Vastus pöördumisele

11 Sikupilli-Majaka asumi arengu MTU

Lauri Läänemets

Siseminister

Pikk 61, 15065 Tallinn

info@siseministeerium. ee

05.01.2024, Tallinnas

Austatud Lauri Läänemets!

Sikupilli_Majaka asumi arengu MTŪ, selle liikmed ja ka tallinlased toetavad Teid Teie püüdlustes r ajada pommivarj endeid, et tagada Eesti elanike turvali sus eriolukordade s.

Eesti Vabariigi põhiseaduse II peattiki paragtahv 13-le vastavalt - IgaüheĮ on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seetõttu on MTÜ liikmed ja sõbrad väga mures praeguses keerulises olukorras haldusstruktuuride täieliku ükskõiksuse pärast Eesti inimeste turvalisuse suhtes. Eesti elanikud on Eesti Vabariigi kaitsjad sõja- või kriisiolukordades, kuid paraku suhtuvad meie ametiisikud väga leigelt hädaolukordade puhuks inimelude kaitsmiseks kaitsemeetmete kasutusele võttnisse. Varjumiskohtade puudumine, ka relvastuse olemasolul, ei

anna inimkaotustę korral mingit lootust toovaid tulemusi ja mõju on väga halb' 1938. aastal otsustas Eesti

riiklikul tasandil ęhitada varjendeid ja Soomes võeti see seadusandlik akt vastu 1939. aastal' Tänapäevalgi

kehtib Soomes nõue ehitada uutesse hoonetesse varjumispaiku.

Käesolevale ki{ale on lisatud mahukas kirjavahetus, milles on esitatud Sikupilli-Majaka asumi arenņ MTÜ ettepanekud varjumispaikade küsimuses. Samuti on MTÜ võtnud ühendust ka mitmete erinevate Rootsi ja

Soome asjatundjatega (kirjade koopiad on lisatud).

Paraku tuleb täheldada Tallinna linnastruktuuride, eeaotsas linnapea M.Kõlvartiga, vastutustundetuį suhtumist inimeste trtrvalisuse küsimustesse. Näiteks on Pae 1 detailplaneering DP044100, mille koļrirselt

lammutatakse spordikompleks ja linn ehitab sinna hotellikompleksi. Juba kinnitatud detailplaneeringu "järgi varjumispaika seĮles hoonekomplęksis ei oļe. Ametnikud pidasid ebaoluliseks ka MTÜ taotlust teha muudatusi Paepargi 11 (kadastrinumber 78403:301:0164) spordikompleksi projektis, kuhu täiskasvanuid ja lapsi tuleb kindlasti rõlrkesti ning vajadus rajada varjumispaik on oluline. Detailplaneering varjumiskohta ette ei näe.

Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ palub Teile anda hinnang Eesti elenikele varjumiskohtadade

rajamisvajadusele ning Eesti riigi osatähtsusele täiskasvanute ja laste turvalisuse küsimuste lahendamisel

Lisad: 63 ą-o,

Lugupidamisega

Grigory Petrishin

Sikupilli-Į,,{ajaka asurni arengu MTU juhatuse liige

Tuha 3 1141-Ą'IAį,LINN

-

sAABĮINĮrD Siseministeeriumisse

0 9 -0l- 202Ą

N,......c_..:. Į i.d,!

fl _p o st : j Tij:r'nņ j: !i .', gi f;ļ]Ä,ffiflļļ"Q{Hl,

reg.kood: 80592517

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

17.01.2023 nr 9-4/5-1

Varjumise korraldamine

Austatud ministrid

Venemaa agressiooniga Ukrainas tekkis uus reaalsus Euroopas ja maailmas laiemalt.

Liialdamata toimetame täna kõige pingelisemas ja keerulisemas julgeolekuolukorras kogu

taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Venemaa ei sõdi ainult ühe riigi ja rahva iseolemise vaid laiemalt

demokraatlikele väärtustele rajatud maailmakorra vastu. Ukraina vastu sõditakse täna eeskätt

relvadega, kuid Ukrainat toetav läänemaailm, meie sealhulgas, pistame rinda hübriidsõjas, kus

relvadeks on energia, migratsioon, valeinfo ja küberrünnakud.

Selles muutunud julgeolekureaalsuses peame olema valmis varem mõeldamatuna tundunud

stsenaariumiteks. Riigikaitse-, julgeoleku- ja tsiviilkriisid on omavahel segunenud ning meid

ohustav vastane kasutab mitmekesist tööriistakasti demokraatlike riikide nõrgestamiseks ja

destabiliseerimiseks. Seetõttu peame ka tõstma oma kriisivõimekuse ja -valmiduse täiesti uuele

tasemele, tunnetama ja ennetama ohte laiemalt ja kõikehõlmavamalt. Lisaks sõjalise le

võimekusele kaitsta oma riigi territooriumi peame strateegiliselt välja arendama oma elanike

kaitsmise vajadusest lähtuvad võimed ja oskused. Ukraina valus kogemus olgu meile

õppetunniks: riigi kaitsetahe ja -võime eelduseks on elanikkonna valmisolek ja suutlikkus kriisis

hakkama saada, ühiskonna toimepidevus laiemalt. Kui meie elanikkond ja ühiskonna

toimemehhanismid pole osa julgeolekurehkendusest, jätame pool tööd tegemata ja riskime

sellega, et meie riik on sõjalise rünnaku või mistahes muu kriisi korral ülimalt haavatav.

Elanikkonnakaitse üheks komponendiks on varjumise korraldamine elanikkonna kaitseks

õhurünnakute eest. Hetkel on Päästeameti poolt märgistatud 94 varjumiskohta1 ca 50 000

inimesele. Siseministeerium esitab lähiajal valitsuskabineti nõupidamisele arutamiseks analüüs i

ja ettepanekud täiendavate varjumiskohtade loomiseks olemasolevate ja uute ehitiste baasil ning

see hõlmab nii õiguslikke, korralduslikke kui rahalisi ettepanekuid. Päästeamet avaldab aprilliks

2023. oma kodulehel soovituslikud varjumiskohtade rajamise nõuded, millest saab

konkreetsema normatiivakti kehtestamiseni juhinduda.

1 Vt lähemalt https://www.rescue.ee/et/juhend/avalikud-varjumiskohad

2 (2)

Varjumiskohtade loomise olulisusest tulenevalt kutsun üles pöörama sellele teravdatud

tähelepanu iga ministeeriumi valitsemisalas. Lisaks personali koolitamisele varjumise

korraldamise osas palun teil arvestada varjumiskohtade loomise vajadusega ka käimasolevate ja

planeeritavate hoonete ja rajatiste ehitamisel. Avalike varjumiskohtade loomine on iseäranis

vajalik kohtades, kus koguneb palju inimesi, kellel puudub võimalus ohu korral varjuda oma

koduses varjumiskohas. Sellisteks kohtadeks on avaliku ruumi ehitised – kaubanduskeskused,

haiglad, haridusasutused, ühistranspordisõlmed, kultuuriasutused jne. Ülaltoodud põhjustel

palun varjumiskohtade rajamise vajadusega kindlasti arvestada ka käimasolevate s ja

planeerimisel suurprojektides nagu Tallinna Haigla, Rail Balticu Ülemiste ühistermina l,

Kristiine ühistransporditerminal jne.

Kuid nagu ütlesin – varjumine on kõigest üks element elanikkonnakaitse laiemas spektris.

Lisaks on tarvis pöörata tähelepanu ja investeeringuid ohuteavituse korraldamisele, ulatusliku

evakuatsiooni korraldamisele, elanike kriisivalmidusele jne. Elanikkonnakaitse võime

kestlikuks tagamiseks olen ministrina teinud Siseministeeriumi poolt ettepanekud leppida kokku

selle rahastamine mahus 0,5 % sisemajanduse kogutoodangust ning fikseerida see erakondade

ülese kokkuleppena Riigikogu otsuses „Julgeolekupoliitika alused“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Teadmiseks: Rail Baltic Estonia OÜ

Saatja: Priit Laaniste <[email protected]>

Saadetud: 08.02.2024 08:35 Adressaat: <[email protected]>

Koopia: SiM info <[email protected]> Teema: Vastus pöördumisele Manused: 2-1_28_MTU_Sikupilli-Majaka.pdf; Varjumise korraldamine.pdf

Hr Grigory Petrishin Täname Teid Siseministeeriumile saadetud pöördumise eest ja sellele lisatud kirjavahetuse eest! Nagu te ka oma kirjas välja tõite, siis Siseministeerium soovib kehtestada Eestis uutes hoonetes varjendi rajamise nõuet. Vastav eelnõu on läbinud esmase kooskõlastusringi ja lähikuudel viib Siseministeerium varjumise küsimuse Vabariigi Valitsusse otsustamiseks. Meie soov on panna varjendi rajamise kohustus eluhoonetele (lisaks ka büroohooned, lasteaiad, koolid jms), mis on suuremad kui 1200 ruutmeetrit, tööstushoonetele, mis suuremad kui 1500 ruutmeetrit. Lisaks soovime panna avalike varjendite rajamise kohustuse suurtele avalikele hoonetele, mis on suuremad kui 10 000 ruutmeetrit. Varjendite tehniliste nõuete koostamisel võtame eeskujuks Soomes kehtivaid nõudeid (S1- ja S2-klassi varjendite nõuded), kuid soovime need nõuded läbi arutada eriala ekspertide ja liitudega Eestis. Kuni nõuded on koostamisel ja kehtestamisel, oleme teinud minister Läänemetsa allkirjaga üleskutse 2023.a alguses kõigile ministeeriumitele (vt lisatud kirja). Kirjas toome välja, et praeguses julgeolekuolukorras on meie hinnangul mõistlik ja vajalik arvestada varjendite ehitamise vajadusega, sh saab varjendeid omal algatusel rajada Soomes kehtivaid nõudeid järgides. Samuti soovin Teid tänada, et toetate varjendite rajamise nõuet Eestis ja olete olnud antud valdkonnas aktiivne kaasarääkija. Lugupidamisega Priit Laaniste Siseministeeriumi asekantsleri nõunik