Riigi Tugiteenuste Keskuse riskijuhtimise korra kinnitamine

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RTK peadirektor Tähis: K5 Kinnitamise kuupäev: <DataType30850504_4_1 />

Versioon nr: 3

Avaldatud: intranetis Lk. 1 / 8

K5 RTK riskijuhtimise kord

RIIGI TUGITEENUSTE KESKUSE RISKIJUHTIMISE KORD

Sisukord: 1. Üldpõhimõtted .................................................................................................................................. 1

2. Mõisted ............................................................................................................................................. 3

3. Riskijuhtimise korraldus RTK-s ......................................................................................................... 3

4. Riskide määratlemine (tuvastamine) ja jaotamine kategooriatesse ................................................. 4

5. Riskide hindamine ............................................................................................................................. 5

6. Riskide maandamine ja maandamistegevuste monitooring ............................................................. 6

7. Tööprotsess ...................................................................................................................................... 6

1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Sisu ja eesmärk: Riskijuhtimise kord kirjeldab Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK)

riskijuhtimise baaspõhimõtteid riskijuhtimise korraldamise, rakendamise, monitoorimise ja kasutatavate metoodikate osas. Riskijuhtimine on strateegilise juhtimise osa, see on pidev ja arenev protsess, mis algab strateegiliste eesmärkide väljatöötamisega ja hõlmab kogu organisatsiooni tegevust kuni detailsete tegevuskavadeni. Riskijuhtimise eesmärgiks on anda juhtkonnale põhjendatud kindlus eesmärkide täitmise osas, tagada põhiprotsesside toimimine ja ennetada pettusi, viies RTK tegevusega kaasnevad riskid vastuvõetava tasemeni, võttes selleks ette tegevusi, mis maandaksid riskide esinemise tõenäosust, riskide realiseerumise mõju või mõlemaid korraga. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad tegevused on:

 sündmuste tuvastamine ja hindamine, mis võivad avaldada mõju strateegiliste eesmärkide saavutamisele;

 riskijuhtimise meetmete rakendamine riski realiseerumise tõenäosuse ja sellega kaasneva kahju vähendamiseks, et viia RTK tegevusega kaasnevad riskid vastuvõetava tasemeni;

 strateegilisel ja operatiivsel planeerimisel riskidega arvestamine;  riskide monitoorimine

1.2. Kasutusulatus: Kõik RTK töötajad, eeskätt riskijuhtimise, sh riskihindamise ettevalmistamise ja

läbiviimisega seotud isikud.

1.3. Vastutajad: RTK riskijuhtimise põhimõtted (käesoleva töökorra) kinnitab ja tagab koostöös juhtkonnaga asutuse riskijuhtimise protsessi rakendamise sh otsused riskijuhtimise valdkonnas, RTK peadirektor. Riskijuhtimise valdkonna toimimist koordineerib kvaliteedijuht.

Rollid ja vastutused riskijuhtimise protsessis RTK juhtkonna ülesandeks on:

1) määrata aktsepteeritavad riskitasemed (millised on olulised ja millised väheolulised riskid) 2) vaadata üle riskihindamise töörühma poolt määratletud riskid, nende astmed ja

maandustegevused ning vajadusel muuta ja täiendada; 3) määrata riskide maandustegevuste ellurakendamise eest vastutajad ja tähtajad tegevuskavas;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RTK peadirektor Tähis: K5 Kinnitamise kuupäev: <DataType30850504_4_1 />

Versioon nr: 3

Avaldatud: intranetis Lk. 2 / 8

K5 RTK riskijuhtimise kord

4) hinnata organisatsiooni riskide, mille mõju võib avalduda korraga mitmes tegevusvaldkonnas või struktuuriüksuses ja planeerida nende maandamistegevused;

5) teostada perioodilist seiret riskijuhtimise süsteemi toimimise ja maandustegevuste rakendamise üle.

Osakonnajuhataja ülesandeks on:

1) tõsta töötajate teadlikkust riskijuhtimisest; 2) nimetada osakonna riskihindamise töörühma liikmed ja määrata sellele juht; 3) tutvustada vastavasisulisel üritusel töötajatele osakonna teenuse/teenustega seotud

strateegilisi eesmärke, kaardistatud riske koos planeeritavate maandustegevustega; 4) juhtida osakonnaga seotud riske igapäevaselt ning anda koos tegevuskava täitmise aruandega

ülevaade olulisematest riskidest ja maandustegevuste rakendamisest; 5) teavitada vastava valdkonna eest vastutavat juhti uutest ilmnenud riskidest ning

planeeritavatest maandustegevustest. Kvaliteedijuhi ülesandeks on:

1) koordineerida riskijuhtimise protsessi; 2) koolitada ja nõustada RTK töötajaid riskijuhtimise metoodikate rakendamises; 3) koondada riskide hindamise tulemused tuues eraldi välja üldjuhtimisega seotud

(horisontaalsed) riskid; 4) viia vajadusel pärast juhtkonna poolset arutelu riskide koondnimekirja sisse täiendused ning

esitada lõplik nimekiri RTK peadirektorile kinnitamiseks; 5) korraldada töötajate teavitamine riskidega seotud informatsiooniga; 6) sisestada oluliseks hinnatud riskid koos maandustegevustega PlanProsse; 7) analüüsida riskide hindamise protsessi toimimist ning teha RTK juhtkonnale ettepanekuid

riskide hindamise töökorra muutmiseks. Riskihindamise töörühma ülesandeks on:

1) tuvastada teenuse osutamisega seotud riskid; 2) hinnata määratletud riskide avaldumise tõenäosust ja mõju; 3) määrata tuvastatud riskide maandustegevused; 4) edastada kvaliteedijuhile info riskihindamise tulemustest ja planeeritavatest

maandamistegevustest üldise riskitabeli vormil (K5 L1 Üldine riskitabel) Kõigi RTK töötajate ülesandeks on:

1) mõista, et nad kõik mõjutavad riskijuhtimist ja osalevad selles; 2) teada enda vastutust riskide osas; 3) edastada info tuvastatud probleemidest, õigusaktidele mittevastavusest ja ebaseaduslikust

tegevusest vastavale juhtimistasemele või institutsioonile; 4) anda juhtkonnale süstemaatiliselt ja operatiivselt infot võimalike uute riskide ning

olemasolevate sisekontrollimeetmete ja seotud vigade kohta. 1.4. Korra lisad: Korra lisad (vormid, metoodikad ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhendi muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RTK peadirektor Tähis: K5 Kinnitamise kuupäev: <DataType30850504_4_1 />

Versioon nr: 3

Avaldatud: intranetis Lk. 3 / 8

K5 RTK riskijuhtimise kord

1.4.1. K5 L1 Üldine riskitabel

1.5. Viited: 1. RTK põhimäärus 2. RTK arengukava 3. K19 RTK strateegilise planeerimise ja eelarvestamise töökord 4. Juhis toetuste valdkonna riskide hindamiseks ja juhtimiseks 5. Interreg programmide riskide hindamise juhendid

2. MÕISTED Risk – võimalik oht, et mingi sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste kompleks) või tegevusetus võib põhjustada vara või maine kaotuse ning mõjutab asutuse eesmärkide/asutusele pandud ülesannete tulemuslikku täitmist. Riskijuhtimine – riskide suhtes ette võetavad kooskõlastatud tegevused ehk organisatsiooni riskide määratlemise, hindamise, haldamise (maandamise) ja seire pidev protsess, mille eesmärk on toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimine on iga töötaja sh juhi ülesanne. Riskide määratlemine – olemasolevate ja/või tulevikus tekkivate riskide tuvastamine. Riskikategooriad – kokkulepitud riskide grupid, kuhu alla on liigitatud kõik organisatsiooni riskide nimekirjas olevad riskid Riskihindamine – riski avaldumise tõenäosuse ja mõju hindamine. Riski mõju – kahju või tagajärg, mida võib põhjustada konkreetse riski avaldumine/realiseerumine RTKle/riski realiseerumise tulemusena tekkiv kõrvalekalle oodatavast tulemusest või eesmärgist. Riski tõenäosus – sündmuse toimumise/riski avaldumise võimalus ehk kui tõenäoliselt/tihti võiks risk avalduda. Riski aste/riski hinnang – RTK sisemine hinnang riski suurusele võttes arvesse riski tõenäosust, mõju ning olemasolevaid sisekontrollimeetmeid. Riski tase – riskivalmidus, mida juhtkond on valmis aktsepteerima väärtuse loomisel/eesmärkide saavutamisel. Riskivalmidus – riskid ja nende suurus, mida organisatsioon on valmis võtma. Riskivalmidus peaks alati olema riskitaluvusest väiksem. Riskitaluvus – hinnanguline maksimaalne risk, mida organisatsioon suudab taluda kahjustamata oma eesmärkide saavutamist. Riskide maandamine (maandustegevused) – tegevused, mis on ette võetud või võetakse selleks, et vähendada riski avaldumise tõenäosust või riski avaldumisel selle negatiivset mõju. Riskide nimekiri – organisatsiooni ajakohastatud riskide nimekiri, mis on jaotatud riskikategooriateks või põhivaldkondadeks. PlanPro – tegevuskava koostamise ja täitmise jälgimise infosüsteem. 3. RISKIJUHTIMISE KORRALDUS RTK-S 3.1. Riskijuhtimine toimub lähtudes püstitatud strateegilistest eesmärkidest, arvestades täiendavalt konkreetsete põhiprotsesside eesmärke. Riskide juhtimine toimub kõikides tegevusvaldkondades vähemalt kahel tasandil. Juhtkonna tasandil toimub kriitiliste ja tingimuslike riskide juhtimine ja seire. Struktuuriüksustes toimub kõigi teenusega seotud riskide maandamine lähtuvalt otstarbekusest ja maandamiseks planeeritud tegevustest. 3.2. Riskijuhtimise protsessi osadeks on:

- Riskide tuvastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RTK peadirektor Tähis: K5 Kinnitamise kuupäev: <DataType30850504_4_1 />

Versioon nr: 3

Avaldatud: intranetis Lk. 4 / 8

K5 RTK riskijuhtimise kord

- Riskide hindamine - Riskide maandamine ja maandamistegevuste monitoorimine

3.3. Riskide hindamisel ja vastavate töörühmade moodustamisel lähtutakse RTK teenuste loetelust. Erandina võidakse moodustada ka mitme teenuse osutamisega seotud töögruppe. Majandustarkvara osakonna juhataja nimetab MTO poolsed esindajad personali- ja palgaarvestuse ning finantsarvestuse riskihindamise töörühma. Organisatsiooni üleste riskide tuvastamine ja hindamine toimub tugivaldkondade juhtide ja spetsialistide poolt moodustatud töörühmas ja juhtkonnas. 3.4. Struktuurivahendite, Norra/EMP ja ETK, ENI programmide rakendamisega seotud riskijuhtimisega seotud tegevuste ja riskialase info edastamise eest vastutab toetuste arendamise osakonna riskiekspert, kes koordineerib ka administratsiooni-üleselt toetuste valdkonna riskide koondamist juhindudes juhisest toetuste valdkonna riskide hindamiseks. 3.5. Riskide määratlemine, hindamine ja maandustegevustes kokku leppimine toimub 1 (üks) kord aastas enne RTK tegevuskava üle vaatamist, olles oma tulemustega selle sisendiks. 3.6. Riskide vähendamine toimub majanduslikel kaalutlustel ja otstarbekusel. 4. RISKIDE MÄÄRATLEMINE (TUVASTAMINE) JA JAOTAMINE KATEGOORIATESSE 4.1. Riskid määratletakse lähtuvalt RTK arengukavas toodud teenuste loetelust. 4.2. Riskid jagunevad sisemisteks ja välimisteks riskideks. Riskide tuvastamisel keskendutakse eelkõige sisemistele riskidele, ehk sellistele riskidele, mis tulenevad RTK juhtkonna ja/või selle struktuuriüksuse/struktuuriüksuste tegevusest ning mille maandamine on RTK pädevuses kuid tuuakse välja ja arvestatakse ka olulisemate väliste riskidega. 4.3. Riskide tuvastamisel võetakse arvesse eelnevate riskihindamiste tulemusi, juba realiseerunud riske, auditite ja hindamiste tulemusi, muudatusi väliskeskkonnas ja muudatusi tegevustes. 4.4. Riski tuvastades kirjeldatakse riskihindamise vormil järgmised andmed:

 Teenus – nimetatakse kas teenus või organisatsiooni ülese riski puhul üldjuhtimine (horisontaalne risk)

 Riski nimetus – lühike ja täpne nimetus sellest, mis võib eesmärgi täitmist takistada  Riski kirjeldus – lühike kirjeldus sellest, miks võib valesti minna ehk põhjused ja millist mõju see

teenuse eesmärgi täitmisele avaldab

 Riski kategooria – millisele valdkonnale riski realiseerumine enim mõju avaldab 4.5. Riskid kategoriseeritakse vastavalt sellele, millele nad enim mõju avaldavad järgmiselt:

Strateegiline risk seotud strateegilise eesmärgi täitmisega, risk, mille realiseerumine seab ohtu RTK strateegiliste eesmärkide saavutamise

Tööprotsesside riskid riskid mis on tingitud ebaselgetest bürokraatlikest või puuduvatest tööprotsessi kirjeldustest

Finantsrisk risk, mille realiseerumine toob kaasa (tõsise) rahalise kaotuse, mõju eelarvele (eelarvevahendite puudumine, puudulik/vigane finantsplaneerimine, vale tulu/kulude jaotus, puudulik/vigane aruandlus)

Mainerisk mõjutavad negatiivselt asutuse tajumist kolmandate osapoolte poolt ehk reputatsiooni avalikkuse silmis, negatiivne avalikkuse tähelepanu RTK suhtes, mis toob, sõltumata selle tõesusest, kaasa usaldusväärsuse kahanemise

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RTK peadirektor Tähis: K5 Kinnitamise kuupäev: <DataType30850504_4_1 />

Versioon nr: 3

Avaldatud: intranetis Lk. 5 / 8

K5 RTK riskijuhtimise kord

IT risk riskid, mis mõjutavad RTK tegevust pakutavate teenuste kättesaadavuse osas (näiteks IT arendusprojektid, kriitiliste infosüsteemide talituspidevuse tagamine, teenuste osutamine/kättesaadavus)

Personali risk asutuse juhtide ja töötajatega (nende värbamise, tasustamise, oskuste jms) seotud riskid

Juhtimisrisk üldjuhtimisega seonduv (eestvedamine, planeerimine, järelevalve, kohustuste lahususe tagamine, info liikumine, juhendamine)

Töökeskkonna risk töökeskkonna ja tervisekaitsenõuetega seotud riskid

Aruandlusrisk riskid, mille tulemusena võib langetada valesid juhtimisotsuseid (valeandmed, andmesisestuse vead, aruannete usaldusväärsus)

Seadusandlus/ poliitiline keskkond seaduse muudatustest või poliitilistest otsustest tingitud riskid, mis ei võimalda täita algset eesmärki või võetud kohustusi

Väliskeskkonna risk riskid, mis tulenevad väliskeskkonnast ja mille mõjutamine ei ole RTK kontrollida

Pettuse/ korruptsiooniriskid kahju, mis tuleneb tegudest, mille eesmärgiks on pettus, seadusevastane vara omandamine või õigusaktidest, organisatsiooni regulatsioonide tahtlik täitmata jätmine

5. RISKIDE HINDAMINE 5.1. Riski hindamine on riski tõenäosuse ja olulisuse kombinatsioon - koosmõju. 5.2. Riske hinnatakse skaalal 1-4, andes hinnangu nii riski mõjule kui esinemise tõenäosusele vastavalt järgnevalt tabelis esitatud tähendustele.

Mõju hindamine Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus 1 tähtsusetu

mõju riski avaldumisel ei ole käimasolevad ja planeeritavad tegevused häiritud, riski ei oma olulist mõju eesmärgi täitmisele

2 vähene mõju riski avaldumisel on küll tegevused ja eesmärkide täitmine häiritud, kuid see ei põhjusta olulist lisaressursside (aeg, raha, teadmised jne) vajadust ja eesmärgid on saavutatavad

3 oluline mõju riski avaldumisel on tegevused oluliselt häiritud ja eesmärkide saavutamiseks on vaja lisaressursse (aeg, raha, teadmised jne)

4 kahjustav mõju riski avaldumisel ei ole seatud eesmärke võimalik saavutada (suur rahaline kaotus, maine kadu, vigastuste oht, asutuse tegevus ei vasta mõnes olulises küsimuses õigusnormidele)

Tõenäosuse hindamine Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus 1 vähetõenäoline riski avaldumine on pigem teoreetiline

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RTK peadirektor Tähis: K5 Kinnitamise kuupäev: <DataType30850504_4_1 />

Versioon nr: 3

Avaldatud: intranetis Lk. 6 / 8

K5 RTK riskijuhtimise kord

2 võimalik riski avaldumine on teoreetiliselt küll võimalik, aga praktilisi juhtumeid ei ole

3 tõenäoline riski avaldumise on nii teoreetiliselt kui praktiliselt võimalik, riski avaldumise tõenäosust toetavad üksikud olemasolevad juhtumid

4 vältimatu risk on varem juba avaldunud või on vältimatu riski avaldumine tulevikus 5.3. Riski koondhinnete (mõju ja tõenäosuse korrutise) alusel määratletakse riskide olulisus ehk riskiaste. Riski astme määratlemisel juhindutakse alljärgnevast skaalast:

Riski aste Skoor Olulisuse määratlus Madal risk 1-4 Probleemid, mis vajavad perioodilist jälgimist, kuid ei nõua spetsiaalseid

uusi tegevusi. Tingimuslik risk

6-9 Probleemid, mis nõuavad pidevat jälgimist ning mille maandamiseks on vajalik koostada tegevuskava.

Kriitiline risk 12-16 Probleemid, mis nõuavad kohest tegutsemist spetsiaalse tegevuskava alusel.

6. RISKIDE MAANDAMINE JA MAANDAMISTEGEVUSTE MONITOORING 6.1. Riskide maandamistegevused planeeritakse eelkõige kõrge riskihindega tingimuslikele ja kriitilistele riskidele (punktidega 6-9 ja 12-16), millede realiseerumine võib takistada organisatsiooni eesmärkide täitmist. 6.2. Maandamistegevused planeeritakse koos tähtaja ja vastutajaga riskihindamise tabelisse. 6.3. Riskid, mille maandamise kulu on suurem kui potentsiaalne kahju, võetakse teadmiseks ja aktsepteeritakse, vastav märge aktsepteerimise kohta tehakse ka riskihindamise tabelisse. 6.4. Maandamistegevused ja nende tulemuslikkus vaadatakse teenuste lõikes üle 3 korda aastas koos tegevusaruande koostamisega ja koondina kord aastas tegevusaruande koostamise raames ning riskide ülevaatamise raames. 7. TÖÖPROTSESS

Nr Tegevus Vastutaja Tähtaeg / kestvus

1. RISKIHINDAMISE ETTEVALMISTUS 1.1 Vaatab üle ja kooskõlastab RTK peadirektori ning

vajadusel RM SAO juhiga riskihindamise protsessi ja metoodika.

Kvaliteedijuht August

1.2 Teavitab osakonnajuhatajaid vajadusest moodustada riskihindamise töörühmad.

Kvaliteedijuht September

1.3 Nimetab struktuuriüksuse riskihindamise töörühma liikmed arvestades üksuse suurust ja määrab selle juhi.

Osakonnajuhataja September

1.4 Teeb siseveebis teatavaks riskihindamise töörühmade koosseisud.

Kvaliteedijuht September

1.5 Viib läbi riskide hindamise metoodikat ja ajakava tutvustava infotunni riskihindamise töörühmade juhtidele ja/või liikmetele.

Kvaliteedijuht Oktoober

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RTK peadirektor Tähis: K5 Kinnitamise kuupäev: <DataType30850504_4_1 />

Versioon nr: 3

Avaldatud: intranetis Lk. 7 / 8

K5 RTK riskijuhtimise kord

Nr Tegevus Vastutaja Tähtaeg / kestvus

2. RISKIHINDAMISE LÄBIVIIMINE 2.1 Määratlevad töörühma juhi eestvedamisel teenuse

osutamisega seotud riskid Riskihindamise töörühma liikmed

Oktoober

2.2 Koondab ja kategoriseerib määratletud riskid, arutab need töörühmas läbi ja sisestab need üldisesse riskitabelisse

Riskihindamise töörühma juht

Oktoober

2.3 Hindavad iga riski mõju ja tõenäosust (4-palli skaalal) Riskihindamise töörühma liikmed

Oktoober

2.4 Määratlevad töörühma juhi eestvedamisel olulistele riskide maandustegevused ja kirjeldavad need üldisel riskihindamise vormil

Riskihindamise töörühma liikmed

Oktoober

2.5 Edastab riskide hindamise tulemused kvaliteedijuhile.

Riskihindamise töörühma juht

November

2.6 Konsolideerib riskid moodustades koondnimekirja RTK riskidest.

Kvaliteedijuht November

3. MAANDUSTEGEVUSTE VAJADUSE HINDAMINE JA MAANDUSTEGEVUSTE PLANEERIMINE 3.1 Määrab aktsepteeritavad riskitasemed ehk otsustab,

millised riskid vajavad täiendavaid maandustegevusi. Võib nimekirja muuta ja täiendada. Määrab oluliste riskide osas maandustegevuste ellurakendamise tähtajad ja vastutajad RTK tegevuskavas.

RTK juhtkond November

3.2 Viib vajadusel pärast juhtkonna poolset arutelu riskide koondnimekirja sisse täiendused ning esitab lõpliku nimekirja RTK peadirektorile kinnitamiseks. Korraldab riskide nimekirja töötajatele avalikustamine ja sisestab olulised riskid koos maandustegevustega PlanProsse.

Kvaliteedijuht November, detsember

3.3 Kinnitab riskide nimekirja Peadirektor November, detsember

3.4 Otsustab väheoluliste riskide maandustegevuste lisamise osakonna sisestesse dokumentidesse (osakonna tegevuskava vmt).

Osakonnajuhataja

3.5 Tutvustab vastavasisulisel üritusel töötajatele osakonna strateegilisi eesmärke, tuvastatud riske koos olulisemate planeeritavate maandustegevustega.

Osakonnajuhataja

4. RISKIDE MAANDUSTEGEVUSTE SEIRE 4.1 Koordineerib vastavalt strateegilise planeerimise ja

eelarvestamise töökorrale tegevuskava tegevuste sh riskide ja maandustegevuste fikseerimist PlanPros ning teavitab osakonnajuhatajaid täiendamise vajadusest. Jälgib riskide maandustegevuste elluviimist.

Kvaliteedijuht

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RTK peadirektor Tähis: K5 Kinnitamise kuupäev: <DataType30850504_4_1 />

Versioon nr: 3

Avaldatud: intranetis Lk. 8 / 8

K5 RTK riskijuhtimise kord

Nr Tegevus Vastutaja Tähtaeg / kestvus

4.2 Annab tegevuskava ülevaatamise raames RTK juhtkonnale tagasisidet oluliste riskide maandustegevuste elluviimisest koos tegevuskava täitmise aruandega. Lisaks teavitab realiseerunud ja uutest ilmnenud riskidest ning annab ülevaate planeeritavatest maandustegevustest.

Osakonnajuhataja 3x aastas

4.3 Seirab riskide maandamistegevuste elluviimist tegevuskava täitmise seire raames, hinnates selle käigus oluliste riskide maandamiseks ellu viidud tegevuste tulemuslikkust ning jätkutegevuste vajadust.

RTK juhtkond

3x aastas

4.4 Täiendab RTK riskide koondnimekirja ja riskide hinnanguid kui leitakse, et on ilmnenud uus risk või hinnang olemasolevale riskile on oluliselt muutunud.

Osakonnajuhataja Jooksvalt

4.5 Koostab eelneva aasta riskide maandustegevuste täitmise aruande RTK tegevusaruande raames.

Osakonnajuhataja Veebruar

KÄSKKIRI

23.10.2020 nr 1.1-2 / 0091

Riigi Tugiteenuste Keskuse riskijuhtimise korra

kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riskijuhtimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.09.2015 a. käskkirja nr

1.1-2/0008 "Riskijuhtimise korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Leppoja

Peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Loid-Kudu