Riskijuhtimise korra kinnitamine

1

Kinnitatud

peadirektori käskkirjaga 27.11.2024 nr 1-2/24/80

Riskijuhtimise kord (K5)

Protsess: Riskide juhtimine

Protsessi omanik: Kvaliteedijuht

Versioon: 5

Kinnitatud: {regDateTime}

Riskijuhtimise kord sisaldab:

1. Üldpõhimõtted

2. Mõisted ja lühendid

3. Riskijuhtimise korraldus RTK-s

4. Toetuste valdkonna riskijuhtimise korraldus

5. Riskide määratlemine (tuvastamine) ja jaotamine kategooriatesse

6. Riskide hindamine

7. Riskide maandamine ja maandamistegevuste seire

8. Riskihindamise tulemuste kontrolljälg

9. Tööprotsess

1. Üldpõhimõtted

 Sisu ja eesmärk: Riskijuhtimise kord kirjeldab Riigi Tugiteenuste Keskuse

(edaspidi RTK) riskijuhtimise baaspõhimõtteid riskijuhtimise korraldamise, rakendamise,

seire ja kasutatavate metoodikate osas. Riskijuhtimine on strateegilise juhtimise osa, see

on pidev ja arenev protsess, mis algab strateegiliste eesmärkide väljatöötamisega ja hõlmab

kogu organisatsiooni tegevust kuni detailsete tegevuskavadeni. Lisaks asutuse riskide

juhtimisele on RTK ülesandeks korraldusasutusena (KA) ja riikliku kontaktasutusena

(RKA) koordineerida riskide juhtimise protsessi administratsiooni üleselt toetuste

valdkonnas, koondades kõigi rakendusasutuste (RA) ja rakendusüksuste (RÜ) riskialast

infot. Riskijuhtimise eesmärgiks on anda juhtkonnale põhjendatud kindlus eesmärkide

täitmise osas, tagada põhiprotsesside toimimine ja ennetada pettusi, viies RTK tegevusega

kaasnevad riskid vastuvõetava tasemeni, võttes selleks ette tegevusi, mis maandaksid

riskide esinemise tõenäosust, riskide realiseerumise mõju või mõlemaid korraga. Eesmärgi

saavutamiseks tehtavad tegevused on:

o sündmuste tuvastamine ja hindamine, mis võivad avaldada mõju strateegiliste

eesmärkide saavutamisele;

o riskijuhtimise meetmete rakendamine riski realiseerumise tõenäosuse ja sellega

kaasneva kahju vähendamiseks, et viia RTK tegevusega kaasnevad riskid

vastuvõetava tasemeni;

o strateegilisel ja operatiivsel planeerimisel riskidega arvestamine;

2

o riskide maandamistegevuste seire.

 Kasutusulatus: Kõik RTK töötajad, eeskätt riskijuhtimise, sh riskihindamise

ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud isikud.

 Vastutajad: RTK riskijuhtimise põhimõtted (käesoleva töökorra) kinnitab ja tagab

koostöös juhtkonnaga asutuse riskijuhtimise protsessi rakendamise sh otsused

riskijuhtimise valdkonnas, RTK peadirektor. Riskijuhtimise valdkonna toimimist

koordineerib kvaliteedijuht.

Rollid ja vastutused riskijuhtimise protsessis

RTK juhtkonna ülesandeks on:

 määrata aktsepteeritavad riskitasemed (millised on olulised ja millised väheolulised

riskid);

 vaadata üle määratletud riskid, nende astmed ja maandamistegevused ning vajadusel muuta

ja täiendada;

 määrata riskide maandamistegevuste ellurakendamise eest vastutajad ja tähtajad

tegevuskavas;

 hinnata organisatsiooni riskid, mille mõju võib avalduda korraga mitmes

tegevusvaldkonnas või struktuuriüksuses ja planeerida nende maandamistegevused;

 teostada perioodilist seiret riskijuhtimise süsteemi toimimise ja maandamistegevuste

rakendamise üle.

Osakonnajuhataja ülesandeks on:

 tõsta töötajate teadlikkust riskijuhtimisest;

 otsustada, kuidas osakond oma tegevusvaldkonnaga (edaspidi ka teenus/teenused) seotud

riskid koondab (moodustab töörühma, arutab mõnel regulaarkoosolekul, vms). Lähtutakse

optimaalsuse põhimõttest tagades seejuures kvaliteetne ja asjakohane hindamistulemus ja

vajalikul määral kaasatus;

 tagada, et kvaliteedijuhile edastataks info riskihindamise tulemustest ja planeeritavatest

maandamistegevustest;

 tutvustada vastavasisulisel üritusel osakonna teenuse/teenustega seotud strateegilisi

eesmärke, kaardistatud riske koos planeeritavate maandamistegevustega;

 juhtida osakonnaga seotud riske igapäevaselt ning anda koos tegevuskava täitmise

aruandega ülevaade olulisematest riskidest ja maandamistegevuste rakendamisest;

 teavitada vastava valdkonna eest vastutavat juhti uutest ilmnenud riskidest ning

planeeritavatest maandamistegevustest.

Kvaliteedijuhi ülesandeks on:

 koordineerida riskijuhtimise protsessi;

 koolitada ja nõustada RTK töötajaid riskijuhtimise metoodikate rakendamises;

 koondada riskide hindamise tulemused tuues eraldi välja üldjuhtimisega seotud

(horisontaalsed) riskid;

 viia vajadusel pärast juhtkonna poolset arutelu riskide koondnimekirja sisse täiendused

ning tagada riskihindamise tulemuste säilimine ja avalikustamine kogu organisatsioonile;

3

 korraldada töötajate teavitamine riskidega seotud informatsiooniga;

 analüüsida riskide hindamise protsessi toimimist ning teha RTK juhtkonnale ettepanekuid

riskide hindamise töökorra muutmiseks.

Järelevalve riskieksperdi ülesandeks on:

 RTK toetuste valdkonna ja administratsiooniülese (SF; Norra/EMP jm) riskide hindamise

korraldamine;

 asutuste nõustamine ja juhendamine riskijuhtimise metoodikate rakendamisel;

 asutuste riskihindamiste tulemuste koondamine;

 tuvastatud riskide juhtimine ja maandamistegevuste järelevalve.

Asutuste (RA-d ja RÜ-d) ülesandeks on:

 järgida KA poolt antud juhiseid (vormid, metoodika) ja ajakava riskihindamise

läbiviimiseks;

 määrata isik, kes asutuses riskihindamise eest vastutab ja kes on KA-le kontaktisikuks;

 tuvastada ja hinnata riskid ning esitada riskihindamise tulemused KA-le;

 planeerida maandamistegevused koos ajakava ja vastutajaga;

 seirata maandamistegevuste elluviimist ning esitada KA-le ülevaate oluliseks hinnatud

riskide seisust.

Riskide hindajate ülesandeks on:

 tuvastada teenuse osutamisega seotud riskid;

 hinnata määratletud riskide avaldumise tõenäosust ja mõju;

 määrata tuvastatud riskide maandamistegevused.

Kõigi RTK töötajate ülesandeks on:

 mõista, et nad kõik mõjutavad riskijuhtimist ja osalevad selles;

 teada enda vastutust riskide osas;

 edastada info tuvastatud probleemidest, õigusaktidele mittevastavusest ja ebaseaduslikust

tegevusest vastavale juhtimistasemele või institutsioonile;

 anda juhtkonnale süstemaatiliselt ja operatiivselt infot võimalike uute riskide ning

olemasolevate sisekontrollimeetmete ja seotud vigade kohta.

Viited:

1. RTK põhimäärus

2. RTK arengukava

2. Mõisted ja lühendid

Risk – võimalik oht, et mingi sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste kompleks) või

tegevusetus võib põhjustada vara või maine kaotuse ning mõjutab asutuse eesmärkide/asutusele

pandud ülesannete tulemuslikku täitmist.

4

Riskijuhtimine – riskide suhtes ette võetavad kooskõlastatud tegevused ehk organisatsiooni

riskide määratlemise, hindamise, haldamise (maandamise) ja seire pidev protsess, mille eesmärk

on toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimine on iga töötaja sh juhi ülesanne.

Riskide määratlemine – olemasolevate ja/või tulevikus tekkivate riskide tuvastamine.

Riskikategooriad – kokkulepitud riskide grupid, kuhu alla on liigitatud kõik organisatsiooni

riskide nimekirjas olevad riskid.

Riskihindamine – riski avaldumise tõenäosuse ja mõju hindamine.

Riski mõju – kahju või tagajärg, mida võib põhjustada konkreetse riski

avaldumine/realiseerumine RTKle/riski realiseerumise tulemusena tekkiv kõrvalekalle oodatavast

tulemusest või eesmärgist.

Riski tõenäosus – sündmuse toimumise/riski avaldumise võimalus ehk kui tõenäoliselt/tihti võiks

risk avalduda.

Riski aste/riski hinnang – RTK sisemine hinnang riski suurusele võttes arvesse riski tõenäosust,

mõju ning olemasolevaid sisekontrollimeetmeid.

Riski tase – riskivalmidus, mida juhtkond on valmis aktsepteerima väärtuse loomisel/eesmärkide

saavutamisel.

Riskivalmidus – riskid ja nende suurus, mida organisatsioon on valmis võtma. Riskivalmidus

peaks alati olema riskitaluvusest väiksem.

Riskitaluvus – hinnanguline maksimaalne risk, mida organisatsioon suudab taluda kahjustamata

oma eesmärkide saavutamist.

Riskide maandamine (maandamistegevused) – tegevused, mis on ette võetud või võetakse

selleks, et vähendada riski avaldumise tõenäosust või riski avaldumisel selle negatiivset mõju.

Riskide nimekiri – organisatsiooni ajakohastatud riskide nimekiri, mis on jaotatud

riskikategooriateks või põhivaldkondadeks.

JKS – juhtimis- ja kontrollisüsteem

KA – struktuurivahendite korraldusasutus

RA – rakendusasutus

RKA - riiklik kontaktasutus Norra/EMP programmides

RÜ – rakendusüksus

RM SAO – Rahandusministeeriumi siseauditi osakond

3. Riskijuhtimise korraldus RTK-s

3.1. Riskijuhtimine toimub lähtudes püstitatud strateegilistest eesmärkidest, arvestades täiendavalt

konkreetsete põhiprotsesside eesmärke. Riskide juhtimine toimub kõikides tegevusvaldkondades

vähemalt kahel tasandil. Juhtkonna tasandil toimub kriitiliste ja tingimuslike riskide juhtimine ja

seire. Struktuuriüksustes toimub kõigi teenusega seotud riskide maandamine lähtuvalt

otstarbekusest ja maandamiseks planeeritud tegevustest.

3.2. Riskijuhtimise protsessi osadeks on:

 Riskide tuvastamine

 Riskide hindamine

5

 Riskide maandamine ja maandamistegevuste seiramine

3.3. Riskide hindamisel lähtutakse RTK teenuste loetelust. Erandina hinnatakse ka mitme teenuse

osutamisega seotud riske. ISO annab vajadusel sisendit ka põhiteenuste riskihindamisse.

Organisatsiooni ülesed riskid tuvastavad ja hindavad tugivaldkondade juhid ja spetsialistid ning

juhtkond.

3.4. Riskide määratlemine, hindamine ja maandamistegevustes kokku leppimine toimub 1 (üks)

kord aastas enne RTK tegevuskava üle vaatamist, olles oma tulemustega selle sisendiks.

3.5. Riskide vähendamine toimub majanduslikel kaalutlustel ja otstarbekusel.

4. Toetuste valdkonna riskijuhtimise korraldus

4.1. RTK ülesandeks toetuste valdkonna riskide juhtimisel on administratsiooni üleselt

koordineerida riskijuhtimise protsessi ja riskialase info haldamist, et tagada toetuste valdkonna

riskide üheaegne ja ühetaoline hindamine ning ülevaade kogu administratsioonis avalduda

võivatest riskidest, mis võimaldab ühtsemalt planeerida ja viia ellu maandamistegevusi.

4.2. Riskide hindamisel toetuste valdkonnas lähtutakse EL õigusaktides ja juhendites sätestatud

nõuetest. Detailne tööprotsess on kirjeldatud toetuste valdkonna töökorras peatükis 2.3.13. JKS

ja meetmepõhiste riskide hindamise, juhtimise ja maandamistegevuste seire protsess.

4.3. Toetuste valdkonna riskijuhtimise protsessi koordineerib TAO järelevalve riskiekspert, kes

korraldab toetuste valdkonna riskide hindamist nii RTK sees, kui koondab ka väljast tuleva (RA-

de ja RÜ-de) riskihindamise tulemused.

4.4. Asutuse määratud kontaktisiku kaudu toimub informatsiooni vahetamine KA ning vajadusel

teiste RA-de ja RÜ-de vahel, kontaktisik osaleb KA poolt korraldatud riskide hindamisega seotud

seminaridel ja koolitustel.

5. Riskide määratlemine (tuvastamine) ja jaotamine kategooriatesse

5.1. Riskid määratletakse lähtuvalt RTK arengukavas toodud teenuste loetelust.

5.2. Riskid jagunevad sisemisteks ja välimisteks riskideks. Riskide tuvastamisel keskendutakse

eelkõige sisemistele riskidele, ehk sellistele riskidele, mis tulenevad RTK juhtkonna ja/või selle

struktuuriüksuse/struktuuriüksuste tegevusest ning mille maandamine on RTK pädevuses kuid

tuuakse välja ja arvestatakse ka olulisemate väliste riskidega.

5.3. Riskide tuvastamisel võetakse arvesse eelnevate riskihindamiste tulemusi, juba realiseerunud

riske, auditite ja hindamiste tulemusi, muudatusi väliskeskkonnas ja muudatusi tegevustes.

5.4. Riski tuvastades kirjeldatakse järgmised andmed:

 Riski nimetus – lühike ja täpne nimetus sellest, mis võib eesmärgi täitmist takistada

 Riski kirjeldus – lühike kirjeldus sellest, miks võib valesti minna ehk põhjused ja millist

mõju see teenuse eesmärgi täitmisele avaldab

 Riski kategooria – millisele valdkonnale riski realiseerumine enim mõju avaldab

5.5. Riskid kategoriseeritakse vastavalt sellele, millele nad enim mõju avaldavad järgmiselt:

Strateegiline risk seotud strateegilise eesmärgi täitmisega, risk, mille realiseerumine

seab ohtu RTK strateegiliste eesmärkide saavutamise

6

Tööprotsesside riskid riskid mis on tingitud ebaselgetest bürokraatlikest või puuduvatest

tööprotsessi kirjeldustest

Finantsrisk risk, mille realiseerumine toob kaasa (tõsise) rahalise kaotuse, mõju

eelarvele (eelarvevahendite puudumine, puudulik/vigane

finantsplaneerimine, vale tulu/kulude jaotus, puudulik/vigane

aruandlus)

Mainerisk mõjutavad negatiivselt asutuse tajumist kolmandate osapoolte poolt

ehk reputatsiooni avalikkuse silmis, negatiivne avalikkuse

tähelepanu RTK suhtes, mis toob, sõltumata selle tõesusest, kaasa

usaldusväärsuse kahanemise

IT risk riskid, mis mõjutavad RTK tegevust pakutavate teenuste

kättesaadavuse osas (näiteks IT arendusprojektid, kriitiliste

infosüsteemide talituspidevuse tagamine, teenuste

osutamine/kättesaadavus)

Personali risk asutuse juhtide ja töötajatega (nende värbamise, tasustamise, oskuste

jms) seotud riskid

Juhtimisrisk üldjuhtimisega seonduv (eestvedamine, planeerimine, järelevalve,

kohustuste lahususe tagamine, info liikumine, juhendamine)

Töökeskkonna risk töökeskkonna ja tervisekaitsenõuetega seotud riskid

Aruandlusrisk riskid, mille tulemusena võib langetada valesid juhtimisotsuseid

(valeandmed, andmesisestuse vead, aruannete usaldusväärsus)

Seadusandlus/

poliitiline keskkond

seaduse muudatustest või poliitilistest otsustest tingitud riskid, mis ei

võimalda täita algset eesmärki või võetud kohustusi

Väliskeskkonna risk riskid, mis tulenevad väliskeskkonnast ja mille mõjutamine ei ole

RTK kontrollida

Pettuse/

korruptsiooniriskid

kahju, mis tuleneb tegudest, mille eesmärgiks on pettus,

seadusevastane vara omandamine või õigusaktidest, organisatsiooni

regulatsioonide tahtlik täitmata jätmine

6. Riskide hindamine

6.1. Riski hindamine on riski tõenäosuse ja olulisuse kombinatsioon - koosmõju.

7

6.2. Riske hinnatakse skaalal 1-4, andes hinnangu nii riski mõjule kui esinemise tõenäosusele

vastavalt järgnevalt tabelis esitatud tähendustele.

Mõju hindamine

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 tähtsusetu

mõju

riski avaldumisel ei ole käimasolevad ja planeeritavad tegevused

häiritud, riski ei oma olulist mõju eesmärgi täitmisele

2 vähene mõju riski avaldumisel on küll tegevused ja eesmärkide täitmine

häiritud, kuid see ei põhjusta olulist lisaressursside (aeg, raha,

teadmised jne) vajadust ja eesmärgid on saavutatavad

3 oluline mõju riski avaldumisel on tegevused oluliselt häiritud ja eesmärkide

saavutamiseks on vaja lisaressursse (aeg, raha, teadmised jne)

4 kahjustav mõju riski avaldumisel ei ole seatud eesmärke võimalik saavutada (suur

rahaline kaotus, maine kadu, vigastuste oht, asutuse tegevus ei

vasta mõnes olulises küsimuses õigusnormidele)

Tõenäosuse hindamine

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 vähetõenäoline riski avaldumine on pigem teoreetiline

2 võimalik riski avaldumine on teoreetiliselt küll võimalik, aga praktilisi

juhtumeid ei ole

3 tõenäoline riski avaldumise on nii teoreetiliselt kui praktiliselt võimalik, riski

avaldumise tõenäosust toetavad üksikud olemasolevad juhtumid

4 vältimatu risk on varem juba avaldunud või on vältimatu riski avaldumine

tulevikus

6.3. Riski koondhinnete (mõju ja tõenäosuse korrutise) alusel määratletakse riskide olulisus ehk

riskiaste. Riski astme määratlemisel juhindutakse alljärgnevast skaalast:

Riski aste Skoor Olulisuse määratlus

Madal risk 1-4 Probleemid, mis vajavad perioodilist jälgimist, kuid ei nõua

spetsiaalseid uusi tegevusi.

Tingimuslik

risk

6-9 Probleemid, mis nõuavad pidevat jälgimist ning mille

maandamiseks on vajalik koostada tegevuskava.

Kriitiline risk 12-16 Probleemid, mis nõuavad kohest tegutsemist spetsiaalse

tegevuskava alusel.

8

7. Riskide maandamine ja maandamistegevuste seiramine

7.1. Riskide maandamistegevused planeeritakse eelkõige kõrge riskihindega tingimuslikele ja

kriitilistele riskidele (punktidega 6-9 ja 12-16), millede realiseerumine võib takistada

organisatsiooni eesmärkide täitmist. Selles etapis hinnatakse ka asutuse riskivalmidust ning juhul,

kui riski ollakse valmis aktsepteerima, ei pea riskile täiendavaid maandamistegevusi sõnastama.

7.2. Maandamistegevused planeeritakse koos tähtaja ja vastutajaga riskihindamise tabelisse.

7.3. Riskid, mille maandamise kulu on suurem kui potentsiaalne kahju, võetakse teadmiseks ja

aktsepteeritakse, vastav märge aktsepteerimise kohta tehakse ka riskihindamise tabelisse.

7.4. Osakonnad vaatavad maandamistegevused ja nende tulemuslikkuse üle tegevuskava seire

raames ja riskide ülevaatamisel. Juhtkond vaatab maandamistegevused üle kord poolaastas.

7.5. Toetuste valdkonna riskide kohta palub KA ülevaadet maandamistegevuste rakendamise

seisust üks kord aastas. Mais esitavad RA-d ja RÜ-d KA-le ülevaate eelmise kalendriaasta lõpus

sõnastatud tingimuslike ja kriitiliste riskide maandamismeetmete rakendamise hetkeseisust.

8. Riskihindamise tulemuste kontrolljälg

8.1. RTK riskihindamise tulemused säilitatakse dokumendihaldussüsteemis. Maandamistegevuste

ülevaatuste tulemused kajastuvad tegevuskava ülevaatustes.

8.2. KA säilitab RÜ-de ja RA-de edastatud riskide hindamise tulemused, KA riskide hindamise

tulemused ning iga-aastased kokkuvõtvad koonddokumendid riskide hindamise tulemustest.

8.3. Riske hindav asutus peab vastavalt kohalduvale struktuuritoetuse seadusele säilitama asutuse

riskide hindamisega seotud dokumendid (metoodika, hindamise tulemused, maandamistegevuste

info).

9. Tööprotsess

Nr Tegevus Vastutaja Tähtaeg /

kestvus

1. RISKIHINDAMISE ETTEVALMISTUS

1.1 Vaatab üle ja kooskõlastab RTK

juhtkonnaga ning vajadusel RM SAO

juhiga riskihindamise protsessi ja

metoodika.

Kvaliteedijuht August

1.2 Teavitab osakonnajuhatajaid riskide

hindamise protsessi algusest ning

saadab välja juhendava e-kirja koos

riskide hindamise vormiga ning

konkreetse ajakavaga. Planeerib

juhtkonna poolse riskide ülevaatuse

aja.

Kvaliteedijuht September

1.3 Otsustab, kuidas osakond oma

tegevusvaldkonnaga seonduvad riskid

koondab.

Osakonnajuhataja September

9

Nr Tegevus Vastutaja Tähtaeg /

kestvus

1.4 Teavitab RA-sid ja RÜ-sid riskide

hindamise protsessi algusest ning

saadab välja juhendava e-kirja koos

riskide hindamise vormiga ning

konkreetse ajakavaga.

Järelevalve riskiekspert September

1.5 Viib vajadusel riskide hindajatele läbi

riskide hindamise metoodikat ja

ajakava tutvustava infotunni.

Kvaliteedijuht/ järelevalve

riskiekspert

Oktoober

2. RISKIHINDAMISE LÄBIVIIMINE

2.1 Viivad läbi osakonna

tegevusvaldkonnaga seonduvate

riskide hindamise lähtudes käesolevas

töökorras kokku lepitust.

Riskide hindajad Oktoober

2.2 Edastab riskide hindamise tulemused

kvaliteedijuhile /toetuste valdkonnas

järelvalve riskieksperdile.

Osakonnajuhataja või tema

poolt määratud isik

November

2.3 Konsolideerib riskid moodustades

koondnimekirja RTK riskidest/toetuse

valdkonna riskidest.

Kvaliteedijuht/järelevalve

riskiekspert

November

2.4 Edastab riskide hindamise tulemused

RM SAO-le.

Peadirektor Pärast

vastavasisulise

tööülesande

saamist

3. MAANDAMISTEGEVUSTE VAJADUSE HINDAMINE JA

MAANDAMISTEGEVUSTE PLANEERIMINE

3.1 Määrab aktsepteeritavad riskitasemed

ehk otsustab, millised riskid vajavad

täiendavaid maandamistegevusi. Võib

nimekirja muuta ja täiendada. Määrab

oluliste riskide osas

maandamistegevuste ellurakendamise

tähtajad ja vastutajad RTK

tegevuskavas.

RTK juhtkond November

3.2 Viib vajadusel pärast juhtkonna

poolset arutelu riskide koondnimekirja

sisse täiendused ning registreerib selle

dokumendihaldussüsteemis.

Korraldab riskide nimekirja

töötajatele avalikustamise.

Kvaliteedijuht November,

detsember

3.3 Otsustab väheoluliste riskide

maandamistegevuste lisamise

Osakonnajuhataja November,

detsember

10

Nr Tegevus Vastutaja Tähtaeg /

kestvus

osakonna sisestesse dokumentidesse

(osakonna tegevuskava vmt).

3.5 Tutvustab vastavasisulisel üritusel

töötajatele osakonna strateegilisi

eesmärke, tuvastatud riske koos

olulisemate planeeritavate

maandamistegevustega.

Osakonnajuhataja

4. RISKIDE MAANDAMISTEGEVUSTE SEIRE

4.1 Koordineerib riskide ja

maandamistegevuste fikseerimist ning

teavitab osakonnajuhatajaid

täiendamise vajadusest. Jälgib riskide

maandamistegevuste elluviimist.

Kvaliteedijuht/järelevalve

riskiekspert

4.2 Annab tegevuskava ülevaatamise

raames RTK juhtkonnale tagasisidet

oluliste riskide maandamistegevuste

elluviimisest koos tegevuskava

täitmise aruandega. Lisaks teavitab

realiseerunud ja uutest ilmnenud

riskidest ning annab ülevaate

planeeritavatest

maandamistegevustest.

Osakonnajuhataja 3x aastas

4.3 Seirab riskide maandamistegevuste

elluviimist, hinnates selle käigus

oluliste riskide maandamiseks ellu

viidud tegevuste tulemuslikkust ning

jätkutegevuste vajadust.

RTK juhtkond

2x aastas

4.4 Täiendab RTK riskide

koondnimekirja ja riskide hinnanguid

kui leitakse, et on ilmnenud uus risk

või hinnang olemasolevale riskile on

oluliselt muutunud.

Osakonnajuhataja Jooksvalt

KÄSKKIRI

27.11.2024 nr 1-2/24/80

Riskijuhtimise korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. Kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riskijuhtimise korra.

2. Tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 13.10.2021 a. käskkirja

nr 1-2 /0236 " Riigi Tugiteenuste Keskuse riskijuhtimise korra kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Maarja Käis