Kiri

15 TALLINN-RAPLA-TÜRI TUGIMAANTEE RISTUMINE RAIL BALTICU

RAUDTEETRASSIGA

KANGRU LIIKLUSSÕLM

MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA HINNANG VÕIMALIKU

KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

The sole responsibility of this publication lies with the author.

The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein.

Projekti nimi: Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus

Tallinnast Raplani

Dokumendi pealkiri: 15 Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee ristumine Rail Balticu raudteetrassiga.

Kargu liiklussõlm. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja hinnang võimaliku keskkonnamõju

olulisusele

Ver.: Kuupäev: Dokumendi

staatus:

Koostanud Kontrollinud Heaks

kiitnud

Vastu võtnud

1 08/06/2022 Vivika Väizene Marko Lauri

(Skepast&Puhkim OÜ)

Aide Kaar

(Skepast&Puhkim OÜ)

2 05/08/2022 Aide Kaar Aide Kaar

3 11/10/2022 Aide Kaar Aide Kaar

4 03/02/2023 Aide Kaar Aide Kaar

5 16/03/2023 Vivika Väizene Aide Kaar

6 20/04/2023 Vivika Väizene Aide Kaar

7 07/06/2023 Vivika Väizene Aide Kaar

8 15/01/2024 Vivika Väizene Vivika Väizene

9 25/01/2024 Vivika Väizene Aide Kaar

10 29/01/2024 Vivika Väizene Aide Kaar

Allkirjad:

1

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3

1. Taust ja seadusandlikud aspektid .................................................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ..................................................................... 5

2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................. 5

2.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................. 6

2.3 Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................................ 7

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega....................................................... 21

2.5 Ressursside kasutamine ......................................................................................... 25

2.6 Energiakasutus ....................................................................................................... 26

2.7 Tegevusega kaasnevad tegurid .............................................................................. 26

2.8 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine .................................................................... 27

2.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .......................... 28

2.10 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed

mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud ........................................................................... 28

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................. 30

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused .......................................................................................................................... 30

3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ....... 33

3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime .......................................................... 35

3.4 Pinnavormid ja pinnas ............................................................................................. 35

3.5 Natura 2000 võrgustiku alad ................................................................................... 37

3.6 Kaitstavad loodusobjektid ....................................................................................... 38

3.7 Põhjavesi ja pinnavesi ............................................................................................. 43

3.8 Märgalad ja üleujutusohuga alad ............................................................................ 47

3.9 Metsad ja kõrghaljastus .......................................................................................... 48

3.10 Roheline võrgustik .................................................................................................. 51

3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ................................ 53

3.12 Väärtuslikud maastikud ........................................................................................... 55

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................. 56

3.14 Asustus ................................................................................................................... 56

3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu

kvaliteet ............................................................................................................................. 56

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .............................................................................. 75

4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega ................................................................................................ 76

4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ................................................ 76

2

5. Kokkuvõte ja järeldused ................................................................................................. 80

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 82

3

Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärk on teabe andmine Transpordiametile keskkonnamõju eelhinnangu

koostamiseks Kangru ristete ja viaduktide ehitamise aluseks olevate ehituslubade väljastamise

menetluse käigus. Projekteeritav riigi tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi lõik km 4,50-6,50

ja riigi kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala hakkavad ristuma kavandatava Rail Balticu

(edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav teelõik asub Harju maakonnas Kiili valla Kangru aleviku,

Saku valla Männiku küla ja Tallinna Nõmme linnaosas.

Töö aluseks on põhiprojektid „DPS2 Kangru tugimaantee nr 15 liiklussõlm (OR0345, OR0347,

OR0350, OR0545, OR0547)“, „DPS2 Kangru-Rapla maakond tee viadukt BR0345“, „DPS2

Kangru-Rapla maakond tee viadukt BR0347“, „DPS2 Kangru-Rapla maakond tee viadukt

BR0350“, „DPS2 Kangru-Rapla maakond tee viadukt BR0545“ ja „DPS2 Kangru-Rapla

maakond tee viadukt BR0547“ dokumendid, mis on osa kogu RB DS2DPS2 – Kangru-Harju

ja Rapla maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) põhiprojektist.

Käesoleva töö koostasid Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaspetsialist Vivika Väizene ja GIS

spetsialist Marko Lauri, töö kontrollis KMH juhtekspert Aide Kaar (litsents nr KMH0123). Töös

käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju

omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitusi negatiivse mõju vältimise osas. Käesolevat

dokumenti on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse

hindamisel.

4

1. Taust ja seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.

KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

• ületada mõjuala keskkonnataluvust;

• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei

kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab

andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1

punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6

lg 21).

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS

§ 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine

(välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade,

pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,

teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või

laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib

kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või

käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise

laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamiseks vajaliku teabe andmisel lähtutakse Eesti

Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest

eelhindamise juhendmaterjalist3.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

https://envir.ee/media/1365/download

5

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Projekti eesmärk on lahendada riigi tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ja riigi kõrvalmaantee

11115 Kurna-Tuhala ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga (Joonis 1).

Projekteeritav tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi (RB põhiprojekti mõistes tee OR0350)

asub Harju maakonnas Kiili valla Kangru aleviku, Saku valla Männiku küla ja Tallinna Nõmme

linnaosa territooriumil. Projekteeritavateks teedeks on kõrvalmaantee nr 11115 Kurna-Tuhala

(OR0345) raudteeriste ja maanteeviadukt, Kasteheina jalgratta- ja jalgtee (OR0545)

raudteeriste, Põdra tee ja Kangru tee (OR0347), Kangru jalgratta- ja jalgtee, Kangru-Raudalu

jalgratta- ja jalgtee, Raudalu-Kangru hooldustee ja Kasteheina hooldustee (OR0547).

Tugimaantee lõik viiakse Kangru alevikust kaugemale, võetakse kasutusele uued maa-alad.

Joonis 1. Projekteeritav Kangru liikussõlm

6

Rail Baltic trassi koridor (lõik 14C) kulgeb Kiili valla territooriumil läbi Luige aleviku lääneserva

ja Kangru aleviku põhjaserva, kulgedes metsamaal. Kogu Kiili valla ulatuses on planeeritud

trassi koridori laius 350 m4.

RB Harju maakonnaplaneeringu alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult kasutatavate

teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on lähtutud eelkõige

põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti

on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.

Eritasandilised lahendused (ehk risted) kavandatakse Saku valda seitsme teega ristumisele.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.

2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Projekteeritav tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi saab alguse Tallinna linna piirilt km 4,556.

Projektiala algab linna piirides km 4,100.

Maantee tänavalõigus km 4,148 on paremal mahasõit - tankla juurdepääsutee, km 4,167

vasakul mahasõit - Viljandi mnt 43b ja 43c juurdepääsutee. Järgmine mahasõit vasakul km

4.184 on Viljandi mnt 45 eramu juurdepääsuks. Parempoolne ristumine Riida tänavaga km

4,269 maaüksusele on ka tankla väljasõiduks. Ristumine Raudalu Tee 2 vasakul km 4,297 on

juurdepääsuks eramutele Viljandi mnt 47, 47a, 49, 49a ja 49b. Edasi kuni linna piirini km 4,553

mahasõidud puuduvad.

Tugimaantee mahasõidud asuvad:

• Km 4,559 vasakul – põllu- ja metsamajandus

• Km 4,676 vasakul – metsamajandus

• Km 4,843 paremal - metsamajandus • Km 5,231 paremal – metsamajandus

• Km 5,887 vasakul – Kasteheina tänav 3040301

• Km 5,889 paremal - metsamajandus

• Km 6,089 vasakul – Viirpuu tänav 3040320

• Km 6,349 vasakul – Kanguri tee 3040283

• Km 6,414 paremal - metsamajandus

• Km 6,43 vasakul – Tammemasti tee 3040008

• Km 6,496 vasakul – elukohta sissesõit, Viljandi mnt 75

• Km 6,53 paremal – elukohta sissesõit, Viljandi mnt 100

• Km 6,597 paremal – elukohta sissesõit, Viljandi mnt 104

• Km 6,631 paremal – elukohta sissesõit, Viljandi mnt 108

• Km 6,717 paremal – elukohta sissesõit, Viljandi mnt 116

• Km 6,758 vasakul – elukohta sissesõit, Viljandi mnt 95

• Km 6,807 paremal – Tamme tänav 3040200

Olemasoleval teel on asfaltbetoonkate AC 12 surf ehitatud 2007. a uus pealmine kiht

tasanduskihiga.

4 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, 2018

7

Külgkraavid kogu teelõigu ulatuses puuduvad. Üks truup asub projekteeritava teelõigu alguses

km 4,09 läbimõõduga 0,600 m pikkusega 13,50 m ja teine lõpus km 6,518 pikkus 16 m,

läbimõõduga 0,750 m (1970a).

Kõrvalmaanteel 11115 Kurna-Tuhala paikneb 28 m pikkune plasttruup km 1,126 läbimõõduga

0,800 m (2009a).

Teed ei ole seotud maaparandusehitistega. Olemasolevad rajatised projekteeritaval teelõigul

puuduvad.

Bussipeatused projekteeritaval tänavalõigul asuvad km 4,207 vasakul „Raudalu“ ja km 4,300

paremal „Raudalu“. Tugimaantee nr 15 ääres paiknevad „Kangru“ km 5,248 vasakul ja „Nabala

tee“ km 5,396 paremal ning „Mareti“ km 6,043 vasakul ja km 6,185 paremal. Kõrvalmaantee

11115 Kurna -Tuhala ääres paikneb „Kangru“ km 0,061 paremal ja „Metsavahi“ km 1,718

vasakul ning km 1,82 paremal.

2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

2.3.1 TEED

Tugimaantee nr 15, OR0350

Tugimaantee nr 15 (tähistatud OR0350) plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud

olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast ja kavandatava Rail Balticu trassi

asukohast. Ühtlasi on arvestatud antud riste juurde kavandatud hooldusteede ja

mahasõitudega maakasutuse toimimiseks. Tugimaantee nr 15 ristumine kavandatava Rail

Balticu trassiga on 50-kraadise nurga all.

Tugimaantee nr 15 OR0350 - I klass, pikkus 2600 m, katte laius 21,30 m (25 m enne viadukti

ja viaduktil 23,30 m);

• OR0350 Ramp 1

• OR0350 Ramp 2

• OR0350 Ramp 3

• OR0350 Ramp 4

Ristprofiil

Tugimaantee kate on projekteeritud 21,30 m laiusena standardristlõikes. Tee on kavandatud

kahepoolse põikkaldega 2,5%. Sõiduradade (S1+S2) laius on 3,50+3,50 m, sisemised

ohutusribad (SO) tee servas laiusega 0,85 m. Tee keskel on betoonpiire, mille aluse laius on

0,60 m. Välisservas kindlustatud peenra (K) laius 2,50 m ja tugipeenra (T) laius 0,50 m.

Kiirendus- ja aeglustusradade laiuseks on 3,50 m ja kindlustatud peenra (K) laiuseks 1,00 m.

Tulenevalt mulde kõrgusest (piirde vajadusest) on tugipeenra (T) laius piirde paigaldamiseks

suurem (1,25 m).

Viadukti pealesõitudel on 1,25 m laiune tugipeenar (T), kuhu paigaldatakse põrkepiire 0,50 m

katte servast. Tugipeenardele põikkalle on ette nähtud 4%.

Viaduktil on teekatte laius 23,30 m, see on ka piirete vaheline kaugus viaduktil. Sõiduradade

(S1+S2) laius 3,50+3,50 m, sisemised ohutusribad (SO) tee servas 1,35 m. Tee keskel on

betoonpiire, mille aluse laius on 0,60 m. Välisservades on väliste ohutusribade (VO) laiuseks

3,00 m (K+T).

8

Pikiprofiil

Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise

vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal ja kavandatava raudteed ületava viadukti

konstruktsiooni paksusest (Joonis 2).

Projekteeritud tugimaantee pikikalded on kavandatud vahemikus 0,33% kuni 2,99%. Kumera

püstkõvera raadius kavandatava Rail Balticu raudtee trassiga ristumise asukohas on

12 000 m, mis on soovitatav minimaalne projektkiiruse 120 km/h korral. Kumera kõveriku

pikkus on 716 m. Nõgusad püstkõverad on projekteeritud raadiustega 6500 m lõigu alguses,

mis on soovitatav minimaalne projektkiiruse 120 km/h korral ja 4000 m lõigu lõpus (kiiruspiirang

50 km/h). Nõgusate püstkõverate R6500 m pikkused on vahemikus 168 m-215 m.

Joonis 2. Ristlõige raudteeviaduktil BR0350

Kõrvalmaantee 11115, OR0345

Kõrvalmaantee saab uue alguse OR0350 rambi 1 lõpust ning ületab tugimaantee T15

viaduktiga, ristumine 75-kraadise nurga all. Edasi ristub maantee raudteega 82-kraadise nurga

all.

Ristprofiil

Kõrvalmaantee prognoositud liiklussagedus viitab II klassi teele. Seoses teelõigul algusest

kuni ringliiklussõlmeni kehtestatud piirkiirusega 50 km/h on tee standardristlõige katte laiusega

9,00 m kahepoolse põikkaldega 2,5 %, mis viraažidel läheb üle ühepoolseks 4,00%.

Kindlustatud peenra (K) laiuseks on 1,00 m ja tugipeenra (T) laiuseks sõltuvalt piirde

olemasolust 0,50 m ja 1,25 m.

Kiirendus- ja aeglustusradade laiuseks on 3,50 m, kindlustatud peenra laius 1,00 m ja

tugipeenra laius sõltuvalt piirde olemasolust 0,50 ja 1,25 m.

Maanteeviaduktil on väliste ohutusribade (VO) laiuseks 1,50 m (K+T), maanteeviaduktil

puuduvad jalgratta- ja jalgteed.

Raudteeviaduktil on maantee ristlõikes lisaks kiirendusrada laiusega 3,50 m, välised

ohutusribad (VO) laiusega 1,50 m ning vasakul pool jalgratta- ja jalgtee laiusega 3,00 m.

Jalgratta- ja jalgtee ning välise ohutusriba vahel on põrkepiire, mille konstruktsiooni laiuseks

9

on 0,60 m pluss ohutusriba 0,25 m. Piiretevaheline kaugus viaduktil (viadukti gabariit) on

13,50 m.

Pikiprofiil

Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise

vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal. Vajalik maanteeviadukti kõrgusgabariit on

5,50 m ja maksimaalne pikikalle 3,50%.

Teelõigul kehtib kiiruspiirang 50 km/h.

Kumera püstkõvera raadius kavandatava Rail Balticu raudtee trassiga ristumise asukohas on

5 297 m, mis on suurem soovitatavast minimaalsest projektkiiruse 90 km/h korral, kõvera

pikkus 290 m. Ristumisel tugimaanteega OR0350 on kumera püstkõvera raadius 5 693 m,

kõvera pikkus 390 m.

Väikseim nõgusa kõvera raadius kahe kumera kõvera vahel on 1383 m, mis on suurem kui

soovitatav minimaalne projektkiirusel 50 km/h. Kõvera pikkus 83 m. Ülejäänud nõgusad

kõverad on R5059 m, L=130 m ja R3170 m, L=124 m.

Joonis 3. Ristlõige raudteeviaduktil BR0345

Kohalik tee Põdra tee ja Kangru tee, OR0347

Kohalik tee Põdra tee ühendab Uuesalu küla Kangru alevikuga ringristmikuni ja edasi jätkub

Kangru tee olemasoleval trassil kuni olemasoleva T15 ja T11115 ristmikuni. Uut teeosa on

200 m pikkuses, kaasa arvatud ringristmikuala, ülejäänud teeosa kate uuendatakse

tasandusfreesimise ja ülekatte paigaldamisega.

Ristprofiil

Kohaliku tee OR0347 projektkiiruseks on 70 km/h ja teekatte laius 7,50 m. Sõiduradade (S)

laiuseks 3,25 m, kindlustatud peenrad (K) 0,50 m ja tugipeenrad (T) 0,50 m.

Tee lõpuosas väikese raadiusega (R25 m) täisnurkses kurvis on teekatte laiuseks 12,50 m,

enne kurvi on projekteeritud teeületuskoht ohutussaarega, mille laiuseks on 2,50 m.

Maanteeviadukti BR0347 ristlõige on nähtav Joonis 4.

10

Joonis 4. Ristlõige maanteeviaduktil BR0347

Jalgratta- ja jalgteed

Projekti koosseisus on ka neli jalgratta- ja jalgteed:

• OR0545 Kasteheina jalgratta- ja jalgtee, L=707 m; ühendab Kangru alevikku Raku

järve äärse puhkealaga;

• OR034501 Kangru-Raudalu jalgratta- ja jalgtee, L= 1460 m; jätkab Põdra tee

olemasolevat trassi ja ühendub Raudalu aleviku olemasoleva trassiga;

• OR034502 Kangru jalgratta- ja jalgtee, L=450 m; ühendab Kangru tee ja

kõrvalmaantee OR0345;

• OR034701 Põdra jalgratta- ja jalgtee, L=151 m; ühendab Põdra tee olemasoleva trassi

Kangru alevikuga.

Ristprofiil

Projekteeritud jalgratta- ja jalgteed on standardse laiusega 2,50 m, see on vähim laius

kergliiklejate arvul tipptunnis <100. Ristlõikes lisanduvad tugipeenrad laiusega 0,25 m.

Raudteeviaduktil BR0345 on jalgratta- ja jalgtee laius suurem – 3,00 m.

Erandiks on Kasteheina jalgratta- ja jalgtee, mille laius on 160 m pikkuselt alguses 4,00 m,

sest see lõik on osaks hooldetehnika juurdepääsul raudteeviaduktidele BR0350 ja B0545.

Edasi järgneb tugimaantee alt läbi minev tunnel, kus teekatte laiuseks on 3,50 m. Pärast

tunnelit on jalgratta- ja jalgtee pikikalle 5%, mistõttu ka viaduktile eelneval plaanikõverikul ja

ka viaduktil on teekatte laius 3,50 m. Pärast viadukti on jälle plaanikõver pikikaldega 5% ning

selles ulatuses on teekatte laiuseks 3,50 m. Jalgratta- ja jalgtee laius lõpuosas on 3,00 m.

Pikiprofiil

Kasteheina jalgratta- ja jalgtee OR0545 pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta

kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal.

Jalgratta- ja jalgtee pikikalle on 4,93%, vähim peatumisnähtavus projektkiirusel 25 km/h 21 m.

11

Hooldusteed

Rail Balticu projekteerimisjuhisest tulenevalt on kõigile Rail Balticu trassiga ristuvatele

rajatistele ning raudtee seadmetele (sh pöörangud, side ja turvangu seadmed) juurdepääsu

tagamiseks vajalik projekteerida hooldusteed, mida võib vajadusel ühildada ka avalikult

kasutatavate teedega. Raudtee seadmetele juurdepääsu tagamiseks tuleb juhise kohaselt

projekteerida I kategooria hooldusteed (mulde laius 5,5 m ning veoki pikkus 18,75 m,

minimaalne pöörderaadius 12,5 m). Rajatiste tarvis tuleb projekteerida II kategooria

hooldusteed (mulde laius 4,0 m ning veoki pikkus 8 m, minimaalne pöörderaadius 7,8 m)

kummalegi poole raudteed.

Avalikult kasutatavad teed, mis ei ühine hooldusteega, tuleb projekteerida kohaliku

seadusandluse, standardite, juhiste ja liiklusuuringute põhiselt.

Avalikult kasutatavad teed, mis ühinevad hooldusteega, peavad olema enne hooldusteed

võrdse või kõrgema kategooria hooldustee nõuetele vastavad.

Projekti koosseisus on kaks hooldusteed:

• OR034503 L=625 m, ühendab tugimaantee OR0350 ja raudteega paralleelselt kulgeva

hooldustee, mis tagab juurdepääsu Luige jaamale. Toimib ka juurdepääsuna

metskonna maaüksustele;

• OR0547 L=496 m, ühendab Kasteheina jalgtee ja raudtee hooldustee. Kasteheina

jalgtee on kuni hooldustee alguseni kasutatav hooldetehnika liikumiseks.

Kõrge muldega kõrvalmaantee ja I klassi maantee muldkeha nõlvade ja kraavide/truupide

hoolduseks on ette nähtud 4 m laiused hooldus(rohe)ribad, mille pinnakihti madalamas

(niiskes) geoloogiliselt ebasoodsas paikkonnas lisatakse kruus- või murdmaterjali. Truupide

asukohas pikendatakse truup hooldusriba võrra.

Ristprofiil

Raudalu-Kangru hooldustee OR034503 on II kategooria hooldustee kruuskattega, laiusega

4,0 m. Mahasõit tugimaanteelt T15 (OR0350) PK 45+25 vasakul.

Kasteheina hooldustee OR0547 on II kategooria hooldustee laiusega 4,00 m ühepoolse

põikkaldega 3,5%.

Tammemasti tee OR035001 on IV klassi maantee pikkusega 100 m teekatte laiusega 9,75 -

10,00 m.

Viljandi mnt 100 mü mahasõit OR035002 PK 65+00 on tüüp I vastavalt Transpordiameti

tüüpjoonisele.

Ristmikud ja mahasõidud

Tugimaantee nr 15 (OR0350) ja Riida tee ristmik asub PK 42+25 paremal. Põhiprojektiga jääb

see ristmik teenindama tanklast ja elurajoonist väljasõitu. Sissesõiduks kasutatakse mahasõitu

PK 41+00 paremal.

Tugimaantee nr 15 (OR0350) PK 63+95 vasakul on projekteeritud ristmik Tammeoksa teega

(OR035001).

Mahasõidud tugimaanteelt Tallinna linna piirides põhiprojektiga säilitatakse, välja arvatud

Viljandi mnt 45, mis ühildatakse eelneva Viljandi mnt 43b ja 43c mahasõiduga ja viiakse uude

asukohta. Väljaspool linna kuni teelõigu lõpuni mahasõidud likvideeritakse. PK 65+00 säilib

mahasõit Viljandi mnt 100 elamuni (OR035002).

12

MULDKEHA LAHENDUSED

Kõrge mulle

Rajatavate mullete töökihis on ette nähtud kasutada täitepinnast Tm_105. Töökihist allpool on

ette nähtud kasutada täitematerjali Tm_65 välja arvatud mulded kõrgusega üle 6,0 m, kus

kasutatakse täitepinnast Tm_90.

Kõrge muldkehana on arvestatud muldkeha kõrgusega üle 6,0 m. Kõrge muldega olukordade

tarvis on teostatud kontrollarvutused. Vastavalt arvutusele ei ole vaja kõrgete mullete puhul

rakendada erimeetmeid kui aluspinnase ja mulde täitematerjali sisehõõrdenurk on üle 30

kraadi. Mulde aluspinnaseks on liivpinnased ja kõrge mulde täitematerjalina tuleb kasutada

Tm_90 või paremat materjali (vastavalt Elastsete teekatendite juhise lisale L2T3). Lähtudes

eelnevast ei ole vaja rakendada täiendavaid tugevdusmeetodeid.

Viadukti koonused ehitatakse täitepinnasest, mille filtratsioon kf≥1.0 m/ööp. Muldkeha

koonuste taga ulatuses H+2,0 m, kus H=mulde kõrgus, kuni kergkruusa kihini ehitatakse

samasugusest täitepinnasest.

Madal mulle

Asfaltkattega teedel madalamate mullete korral tuleb konstruktsiooni alla paigaldatavate

materjalide nõuete osas lähtuda samast põhimõttest mis on kõrge mulde korral – Tm_90 kf≥0,2

m/ööp (1-1,5 m sügavusel) ning Tm_105 kf≥0,5 m/ööp (kuni 1 m sügavusel). Kuni 6 m kõrguse

mulde korral võib töökihist allapoole jääva täitepinnasena kasutada Tm_65 ilma

filtratsiooninõudeta pinnast, mille plastsus WLR<25.

Hooldusteed

Täitepinnase elastsusmoodul kuni 1 m sügavuseni peab olema vähemalt 45 mPa (CBR 20%).

Pinnase orgaanikasisaldus ei tohi ületada 2 masssi-%. Sügavamal kui 1 m kasutatakse

vähemalt 25 mPa elastsusmooduliga (CBR 8%) pinnaseid. Kasutatav täitepinnas peab olema

külmakindel.

Nõlvused

Tugimaantee nr 15 mulde nõlvuseks on projekteeritud 1:2. Normidest erineva nõlvuse

kasutamine on tingitud vajadusest kõrgete mullete puhul materjalikasutust ja maavajadust

minimeerida. Stabiilsusarvutuste kohaselt on kuni 6 m kõrguse mulde puhul nõlva püsivus

tagatud ilma tugevdavate meetmeteta.

Liiklusohutuse seisukohast on nõlvusel, mis on järsumad kui 1:3 üle 3 m kõrguste mullete

korral nõutav põrkepiirete kasutamine sõidutee servas.

Kohalike teede mulded on projekteeritud nõlvusega 1:2.

Veeviimarid

Projektis on teede kuivendussüsteemi toimimise tagamiseks kavandatavate kraavide ning

truupide projekteerimisel lähtutud Soome juhisest „Teiden ja ratojen kuivatuksen suunnittelu“

(5.2013, Liikenneviraston Ohjeita). Juhise kohaselt võib olemasolevate toimivate

teekuivendussüsteemide olemasolu korral projekteeritava objekti asukohas kasutada samu

parameetreid. Olemasolevate süsteemide puudumise korral ei pea arvutuslikke vooluhulkasid

määrama ning veeviimareid võib dimensioneerida tuginedes üldistele kogemustele.

Olemasolev tugimaantee ei läbi maaparandussüsteemide ala, uued truubid on projekteeritud:

13

• TRUUP 035001 PK 40+91 DN600, L=22,0 m;

• TRUUP 035002 (Ramp2) PK 1+40 DN400, L=10,0 m;

• TRUUP 035003 PK 63+70 DN800, L=29,0 m;

• TRUUP 035004 PK 65+10 DN800, L=45,0 m;

• TRUUP 054502 PK 00+53 DN400. L=10,0 m;

• TRUUP 034502 PK 0+05 DN400, L=8,0 m.

Tee projekteerimise normides on I klassi maanteedel väikeste sildade ja truupide

dimensioneerimisel arvutusliku vooluhulga tõenäosus 2,0%.

Sademevee kanalisatsioon

Projektlahendus

Vahemikus Pk 41+00 – 43+00 Viljandi mnt Tallinna linna maa-alale jäävas osas on sõiduteel

lahendatud sademevee ärajuhtimine restkaevude abil. Kuna piirkonnas puudub olemasolev

sademevee torustike äravoolu süsteem, siis on suublaks ette nähtud rajada sademevee tiik

kinnistule Viljandi mnt 51 (78401:101:3422) (Joonis 5). Sihtotstarbe järgi on kinnistul tegemist

üldkasutatava maaga. Tiigi eesmärgiks on sademevee kogumine. Tiigi puhul on tegemist

imbtiigiga. Vastavalt geoloogilistele andmetele jääb tiik liivapinnasega piirkonda, kus esineb

pinnas mSa (keskliiv – k=~1m/ööp) ning kihiti siSa (mölline liiv). Tiigi põhja kõrgus on 42.00 m

ja pindala 307 m². Tiigi nõlvade nõlvus on 1:1,5. Tiigi sademevee kogumise maht on keskmise

veetaseme puhul 187 m³. Veemahu määramisel on arvestatud Q10% vooluhulga ja tiiki

suubuva madalama sissevoolutoru põhja kõrgusega, millest tulenevalt on tiigi keskmine

veetaseme absoluutkõrgus 42.55 m. Kaevust K2007 tiiki suubuvale sissevoolutorule tuleb

paigaldada tagasivooluklapp (nt WaStop), mis takistab vee tagasivoolu sademevee torustiku

süsteemi.

14

Joonis 5. Sademevee imbtiigi asukoht5

Kurna-Tuhala tee lõigus, kus kergliiklustee on sõiduteega eraldatud äärekiviga, on pinnavee

ärajuhtimine lahendatud restkaevude abil. Ligikaudu 400 m lõigus on sõidutee

vertikaalplaneeringu lahendus kahepoolse kaldega, mille tulemusena on osa sademevett

juhitud vastu äärekivi. Vastavale lõigule paigaldatakse kuus restkaevu. Restkaevudes

suunatakse vesi põiktoruga tee muldest välja, torude väljaviigud kindlustatakse munakivi

kindlustusega betoonalusel.

Arvutuslik vooluhulk

Restkaevude valgalade vooluhulkade arvutused on teostatud vastavalt standardile EVS

848:2021 punkt 6.2.4 Sademevee arvutusäravool. Restkaevudest kogutava sademevee

arvutuslik vooluhulk on arvestatud 5 minutilise saju korral ja korduvusega 5 aastat.

Viljandi mnt Tallinna linna alal paiknevatest restkaevudest kogutava sademevee arvutuslik

vooluhulk on 5 minutilise saju ja korduvusega 5 aastat korral Qarv = 150,3 l/s.

Kurna-Tuhala tee restkaevudest kogutava sademevee arvutuslik vooluhulk on 5 minutilise saju

ja korduvusega 5 aastat korral Qarv = 129,7 l/s.

Likvideeritavad kaevud

Viljandi mnt lõigul Pk 41+00 – 43+00 paiknevad kolm olemasolevat restkaevu. Kaks restkaevu

on juhitud kõrval paiknevatesse imbkaevudesse. Pk 42+75 paikneval restkaevul puudub

äravool. Olemasolevad restkaevud ja imbkaevud on ette nähtud likvideerida. Tee ehituse

puhul tuleb kaevud teede konstruktsiooni alast täies mahus eemaldada.

5 Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani. OR0350 Kangru liiklussõlm. Sademeveetorustiku asendiplaan. IDOM, 2022

15

Olemasolev veevarustus ja kanalisatsioon

Viljandi mnt lõigul Pk 41+00 – 43+00 paiknevad Tallinna Vesi AS kuuluvad vee- ja

kanalisatsioonitorustikud. Sõidutee ja kõnnitee alasse jäävad kaevu/kape luugid tuleb tõsta

projekteeritud maapinna tasapinda.

Torustike materjal

Toru klass peab olema vähemalt SN8. Isevoolne torustik ehitatakse vastavalt projektile,

kasutades uusi, kvaliteedilt häid torusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. Kaevu ja

kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu

kanalisatsioonitorude omavahelisel ühendamisel.

Põhiprojektis on kasutatud torusid läbimõõduga De200mm. Torude paigaldamisel arvestada

tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Kanalisatsiooni torustik

paigaldatakse vastavalt „RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud.

Paigaldusjuhend“ nõuetele.

PP torudest isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks kasutatakse Eesti Vabariigis

kehtivatele standarditele vastavaid torusid (EVS-EN 13476).

Kaevud

Põhiprojektis on ette nähtud kasutada PE restkaeve plasttorudest torustikele, mis vastavad

SFS3468 standardile. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega ja malmist kaantega.

Projekteerimisel on kasutatud kaeve läbimõõtudega De560/500mm.

Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124. Kaante koormuskindlus üldkasutatavatel

teedel peab olema 400 kN. Vaatluskaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele

kõrgusele. Kaaned paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega.

Torustikule paigaldada restkaevud. Restkaevud on projekteeritud lahendusena, et pikim

teekond restkaevuni ei ületaks 50 m.

Tagamaks restkaevude parimat toimimist on põhiprojekti töövõtus kohustus paigaldada

nelikant restluugid.

Isevoolsete torustike paigaldus ja kaeviku täide

Isevoolsete torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord

oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud

alusele, mille konstruktsioon on järgmine:

Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt 150 mm. Kollektortoru puhul

on tasanduskihi paksuseks vähemalt 200 mm. Tasanduskiht tehakse liivast, killustikust või

kruusast (osakeste suurus max 16 mm). Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil vältides

aluspõhja struktuuri rikkumist. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90%.

Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud.

Plastikust torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi kuni 1/10 toru

seina paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele

ühtlaselt terves pikkuses.

Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv,

kruus (osakeste suurus max 16 mm) või killustik (fraktsiooniga 8/16 mm) tihendusaste peab

olema vähemalt 95%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas.

16

Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru

ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru

pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada

mehhanismidega. Kolmas täitekiht ulatub 30 cm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru

ümbruses käsitsi ja kaugemal mehhanismidega. Drenaažitorustiku kaeviku puhul

ümbritsetakse algtäitekiht geotekstiiliga klass 2.

Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise standarditele. Toru

pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle

300 mm. Lõpptäide liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust

välja kaevatud pinnast. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema nõuetekohaselt tihendatav ja

tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Haljasalale paigaldatud torustike kaeviku lõpptäite

tihendusaste peab olema vähemalt 95%.

Kõik ehitustööd teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele. Kaeviku ristumisel

olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja

kehtivatest normidest.

Kaevikud tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike

alused.

Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu

kanalisatsioonitorude omavahelisel ühendamisel.

Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.

Projekteeritud torustike kaevikusse või kaeviku lähistele jäävate olemasolevate tehnovõrkude/rajatiste toestamise vajaduse ulatuse ja meetodi täpsustab ehitaja ehitustööde käigus. Antud töö kuulub ehitustööde mahtudesse.

Kombineeritud altpääsud ja nende haljastus

Loomapääsud on ette nähtud raudteed ületavate viaduktide all:

− Raudteed ületav viadukt BR0350 – põhja pool 10 m laiune läbipääs kombineerituna

hooldustega, lõuna pool 5 m laiune läbipääs kombineerituna hooldusteega;

− Raudteed ületav viadukt BR0543 (Jalgratta- ja jalgteeviadukt) – mõlemal pool

raudteed 10 m laiune läbipääs (lääne pool kombineerituna hooldusteega).

− Raudteed ületav viadukt BR0345 – lääne pool 10 m laiune läbipääs kombineerituna

hooldusteega, ida pool 5 m laiune läbipääs kombineerituna jalgratta- ja jalgteega.

Maanteeviadukt üle tugimaante nr 15 asub liiklussõlme keskel. Olles ümbritsetud liiklussõlme

rampidega ning loomade sattumine viadukti alla on rampide poolt tõkestatud. Ainsas kohas

loode sektoris tõkestatakse juurdepääs viadukti alla ulukitaraga, sest vastasel juhul satuksid

loomad silmusrambi keskele lõksu.

Loomarajad maanteeviaduktide all piki raudtee piirdeaedu peavad tagama elupaikade

sidususe tee eri pooltel. Need läbipääsud tuleb kujundada nii, et loomad kasutavad eelistatult

altpääsu ja ei liigu üle tee, millega kaasneks oht nende elule ja liikluse turvalisusele. Üldjoontes

on viaduktide alune haljastus sarnane ümbritseva raudteekoridori haljastusega. Järgnevalt on

loomastikuekspertide antud juhised, mida jälgida (Joonis 6):

• Loomarajad peavad olema sujuvalt ühendatud ümbritseva maastikuga. Nõlvade kalle ei tohi olla üle 10%

• Loomarajad peavad olema kaetud loodusliku pinnasega. Sobivad muld, liiv, peenike kruus. Teravate servadega killustik ei sobi. Pind tasandada.

17

• Loomarajale kujundada looduslik niiduala. Vahetult viadukti alla seemneid mitte külvata, aja jooksul kujuneb sinna hõre looduslik taimkate. Viadukti ümbruses päikesele ja sademetele avatud alale külvata niidutaimede seemneid või jätta looduslikule taastumisele.

• Loomaraja ühte serva paigutada rida kive, palke, kände jm, et pakkuda varjevõimalusi väikestele loomadele (nt pisiimetajad, kahepaiksed, roomajad, selgrootud). Suurulukite liikumisrada peab jääma vabaks.

Joonis 6. Kombineeritud altpääsu haljastuse skeem

Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Liikluskorralduse- ja ohutusvahendite korral tuleb lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse

juhisest“.

Liiklusmärgid on ette nähtud II, I ja 0 suurusgrupi omad. Märgid peavad täitma II klassi

valguspeegelduse nõude.

Liiklusmärkide paigalduskaugus peenra servast peab olema vähemalt 0,5 m, paigalduskõrgus

peab olema kooskõlas standardis EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“

sätestatuga. Liiklusmärkide ja viitade paigaldamise juures arvestada tuulekoormusega WL-4

ja löökkoormusega lumekoristusest DSL-2.

Välisvalgustus

Vastavalt maanteede projekteerimisnormidele tuleb valgustus ette näha:

• vajadusel eritasandilisel ristmikul, fooridega reguleeritaval ristmikul ja ringristmikul;

• tähistatud ülekäigurajal;

• suure külastajate arvuga puhke- või teeninduskohas;

• ööpäevaringselt tunnelis;

• muude juhtudel, kui see on vajalik tingimuste loomiseks ohutuks liikluseks.

18

„Riigimaanteede valgustamise juhise“ kohaselt on riigimaantee valgustamine tee omaniku

kaalutletud otsus tulenevalt tema kohustusest luua teel tingimused ohutuks liiklemiseks.

Eraldiasetseval teevalgustusel on sõidukijuhi tähelepanu tõmbav mõju, mille tulemusel juhid

oskavad aimata, et teel võib olla midagi ohtlikku ja olles seega valmis reageerima ohule. Selle

kaudu hoitakse ära võimalikke õnnetusi ja leevendatakse tagajärgi.

Riigimaantee valgustamine on sõltuvalt liiklussagedustest ja liiklejatest kas kohustuslik või on

Maanteeametil õigustatud alus kaaluda selle rajamist.

Kohustuslik on osaline või märgistav valgustamine, kui arvestusaasta ristuvate teede

liiklusvoogude vektorid kohtuvad LSRT alas 8 või 7.

Vastavalt liiklusuuringule kohtuvad T15 ja mnt 11115 vektorid 2050 a alas 8, mille puhul on

kohustuslik osalise või märgistava valgustuse rajamine. Samuti on märgistava valgustuse

rajamise kaalutlemine õigustatud tõstetud saartega ristmikel või ülekäigukohtade olemasolu

korral.

Tavalisi sildu ja viadukte käsitletakse nagu tavalist teed ja need ei vaja valgustamist.

Rajatavale maanteeviaduktile teepinna valgustust ei ole ette nähtud.

2.3.2 RAUDTEE

Rail Baltic raudtee projekt

Kangru riste asub DPS2 alguses, RW0600 alamprojekti ulatuses. Selles piirkonnas kulgeb Rail

Balticu põhitrass mööda Kangru küla loodepiiri (Joonis 7 ja Joonis 8). Teede riste projektiga

mõjutatud RW600 lõik hõlmab põhitrassi osa jaamast umbes 0+600 kuni jaamani 1+850. Sellel

lõigul ületab raudteetrassi Kurna-Tuhala sild (BR0345), riigimaantee T-15 (BR0350) (Joonis 9)

ja jalakäijate viadukt (BR0545).

Kogu selle lõigu ulatuses on Rail Balticu põhitrassi rööbastee konfiguratsioon kavandatud

kaherööpmelisena segaliikluse jaoks.

Lõik algab põhja poolt Kangru suunas pärast Kurna jõe viadukti (DPS1-BP08 BR0130). Selles

alguspunktis on raudtee ristlõikeks umbes 5,2 m kõrgune mulle. Sellest punktist lõunasse

suunduvat põhitrassi kirjeldab lai kurv (raadiusega 3604,5 m), mis pöördub lõunasse, kulgedes

Kangru küla (ida) ja Männiku soo (lääne) vahel. See kurv jääb kuni jaamani 2+777,48,

Kangrust ja Kangru riste piirkonnast suhteliselt lõuna poole.

Jaamast 0+600, mis langeb peaaegu kokku Kurna-Tuhala sillaga, jätab vertikaalne profiil

mulde osasse, mis siseneb maksimaalselt umbes 4,5 m sügavusesse süvendisse. Süvendi

põhjuseks on orograafilise kõrguse suurenemine pärast Kurna jõe nõo ületamist ja see, et

tuleb tagada ka vertikaalsed gabariidid Kangru riste sildade all.

Piketaažil 1+540 süvend lõpeb ja algab uuesti mulde ristlõige. Alates sellest piketaažist kulgeb

põhitrass kogu ülejäänud DPS2-lõigul muldel, välja arvatud mõned üksikud lõigud ja Männiku

soo piirkond, kuhu on projekteeritud vaiadega toestatud plaat. Seetõttu kuulub kogu Kangru

liiklussõlme ala süvendi lõiku; ainult jalakäijate ülekäigurada jääb veidi süvendist väljapoole.

Kogu süvend on projekteeritud peaaegu pinnaveelise põhjaveetasemega liivadesse ja

seetõttu on stabiilsuse tagamiseks kogu süvendi ulatuses arvestatud kaldega 3H:1V. Samuti

on iga rajatise korral arvesse võetud vajadust loomaradade järele mõlemal pool

raudteekoridori, mille tulemuseks on pikemad sillad, nii et see keskkonnanõue on täidetud.

19

Süvendi lõigule on koridori idaküljele projekteeritud vaiadest müür, et tagada süvendi serval

mööda Kangru küla piiri kulgeva tee olemasolu (Joonis 10)6.

Joonis 7. Kangru liiklussõlme lahenduse projekt

Joonis 8. Kangru lõigu vertikaalprofiil

6 Kangru railway description

20

Joonis 9. BR0350 kõrgendus, millel on kujutatud põhitrassi süvendi ristlõige

Joonis 10. Kangru piirkonda ehitatav vaiseina kõrgendus

2.3.3 EHITAMINE

Tallinn-Rapla-Türi riigi tugimaantee nr 15 lõigu ja viaduktide plaanilahenduse projekteerimisel

on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu

trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE7 etapis koostatud

lahendusest.

Riigimaantee on I klassi maantee, mille projektlahenduse pikkus on 2600 m, katte laius

21,30 m (25 m enne viadukti ja viaduktil 23,30 m). Tugimaantee nr 15 Kangru liiklussõlme

põhiprojektiga on seotud järgmised projektid:

• Tugimaantee nr 15 raudteeriste viadukti projekt (BR0350);

• Kõrvalmaantee nr 11115 raudteeriste viadukti projekt (BR0345);

• Kõrvalmaantee nr 11115 maanteeriste viadukti projekt (BR0347);

• Kasteheina jalgratta- ja jalgtee raudteeriste viadukti projekt (BR0545);

• Kasteheina jalgratta- ja jalgtee tunneli projekt (BR0547);

• Raudtee projekt (Railway project RW0600);

• Raudtee hooldusteed

Ettevalmistustööde käigus eemaldatakse uuel teemaa-alal olevad puud ja võsa. Raiejäätmed

hakitakse, kännud juuritakse ja veetakse ehitusplatsilt ära, freesitakse või taaskasutatakse

kohapeal. Kännuaugud täidetakse ja maa-ala planeeritakse ümbritseva maapinna kõrguseni.

7 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine

21

Seejärel märgitakse maha digitaalselt ja looduses tee teljed ja kõik iseloomulikud projektsed

tee-elemendid – äärekivid, liiklussaared, valgustus jne.

Asfaltkate freesitakse olemasoleva ja uue katte kokkuviimiseks vähemalt 20 m pikkusel lõigul

trassi alguses ja lõpus.

Kaevetööde käigus eemaldatakse kasvupinnas. Vajadusel projektse konstruktsiooni

rajamiseks kaevatakse ära täiendavalt pinnast. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab

kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või

voolusängid vete juhtimiseks rajatud veekogumise kohtadesse. Kraavide kaevamist tuleb

alustada eesvoolu poolt liikudes kraavide ülesvoolupidi edasi. Kõlblik kasvumuld tuleb

ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa

haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada

korrastatavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab utiliseerima vastavalt

jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Objektil ülejääva (täiteks mittesobiva) pinnase

maht on ca 61 000 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib

planeerida teemaa-alal korrastatavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või

külgkraavide taha.

Järgneb kraavide rajamine ja puhastamine.

Muldkeha ehitamise käigus paigaldatakse muldkeha täitepinnas ning tihendatakse. Nõlvad

kindlustatakse uhtumise vältimiseks.

Katendiehituse käigus rajatakse killustikalused, asfaltkate, tugipeenrad, vajadusel

paigaldatakse geotekstiil.

Liikluskorraldusvahendite rajamisel paigaldatakse liiklusmärgid, teekattemärgised, tähispostid

ja piirded.

2.4 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA

PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA

2.4.1 MAAKONNAPLANEERINGUD

• Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/41 Harju maakonna-

planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide

ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail

Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning

transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht

elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Lätis ja Leedus on Rail

Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud.

Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku

omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja

Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks

vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis

22

võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus

täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m.

Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide

projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga

on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust

Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed

asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

• Harju maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering

2030+. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Harju maakonna-

planeeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

• Harju maakonna arengustrateegia 2035+

Arengustrateegia strateegiline eesmärk nr 3 on sõnastatud järgmiselt: Harju maakonnas on

kiired, mugavad ja keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka

maakonnasiseselt.

Käesolev projekt aitab kaasa nimetatud eesmärgi saavutamisele, luues kiire ja ohutu

ühenduse ja ületuse kavandatavast Rail Balticu raudteest.

2.4.2 ÜLDPLANEERINGUD

Kiili valla ÜP

Kiili Vallavolikogu 19.aprilli 2018 otsusega nr 10 algatati Kiili valla üldplaneeringu koostamine

ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Kiili valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on uuendada ja kaasajastada Kiili Vallavolikogu

16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringut. Üldplaneering koostatakse

kogu valla haldusterritooriumi kohta. Kiili valla üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi

arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise

kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu

kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.

Kiili valla teedevõrgustik on suures plaanis välja kujunenud. Uued teed on kavandatud uute

arengualade juurdepääsudeks või Rail Baltic raudtee rajamisega seoses.

Täpsustamisel on tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla–Türi lõigus Luige-Rapla trass, sh Kangru

liiklussõlme asukoht ja lahendus, mis muudab perspektiivselt piirkonna liikluskorraldust. Uue

teekoridori parameetrid asulasisesel lõigul on 150 m (75m teljest) ja asulavälisel lõigul 250 m

(125 m teljest). Üldplaneeringus on antud tee põhimõtteline lahendus, mida vajadusel

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Tee tegelik maavajadus ja kaitsevöönd

täpsustub eelprojektiga.

Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud selleks, et luua kvaliteetsemat avalikku ruumi ning

soodustada keskkonnasäästlikke liikumisviise.

Kiili valla üldplaneering on käesoleval ajal kooskõlastuste staadiumis ja veel kehtestamata.

Kavandatav tegevus vastab Kiili valla kooskõlastuste staadiumis olevale üldplaneeringule.

23

Saku valla ÜP

Saku Vallavolikogu 21. septembri 2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla üldplaneeringu

koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine.

Saku valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujundamiseks.

Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest planeerimisseaduse

ülesanded – planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu taristu

üldised asukohad jt valla arenguks olulised teemad.

Liikluskorralduse üldistes põhimõtetes on mh välja toodud:

• pöörata enam tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele – jalakäijad, jalgratturid,

erivajadusega liiklejad jms;

• rakendada liikluse rahustamise võtteid mootorsõiduki ja kergliikluse omavahelise

konflikti ennetamiseks ja/või vähendamiseks;

• tagada tänava/tee ületamise võimalused mõistliku vahemaa tagant, arvestades

harjumuspäraseid, sihtpunktide vahelisi liikumissuundi ning ühistranspordipeatuste asukohti;

• tagada võimalusel jalakäijate ja kergliiklejate sujuv ja otsesuunaline liikumine.

Valda ruumiliselt enam mõjutavad planeeritavad taristuobjektid on Rail Baltic raudtee ja

Tallinna ringraudtee. Rail Baltic raudtee kulgeb põhja-lõunasuunaliselt, läbides valla idaosa.

Ristumised riigi- ja kohalike teedega ning kergliiklejate juurdepääsud Kurtna terviseradadele,

Saku rabametsa rekreatsioonialale ning Raku järvele lahendatakse eritasandilistena.

Raudteed on pikas perspektiivis võimalik kasutada ka kohaliku liikluse tarbeks.

Tallinna ringraudtee kulgeb ida-läänesuunaliselt, läbides valla põhjaosa. Ühildudes Rail Baltic

raudteega, kulgeb ringraudtee eskiisprojekti kohaselt Rail Baltic raudteest ida pool.

Saku valla ÜP teede ja tehnovõrkude joonisel on kajastatud Kangru riste perspektiivne oluliselt

muudetav põhimõtteline maantee trassi koridor.

Käesolev projekt aitab kaasa nimetatud eesmärkide saavutamisele, luues kiire ja ohutu

ühenduse ja ületuse kavandatavast Rail Balticu raudteest.

Tallinna Nõmme linnaosa ÜP

Nõmme linnaosa ÜP8 arengu põhisuundade kavandamisel on rõhk kvaliteetse (elu)keskkonna

säilitamisel, linnaruumi korrastamisel ja väärtuste rõhutamisel.

Liikluskorralduse üldpõhimõtetes on toodud välja, et liikluse (sh autoliikluse) sujuvuse ja

ohutuse suurendamisel tuleb arvestada mitmesuguste keskkonda kujundavate asjaoludega.

Selleks, et elukeskkonna seisund säiliks ja paraneks, peavad liikluslahendused olema

tasakaalustatud ja liikumisviisid mitmekesised. Üldplaneeringus on seatud eesmärgiks

eelisarendada säästvaid liikumisviise ja vähendada sundliikumisi.

Linnaosa liikluskorraldus peab täitma järgmisi eesmärke:

• võimalikult ohutu ja sujuv liiklus vastuvõetavate kulutustega;

8 Kehtestud Tallinna Linnavolikogu poolt 23. septembril 2021 otsusega nr 106

24

• auto- ja rattaliikluse võimalikult suur eraldamine;

• üksteisega lõikuvate ja põimuvate liiklusvoolude vähendamine.

Käesolev projekt aitab kaasa nimetatud eesmärkide saavutamisele, luues kiire ja ohutu

ühenduse.

2.4.3 KIILI VALLA ARENGUKAVA 2022-2030

Kiili valla arengukava 2022-20309 on kinnitatud Kiili Vallavolikogu 16.09.2021 määrusega nr 6.

Tiheasustus on üldjoontes kujunenud välja piki Viljandi maanteed (tugimaantee nr 15 Tallinn-

Rapla-Türi) (Kangru ja Luige alevikud) ning piki Kurna-Tuhala teed (Vaela küla, Kiili alev,

Lähtse küla ja Nabala küla).

Kiili valla tööealiste elanike enamus liigub igapäevaselt Tallinna ja tagasi ning ka ülejäänud

teevad seda vähemalt kord või kaks nädalas.

Peamiste arengutegurite ja väljakutsete valdkonnas on võimaliku välise ohuna välja toodud

võimalike riiklike suurobjektide plaanides ka Rail Baltic, mis mõjutavad Kiili valda negatiivselt,

kuna rikuvad väljakujunenud elukeskkonda ning toovad kaasa olulisi häiringuid elanikele.

Kogukonna huvides on hea keskkonnaseisundi säilitamine, maastikulise ja eluslooduse

mitmekesisuse hoidmine ning jäätmekäitluse jätkuv arendamine. Uue oluliselt keskkonda

mõjutava teemana on realiseerumas rahvusvaheline taristuprojekt Rail Baltic, mis

teemaplaneeringu kohaselt läbib ka Kiili valla territooriumi ning seda piirkonnas, mille vahetus

läheduses on nii Luige kui ka Kangru alevikud. Plaan on tekitanud kohalikes elanikes suurt

vastuseisu ning ka Kiili Vallavolikogu ning Kiili Vallavalitsus ei pea seda konkreetset

trassivalikut sobilikuks lahenduseks. Kui Rail Balticu ja Tallinna ringraudtee ehitus osutub

vältimatuks, on Kiili valla elanike huvides kohaliku peatuse rajamine Luige-Kangru piirkonnas

ning vald teeb antud osas riigiga koostööd. Projekti (kaas)finantseerimine ei ole selle väga

kõrge maksumuse tõttu omavalitsusele jõukohane.

2.4.4 SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+

Saku valla arengukava 2035+10 on vastu võetud Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega

nr 15.

Saku valla visioon on, et Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika.

Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja

vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja

loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise,

sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik

vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja teenus-

keskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks. Külades

on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/429092021042 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102019024

25

Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Rohelisest aknast välja vaadates on näha

kaunist loodus- ja elukeskkonda. Rohelisest aknast sisse vaadates võib näha endast ja

kodukohast lugupidavaid inimesi.

Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majandus, mille kohaselt on Saku valla

teedest ja tänavatest moodustunud loogiliselt toimiv tervik, mis on heas korras ning hästi

ühendatud nii omavahel kui ka naaberomavalitsustega, eelkõige Tallinnaga.

2.4.5 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS

Maa-ameti planeeringute kaardirakenduse kohaselt 30.05.2023 seisuga on projekteeritava

teelõigu piirkonnas kehtestatud või koostamisel järgnevad detailplaneeringud projektialal:

• Viljandi mnt 36B, Tallinn (kehtestatud 26.06.1997). Planeerimisprojekt nägi ette 17 ühepereelamuga ja kahe ridaelamuga elamukvartali ehitamise. Keskkonna parandamiseks on elamukvartali ja olemasoleva bensiinijaama vahele rajatud mürabarjäär ning täiendav kõrghaljastus. Projektiga olukord planeeringualal ei muutu.

• Viljandi mnt 43a kinnistu detailplaneering, Tallinn (kehtestatud 20.11.2017, menetluses)

• Metsameeste kodu, algatatud 23.10.2000, muudetud 01.10.2020. • Kangro XI maaüksuse detailplaneering, Kiili vald (kehtestatud 14.05.2002, osaliselt

kehtetuks tunnistatud 29.08.2019). Kavandatav tegevus ei muuda planeeringulahendust.

• Kangru aleviku osaline siseteede detailplaneering, Kiili vald (kehtestatud 23.08.2012, osaliselt kehtetuks tunnistatud 11.10.2019). Kavandatav tegevus puudutab osaliselt planeeringuga kavandatut.

• Kangro X detailplaneering, Kiili vald (kehtestatud 14.05.2002 ) • Kangro XIX detailplaneering, Kiili vald (kehtestatud 10.02.2004) • Valla osa üldplan., Kiili vald (kehtestatud osaliselt 08.05.2001) • Kangro VI detailplaneering, Kiili vald (kehtestatud 17.09.2002) • Kasteheina tn 38 ja 40 kinnistu detailplaneering detailplaneering, Kiili vald (kehtestatud

21.04.2011) • Kannikese 3 osa, Kasteheina 30 ja Kangro IX osa detailplaneering, Kiili vald

(kehtestatud 15.08.2006) • Kasteheina tn 30 kinnistu detailplaneering, Kiili vald (kehtestatud 17.05.2012) • Kaevu kinnistu detailplaneering, Kiili vald (kehtestatud 23.08.2012) • Sepasalu ja lähiala detailplaneering, Rae vald (algatatud 02.12.2014, menetluses).

Ühe üksikelamukrundi ja 1 maatulundusmaa krundi kinnistamine. Kavandatav tegevus

ei takista detailplaneeringu realiseerimist.

2.5 RESSURSSIDE KASUTAMINE

Tee, sh muldkeha, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade

kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde,

mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta.

Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st. Käesoleval

ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti

ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa

taotlemise menetluse käigus on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on

hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju. Olulised negatiivsed

26

keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju

pidada oluliseks.

Pärast teede ja rajatiste valmimist on vajalik nende hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada

tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtes kehtestatud seisunditaseme nõuetele11.

Tee ja rajatiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis eeldatavasti ei too kaasa

olulist negatiivset keskkonnamõju.

2.6 ENERGIAKASUTUS

Suure liiklussõlme ehitustegevus on energiamahukas, sest ehitamiseks ning ehitusmaterjalide

kohaleveoks on vaja hulgaliselt võimasid masinaid ja mehhanisme. Need tarbivad olulisel

määral mootorikütuseid. Lisaks on mootorikütust vaja töötajate objektile veoks ja muudeks

erinevateks ehitamisega kaasnevateks tegevusteks.

Kasutusetapis on mootorikütuseid vaja tee hooldamiseks kasutatavate mehhanismide

käitamiseks, kuid ehitamisega võrreldes väiksemas mahus.

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID

Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse).

Projektiala ei lõiku pinnaveekogudega. Külgkraavid kogu teelõigu ulatuses puuduvad.

Projekteeritava teelõigu alguses (km 4,09) ja lõpus (km 6,518) asub üks truup, Kurna-Tuhala

kõrvalmaanteel asub üks truup (km 1,126).

Uued truubid on projekteeritud tugimaanteele nr 15 (PK 63+70 ja PK 65+10), Kurna-Tuhala

kõrvalmaanteele (PK 0+72 ja PK 11+00) (vt ptk 2.3).

Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest

ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust

kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist

vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast).

Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli 2021. a antud teelõigul

liiklussagedus 13 127 sõidukit ööpäevas. Projekti seletuskirja kohaselt on projekteeritava

teelõigu prognoositav liiklussagedus (AKÖL) 2050. a 28 322 autot ööpäevas ning suurim

lubatud kiirus 120 km/h. Viaduktiga tõstetakse maantee kõrgemale ja seega ka müra olukord

muutub. Maantee läheduses elamuid ei asu. Projekteeritav maanteelõik kulgeb Kangru

alevikust kaugemalt võrreldes olemasoleva maanteega, mis vähendab mürataset. Müratase

tõuseb liikluskoormuse kasvuga ning koosmõjus kavandatava Rail Balticu raudteega.

Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti

täpsusastmes läbi modelleerimine12, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda

200-250 m kaugusel raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra leevendus-

vajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked,

11 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015

määrusega nr 92 12 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V-3. Mürakaardid

27

muldvallid või kombineeritud lahendused). Müra uuringuid on teostatud raudtee projekti

koosseisus. Käesoleva aruande ptk-s 3.15.2 on toodud väljavõtted maantee põhiprojekti

mürakaartidest (Joonis 32) projektipiirkonnas, mis kajastavad autoliikluse ja raudteemüra taset

päevasel ajal. Uuringus arvestati ka teedelt tuleneva müraga. OR0350 riste jääb lähimast

elamust 300 m kaugusele, OR0345 riste 200 m kaugusele. Kavandatav raudtee jääb

elamutest Kangru alevikus ca 70 m kaugusele. Raudteetrass on Kangru alevikus kavandatud

süvendisse pikiprofiili tõttu ning raudtee ja Kangru aleviku vahele on projekteeritud müratõke,

et tagada normidele vastavus.

Vastavalt teeprojekti liiklusuuringule on kohustuslik osalise või märgistava valgustuse

rajamine. Samuti on märgistava valgustuse rajamise kaalutlemine õigustatud tõstetud

saartega ristmikel või ülekäigukohtade olemasolu korral. Tavalisi sildu ja viadukte käsitletakse

nagu tavalist teed ja need ei vaja valgustamist. Rajatavale maanteeviaduktile teepinna

valgustust ei ole ette nähtud.

Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega soojuse, kiirguse või lõhna

heidet keskkonda.

2.8 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE

Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on

taaskasutatavad.

Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide

kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab

võimalusel kasutada korrastamisel ja haljasalade täiteks. Objektil üle jääva ehituseks kõlbmatu

pinnase peab utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele.

Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) tuleb eemaldada mahus, mis on vajalik

projekteeritud teekonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava

muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada teemaa-alal

korrastatavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha.

Viimase korral tuleb jälgida, et planeeritav pinnas ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva

pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Korrastatavate alade vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida,

et ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas.

Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis.

Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Töövõtjal

tuleb korraldada teemaalt saadava puitmaterjali ning vajadusel ka erakinnistutelt raie

tulemusena saadava puitmaterjali, mida omanik ei soovi, üleandmine utiliseerimiseks või

küttepuuks.

Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on

välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette.

Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras,

kui ehitusmasinatest võib lekkida kütust või määrdeaineid.

28

Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.

2.9 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada riigi tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi

ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi

ületamiseks rajatakse viaduktid (BR0350, OR0347 ja OR0545). Tugimaantee lõik viiakse

Kangru alevikust kaugemale.

Kahetasandiline ristumine välistab sõidukite ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti

on projekteeritava riste piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele.

Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid

avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste

tervisele.

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate

poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on

tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike

kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks

pinnasesse.

2.10 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI

KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD

OHUD

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi või

katastroofe. Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub riigi tugimaanteega nr 15 Tallinn-

Rapla-Türi. Ristumistele projekteeritakse kahetasandilised ülesõidud (viaduktid).

Kahetasandiline ristumine välistab sõidukite ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh

ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega

kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed.

Lähimad ohtlikud ettevõtted asuvad 3,1 km kaugusel Rae vallas Kurna külas (Maxima Eesti

OÜ Maxima Logistikakeskus) ja 1,5 km kaugusel Tallinnas Nõmme linnaosas (AS Balbiino).

Projektiala ei kattu kumbagi ohtliku ettevõtte ohualaga.

Kliimamuutustega seonduvaga arvestamise vajadust rõhutab kliimamuutustega kohanemise

arengukava13 ja selle valdkondlikud aruanded, sh Eesti taristu ja energiasektori

kliimamuutustega kohanemise strateegia14 lõpparuanne.

Sagenevad ning oma mõjult tugevnevad äärmuslikud ilmaolud nagu tormid, paduvihmad ja

kuumalained võivad põhjustada olukordi, mis taristu toimimist häirivad. Prognoositud on selgelt

13 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium 2017. Leitav https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava, vaadatud 01.08.2022 14 Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia. SA Säästva Eesti Instituut Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut, Balti Keskkonnafoorum 2015.

29

eristuvate suurveeperioodide vähenemist, kuid samas äärmuslike valingvihmade suurenemist

ja sagenemist.

Transporditaristu hulka kuuluvad erinevat tüüpi taristud, mille vastupanuvõime

kliimamuutustele on erinev. Nii on näiteks raudteed kliimamõjudele oluliselt vastupidavamad

kui maanteevõrk. Üldiselt ehitatakse transporditaristu ilmastikuoludele sedavõrd

vastupidavaks, et ka äärmuslikud ilmastikunähtused transporti ja liikumist eriti ei segaks. Nii

on ette näha, et ka tulevikus kliimamuutustest tulenevad kliimaparameetrite keskmised

muutused transporditaristut oluliselt ei mõjuta, eriti lähikümnenditel. Enam mõju avaldavad

äärmuslikud ilmastikunähtused nagu tormid, paduvihmad ja kuumalained.

Kliimamuutused võivad mõjutada mitmeid transpordisüsteemi tegureid, sh ühenduskindlus,

reisi kestus, tarneaeg, transporditaristu seisund ja hooldusvajadus, liiklusohutus ja turvalisus,

kaubaveo ja ladustamise ohutus, liikumis- ja sõidumugavus, transpordi energiakulu ja

energiatõhusus jms. Eri transpordiliike võivad ilmastikuolud mõjutada erinevalt. Äärmuslike

ilmastikunähtuste mõjul võivad transpordiühendused katkeda, ajakulu tavapärase olukorraga

võrreldes kasvada, reisijad, sõidukid või transpordi tehnoseadmed viga saada, kaubad rikneda

või kahjustuda ning ohtlike veoste puhul keskkond kahjustatud saada. Tõrked

transpordisüsteemis mõjutavad omakorda paljusid teisi eluvaldkondi, sh päästevõimekust.

Transporditaristu on üldiselt kliimamuutustele suhteliselt vastupidav, kuid kliima muutudes on

ette näha olulisi muutusi selle korrashoiu ja hoolduse vajaduses. Näiteks tuleb sagedamini

koristada tormidest ja üleujutustest tekkivat risu teedelt. Pehmetel talvedel väheneb vajadus

lumekoristuse järele (sh sellega seotud kulutused), kuid teede lagunemine on intensiivsem

(suurenevad kulutused teede parandamisele). Valmis tuleb olla aeg-ajalt esinevate suuremate

lumetormide tagajärgede likvideerimiseks. Kuna tulevikus on talvel päikesekiirgust järjest

vähem ning päike ei sulata jääd, siis suureneb jäätõrje vajalikkus transporditaristul. Suurenev

jäitepäevade arv (ehk sooja ja külma temperatuuri vaheldumine) nõuab paremat valmisolekut

jää- ja libedusetõrjeks nii teedel kui ka nendega seotud elektri- ja siderajatistel.

Transporditaristut võivad kahjustada kuumalainetest põhjustatud teekatte pehmenemine või

üleujutuste põhjustatud teede või sildade lagunemine. Haavatav on inimeste liikumine

transporditaristuga seotud liikluskatkestuste, libeduseohu, katteta kõrvalmaanteede

kandevõime vähenemise ja kergliikluse ohutusega seotud muutuste tõttu. Kuumus võib

põhjustada tee katendikonstruktsiooni deformatsiooni.

Kohanemismeetmed, millega on vaja maanteede projekteerimisel arvestada, on esitatud

maanteede projekteerimisjuhistes15 ja nendest juhindumine on projekteerija vastutusalas.

Järgnevalt on antud ülevaade kohanemismeetmetest, mis on asjakohased Kangru liiklussõlme

puhul:

− maksimaalsete vooluhulkade arvutamisel võetakse arvesse kliimamuutuse mõju

(nt sademete hulga ning valingvihmade sageduse ja intensiivsuse suurenemine,

kevadiste üleujutuste vähenemine soojade talvede tõttu);

− minimeerimaks maantee muldkeha kahjustusi võetakse muldkeha stabiilsuse

tagamiseks ja õigete ehitusmaterjalide määramiseks arvesse maapinna külmumise

sügavust, sh selle võimalikku muutumist seoses kliimamuutustega;

15 https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid

30

− torustikud tuleb projekteerida piisavalt sügavale või isoleerida, et vältida vedelike

külmumist;

− päikesekiirguse tegurit tuleb arvesse võtta katendite ja soojuspaisumisvuukide

temperatuurivahemiku väärtuste täpsustamisel;

− otsese päikesekiirgusega kaasnevat soojust tuleb arvesse võtta elektrotehniliste

seadmete kappide ja nende asukohtade projekteerimise nõuete täpsustamisel;

− õhuliinide, infotahvlite ja muude ilmastiku suhtes tundlike süsteemide täpsustamisel

tuleb arvestada mitme ohu samaaegse esinemisega (nt tugev tuul koos märja lume,

jäävihma või jäitega) ja täiustada nende süsteemide disainiparameetrid;

− äikeseohu hindamisel tuleb arvestada võimalusega, et äike võib tulevikus esineda

sagedamini ja raskemate tagajärgedega.

Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED

Projekteeritav riigi tugimaantee lõik koos viaduktidega asub Harju maakonnas Kiili valla

Kangru aleviku, Saku valla Männiku küla ja Tallinna Nõmme linnaosa territooriumil.

Olemasolev tugimaantee nr 15 paikneb Luige alevikus transpordimaal (KÜ 30402:001:0011)

(Joonis 11). maanteest lääne pool paiknevad Viimsi metskond 10 (KÜ 71801:001:2151) ja

Viimsi metskond 314 (KÜ 71801:001:2152). Maanteest ida pool paikneb Viimsi metskond 52

(KÜ 30401:001:1976). Olemasolev kõrvalmaantee paikneb Kangru alevikus transpordimaal

(KÜ 30401:001:1966) (Joonis 12), põhja pool paikneb Viimsi metskond 52 (KÜ

30401:001:1976). Lõunast külgneb maantee Kangru aleviku elamumaadega Rukkilille tn,

Kullerkupu tn ja Kasteheina tn. Põdra tee paikneb Viimsi metskond 52 katastriüksusel

maatulundusmaal (Joonis 13). Põhja pool külgneb tee Tõnuni (KÜ 65301:001:2413)

maatulundusmaa ja Sepasalu (KÜ 65301:001:0963) maatulundusmaa maaüksustega.

Kasteheina jalgratta- ja jalgtee paikneb Viimsi metskond 10 (KÜ 71801:001:2151) ja Viimsi

metskond 314 (KÜ 71801:001:2152) territooriumil.

Projektiala paikneb transpordimaadel 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1 (KÜ 30402:001:0011)

Viljandi maantee T8 (KÜ 78404:404:0009), 11115 Kurna-Tuhala tee T9 (KÜ 30401:001:1966),

11115 Kurna-Tuhala tee T2 (KÜ 30401:001:0472), üldkasutataval maal Viljandi mnt 34 (KÜ

78401:101:3417), maatulundusmaal Viimsi metskond 10 (KÜ 71801:001:2151), Viimsi

metskond 314 (KÜ 71801:001:2152), Viimsi metskond 52 (KÜ 30401:001:1976). Projekteeritav

teelõik külgneb maatulundusmaadega ja 11115 Kurna-Tuhala tee Kangru külas

elamumaadega.

31

Joonis 11. Maantee nr 15 km 6,55 olemasolev olukord. Allikas: Google Maps 2019

Joonis 12. Maantee nr 11115 km 0,3 olemasolev olukord. Allikas: Google Maps 2019

32

Joonis 13. Põdra tee km 0,2 olemasolev olukord. Allikas: Google Maps 2019

Teelõigule projekteeritakse kõrvalmaantee nr 11115 Kurna-Tuhala raudteeriste ja

maanteeviadukt, Kasteheina jalgratta- ja jalgtee (OR0545) raudteeriste, Põdra tee ja Kangru

tee (OR0347), Kangru jalgratta- ja jalgtee, Kangru-Raudalu jalgratta- ja jalgtee, Raudalu-

Kangru hooldustee ja Kasteheina hooldustee (OR0547) (vt ptk 2.3).

Tee ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse

eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt.

Külgkraavid kogu teelõigu ulatuses puuduvad. Üks truup asub projekteeritava teelõigu alguses

km 4,09 läbimõõduga 0,600 m pikkusega 13,50 m ja teine lõpus km 6,518 pikkus 16 m,

läbimõõduga 0,750 m. Kõrvalmaanteel 11115 Kurna-Tuhala paikneb 28 m pikkune plasttruup

km 1,126 läbimõõduga 0,800 m.

Teed ei ole seotud maaparandusehitistega. Olemasolevad rajatised projekteeritaval teelõigul

puuduvad.

Uue teemaa-ala alla jäävad katastriüksused või nende osad võõrandatakse ning

maatulundusmaa ja üldkasutatava maa sihtotstarve muudetakse transpordimaaks.

Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa

ulatus. Tegevuse realiseerimisega kaasneb senise maakasutuste muutumine. Muutused

maakasutuses on määratud kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ ning maakasutuse mõjud on hinnatud maakonnaplaneeringu

KSH raames. Riste rajamisega säilivad ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele

teedele.

Projektiala kattub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndiga.

Ehitusseadustiku §120 järgi on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma

Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks

antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu

või ehitamise teatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui kavandatav ehitis

asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.

33

Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse

vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida

tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad.

Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele

maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Tegemist on

hajaasustusega (liikluskoormus minimaalne), seega ei saa mõju pidada oluliseks.

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA

TAASTUMISVÕIME

Maavarad

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub projektiala kahel maardlal (Joonis 14).

Põhja osas asub projektiala Tallinna-Saku liivamaardla (nr 109) alal. Alaga kattub maardla

idapoolsem plokk nr 66, millel on ehitusliiva aktiivne tarbevaru 3973 tuh.m3. Lähim mäeeraldis

asub projektialast idas Männiku liivakarjäär, millele on väljastatud kaevandamisluba KMIN-135

kehtivusega kuni 26.06.2045.

Lõuna osas asub projektiala Valdeku (Valdeki, Männiku) turbamaardla (nr 629) alal. Alaga

kattub maardla idapoolsem plokk nr 3, millel on hästilagunenud turba passiivne reservvaru 175

tuh.m3.

Kavandatav tegevus asub maardla alal. Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on sätestatud

maapõueseaduse § 14. Seaduse kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava

tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada:

1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;

2) juurdepääs maavarale; 3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Kangru riste on 340 m pikkusel lõigul projekteeritud Tallinna-Saku liivamaardla taotlevale

Männiku IV liivakarjääri mäeeraldisele. Käsitletava riigimaatee kaitsevööndi laius on 75 m ja

seega kattub riigimaantee maardlaga ca 25 500 m2 alal. Maantee kaitsevööndis on maavara

kaevandamine keelatud (EhS § 72 lg 1 p 3). RB raudtee ja sellega kaasneva Kangru riste mõju

maavarade kasutusele on hinnatud RB maakonnaplaneeringu KSH16 käigus oluliseks.

Seetõttu on KSH aruandes välja pakutud ka vajalikud leevendusmeetmed, millest peamine on

koostöö kaevandamislubade omanikega.

Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne ja seotud otsese ehitustegevusega. Olulised mõjud

pinnasele avalduvad ehitusetapis, kus pinnasetööd on vajalikud suurtes mahtudes.

Ehitustegevusest tingitud mõjud pinnasele on seda tugevalt ning teatud määral pöördumatult

muutvad – eemaldatakse taimede kasvusubstraat, rikutakse pinnase looduslikku struktuuri

ning muudetakse olemasolevat reljeefi. Maantee rajamisega kaasneb olemasoleva väärtusliku

kasvupinnase koorimine (eeskätt maanteetrassi, liiklussõlmede, rajatavate kogujateede ning

kergliiklusteede aluselt maalt). Kooritud pinnas taaskasutatakse objektil haljastuseks või

16 Harju maakonnaplaneeringu "Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine" KSH

34

tagasitäiteks või suunatakse kasutusse muudele objektidele, mistõttu pinnase kui loodusvara

kogus ei vähene. Kooritud pinnase kasutamisega mujal, kui käsitletaval ehitusobjektil, kaasneb

pinnase, kui kohaliku loodusliku väärtuse vähenemine. Tegemist ei ole olulise mõjuga, kui

rakendatakse pinnase võimalikult suures ulatuses taaskasutamist kohapeal. Pinnase

tihenemine ja vajumine toimub peamiselt olemasoleva ja rajatava uue teetrassi alusel ning

selle kõrval asuval maal. Asfaldiga kaetud pinnases kaovad selle looduslikud funktsioonid

pöördumatult. Kasutusaegne mõju pinnasele ei ole oluline.

Põhjavett, selle kaitstust ja piirkonnas kaevusid on käsitletud ptk.-s 3.7.

Joonis 14. Mäeeraldiste ja maardlate paiknemine projektiala suhtes. Allikas: Maa-ameti

maardlate kaardirakendus, seisuga 06.05.2022

Loomastik

Piirkonnale tüüpilisteks imetajateks on metskits, põder, metssiga, ilves, rebane, halljänes ja

erinevad pisiimetajad. Linnustik on mosaiiksele maastikule iseloomulik – esineb nii põllu- kui

35

ka metsaliike, soodega on seotud märgalade liigid. Rändlinnud kasutavad peatuspaikadena

piirkonna põlde ja veekogusid (olulisemad on Männiku ja Raku järved). Väärtuslikest

elupaikadest tuleb esile tuua Männiku, Raku ja Tammemäe karjäärijärved ning neid

ümbritsevad liivikud ja Männiku raba. Männikul on I kaitsekategooriasse kuuluva kõre ja II

kaitsekategooriasse kuuluva kivisisaliku püsielupaik, mida Keskkonnaamet soovib laiendada.

Lähim käsitiivalistele oluline elupaik on Raku järv. Põhja-nahkhiire, veelendlase ja tiigilendlase

esinemine on EELISes registreeritud järve põhjaosas, kuid kogu Männiku karjääride kompleks

(lisaks Raku järvele ka Männiku ja Tammemäe järv) on nahkhiirtele oluline elupaik.

Kaitstavaid loomaliike on täpsemalt käsitletud ptk 3.6.

Projekteeritava liiklussõlme positiivne mõju loomastikule väljendub tarastatud maanteel

loomade hukkumise vähenemisega ning loomapääsudega tekkivad uued liikumisvõimalused.

Negatiivne mõju loomastikule väljendub eeldatavasti häiringute, elupaikade kao ja kvaliteedi

halvenemise näol.

Meetmed loomade liikuvuse ja piirdetara mõju leevendamiseks on toodud ptk 3.10 ja 4.2.

Taimestik

Kangru piirkonnas ja ümbruses on mitmekesine maastik, mis koosneb peamiselt okas- ja

segametsadest ning avatud rohumaadest ja põldudest. Väärtuslik taimekooslus on Männiku

rabas. Mõju metsadele ja taimestikule vt peatükist 3.9.

3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME

Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus

kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega

ja jäävad projektiala piiridesse.

Tegemist on uue rajatava liiklussõlmega ning valdavalt maatulundusmaadega. Teelõigule on

projekteeritud viaduktid Rail Balticu trassi ületamiseks (BR0350, OR0347 ja OR0545). Tee ja

rajatiste ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja

põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa

mõju ära hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2).

Projekti elluviimisega ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Ei ole teada mõjusid, mis

põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatava RB raudtee rajamisega

seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti lõigu

Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir KMH aruanne on koostamisel.

3.4 PINNAVORMID JA PINNAS

Projektiala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus reljeef on valdavalt tasane, maapinna

absoluutkõrgusega 45 kuni 50 m.

Pinnakatte moodustavad 20-30 m paksuse kihina eriteraline liiv ja madalasooturvas (Joonis

15). Üldgeoloogiliste andmete põhjal moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi:

Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel ning Ülem-

Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega.

36

Turvas levib projektiala väikesel alal lõuna ja edelaosas. Kihi paksus on 0,25…5,8 m, suurimad

paksused esinevad Männiku rabas. Turvas on valdavalt vähelagunenud ja rohkesti orgaanilist

ainet sisaldav pinnas. Turvas on kohev ja valdavalt veeküllastunud (veetase on 0,00…1,00 m

sügavusel maapinnast, periooditi maapinnal). Ehkki enamus turbaaladest on tihedalt

kraavitatud ja kuivendatud, on pinnasevee tase aastaringselt kõrge ja võib paiguti ulatuda ka

üle maapinna.

Liiv esineb enamusel projektialast, v.a lõuna ja edelapoolne osa. Liiv on vahelduva

terastikulise koostisega. Valdavalt on levinud keskliiv ja jämeliiv, vähesemal määral esineb ka

peenliiva. Sõltuvalt saue ja mölli osakeste osakaalust võib liiv olla mölline/möllikas ja

savine/savikas. Keskliiv esineb trassilõigu lõunapoolses ja keskosas. Kihi paksus on

0,15…8,85 meetrit. Peenliiva kihi paksus on muutlik, ulatudes 0,35 meetrist kuni 3,0 meetrini.

Enamasti on peenliiva kihi paksus alla 1,0 meetri17.

Kasvupinnas esineb mullana pindmises kihis, mille paksus on 0,1…0,8 m, enamasti

0,01…0,45 m. Muld sisaldab kohati ka kruusa. Orgaanilise aine sisaldus huumusekihis on

keskmine. Pinnas on kohev, niiske kuni veeküllastunud.

17 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud raudtee eelprojekti koostamiseks. Lõik GL-11. Töö nr RB-GL-

11-A, 2017

37

Joonis 15. Pinnakatte geoloogia projektiala piirkonnas. Allikas: Maa-amet, 2022

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas ja vajadusel projektse

konstruktsiooni rajamiseks kaevatakse ära täiendavalt pinnast. Kõlblik kasvumuld tuleb

ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa

haljastamisel.

Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada töökorras mehhanisme ja seadmeid, et

välistada pinnase reostumine kütte- ja määrdeainetega.

3.5 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid (Joonis

16).

Projektialale lähim Natura 2000 ala Rahumäe loodusala (RAH0000451), mis asub projektalast

ca 5 km kaugusel põhjas18. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõjusid, mis võiks ulatuda

18 Keskkonnaregister, seisuga 06.05.2022

38

sellisele kaugusele. Seega igasugused mõjud Rahumäe loodusalale ja selle kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad.

Joonis 16. Natura 2000 võrgustiku alad projektiala piirkonnas. Allikas:

Keskkonnaregister, seisuga 06.05.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

3.6 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Keskkonnaregistri/EELIS19 andmetel (Joonis 19) ei asu projektialal ja selle läheduses

kaitsealasid. Lähim kaitseala asub 3,5 km kaugusel kagus Kurna mõisa park (KLO1200378).

Projektialal ja selle läheduses ei asu hoiualasid. Lähim hoiuala asub 11 km kaugusel idas

Limu raba hoiuala (KLO2000133).

19 Keskkonnaregister/EELIS 06.05.2022

39

Projektialal ja selle lähiümbruses ei asu kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähim asub põhja

suunas 900 m kaugusel rändrahnud Raudalu kivid (KLO4000140) ja idas 1,5 km kaugusel

Männiku hiidrahn, Männiku rändrahn, Hiidrahn Nõmmel, Nõmme hiidrahn (KLO4000116).

Projektialal ja selle lähiümbruses ei asu KOV tasandil kaitstavaid looduse üksikobjekte.

Lähim asub loode suunas 2,7 km kaugusel Pääsküla raba (KLO5000022).

Projektiala piirkonnas lähim kaitstavate liikide elupaik on I kaitsekategooria loomaliikide

Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (KLO3000592), mis asub 200 m kaugusel lääne

suunas. Käesoleval hetkel on menetluses püsielupaiga laiendamine. Projekteeritava

püsielupaiga ja Kangru liiklussõlme kokkupuutealad on näidatud Joonis 17 ja Joonis

18.Sigimisperioodi välisel ajal liiguvad kõred ümbruskonna maastikus toitu otsides paarisaja

meetri raadiuses eelistades vähese taimestikuga avatud alasid. Sesoonselt võivad nad

rännata kuni 3 km. Kõre on kohatud näiteks Kangru külas, mis jääb püsielupaigast rohkem kui

500 m kaugusele. Seega ei saa välistada kõrede jõudmist projektialani. Suve lõpul ja sügise

algul liiguvad kahepaiksed aktiivselt mööda maismaad ja suudavad endale enne talve uue

elupaiga leida. Kangru liiklussõlme rajamisega väheneb looduslike elupaikade pindala Raku

järvest idas, kus kõred võivad käia toitumas. Selle tulemusena väheneb sidusus püsielupaiga

erinevate osade vahel, sest Raku järve kagunurgas jääb läbipääsuks alla 100 m laiune koridor,

mida katkestab Kangru liiklussõlme kergliiklustee. Kergliiklustee mahasõidu alla rajatakse

kahepaiksete läbipääs läbi muldkeha valli. Arendaja ja Keskkonnaameti vahel sõlmitud

kokkuleppe kohaselt kaasatakse põhiprojekti koostamisse kahepaiksete liigiekspert, et tagada

kõre populatsiooni sidusus püsielupaiga ja selle laienduse eri osade vahel.

2023. a on koostatud ekspertarvamus20 vajalikest meetmetest Kangru liiklussõlme

projekteerimisel ja ehitamisel vältimaks Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga (sh

projekteeritava püsielupaiga) ja kaitsealuste liikide kahjustamist (Joonis 17). Kokkuvõtvalt on

vajalikud meetmed järgnevad:

• Rajada metallist kahepaiksetõkked ulukiaia alaserva.

• Väravate ette paigaldada kahepaikseid tõkestavad ja suunavad rennid.

• Kasteheina tee viadukti läänepoolsel muldel asendada kergliiklustee asfaltkate

kruusaga.

• Kasteheina tee viadukti läänepoolsele muldele rajada kivisisalikule sobiv haljastus.

• Laoplatside asukohtade ja transpordimarsruutide valikul arvestada kõre sigimisvee-

kogude ja püsielupaiga piiranguvööndi paiknemisega.

• Kõrede aktiivsusperioodil 15.04 – 30.09 ei tohi öösiti sõidukitega liikuda Viljandi

maanteest Raku järve pool.

20 Kangru liiklussõlm ning kõre ja kivisisaliku kaitse meetmed. OÜ Rewild, 2023

40

Joonis 17. Väljavõte kõre ja kivisisaliku projekteeritavast püsielupaigast Kasteheina

kergliiklustee viadukti piirkonnas (OÜ Rewild, 2023). Aluskaart: Maa-amet, 202321

Kliimaministri määruse eelnõuga22 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja

kaitse-eeskiri” muudeti lähtuvalt Rail Baltic Estonia OÜ edastatud materjalidest Männiku

püsielupaiga kirdeosa välispiiri (Joonis 18). Püsielupaigast piiritleti välja Rail Balticu põhitrass

ja Kangru liiklussõlme trassid ja täiendavalt nende ümber üldjuhul vähemalt 5 m laiuse

puhverala. Kohtades, kus püsielupaik ei ulatunud trassini, suurendati vähesel määral

püsielupaiga ulatust, et kõrele vajalik elupaikade vaheline ühenduskoridor ja potentsiaalselt

sobiv elupaik oleks maksimaalses võimalikus ulatuses püsielupaika arvatud ning samas oleks

võimalik rajada nii Rail Balticu trass kui ka Kangru liiklussõlm. Männiku püsielupaiga

territooriumil on lisaks Rail Balticu trassi ülese kõnnitee (kergliiklustee) mahasõidule võimalik

rajada ka teisi Rail Balticu trassiga seotud rajatisi, kui selleks tekib projekti muudatusest

tingitud vajadus ja seda tingimusel, et arvestatakse kõre ja kivisisaliku elupaiga vajadusi,

eeskätt populatsioonide vahelise sidususe tagamist.

Lepiti kokku, et raudteed ületav kõnnitee jääb osaliselt moodustatava püsielupaiga piiresse

tingimustel, et projekteerimisel oleks kaasatud liigiekspert, püsielupaika jääva kõnnitee

21 Kangru liiklussõlm ning kõre ja kivisisaliku kaitse meetmed. OÜ Rewild, 2023 22 Kliimaministri määrus „Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määruse nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” seletuskirja eelnõu

41

muldesse rajatakse lisaläbipääs kahepaiksetele ja kõnnitee mulde haljastamisel lähtutakse

eespool toodud liigieksperdi soovitustest.23

Joonis 18. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiranguvöönd. Aluskaart: Maa-

amet, 2024

Ehitusaegselt tuleb sesoonsete rändekoridoride ja sigimisveekogude piirkonnas takistada

ajutiste tõkete abil kahepaiksete pääsemine töötsooni, et kahepaiksed ei hukkuks masinate

rataste all või ei satuks lõksu.

Maantee hooldamise käigus tuleb kahepaksete soodsa seisundi tagamiseks piirata

herbitsiidide kasutamist. Kindlasti ei tohi herbitsiide kasutada kahepaiksete sigimisveekogust,

Raku järvest, 50 m raadiuses. Teistes olulistes kahepaiksete elupaikades tuleb herbitsiide

kasutada nii vähe kui võimalik ehk rakendada sihitud taimetõrjet.

Projektiala piirkonnas on registreeritud kaks väike-konnakotka pesakohta:

- Ülemiste väike-konnakotka PEP (KLO3001481) asub projektialas lähimas punktis ca

600 m kaugusel kirdes. Viimastel aastatel pesa kasutatud ei ole24,25. Kangru liiklussõlm

sellele pesakohale olulist mõju ei avalda.

- Kurna väike-konnakotka PEP (KLO3001822) asub Kangru liiklussõlmest lähimas

punktis ca 2 km kaugusel idas. Pesa on seireandmetele tuginedes kasutatud püsivalt

alates 2017. aastast. 2019. aastal kasvas pesas üles üks poeg, 2020. aastal

23 Kliimaministri määrus „Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määruse nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” seletuskirja eelnõu 24 Kotkaste ja must-toonekure seire aastatel 2012-2021. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2027&Itemid=340; https://kese.envir.ee 25 Aarne Tuule (27.01.2021), Kotkaklubi MTÜ kogutud andmed.

42

pesitsemine ebaõnnestus ning 2021. aastal kasvas üles üks poeg. Tüüpiline

toitumisala ulatub sellest pesast Kangru liiklussõlmeni, kuid liigile sobivaid põllu- ja

rohumaid häiringualasse ei jää. Seega mõju antud pesakohale puudub.

Tuginedes liigi kaitse tegevuskavale26 tuleb Ülemiste väike-konnakotka pesa ümbruses 750 m

raadiuses pesast vältida häiringuid 15. märtsist 31. augustini.

Projektialast läänes 450 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuste loomaliikide nõmmelõoke

(Lullula arborea) (KLO9108865) ja väiketülli (Charadrius dubius) (KLO9108901) elupaigad.

Projektiala kaguosast 600 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse loomaliigi

kaldapääsukese (Riparia riparia) (KLO9124264) elupaik. Projektialast kirdes vähemalt 750 m

kaugusel asub III kategooria kaitsealuse loomaliigi rukkiräägu (Crex crex) (KLO9131684 ja

KLO9131685) elupaigad. Projektialast kirdes vähemalt 1,1 km kaugusel asuvad III kategooria

kaitsealuse loomaliikide kuldhänilase (Motacilla citreola) (KLO9131681), rabakonna (Rana

arvalis) (KLO9131743), rohukonna (Rana temporaria) (KLO9131742), harilik kärnkonna (Bufo

bufo) (KLO9131744) ja roo-loorkulli (Circus aeruginosus) (KLO9115425) elupaigad.

Arvestada tuleb, et kõik kaitstavad liigid ei pruugi olla EELIS-esse kantud. Näiteks ei ole

piirkonnas registreeritud ühtegi kaitsealuste kuklaste (Formica spp) pesa. Kuklaseid esineb

suurema tõenäosusega okas- ja segametsades, seega on pesade olemasolu projektialal

tõenäoline. Liigi suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st ehitusetapi algul) leitud

sipelgapesad ringi kolida. Kuklaste pesade kolimiseks peab olema Keskkonnaameti luba ja

soovitatav on seda teha spetsialisti juhendamisel. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva

ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel suhteliselt vähe. Pesa tuleb kogu ulatuses varahommikul

või hilisõhtul välja kaevata ja transportida vähemalt 500 m kaugusele päikesele avatud kuiva

kohta metsa servas. Kui kaevatakse välja kogu pesa ja uus asukoht on kuklastele sobiv, siis

ehitavad nad pesa uuesti üles ja meede on tõhus. Enne raadamist tuleb eksperdi kaasabil

trassile jäävad kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava nende ümberasustamiseks.

26 Abel, U., Volke, V., Sellis, U., Sein, G., Tammekänd, I., Nellis, R., Evestus, T. & Väli, Ü. 2018. Väike- konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. MTÜ Kotkaklubi, Keskkonnaamet.

43

Joonis 19. Kaitstavad alad ja objektid projektiala piirkonnas. Allikas:

Keskkonnaregister, seisuga 30.05.2023. Aluskaart: Maa-amet 2023

3.7 PÕHJAVESI JA PINNAVESI

Põhjavesi

Projektiala piirkonnas on põhjavesi looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes (Joonis 20).

Vaadeldaval alal on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna kõrgus merepinnast 40-

45 m, aluspõhja kivimite kõrgus 15-30 m.

44

Joonis 20. Põhjavee kaitstus projektiala asukohas. Allikas: Maa-amet, 2022

Projekti raames teostatud geotehniliste uuringute27 käigus selgus, et põhjavee tase asub 0-

4,55 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 37,5-51,1 m. Raudtee trassi piirkonnas oli

põhjavee tase välitööde ajal (oktoober-detsember 2016.a. ja jaanuar-märts, mai 2017.a.)

0,00…3,60 m sügavusel maapinnast, enamasti 0,00…1,30 m sügavusel maapinnast.

Tugimaantee nr 15 ja Kurna-Tuhala tee ristumiskohast põhja osas oli põhjavee tase 4,25-

4,55 m sügavusel maapinnast.

Aastaringselt püsiv põhjavee horisont asub valdaval osal RB geotehnilise uuringu trassilõigust

GL-11 vahetult maapinna lähedal (jäädes enamasti maapinnast mõõdetuna kuni 1,00 m

sügavusele, külmumissügavusest kõrgemale), ulatudes paiguti maapinnani. Sademete rohkel

perioodil ja lumesulamise ajal tuleb kõikjal arvestada hooajaliselt maapinnani ulatuva

veetasemega.

Tugimaantee nr 15 ja Raku järve vahelisel alal ja raudtee trassi põhjapoolses osas

(puuraukudes IP107…IP119) esinevad ümbritsevast kõrgematel aladel maapinna lähedal

suure paksusega (>5 m) liivakihid, kus jääb pinnasevee tase enamasti 1,00…3,00 m

sügavusele maapinnast (suurim registreeritud veetaseme sügavus on 3,6 m). Pinnasevee

27 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud raudtee eelprojekti koostamiseks. Lõik GL-11. Töö nr RB-GL-

11-A, 2017

45

maksimumi perioodidel võib pinnaseveetase prognoositavalt tõusta ca 0,5-1 m võrra

kõrgemale.

Tagada tuleb ehituseks vajamineva tehnika nõuetekohane hooldus, vältimaks lekkeid ja

võimalikku põhjavee reostust28 (vt ptk 4.2).

Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev projektialal (PRK0000395), mis on rajatud

hüdrogeoloogilise uuringu eesmärgil (Tabel 1 ja Joonis 21). Projektialale läheduselt järgmised

puurkaevud on 30 m kaugusel (PRK0000266), mis on samuti rajatud hüdrogeoloogilise

uuringu eesmärgil ja 35-45 m kaugusel kinnise soojussüsteemi tarbeks rajatud puuraugud.

Projektialale lähim olmevee puurkaev (PRK0014199) asub teemaa-alast 70 m kaugusel. Antud

puurkaev asub lähimast rajatavast viaduktist (BR0347) enam kui 580 m kaugusel. Põhjavee

looduslik liikumise suund on põhja-loode suunaline. Antud puurkaev jääb viaduktist põhja

suunda. Puurkaev asub lähimast rajatavast viaduktist piisavas kauguses ning tegevusega ei

mõjutata puurkaevu seisundit. Ülejäänud olmevee otstarbel rajatud puurkaevud asuvad

projektialast enam kui 100 m kaugusel.

Tabel 1. Projektiala piirkonnas asuvad puurkaevud

Puuraugu registrikood

Kaugus projektialast, m

Sanitaar- kaitseala ulatus, m

Staatiline veetase, m

Puurkaevu kasutamise otstarve

Põhjaveekogum

PRK001419970 50 15 Olmevee saamiseks

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne- Eesti vesikonnas

PRK000039660 0 1,4 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev

Kvaternaari Männiku- Pelguranna põhjaveekogum

PRK000026630 5 2,3 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum

PRK000039265 0 2,3 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev

Kvaternaari Männiku- Pelguranna põhjaveekogum

PRK0000258130 0 1 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum

PRK00003950 0 2 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev

Kvaternaari Männiku- Pelguranna põhjaveekogum

PRK0064088 PRK0064089 PRK0064090 PRK0064091

35-45 0 Kinnise soojussüsteemi puurauk

Ordoviitsium

PRK0009541100 10 19,5 Olmevee saamiseks

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne- Eesti vesikonnas

28 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine

46

Joonis 21. Vooluveekogud, järved, puurkaevud ja kitsendused. Allikas:

Keskkonnaregister, seisuga 06.06.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

Pinnavesi

Projektiala ei lõiku pinnaveekogudega, sinna ei jää maaparandussüsteeme. Alast ida pool

kulgeb 800 m kaugusel Kurna oja (VEE1093100) ja 250 m kaugusel Kärneri oja

(VEE1093500). Kurna oja suubub Ülemiste järve ning on seega Tallinna linna

pinnaveesüsteemi joogiveehaarde osa. Projektialast lääne pool asub teemaa-alast 130 m

kaugusel Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluv tehisjärv Raku järv

47

(VEE2006030). Raku järvel kehtib kalda piiranguvöönd ulatusega 100 m, ehituskeeluvöönd

ulatusega 50 m ja veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Raku järv on üle 10 ha pindalaga ja üle 25

km2 valgalaga veekogu. Lõunaosas läbib maanteelõik Raku järve valgala (2006030_1).

Projektlahendusega juhitakse sademe- ja lumesulamisveed kõrge muldega maanteelõikudelt

teeäärsele alale. Vahemikus Pk 41+00 – 43+00 Viljandi mnt Tallinna linna maa-alale jäävas

osas on sõiduteel lahendatud sademevee ärajuhtimine restkaevude abil. Kuna piirkonnas

puudub olemasolev sademevee torustike äravoolu süsteem, siis on suublaks ette nähtud

rajada sademevee imbtiik kinnistule Viljandi mnt 51 (78401:101:3422).

Kurna-Tuhala tee lõigus, kus kergliiklustee on sõiduteega eraldatud äärekiviga, on pinnavee

ärajuhtimine lahendatud restkaevude abil. Restkaevudes suunatakse vesi põiktoruga tee

muldest välja.

Viljandi mnt Tallinna linna alal paiknevatest restkaevudest kogutava sademevee arvutuslik

vooluhulk on 5 minutilise saju ja korduvusega 5 aastat korral Qarv = 150,3 l/s. Kurna-Tuhala tee

restkaevudest kogutava sademevee arvutuslik vooluhulk on 5 minutilise saju ja korduvusega

5 aastat korral Qarv = 129,7 l/s.

Teine külgkraaviga lõik on enne Luige asumit mnt nr 15 ääres vasakul ja paremal, kust veed

juhitakse olemasolevale madalale alale. Sealt suubub osaliselt puhastunud sademevesi pärast

rahustumist Männiku raba poole.

Maanteedelt ärajuhitav sademevesi on autode heitgaasidest, rehvide hõõrdumisest ja

maanteel liiklusohutuse tagamiseks intensiivsemat tehtava libedusetõrjest tekkivate

saasteainete tõttu reostunum29 kui raudteelt ärajuhitav sademevesi. Nõuded sademevee

suublasse juhtimiseks on kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 6130.

Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida

tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning halvendamist

ehitustegevuse tõttu.

Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse

korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski.

Ehitustöödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekogu

veekaitsevööndis.

3.8 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD

Projektiala lõunaosa raudtee trassi läheduses asub märgala Männiku raba. Projektiala ei kattu

Männiku rabaga ega mõjuta selle veerežiimi.

RB trassilõigu Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir KMH-ga on tehtud ettepanek raudtee

rajamise keskkonnamõjude leevendamiseks taastada Männiku raba veerežiim. Selleks tuleb

sulgeda Männiku raba kirde-, ida- ja kaguservas paiknevad kuivenduskraavid (Joonis 22).

Veerežiimi taastamise põhiline meetod on kraavide turbaga täitmine kombineerituna turbast

ehitatud paisudega. Lõplik taastamisala ning taastamise meetodid selgitatakse vastava

29 Teeregistri andmetel oli käsitletava riigimaantee liiklussagedus 2021. a 13 127 autot ööpäevas 30 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

48

taastamisprojekti koostamise käigus. Veerežiimi taastamisprojektiga määratakse

taastamisalad (suletavad kraavid), taastamise meetodid ja rajatiste (paisude jms) asukohad,

samuti kooskõlastatakse taastamistööd asjaomaste asutustega ning maaomanikega. Kangru

liiklussõlme projekti ala on osaliselt kavandatava Männiku raba veerežiimi taastamise alal ja

projekti koostamisel tuleb kavaga arvestada.

Joonis 22. Ettepanek kraavide sulgemiseks Männiku rabas31

Projektiala piirkonnas ei asu üleujutusohuga alasid. Seega kavandatava tegevuse mõju

üleujutusohuga aladele puudub. Männiku raba veerežiimi taastamise kavaga arvestamisel on

kavandatava tegevuse mõju märgaladele positiivne.

3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS

Suurem osa projektialast jääb metsamaale, kus esinevad üksikud raadatud alad (Joonis 23).

Projektiala alla jääval maal tuleb puud raadata. Tegemist on valdavalt keskealise

männimetsaga, kus puurindes domineerib mänd, millele lisandub kask, haab, kuusk, sarapuu,

31 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne

49

pihlakas, toomingas ja mis on kasvukohaks pohlale ja jänesekapsale. Lisaks on ka küpseid

kasemetsi, kus domineerib kask, millele lisandub mänd, sanglepp, sarapuu, pihlakas,

toomingas ja mis on kasvukohaks tarna-angervaksale.

Projektalale on 2023. a detsembris läbi viidud liiklussõlme haljastuse hinnang32 vastavalt

Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 a määrusele nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“. Kokku

hinnati 16 erinevat taksonit puittaimi, millest 14 on kodumaised. Inventeerimisalal väärtuslikke

või kaitset vajavaid puuliike ei kasva. Hinnatud objektidest 11 olid väärtuslikud (II klass), 309

olulised (III klass), 136 väheväärtuslikud (IV klass) ja 16 likvideeritavad (V klass). Hinnangu

tulemusena on antud soovitused olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja

täiendamiseks:

• Säilitada ja kaitsta ehitustööde ajal olemasolevaid II klassi puid.

• Võimaluse korral säilitada ja säilitamise korral kaitsta ehitustööde ajal olemasolevaid

III klassi puid.

• Juurde istutamisel kasutada taimi, mis toetavad linnaelustikku (abiks on elurikka

haljastuse kataloog: https://haljastus.tallinn.ee/).

• Säilivate puude juurestiku kaitseala ulatuses kaevetööde tegemise korral võtta

tarvitusele vajalikud meetmed vastavalt asjakohastele juhendmaterjalidele (nt EVS

939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“).

32 Tallinnas Rail Baltic Kangru liiklussõlme haljastuse hinnang. Töö nr 23106. DeVerde OÜ, 2023

50

Joonis 23. Projektiala maastik. Aluskaart: Maa-amet, 2022.Ortofoto lennuaeg 30.04.2021

Liiklussõlme rajamine tingib olemasoleva taimkatte kao ja metsade raadamise teemaa alla

jäävatel aladel. Riste ja viadukti rajamiseks vajalikule maale ei jää väärtuslikke kooslusi ega

elupaiku.

Kangru liiklussõlme rajamisega kaasneb võrdlemisi suur (18,7 ha) raadamise maht33 (Joonis

24). Raadatavate metsade näol on tegemist valdavas osas majandusmetsadega, mida on

suures osas suhteliselt intensiivselt majandatud. Küpsed ja vanad metsad moodustavad neist

väiksema osa. Metsa vääriselupaiku (VEP) raadataval alal ja selle vahetus naabruses

registreeritud ei ole. Männiku raba piirkonna metsad jäävad riigikaitsemaale (Männiku

harjutusväljale) ning neid pole metsamajanduslikult kasutatud, kuid need on osaliselt

mõjutatud põlengutest. Männiku raba kirde-, ida ja kaguservas paiknevad rabamännikud on

mõjutatud ka kuivendusest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (§ 6 (1) 31) kohaselt loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks üle 100 ha

pindalaga metsamaa raadamine.

33 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruande eelnõu. IDOM, 31.05.2022

51

Joonis 24. Kangru liiklussõlme rajamisel raadatavad metsaalad (tähistatud rohelisega)34

Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud

LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike

61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietööd ja raadamine tuleb ajastada väljapoole

lindude pesitsusperioodi. Lindude pesitsusaegse häirimise vältimine on laialdaselt kasutatav

loodushoiu meede, nt riigimetsas kehtib raierahu 15. aprillist 30. juunini. Kuna paljudel liikidel

algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on mõistlik kaasata linnustiku ekspert, kes

teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad ning määrab

kohapõhised piirangud.

3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK

Maakonna tasandi tuumalad ja rohevõrgustik projektialal on määratud Harju

maakonnaplaneeringuga 2030+ (Joonis 25).

Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud, et Harju maakonnas on suuri looduslikke

omavahel sidusaid alasid vähe, seda eelkõige Tallinna lähiümbruses, kus paljud säilinud

looduslikud alad on inimasustuse surve all ja seetõttu killustatud. Sellest tulenevalt

domineerivad ka rohevõrgu struktuurides pigem väiksema läbimõõduga tuumalad.

Roheline võrgustik on oluliselt killustatum, kuna esineb arvukalt asustusest ja taristust

tulenevaid konfliktalasid. Transporditaristu puhul on peamisteks konfliktobjektideks suure

liiklusintensiivsusega maanteed, sealhulgas ka Tallinn-Rapla-Türi. Nii olemasoleva kui ka

planeeritava transporditaristu puhul on äärmiselt oluline arvestada maakonnaplaneeringus

34 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne

52

kehtestatud rohelise võrgustiku struktuuridega ning rakendada meetmeid, mis tagaksid

rohevõrgu sidususe ja leevendaksid mõjusid konfliktsetes kohtades. Oluline on sealjuures ka

konfliktkohtade täpsustamine.

Joonis 25. Harju maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustik

Kiili valla üldplaneeringu KSH käigus tehtud rohevõrgustiku analüüsis35 on toodud, et Tallinn-

Rapla-Türi tee ja Kurna oja vahel paiknev metsaala on sõraliste ja väikeimetajate elupaik ning

oluline suurimetajate liikumiskoridor, mis ühendab Ülemiste järve rohevõrgustiku tuumikalaga.

Antud olulist liikumiskoridori tõkestab juba praegu Tallinn-Rapla-Türi maantee.

Kangru liiklussõlme on projektiga loomapääsud ette nähtud raudteed ületavate viaduktide all:

1. Raudteed ületav viadukt BR0350 – põhja pool 10 m laiune läbipääs kombineerituna

hooldustega, lõuna pool 5 m laiune läbipääs kombineerituna hooldusteega;

2. Raudteed ületav viadukt BR0543 (Jalgratta- ja jalgteeviadukt) – mõlemal pool raudteed

10 m laiune läbipääs (lääne pool kombineerituna hooldusteega).

35 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Rohevõrgustiku analüüs. Lemma OÜ, 2019

53

3. Raudteed ületav viadukt BR0345 – lääne pool 10 m laiune läbipääs kombineerituna

hooldusteega, ida pool 5 m laiune läbipääs kombineerituna jalgratta- ja jalgteega.

Maanteeviadukt üle tugimaante nr 15 asub liiklussõlme keskel. Olles ümbritsetud liiklussõlme

rampidega ning loomade sattumine viadukti alla on rampide poolt tõkestatud. Ainsas kohas

loode sektoris tõkestatakse juurdepääs viadukti alla ulukitaraga, sest vastasel juhul satuksid

loomad silmusrambi keskele lõksu.

Loomapääsude rajamine tagab rohevõrgustiku sidususe ja ulukite liikumisvõimalused.

3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle vahetus

läheduses kultuurimälestisi (Joonis 26). Lähim on 1,5 km kaugusel kagus asuv

arheoloogiamälestis Kultusekivi (17977)36. Samuti ei asu pärandkultuuri kaardirakenduse

kohaselt projektialal pärandkultuuri objekte. Lähimad pärandkultuuriobjektid on 60 m kaugusel

idas asuv Raudalu kõrts (784:KOR:001) ja 60 m kaugusel läänes asuvad kaevikud Sõjalised

objektid I ja II Maailmasõjast, Vabadussõjast (718:MMS:004). Kiili valla üldplaneeringu37

kohaselt ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses ka miljööväärtuslikke alasid. Samuti

puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad.

RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga38 ei leitud

projektiala piirkonna alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide (Joonis 27), kuid Peeter

Suure merekindluse osad tuleks enne Kangru riste ja raudteetrassi ehitustöid kindlasti

dokumenteerida.

Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest39, millest lähtuvalt tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht

tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

Eeltoodut arvestades võib järeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta kultuurimälestisi,

pärandkultuuri objekte ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid.

36 Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee 06.05.2022 37 Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsusega nr 26 38 Aruanne arheoloogilisest baasleirest Rail Balticu Harjumaa läänepoolsel trassilõigul ja detailuuringud Harjumaa lääne- ja idapoolsel trassilõigul. Kriiska, A. jt. Tartu 2015 39 Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13)

54

Joonis 26. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid projektiala piirkonnas.

Aluskaart: Maa-amet, 2022

55

Joonis 27. Arheoloogilise uuringu baasleire alad KP12 ja KP1340

3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonise “Ruumilised väärtused“41 alusel ei asu projektiala

väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.

40 Aruanne arheoloogilisest baasleirest Rail Balticu Harjumaa läänepoolsel trassilõigul ja detailuuringud Harjumaa lääne- ja idapoolsel trassilõigul. Kriiska, A. jt. Tartu 2015 41 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering

56

3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA

Projektialal ja selle lähiümbruses ei asu väärtuslikku põllumajandusmaad. Seega kavandatav

tegevus väärtuslikku põllumajandusmaad ei mõjuta.

3.14 ASUSTUS

Projekteeritav tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi, kõrvalmaantee nr 11115 Kurna-Tuhala,

Kasteheina jalgratta- ja jalgtee, Põdra tee ja Kangru tee, Kangru jalgratta- ja jalgtee, Kangru-

Raudalu jalgratta- ja jalgtee, Raudalu-Kangru hooldustee ja Kasteheina hooldustee ning risted

ja viaduktid Rail Baltic raudteega asuvad Harju maakonnas Kiili valla Kangru aleviku, Saku

valla Männiku küla ja Tallinna Nõmme linnaosa territooriumil.

Statistikaameti andmete põhjal oli 2021. aasta 1. jaanuari seisuga Kiili vallas registreeritud

5936 elanikku, neist 653 Kangru alevikus42. Projektialal on tegemist hajaasustusega ja

maatulundusmaadega. Teelõigu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav

Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti

tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud, mistõttu käesoleva töö objektiks

ongi tee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi rajatavad ülepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele.

Lähimad elamud ristele OR0345 asuvad 250 m kaugusel Kangru alevikus ja ristele OR0350

asuvad 400 m kaugusel Kangru alevikus. Lähimad elamud kõrvalmaanteele 11115 Kurna –

Tuhala asuvad 35 m kaugusel Kangru alevikus. Projektiala põhjaosas külgnevad Tallinnas

Nõmme linnaosas lähimad elamud 10 m kaugusel.

Kavandatava RB raudtee ja teelõigu ümberehitamisega suureneb tee-ehituse ajal piirkonnas

liikluskoormus. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid inimesele on analüüsitud ptk-s

3.15. Käesoleva töö objektiks olevate ristete ja viaduktide ehitamine ei too kaasa selliseid

mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses.

3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA,

VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra,

vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed

muutused maastikus. Ehitatav liiklussõlm ja viaduktid võimaldavad sõidukitel ja kergliiklejatel

ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimise ja

sidususe.

Teeregistri andmetel on projekteeritaval teelõigul 2018. a. registreeritud kaks ja 2019. a üks

liiklusõnnetus. Projektiga nähakse ette kergliiklusteede rajamine, mis muudab kohalikele jalgsi

ja jalgrattaga liiklemise ohutumaks.

3.15.1 VISUAALSED MÕJUD

Kavandatava RB raudtee ja riigi tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ristumisele rajatakse

viaduktid. Projekteeritakse Kurna-Tuhala kõrvalmaantee raudteeriste ja maanteeviadukt,

42 Statistikaameti kaardirakendus, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR

57

Kasteheina jalgratta- ja jalgtee raudteeriste, Põdra tee ja Kangru tee, Kangru jalgratta- ja

jalgtee, Kangru-Raudalu jalgratta- ja jalgtee, Raudalu-Kangru hooldustee ja Kasteheina

hooldustee. Tee ümberehitamise ja ristete rajamise tulemusena muutuvad pöördumatult

piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna olemasoleva tasapinnalise tee asemele rajatakse tee

muldele ja raudtee ülesõidud. Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee ja

ristetele rajatavad viaduktid. Sellised visuaalsed muutused on märkimisväärsed, kuid

vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames.

RB trassilõigu Kangru-Harju- ja Rapla maakonna piir põhiprojekti KMH on koostamisel.

Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad

meetmed nähakse ette põhiprojektis.

3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON

Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra

reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71)

lisa 1, mis jõustus 30.05.2020.

Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00-19.00. Müra

normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks

normidekohast taset.

Juhul, kui viaduktide rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed

hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et

hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb kuni 200 meetri raadiuses

ehitusobjektist fikseerida hoonete seisukord enne ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem

(võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.

Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu.

Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada

oluliseks.

Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli 2021. a tugimaantee

nr 15 Tallinn-Rapla–Türi antud teelõigul liiklussagedus 13 127 sõidukit ööpäevas. Projekti

seletuskirja kohaselt on projekteeritava teelõigu prognoositav liiklussagedus (AKÖL) 2050. a

28 322 autot ööpäevas ning suurim lubatud kiirus 120 km/h. Suures osas on seega tegemist

valdavalt juba olemasolevate mõjudega (müra, vibratsiooni ja õhu kvaliteet).

Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti

täpsusastmes läbi modelleerimine43, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda

43 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V-3. Mürakaardid

58

200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel määrati müra leevendus-

vajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked,

muldvallid või kombineeritud lahendused).

RB põhiprojekti raames on koostatud täpsustav mürauuring44 müratasemete kohta

projekteeritava Kangru riste asukohas ilma ja koos müratõkkega (Joonis 28…Joonis 33).

Uuringus arvestati ka teedelt tuleneva müraga. OR0350 riste jääb lähimast elamust 300 m

kaugusele, OR0345 riste 200 m kaugusele. OR0345 ühineb olemasoleva maanteega 11115

50 m kaugusel lähimast elamust. Päevane müratase Kangru küla lähimate elamute fassaadil

ei ületa 60 dB, öine müratase jääb 50 dB piiridesse. See on vastavuses liiklusmüra

normtasemete piirväärtusega päevasel ajal ja väiksem normtaseme piirväärtusest öisel ajal.

Müratõke on projekteeritud Kangru küla kaitseks raudtee serva. RB raudtee piketile

0+780…1+300 on modelleeritud 520 m pikkune ja 3,5 m kõrgune metallist summutav

müratõke. 45 Mürauuringu kohane müratõkke asukoht raudtee ja Kangru aleviku vahel on

näidatud alljärgnevatel joonistel (Joonis 32). Müratase tundlikes piirkondades enne ja pärast

müratõkkeid on toodud Tabel 2.

Joonis 28. Müratasemed projekteeritava Kangru riste asukohas päevasel ajal

44 Rail Baltic Design and design supervision services for the construction of the new line from Rapla to Tallinn. Noise map 1-1_1, 1-1_2,1-1_3, 1-1_4, 2_1, 2_2. Work No 2019_0029. Kajaja Acoustics, 2022 45 Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani. DPS2 Kangru-Rapla maakond müra mõju hindamise aruanne. IDOM, 2021

59

Joonis 29. Müratasemed projekteeritava Kangru riste asukohas öisel ajal

Joonis 30. Müratasemed projekteeritava Kangru riste lõunapoolses osas päevasel ajal

60

Joonis 31. Müratasemed projekteeritava Kangru riste lõunapoolses osas öisel ajal

Joonis 32. Müratasemed ja müratõkke asukoht projekteeritava Kangru riste asukohas

päevasel ajal

61

Joonis 33. Müratasemed ja müratõkke asukoht projekteeritava Kangru riste asukohas

öisel ajal

62

Tabel 2. Müratase tundlikes piirkondades enne ja pärast müratõkkeid46

Asustusala

Hoone

Aadress

Pikett Raudtee

müratase ilma

müraleevendu

s-meetmeteta

[dB]

Raudtee

müratase koos

müraleevendus-

meetmetega

[dB]

Üldine

müratase ilma

müraleevendus-

meetmeteta

[dB]

Üldine müratase

koos

müraleevendus-

meetmetega

[dB]

Raudtee

müratase ilma

müraleevendus-

meetmeteta

[dB]

Raudtee

müratase koos

müraleevendus-

meetmetega

[dB]

Üldine

müratase ilma

müraleevendus-

meetmeteta

[dB]

Üldine

müratase koos

müraleevendus-

meetmetega

[dB]

Kullerkupu põik 1 0+800 Ld=56

Ln=53

Ld=51

Ln=48

Ld=59

Ln=54

Ld=58

Ln=51 - - - -

Kullerkupu põik 1a 0+800 Ld=55

Ln=53

Ld=51

Ln=48

Ld=59

Ln=53

Ld=57

Ln=50 - - - -

Kullerkupu tn 18 0+900 Ld=53

Ln=51

Ld=50

Ln=47

Ld=57

Ln=52

Ld=56

Ln=49 - - - -

Rukkilille tn 2 0+900 Ld=60

Ln=57

Ld=52

Ln=49

Ld=62

Ln=58

Ld=58

Ln=51

Ld=59

Ln=56

Ld=52

Ln=48

Ld=61

Ln=56

Ld=57

Ln=50

Kullerkupu tn 23 0+900 Ld=58

Ln=55

Ld=51

Ln=48

Ld=60

Ln=56

Ld=57

Ln=50

Ld=55

Ln=52

Ld=49

Ln=46

Ld=58

Ln=53

Ld=56

Ln=49

Kullerkupu tn 20 0+900 Ld=54

Ln=51

Ld=50

Ln=48

Ld=58

Ln=52

Ld=57

Ln=50 - - - -

Kullerkupu tn 22 0+900 Ld=56

Ln=53

Ld=50

Ln=47

Ld=59

Ln=54

Ld=57

Ln=50 - - - -

Rukkilille tn 3 1+000 Ld=54

Ln=51

Ld=49

Ln=47

Ld=58

Ln=52

Ld=57

Ln=50

Ld=53

Ln=50

Ld=49

Ln=46

Ld=58

Ln=52

Ld=57

Ln=50

Rukkilille tn 1 1+000 Ld=54

Ln=51

Ld=49

Ln=46

Ld=58

Ln=52

Ld=57

Ln=50

Ld=53

Ln=50

Ld=48

Ln=45

Ld=57

Ln=51

Ld=56

Ln=49

Rukkilille tn 8 1+000 Ld=58

Ln=55

Ld=51

Ln=48

Ld=60

Ln=56

Ld=58

Ln=50

Ld=58

Ln=55

Ld=50

Ln=47

Ld=60

Ln=55

Ld=57

Ln=50

46 Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani. DPS2 Kangru-Rapla maakond müra mõju hindamise aruanne. IDOM, 2021

63

Rukkilille tn 10 1+000 Ld=62

Ln=59

Ld=53

Ln=50

Ld=64

Ln=60

Ld=59

Ln=52

Ld=59

Ln=56

Ld=51

Ln=48

Ld=61

Ln=57

Ld=57

Ln=50

Rukkilille tn 12 1+000 Ld=64

Ln=61

Ld=53

Ln=49

Ld=65

Ln=61

Ld=58

Ln=51

Ld=61

Ln=58

Ld=52

Ln=49

Ld=63

Ln=59

Ld=58

Ln=51

Rukkilille tn 14 1+000 Ld=67

Ln=64

Ld=54

Ln=50

Ld=67

Ln=64

Ld=58

Ln=52

Ld=62

Ln=58

Ld=51

Ln=48

Ld=62

Ln=59

Ld=57

Ln=50

Rukkilille tn 4 1+000 Ld=57

Ln=55

Ld=51

Ln=48

Ld=60

Ln=55

Ld=57

Ln=50

Ld=55

Ln=52

Ld=50

Ln=46

Ld=58

Ln=53

Ld=56

Ln=49

Rukkilille tn 6 1+000 Ld=56

Ln=54

Ld=51

Ln=48

Ld=60

Ln=55

Ld=58

Ln=51

Ld=55

Ln=52

Ld=49

Ln=46

Ld=59

Ln=53

Ld=57

Ln=50

Kullerkupu tn 21 1+000 Ld=54

Ln=51

Ld=49

Ln=46

Ld=58

Ln=52

Ld=57

Ln=50

Ld=53

Ln=51

Ld=49

Ln=46

Ld=57

Ln=52

Ld=55

Ln=48

Rukkilille tn 5 1+000 Ld=54

Ln=51

Ld=49

Ln=46

Ld=58

Ln=52

Ld=56

Ln=49

Ld=53

Ln=51

Ld=48

Ln=46

Ld=57

Ln=52

Ld=56

Ln=48

Kullerkupu tn 17 1+100 Ld=53

Ln=50

Ld=49

Ln=46

Ld=58

Ln=51

Ld=57

Ln=50

Ld=52

Ln=49

Ld=48

Ln=45

Ld=57

Ln=51

Ld=56

Ln=49

Rukkilille tn 7 1+100 Ld=56

Ln=53

Ld=49

Ln=46

Ld=59

Ln=54

Ld=57

Ln=50

Ld=55

Ln=52

Ld=49

Ln=46

Ld=58

Ln=53

Ld=56

Ln=49

Karukella tn 2a 1+100 Ld=53

Ln=50

Ld=49

Ln=46

Ld=57

Ln=51

Ld=57

Ln=49

Ld=52

Ln=49

Ld=48

Ln=46

Ld=57

Ln=51

Ld=56

Ln=49

Rukkilille tn 11 1+100 Ld=57

Ln=54

Ld=50

Ln=46

Ld=60

Ln=55

Ld=57

Ln=49

Ld=55

Ln=52

Ld=49

Ln=45

Ld=58

Ln=53

Ld=56

Ln=49

Rukkilille tn 13 1+100 Ld=59

Ln=56

Ld=50

Ln=47

Ld=61

Ln=56

Ld=57

Ln=50

Ld=57

Ln=54

Ld=50

Ln=46

Ld=59

Ln=54

Ld=57

Ln=49

Rukkilille tn 15 1+100 Ld=61

Ln=58

Ld=51

Ln=48

Ld=62

Ln=58

Ld=57

Ln=50

Ld=58

Ln=55

Ld=50

Ln=47

Ld=60

Ln=55

Ld=57

Ln=50

Rukkilille tn 16 1+100 Ld=67

Ln=64

Ld=54

Ln=50

Ld=67

Ln=64

Ld=58

Ln=52

Ld=60

Ln=57

Ld=51

Ln=47

Ld=61

Ln=57

Ld=57

Ln=50

Karukella tn 1 1+100 Ld=52

Ln=49

Ld=49

Ln=46

Ld=57

Ln=51

Ld=56

Ln=49

Ld=51

Ln=48

Ld=47

Ln=44

Ld=55

Ln=50

Ld=55

Ln=48

64

Karukella tn 3 1+100 Ld=52

Ln=50

Ld=48

Ln=45

Ld=57

Ln=51

Ld=57

Ln=49

Ld=52

Ln=49

Ld=48

Ln=45

Ld=57

Ln=51

Ld=56

Ln=49

Karukella tn 2 1+200 Ld=56

Ln=53

Ld=50

Ln=47

Ld=59

Ln=54

Ld=58

Ln=50

Ld=54

Ln=51

Ld=48

Ln=45

Ld=58

Ln=52

Ld=56

Ln=49

Karukella tn 4 1+200 Ld=54

Ln=51

Ld=49

Ln=46

Ld=59

Ln=52

Ld=58

Ln=50

Ld=52

Ln=49

Ld=48

Ln=45

Ld=57

Ln=51

Ld=56

Ln=48

Karukella tn 5 1+200 Ld=50

Ln=47

Ld=48

Ln=45

Ld=56

Ln=49

Ld=55

Ln=48

Ld=48

Ln=46

Ld=46

Ln=43

Ld=55

Ln=48

Ld=55

Ln=47

Karukella tn 7 1+200 Ld=50

Ln=47

Ld=47

Ln=44

Ld=55

Ln=49

Ld=55

Ln=47 - - - -

Karukella tn 6 1+300 Ld=52

Ln=49

Ld=49

Ln=46

Ld=58

Ln=51

Ld=58

Ln=50 - - - -

65

2024. a valminud Kangru liiklussõlme täiendava mürauuringu47 andmetel on normtasemete

ületamised ehitusjärgses olukorras Viljandi mnt 45 ja Viljandi mnt 47 hoonete juures ning

prognoositud olukorras 2050. a liiklusprognoosi andmete alusel on normtasemete ületused

Viljandi mnt 45, Viljandi mnt 45a ja Viljandi mnt 47 hoonete juures (Tabel 3). Viljandi mnt 100

müratõkke vajadust on täiendavalt hinnatud ning analüüsitud ja jõutud ettepanekuni, et antud

ajahetkel muldvalli ei rajata. Võimalik, et 2050. aastaks kavandatakse tee uude koridori ning

siis tuleb müraküsimusi lahendada kinnistu teisel küljel. Tegemist on ajutise Viljandi mnt kokku

viimisega selles etapis. Viljandi mnt 45, Viljandi mnt 45a ja Viljandi mnt 47 hoonete ette tuleb

rajada müratõke (Tabel 4) (Joonis 34…Joonis 45).

47 Kangru liiklussõlme täiendav mürauuring. Kangru liiklussõlme Tallinna linna poolse osa ja Kiili valla lõunapoolse

osa mürauuring. 231519-1-D. Akukon Eesti OÜ, 2024

66

Tabel 3. Müratasemed eluhoonete välispiiril (Akukon Eesti OÜ, 2024)48

48 Kangru liiklussõlme täiendav mürauuring. Kangru liiklussõlme Tallinna linna poolse osa ja Kiili valla lõunapoolse

osa mürauuring. 231519-1-D. Akukon Eesti OÜ, 2024

67

Tabel 4. Müratasemed eluhoonete välispiiril koos müratõkkega (Akukon Eesti OÜ,

2024)49

Joonis 34. Ehitusjärgne olukord 2021. a liiklusprognoosi andmete alusel Tallinna linna

poolses osas päevasel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

49 Kangru liiklussõlme täiendav mürauuring. Kangru liiklussõlme Tallinna linna poolse osa ja Kiili valla lõunapoolse

osa mürauuring. 231519-1-D. Akukon Eesti OÜ, 2024

68

Joonis 35. Ehitusjärgne olukord 2021. a liiklusprognoosi andmete alusel Tallinna linna

poolses osas öisel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

Joonis 36. Ehitusjärgne olukord 2021. a liiklusprognoosi andmete alusel Kiili valla

poolses osas päevasel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

69

Joonis 37. Ehitusjärgne olukord 2021. a liiklusprognoosi andmete alusel Kiili valla

poolses osas öisel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

Joonis 38. Prognoositav olukord 2050. a liiklusprognoosi andmete alusel Tallinna linna

poolses osas päevasel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

70

Joonis 39. Prognoositav olukord 2050. a liiklusprognoosi andmete alusel Tallinna linna

poolses osas öisel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

Joonis 40. Prognoositav olukord 2050. a liiklusprognoosi andmete alusel Kiili valla

poolses osas päevasel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

71

Joonis 41. Prognoositav olukord 2050. a liiklusprognoosi andmete alusel Kiili valla

poolses osas öisel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

Joonis 42. Ehitusjärgne olukord 2021. a liiklusprognoosi andmete alusel koos

müratõkkega Tallinna linna poolses osas päevasel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

72

Joonis 43. Ehitusjärgne olukord 2021. a liiklusprognoosi andmete alusel koos

müratõkkega Tallinna linna poolses osas öisel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

Joonis 44. Prognoositav olukord 2050. a liiklusprognoosi andmete alusel koos

müratõkkega Tallinna linna poolses osas päevasel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

73

Joonis 45. Prognoositav olukord 2050. a liiklusprognoosi andmete alusel koos

müratõkkega Tallinna linna poolses osas öisel ajal (Akukon Eesti OÜ, 2024)

Ehitusaegse müra vähendamiseks tuleb ehitustööde tegemisel kasutada tehniliselt korras

olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Tegemist on riigi tugimaantee

ja kavandatava RB raudtee ristetega, kus sõidukite ja rongide poolt põhjustatavat

kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud ning leevendusmeetmed

väljapakutud (ettepanek müratõkke rajamiseks).

3.15.3 VEE KVALITEET

Projektialale lähim olmevee kasutamise otstarbega puurkaev (PRK0014199) asub Tallinnas

Nõmme linnaosas projektialast ca 70 m kaugusel ehk piisavas kauguses ning tegevusega ei

mõjutata puurkaevu seisundit.

Lähimad elamud kõrvalmaanteele 11115 Kurna – Tuhala asuvad 35 m kaugusel Kangru

alevikus. Kangru aleviku veevarustus on kaetud ühisveevärgiga.

Projektiala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kuid ristete rajamisega ei ole ette

näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib

kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti

rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Saasteainete

põhjavette jõudmise oht esineb ka hilisemas tee lõigu kasutamise etapis vaid

avariiolukordades. Avariiolukordade esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades

töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest.

74

Kavandatava Rail Baltic raudtee võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse

raudtee põhiprojekti KMH raames.

Riste ja viadukti ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat,

mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel

tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres

(veekaitsevööndis). Jäätmete töötlemine ja ladustamine Raku järve piiranguvööndis on

looduskaitseseaduse kohaselt keelatud. Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks

(ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile.

3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu

saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja

kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele“.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või

õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja

õigusaktidele vastava tehnika valikuga.

75

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Projektialal on tegemist tugi- ja kõrvalmaantee uute lõikudega, mille rajamisega muutub

teemaa-alale jäävate maaüksuste maakasutus. Uute lõikude rajamiseks vajalik maa

(kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa ja üldkasutatava

maa sihtotstarve transpordimaaks. Projektiala kattub riigikaitselise ehitise Männiku

harjutusvälja piiranguvööndiga, kuhu ehitamiseks tuleb hankida kooskõlastus

Kaitseministeeriumilt. Pärast ristete ja viaduktide valmimist jätkub maantee kasutamine

projekteeritaval lõigul sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et

võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee.

Projektiala asub rohekoridoris ning projekteeritav teelõik läbib rohekoridori. Tallinn-Rapla-Türi

tugimaantee ja Kurna oja vahel paiknev metsaala on sõraliste ja väikeimetajate elupaik ning

oluline suurimetajate liikumiskoridor, mis ühendab Ülemiste järve rohevõrgustiku tuumikalaga.

Antud olulist liikumiskoridori tõkestab juba praegu olemasolev Tallinn-Rapla-Türi tee, kuid

projekteeritav teelõik läbib uusi maa-alasid ja tõstetakse kõrgemale tasapinnale mulde ja

maantee viaduktidega. Rohevõrgustiku sidusus maantee suhtes tagatakse loomade

altpääsudega maanteeviaduktide all piki raudtee piirdeaedu. Rohekoridori üldine sidusus

antud paigas katkestatakse RB tarastatud koridoriga, sõltumata maanteeviadukti lahendusest.

RB tarastatud koridorist ülesaamiseks on rohekoridoridesse ettenähtud ökoduktid, veekogude

ristetel altpääsud kallasrajaga ning truubid väikeimetajatele ja kahepaiksetele kogu trassi

ulatuses. Kangru liiklussõlme piirkonnas on lähimaks raudtee ülepääsuks suurimetajatele

Kurna oja silla altpääs 1,2 km kaugusel. Ristete ja viaduktidega (käsitledes neid raudtee

mõjust eraldiseisvalt) seoses olulised negatiivsed mõjud rohevõrgustikule puuduvad.

Kangru liiklussõlme rajamisega kaasneb võrdlemisi suur (18,7 ha) raadamise maht. Raietööd

peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole

looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke maastikke, mida

kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektialal kultuurimälestisi, pärandkultuuri

objekte ega miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid

mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset

mõju eeltoodud väärtustele.

RB raudtee ja ristete rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Need muutused

on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu koostamise raames, kui

määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Harju maakonnas.

Maantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba

olemasolevad mõjud, mis suurenevad nii ehitusperioodil kui koosmõjus RB raudtee

rajamisega. Mõjusid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2). Prognoositud

olukorras on 2050. a müra modelleerimise alusel müra normtasemete ületused Viljandi mnt

45, Viljandi mnt 45a ja Viljandi mnt 47 hoonete juures, kuhu tuleb rajada müratõke.

Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei

ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete

kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem

(võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.

76

Teelõigu ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade

kasutamist. Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st,

mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud (viidud läbi KMH või KMH

eelhinnang). Projektiala asub kahel maardlal (Tallinna-Saku liivamaardla ja Valdeku

turbamaardla). Projekteeritava liiklussõlme asukoht on määratud Harju maakonna-

planeeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Ehitustegevusest tingitud mõjud pinnasele on seda tugevalt ning teatud määral pöördumatult

muutvad – eemaldatakse taimede kasvusubstraat, rikutakse pinnase looduslikku struktuuri

ning muudetakse olemasolevat reljeefi. Asfaldiga kaetud pinnases kaovad selle looduslikud

funktsioonid pöördumatult. Kasutusaegne mõju pinnasele ei ole oluline.

Projektiala piirkonnas on põhjavesi looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes. Lähim olmevee puurkaev (PRK0014199) asub projektialast 70 m

kaugusel. Puurkaev asub projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata

puurkaevu seisundit. Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse

töökorras ehitusmasinaid.

Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui Kangru liiklussõlme

ehitamisel järgitakse veekaitselisi meetmeid.

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – rajatakse ülesõit riigi tugimaantee nr

15 Tallinn-Rapla-Türi ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale.

4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI

MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA

Tugimaantee nr 15 Kangru liiklussõlme põhiprojektiga seotud järgmised projektid:

• Tugimaantee nr 15 raudteeriste viadukti projekt (BR0350);

• Kõrvalmaantee nr 11115 raudteeriste viadukti projekt (BR0345);

• Kõrvalmaantee nr 11115 maanteeriste viadukti projekt (BR0347);

• Kasteheina jalgratta- ja jalgtee raudteeriste viadukti projekt (BR0545);

• Kasteheina jalgratta- ja jalgtee tunneli projekt (BR0547);

• Raudtee projekt (Railway project RW0600);

• Raudtee hooldusteed.

Olulisemat keskkonna koosmõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee,

mille mõjusid hinnatakse põhiprojekti KMH raames.

4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED

Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb tee ja rajatiste ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi

ning leevendusmeetmeid:

Meetmed eluslooduse kaitsmiseks

1. Põhiprojekti koostamisse kaasati kahepaiksete liigiekspert, et tagada kõre

populatsiooni sidusus püsielupaiga ja selle laienduse eri osade vahel.

2. Kangru liiklussõlme projekteerimisel ja ehitamisel vältimaks Männiku kõre ja kivisisaliku

püsielupaiga ja kaitsealuste liikide kahjustamist on vajalikud meetmed:

• Rajada metallist kahepaiksetõkked ulukiaia alaserva.

77

• Väravate ette paigaldada kahepaikseid tõkestavad ja suunavad rennid.

• Kasteheina tee viadukti läänepoolsel muldel asendada kergliiklustee asfaltkate

kruusaga.

• Kasteheina tee viadukti läänepoolsele muldele rajada kivisisalikule sobiv haljastus.

• Laoplatside asukohtade ja transpordimarsruutide valikul arvestada kõre

sigimisvee-kogude ja püsielupaiga piiranguvööndi paiknemisega.

• Kõrede aktiivsusperioodil 15.04 – 30.09 ei tohi öösiti sõidukitega liikuda Viljandi

maanteest Raku järve pool.

3. Kahepaksete soodsa seisundi tagamiseks tuleb tee hooldamise käigus piirata

herbitsiidide kasutamist. Kindlasti ei tohi herbitsiide kasutada kahepaiksete

sigimisveekogust, Raku järvest, 50 m raadiuses. Teistes olulistes kahepaiksete

elupaikades tuleb herbitsiide kasutada nii vähe kui võimalik, ehk rakendada sihitud

taimetõrjet.

4. Tuginedes liigi kaitse tegvuskavale tuleb Ülemiste väike-konnakotka pesa ümbruses

750 m raadiuses pesast vältida häiringuid 15. märtsist 31. augustini.

5. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine,

välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa

alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietööd ja

raadamine tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Lindude pesitsusaegse

häirimise vältimine on laialdaselt kasutatav loodushoiu meede, nt riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 30. juunini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja

lõpeb hiljem, siis on mõistlik kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid

töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad ning määrab kohapõhised piirangud.

6. Kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st

ehitusetapi algul) leitud sipelgapesad ringi kolida. Kuklaste pesade kolimiseks peab

olema Keskkonnaameti luba ja soovitatav on seda teha spetsialisti juhendamisel.

Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel suhteliselt

vähe. Pesa tuleb kogu ulatuses varahommikul või hilisõhtul välja kaevata ja

transportida vähemalt 500 m kaugusele päikesele avatud kuiva kohta metsa servas.

Kui kaevatakse välja kogu pesa ja uus asukoht on kuklastele sobiv, siis ehitavad nad

pesa uuesti üles ja meede on tõhus. Enne raadamist tuleb eksperdi kaasabil trassile

jäävad kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava nende ümberasustamiseks.

Kuklaseid esineb suurema tõenäosusega okas- ja segametsades.

7. Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidusus maantee suhtes tagatakse

loomade altpääsudega maanteeviaduktide all piki raudtee piirdeaedu. Raietööd

peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus.

Meetmed inimeste tervise, heaolu ja vara kaitsmiseks

1. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel

ajavahemikul 7.00-19.00.

2. Viljandi mnt 45, Viljandi mnt 45a ja Viljandi mnt 47 hoonete ette tuleb rajada müratõke.

78

3. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist.

4. Juhul, kui viaduktide rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni

normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi

tuleb kuni 200 meetri raadiuses ehitusobjektist fikseerida hoonete seisukord enne

ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada,

kas rammimine on kahjustanud hoonet.

Meetmed pinnase ja veekeskkonna kaitsmiseks

1. Maanteedelt ärajuhitav sademevesi on autode heitgaasidest, rehvide hõõrdumisest ja

maanteel liiklusohutuse tagamiseks intensiivsemat tehtava libedusetõrjest tekkivate

saasteainete tõttu reostunum kui raudteelt ärajuhitav sademevesi. Nõuded

sademevee suublasse juhtimiseks on kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019

määrusega nr 6150.

2. Projektialal tuleb tagada pinnaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida

tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et

kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekaitsevööndis. Tuleb jälgida,

et kraavidesse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette

sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

3. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda

tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii

vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.

Tekkinud reostus tuleb kohe lokaliseerida ja eemaldada pinnasest.

4. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade

kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab

muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam

5. Projekti koostamise käigus tuleb arvestada RB raudteetrassi lõigu Kangu-Harju ja

Rapla maakonna piir KMH aruandes kompenseeriva meetmena soovitatud Männiku

raba veerežiimi taastamise kavaga.

Meetmed jäätmekäitluse korraldamiseks

1. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Raku järve piiranguvööndis on

looduskaitseseaduse kohaselt keelatud.

2. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste

vms mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb

50 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

79

puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist

teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus

tuleb koheselt eemaldada.

3. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada korrastatavate alade ja haljasalade täiteks.

Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada kohapeal väiksematele loomadele varjete

rajamiseks loomaradadel.

4. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda

jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus

on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Meetmed kultuuripärandi kaitsmiseks

1. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga51 ei

leitud projektiala piirkonna alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide, kuid Peeter

Suure merekindluse osad tuleks enne Kangru riste ja raudteetrassi ehitustöid kindlasti

dokumenteerida.

51 Aruanne arheoloogilisest baasleirest Rail Balticu Harjumaa läänepoolsel trassilõigul ja detailuuringud Harjumaa lääne- ja idapoolsel trassilõigul. Kriiska, A. jt. Tartu 2015

80

5. Kokkuvõte ja järeldused

Projekti eesmärk on lahendada riigi tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi ja riigi kõrvalmaantee

11115 Kurna-Tuhala ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga Kangru liiklussõlme

abil. Liiklussõlme rajamine on otseselt seotud RB raudtee rajamisega, millega seotud

keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning hinnatakse

täiendavalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames.

Keskkonnamõju seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:

• Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandilised ülesõidud

(viaduktid) üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab auto ja rongi

kokkupõrked. Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis

hoiab ära võimalikud õnnetused.

• Kangru liiklussõlme ehituse käigus viiakse tugimaantee lõik Kangru alevikust

kaugemale, võetakse kasutusele uued maa-alad. Uue teemaa-ala alla jäävad

katastriüksused või nende osad võõrandatakse ning maatulundusmaa ja üldkasutatava

maa sihtotstarve muudetakse transpordimaaks.

• Kasutusaegne mõju on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga.

Prognoositud liiklussageduse kasv (2021. a 13 127 autot ööpäevas, prognoositav

liiklussagedus 2050. a on 28 322 autot ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega ja

toimub sellest sõltumatult. Koosmõjus RB raudteega suureneb piirkonna müratase ning

leevendava meetmete ettepanek on tehtud Rb raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja

Rapla maakonna piir“ ja Kangru liiklussõlme täiendava mürauuringu müra

modelleerimise tulemusena. Viljandi mnt 45, Viljandi mnt 45a ja Viljandi mnt 47 hoonete

ette tuleb rajada müratõke. Ehitusaegse müra, vibratsiooni ja õhusaaste

vähendamiseks on toodud meetmed ptk-s 4.2.

• Projekti realiseerimine ei avalda eeldatavasti olulist negatiivset mõju piirkonna

looduslikule mitmekesisusele. Negatiivne mõju loomastikule väljendub eeldatavasti

takistuses loomade liikumisele, elupaikade kadu ja elupaikade kvaliteedi halvenemine

tee uuele trassile viimisega. Projekteeritava maanteelõigu positiivne mõju loomastikule

väljendub tarastatud maanteel loomade hukkumise vähenemisega ning

loomapääsudega tekkivad uued liikumisvõimalused. Liiklussõlme rajamiseks vajalikule

maale ei jää väärtuslikke kooslusi ega elupaiku.

• Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidusus maantee suhtes tagatakse

loomade altpääsudega maanteeviaduktide all piki raudtee piirdeaedu. Kavandatav

tegevus ei avalda eeldatavasti olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele.

Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus.

• Liiklussõlme rajamisega kaasnevad märkimisväärsed visuaalsed muutused maastikus

on vältimatud. Maantee viaduktide osa on tõstetud kõrgemale, millega muudetakse

maastikupilti pöördumatult. Visuaalseid mõjusid hinnati RB Harju

maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori

asukoht.

• Projektialal on põhjavesi looduslikult keskmiselt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks

tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2).

81

Kokkuvõttes, kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning

käesoleva töö soovitusi, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja

varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust

ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed

ning esinevad ainult ehitusperioodil.

Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks KMH algatamise osas seisukoha

kujundamiseks. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava

otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikelt

omavalitsustelt, Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Muinsuskaitseametilt ja

Terviseametilt.

82

Kasutatud kirjandus

• Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, https://www.riigiteataja.ee/

• Harjumaa arengustrateegia 2035+

• Harju maakonnaplaneering 2030+

• Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne.

2017

• Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, 2018

• Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017.

• Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V-3. Mürakaardid

• Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes

hindamine

• Saku valla arengukava 2035+

• Kiili valla üldplaneering

• Kiili valla arengukava 2022-2030

• Põhiprojekt. DPS2 Kangru. Tugimaantee nr 15 liiklussõlm (OR0345, OR0347, OR0350,

OR0545, OR0547). Seletuskiri. 10.11.2022

• Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla maakond. Tee viadukt BR0345. Seletuskiri 03.06.2022

• Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla maakond. Tee viadukt BR0347. Seletuskiri 03.06.2022

• Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla maakond. Tee viadukt BR0350. Seletuskiri 03.06.2022

• Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla maakond. Tee viadukt BR0545. Seletuskiri 03.06.2022

• Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla maakond. Tee viadukt BR0547. Seletuskiri 03.06.2022

• Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud raudtee eelprojekti koostamiseks. Lõik

GL-11. Töö nr RB-GL-11-A, 2017

• Rail Baltic impacts assessment to the Männiku bog. Expert opinion. Skepast&Puhkim

OÜ, 2020

• Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne

• Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Rohevõrgustiku

analüüs. Lemma OÜ, 2019

• Aruanne arheoloogilisest baasleirest Rail Balticu Harjumaa läänepoolsel trassilõigul ja

detailuuringud Harjumaa lääne- ja idapoolsel trassilõigul. Kriiska, A. jt. Tartu 2015

• Rail Baltic Design and design supervision services for the construction of the new line

from Rapla to Tallinn. Noise map 1-1_1, 1-1_2,1-1_3, 1-1_4, 2_1, 2_2. Work No

2019_0029. Kajaja Acoustics, 2022

83

• Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus

Tallinnast Raplani. DPS2 Kangru-Rapla maakond müra mõju hindamise aruanne. IDOM,

2021

• Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus

Tallinnast Raplani. OR0350 Kangru liiklussõlm. Sademeveetorustiku asendiplaan. IDOM,

2022

• Tallinnas Rail Baltic Kangru liiklussõlme haljastuse hinnang. Töö nr 23106. DeVerde OÜ,

2023

• Kangru liiklussõlm ning kõre ja kivisisaliku kaitse meetmed. OÜ Rewild, 2023

• Kangru liiklussõlme täiendav mürauuring. Kangru liiklussõlme Tallinna linna poolse osa ja

Kiili valla lõunapoolse osa mürauuring. 231519-1-D. Akukon Eesti OÜ, 2024

• Kliimaministri määrus „Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määruse nr 51 „Kõre ja

kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” seletuskirja

eelnõu

• Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017

• Keskkonnaregister

• Teeregister

• Ehitisregister

• Maa-ameti kaardirakendused

• KOTKAS heiteallikate register

• KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur

• EELIS andmebaas

Kangru liiklussõlme keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja GRK Eesti AS (registrikood 12579850) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

(edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri

kaudu 29.10.2024 ehitusloa taotluse nr 2411271/13327 Tallinna linnas Nõmme linnaosas asuva Kangru

liiklussõlme koosseisu kuuluva Tugimaantee nr 15 km 4,50-6,68; Kangru Liiklussõlm - OR0350, imbtiigi,

müratõkke ning selle raames ümberehitatavate tehnorajatiste (sidekaablid ja elektri maakaabelliini)

ehitamiseks. Ehitusloa taotlus nr 2411271/13327 hõlmab Kangru liiklussõlmest vaid Tallinna Nõmme

linnaossa jäävat projektiosa ning paikneb Tallinna linna piires vahemikus km 4,556 ning km 4,100.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel hinnatakse

keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või

kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda

eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala

kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste

hulka, mille korral algatatakse KeHJS § 11 lõike 3 alusel keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH)

selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2

punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus

nr 224) § 13 punktist 8, mille alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tee

rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku

tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel

ning keskkonnamõju hindamise ja KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul.

Ehitusloa taotlusega on esitatud Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud eelhinnang „15 Tallinn-Rapla-

Türi tugimaantee ristumine Rail Balticu raudteetrassiga. Kargu liiklussõlm. Mõjutatava keskkonna

kirjeldus ja hinnang võimaliku keskkonnamõju olulisusel“, mis TTJA hinnangul vastab keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 39 lõike 3 alusel, kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt

sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses,

annab ehitusloa TTJA ning on otsustaja KeHJS tähenduses.

KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH

vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Projekteeritav riigi tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi lõik km 4,50-6,50 ja riigi kõrvalmaantee 11115

Kurna-Tuhala hakkavad ristuma kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav teelõik

asub Harju maakonnas Kiili valla Kangru aleviku, Saku valla Männiku küla ja Tallinna Nõmme linnaosas.

Käesolevaga käsitletakse vaid Tallinna Nõmme linnaossa jäävat projektiosa.

Vahemikus Pk 41+00 – 43+00 Viljandi mnt Tallinna linna maa-alale jäävas osas on sõiduteel lahendatud

sademevee ärajuhtimine restkaevude abil. Kuna piirkonnas puudub olemasolev sademevee torustike

äravoolu süsteem, siis on suublaks ette nähtud rajada sademevee tiik kinnistule Viljandi mnt 51

(78401:101:3422). Sihtotstarbe järgi on tegemist üldkasutatava maaga. Tiigi eesmärgiks on sademevee

kogumine. Tiigi puhul on tegemist imbtiigiga.

Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st. Käesoleval ajal ei ole

täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub

ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa taotlemise menetluse käigus on läbi

viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega

seotud keskkonnamõju. Tallinna territooriumile jääv osa ei paikne maardlatel.

Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse). Müra võib kaasneda

ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest ehitusmasinatest), kuid see ei

erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja

mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast). 2024. a

valminud Kangru liiklussõlme täiendava mürauuringu andmetel on normtasemete ületamised

ehitusjärgses olukorras Viljandi mnt 45 ja Viljandi mnt 47 hoonete juures ning prognoositud olukorras

2050. a liiklusprognoosi andmete alusel on normtasemete ületused Viljandi mnt 45, Viljandi mnt 45a

ja Viljandi mnt 47 hoonete juures. Viljandi mnt 45, Viljandi mnt 45a ja Viljandi mnt 47 hoonete ette

tuleb maaomanike nõusolekul rajada müratõke. Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava

tegevusega soojuse, kiirguse või lõhna heidet keskkonda.

Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on taaskasutatavad.

Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid

avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele.

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt

põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on tehniliselt korras

ning nõuetekohaselt hooldatud.

Liiklussõlme rajamine tingib olemasoleva taimkatte kao ja metsade raadamise teemaa alla jäävatel

aladel. Projektalale on 2023. a detsembris läbi viidud liiklussõlme haljastuse hinnang vastavalt Tallinna

Linnavalitsuse 10.06.2020 a määrusele nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“. Kokku hinnati 16

erinevat taksonit puittaimi, millest 14 on kodumaised. Inventeerimisalal väärtuslikke või kaitset

vajavaid puuliike ei kasva. Tuleb arvestada rohelise võrgustiku struktuuridega ning rakendada

meetmeid, mis tagaksid rohevõrgustiku sidususe.

Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. Kangru liiklussõlme

Tallinna territooriumil paiknev osa piirneb riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja

piiranguvööndiga.

Projektiala piirkonnas on põhjavesi looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes. Projektialale lähim olmevee puurkaev (PRK0014199) asub teemaa-alast 70 m

kaugusel. Põhjavee looduslik liikumise suund on põhja-loode suunaline.

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid keskkonnameetmeid

kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist

mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kultuuripärandile

ega loodusväärtustele. Kangru liiklussõlme rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara.

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Kangru liiklussõlme projekteerimisel ja ehitamisel vältimaks Männiku kõre ja kivisisaliku

püsielupaiga ja kaitsealuste liikide kahjustamist on vajalikud meetmed:

1.1. Rajada metallist kahepaiksetõkked ulukiaia alaserva.

1.2. Väravate ette paigaldada kahepaikseid tõkestavad ja suunavad rennid.

1.3. Laoplatside asukohtade ja transpordimarsruutide valikul arvestada kõre sigimisvee-kogude

ja püsielupaiga piiranguvööndi paiknemisega.

1.4. Kõrede aktiivsusperioodil 15.04 – 30.09 ei tohi öösiti sõidukitega liikuda Viljandi maanteest

Raku järve pool.

2. Kahepaksete soodsa seisundi tagamiseks tuleb tee hooldamise käigus piirata herbitsiidide

kasutamist. Kindlasti ei tohi herbitsiide kasutada kahepaiksete sigimisveekogust, Raku järvest,

50 m raadiuses. Teistes olulistes kahepaiksete elupaikades tuleb herbitsiide kasutada nii vähe

kui võimalik, ehk rakendada sihitud taimetõrjet.

3. Tuginedes liigi kaitse tegevuskavale tuleb Ülemiste väike-konnakotka pesa ümbruses 750 m

raadiuses pesast vältida häiringuid 15. 03-31.08.

4. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud

LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike 61

punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise

ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietööd ja raadamine tuleb ajastada väljapoole lindude

pesitsusperioodi. Lindude pesitsusaegse häirimise vältimine on laialdaselt kasutatav

loodushoiu meede, nt riigimetsas kehtib raierahu 15.04-30.06. Kuna paljudel liikidel algab

pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on mõistlik kaasata linnustiku ekspert, kes teeb

kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad ning määrab kohapõhised

piirangud.

5. Kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st

ehitusetapi algul) leitud sipelgapesad ringi kolida. Kuklaste pesade kolimiseks peab olema

Keskkonnaameti luba ja soovitatav on seda teha spetsialisti juhendamisel. Kolimiseks parim

aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel suhteliselt vähe. Pesa tuleb kogu

ulatuses varahommikul või hilisõhtul välja kaevata ja transportida vähemalt 500 m kaugusele

päikesele avatud kuiva kohta metsa servas. Kui kaevatakse välja kogu pesa ja uus asukoht on

kuklastele sobiv, siis ehitavad nad pesa uuesti üles ja meede on tõhus. Enne raadamist tuleb

eksperdi kaasabil trassile jäävad kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava nende

ümberasustamiseks. Kuklaseid esineb suurema tõenäosusega okas- ja segametsades.

6. Projektiala asub rohekoridoris, tagada rohevõrgustiku sidusus. Raietööd peavad toimuma

minimaalses vajalikus mahus.

7. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul

7.00-19.00.

8. Viljandi mnt 45, Viljandi mnt 45a ja Viljandi mnt 47 hoonete ette tuleb rajada müratõke

vastavalt maaomanike nõusolekule.

9. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada

niisutamist.

10. Maanteedelt ärajuhitav sademevesi on autode heitgaasidest, rehvide hõõrdumisest ja

maanteel liiklusohutuse tagamiseks intensiivsemat tehtava libedusetõrjest tekkivate

saasteainete tõttu reostunum kui raudteelt ärajuhitav sademevesi. Nõuded sademevee

suublasse juhtimiseks on kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61.

11. Projektialal tuleb tagada pinnaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida

tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et

kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekaitsevööndis. Tuleb jälgida, et

kraavidesse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette sattuda

mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

12. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. Tekkinud reostus tuleb

kohe lokaliseerida ja eemaldada pinnasest.

13. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Raku järve piiranguvööndis on looduskaitseseaduse

kohaselt keelatud.

14. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida

tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

15. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik

kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab

võimalusel kasutada korrastatavate alade ja haljasalade täiteks. Raiejäätmed ja kännud tuleb

taaskasutada kohapeal väiksematele loomadele varjete rajamiseks loomaradadel.

16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine

pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

17. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse

või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkt 10

ja lõike 4, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 8 ja eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta ehitusloa menetluses Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosa piires kavandatud Kangru

liiklussõlme ja sellega seotud rajatiste keskkonnamõju hindamine algatamata.