Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE) kohta

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Riigikantselei

Teie: 07.11.2024 nr 2-5/24-01745 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-2/4749-1

Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha

kujundamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE) kohta

Austatud riigisekretär

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada

Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi ja Tiit Marani 7. novembril 2024. a algatatud kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) muutmise seaduse eelnõu (537 SE).

Eelnõuga soovitakse KOKS-i täiendada kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud koerte ja

kasside pidamise eeskirja nõuete üle riikliku järelevalve tegemist võimaldavate sätetega.

Justiitsministeeriumile edastati ülalnimetatud eelnõu teadmiseks ning Justiitsministeerium

esitas oma seisukoha 25. novembri 2024. a kirjas nr 8-2/7981. Justiitsministeerium ei toeta

eelnimetatud eelnõu. Justiitsministeerium leiab, et veterinaarseaduses on juba ette nähtud

Põllumajandus- ja Toiduameti kohustus teostada riiklikku järelevalvet veterinaarnõuete täitmise

üle ning praktikas tõusetunud probleemi peaks olema võimalik lahendada kehtiva õiguse

raames. Samuti märgib Justiitsministeerium, et KOKS-i täiendamine võib kaasa tuua

õigusselgusetust. Olukorras, kus ühe KOV-i eeskirja üle riikliku järelevalve teostamise õigus

antakse omavalitsusüksusele, tõusetub küsimus selle kohta, kuidas toimub järelevalve teiste

sarnaste eeskirjade täitmise üle. Lisaks tekib nö konkurets riigi ja omavalitsusüksuse vahel

järelevalve tegemisel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei saa eelnimetatud Justiitsministeeriumi

seisukohaga täielikult nõustuda. Kuigi esmapilgul võib tõepoolest leida, et veterinaarseaduse

(VS) ning KOV-i koerte ja kasside pidamise eeskirja normidel on teatud mõttes sarnane

eesmärk: inimese elu ja tervise kaitse ning inimese turvalisuse kaitse, ning mõlemad õigusaktid

sisaldavad sätteid looma lahtipääsemise vältimise kohta, siis arvestades VS-i reguleerimisala

selle arvamusega siiski nõustuda ei saa.

VS-i nõue loomapidajale pidada looma veterinaarnõuete kohaselt ja rakendada selleks vajaliku

meetmena ka meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks (VS § 37 lg 1), on kehtestatud lisaks

looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgile ka inimese elu ja tervise kaitsmise eesmärgil, kuid

seda loomataudi ennetamise ja tõrje ning loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse, loomsest

kõrvalsaadusest saadud toote ja loomse paljundusmaterjali ohutuse kaudu.

2 (3)

VS § 37 peamine sisu on määratleda, kes on lahtipääsenud loom ja kes on omanikuta loom ning

kes korraldab sellise looma püüdmise. Loomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomade

heaolu tagamise nõudeid käsitatakse veterinaarnõuetena, mille eesmärgiks on loomade kaitse

inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist

või heaolu.

Samas KOKS-i alusel kehtestatud KOV-i koerte ja kasside pidamise eeskirjade eesmärk on

inimese turvalisuse ning valla või linna territooriumil heakorra tagamine kohaliku omavalitsuse

üksuse heakorda ja avalikku korda reguleerivate nõuete kaudu.

Samuti ei saa Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustuda Justiitsministeeriumi väitega,

et omavalitsusüksusele riikliku järelevalve teostamise õiguse üleandmisega tekib nö konkurents

riigi ja omavalitsusüksuse vahel järelevalve tegemisel. Nagu eespool selgitatud, lähtub

korrakaitseorgan riikliku järelevalve tegemisel talle õigusaktiga antud pädevusest, mis on

piiritletud selle õigusakti reguleerimisalaga. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb riiklikku

järelevalvet loomatervise ja -heaolu tagamiseks sätestatud veterinaarnõuete täitmise üle.

Kohaliku omavalitsuse üksus peaks eelnõu kohaselt tegema riiklikku järelevalvet valla või linna

territooriumil heakorra ja inimeste turvalisuse tagamiseks valla- või linnavolikogu määrusega

kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjade nõuete täitmise üle. On paratamatu, et

erinevate järelevalvevaldkondade piirid võivad teatud juhtudel olla täpselt piiritlemata või on

need valdkonnad omavahel väga tihedalt seotud ja raskesti eristatavad. Kui kohaliku

omavalitsuse üksusel tekib enda kehtestatud eeskirjade nõuete täitmisega seoses kahtlus

veterinaarnõuete võimaliku rikkumise kohta, teatab ta sellest VS-i § 74 kohaselt viivitamata

Põllumajandus- ja Toiduametile. Võimalik on teha ka halduskoostööd Põllumajandus- ja

Toiduameti ning omavalitsusüksuse vahel ametiabi korras (HKTS § 17) ja praktikas tehakse

seda edukalt juba täna. See aga ei tähenda, et ühes valdkonnas tehtav riiklik järelevalve katab

või peaks katma ka teist ning valdkonna riiklik järelevalve ei peaks olema reguleeritud erinevate

haldusorganite vastutusena vastavalt järelevalve eesmärgile.

Nõustuma peame Justiitsministeeriumi seisukohaga selles osas, et olukorras, kus ühe KOV-i

eeskirja üle riikliku järelevalve teostamise õigus antakse omavalitsusüksusele, tõusetub

küsimus selle kohta, kuidas toimub järelevalve teiste sarnaste eeskirjade täitmise üle.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on välja töötanud ja esitanud 12. septembril 2024. a

Vabariigi Valitsuse istungile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate

seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS eelnõu toimiku nr: 24-0006), milles erinevalt

eelnimetatud Riigikogu liikmete algatatud eelnõust reguleeritakse omavalitsusüksuse

eeskirjade üle riiklikku järelevalve tegemist terviklikult, st lisaks koerte ja kasside pidamise

eeskirjadele ka muude eeskirjade (kaevetööde eeskirjad, heakorraeeskirjad ning avalikult

kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuded ja kord) täitmise üle.

Kõnealune eelnõu 537 SE edastati arvamuse andmiseks ka Siseministeeriumile ning

Siseministeerium esitas oma seisukoha 25. novembri 2024. a kirjas nr 1-7/251-3.

Siseministeerium on seisukohal, et toetab põhimõtteliselt eelnõu, kuna muudatused loovad

kohalikule omavalitsusele selged alused riikliku järelevalve teostamiseks koerte ja kasside

pidamise eeskirjade täitmise üle ning loob võimalused kohaldada selleks korrakaitselisi

erimeetmeid.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on eelnimetatud Siseministeeriumi seisukohaga

nõus. Ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi jaoks on oluline, et muudatuse tulemusena

on omavalitsusüksusel võimalik sekkuda olukordades, kus hooletu omaniku koer ohustab

kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on toimunud rünne ja isikule

on tekitatud tervisekahjustus.

3 (3)

Kokkuvõtvalt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toetab kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE), kuid nagu eespool märgitud, lahendab

eelnõu 537 SE vaid kitsalt koerte ja kasside pidamise eeskirjade nõuete täitmise üle riikliku

järelevalve tegemise küsimuse. Selleks, et lahendada kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud

eeskirjade nõuete täitmise üle tehtava riikliku järelevalve küsimus terviklikult, see tähendab ka

teiste kui koerte ja kasside pidamise eeskirjade nõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemise

küsimus, tuleb esitatud kujul eelnõu 537 SE seadusena vastu võtmise järel KOKS-i norme

ikkagi muuta ja lisada sinna ka omavalitsusüksuse kehtestatud teiste eeskirjade riiklikku

järelevalvet reguleerivad sätted.

Lisaks peame märkima, et käesolevaks ajaks on praktikas tõusetunud lahti pääsenud

agressiivsete koerte juhtumitega tegeledes küsimus ka selle kohta, kas eelnõus viidatud

korrakaitseseaduse sätted, mis sätestavad, milliseid riikliku järelevalve erimeetmeid saavad

kohalikud omavalitsused koerte ja kasside pidamise eeskirjade puhul kohaldada, on piisavad.

Seda juhul, kui tekib vajadus sellised koerad loomapidaja juurest nö hoiule võtta ja otsustada

nende edaspidine saatus. Loomakaitseseaduses on selliseks juhuks ette nähtud põhjalik

korraldus (§-d 64–648), mis arvestab nii loomade olemusega (loomad ei ole asjad, vaid

tunnetavad olendid) kui ka loomapidaja omandiõigusega. Arvestades, et loomakaitseseaduse

asjakohast korraldust on praktikas juba rakendatud ja see on osutunud piisavaks, tuleb eelnõu

edasise menetluse käigus tõsiselt kaaluda korrakaitseseaduse või KOKS-i täiendamist sättega,

mille kohaselt loomade hoiulevõtmise, müümise või hävitamise korral kohaldatakse

korrakaitseseaduse asemel loomakaitseseaduse § 64, § 642 ja § 648.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Teadmiseks: Justiitsministeerium

Siseministeerium

Olivia Taluste

58851453 [email protected]

Katrin Tuula

625 6166 [email protected]