Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 22.11.2024 menetlus nr 458892

Meie 02.12.2024 nr 7.1-2/24/20080-2

Kambja vallas Kelluka kinnistu

projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Lalli küla

Kelluka kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 458892).

Kinnistu (katastritunnus 28301:001:2209) asub riigitee nr 22136 Kambja-Rebase km 4,44-4,67

kaitsevööndis.

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused elamu rajamiseks.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud

riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada

ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. Nõustume eelnõu kohase hoone

paigutusega väljapoole teekaitsevööndit.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Kinnistu asub sisekurvis, millest tulenevalt on nähtavuse tagamine ristumiskohal kriitilise

tähtsusega. Alaline juurdepääs elamule on võimalik kavandada kinnistu nurgast uue

projekteeritava ristumiskoha kaudu. Palume seejuures arvestada, et riigitee alusele maale

ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab

Transpordiamet. See tähendab, et uue ristumiskoha rajamine riigiteele (sh asukoha valik) saab

toimuda üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud nõuetega.

Riigiteele uue ristumiskoha kavandamisel lähtuda kirja lisast 1.

Kuna riigitee on suhteliselt kitsas ning elamule puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs,

siis peab ehitusloale eelnevalt olema meiega vähemalt ristumiskoha ehitamise leping sõlmitud.

6. Hooneprojekti joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) riigitee ristumiskoht ja

2 (3)

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa

2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Puurkaevu asukoha kavandamisel lähtuda veeseaduse (VeeS) § 127 lg 1, mille alusel heitvee

ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal

ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Sellest lähtuvalt ei tohi

puurkaevu ümbritsev ala, kus ei ole lubatud heitvee ning saasteainete pinnasesse juhtimine,

ulatuda riigiteele ning riigiteega külgnevale vaba ruumi alale (vt normide lisa 1 tabel 10).

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

12. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele.

13. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks

võib kasutada Maa-ameti väljavõtet (ortofoto).

14. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded 2. Näidislahenduse joonis sideettevõttega kooskõlastamiseks

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded Tartu maakonna Kambja valla Lalli küla Kelluka kinnistu (katastritunnus

28301:001:2209) ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida riigitee nr 22136 Kambja-Rebase km 4,51 (vasakul teepoolel

tähistatud oranži tingmärgiga) või riigitee km 4,65 (vasakul teepoolel tähistatud punase

tingmärgiga). Nendest asukohtadest on tagatud normikohane kaugus olemasolevatest

ristumiskohtadest ja tagatud on vajalikud nähtavusalad 3x190m.

Joonis 1. Ristumiskoha võimalikud asukohad tähistatud oranži ja punase tingmärgiga.

2. Riigitee alusel maal (28204:001:0054) asub maa-ameti kaardirakenduse andmetel side

maakaabel (vt joonis nr 2). Oleme valmis kaaluma ristumiskoha ehitamist näidislahenduse

alusel, kui telekommunikatsiooni maakaabli eest vastutav ettevõte nõustub põhiprojekti

koostamise nõudest loobuma ning kooskõlastab Kelluka kinnistule mahasõidu ehitamise

võimaluse Transpordiameti poolt antud näidislahenduse alusel (vt lisa 2). Lisaks on

näidislahenduse eelduseks geodeetilise alusplaani koostamine (vastavalt punkt 9) võimalike

olemasolevate tehnovõrkude ja kitsenduste väljaselgitamiseks. Palume pöörduda EESTI LAIRIBA ARENDUSE SA poole kirjaliku kooskõlastuse saamiseks.

Kooskõlastus ja geodeetiline alusplaan esitada meile [email protected], mille

järgselt kaalume ristumiskoha ehitamiseks näidislahendusega lepingu väljastamist. Kui

näidislahendust kasutada ei saa, tuleb koostada nõuete alusel punktis 3 nimetatud

teeprojekt. Ristumiskoha ehitamiseks (nii näidislahenduse kui projekti alusel) sõlmime

huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning ehitamise kulud kannab huvitatud

isik.

Joonis nr 2. Side maakaabel teemaal.

2 (3)

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr

102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I, II, III

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 2. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Projekteerida siirdekatend vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte

servast. Elamute puhul soovitame kasutada juhendit „Tüüpkatendid väikese

liiklussagedusega teedele“.

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

3 (3)

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja

rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2