Edastuskiri

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

Edastame Narva-Jõesuu linnavalitsuse kirja

Lugupidamisega
Aime Logatšova
sekretär
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
+372 359 9599
[email protected]

Kaaskiri .asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RAIM SARV PNOEE-37602032267 2024-12-03 08:19:13

Kaaskiri .doc

Vastavalt nimekirjale 03.12.2024 nr 24/7-1.2/66

Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas
Piiri tee 11 kvartali ja lähiala üldplaneeringut
muutva detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine

Narva-Jõesuu Linnavalitsus teatab, et Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.11.2024 otsusega nr 113 algatati Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Piiri tee 11 kvartali ja lähiala üldplaneeringut muutev detailplaneering (edaspidi detailplaneering).
Planeeringuala asub Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas endise Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskuse maa-alal ning seda määrame Piiri tee 11 kvartaliks (Piiri tee 11, Piiri tee 11a, Piiri tee 11b, Piiri tee 11c, Piiri tee 7b ja Piiri tee 9). Piiri tee 11 kvartalis on olemas hooned, mis on seisnud kasutuseta üle 10 aasta. Planeeritava ala pindala ca 6,5 ha.
Detailplaneeringu eesmärk on maa jagamine elamumaa, ärimaa ning vähesel määra ühiskondlike ehitiste, transpordimaa ja tehnoehitiste sihtotstarbega kruntideks, ehitusõiguse määramine hoonete ehitamiseks.
Sama otsusega jäeti algatamata nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Detailplaneeringu eskiisile on koostatud KSH eelhinnang Alkranel OÜ poolt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine detailplaneeringule vajalik, kuna kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 2 kohaselt detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. PlanS § 125 lg 2 detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. PlanS § 142 lg 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Linnavalitsuse kantseleis tööaegadel aadressil Jaan Poska 26, II korrus, Narva-Jõesuu linna veebilehel https://narva-joesuu.ee/det.planeeringute-algatamine-uldinfo ja kirja lisas.
Teate esitamise alus on planeerimisseadus § 77.
Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Raim Sarv
aselinnapea/arendusosakonna juhataja

Olga Rudomina, planeeringuspetsialist, [email protected], +372 5302 0276

Lisa O.113_DP Piiri 11 LISA 1 lähteülesanne.pdf

Lisa 1

Narva-Jõesuu Linnavolikogu

27.11.2024 otsusele nr 113

Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Piiri tee 11 kvartali ja lähiala üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu algatamine algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

LÄHTEÜLESANNE/LÄHTESEISUKOHAD

sept. 2024

1. Üldandmed

1.1 Asukoht: Planeeringuala asub Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas endise Narva-Jõesuu

Piirivalve Õppekeskuse maa-alal ning seda määrame Piiri tee 11 kvartaliks (Piiri tee 11, Piiri tee

11a, Piiri tee 11b ja Piiri tee 11c, Piiri tee 7b ja Piiri tee 9).

1.2 Planeeritava ala pindala on ca 6,5 ha.

1.3 Detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev ning menetlus toimub

planeerimisseaduse üldplaneeringu menetlemisega seotud paragrahvides sätestatu alusel.

1.4 Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetakse algatamata.

Joonis 1. Piiri tee 11 kvartali detailplaneeringu ala ja kaasatavate naabrite eeldatav ring

Joonis 2. Piiri tee 11 kehtiva üldplaneeringu kohaselt

Joonis 3. Piiri tee 11 kvartali eeldatav eskiis.

Täpne ala kruntideks jagamise plaan ja terviklik detailplaneeringu lahendus töötakse välja

detailplaneeringu koostamise käigus.

1.5 Planeeringu algataja: Narva-Jõesuu Linnavolikogu

1.6 Planeeringu vastuvõtja: Narva-Jõesuu Linnavolikogu

1.7 Planeeringu kehtestaja: Narva-Jõesuu Linnavolikogu

1.8 Planeeringu korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus

1.9 Huvitatud isik: maa-ala omanik

2. Planeeringu eesmärk

2.1 Detailplaneeringu eesmärk on maa jagamine elamumaa, ärimaa ning vähesel määra

ühiskondlike ehitiste, transpordimaa ja tehnoehitiste sihtotstarbega kruntideks, ehitusõiguse

määramine hoonete ehitamiseks. Lisaks lahenduse andmine planeeringuala tehnovõrkudega

varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja

heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks ja asjakohaste

mõjude hindamiseks. Eeldatavasti Piiri tee 11 kinnistul kõik olemasolevad hooned ja

rajatised kuuluvad lammutamisele. Piiri tee 7b olemasolev kahekorde ehitus on ette nähtud

rekonstrueerida ja laiendada. Piiri tee 11a ja 11b ning 11c olemasolevad kahekordsed hooned

on ette nähtud rekonstrueerida ja laiendada.

3. Alusdokumendid, õigusaktid, planeeringud, juhendid

3.1 Planeerimisseadus, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus,

looduskaitseseadus ja teised õigusaktid.

3.2 Riigihaldusministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“, samuti koos uuendustega ning PLANK süsteemi nõuete järgimine, mis

jõustub 1.nov 2022.

3.3 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

3.4 Planeeringut menetletakse Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu

(kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.01.2019.a otsusega nr 78) kohaselt. Uue kogu

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kehtestamisel jätkatakse võimalus viia menetlus üle.

3.5 Ida-Viru maakonnaplaneering (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr

1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).

3.6 Majandus- ja taristuministri 22.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

3.7 Planeeringuala ajakohane ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud topogeodeetiline

alusplaan (tellib huvitatud isik).

3.8 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused (tellib huvitatud isik).

3.9 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“.

3.10 Linnatänavad EVS 843:2016 (vajadusel uuendustega).

4. Alusplaan

4.1 Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks digitaalselt mõõdistatud ning tehnovõrkude

valdajatega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan, mis peab olema olemasolevat olukorda tõeselt

kajastav, sh tehnovõrkude asukohad, M 1:500 täpsusastmega, EH2000 kõrgussüsteemis ja L-

EST koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud andmed koostaja kohta (ettevõtte

nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.

5. Detailplaneeringu sisu

5.1 Detailplaneeringu sisu ja vormistud peab vastama planeerimisseaduse nõuetele.

5.2 Detailplaneeringus kasutatavad mõisted tuua välja eraldi peatükina: krundi hoonestusala,

krundi kasutamise sihtotstarve ja muud vastavalt vajadusele.

5.3 Detailplaneeringu seletuskirjas peab olema kajastatud üldplaneeringu muutmise põhjendus.

5.4 Detailplaneeringu lahendus peab olema piisavalt täpne ehitustegevuse planeerimiseks ja ellu

viimiseks.

5.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus (planeeritava ala asukoht ja piir, lähiümbrus, naaberkinnistud

sihtotstarvetega, õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused, senised kokkulepped

maakasutuse kitsenduste kohta, kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, hooned, rajatised ja teised

tehisobjektid, liikluskorraldus, looduslikud tingimused, pinnavorm, taimkate, kõrghaljastuse

koosseis ja seisukord, radoonirisk jms).

5.6 Planeeringuala kruntideks jaotamise põhimõtete selgitus ja kruntide pindalad. Planeeringus

anda krundi sihtotstarve otstarvete osakaal protsentides nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.

5.7 Planeeritavate hoonestusalade paiknemine ja ehituslikud tingimused (hoonestusala suurus,

täisehitusprotsent, hoonete paiknemise viis, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim

lubatud korruselisus ja kõrgus jm). Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded anda loeteluna või

tabelina nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.

5.8 Planeeringuga tuleb sätestada kavandatud ehitiste arhitektuursed tingimused, mis peavad

olema üheselt arusaadavad, konkreetsed ja tagama arhitektuurselt tervikliku lahenduse kogu

planeeringuala ulatuses. Tuua välja lubatud ehitusmaterjalid ja värvilahendused (sh katuste osas).

5.9 Planeeringuala liikluskorraldus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normidele.

5.10 Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (vesi,

reovee puhastus ja kanalisatsioon, sademevesi, soojavarustus, elektrivarustus, side,

välisvalgustus jm paindlikud lahendused). Tehnovõrkude rajatisi võib vajadusel planeerida ka

väljapoole hoonestusala, kuid tuleb tagada kõik teised kehtivad normid ja nõuded.

− näidata olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid;

− esitada rajatavate tehnovõrkude trasside asukohad koos vajalike võimsuste

äranäitamisega lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsusest, kehtivatest

normatiividest ja vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised tellib

detailplaneeringu koostaja;

− tagada nõutavad rõhtvahekaugused hoonetest ja teistest tehnovõrkudest;

− planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

5.11 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, sh kinnistu minimaalne haljastuse protsent.

Haljastusprotsent on krundil aastaringselt kasvava haljastuse aluse pindala suhe krundi

pindalasse. Planeeringus tuua eraldi välja, et ehitamisel on oluline arvestada ümbritseva miljööga

ning lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja -tavast. Miljöö loovad arhitektuur ja haljastus,

samuti teede võrk, maaüksuste struktuur ja hoonestusviis. Hoonestamisel peab tagama

maaüksusel minimaalselt kvartalis väljakujunenud ulatuses haljastuse (sh kõrghaljastuse).

5.12 Tuletõrje veevõtukohtade ja -mahutite paiknemine, hoonete tulepüsivus ja hoonete-

vahelised tuleohutuskujad.

5.13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile

EVS 809-1:2002.

5.14 Asjakohased mõjud planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Seletuskirjas tuleb kajastada

asjakohased mõjud. Detailplaneeringus kajastatakse vähemalt: mõjud majanduslikule olukorrale,

kultuurilised mõjud, sotsiaalsed mõjud, mõjud looduskeskkonnale.

5.15 Keskkonnamõjud: jäätmekäitlus, kliimakindlus, avarii olukordade esinemise võimalused,

õhusaaste ja vajadusel muud keskkonnamõjud, vajadusel müra, vibratsioon, saasterisk.

5.16 Servituutide vajadus ja ulatus. Detailplaneeringu seletuskirjas, põhijoonisel ja tehnovõrkude

joonisel näidata servituutide vajadus, koos vastavate tabelitega.

5.17 Planeeringu rakendamise võimalused: elluviimise võimalused, avaliku taristu kirjeldus,

realiseerimise eeldatav ajakava, tegevuste kirjeldus, elluviimisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja.

5.18 Uuringud:

• Puittaimesti dendroloogiline hinnang

5.19 Tulenevalt objektiivsetest asjaoludest vajadusel uuringute liigid võivad muutuda, väheneda

või suureneda. Uuringute koostamise eest tasub huvitatud isik ehk arendaja.

5.20 Piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu tuleb läbi viia

radoonitaseme mõõtmised või ehitada radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase

hoonetes.

5.21 Detailplaneeringu koostamisel tuleb jälgida kehtiva üldplaneeringu tingimusi, osa tingimusi

toome välja:

Väikeelamumaa Ärimaa

Võimalikud

kõrvalotstarbed

Ärimaa, haljasala maa ja tehnoehitise

maa (ainult elamuala teenindavate

tehnorajatiste jaoks, nt pumpla, alajaam

vms).

Väikeelamumaa, teemaa,

parklate maa, haljasala maa,

tehnoehitiste maa. Võimalikud

kõrvalsihtotstarbed ja nende

osakaal määratakse ainult

detailplaneeringuga.

Hoonestusviis Ühel krundil on lubatud üks üksikelamu

ja kuni kaks abihoonet. Suurim lubatud

üksikelamu maapealne korruselisus 2

korrust. Suurim lubatud üksikelamu

katuseharja kõrgus on 9 m (alusplaanil

mõõdetud maapinna kõrgusmärgist),

abihoonel on kuni 4,5 m (alusplaanil

mõõdetud maapinna kõrgusmärgist).

Elamuid ning nende juurde kuuluvaid

abihooneid ei või ehitada krundi piirile

lähemale kui 5 m, v.a juhul, kui kehtiva

detailplaneeringuga ei ole määratud

teisiti.

Määratakse detailplaneeringuga

lähtuvalt hoone asukohast

linnaruumis, ehitised peavad

sobima ümbruskonna

arhitektuuriga.

Krundi suurus väärtusliku kõrghaljastusega

hoonestamata uue krundi minimaalne

suurus üksikelamu, kaksikelamu ja kahe

korteriga elamu puhul on 2000 m.

Krundi suurus määratakse

detailplaneeringuga.

Suurim lubatud

täisehituse %

Üle 1900 m2 – 13% Määratakse igakordselt eraldi.

Minimaalne

lubatud haljastuse

%

Minimaalne lubatud haljastuse osakaal

on 50% krundi pinnast.

Kõrghaljastusega kaetud aladel

reserveeritud elamukruntidele hoonete

projekteerimisel tuleb tagada vähemalt

60% krundi ulatuses krundi pindalast

kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse

Minimaalne lubatud haljastuse

osakaal on 30% krundi pinnast.

asendamine või istutamine.

Liikluskorraldus ja

parkimine

Parkimine lahendatakse krundisiseselt

vastavalt parkimisnormidele. Igal

ühepereelamul ja ridaelamu korteril

peab olema vähemalt 2 parkimiskohta

oma krundil.

Tuleb tagada standardikohane.

Piirete

kavandamise

Ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid

plankpiirdeid ning piirdeid mille kõrgus

on rohkem kui 1,5 m.

Piirete rajamine ei ole lubatud.

Erandina piirde rajamine

lahendatakse

detailplaneeringuga

Juhul kui detailplaneeringu koostamise raames ilmneb vajadus ka korterelamu maakasutusele siis

tuleb järgida kehtiva üldplaneeringu p 3.1.1.2 nõudeid.

6. Detailplaneeringu koosseis

6.1 Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest (sh lepingud). Seletuskiri peab

sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda, vajadusel avaliku taristu kirjeldust.

6.2 Detailplaneeringu raames koostatakse vähemalt 1 tk 3D vaadet illustreeriv joonis

detailplaneeringu lahenduse visualiseerimiseks (hiljemalt vastuvõtmiseks).

6.3 Jooniste hulka peavad kuuluma:

− Asukohaplaan M 1:5000;

− Põhijoonis (ehitusõigus tabelina, maakasutus, liikluskorraldus, parkimine, haljastus jm) M

1:500;

− Tehnovõrkude joonis (tehnovõrkude paiknemine, vajalikud võimsused tabelina, servituudid,

servituutide vajadus tabelina) M 1:500;

− kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonis,

− 3D pilt.

6.4 Seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.

6.5 Kogu joonistel kujutatud informatsioon peab olema kajastatud ka seletuskirja tekstis.

6.6 Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad.

6.7 Planeering peab olema koostatud vastavalt Riigihaldusministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja selle täiendused ja uuendused

2022a. (vt punkt 3.2.).

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1 Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringu menetluse kohaselt vastavalt

planeerimisseaduse nõuetele.

7.2 Detailplaneeringu koostamise jaoks vajadusel korraldatakse vajalike uuringute läbiviimine.

7.3 Detailplaneeringu lahenduse koostamine sh. vajadusel vastavalt uuringute tulemustele.

7.4 Enne detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks esitada

detailplaneeringu lahendus Narva-Jõesuu Linnavalitsusele läbivaatamiseks.

7.5. Linnavalitsus esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks

järgmistele osapooltele:

− Päästeamet (planeering käsitleb tuleohutusnõudeid);

− Politsei-ja Piirivalveamet (kui planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni

välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini);

− Terviseamet (planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas

müra ja vibratsiooni küsimusi);

− Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (järelevalve planeeringu üle)

− naaberkinnistute omanikud (joonis 1.);

− tehnovõrkude valdajad;

− muud huvitatud isikud ja asutused, kui planeeringu koostamise käigus ilmneb vajadus.

Kooskõlastusringil laekunud arvamuste ja märkuste põhjal teha planeeringulahenduses

muudatused vastavalt Linnavalitsuse juhistele ja esitada planeeringumaterjalid uuesti. Vajadusel

esitab Linnavalitsus planeeringu uuesti kooskõlastamiseks.

7.6 Pärast detailplaneeringu lõplikku kooskõlastamist esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele

detailplaneeringu materjalid koos lisadega ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes digitaalselt,

mille põhjal Linnavalitsus teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab

õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele ning suunab planeeringu avalikustamisele.

7.7. vastavalt menetluse nõuetele planeeringu heakskiit Rahandusministeeriumi poolt.

7.8 Peale seadusjärgse menetluskorra läbimist ja võimalike muudatuste sisseviimist esitada

detailplaneering lõplikul kujul Narva-Jõesuu Linnavalitusele kehtestamiseks (planeeringu

kehtestaja Narva-Jõesuu Linnavolikogu, kui menetlus toimub ÜP paragrahvide järgi) digitaalselt

(tekstifailid .doc ja .pdf formaadis, joonised .dwg ja .pdf formaadis). Kehtestatud planeering

esitada kahes eksemplarid paberkandjal ja digitaalselt.

7.9 Paberkandjal eksemplaril peavad lisad (menetlusdokumendid) olema paigutatud

kronoloogilises järjekorras.

7.10 Materjalid esitada ka PLANK (planeeringute ühtne andmekogu) edastamiseks

ettevalmistatud kujul.

7.11 Ajagraafik:

Detailplaneering koostatakse kolme aasta jooksul (36 kuud):

Detailplaneeringu lähteseisukohtadele arvamuse küsimine ja detailplaneeringu eskiisi

koostamine ca 7 kuud

Detailplaneeringu eskiisi avalikustamine 3 kuud

Detailplaneeringu põhilahenduse koostamine ca 5 kuud

Detailplaneeringu kooskõlastamine ca 5 kuud

Detailplaneeringu vastu võtmine ca 4 kuud

Detailplaneeringu avalikustamine ca 5 kuud

Detailplaneeringu järelevalve 3 kuud

Detailplaneeringu kehtestamine ca 4 kuud

Täpne ajakava lepitakse planeerijaga kokku vastavas lepingus.

8. Erinõuded:

Terviseamet:

• Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59, mille alusel müraallika valdaja tagab, et tema

müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel

tuleb arvestada, et planeeringualal tehnoseadmete/alajaama tööst tekkiv müra ei tohi

lähedal asuvatel müratundlikel aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.

Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele;

• Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase

ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71

sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset;

• Detailplaneeringu alal ehitusperioodil tekkiv müra ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;

• Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele;

• Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida

läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada

leevendavaid meetmeid.

Keskkonnaamet:

• Planeeringuala piirneb nahkhiirte elupaikadega. Piiri tn 11 kinnistul paiknevad hooned on

planeeritud lammutada. Nahkhiired võivad vanu hooneid kasutada talvituspaikadena ning seega

palume ettevaatusabinõuna lammutustöid teha alates 15.04 kuupäevast. Lisaks palume õhtusel

ajal (sh öisel ajal) nahkhiirte elupaikadega piirneval planeeringualal arvestada, et prožektorite

valgus ei hajuks väga suurel määral elupaika. Samuti palume kõrghaljastuse eemaldamisel

säilitada suured, vanad ja osaliselt lahtise koorega elavad puud, mis on nahkhiirtele sobilikud

varjepaigad ja elupaigad.

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium

• Palume pärast planeeringu eelnõu avalikustamist ja enne vastuvõtmist esitada detailplaneering

koos lisamaterjalidega, sh kõigi süstematiseeritud menetlusdokumentidega, arvamuse

avaldamiseks PlanS § 85 lõike 1 alusel ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute

ning asutute määramiseks tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4.

Koostas: Olga Rudomina, Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Lisa O.113_DP alg LISA 2 Piiri tee 11 KSH_eelhinnang_2024_02_19_11_04_alkranel.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELAR PÕLDVERE PNOEE-38002132714 2024-11-04 11:43:38

Piiri_tee_11_KSH_eelhinnang_2024_02_19_11_04_alkranel.pdf

Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala

detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Eelhinnangus KSH menetluse algatamise vajaduse

üle otsustaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Arendaja: Green Life Capital OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2024

2 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 19.02.2024. a.

 Töösse tehtud täiendused – 04.11.2024. a, täpsemalt:

o Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi 23.10.2024. a kirjas 14-3/3396-3 p 1

järgselt ei olnud üheselt tõlgendatavad eelhinnangu ptk 1 toodud

haljastusmahtude kirjeldused. Seega lisati ptk 1 mh haljastust käsitlevasse lõiku

täiendav selgitav lause. Ministeeriumi üldine seisukoht oli samas, et KSH

algatamine ei ole otstarbekas, kuna kavandatud tegevusega olulist

keskkonnamõju tõenäoliselt ei kaasne

o Keskkonnaamet 31.10.2024. a nr 6-5/24/21612-2 kirjast nähtub, et KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Samas ala osas anti tegevuste korralduste

suunamise soovitusi, mis on lisatud ptk 3.5.3. alla (üldise elukeskkonna

väärtuslikkuse hoiu kontekstis).

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 8

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 12

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 14

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 14

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 15

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 15

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 16

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 16

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 16

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 17

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus ................................................................................................. 17

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 18

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 18

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 18

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 20

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 21

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 22

4 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on Ida-Viru

maakonnas, Narva-Jõesuu linnas, Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala

detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärk on taotleda krundi jagamist ja ehitusõigust, muuta

riigikaitsemaa sihtotstarvet, peamiselt elamumaa loomiseks.

Eelhinnanguga seotud objektist huvitatud isikuks on Green Life Capital OÜ ja eelhinnangu

koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud arendaja ja nende nõustaja

(TiTo Arhitektid OÜ) poolt koostatud illustratiivsest materjalist ning kohaliku omavalitsuse

poolsest taustteabest (koondunud visioonidokumentide loomise raames, 2023. a). Koostatavat

eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused

(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linnas, Piiri tee 11 kinnistu

(51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu (DP) kava, vt ka joonist 1.1. Piiri tee 11 kinnistu

pindala on 61359 m², millest looduslik rohumaa on 1121 m², metsamaa 43513 m², õuemaa

1479 m² ja muu maa 15246 m². Kinnistu puhul on senine maakatastri sihtotstarve 100%

riigikaitsemaa (varasemate funktsioonide tõttu ka hoonestatud).

Joonis 1.1. Piiri tee 11 kinnistu asukoht (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega) Narva-

Jõesuu linnas. Alus: Maa-amet, 2024.

Eesmärk on taotleda krundi jagamist, muuta riigikaitsemaa sihtotstarvet, peamiselt elamute

kavandamiseks. Selleks soovitakse kinnistutele äri- ja elamumaa ning transpordimaa

sihtotstarbeid ning taotletakse ehitusõigust hoonete ja taristu rajamiseks (vt joonis 1.2).

Loodavat hoonestust teenindaks U-kujuline tänav (laiusega 14 m), mis on lääne-lõuna-ida

suunaline. Kavandatud tänavakoridori on paigutatud 2 m haljasala, siis 2 m kõnnitee, 2 m

roheala, 6 m sõidutee ja 2 m haljasala.

Kavandatud on likvideerida 7 olemasolevat ehitist, mis on varasemalt olnud ühendatud

lokaalsesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Üldpildis (vt joonis 1.2) on soov kavandada alale

uuselamuid – nt soovitakse luua 17 elamumaa sihtotstarbega kinnistut, millel kõigil on

kavandatud krundi suurus vähemalt 2000 m2. Neil on kavandatud hoone alune pind 350 m2,

millest 250 m2 on üksikelamu (2 korrusega, maksimaalne kõrgus maapinnast 8 m) ja 100 m2

on abihoone (1 korrusega). Üksikelamatule on kavandatud igaühele 3 parkimiskohta.

Üksikelamatule on haljastus protsent üle 80%. Lisaks asuks DP kava alal üks ärisihtotstarbega

hoone (krundi suurus üle 3100 m2), kuni 2 korrusega, kõrval parkla 22 kohaga (haljastus ca

67,8 % krundi alast). Üksikelamute ja ärihoonete juurde tuleb ka kolm 3 kuni 8 korteriga elamut

(kavandatud parkimiskohtade arv 16). Neil kolmel maaüksustel haljastus protsent üle 66%. DP

kava ala ida-kaguserva jäetaks veel täiendav haljaspuhverala (üldkasutatav maa), suurusega

7162 m2. Piiri tee 9 (51301:007:0002), tootmismaa (elektri alajaam) asub DP kava ala põhja-

loodeosas, kuid ei kuulu DP kava raames muudetava maakasutuse hulka. Esitatud kirjeldused

ilmestavad haljastuse kontekstis seda, et tagatud on üldplaneeringust/DP lähteülesandest

tulenevad haljastustasemete miinimumnõuded (nt kõrghaljastusega elamualadel vähemalt 60%

krundi pindalast kõrghaljastuse osakaal) ja teadaolevalt DP koostamise raames/järgselt ei ole

vastavate miinimumnõuete täitmiseks eraldi vaja haljastust juurde istutada.

Kavandatav hoonestus on kavas ühendada linna infrastruktuuriga, mis teadaolevalt on

teostatav. Va kaugküttelahendused, millede trassid ei ole veel vastavasse linna piirkonda välja

ehitatud ning kasutada soovitakse lokaalseid, kuid tänapäevaseid lahendusi (mh kaalutavad

maaküte ja õhk-vesi küttelahendused).

6 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 1.2. Piiri tee 11 kinnistu tulevase võimaliku maakasutuse visioonnägemus. Alus: TiTo Arhitektid OÜ, 2023.

7 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses ptk-s, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (30.01.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Narva-Jõesuu linnas. Narva-Jõesuu linn moodustus 2017.

aastal toimunud haldusreformiga Narva-Jõesuu linna (u 2 900 elanikku) ja Vaivara valla (u

1900 elanikku) ühinemisel. Narva-Jõesuu linna pindala on 404,7 km² ja asustustihedus 11,8

in/km². Narva-Jõesuu linnas on 23 asustusüksust – 1 linn, 2 alevikku ja 20 küla. Enam kui pool

elanikkonnast paikneb administratiivkeskuses Narva-Jõesuu linnas (Narva-Jõesuu arengukava

kuni 2025. Eelarvestrateegia 2021-2024).

Narva-Jõesuu on Soome lahe rannikul Narva jõe suudmes asuv väike kuurortlinn, pindalaga

11,3 km2, selle hulgas elamurajoon (113 ha ehk 12,4%). Narva-Jõesuu linnast lõunas asub 12

km kaugusel piirkonna tõmbekeskus, Narva linn, mis on Eestis rahvaarvult kolmas. Läänes

asub 15 km kaugusel Sillamäe linn, kus on Ida-Virumaa suurim kaubasadam (Narva-Jõesuu

linna üldplaneering, 2019). Narva-Jõesuu linnas oli elanike 2023. a 2848 (Narva-Jõesuu linna

koduleht, 2024).

Käesolevas töös käsitletav Piiri tee 11 kinnistu piirneb põhjast ja lõunast transpordimaaga,

läänest üldkasutatav maaga ning idast elamumaadega (tabel 2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna

osas võib avalike andmete alusel välja tuua veel järgnevat:

 Idas ca 100 m kaugusel Narva-Jõesuu terviserada;

 Läänes ca 200 m ja põhjas ca 360 m kaugusel Narva-Jõesuu kergliiklustee;

 Edelas ca 400 m kaugusel Narva-Jõesuu Koduloomuuseum ja jalgpalliväljak; ca 500 m

kaugusel ühistranspordi peatus (Meresuu, mõlema suunaline);

 Põhjas (kirdesuunal) ca 265 m kaugusel hoolekanne (Narva-Jõesuu Hooldekodu SA);

ca 325 m kaugusel Narva-Jõesuu kultuurikeskus ning ca 490 m kaugusel haridusasutus

(Narva-Jõesuu Lasteaed Karikakar).

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Piiri tee 11) alaga piirnevad katastriüksused.

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Piiri tee 51301:001:0217 Transpordimaa 100% 9999

Piiri tee L1 51401:001:0553 Üldkasutatav maa 100% 5348

Männiku tänav L1 51301:001:0268 Transpordimaa 100% 6829

Männiku tee L2 51301:007:0035 Transpordimaa 100% 44

Männiku tee 2 51301:007:0034 Elamumaa 100% 1913

Pähkli tee 12 51301:007:0033 Elamumaa 100% 2002

Pähkli tee 10 51301:007:0032 Elamumaa 100% 2004

Pähkli tee 8 51301:008:0046 Elamumaa 100% 2010

Pähkli tee 6 51301:008:0045 Elamumaa 100% 2085

Piiri tee 15 51301:008:0056 Elamumaa 100% 2415

Piiri tee 13 51301:007:0038 Elamumaa 100% 2519

Piiri tee 9 51301:007:0002 Tootmismaa 100% 97

8 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. Piiri tee 11 kinnistu (helesinise joonega) ja piirnevad kinnistud. Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016

korraldusega nr 1-1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt on Narva-Jõesuu piirkondlik keskus st. maakondlikust

keskusest väiksem keskus, piirkonnas oluline teenuste ja töökohtade koondumise koht. Narva-

Jõesuus on linnalise asustuse alad, milledel soovitakse linnaliste keskuste tihedust ja

kompaktsust tõsta. Veel võib välja tuua, et Narva-Jõesuu on kohalik väärtuslik maastik nr. 18,

mida kirjeldab Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused”. Narva-Jõesuu linna väärtuslik maastiku ohufaktorid on:

 Linna ilmet rikuvad Nõukogude perioodil ehitatud ja nüüd hooletusse jäänud

hiiglaslikud puhkekodud. Eriti inetud on pooleli jäänud või hüljatud puhkekodude

varemed.

9 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Endisaegsete puust suvilate ja pansionide täielik hävimine ning uusehitiste

arhitektuuriline ebakõla ümbritsevaga, misläbi Narva-Jõesuu linn võib muutuda

puhkajatele eemaletõukavaks.

Narva-Jõesuu linna üldplaneering (2019) annab järgnevad tingimused väikeelamumaale:

 ühel krundil on lubatud üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet;

 suurim lubatud üksikelamu maapealne korruselisus 2 korrust. Suurim lubatud

üksikelamu katuseharja kõrgus on 9 m;

 kohustuslik on uute elamute liitmine ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub

vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonda;

 väärtusliku kõrghaljastusega hoonestamata uue krundi minimaalne suurus üksikelamu,

kaksikelamu ja kahe korteriga elamu puhul on 2000 m2;

 minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 50% krundi pinnast. Kõrghaljastusega kaetud

aladel reserveeritud elamukruntidel tuleb tagada vähemalt 60% krundi ulatuses krundi

pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine;

 igal ühepereelamul ja ridaelamu korteril peab olema vähemalt 2 parkimiskohta.

Narva-Jõesuu linna ÜP annab järgnevad tingimused ärimaale (majutushoone maa):

 minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 30% krundi pinnast;

 reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega

samal krundil;

 piirete rajamine ei ole lubatud.

Üldplaneeringus käsitletakse riigikaitsemaana Suur-Lootsi tn 1a, Suur-Lootsi 1b, Suur-Lootsi

1c, Koidu tn 3 ja Raja tn 10 katastriüksust. Need maa-alad jäävad riigikaitsemaaks. Samas

Narva-Jõesuu linna ÜP põhijoonisel on Piiri tee 11 kinnistu märgitud kui riigikaitsemaa. Kuid

seega enam mitte kui vastava kohustusega. DP kava ala ei jää rohelisse võrgustikku, kuid on

väärtuslikul maastikul. Narva-Jõesuu linna territooriumil asub suurem osa Narva-Jõesuu

väärtuslikust maastikust (registri nr 18). Ala hõlmab Narva lahe rannikut Merikülast Narva jõe

suudmeni, haarates kogu Narva-Jõesuu linna. Tegemist on põhimiselt rekreatsioonilise

maastikuga.

DP kava ala jääb kaugküttepiirkonda (joonis 2.2), enamik alast jääb keskkonnaministri

käskkirjaga määratud reoveekogumisalale, olemasolev reovee ja veetorustik ulatub kinnistu

lähedusse. Kinnistule ulatub gaasitorustik OP=0,1 BAR, erinevate Narva-Jõesuu linna ÜP

jooniste alusel. Vastavalt Narva-Jõesuu soojusmajanduse arengukava 2016-2026 (2016)

hõlmab kaugküttepiirkond tervikuna Narva-Jõesuu linna. Kaugküttepiirkonnas on võrguga

liitumine kohustuslik kõikidele kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või

valduses on ehitatav või rekonstrueeritav tarbijapaigaldis soojusega varustamiseks.

Kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel

lubatakse kasutada muid kütteviise alljärgnevate ehitiste korral:

 ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku

ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;

 ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskküttest loodussõbralikumaid

kütteviise (maasoojus, päikese- ja tuuleenergia, maagaas jne);

 ehitised, mille ühendamine võrku ei ole majanduslikult põhjendatud või millele

võrguühenduse ehitamine nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi.

10 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.2. Narva-Jõesuu linna kaugküttevõrk seoses Piiri tee 11 kinnistuga. Alus: Narva-Jõesuu linna

üldplaneering, 2019 (Kaart 7 Kaugküttevõrk).

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 (heaks kiidetud) üheks visiooniks on, et

maakonna elukeskkond oleks inimkeskne, kaasaegse kvaliteetse elu- ja teeninduskeskkonnaga.

Elukeskkonna suundade rõhuasetusteks on esteetiline elukeskkond, kaasaegsed elamise

võimalused.

Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025. Eelarvestrateegia 2021-2024. Dokument hõlmab

erinevaid strateegilisi valdkondi - ettevõtluskoostöö; tondilosside kordategemine,

planeeringud, heakord ja metsa kaitse; elanikkonna juurde kasvatamine; haridus ja lapsed;

hoolekanne ja sotsiaaltöö: heaolu ja teenuste tagamine; taristu. Ettevõtluskoostöö all on toodud

eramaaomanikega koostöös investeeringuvõimaluste pakkumine: eksklusiivsete eramualade

rajamine 2021. Valdkonna tondilosside kordategemine, planeeringud, heakord ja metsa kaitse

all on välja toodud vajadus räämas objektide korrastamisele pöörata erilist tähelepanu..

Narva-Jõesuu linna teede arengukava aastateks 2020-2025 (2019) näitab, mis kattega on

teed (joonis. 2.3), annab hinnangu, millises seisus on teed (DP kava alale viivad teed olid toona

halvas seisus) ning näitab liiklussagedust (DP kava ala ümber 20 autot/ööp ja vähem). DP kava

alalt suunatud liiklus teele, mille remondimeetme aasta oli 2021.

11 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.3. Teede katted kavandatud tegevuse DP ala (punane tähis) ümber. Alus: Narva-Jõesuu linna

teede arengukava aastateks 2020-2025 (2019).

Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 eelnõu

(koostamisel) ütleb, et põhimõtteliselt kogu Narva-Jõesuu linn on kaetud veevõrguga (va

mõned erandid), kavandatud DP kava ala toodud joonisel 2.4. Ühisvee ja ühiskanalisatsiooni

ning sademe võrkude haldust ja arendust katab Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022 ja Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035. Koostatav ÜVKA toob välja sadevee olukorra

parendamise üldised põhimõtted (järgnevalt asjakohased):

 Leida lahendused, mis on ka võimalikult keskkonnasäästlik kuid ka tooks kaasa

võimalikult väikesed investeeringud ja ekspluatatsioonikulud;

 Rakendada sademevee võimalikult suurt immutamist, kus see on võimalik;

 Pikendada sademevee kokkuvooluaega;

 Võimalusel juhtida katustelt ja tänavatelt voolav sademevesi immutusaladele;

 Sademevee maksimaalne ärakasutamine, kogutud vee kasutamine suvel kastmisel kui

ka pikemas perspektiivis osaliselt olmeveena (tänavate pesuvesi, kastmisvesi);

 Detailplaneeringutes sademevee osa koostamisel tähelepanu pöörata kogu valgalale,

kus detailplaneering asub, et vältida olukordi, kus ühe piirkonna probleemide lahendus

põhjustab probleeme kusagil mujal;

 Võimalusel piirata kõvakattega alade rajamist.

12 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.4. Ühisvee- ja kanalisatsiooni paiknemine lähtuvalt Piiri tee 11 kinnistust. Alus: Narva-Jõesuu

linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 (koostamisel; Joonis 5 – Narva-

Jõesuu linn leht NJ-3).

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Geoloogiliselt paikneb Narva-Jõesuu Ida – Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti)

kilbi lõunanõlval ja sellega piirneval alal. Pinnakate on seal valdavalt liivane või kivine,

domineerivad merelised kulutus- ja kuhjetasandikud, rohkesti on astanguid, rannavalle ja

luiteahelikke. Narva-Jõesuu territooriumi geoloogiline läbilõige algab kristalse aluskorra

kivimitega, mis aluskorra pinna lähedal on sageli porsunud. Aluskorda katavad Vendi ladestu

terrigeensed settekivimid, mis kuuluvad Kotlini lademesse ja jagunevad kolmeks: Gdovi

(liivakivi), Kotlini (savi) ja Voronka (liivakivi, savi ja aleuroliidi vahekihtidega) kihistuks.

Selle geoloogilise läbilõike osaga on seotud kogu Põhja-Eesti tähtsam põhjaveevaru. Vendi

ladestu kivimitele järgnevad ülevalpool Kambriumi ladestu Lontova ja Pirita kihistu

terrigeensed setted. Aluspõhja kivimeid katavad kõikjal Kvaternaari ladestu setted, ulatudes

mõnest meetrist 45 meetrini. (Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kava aastateks 2010-2022, 2010).

Maa-ameti (2024) järgselt on arendusala aluspõhjaline põhjavesi kaitstud alal (1:50 000

kaardistuse alusel). Paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik. Käesolevas

13 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

eelhinnangus on kasutatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020)

kohaselt on piirkonnas KOV pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass kõrge või väga kõrge st

>50 kBq/m³. DP kava ala ei jää märg- ega üleujutusalale.

DP kava ala ümbruskonna (ca 200 m) osas saab veel esile tuua mh seda, et sellel alal ei ole

kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike

käitiseid või nende ohualasid. Lähim kultuurimälestis on Narva-Jõesuu kuursaali park, 19.saj.

(Kultuurimälestiste register 13990), mis asub Piiri tee 11 kinnistust ca 345 m kaugusel loodes.

EELIS (30.01.2024. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad (lähim ca 30 m

kaugusel) ning kaitsealuste liikide esinemisalad (leiupaigad). DP kava alast ida ja lõunasuunda

jäävad nahkhiirte (II kaitsekategooria) leiukohad (alad ulatuslikud);

 piirnevad:

o hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus; KLO9124037).

o põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9124035).

o pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii; KLO9124036).

 ca 45 m kaugusel:

o veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9124034).

o tõmmulendlane (Myotis brandtii; KLO9124033).

 ohud (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017))

- elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste renoveerimisel, varjepaigaks

sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine,

hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele.

DP kava alast ca 120 m kaugusel algab linnu (III kaitsekategooria) lõopistrik (Falco subbuteo;

KLO9124027) leiukoht. DP kava alast ca 10 m kaugusel kagus on taime (III kaitsekategooria)

kahelehine käokeel (Platanthera bifolia; KLO9339053) leiukoht. Lõopistrik on Eestis kõikjal

levinud väiksearvuline haudelind. Lõopistrik elab nii kultuur- kui ka loodusmaastiku

valgusrikastes männikutes ja männitukkades, pesitsusbiotoobina eelistab ta loo-, palu-,

nõmme- ja rabastuvaid puistuid (enamjaolt eemal inimasustusest). Lõopistrik on tundlik

pesitsusaegse häirimise suhtes, mistõttu ei tohiks haudeajal teha metsamajanduslikke töid

asustatud pesale lähemal kui 300-400 m ja pesapoegade ajal lähemal kui 200 meetrit (Elts et

al. 2018).

Kahelehine käokeel esineb Eestis hajusalt kõikjal (muuhulgas Vulbi, Ihamaru, Kallukse,

Uljaste ja Saunaküla maastikukaitsealadel, Kiisa pael ja Pähni, Ruila, Suurupi ja Keeri-

Karijärve looduskaitsealadel), kuid tavalisem on Lääne-Eestis (sh Pühametsa ja Karinõmme

looduskaitsealal, Tuhu, Pajaka ja Vormsi maastikukaitsealadel). Kasvab päris-, soo- ja

looniitudel, hõredamates salumetsades, soostuvates metsades, soosaartel ja nii madal- kui

siirdesoos. Kasvukohad esinevad niisketel niitudel, hõredates metsades, sooservadel, aga ka

loopealsetel ja kadastikes, samuti sihtidel ja kraavipervedel

(https://orhidee.ee/liigid/platanthera-bifolia/ 2024).

DP kava ala ümbruskonnas (ca 200 m) ei ole kaitsealasid. Enam kui 1 km kaugusel edelasse

jääb Auga looduskaitseala (KLO1000720) ja põhjasuunas Narva jõe alamjooksu hoiuala

(KLO2000089) ning Struuga loodusala (EELIS kood RAH0000602; EE0070128).

14 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos

ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument

aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast,

iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest

vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linnas, Piiri tee 11

kinnistul (51301:007:0009). Piiri tee 11 kinnistu piirneb põhjast ja lõunast transpordimaaga,

läänest üldkasutatav maaga ning idast elamumaadega. Piiri tee 11 kinnistust ida ja lääne

suunale jäävad väikeelamu maa-ala (EV), mis läheb kokku ptk. 1 kirjeldatud tegevusega, mis

hõlmab enamasti elamumaa ning seda teenindavat transpordimaa sihtotstarvet. Tegevus järgib

15 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

maakonnaplaneeringus (ptk 2.1) seatud sihti – linnalise keskkonna tihendamine ning arvestab

linna ÜP-s sätestatud nõudeid. St tegevus sobitub asendama varasemat maakasutust

(riigikaitseline), mis ei ole tänases seisus aktuaalne.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks. Eelnevat kokkuvõtvalt ei tuvastatud seega olulise negatiivse

mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline

planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente,

arvestades nende kehtestamise tasandit

Kogutud andmed, nii ptk 1 kui ka ptk 2, ei näita, et tegevus (ptk 1) läheks vastuollu strateegiliste

planeerimisdokumentide või ka arengudokumentidega. Hetkel on küll maakasutuse

sihtotstarve riigikaitsemaa, kuid kui arvestada ümbritseva alaga, siis seal paiknevad

elamumaad. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste

ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku

tekkeks. Linnalise taristu (mh teedevõrk) arendamine ja parendamine on pidev protsess ning

elanike toomine linnalisse, tihedamalt asustatud keskkonda, aitab siinkohal ka paremini

planeerida tulevasi ressursse üldise taristu halduse korraldusse.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega. Siin kohal tooks eraldi välja hetkel kehtiva reoveekogumisala piiri, mis hetkel

jätab osa DP kava alast välja, kuid strateegiliste dokumentidega/arengudokumentide üle

vaatamisel võik seda lähtuvalt kavandatavast tegevusest laienda.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP-ga). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

16 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule

ning kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme minimaalselt,

kuivõrd haljastatud alade tagamisele on pööratud asjakohast tähelepanu. Käesoleval hetkel on

alal (riigikaitsemaa), juba hooneid, millest 4 vähemalt osaliselt säilitatakse. Arvestades

arendusala ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada

paikkonda mitte sobivaks. Toetudes ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis enamasti elufunktsioone

kandvata hoonete kavandamine vastavas asukohas on soositud, kuna tihendab linnalise

asustuse ala.

Paikonna mullastik on pigem tehnogeenne. Ala on sobiv vastavasisulise arendustegevuse

elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas) lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei

põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi (mh niiskusrežiimis). Siinkohal on

arvesse võetud ka asjaolu, et veestiku (veekogud) ökoloogilise mõjutamise oht puudub,

lähtudes tegevuspaiga ümbrusest. Samuti ei ohustataks ka põhjavett (mh ehituse järgse

kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist. Ptk

1 järgselt on kavandatud likvideerida osad ala asuvad ehitised, selle raames kontrollida rajatisi,

mille kaudu on olnud võimaldatud põhjaveevõtt ning nende tuvastamisel need tamponeerida.

Radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 3.5.2.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Tiheasustuse ala maakasutuse efektiivsemaks muutmine on positiivne.

17 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus / suunis, mida järgida

edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Varasemate ehitiste likvideerimisel kontrollida rajatisi, mille kaudu on olnud

võimaldatud põhjaveevõtt ning nende tuvastamisel need tamponeerida.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Narva-Jõesuu linnas (2848 elanikuga linnas)

oleva maaüksusega. Kavandatav tegevus asub enamasti elamumaa, maatulundusmaa ja

üldkasutatav maa piirkonnas, mis läheb kokku ptk 1 kirjeldatud tegevusega, mis hõlmab

enamasti elamumana maa-ala kasutamise kavandamist. DP kava ala on sobiv kavandatavaks

(peamiselt elamufunktsioon) ning selle ümbrus on emamasti elamumaad. DP kava alast ca 500

m kaugusel edelasse jääb ühistranspordi peatus (Meresuu, mõlema suunaline) ja ca 490 m

kaugusel põhja Narva-Jõesuu Lasteaed Karikakar.

DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on asjakohane sätestada, et alal

elamute projekteerimisel tuleb arvestada ptk 2.2 viidatud kõrge radooniohuga. Asjakohane on

teostada kas täiendavad mõõtmised ja/või projekteerida hooned radooniohtu minimeerivalt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on asjakohane sätestada,

radooniohu minimeerimiseks - teostada kas täiendavad mõõtmised ja/või projekteerida

hooned radooniohtu minimeerivalt, lähtudes hoonete kasutusfunktsioonidest.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks

omakorda mõju olla. Mh puudub alal seos invasiivsete võõrliikidega ja maardlatega. Ida-Viru

maakonnaplaneeringus 2030+ ja Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus välja toodud Narva-

Jõesuu väärtusliku maastiku (registri nr 18) ohufaktoreid kavandatav tegevus pigem vähendab,

kuna hooletusse jäänud hooneid ei tekki riigikaitsemaale ja uusehitiste arhitektuuriline ebakõla

on DP kava menetluse (DP algatamisel) käigus loogiliselt lahendatav. Siinkohal ei ole esile

tuua võimalikke ohte konfliktsituatsioonide tekkeks (ala pikaajalises kasutusvaates).

Samas kuna DP kava ala on kõrghaljastatud, siis on mõistlik sätestada järgnev tingimus, üldise

eluslooduse kaitseks – kõrghaljastuse raie lubatav lindude pesitsusaja välisel ajal augustist kuni

jaanuarini (st raie on keelatud 1. veebruarist kuni 31. juulini) ning keelatud on pesade

hävitamine, nt raie käigus, kõigi lindude puhul.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s ning Keskkonnaameti 31.10.2024. a nr 6-5/24/21612-2 kirjas esitatu tõttu

18 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida järgida edasistes tegevustes,

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Kõrghaljastuse raie lubatav lindude pesitsusaja välisel ajal augustist kuni jaanuarini (st

raie on keelatud 1. veebruarist kuni 31. juulini) ning keelatud on pesade hävitamine, nt

raie käigus, kõigi lindude puhul.

 Keskkonnaamet 31.10.2024. a nr 6-5/24/21612-2 kirjast nähtub, et KSH algatamine ei

ole eeldatavalt vajalik. Samas ala osas anti tegevuste korralduste suunamise soovitusi -

nahkhiired võivad vanu hooneid kasutada talvituspaikadena ning seega palume

ettevaatusabinõuna lammutustöid teha alates 15.04 kuupäevast. Lisaks palume õhtusel

ajal (sh öisel ajal) nahkhiirte elupaikadega piirneval planeeringualal arvestada, et

prožektorite valgus ei hajuks väga suurel määral elupaika. Samuti palume

kõrghaljastuse eemaldamisel säilitada suured, vanad ja osaliselt lahtise koorega elavad

puud, mis on nahkhiirtele sobilikud varjepaigad ja elupaigad.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

DP kava ala ümbruskonnas (ca 200 m) ei ole kaitsealasid (mh puudub eeldatav seos Natura

2000 aladega). DP kava alal ei paikne vääriselupaiku ning kaitsealuste liikide leiupaiku. Ptk

2.2 baasil on ümbruskonnas aga fikseeritud kaitstavaid loodusväärtusi. Kuna aga hõbe-

nahkhiire, põhja-nahkhiire, pargi-nahkhiire, veelendlase, tõmmulendlase, kahelehise käokeele

ja lõopistrik leiukohad jäävad DP kava piirkonna alalt välja, siis pole põhjust eeldada neile

otsest ega ka kaudset negatiivset mõju. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid (mh leevendustingimusi) ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk

tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

19 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3

seatud meetmeid/suuniseid (kasutusest välja jäävate varasemate kaevude tamponeerimine /

radooniohuga arvestamine / kõrghaljastuse raie väljaspool linnustiku pesitsusperioode), mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed ning rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed

näitavad, et seosed jõesuudmetega, randade ja/või kallastega puuduvad. Ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud

alal ei ole otsest seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Olulise ebasoodsa mõju avaldumist

alaga seotud veestikule ei ole alust eeldada. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist, mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1). Muuhulgas on juba arvesse

võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) –

vastavat teemat on põhjalikult kajastatud juba nt ptk 2.2, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed

näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida

ptk 3.5.3 seatud meedet/suunist (kõrghaljastuse raie perioodi osas), mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

20 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub (mh müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna aspektidest tulenevalt).

Siiski järgida ptk 3.5.2 seatud meedet/suunist (radooniohu arvestamise osas), mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise

suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi / suuniseid (kasutusest välja jäävate varasemate

kaevude tamponeerimine / radooniohuga arvestamine / kõrghaljastuse raie väljaspool

linnustiku pesitsusperioode) mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ ei tuvastanud asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt

tingimata täiendavalt seisukohti võiks küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste

määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse (Narva-Jõesuu

Linnavalitsus) pädevuses (arvestades vajadusel ka varasemat koostööd teiste osapooltega,

vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Narva-Jõesuu

Linnavalitsus) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Narva-Jõesuu Linnavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada

ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise

sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid,

seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

21 Piiri tee 11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linnas, Piiri tee

11 kinnistu (51301:007:0009) ja lähiala detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärk on taotleda

krundi jagamist ja ehitusõigust, muuta riigikaitsemaa sihtotstarvet, peamiselt elamumaa

loomiseks.

Eelhinnanguga seotud objektist huvitatud isikuks on Green Life Capital OÜ ja eelhinnangu

koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud arendaja ja nende nõustaja

(TiTo Arhitektid OÜ) poolt koostatud illustratiivsest materjalist ning kohaliku omavalitsuse

poolsest taustteabest (koondunud visioonidokumentide loomise raames, 2023. a).

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi / suuniseid (kasutusest

välja jäävate varasemate kaevude tamponeerimine / radooniohuga arvestamine / kõrghaljastuse

raie väljaspool linnustiku pesitsusperioode) mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.