2
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olnud digiühiskonna poliitika kavandamise ja
elluviimise koordineerimise, avalike e-teenuste arendamise koordineerimise ja nende ühtse
platvormi arendamise, digiteadmiste arendamise, digiarengu ja küberturvalisuse üleriigilise
korraldamine ja järelevalve, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja
koordineerimise ning kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise koordineerimise ning
telekommunikatsiooni korraldamise ülesannetega.
Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonna sõnastusse lisatakse selguse huvides ka õigusloome
kvaliteedi tagamine. See seisneb kokkuvõtvalt riigi õiguspoliitika kavandamises ja elluviimises
ning õiguse süsteemses arendamises riigi- ja haldusõiguse, tsiviilõiguse ja karistusõiguse
küsimustes, sealhulgas autoriõiguse, tööstusomandi ja konkurentsiõiguse küsimustes.
Õigusloome kvaliteedi tagamiseks ja koordineerimiseks analüüsitakse järjepidevalt õigusloome
arengusuundi ning tehakse ministeeriumidele ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks.
Samuti töötatakse välja hea õigusloome ja normitehnika üldpõhimõtted ja reeglid. See hõlmab
nii õiguspoliitika lähtealuste koostamist ja menetlemist kui ka mõjude hindamise metoodika
väljatöötamist. Samuti on õigusloome kvaliteedi tagamise ja koordineerimise keskne osa
ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamiskavatsuste analüüs ja kooskõlastamine, seaduste
ja Riigikogu otsuste eelnõude analüüs ja kooskõlastamine, nende kehtivale õigusele, sh
põhiseadusele ning Euroopa Liidu õiguse nõuetele vastavuse kontrollimine, eelnõude
õiguskeelekasutuse ühtlustamine ja õigusterminite süstematiseerimine.
Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse põhimääruse punktis 9 sätestatud ministeeriumi
õigusloomepädevust ministeeriumide ümberkorraldamise tõttu digiarengu korraldamise,
küberturvalisuse korraldamise ja telekommunikatsiooni alase õigusloome pädevusega.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse põhimääruse punkti 11, mis sätestab ministeeriumi
pädevuse Eesti õiguse ühtlustamisel Euroopa Liidu õigusega, jättes selle alapunktist 10 välja
sõna “õigusalase“. Eestile antava õigusalase välisabi koordineerimine ja korraldamine on liialt
kitsas pädevuse määratlus. Justiits- ja Digiministeeriumisse lisanduvates valdkondades on
samuti Euroopa Liidu eelarvest eraldatud valdkondlikke vahendeid Euroopa Liidu õigusega
ühtlustamise rahastamiseks.
Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse põhimääruse punkti 12, millega sätestatakse
ministeeriumi pädevus valitsemisala koordineerimise alal, täiendades selle alapunkti 1 pärast
sõnu „justiitshalduspoliitika“ sõnadega „ning muude asjaomaste valdkondade poliitika“. Uute
valdkondade liitumise tulemusel suureneb ministeeriumi tegevusvaldkondade hulk, kus
poliitikat kavandatakse ja ellu viiakse. Näiteks küberpoliitika ja telekommunikatsiooni
valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimine.
Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse põhimäärust vastavalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist ületulevatele ülesannetele ministeeriumi pädevusega
digiarengu, riikliku küberturvalisuse ja telekommunikatsiooni valdkonnas (punktid 141 –143 ).
Vastavalt eelnõule on ministeeriumi pädevuses digiarengu alal:
1) avaliku sektori digiarengu juhtimine, korraldamine, edendamine ja koordineerimine;
2) avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine;
3) üleriigiliste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogiateenuste osutamise
korraldamine;
4) IKT valdkonna välisvahendite koordineerimine ning IKT rahastuse alane ekspertnõustamine
üle riigi;