest puhul alternatiivset lahendust ei ole, isikuandmeid töötlevad kuivõrd nii iseteenindused kui ka Eesti teabevärav töötleb isikuandmeid. Info ja teenuste tarbimiseks kasutamiseks võib isik pöörduda otse ka valdkonna eest vastutava asutuse iseteenindusse, kuid arvestades, et valdkondlikud teenuseid ei too kõiki isikuga seotud õiguseid ja kohustusi ühte kohta kokku, ei ole tegemist sama efektiivse meetmega. Arvestades, et Kuna tegemist on täiendava võimaluse loomisega riigiga suhtlemiseks ja avalike teenuste saamisekskasutamiseks loodud lisavõimalusega, on õiguslikue aluste loomine vältimatu ning loetletud meetmetele ei ole efektiivsemaid ja vähem koormavaid alternatiive.
• Mõõdukus
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.21 Tuleb kaaluda, kas eelnõu eesmärk kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.
Arvestades, etKuna teabeväravas isikuandmete töötlemine teabeväravas toimub isiku tahteavalduse alusel, on riive perekonna- ja eraelu puutumatusele väike. Eesti teabeväravas pakutavate osutatavate avalike teenuste ja päringute kasutamine on inimesele vabatahtlik. Pigem võimaldab Eesti teabevärava kasutamine inimesele viia ellu selge andmetöötluse põhimõttet realiseerimist. ning Inimeseltal on võimalik tutvuda erinevate riigi kogutud andmetega, mis on pärit erinevate asutuste poolt hallatavatest andmekogudest ja mida riik on kogunud ning midalle kohta ta saab inimene kuvada üksikpäringuga infot välja kuvada.
Ka sündmusteenuse kasutamine ei ole inimeselene kohustuslik, ja ta võib tarbida kasutada avalikke teenuseid ka tavapärasel viisil. Sündmusteenus on võimalus riigiga mugavalt ühe akna kaudu suhelda ning tarbida pakutavaid avalikke teenuseid kasutada. Mugavusteenusena põhineb isikuandmete töötlemine sündmusteenuste kasutavamisel inimese nõusolekul alusel. Antavat Oma nõusolekut võib inimene igal temale sobival hetkelmistahes ajal tagasi võtta. Muudatused aitavad tagada legitiimse eesmärgina selliseidte õigusite tagamist nagu sotsiaalriigi põhimõte või üldine õigus korraldusele.
Samas on oluline, et isikud saaksid endaga seotud teavet ning ja teenuseid ühest kohast, selgelt ning läbipaistavalt, mida teabevärav tagabka võimaldab.
Järeldus: loetletud meetmed on proportsionaalsed, sest aitavad kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele, riive perekonna- ja eraelu puutumatusele on minimaalne ning seega kaaluvad eelnõu eesmärgid üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.
Eeslpool öeldust tulenevalt on meede põhiseaduspärane.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb kahest punktist, mis sisaldavad AvTS-is tehtavaid muudatusi ning ja sätet, mis muudab riikliku postkasti andmete töötlemise sätted kehtetuks. Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõu jõustumise sätted. Eelnõu jõustub kahes osas.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse AvTS-i § 321 lg 1 sõnastust.
Paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse ja kaasajastatakse ajakohastatakse selliselt, et Eesti teabevärav on edaspidi riiklik keskne kontaktpunkt, mis ning see ei piirdu tehnoloogilises mõttes ei ole üksnes veebilehte pakkumisega. Eesti teabevärav peaks võimaldama erinevate esitluskihtide kaudu teabe ja teenuste kättesaadavust. Lisaks viiakse selline definitsioon kooskõlla AvTS-i §-ga 32, mis võimaldab teavet kuvada ka mobiilirakenduse kaudu. Kuigi Eesti teabevärava eesmärki ei ole sisuliselt muudetud ega muudeta ka selle eelnõuga, siis tuuakse käesoleva kõnealuse eelnõu muudatusega eesmärgid lõppkasutaja suhtes sõnaselgelt seaduses lõppkasutaja suhtes välja. Eesti teabevärava eesmärgiks on anda isikule ülevaade ühest kohast ülevaade valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ning ja käimasolevatestalustatud menetluste seisudest. Elektroonilistele teenustele, neid toetavatele tugiteenustele ja taaskasutatavale teabele ja neid toetavatele tugiteenustele võimaldatakse juurdepääs selleks, et muuta teenused oleksid isikule lihtsalt leitavadks ja mugavadlt kasutadamiseks.
Teabevärava lõppkasutajaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes kasutab teabevärava vahendusel avalikustatud teavet või elektroonilist teenust. Kuivõrd AvTS-is puudub ei tunne terminit „lõppkasutaja“, viidatakse AvTS-is isikule. Sellele terminile vastab Eesti teabevärava määruses vastab „lõppkasutaja“.22 Seetõttullest tulenevalt on käesolevas siinses kontekstis terminid „isik“ ja „lõppkasutaja“ sünonüümid. Eesti teabevärav on kujutab endast olemuslikult lõppkasutajatele riigi pakutavat kanallõppkasutaja kanalit, kust saab avaliku sektori avalike ülesannete täitmise raames pakutavaid edastatavat teavet janing osutatavaid teenuseid tarbidakasutada. Järelikult võimaldab Eesti teabevärav pakub võimalust ühes kohas riigiga suhelda ja saada vajalikku teavet, ilma et lõppkasutaja peaks ilmtingimata teadma näiteks seda, milline asutus konkreetset teenust pakub või milline on mingi asutuse infosüsteemi iseteeninduse nimetus ja asukoht.
Lisaks on võimaldabedaspidi sätte sõnastusest selgemalt mõistaaru saada, et Eesti teabeväravast saab kätte ka isikustatud teavet. Isikustatud teabe all tuleb mõista igasugust teavet, mis käib konkreetse isiku kohta, st sisaldab ka isikuandmeid. Andmevahetusega sündmusteenuste puhul on tegemist ühe võimaliku isikustatud teabe vormiga. Selline teave hõlmab endas ka isiku kohta käivat haldusmenetlusega seotud teavet: teenuse saamiseks vajalike eelduste täitmise teavet, haldusmenetluse algatamise või algatamata jätmise teavet, haldusmenetluse käigus puuduste kõrvaldamise teavet ning ja haldusmenetluse lõpetamise teavet. Isikustatud teabe kuvamise eesmärgiks on esitada isikule kuvada temaga seotud teavet arusaadavalt lahti seletatult, kasutamata erialast keelt. Muudatuse puhul on tegemist sammuga isikustatud sündmusteenuste suunas, kuid käesolev nimetatud AvTS-i muudatus ei loo veel õiguslikku alust proaktiivseks teenusteks osutada.
Isikustatud teabe kuvamise süsteem on riigi kesksel teabekanalil inimesele tema soovil tema enda isikustatud teabe kuvamist võimaldav organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik. Tegemist on muu hulgas sündmusteenuse osutamist toetava süsteemiga, mis võimaldab inimesele tema nõusolekul andmed teabeväravasse kokku tuuakoondada ning seal näidata talle seal andmeid tema taotlusel toimuva haldusmenetluse seisu kohta. Sündmusteenuste kujul käigus süstematiseerib RIA elusündmusest lähtuvalt töödeldavat teavet ehk tekib täiendav andmete lisatöötlemine, mida pelgalt ühtse kontaktpunkti tähenduses puhul ei toimu. Seega muutub sündmusteenuste isikustatud teabe kuvamise vaates RIA vastutavaks töötlejaks ja see nõuab selget õiguslikku alust. See tähendab, et ühe elusündmusega seotud haldusmenetlus(t)e seisu info on isikustatud sündmusteenusena inimesele nähtav Eesti teabeväravas. Konkreetse haldusmenetluse algatamiseks suunatakse inimene üldjuhul vastava asutuse e-keskkonda. Lahenduse abil saab inimene kogu vajaliku info ja menetluste algatamise viited kätte just teabeväravast (vt joonis 1).
Joonis 1. Sündmusteenuse pakkumine osutamise näide abiellumise vaatestkorral.
Isikustatud vaate kuvamiseks sobilikuks ühtneseks kontaktpunktiks on Eesti teabevärav. Teabeväravas on juba praegu inimesele kättesaadavad üldkasutatavad elektroonilised teenused. Elektrooniline üldkasutatav teenus on vastavalt teabevärava määruse § 2 punktile 3 teabevärava vahendatav teenusepakkuja teenus, millele pole määratud juurdepääsupiiranguid ja mida saab kasutada ühtsetel alustel. Eelnõuga kavandatakse isikustatud teabe kuvamist lähtuvalt inimese elusündmusest, eeldusel, et inimene on sellise info kokku toomisekskoondamiseks andnud oma nõusoleku.
Sündmusteenuse platvormi minimaalne töötav lahendus isikustamata andmete kuvamiseks avalikustati 30.12.2022. See pakub inimesele elusündmusega seotud infoteenust, kus kuvatakse elusündmusega seotud üldine info. Käesoleval hetkel Praegu on inimesele kättesaadavad näiteks abiellumise ja sünniga seotud infoteenused (vt jooniseid 2 ja 3). 2024. aasta III kvartali seisuga on viit5 infoteenuselehekülge külastatudavus olnud kokku 84 621 korda. Inimene ei saa aga hetkel praegu infot selle kohta, millised on konkreetselt tema andmetest tulenevad võimalused ja millises staadiumis on tema taotlusel algatatud haldusmenetlus, kuna asutuste ja RIA kui sündmusteenuste platvormi haldaja vahel andmevahetust ei toimu andmevahetust.
Joonis 2. Abiellumisega seotud infoteenuse näide.
Joonis 3. Sünniga seotud infoteenuse näide.
Sündmusteenuse osutamine on võimalik üksnes juhul, kui asutusel on soov ja valmidus teatud elusündmusega seotud e-teenuseid sündmusteenusena pakkuda. Samuti on eelduseks, et inimene on sündmusteenuse osutamise eelduseks inimese andnud oma nõusoleku, et tema andmedte kokku toomisekskoondatakse teabeväravasse.
Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab füüsilisele isikule näidata tema nõusoleku korral Eesti teabeväravas isikustatud andmeid tema taotluse alusel toimuva haldusmenetluse seisu kohta seaduses sätestatud juhul. Abielu sündmusteenuse näitel võiks personaliseeritud kujul olla süsteem selline, nagu on kujutatud joonisel 4 kujutatud.
Joonis 4. Abielu teenuse isikustatud vaate näidis.
Sündmusteenuse tähendabsisuks sisu poolest seda, et on haldusmenetlust läbi viiva haldusorgani poolt edastab haldusmenetluse seisu kohta isikustatud teabe edastamine RIA-le kui Eesti teabevärava vastutavale töötlejale, et kuvada teavet see inimesele keskses teabekanalis kuvada. Ehkki isikuandmeid edastatakse teabeväravasse inimese nõusoleku korral, on õigusselguse ja isikuandmete töötlemise läbipaistvuse tagamiseks vaja nimetatud andmete edastamine ja edasine RIA poolt töötlemine reguleerida – eeskätt sätestada edastatavate isikuandmete koosseis ning RIA õigused ja volitused.
Ühele haldusorganile pandud avalik ülesanne (nt perekonnaseisuasutusele perekonnatoimingute seadusega pandud ülesanne) ei anna õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks teisele haldusorganile., stSee tähendab, et õigusakt, millega ühele või mitmele haldusorganile antakse avalikes huvides ülesanne, ei loo andmetöötluseks vajalikku õiguslikku alust kolmandale haldusorganile. Seetõttu tuleb eraldiseisev õiguslik alus luua RIA-le. Oluline on ka õigusaktis määrata, kas RIA on isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vt lähemalt ka lõike 2 selgitusi).
Sündmusteenuse puhul võib isikuandmete töötlemise eesmärki ja avalikku ülesannet kindlaks määrata kaheti. Ühelt poolt on sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi läbiviivatele haldusorganitele pandud õigusaktidega kohustus haldusmenetlust läbi viia. Selles mõttes on iga haldusorgan vastutav töötleja tema läbiviidava haldusmenetluse käigus isikuandmeidte töödeldestlemise suhtes vastutav töötleja. Olukorras, kus haldusorgan edastab teabe ühtse kontaktpunkti haldajale RIA-le sündmusteenuse osutamiseks, võib RIA tegutseda kui volitatud töötleja. Teiselt poolt ei ole sündmusteenuse osutamine ühegi hõlmatud haldusmenetluse läbiviimiseks jaoks vahetult ja tingimata vajalik ega mõjuta haldusmenetluse läbiviimist. Sündmusteenuse kui kompleksteenuse osutamiseks võib andmetöötlus vajalik olla, kuid see ei ole ilmtingimata vajalik sündmusteenuse osaks oleva haldusmenetluse läbiviimiseksjaoks. Seega on isikule ühtse kontaktpunkti kaudu isikustatud teabe kuvamine pigem omaette eesmärk. Olukorras, kus sündmusteenuse osutamine pole kaetud sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi läbiviivatele haldusorganitele õigusaktidega pandud ülesannetega, ei saa RIA kui ühtset kontaktpunkti haldav asutus tegutseda viidatud haldusorganite suhtes volitatud töötlejana. See tähendab, et ühtse kontaktpunkti haldaja on pigem käsitatav eraldiseisva vastutava töötlejana, kuna sündmusteenuse osutamiseks vajalik isikuandmete töötlemine pole sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetluste läbiviimise eesmärkidega kaetud. Seega on RIA käsitatav Eesti teabevärava platvormi kontekstis eraldiseisva isikuandmete vastutava töötlejana Eesti teabevärava platvormi vaatest. Sündmusteenuse kontekstis tähendab see seda, et ühtses kontaktpunktis isikuandmete töötlemise õiguslik alus peab olema õigusaktis sätestatud eraldi.
Sündmusteenuse osutamiseks vajaliku isikuandmete töötlemise õigusaktist tuleneva aluse puhul on tegemist üldnormiga, mis võimaldab sündmusteenuse osutamiselks ühel haldusorganil (RIA-l) töödelda teiste haldusorganite kogutud isikuandmeid sündmusteenuse osutamise eesmärgil. Sellist lähenemist toetab ka IKÜM-i põhjenduspunkt 45.23 Samas tuleb iga sündmusteenuse puhul vastavalt IKÜM-i art 6 lõikes 3 sätestatule kohaselt hinnata, kas isikuandmete töötlemine planeeritavas mahus ja viisil isikuandmete töötlemine vastab avaliku huvi eesmärgile ning kas see on proportsioonis taotletava õiguspärase eesmärgiga.
Üldisemalt on võimalik reguleerida töötlemise muid aspekte, nt vastutavad ja volitatud töötlejad ning nende rollid ja ülesanded, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks (IKÜM-i põhjenduspunkt 45 ja art 6 lg 3). Puudutatud andmesubjektide arv, töödeldavate andmete koosseis ja täpsem eesmärk on iga elusündmusega kaasneva sündmusteenuse puhul erinev, mistõttu on oluline lähtuda ka teenuste oma regulatsioonist.
Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse seadusesse § 321 lõige 11, mis kirjeldab, milliseid isikuandmeid sisaldavaid andmeid töödeldakse Eesti tTeabeväravas töödeldakse. Andmete täpsem koosseis määratakse rakendusaktis.
Isikuandmete töötlemine kujutab riivet isiku eraelu puutumatusele ehk Eesti Vabariigi põhiseaduse §-iga 26 ette nähtud põhiõigusele. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 3 sisalduvast olulisuse põhimõttest ehk parlamendireservatsioonist tulenevaltjärgi, tuleb kõik oluline reguleerida seadusandjal. Oluline on see, mis on tähtis põhiõiguste realiseerimise ja seega ka nende piiramise seisukohaslt oluline. Seetõttu kantakse reguleeritakse isikuandmete töötlemisega seonduvat AvTS-i tasandile ja antakse lõikega 5 detailsem volitusnorm andmete täpsema koosseisu määramiseks rakendusaktis.
Eesti tTeabevärava isikuandmete töötlemiseks õiguslikud alused protsesside kaupa on järgminenevad:
1. Üksikpäringute tegemine Eesti tTeabeväravas – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e). Avalik ülesanne tuleneb täna praegu kehtivast AvTS-i §-st 321. Kasutaja poolt algatatud üksikpäringute võimalus jääb alles ning seda käesolev eelnõu ei muuda, kuid seaduses teebtehakse selgeks andmekoosseisud ja säilitamise tähtajad selles osas selgeks seaduses.
2. Lõppkasutaja töölaual isikustatud teabe andmevahetus teabeväravasse – nõusolek (IKÜM artiklid 6 ja 9).
3. Lõppkasutaja töölaual isikustatud teabe väljakuvamine ühel lehel – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e). Avalik ülesanne tuleneb AvTS-i §-st 321.
4. Andmete edastamine andmekogust Eesti Tteabeväravasse sündmusteenuste isikustatud teabe jaoks – nõusolek (IKÜM artiklid 6 ja 9).
5. Sündmusteenuste isikustatud teabe (menetlusseisude) väljakuvamine – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e). Käesolev Kõnealune eelnõu loob selleks vajalikud alused ja regulatsiooni AvTS-i § 321 täpsustamise kaudu.
IKÜM sätestab isikuandmete töötlemise õiguslikud alused. Riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus sisalduvad andmed inimese kohta on asutus reeglina kogunud IKÜM-i art 6 lg 1 punkti e alusel: isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Nende andmete edastamine (isikuandmete töötlemise üks viisidest) kellelegi teisele (antud kõnealusel juhul teisele asutusele) ei ole enam seotud selle asutuse avaliku ülesande täitmisega ja vajab seetõttu eraldi, õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Eesti teabeväravasse toimub edastatakse andmeidedastus vastavalt isiku nõusoleku korrale IKÜM-i art 6 lg 1 punkti a või eriliigiliste isikuandmete puhul IKÜM-i art 9 lg 2 punkti a tähenduseskohaselt. Erandiks on siin lõppkasutaja enda algatatud üksikpäringud Eesti teabevärava vahenduselkaudu, mille õiguslikuks aluseks on IKÜM-i art 6 lg 1 punkt e. Inimese nõusoleku alusel korral tekib andmekogu pidajal õigus edastada andmed Eesti tTeabeväravasse. Olukorras, kus inimene annab nõusoleku, ei saa riik inimese andmete edastamise otsusesse sekkuda rohkem, kui on vältimatult vajalik. Nõusolek on isikuandmete töötlemise õigusliku alusena on samaväärne teiste õiguslike alustega, mis tulenevad IKÜM-ist. Kuivõrd nõusolek antakse ühe või mitme kindla eesmärgi jaoks ja selle andmine on andmesubjektile vabatahtlik, siis pole selle andmise korral riigil puudub õigust inimese nõusolekut sisu eirata, seda muuta või luua piirata põhjendamatult piiravaid tingimusi andmete edastamistele. Inimesele jääb Eesti Tteabeväravat kasutadesmisel võimalikult suur voli otsustada, kellele, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab.
Nõusolek on piiritletud tingimustega tahteavaldus. Kõnealusessolevas eelnõus on nõusoleku all peetud silmas IKÜM-i art 6 lg 1 punkti-s a või art 9 lg 2 punktis a sätestatud isikuandmete töötlemise õiguslikku alust. IKÜM-i art 4 p 11 kohaselt peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt nõustub, kas avalduse vormis või selget nõusolekut väljendava tegevusega nõustub, et tema isikuandmeid töödeldakse. Enne nõusoleku andmist kuvatakse Eesti teabeväravas lõppkasutajale vajalik info, et nõusolek vastaks IKÜM-i tingimustele.
Eesti teabevärava avalik ülesanne on defineeritud AvTS-i §-s 321 seda nii kehtivas kui ka käesolevas kõnealuses eelnõus täiendatud versioonis. RIA-l on õigus omale Eesti teabeväravaga pandud ülesande täitmiseks töödelda andmeid, sh isikuandmeid. Eesti teabevärava olemus ja eesmärk on täpsemalt avatud uuendatud lõike 1 selgitustes.
Töödeldavad isikuandmed on jagatud kategooriatesse, nagu nähtub järgmisestnevast tabelist. Lisaks töödeldakse ka andmetöötluse logisid.
Andmekategooria
Andmed
Isiku üldandmed, sünnikoht ja rahvus
Ees- ja perekonnanimi, isikukood,
sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh rahvastikuregistri järgse elukoha aadress, emakeel, sünnikoht, rahvus.
Abikaasa või registreeritud elukaaslasega seotud andmed
Abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- ja perekonnanimi, abikaasa või registreeritud elukaaslase isikukood.
Tegemist on andmetega, mida eelnõu koostamise hetkel ajal küll veel ei töödelda, kuid vastavate arendustegevustega andmete töötlemiseks on alustatud.
Alaealiste lastega seotud andmed
Isiku laste andmed: – lapse ees- ja perekonnanimi, lapse isikukood;
elatisabi andmed.
Elukohtade ja varasemate elukohtadega seotud andmed
Rahvastikuregistri järgne elukoht.
Füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ja temaga seotud juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed
Juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, roll juriidilises isikus ning selle rolli algus kuupäev, juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht, aadress, e-posti aadress, telefoninumber.
Isiku ametliku e-posti aadressi logiandmed ja sellele e-posti aadressile saadetud kirjad
Füüsilise isiku üldandmed: – isikukood, ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber;
andmed seoses isikule saabuva teavitusega – andmekoosseis sõltub saadetavast teavitusest (sh sellest, kas teavitus edastatakse teenuse kasutajale e-kirja või telefoninumbrile saadetud teavituse teel teenuse kasutajale), kuid peamiselt piirduvad RIA töödeldavad isikuandmed teavituse sisu ja pealkirja, metaandmete ja teavituse staatusega (nt teavituse kättetoimetamise ja avamise aeg).
Isiku telefoninumbrile saadetud teavitused seoses isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirjadega
Füüsilise isiku üldandmed: – isikukood, ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber;
teavituse sisu ja pealkiri, metaandmed ja teavituse staatus (nt teavituse kättetoimetamise ja avamise aeg).
Isikut tõendavate dokumentide andmed
Kehtivate dokumentide number, tüüp ja kehtivuse lõppaeg järgmiste dokumenditüüpide hulgast: Eeesti kodaniku pass, ID-kaart, välismaalase pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus.
Isikule väljastatud lubadega ja tegevuse keeldudega seotud andmed
Juhilubade andmed: – juhiloa number, tüüp ja kehtivusaeg järgmiste lubade hulgast: juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi tunnistus;
isikule kuuluvad relvaload ja relvad;
isiku kohta väljastatud majandustegevusega seotud teatised ja keelud.
Karistatuse ja täitemenetluse andmed
Karistusregistri väljavõte;
isiku vastu algatatud täitetoimikud.
Hüvitiste, toetuste, pensioni ja arvelduskontoga seotud andmed
Arvelduskonto andmed: – isiku arvelduskonto esitamine Tervisekassale, kuhu soovib saada toetusi ja hüvitisi;
töövõimetushüvitiste andmed: – töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv, väljamakstud hüvitise suurus eurodes.;
pensioniandmed.
Poliitilised kuuluvuse ja usulised enesemääramise andmed
Erakondlik kuuluvus vastavalt äriregistri avaandmetele;
isiku usk.
Terviseandmed
Euroopa ravikindlustuskaardi andmed: – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivuse andmed;
hambaravi hüvitise andmed: – hambaravi hüvitise õigus jah/ei/tasuta, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk;
proteesihüvitise andmed: – proteesihüvitise õigus jah/ei, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk;
retseptide andmed: – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp;
ravikindlustuse andmed ja perearst: – ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti nimi;
juhiloa tervisetõendi andmed: – tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud.
Töö ja haridusega seotud andmed
Haridusega seotud andmed: – õppeasutuse nimetus, õppima asumise alguse ja lõpu kuupäev, õpe/klass, tunnistuse või diplomi number, õppekava kood, nimetus ja nominaalkestvus;
riigieksami ja e-tunnistustega seotud andmed: – testi nimi, testiosa nimi, testiosa toimumise aeg ja koht (sh aadress), staatus ja tulemus;
põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse andmed tulenevalt Eesti hariduse infosüsteemi põhimäärusest;
kutsetunnistuse andmed tulenevalt kutseregistri põhimäärusest;
tõendi A124 taotlemine ja tühistamine.
Varaliste õigustega seotud andmed
Isikule kuuluva kinnisvara andmed: – katastritunnus, aadress, kinnistu number;
notariaalsed dokumendid: – toimingu kuupäev, notari nimi;
sõidukite andmed: – automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik;
isikule kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed: – sõidukite liikluskindlustuse kehtivus: jah/ei;
pärimismenetlusega seotud andmed.
Menetlusseisu andmed
Isikuga seotud haldusmenetluse teave;
volitatud töötleja olemasolul volitatud töötleja nimi, registrikood, e-post ja telefon;
sündmuse tüüp (elusündmus või ärisündmus) ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed.
Tabel 1. Andmekategooriate selgitused.
Sündmusteenuste nimekiri kehtestatakse justiits- ja digiministri määrusega. Käesoleva Kõnealuse eelnõu menetluse ajal oli kaardistatud kaks andmevahetusega sündmusteenust. Need on leitavad järgmisestallolevast tabelist.:
Sündmusteenus
Osateenus
Andmekoosseis
Õiguslik alus
Abiellumine (Siseministeerium)
Abielu sõlmimine
Ees- ja perekonnanimi, isikukood, sündmus, sündmuse olek (avaldus esitatud, avaldus menetluses, partneri nõusoleku andmine, aja ja koha kinnitus, abielu registreerimine), nõusoleku kehtivuse aeg
Rahvastikuregistri seaduse § 21 lg 1 p-d 1 ja 4
Kaitseväe kohustuse täitmine (Kaitseressursside Amet)
Ajateenistuse planeerimine
Ees- ja perekonnanimi, isikukood, sündmus, sündmuse olekud:
1. ajateenistuseks valmistumine algas (staatus – kutsealune, tervisekontrolli aeg ja koht, advisori nimi telefon, e-postmail, URL);
2. ajateenistuseks valmistumine lõppes;
3. ajateenistus alustatud (staatus – ajateenija, diviis, aeg ja koht, info, e-postmail, telefon, URL);
4. ajateenistus lõpetatud, reservteenistusse määratud (reservis olev isik, positsioon, info, e-postmail, telefon, URL);
5. reservteenistus lõpetatud;
6. õppekogunemisele kutsutud (reservõppekogunemine, koht, URL, algus ja lõpp).
Kaitseväekohustuslaste registri põhimääruse § 8 lg 1 p-d 4, 7; lg 2 p-d 1, 7, 8; lg 5 p 1; lg 8 p-d 2, 6 ja 7.
Ajateenistuse läbimine
Reservteenistus
Tabel 2. Andmevahetusega sündmusteenused.
Kuivõrd sündmusteenused on arenemisjärgus, siis tuleb Ttabeleidt 1 ja Tabelit 2 tuleb võtta esmase kaardistusena. Ajas võivad sündmusteenuste nimekirjad ning ja nende andmekoosseisud muutuda. Muudatused nimekirjas tehakse ministri määrusega.
Kuna Eesti teabeväravas toimub töödeldakse isikuandmeidte töötlemine andmeandja poolt antavate isikuandmete alusel, on vajalik ka see, et ka andmeandjad looksid valdkondlikes asjakohastes regulatsioonides looksid õiguslikud alused. Õigusliku aluse loomine on vajalik, et See võimaldab andmeandjald saaksid määratleda andmekoosseisud, midalle Eesti teabeväravas töödeldaksetlemine toimub Eesti teabeväravas.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse paragrahv § 321 lõiget 2. Isikustatud teabe kuvamisega on RIA-st saanud Eesti teabevärava osa vastutav töötleja (IKÜM art 4 p 7 mõistes), kes ka praktikas haldab ja arendab teabeväravat. RIA määrab kindlaks eesmärgid ja vahendid, mis puudutavad Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamise süsteemi eesmärke ning ja vahendeid. Vastutus sSündmusteenuste osas eest säilib jääb vastutus konkreetsele sündmusteenuse pakkujale, kelle pädevuses on osutada konkreetset avalikku teenuste pakkumine vastava valdkonna eriregulatsiooni alusel. Kuivõrd RIA ja sündmusteenuse pakkuja osutaja vastutavad isikustatud teabe kuvamisel erinevate protsesside eest isikustatud teabe kuvamise vaatest ning määravad protsesside osas eesmärke ja vahendeid eraldiseisvalt, ei saa neid vaadelda kui kaasvastutavaid töötlejaid isikustatud teabe kuvamise kontekstis IKÜM-i art 26 mõistes. Seega tekib kaks eraldiseisvat vastutavat töötlejat.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § lõiget 321 lõikega 21, millega kehtestatakse Eesti teabeväravas isikuandmete ja logide säilitamise tähtajad. IKÜM-i art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed, kas kustutada või anonüümida. Täiendava Uue säilitamistähtaja määramine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega.
Isikustatud teabe kuvamisega seotud andmeid säilitatakse Eesti teabeväravas järgmiseltnevalt:
• isikuandmeid teenuste üksikpäringute vaates korral isiku sessiooni lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30 minutit.
Andmeid hoitakse kuni isiku välja logimiseni, kuid mitte kauem kui 30 minutit. Kuivõrd selline kasutaja tahteavalduse alusel andmekogudes tehtav üksikpäringu te tegemine andmekogudesse täidab oma andmetest ülevaate saamise eesmärki ja selline toiming on võimalik teha 30 minutiga ära teha, ei ole põhjendatud isikule sedalle teavetbe kauem kuvadamine kauem. Kui isik soovib hiljem uuesti ülevaadet saada, siis saab ta algatada uue päringu tegemise.;
• nõusolekut teabevärava töölauapäringuteks nõusolekut kuni üks1 aasta nõusoleku andmisest arvates.
Töölaual kuvatavaid andmeid säilitatakse samaselt nii nagu teenuste üksikpäringutele korral kuni 30 minutit. Küll aga on vajalik säilitada isiku nõusolekut töölaua päringute korduvaks tegemiseks aasta jooksul. Nimelt võimaldatakse töölaua päringuid käivitatakse iga kordselt sisse logidesmisel pärast seda, kui süsteem on kontrollinud nõusoleku kehtivuste kontroll on süsteemi poolt tehtud. Selguse, andmete ajakohasena hoidmise vananemise ja läbimõelduse huvides ei ole selliseid andmeid mõistlik hoida kauem kui üks aasta, mistõttu küsitakse ühe aasta möödumise järel küsitakse isikult uuesti nõusolekut töölaua päringuteks tarbeks. Inimesel on võimalik töölaua vaates lülitada andmekategooriad soovi korral sisse või välja, vastavalt soovile igal endale sobival ajahetkel;.
• nõusolekupõhise kuvamise korral kuni 30 päeva pärast omavahel seotud haldusmenetlustest viimase lõppemisest või nõusoleku tagasivõtmise korral kuni 30 päeva nõusoleku tagasivõtmisest arvates.
Mõlemal andmete nõusolekupõhisel andmete kuvamise korral piisab haldusmenetluse läbiviimise vaatest onkontekstis 30 päevast piisav, et tagada lõppkasutajale võimalus esitada toimingu peale lubatud olukordades vaie (HMS § 75). Muude õiguskaitsevahendite kasutamiseks rakendamiseks on võimalik kasutada logisid.
Nõusoleku alusel pakutavate sündmusteenuste korral säilitatakse 30 päeva inimese isikukoodi, sündmusteenuse viidet, millega konkreetne isik ja nõusolek on seotud on, ning unikaalsetne nõusolekuviidet. Nende andmete säilitamine on vajalik järgmistelnevatel põhjustel:
a) et oleks võimalik nõusolekust loobumise korral ja hiljem selle taastamise korraluuesti sisse lülitamisel kuvada isikule korrektseid andmeid, kui vahepealsel ajal on ühes sündmusteenuses siseselt osateenused lõppenud või alanud. Ilma esialgset nõusolekut säilitamata ei oleks võimalik kuvada andmeid osateenus(t)e kohta, midas on osutatudaset leidnud enne nõusoleku andmist;
b) kui nõusolekut ennast vahepeal tagasi ei võeta ja sündmusteenus jõuab oma lõpuni ehk viimase osateenuse lõppemiseni, on vajalik isikutle teavitadanäidata ka seda lõppemise faktist. Selle mMõistlikuks perioodiks on selleks peetud 30 päeva. Vastasel juhul peaks isik sündmusteenuse lõppemise lugema välja asjaolust, et konkreetne sündmusteenus on tema personaalsest vaatest kadunud.;
• isikule kuvatud postkasti kirju säilitatakse kaks2 aastat kirja saamisest arvates.
Riikliku postkasti @eesti.ee aadressile (see tähendabehk aadressitdele
[email protected] ja
[email protected]) saadetud kirju säilitatakse 2kaks aastat kirja saatmisest arvateslates. Täna Praegu kehtiv regulatsioon seda juba võimaldab seda, kuid regulatsioon tehakse antud nimetatud sättega selgemaks. Uue riikliku postkasti teenuse (nn Ppostkast 2.0) tulekuga lõppeb isikule saadetud kirjade keskne säilitamine ära ning seejärel tuleb antud nimetatud säte kehtetuks tunnistada. Edaspidi hakkavad kirju säilitama vastavalt kirja saatvadja asutused ise, et vähendada isikuandmete töötlemise riivet RIA poolt. Keskselt jäädakse säilitataksema endiselt metaandmeid selle kohta, kes, kunas millal ja kellele kirja on saatnud. Selline logide säilitamine on vajalik, et isik oskaks vajaduse korral vastava õige asutuse poole pöörduda ning see asutus saaks vajaduse korral tõendada toimunud töötlemistoiminguid;.
• isikustatud teabe kuvamisega seotud logisid hoitakse kolm3 aastat nende tekkimisest arvates.
Riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Säilitustähtaja määramisel on lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid Eesti teabeväravas tehtud toimingute osas kohta juhuks, kui peaks tekkima võimalikke vaidlusi. Lisaks tagab kolmeaastane logide säilitamiseus tähtaeg riigile võimaluse tõendada Eesti teabevärava lõppkasutajaga seotud muude kui riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise juhtumite puhul, s.o haldusmenetluslikke ja tsiviilõiguslikke kaebeõiguse võimalusi, riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Seetõttu on kolme3-aastane säilitustähtaeg piisav ning ja põhjendatud, tagades ka andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS-i § 15 lg 1 esimese lausega.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 321 lõigete 3-–5 sõnastust.
Lõike 3 muutmine on vajalik seoses eelnõuga tehtavate muudatustega tõttu, mis ja on olemuselt terminoloogilised ja sõnastuslikud. Lõikega 3 määratakse kindlaks teabevärava vastutava töötleja kohustus tagada teabe kasutajakeskne korrastatultd kuvamine ja teenustele juurdepääs teenustele Eesti teabeväravas.
Lõiget 4 täiendatakse ja lisatakse ka teabe kõrvale teenused, kuivõrd isikustatud teavet kuvatakse ka teenuste kategoorias. Lõikes 4 on sätestatud teabeandja kohustus tagada oma valdkonna teabe ja teenustega seotud teabe aktuaalsusõigsus, korrastatus ja ülevaatlikus esitamine ning sellekohase teabe edastaminse Eesti teabevärava vastutavale töötlejale.
Lõikega 5 täpsustatakse volitusnormi, võimaldamaks käesoleva kajastada kõnealuse seaduse muudatusite kajastamist Eesti teabevärava määruses.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § paragrahvi 321 lõikega 6, millega luuakse volitusnorm avalike e-teenuste arendamise koordineerimise ja nende ühtse platvormi arendamise eest vastutavale ministrile sündmusteenuste loetelu kehtestamiseks. Sündmusteenuste loomise eest vastutavad asutused on jagatud vastavalt teenustele, näiteks abielu sündmusteenuse eest vastutab Siseministeerium. Sündmusteenuste platvormi eest, mis tagab sündmusteenuse toimimise ning mis liidab erinevad e-teenused kasutajale kokku ühtseks teekonnaks, vastutab käesoleva kõnealuse eelnõu kohaselt justiits- ja digiminister. Justiits- ja digiministri pädevuses on koordineerida avalike e-teenuste arendamiste arenguid ning seetõttu kinnitab tema oma määrusega ka selle, milliseid sündmusteenuseid platvormil kuvatakse.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse kehtetuks riikliku postkastiga seotud sätted. Riiklikul postkastil liigub saab olema õigusi vähem riivavma tehnoloogilinse lahenduse suunas (nn pPostkast 2.0 lahendus). Uus tehnoloogiline lahendusSellega antaksenab kirja sisu töötleminse pädevale asutusele, kes edastab kasutajale teavet edastab postkasti teenuse vahenduselkaudu, ning RIA enam kirjade sisu ei töötle. RIA-le jääb alles logifailide andmete säilitamise kohustus ja isiku antavale telefoninumbrile teavituse saatmise kohustus. Postkastide vahetamiseksl ei ole vaja eraldi ülemineku aega ei ole vaja ette näha, sest teatud ajaperioodil on kasutusel kaks lahendust. RIA lõpetas vanas postkasti teenuses kirjade sisu töötlemise 24.04.2023. Varasema tehnoloogilise lahendusega kogutud kirjade sisu säilitatakse kolm aastat, seega tuleb sätted kehtetuks tunnistada kolme aasta möödudes järel arvates kirjade töötlemise lõppemisest, ehk milleks on 24.04.2026.
Eelnõu § 2 sätestab AvTS-i § 321 muudatuse jõustumise tähtajad. Üldiselt seadus jõustub seadus 10.02.2025, kuivõrd eurorahastuse saamiseksvaates on kKomisjonile lubatud saavutada sündmusteenuste eesmärk konkreetseks ajaks. Riikliku postkastiga seotud sätted muudetakse kehtetuks alates 24.04.2026.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, mille järgi antaksedes inimesele kontrolli tema oma andmete üle ning võimaldataksedes senisest efektiivsemalt teostada kasutada neile IKÜM-ist tulenevaid õigusi.
6. Seaduse mõjud
AvTS-i muutmise eelnõuga luuakse selge õiguslik alus kuvamaks Eesti teabeväravas isikustatud teavetbe, mille üheks osaks on sündmusteenused, kuvamiseks Eesti teabeväravas.
Mõju sihtrühmad:
Mõju sihtrühmad sSündmusteenuste vaatestpuhul:
a) rRiigi infosüsteemi (edaspidi ka RIS) andmekogude vastutavaid töötlejaid –, neid, kes soovivad sündmusteenuseid luua, on maksimaalselt 1300 andmekogu (terve teenuse elutsükli jooksul), kuid RIS-i andmekogude vastutavaid töötlejaid on vähem. Eelkõige on mõjutatud avaliku sektori asutused, kus osutatakse näiteks on mõjutatud järgmisinevad sündmusteenuseid: kaitseväekohustuse täitmine (kaasatud on Kaitseressursside Amet, RIA, MKM); lähedase kaotus (kaasatud on Eesti Linnade ja Valdade Liit, RIA, MKM, Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), pensionile jäämine (kaasatud on Sotsiaalministeerium, RIA, MKM, SKA); Eestis kohanemine (kaasatud on Kultuuriministeerium, RIA, MKM), abielu lahutamine (kaasatud on Siseministeerium, RIA, MKM). Andmevahetuspõhiseks soovib sündmusteenuse soovib esimesena realiseerida teha Siseministeerium abiellumise teenuse spuhul. Sündmusteenuste partnereid tuleb ajas juurde, seega mõjutatud sihtrühm avaliku sektori asutuste osas puhul kasvab;
b) füüsilised isikud – potentsiaalselt kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on väljastatud sobiv e-identimise vahend, millega kasutada avalikke e-teenuseid, sh Eesti tTeabeväravat. Sihtrühma piiritleb see, milliseid sündmusteenuseid asutused osutama hakkavad;
c) tulevikus ka juriidilised isikud.
Mõju sihtrühmad Eesti teabevärava vaatest puhul üldiselt:
a) partnerasutused -– 21 asutust;
b) kasutajad :– nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Perioodil 01.01.2024-–13.11.2024 on teabeväravat kokku külastanud 680 466 erinevat isikut, kellest 212 699 isikut kasutas ettevõtja teenust või logis sisse ettevõtjana sisse. Seega võiks saab öelda, et 31% protsenti kõikidest sisse loginud isikutest kasutabvad ettevõtjale poolel pakutavat infot või teenust. Statistika alusel järgi ei ole võimalik öelda, kes neist on reaalselt tegelikud juriidilised isikud ja kes on niisama teenuse vastu huvi tunnevaddjad.
6.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Isikustatud teabe kuvamise (sh sündmusteenuse) kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne sotsiaalne mõju. Isikustatud teabega teenus võimaldab muuta avalikud e-teenused inimeste jaoks mugavamaks ehk lihtsamaks, kiiremaks, ühest kohast kättesaadavamaks ühest kohast.
Eesti teabeväravas onli praegutäna üleval ka viis5 elusündmusteenuse infoteenust, mille koondvaate külastatavus kokku oli 84 621 (2024. a kolmanda kvartali seisuga) 84 621. Lisaks on esitatud 6083 korral abiellumise e-avaldusi on esitatud kokku 6083 korral. 2024. aasta lõpuks on plaanis pakkuda kaheksat8 elusündmusteenust. 2025. aasta lõpuks on plaanis pakkuda kokku 10 kümmet elusündmusteenust erinevas küpsuse valmidusastmegas – kaheksat8 koondinfoteenusena ning kaht2 andmevahetusega teenusena.
Isikustatud teabe (ka sündmusteenuse) kasutamine on inimesele vabatahtlik. Seega ei ole mõju ulatuse ja sageduse vaatest hindamiseks ei ole teada, kui paljud inimesed ja kui tihti isikustatud ja andmevahetusepõhiseid teenuseid kasutama hakkavad. See sõltub näiteks ka sellest, kui kiiresti ja milliseid sündmusteenuseid haldusalad inimestele loovad, ja millistes eluetappides inimesed on ja milliseid teenuseid nad vajavad. Inimese olemasolevaid praeguseid õigusi e-teenuste kasutamisel õigusi ei muudeta, isikul igaühel on õigus tarbida kasutada kõiki teenuseid nii nagu seni. See võib kaasa tuua Eebasoovitava mõjuna võivad teatud inimesedte seas kasutada e-teenuseid, sh sündmusteenuseid, vähese või üldse mittepuuduliku e-teenuste, sh sündmusteenuste, kasutamise, kuivõrd sest nad soovivadtakse kasutadatarbida elektrooniliste teenuste asemel füüsilisi teenuseid elektrooniliste teenuste asemel.
Eelmärgitu tõttu on hinnatud, et sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline.
6.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Isikustatud teabe kuvamine, sh sündmusteenuste loomine ning ja sündmusteenuste platvormi kasutamine, on asutustele vabatahtlik. Eelnõu kirjutamise hetkel ajal on teadaolevaid sündmusteenuste platvormiga liitujaid teada kuus8:
• Siseministeerium (abiellumine (SiM, lahutus, nime vahetamine, vabatahtlikud);
• Sotsiaalministeerium (lapse saaminesünd, pension (SoM);
• Kaitseressursside Amet (kaitseväekohustuse täitmine (KRA);
• Eesti Linnade ja Valdade Liit (lähedase surm (ELVL);
• Kultuuriministeerium (Eestis kohanemine (Kultuuriministeerium);
• pension (SoM);
• lahutus (SiM);
• Sotsiaalkindlustusamet (koos Sotsiaalministeeriumiga terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine (SoM-SKA).;
• nime vahetamine (SiM);
• vabatahtlikud (SiM).
Isikustatud kujul on teavet esitatud ka muudes Eesti teabevärava teenustes ja protsessides – nt töölaua vaadetes ja üksikpäringute vaates.
Käesoleva Eeelnõu muudatusega täpsustatakse õiguslikku alust isikustatud teabe kuvamiseks, kuid see ei anna veel võimalust veel proaktiivseks teenuste osutadamiseks. Isikustatud teabe kuvamiseks on vajalik tuleb võimaldada andmevahetuse võimaldamine andmekogu ja Eesti teabevärava vahel. Sellised teenused on X-teel juba suuresti olemas.
Liituvatel asutustel tuleb sündmusteenuste platvormi kasutuselevõtmise korral arvestada vajadusega teha järgmisi toiminguid (kui neid pole varem tehtud):
1) sündmusteenuse ja sellega seotud osateenuste määratlemine ning kirjeldamine;
2) teenuse juhtimise struktuuri loomine;
3) analüüsi- ja arendustegevused teenuse loomiseks ning juurutamiseks;
4) võimalikud muudatused õigusnormides;
5) teenuse juhtimine, arendamine, monitoorimine ning jätkusuutlikkuse tagamine.
RIA-l on täna juba Eesti teabevärav juba olemas ja loodud, mistõttu selles osas siin uusi ülesandeid ei tule. RIA-le tekib saab uues ülesandnena sündmusteenuste platvormi haldamise näol. RIA-l on juba olemas sündmusteenuste talitus, mis . RIA sündmusteenuste talitus nõustab koostöös MKM-iga sündmusteenuseid loovaid asutusi.
Ebasoovitava rRiskina võib näha tulevikus asutuste vähest soovi liituda sündmusteenuse platvormiga liituda. Kuivõrd täna praegu on omajagu asutusi, kes sündmusteenuste raames koostööd teevad, omajagu, siis ei ole tegemist olulise ebasoovitava mõjuga.
Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline.
6.3. Mõju valdkond: majanduslik mõju
Lahendus mõjutab vähesel määral ka majandust läbi sellega, et teatud teenused on suunatud ettevõtjale (nt ettevõtja töölaud). Kuivõrd käesolev eelnõu on seotud vaid isikustatud andmetega, mis on suuresti isikuandmed, siis avaldub mõjutused on läbi ettevõttega seotud füüsiliste isikute kaudu.
Teenuste kokku toomine koondamine ühte kohta (nn ühtsesse kontaktpunkti) muudab ka ettevõtjale oma andmete nägemise kiiremaks ja mugavamaks. Selline isikuandmete kokku toomine platvormile koondamine ei tõsta suurenda ettevõtjate halduskoormust (nii aruandlusekoormuse kui ka vastavuskuludena tähenduses) ega nõua neilt käitumise muutmist.
Ebasoovitavate mõjudena võib välja tuua, et kõik ettevõtjad ei pruugi alati oma isikuandmete vaatamiseks Eesti teabeväravat kasutada. Kuivõrd teenus on neile mugavaks tehtud, võib eeldada, et selliseid juhtumeid on pigem vähem kui rohkem.
Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ega ebasoovitava mõju risk oluline.
6.4. Mõju valdkond: mõju e-riigi arengule
Lahendus mõjutab mõningasel määral e-riigi arengut, kuivõrd muudab teenused mugavamaks, kaasavamaks ja tõhusamaks. Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamine ja olulise teabe ühte kohta koondamine soodustab innovatsiooni, tuues kokku erinevaid osalisi (nt ettevõtted, valitsus ja kodanikud) ja ning muutes teabevahetuse nende vahel kiiremaks ja tõhusamaks, tuues isiku vaatest kõik olulise ühte kohta. E-riigi teenuste ja sündmusteenuste integreerimine võib parandada klienditeenindust, pakkudes võimaldades kiiret ja tõhusat suhtlemist kodanike ja ametnike vahel. Riigiga suhtlemiuse sagedust on vastavalt sõltub avalike teenuste tarbimise kasutamise vajadusestle ning pole kvantitatiivselt mõõdetav.
Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua ohu, et teatud inimesedte seas võib olla vähese või puuduliku kasutavad andmepõhiseidne sündmusteenuseidte vähe või üldse mitte kasutamise, sestkuivõrd soovitakse kasutadatarbida füüsilisi teenuseid elektrooniliste teenuste asemel.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eesti teabevärava rolli õiguslikult selgemaks reguleeridesmisega teabevärava sisulised tegevused ei muutu ja seega Eesti teabevärava osas käesolev eelnõu ei too eelnõu kaasa Eesti teabevärava jaoks uusi tegevusi ega ka eeldatavaid kulusid ja tulusid. Jätkatakse samade seniste tegevustega, millega on juba varem tegeletud, kuid õiguslikult võimaldab eelnõu kohaneuus regulatsioon edaspidi täpsustada Eesti teabevärava erinevaid väljundeid. Näiteks täidavad Eesti teabevärava eesmärki täna praegu kehtiva õiguse kohaselt Eesti teabevärava riigiportaal, mobiilirakendus, sündmusteenuste platvorm ja riiklik postkast. Neid on rahastatud ja rahastatakse edasi erinevatest rahastusallikatest (seda nii välisrahastusegast kui ka riigieelarvest).
Sündmusteenuste platvormi arendamiseks ja personalikuludeks on ette nähtud rahastus Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi RRF), mille eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud digiülemineku toetamiseks.25 Sündmusteenuste platvormi tehnilise lahenduse ja esimese 10 kümne elusündmusteenuse loomiseks on RRF-ist ette nähtud 12,27 miljonit eurot. Lisaks on RIA-le RRF-ist ette nähtud RIA-le sündmusteenuste arendamiuseks eelduslikult 6 miljonit eurot kuni 2025. aasta lõpuni.
Sündmusteenuste platvormi hoolduse ja jätkuarenduste kulud (ligikaudu 1,4 miljonit aastas) plaaneeritakse katta riigieelarvest. RIA ja MKM planeerivad kavandavad riigieelarvesse lisaks ka tööjõu- ja majandamiskulud (ligikaudu 500 000 eurot aastas).
MKM-i kulude ligikaudne arvestus aastate kaupa:
• 2026: tööjõukulud 104 000 eurot, majandamiskulud 27 000 eurot, investeeringukulud 0 eurot;
• 2027: tööjõukulud 165 000 eurot, majandamiskulud 40 000 eurot, investeeringukulud 0 eurot;
• 2028: tööjõukulud 174 000 eurot, majandamiskulud 40 000 eurot, investeeringukulud 0 eurot.
RIA otseste ja kaudsete kulude ligikaudne arvestus aastate kaupa (sündmusteenuste platvormi ja teabevärava kui sündmusteenuste esitluskihi kulud):
• 2026: tööjõukulud 1 244 982,20 eurot, majandamiskulud 419 517,80 eurot (sh riigipilve kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot;
• 2027: tööjõukulud 1 307 231,31 eurot, majandamiskulud 430 968,69 eurot (sh riigipilve kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot;
• 2028: tööjõukulud 1 369 480,42 eurot, majandamiskulud 462 321,58 eurot (sh riigipilve kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot.
Pärast RRF-i rahastamise lõppemist alates aastast 2026 plaaneeritakse ministeeriumis ja RIA-s kasutada sündmusteenuste jätkuarendusteks ning tööjõukuludeks teisi EL-i finantseerimisvõimalusi (nt struktuurifondi vahendid), midas on veel täpsemalts analüüsitakses. Samas on pikaajalise plaani rahastusallikana plaaninud on MKM ja RIA planeerinud sündmusteenuste majandamiskulud ja tööjõukulud katta riigieelarvest, kuivõrd EL-i finantseerimisvõimalustega ei ole võimaliksaa investeeringuid tähtajatult üleval hoida.
Kokkuleppeliselt on RRF-i raha olnud sündmusteenuste käitamiseks (kuni 2026). ja eEi saa eeldada, et MKM ja RIA pakuvad tähtajatut rahastust sündmusteenuseid arendatavatele riigimajadele ja muudele koostööpartneritele tähtajatut rahastust, mistõttu peavad sündmusteenuste teenuseomanikud peavad osutajad teenuste arendamisusteks ja edaspidiseks ülal hoiukskäitamiseks vajalikud ressursid arvestama enda eelarvesse.
8. Rakendusaktid
Eelnõu laiendab Eesti teabevärava volitusnormi Vabariigi Valitsusele isikustatud teabe kuvamise süsteemi kehtestamiseks. Rakendusakti kavand (lisa 1) on lisatud seletuskirjale.
Isikustatud teabe kuvamise süsteemis olevate teenuste nimekirja kinnitab justiits- ja digiminister oma määrusega. Rakendusakti kavand (lisa 2) on lisatud seletuskirjale.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on plaanitud jõustuma suuremas osas 10.02.2025, kuivõrd RRF-i rahastuse tõttuvaates on kKomisjonile lubatud saavutada sündmusteenuste eesmärk konkreetseks ajaks. Muudatustega kohanemiseks ei ole tarvis anda üleminekuaega, kuna tehtavad muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustust oma tegevust ümber korraldada ja liitumine on vabatahtlik. Liitumise konkreetne ajakava lepitakse kokku MKM-iga ja alates 01.01.2025 Justiits- ja Digiministeeriumiga. Arvestades aga, et esimesed sündmusteenused on asutuste vahel kokku lepitud ja vajalikud tegevused on lõpusirgel, mistõttu on vajalik ka esimesel võimalusel õigusmuudatused jõustada esimesel võimalusel.
Riikliku postkastiga seotud sätted tunnistatakse osaliselt kehtetuks alates 24.04.2026, kuna minnakse üle uuele postkasti teenusele. Eraldi üleminekuaega selleks osas ei ole vaja, kuivõrd sest teatud perioodil on saadaval mõlemad postkasti teenused saadaval ja 24.04.2026 on viimane tähtaeg viia oma kirjade üleviimiseks uuele teenusele.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu ja rakendusakti kavandi koostamisse on olnud kaasatud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja RIA esindajad.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks RIA-le, AKI-le, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Kaitseressursside Aametile, Tervisekassale, Transpordiametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.
Lisaks saadeti eelnõu ka avalikule kooskõlastamisele.26 Avaliku kooskõlastamise infot levitati ka sündmusteenuste töövormide kaudu.
Märkuste ja ettepanekute kohta on selgitusietus antud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis (lisa 3).
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)