| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/6-4 |
| Registreeritud | 23.02.2024 |
| Sünkroonitud | 25.03.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiitsministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
| Vastutaja | Kertu Nurmsalu (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Lp Kalle Laanet
Justiitsministeerium
Teie: 15.01.2024 nr JUM/24-0040/-1K
Meie: 23.02.2024 nr 1-7/6-4
Eelnõu kooskõlastamine
Austatud justiitsminister
Täname, et esitasite kooskõlastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Kooskõlastame esitatud eelnõu märkustega.
Eelnõu oli kooskõlastamisel ka 2021. aasta suvel ning väljatöötamiskavatsus oli kooskõlastamisel 2020. aasta sügisel. Nii mõnigi tähelepanek, mille esile toome, on esitatud juba eelmiste kooskõlastamiste käigus, kuid peame neid jätkuvalt oluliseks.
1) Halduskohtumenetluse seadustiku § 79 lõike 1 punkti 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(edaspidi TsMS) § 38 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kohus kuulutada menetluse kinniseks mh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS) selline võimalus puudub - KrMS § 12 lõike 1 punkti 1 järgi võib kohus
kuulutada istungi kinniseks üksnes riigi- või ärisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks. Märgime, et ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave võib olla väga tundliku sisuga,
mille avalikuks tulek võib mh kahjustada riigi välissuhtlemist või teabevaldaja seadusest tulenevate ülesannete täitmist (nt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõige 3). Eriti aktuaalseks võib see osutuda riigivastaste süütegude puhul, millisel juhul võib selline
tundlik teave väga lihtsalt jõuda Eesti suhtes vaenulikult meelestatud välisriigi valdusesse (vt ka märkus 3). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada KrMS § 12 lõige 1 punkt 1
järgmiselt: „1) riigi- või ärisaladuse, salastatud välisteabe või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks;“.
2) KrMS-i § 13 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt veebilehel toimuvat kohtuistungi ülekannet võib salvestada, pildistada või järelvaadata vaid kohtu loal. Varasemalt tegime
tähelepaneku, et jääb arusaamatuks, kuidas kohus tagab, et ülekannet salvestab, pildistab või järelvaatab üksnes isik, kes on saanud selleks kohtu loa – veebiülekande juures võib lisaks kohtult loa saanud isikule viibida ka neid isikuid, kes selleks kohtult luba ei ole saanud ning e i
ole tagatud, et need isikud ei salvestaks ega pildistaks kohtuistungit. Seletuskirjas on meetmena toodud autentimine, samas see ei taga, et videoseadme juures on ainult selleks õigustatud isik.
Oleme ka varasemalt juhtinud tähelepanu, et reguleerimata on sanktsioonid selle keelu rikkumise eest. Juhul, kui neid ei ole, siis tuleks seletuskirjas ka see esile tuua.
3) KrMS § 75 lõike 31 kohaselt on kahtlustataval ja tema kaitsjal õigus saada ülekuulamise käigus koopia kahtlustatava ülekuulamise protokollist. Sarnane õigus on nii kahtlustataval kui
süüdistataval ka muude toimingutega seoses. KrMS § 1604 võimaldab prokuröril
2 (2)
kriminaalmenetluse huvides motiveeritud määrusega teatud ajaks väljakirjutuste tegemise ja koopia saamise õigust piirata. Tegemist on vaid ajutise lahendusega. Riigivastastes süütegudes on üheks pooleks välisriik, mille huvides ja mille ülesandel isik on tegutsenud. Praktikas on
esinenud näiteid, kus isik annab üle välisriigile, mille huvides tegutsemist isikut süüdistatakse, kriminaalasjas teostatud toimingute protokollide koopiad või tõlked. Selline tegevus kahjustab
nii konkreetset menetlust kui ka tulevasi sarnaseid menetlusi. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta KrMS-i selliselt, et riigivastaste süütegude puhul ei anta kahtlustatavale ega süüdistatavale dokumentide koopiaid, vaid kahtlustatav või süüdistatav tutvub dokumentidega
kaitsja kaudu, kes tagab isiku kaitseõiguse. Nt KrMS § 224 lg 7 sätestab juba praegu sarnase dokumentidega tutvumise piirangu salastatud teabe puhul.
4) TsMS-s tehtavate muudatuste juures tuleks punktis 10 (lisatav lõige 12) kasutada sõna „arvutivõrgus“ asemel sõnu „Riigi Teatajas“. Sellisel juhul oleks eelnõus toodud põhimõtted
läbivalt ühetaoliselt kasutusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets
siseminister
Kertu Nurmsalu 6125084 [email protected]