Kiri

Kapteni detailplaneering 21.05.2003 nr 94

R5,0

Kapteni 84801:001:1707

Priidu 84801:001:1708

Pudromaa 21401:001:0569

Sepa 21401:001:0656

Reiu kooli tee 84801:001:1686

P3

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0657

Meelise 84801:001:0469

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0512

R5,0

R5,0

P3

P3

R 10,0

R60,0

Pos 1 EP 100%

8,5 592 4(1+3)

2 / 1 2959 m²

Pos 3 EP 100%

8,5 592 4(1+3)

2 / 1 2959 m²

Pos 2 EP 100%

8,5 592 4(1+3)

2 / 1 2959 m²

R10,0

12,1

5,0

5,0 5,0

5,0

5,0 5,0

5,0

5,0

8,5

5,0

5,0

8,5

60,0

KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSE TABEL

po s n

r.

K ru

nd i a

ad re

ss v

õi a

ad re

ss i

et te

pa ne

k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

, m ²

ho on

et e

eh iti

se al

un e

pi nd

(m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne ),

m ²

su ur

im k

or ru

se lis

us (m

aa pe

al ne

/m aa

-a lu

ne )

ho on

e kõ

rg us

m aa

pi nn

as t

(p õh

ih oo

ne /

ab ih

oo ne

), m

ho on

et e

ar v

kr un

di l

(p õh

ih oo

ne +a

bi ho

on e)

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

% (d

et ai

lp la

ne er

in gu

li ik

id e

ka up

a)

pl an

ee rit

av m

aa si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa lu

% (k

at as

tri ük

su se

li ik

id e

ka up

a)

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne / k

av an

da tu

d

Pi ira

ng ud

1 - 2959 592 2 / 1 8,5 / 5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 / 3 1*, 2*, 6*

2 - 2959 592 2 / 1 8,5 / 5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 / 3 3*

3 - 2959 592 2 / 1 8,5 / 5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 / 3 1*, 2*, 3*, 4*, 5*, 6*

Arhitektuursed piirangud krundil pos 1, 2 ja 3

* Katusekalle 15…45° * Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. * Palkmajade ehitamine on lubatud * Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või rullmaterjal. * Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). * Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. * Õueala võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Soovituslikult peaks puitmajadel olema puitmaterjalist piirdeaiad. Kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida.

Piirangud:

1* Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

2* Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

3* Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool)

4* Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool);

5* Alajaama kaitsevöönd (2 m seadmest)

6* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

(50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast)

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 3 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Reiu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:1000

MTR reg nr: EEP002230

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

DP 11-24

Märkused: 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud TIPPGEO OÜ poolt 19.06.2024 (mõõdistatud 7-14.06.2024),

Töö nr: 2024TG144 2) Koordinaadid riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis

P10

PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR HOONESTUSALA

VÕIMALIK HOONE ASUKOHT (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

KÕVAKATTEGA ALA

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

PARKIMISKOHT JA ARV (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT

PUURKAEV HOOLDUSALAGA

REOVEE IMMUTAMISE KEELUALA KOGUMISMAHUTI JA KUJA

SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA VEETORUSTIK 0,4 kV MAAKAABELLIIN

LIITUMISKILP

PLANEERITAV KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

(KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVETE LIIGID):

E - ELAMUMAA

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE

PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013):

EP - ÜKSIKELAMU MAA

KINNISTU PIIR

SÕIDUTEE JUURDEPÄÄSUTEE JUURDEPÄÄS KRUNDILE HOONE AVALIKU KASUTUSEGA TEE VEETORU KANALISATSIOONITORU

SIDEÕHULIIN SIDEKAABEL SIDEKANALISATSIOON

MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGEKAABEL KESKPINGEKAABEL

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

REOVEESÜSTEEM VEEHAARDE KEELUALAGA (ligilähedane asukoht)

TEE KAITSEVÖÖND (ligilähedane asukoht)

VARASEMAD PLANEERINGUD

PRÜGIKONTEINERITE ALA PUURKAEVU HOOLDUSALA

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE

/MAA-ALUNE)

5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

Kersti Ossaar

04.11.2024 a.

Töö nr: 11-24

Algatamise

ettepaneku tegija:

PÄRNU MAAKOND, HÄÄDEMEESTE VALD, REIU KÜLA

REIU KÜLAS KAPTENI KINNISTU

DETAILPLANEERING

Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc

Planeerija: Anette Aun

TALLINN 2024

Kersti Ossaar

Kapteni

Reiu küla 86508

Häädemeeste vald

Pärnu maakond

e-mail: [email protected]

OÜ Ferrysan

Muskaadi 14

Saue linn 76506

Saue vald

Harjumaa

Reg.nr.11203491

MTR reg nr: EEP002230

Tel. +372 522 1744

e-mail: [email protected]

Planeeringu

koostaja:

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

2

Sisukord

SELETUSKIRI

1 Detailplaneeringu koostamise alused ......................................................................... 4 1.1 Sissejuhatus ........................................................................................................... 4 1.2 Planeeritava maa-ala asukoht ................................................................................ 4 1.3 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt .......................................... 4 1.4 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ................................................. 4 1.5 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid ................................................................ 5

2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded ................................................................... 5 2.1 Põhiline planeeringu koostamise eesmärk ............................................................. 5 2.2 Teised planeeringu koostamise eesmärgid ............................................................ 5

3 Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................. 5 3.1 Planeeritava ala asukoht ........................................................................................ 5 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ................................ 5 3.3 Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................... 6 3.4 Haljastus ja liiklus ................................................................................................. 6 3.5 Tehnovõrgud.......................................................................................................... 6 3.6 Piirangud planeeritaval alal ................................................................................... 6 3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ............................................................... 6

4 Detailplaneeringuga kavandatav ................................................................................ 8 4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................... 8 4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine ...................... 8 4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, piirded .............................. 10 4.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ........ 10 4.5 Tehnovõrgud ja rajatised ..................................................................................... 10

4.5.1 Veevarustus ................................................................................................ 10 4.5.2 Reovesi ....................................................................................................... 11 4.5.3 Sademevesi................................................................................................. 11 4.5.4 Soojavarustus ............................................................................................. 11 4.5.5 Sidevarustus ............................................................................................... 11 4.5.6 Elektrivarustus ........................................................................................... 11

4.6 Tuleohtuse tagamine ............................................................................................ 11 4.7 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ...................................... 12 4.8 Keskkonnatingimused ......................................................................................... 12

4.8.1 Jäätmekäitluse põhimõtted ......................................................................... 13 4.8.2 Põhjavee kaitstus ........................................................................................ 13 4.8.3 Müra ........................................................................................................... 13 4.8.4 Radoon ....................................................................................................... 14

4.9 Piirangud.............................................................................................................. 14 4.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................... 14 4.9.2 Teede kaitsevööndid .................................................................................. 14

4.10 Servituudid ................................................................................................... 14 5 Detailplaneeringu elluviimise etapid ........................................................................ 15

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

3

JOONISED

Joonis 1 Situatsiooniskeem

Joonis 2 Tugiplaan M 1:1000

Joonis 3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000

ILLUSTRATSIOON

Joonis 1 Illustratsioon

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

4

SELETUSKIRI

1 Detailplaneeringu koostamise alused

1.1 Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Kersti Ossaar.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostaja on OÜ Ferrysan arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna

Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja planeerija Anette Aun.

1.2 Planeeritava maa-ala asukoht

Planeeringuala hõlmab Reiu külas paiknevat Kapteni (84801:001:1707) katastriüksust.

Planeeringuala piirneb Meelise (84801:001:0469), Priidu (84801:001:1708), Pudromaa

(21401:001:0569) ja Reiu kooli tee (84801:001:1686) katastriüksustega.

planeeritav ala

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa-amet).

1.3 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt

Detailplaneering on algatatud Häädemeeste Vallavalitsuse 03.07.2024. a korraldusega

nr 263.

1.4 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

- Topo-geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Tippgeo OÜ 19.06.2024

(mõõdistus 7-14.06.2024), töö nr 2024TG144.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

5

1.5 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“;

- Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja

täpsustatud ulatus1“;

- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

- EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

- EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu

31.05.2012.a määrusega nr 11);

- Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34f

e19e04458dc875375e

2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded

2.1 Põhiline planeeringu koostamise eesmärk

Kapteni maaüksuse jagamine kolmeks elamumaa katastriüksuseks ning ehitusõiguse

andmine kahe uue elamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks.

2.2 Teised planeeringu koostamise eesmärgid

Määrata tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja haljastuse põhimõtteline lahendus.

3 Olemasoleva olukorra kirjeldus

3.1 Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala asub Reiu külas Reiu kooli tee (84801:001:1686) ääres olemasolevas

üksikelamute piirkonnas. Linnulennult ca 50 m kaugusel asub Tallinn-Pärnu-Ikla (4

Tallinn-Pärnu-Ikla tee) maantee. Planeeringuala pindala on 8877 m².

3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus

Planeeringuala asub Reiu küla keskosas hajaasustusalal Reiu kooli tee ääres.

Planeeringualast põhjapoole jääb küla tiheasustusala.

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult kahesuunalise liiklusega Reiu kooli teelt,

mis on keskmiselt 6 meetri laiuse asfaltkattega ning tänavavalgustuseta tänav.

Kõnniteed puuduvad.

Planeeringuala on suures osas tasase reljeefiga, mida liigendab kinnistu põhjapoolses

osas järsk tõus Peenra tee ääres. Kõrguste vahemik abs. +9,16 m kuni abs. +6,30 m.

Planeeringualast kagus paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus.

Põhjapoolsed elamumaa naaberkinnistud, Meelise (84801:001:0469) ja Priidu

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

6

(84801:001:1708) on hoonestatud. Lõunas, teisel pool Reiu kooli teed paiknev

elamumaa Sepa (21401:001:0656) on samuti hoonestatud.

Planeeringualast läänes kulgeb riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, mille kaitsevöönd

ulatub osaliselt ka planeeringualale. Nimetatud põhimaantee on neljarealine ning

kuulub Via Baltica koosseisu. Maa-ameti Teeregistri kaardirakenduse andmetel on

aasta keskmine ööpäevane liiklus teel 11663 autot (valdavalt sõiduautod ja pakiautod).

I klassi maantee projektkiirus on 120 km/h.

Planeeringualale lähimad bussipeatus on ca 1 km põhja pool (Rae) ning ca 2,3 km

lõuna pool (Reiu kool), Tallinn-Pärnu-Ikla tee ääres.

3.3 Maakasutus ja hoonestus

Kapteni katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa (E).

Planeeringuala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paikneb alal elamu-

majandushoone (kood: 120187126) pindalaga 280 m²; heinaküün (kood: 121291820)

pindalaga 72.0 m² ja masinakuur (kood: 121291824) pindalaga 73 m².

3.4 Haljastus ja liiklus

Planeeringuala katab suures osas muru. Kinnistu piiridel kasvab grupiti kõrghaljastust

ja põõsaid. Olemasoleva hoonete kompleksi esine on kaunistatud põõsaste ja puudega.

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult kahesuunalise liiklusega Reiu kooli teelt,

mis on keskmiselt 6 meetri laiuse asfaltkattega ning tänavavalgustuseta tänav.

Kõnniteed puuduvad.

3.5 Tehnovõrgud

Planeeriingualal oleva eramu veevarustus on lahendatud salvkaevust ning reovesi

suunatakse imbväljakule. Reiu kooli teel oleva sideliiniga ühendus puudub.

Planeeringuala lääne nurgas asub alajaam Pudro:(Pärnu M). Olemasoleva eramu

elektriliitumine on Reiu kooli teel.

3.6 Piirangud planeeritaval alal

- Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

- Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

- Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool)

- Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal

pool);

- Alajaama kaitsevöönd (2 m seadmest)

- Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast)

3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Planeeringualal kehtib ühinemiseelse Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud

Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11).

Üldplaneeringuga on planeeringualale määratud väikeelamumaa (EV) juhtotstarve.

Planeeringuala asub detailplaneeringu kohustusega alal. Riigimaantee 4 Tallinn-Pärnu-

Ikla teele on via Baltica raames ette nähtud trassikoridori laiendus, mis käesoleval ajal

on välja ehitatud.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

7

Väikeelamumaale (üldplaneeringu kaardil tähisega EV) ja väikeelamu reservmaale

(üldplaneeringu kaardil tähisega EVR) on lubatud rajada vaid ühepereelamuid.

planeeritava ala piir

Joonis 2. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringust.

Elamuehituse põhimõtted ja üldnõuded elamuehitusele vastavalt üldplaneeringule:

- Väikeelamu ja väikeelamu reservmaale võib peale üldplaneeringu kehtestamist

projekteerida ainult ühepereelamuid.

- Detailplaneeringus tuleb määrata lubatav maa-aluste korruste arv.

- Maanteeäärsetele aladele uute elamute planeerimisel lähtutakse

teekaitsevööndist. Maantee kaitsevööndis (50 m) on elamute ehitamine

keelatud.

- Tahkuranna vallas tuleb detailplaneeringu kohustusega aladel määrata palkmaja

ehitamise õigus detailplaneeringu koostamise käigus.

Elamumaade planeerimise põhimõtteid:

- Ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste või kruntide minimaalne suurus

väikeelamumaal või väikeeelamu reservmaal on 2200 m².

- Elamuid, suvilaid ja aiamaju ning nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või

ehitada krundi piirile lähemale kui 5 m.

- Aiamaja, suvila ja ühepereelamu krundi täisehituse protsent ei või olla üle 20%.

- Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi

muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna

tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes

naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, millest tuleb

informeerida piirinaabreid, kellel on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult

põhjendatud vastuväiteid.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

8

- Ühepereelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast.

- Elamispinna põranda absoluutkõrgus (ehk kõrgus merepinnast) Tahkuranna

vallas ei tohi olla alla 2,0 m kõrguse Balti süsteemis. Hoonetel ei tohi

elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0

m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena.

- Aiamaja ja suvila maksimumkõrguseks loetakse 7,5 m olemasolevast

maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti.

4 Detailplaneeringuga kavandatav

Planeeringulahendus näeb ette kinnistu jagamise kolmeks elamumaa krundiks.

Kruntidele määratakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused elamu ning abihoonete

ehitamiseks. Kruntidele pos 2 ja 3 määratakse põhimõtteline juurdepääsutee ja

haljastuse lahendus, mida täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Kõikidele

kruntidele on kavandatud tehnovõrkude, liikluse ja parkimise korraldamiseks

põhimõtteline lahendus.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud olulise keskkonnamõjuga tegevuse

nimekirja, mis nõuaks KSH eelhinnangu koostamist.

4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kapteni (84801:001:1707) katastriüksuse

jagamine kolmeks elamumaa krundiks.

4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine

Tabel 1. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.

positsiooni number,

aadressi ettepanek

Pos 1

-

Pos 2

-

Pos 3

-

krundi suurus 2959 m² 2959 m² 2959 m²

krundi lubatud

suurim ehitisealune

pind / täisehitus %

592 m2/ 20% 592 m2/ 20% 592 m2/ 20%

planeeritav

katastriüksuse

sihtotstarve, %

elamumaa (E)

100% elamumaa (E) 100% elamumaa (E) 100%

planeeritav krundi

kasutamise

sihtotstarve, %

EP 100% EP 100% EP 100%

üldplaneeringu

juhtotstarve

väikeelamumaa

(EV) väikeelamumaa (EV) väikeelamumaa (EV)

hoonete

maksimaalne

kõrgus arvestatuna

olemasolevast

maapinnast

8,5 m 8,5 m 8,5 m

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

9

hoonete suurim

maapealne/ maa-

alune korruselisus

2 / 1 2 / 1 2 / 1

lubatud suurim

hoonete arv krundil 4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3)

lubatud väikseim

tulepüsivusklass

määratakse

ehitusprojektis

määratakse

ehitusprojektis

määratakse

ehitusprojektis

Piirangud 1.

Sidekanalisatsiooni

kaitsevöönd (liini

äärmistest kaablitest

1 m mõlemal pool)

2. Sidekaabli

kaitsevöönd (liini

äärmistest kaablitest

1 m mõlemal pool)

3. Elektriõhuliini

kaitsevöönd (liini

äärmistest kaablitest 2 m

mõlemal pool)

1. Sidekanalisatsiooni

kaitsevöönd (liini

äärmistest kaablitest 1

m mõlemal pool)

2. Sidekaabli

kaitsevöönd (liini

äärmistest kaablitest 1

m mõlemal pool)

3. Elektriõhuliini

kaitsevöönd (liini

äärmistest kaablitest 2

m mõlemal pool)

4.

Elektrimaakaabelliini

kaitsevöönd (liini

äärmistest kaablitest 1

m mõlemal pool);

5. Alajaama

kaitsevöönd (2 m

seadmest)

6. Avalikult

kasutatava tee

kaitsevöönd (50 m

mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest

servast)

Krundi kasutamise sihtotstarbed Rahandusministeeriumi leppemärkide juhendmaterjali

alusel:

EP – üksikelamu maa

Katastriüksuse sihtotstarve:

E – elamumaa

Tahkuranna üldplaneeringu kohaselt tuleb kõigi Tahkuranna valda ehitatavate hoonete,

tööstusrajatiste jms puhul tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus

konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete või rajatiste püstitamisel, laiendamisel,

rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

10

hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha

looduslikust eripärast.

4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, piirded

Olemasolevat kõrghaljastust tuleb võimalusel maksimaalselt säilitada. Haljastuse

lahendus ning planeeringuala heakorrastus täpsustatakse ehitusprojekti(de)ga.

Piirdeaiad võib rajada krundi piiridele teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele.

Lubatud on rajada kuni 1,5 meetri kõrguseid piirdeid. Soovituslikult peaks puitmajadel

olema puitmaterjalist piirdeaiad. Kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist

kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida. Läbipaistmatute plankpiirete

rajamine on lubatud juhul, kui see on vajalik müratõkke eesmärgil. Vastavalt

Tahkuranna valla üldplaneeringule on kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga

ning üle 1,5 m kõrgused piirded lubatud rajada ainult kohaliku omavalitsusega

kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.

4.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine

Krundile pos 1 säilib olemasolev juurdepääs Reiu kooli teelt. Krundile pos 3

kavandatakse juurdepääs Reiu kooli teelt ning krundi pos 2 juurdepääs kavandatakse

avalikult kasutatavalt Peenra teelt, mis läbib krunti pos 3. Planeeringuala lääneserva

ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Planeeritav hoonestus on osaliselt

kavandatud tee kaitsevööndisse. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimiskohtade arvutuse aluseks on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2.

Parkimiskohtade arvutamisel on võetud aluseks väike-elamute ala. Igale üksikelamule

nähakse ette 3 parkimiskohta. Parkimine lahendatakse omal kinnistul.

Tabel 2. Sõiduautode parkimiskohtade vajadus vastavalt EVS 843:2016

parkimisnormatiivi tabelile 9.2.

Pos

nr.

Elamu liik

(ehitise asukoht:

väike-elamute ala)

Uus / olev

Normatiivsete

parkimiskohtade

arv

Planeeritav

parkimiskohtade

arv krundil

1 eramu olev 3 3

2 eramu uus 3 3

3 eramu uus 3 3

Planeeritud maa-alal kokku: 9 9

4.5 Tehnovõrgud ja rajatised

Detailplaneeringuga esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised. Vee- ja

kanalisatsioonivarustus on lokaalne.

4.5.1 Veevarustus

Kavandatavate kruntide veevarustus lahendatakse krundile pos 1 planeeritud

puurkaevu baasil. Puurkaevu hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on

hoonete rajamine keelatud. Puurkaevu ja veetorustike täpne asukoht määratakse hoone

ehitusprojektis.

Pos 1 ühendus olemasoleva salvkaevuga likvideeritakse, lubatud on kaevust

kastmisvee võtmine.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

11

4.5.2 Reovesi

Planeeringuga tehakse ettepanek koguda reoveed igal kinnistul eraldi

kogumismahutisse. Kogumismahuti kasutamisel peab tagama, et see on keskkonnale

ohutu, lekkekindel ja kaitstud külmumise eest. Lubatud on paigaldada vaid nõuetele

vastavat sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit.

Kui perspektiivselt avaneb võimalus luua ühendus ühiskanalisatsiooniga, võib loobuda

kogumismahutite kasutamisest. Biopuhasti ja imbväljaku rajamine on lubatud, kui

suudetakse järgida selle rajamiseks esitatud nõudeid. Imbväljakut on lubatud rajada ka

nt naaberkinnistute omanikevahelise kokkuleppe alusel.

Vastavalt veeseaduse § 134 lg 1 ei ole kanalisatsiooniehitise (puhasti) kujasse lubatud

planeerida majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonet, mis

teenindab regulaarselt inimesi. Kanalisatsiooniehitise kuja piires võivad asuda

kanalisatsiooniehitise teenindamiseks vajalikud hooned, sealhulgas tööstus- ja

laohooned ning käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetamata transpordihooned (VeeS § 134

lg 7). Seega lõplik reovee kogumise lahendus ja elamuehituse keeluala täpsustatakse

ehitusprojektis.

4.5.3 Sademevesi

Sademevesi on ette nähtud maksimaalselt kohapeal immutada. Soovituslik on katustele

sadav vihmavesi koguda kokku vihmaveerennide ja torudega ning püsttorude alla

paigaldada infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja kokkuvoolukollektor, mis on

juhitud kogumismahutisse, millele on paigaldatud ülevool infiltratsioonikassetti või

kraavi. Vett saaks sellisel juhul kasutada kastmiseks.

Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele.

4.5.4 Soojavarustus

Planeeringuga nähakse kruntidele ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete

projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte.

Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja

päikesepaneele.

4.5.5 Sidevarustus

Kapteni kinnistul (pos 1) olev sidekapp VK200 likvideeritakse. Telefoni- ja

internetiühendus lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti kaudu.

4.5.6 Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 03.10.2024

väljastatud tehnilised tingimused nr 483088.

Pos 2 ja 3 elektrivarustus nähakse ette pos 3 krundil asuvast Pudro:(Pärnu M)

alajaamast, millest nähakse ette välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV

maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeeritakse kinnistute piiride lähedale

0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Pos 2 elektrivarustus läbib krunti pos 3, seega on vajalik servituutide määramine.

Pos 1 olemasolevat elektrivarustust ei muudeta.

4.6 Tuleohtuse tagamine

Hoonete tulepüsivuse klass määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides

Vabariigi Valitsuse 30.03.2017. a vastu võetud määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

12

tuleohutusnõuded“ sätestatut. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste

turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui

ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

muude abinõudega. Täidetud peavad olema EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa

6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuded. Alale peab olema tagatud päästeteenistuse

autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused.

Päästeamti avaandmete järgi asub lähim tuletõrje veevõtukoht u 1 km kaugusel Reiu

kooli teel. Kavandatavatele elamutele paigaldatakse sprinklersüsteemid või

planeeringualale paigaldatakse minimaalselt 30 m³ mahutavusega tulekustutusvee

mahuti.

4.7 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002

“Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine”.

Kuritegevuse riske vähendavad:

- elav keskkond;

- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;

- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui

ka õuealal;

- õueala valgustatus;

- lukustatud sisenemisruumid;

- tugevad ukse- ja aknaraamid;

- võimalusel paigaldada alarmseade.

4.8 Keskkonnatingimused

Häädemeeste Vallavalitsuse 01.08.2024 korraldusest nr 289 nähtub, et kavandatav

tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine ei ole põhjendatud.

Käesoleva detailplaneeringuga ei ole lubatud tegevus, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1

nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Planeeringualal ei ole varem toimunud ega ei kavandata keskkonnale ohtlikku ega

kahjulikku tegevust, mistõttu erimeetmeid ei rakendata ja reostusuuringute teostamise

vajadus puudub. Planeeringuga kavandatava tegevuse puhul ei ületata mõjuala

keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu

inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Lähtudes planeeritava maa-ala ja

selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta

planeeringulahenduse elluviimine antud asukohas olulist keskkonnamõju.

Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte ning planeeringuga ei kavandata

olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Maa-ameti andmebaasi kohaselt ei

paikne planeeritaval maa-ala ja selle lähiümbruses Natura 2000 võrgustiku alasid,

hoiualasid ja kaitsealuseid parke.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

13

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide

nõudeid.

Ehitustöödel kasutatavad ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja

nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja

õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja

pinnasesse.

4.8.1 Jäätmekäitluse põhimõtted

Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine

prügikastidesse või konteineritesse ning sõlmida nende äraveo leping vastavalt

kehtivale korrale. Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb

sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist

võimalikult suures ulatuses. Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad

soovituslikult juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või prügimaja täpne asukoht

esitatakse ehitusprojektis. Soovituslik prügikonteinerite asukoht on esitatud joonisel

Põhijoonis tehnovõrkudega.

4.8.2 Põhjavee kaitstus

Maa-ameti andmetel on planeeringualal põhjavesi suhteliselt kaitstud ning

reostusohtlikkuse tase on madal.

4.8.3 Müra

Planeeringuala paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee vahetus läheduses. Maa-ameti

mürakaardi andmetel ulatub hoonestusalale osaliselt ööpäevane keskmine müratase

kuni 55-59 db.

Planeeringualal on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse II

kategooria liiklusmüra piirväärtus, arvestades märkust, et müratundliku hoone

teepoolsel küljel on lubatud 5 dB kõrgemad müratasemed.

Müratõkke eesmärgil on lubatud krundi piirile rajada läbipaistmatu plankpiire.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ja tagada, et ei ületataks määruses toodud müra normtasemeid.

Normkategooriate ületamise kahtluse korral tuleb koostada mürauuring ning

kavandada vajalikud leevendusmeetmed. Kruntidele ulatub suurim lubatud

maanteeliiklusest põhjustatud müratase. Seega on soovituslik rakendada meetmeid

meeldivama ja tervislikuma elukeskkonna tagamiseks. Hoone välispiiretele

kõrgendatud heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega saab tagada

siseruumides head akustilised tingimused.

Soovituslikud meetmed:

- ehitiste valispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja uksikute elementide valikul

rakendada transpordimura spektri lahendustegurit Ctr vastavalt standardile

EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse valispiirde uhisisolatsiooni noue

kujul R’tr,s,w+Ctr;

- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast,

võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra

isolatsiooni indeks;

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

14

- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et

ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või

värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel

määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

- rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab

avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

- müraresistentsemad ruumid sobivad enam tänava poolsele alale;

- elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume

(eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee

poolsele küljele.

4.8.4 Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel

(2024. aasta seisuga) paikneb planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga alal.

See tähendab, et alal on madala looduskiirgusega pinnased ja kõrge radooni tase

majade siseõhus esineb harva. Seega võib eeldada, et täiendavate uuringute läbiviimise

vajadus puudub.

4.9 Piirangud

4.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid

Tegevuse piirangud tehnovõrkude kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt

ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73

Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded.

4.9.2 Teede kaitsevööndid

Planeeringuala lääneserva ulatub põhimaanteest 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee lähtuv

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest

servast). Tegevused riigitee kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt EhS § 70 ja § 72.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

4.10 Servituudid

Tabel 3 Servituutide määramise vajadus

Teeniv

kinnisasi/krunt

Valitsev krunt või

asutus, mille kasuks

on tehtud ettepanek

seada servituut

Servituut Servituudi sisu

Pos 1 Pos 2 ja 3 Reaalservituut

(planeeritav)

Reaalservituut annab kruntide

pos 2 ja 3 omanikele õiguse

kasutada ja hooldada krundil pos

1 asuvat puurkaevu.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, november 2024

15

Pos 3 Elektrilevi

Isiklik

kasutusõigus

(planeeritav)

Isiklik kasutusõigus annab

Elektrilevile õiguse hooldada ja

kasutada kinnisasjal olevaid

elektripaigaldisi.

5 Detailplaneeringu elluviimise etapid

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad

ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja

ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Tegevuskava:

- Kapteni katastriüksuste jagamine kolmeks krundiks.

- Sihtotstarvete määramine.

- Vajadusel servituutide seadmine.

- Tehniliste tingimuste taotlemine ehitusprojektide koostamiseks tehnovõrgu

valdajatelt.

- Ehitusprojektide koostamine ning ehituslubade taotlemine.

- Tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimisalade väljaehitamine.

- Hoonete ehitus.

- Kasutuslubade taotlemine.

Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased

ehitised ja tagada nende korrashoid. Ühisvõrgud rajatakse koostöös võrguvaldajatega.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tee 1

86502, Pärnu maakond,

Häädemeeste vald, Uulu küla

Teie 06.11.2024 nr 6-1/44-5

Meie 03.12.2024 nr 7.2-2/24/13502-3

Kapteni kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kapteni kinnistu detailplaneeringule

(katastritunnus 84801:001:1707, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse jagada Kapteni

kinnistu kolmeks elamumaa katastriüksuseks ning luua eeldused kahe uue elamu ja neid

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Oleme 16.08.2024 saadetud kirjaga andnud planeeringu

koostamiseks seisukohad.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Planeeringualal kehtib Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud Tahkuranna

Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11). Üldplaneeringu punktiga 2.2.3 on paika

pandud põhimõtted ja üldnõuded elamuehitusele. Kooskõlastamiseks esitatud

detailplaneering on vastuolus üldplaneeringu nõudega, riigitee kaitsevööndis (50 m) ei ole

lubatud elamuid ehitada. Ligikaudu 1/3 planeeritavast Pos3 kinnistu hoonestusalast, seal

hulgas võimalik hoone asukoht, asub riigitee nr 4 kaitsevööndis (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte Kapteni kinnistu detailplaneeringust

2 (3)

2. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende

hoonete välisterritooriumil on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr

71„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi määrus). Planeeringu seletuskirjas on lähtutud ööpäeva keskmisest

müratasemest ning vastavalt määruse lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusest 651/601 dB.

04.04.2019 on Skepast&Puhkim OÜ koostanud põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

km 133,4-143,0 Pärnu-Uulu lõigu eelprojekti kohta mürahinnangu. Joonistel 2 on

modelleeritud Kapteni kinnistu olemasoleva eluhoone kohta päevane müratase.

Kavandatud Pos3 võimalikus hoone asukohas on näha, et müratase ületab lubatud

piirväärtust, jooniselt 2 Pos3 alal 60-70 dB. Planeeringualal ei ole täidetud määruse II

kategooria liiklusmüra päevane piirväärtus.

Joonis 2. Müraolukord 2040. a. müratõkkeseinaga km 137-140.

3. Joonistele tuleb kanda riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala,

parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

Enne planeeringu korduvaks kooskõlastamiseks esitamist tuleb Pos3 võimalik hoone asukoht

nihutada teekaitsevööndist välja. Kuna müratase Pos3 hoonestusalal on maksimaalse lubatud

piiriväärtuse lähedal, soovitame kavandada vajalikud leevendusmeetmed liiklusmüra

vähendamiseks. Seletuskirja lisada lause: Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeringu joonistele kanda planeeritud

objektide kaugused riigitee katte servast.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa:

Lisa 1 Kapteni DP_Seletuskiri_04-11-2024

Lisa 2 Kapteni DP_Põhijoonis tehnovõrkudega_04-11-2024

Andres Aasna

53231631, [email protected]