Arvamus „Halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsuse“ kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Raivo Aeg

Justiitsministeerium

Teie: 17.11.2020 nr JUM/20-1400/-1K

Meie: 21.12.2020 nr 1-7/322-3

Arvamus „Halduskohtumenetluse seadustiku,

kriminaalmenetluse seadustiku,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

(kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise

kavatsuse“ kohta

Austatud minister

Olete esitanud arvamuse avaldamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse

seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Esitame VTK kohta

järgmised tähelepanekud.

1. VTK sissejuhatuses juhitakse tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2020. a

määrusele kohtuasjas nr 1-19-82621, mille kohaselt võiks õigusselguse huvides kriminaal- ja

kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist

ja toimiku arhiivimist, olla ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Seda

sarnaselt halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, kus on

toimikuga tutvumiseks kehtestatud kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja

isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina.

Kuigi sissejuhatuses toodi välja, et tuleks kehtestada ühtne kord nii kriminaal- kui

kohtutoimikuga tutvumiseks, muuhulgas pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku

arhiivimist, siis VTK-s esitatud ettepanekutes kriminaaltoimikuga tutvumist ei käsitleta. Kuigi

VTK käsitleb seadustike muutmist kohtumenetlustega seonduvalt, tuleks neid vaadelda koos

ehk anda hinnang ka kriminaaltoimikuga tutvumise korrale.

2. VTK punktis 1 käsitletakse kohtuotsuse avaliku kuulutamise probleemistikku ja märgitakse

probleemina, et praktikas jõustamata lahendeid ei avalikustata ning tegemist on vastuoluga

kohtumenetluse avalikkuse põhimõttega (VTK punkt 1.1.1). Tuuakse välja, et kuna avalik

kuulutamine põhiseaduse mõistes on istungil kohtulahendi suuline kuulutamine, siis tänapäeva

kirjaliku õigusemõistmise korral tuleb leida suulisele kuulutamisele samaväärne lahendus.

Rohkemate kohtulahendite avalikustamine muudab õigusdiskussiooni rikkamaks ning sellel

oleks arendav mõju ka õigusharidusele. Probleemi ühe lahendusena pakutakse välja kõigi

kohtuotsuste kuulutamist Riigi Teataja veebilehel (v.a teatud erisused) (VTK punkt 1.2.1).

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Praegu tehakse enamik otsused teatavaks e-toimikus. Kui see asendatakse või dubleeritakse

Riigi Teatajale, siis tekib olukord, kus avalikkus saab otsusest samal ajal teada kui

menetlusosaline, kuid selline korraldus ei pruugi alati olla mõistlik. Näiteks suuliste istungite

puhul, kus kohus teeb otsuse teatavaks kohtuistungil, ei osale kogu ühiskond. Kui on avalik

kohtuistung, siis võib inimene minna kuulama, aga kõik inimesed ei käi kohtuotsuseid

kuulamas. Kui kirjalike kohtuotsuste puhul tehakse avalikustamine koheselt teatavaks Riigi

Teatajas, siis tekib vastupidine olukord, kus kirjalikud otsused saavad esmajärgus laiemale

ringile teatavaks kui suulises menetluses. Juhime tähelepanu, et teatud kohtuasjades, nt

riigivastaste süütegude menetluses, peaks jätkuvalt säilima võimalus jõustunud otsuse sisu

avalikustamist piirata.

VTK-s toodud väide, et jõustamata lahend muudab õigusdiskussiooni rikkamaks ning on

arendava mõjuga õigusharidusele, on vaieldav. Õiguspraktikas on väärtus eelkõige jõustunud

kohtuotsusel. Liiga vara avalikustatud lahendiga antakse ajakirjandusele võimalus kajastada

otsust, mis hiljem võidakse ümber lükata, st tehakse teistsugune otsus. Jõustumata lahendi

avalikustamine võib tekitada hilisemaid kohtuvaidlusi (nt inimene esitab kaebuse ajakirjanduse

peale ebaõigete faktiväidete või väärtushinnangute ümber lükkamiseks).

Võttes arvesse mh eelpool toodud probleemkohti, palume hinnata, mida riik soovib

muudatusega saavutada ehk milline on soovitud saavutatav eesmärk ning kas võimalikud

regulatiivsed lahendused aitavad seda eesmärki saavutada?

3. VTK punktis 4 selgitatakse, et täpsemat regulatsiooni vajab süüteomenetluses isikuandmete

eemaldamine nii õigeksmõistvas kohtuotsuses kui ka erinevates kohtumäärustes ja tsiviil- ja

halduskohtumenetluses isikuandmete avalikustamise või anonüümimise kord. Tsiviil -ja

halduskohtumenetluses peab menetlusosalisele olema üheselt arusaadav, kas ta nimi kuulub

kohtulahendis avalikustamisele või mitte. Eesmärgiks on tsiviil- ja haldusasjades

kohtulahendite avalikustamine ühekordse tegevusena. Lahend avalikustatakse kohe vastavalt

seadusele kas anonüümitult või määratakse avalikustamise viis kohtulahendiga.

Juhime tähelepanu, et teatud süütegude puhul peab jääma erisus süüdistatavate nimede

avalikustamise osas, nagu VTK-s on ka välja toodud. Näiteks mh inimsusevastased,

riigivastased, terrorikuriteod ja lõhkeainega toimepandud kuriteod on niivõrd ühiskonna

ohtlikud, et ka nende süüdistavate ja süüdimõistetud isikuandmete anonüümimine ei ole

põhjendatud. Ettepanek on karistusregistri seaduse § 28 sätestatud loeteluga koostoimes

hinnata, milliste kuritegude puhul peaksid toimepanijate isikuandmed jääma algsele

kujule.

Pooldame lahendust, et isiku andmed anonüümitakse ühtsetel alustel ja kohe, ilma isiku

või kohtu sellekohase otsuseta. Eeldus võiks olla, et isiku nimi avalikustatakse ning üksnes

juhul, kui inimene ei soovi nime avalikustamist, siis toob ta selle enda kaebuses kohe välja.

Sellisel juhul saaks vastaspool anda omapoolse arvamuse ja kohus teha lõpliku otsuse. Peame

vajalikuks ka märkida, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku

alusel avaldatavate lahendite osas võib teatud juhtudel isik olla tuvastatav ka kohtuotsuses

toodud asjaolude kirjelduse järgi, seega isikunimede anonüümimine ei pruugi alati tagada

eraelu puutumatust. Samamoodi ei pruugi anonüümimine tagada rahvusvahelise kaitse

menetluse konfidentsiaalsust juhul kui kohtumenetlus on olnud avalik või kui kohtuotsuses

toodud asjaolude kirjelduse järgi on võimalik isik tuvastada.

4. VTK punktis 5 kirjeldatakse probleeme ja pakutakse võimalikke lahendusi seoses

kohtutoimikuga tutvumisega kriminaalkohtumenetluses.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Toetame pakutud varianti, et ilma õigustatud huvita ei peaks menetlusvälistel isikutel olema

võimalik kohtutoimiku materjalidega tutvuda.

5. Lõpetatud süüteotoimikute puhul kohaldub avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS)

regulatsioon, mis menetlusvälise isiku puhul ei näe ette juurdepääsuks loa andmist/õigustatud

huvi hindamist. Toimiku tutvustamiseks tuleb kinni katta dokumentide need osad, millele

kehtib juurdepääsupiirang AvTS-i muul alusel või kui piirang tuleneb eriseadusest. Toimikutes

tekstide läbitöötamine ja kinni katmine nõuab aga suur ressursikulu, mis menetlusvälise isiku

„uudishimu“ rahuldamiseks ei pruugi olla põhjendatud.

Kui kohtutoimikuga tutvumiseks kehtestatakse kord, et lõpetatud kohtutoimikule ligipääs

võimaldatakse menetlusvälisele isikule üksnes kohtu loal ja õigustatud huvi olemasolul (mida

ka eraldi hinnatakse), siis tuleb analoogne regulatsioon kehtestada ka lõpetatud

süüteomenetluse toimikute puhul. Loa tutvumiseks annaks asutuse juht või tema määratud

ametnik. Kuna üldjuhul antakse toimik arhiivile üle siis, kui on möödunud kaebetähtaeg või

seaduses sätestatud tähtaeg menetluse uuendamise otsustamiseks, siis peaks see kord kehtima

ka menetluses osalenud isikute suhtes.

Korra kehtestamisel tuleks läbi mõelda ka toimingud, mis on vajalikud ning proportsionaalsed

õigustatud huvi kontrollimiseks.

Ühtlasi teeme antud teema raames ettepaneku lahendada ka väärteomenetluse andmete

avaldamise küsimused. Näiteks Päästeamet puutub igapäevatöös kokku probleemiga, et

menetlusvälistel isikutel on väärteo materjalide vastu erinevatel põhjustel ja staadiumis suur

huvi. Seega vajavad kohtuvälise menetluse puhul samuti lahendamist toimikuga tutvumise,

väärteootsuste avalikustamise jm VTK-s välja toodud probleemkohad. Leiame, et arvestades

väärteomenetluse erisusi ei piisa ainult viitest kriminaalmenetluse seadustikule, nagu kehtiv

väärteomenetluse seadustiku § 62 seda teeb, vaid valdkond vajab terviklikku reguleerimist.

6. Seoses kohtutoimikus olevate juurdepääsupiirangutega tekib praktiline probleem –

kriminaalasjas olevatele dokumentidele on üldjuhul kehtestanud juurdepääsupiirangu

uurimisasutus. Pärast kohtuotsuse jõustumist langeb alusena ära AvTS § 35 lg 1 p 1, alles jäävad

dokumendile kehtestatud muud juurdepääsupiirangud. Kas kohus lähtub sellest tähtajast või

kehtestab koheselt uued? Tulenevalt AvTS § 40 lõikest 1 kehtestatakse juurdepääsupiirang

alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse

saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Isikuandmetega seonduvate piirangute

puhul ei teki ilmselt probleemi – kui uurimisasutus on kehtestanud piirangu, siis see kehtib

tulenevalt AvTs § 40 lõikest 3 piirangu kehtestamisest alates 75 aastat või isiku surmast alates

30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist. Seda

uurimisasutuse piirangut ilmselt muutma ei peaks. Kuidas aga kujundada suhtumine

piirangutesse, millele uurimisasutus on kehtestanud 5 aastase juurdepääsupiirangu?

7. VTK punktis 6 kirjeldatakse probleeme digitaalse kohtutoimikuga tutvumisel. Muuhulgas on

erinevate ettepanekute esitamist põhjendatud sellega, et kuna digitoimiku tutvumiseks

edastamisel tuleb toimikust eemaldada eriliiki isikuandmed, siis on põhjendatud elektroonilise

dokumendi koopia väljastamise eest riigilõivu tasumine või tasu maksmine. VTK kohaselt tuleb

riigilõivu seaduse § 61 lg 1 alusel riigilõivu tasuda elektroonilise dokumendi väljatrüki eest,

kuid elektroonilise koopia menetlusvälisele isikule edastamine toob kaasa samaväärse töö

kohtule.

Mõistame, et siinkohal ei ole reguleerimisel lõpetatud toimikutega seonduv, siiski võiks ka

lõpetatud toimikute puhul lähtuda samast põhimõttest.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

VTK leheküljel 23 selgitatakse, et pärast kriminaalmenetluse lõppemist võimaldatakse

menetlusvälisel isikul kohtutoimikuga tutvuda järgmisel tingimusel – kui toimikus olev või

selle juurde kuuluv menetlusdokument sisaldab andmeid, mille suhtes on seadusega nähtud ette

juurdepääsupiirang, võimaldatakse dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud

juurdepääsuga teavet või kujul, milles tal ei ole võimalik piiratud juurdepääsuga teabega

tutvuda. Menetlusdokumendist võib saada ka elektroonilise koopia, väljatrüki või väljavõtte.

Märgime, et kui taoline erisus kehtestatakse kohtu jaoks, siis peaks see laienema ka

uurimisasutuse/kohtuvälise menetleja toimikute suhtes.

VTK leheküljel 24 selgitatakse, et digitaalse dokumendi ja toimiku olemasolu juba iseenesest

eeldab, et sellega saab tutvuda oma vahendite kaudu (kodus, tööl vms). Väide ei pea lõpuni

paika, kuna sama lähenemisega võiks analoogia korras võtta eelduseks, et kohus peaks isikule

pabertoimiku ka koju tutvumiseks tooma või laenutama. Nii see olema ei peaks. Palume

kaaluda, kas on mõistlik, et menetlusväline inimene saab igal pool ja omale mugaval viisil

tutvuda digitaalse toimikuga või peaks tutvumine toimuma kohtus.

8. VTK punktis 7 kirjeldatakse probleemi seoses juurdepääsupiirangu kehtivusega kinnises

menetluses. Nähakse ette võimalus, et kohus loeb juurdepääsupiirangu lõppenuks. Juhime

tähelepanu, et lähtekoht peaks olema, et kohus ei saa juurdepääsupiirangut ilma

dokumendi koostaja kooskõlastuseta maha võtta. See tähendab, et igakordselt tuleb enne

pöörduda dokumendi koostaja poole ja küsida seisukohta.

9. VTK leheküljel 27 tehakse ettepanek, et juhul, kui menetlusväline isik soovib tutvuda

kinnises menetluses arutatud asja toimikuga, vaatab kohus juurdepääsupiirangu üle. Samuti

tuuakse välja mõte kaaluda võimaliku lahendusena, et menetlus on jätkuvalt kinnine, kuid

toimikuga tutvumine lubatakse.

Kõnealuse regulatsiooni kehtestamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et sellist soovi ei saa

esitada jõustumata kohtuasjas. Vastasel korral saavad kohtud pidevalt ajakirjanike soove

materjalidega kas täies ulatuses või siis osaliselt tutvuda. See ei ole lõppastmes kohtumenetluse

huvides. Kui pooleliolevas menetluses tehakse osaline juurdepääs piiranguga dokumendile ja

selle põhjal ilmub uudislugu, siis lõppastmes kaob ära kinnise menetluse eesmärk ja mõte.

10. VTK punktis 8 selgitatakse probleemi seoses virtuaalselt toimuvate kohtuistungite avaliku

juurdepääsuga. VTK kohaselt lahendati eriolukorra ajal asi nii, et istungil osalemise soovist

enne teada andnud ajakirjanikule saadeti samuti kutse virtuaalistungile ning tal oli võimalus

istungil osaleda. Istungite internetis ülekandmise võimalus avardab ka üliõpilaste ja teiste

huviliste võimalusi kohtuistungeid jälgida.

Lahendusettepanek vajab põhjalikku analüüsi eelkõige selle osas, et kuidas tagada, et

ülekannet ei salvestata, pildistata ega vaadata järele. Kui ülekanne on veebis lingi kaudu

menetlusvälisele nähtav, siis ta võib enda linki asjasse mittepuutuvate isikutega jagada,

enda arvuti taha kutsuda teisi inimesi, teha mobiiliga pilte jne. Samuti tuleb hinnata,

milline on infoturbe standardid, serverite võimekus jms.

11. Tulenevalt riigilõivu seaduse § 61 lõikest 1 tasutakse riigilõivu iga väljastatud lehekülje

eest alates 21. leheküljest 0,30 eurot. Kuna väljastamisele eelneb lehtede töötlemine ja

kontrollimine, siis võiks kaaluda töödeldud lehekülje väljastamise/edastamise eest tasu

kehtestamist alates esimesest leheküljest.

12. Kohtumenetlusseadustike muutmisel palume täiendavalt hinnata, kas kohtumenetluse

kinniseks kuulutamise regulatsioon vajab täiendavat analüüsi ja võimalikke muudatusi

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

seoses nende haldusmenetlustega, mis eriseaduste kohaselt ei ole avalikud. Näiteks

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 13 kohaselt ei ole rahvusvahelise kaitse

menetlus avalik ja taotleja kohta teatavaks saanud teavet tuleb hoida konfidentsiaalsena, kuid

kohtumenetluses on sama teabe avalikustamine kohtu kaalutlusotsus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Laneman

siseminister

Ragnar Kass 6125230

[email protected]

Liisa Abel 6125048

[email protected]

Kertu Nurmsalu 6125084

[email protected]

Kaspar Lepper 6125016

[email protected]

[email protected]

6125056