Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine“ eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

EELNÕU

17.12.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi

põhimääruse kinnitamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruses nr 319 „Justiitsministeeriumi

põhimääruse kinnitamine“ ja määrusega kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruses“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse ja määrusega kinnitatud põhimääruse pealkirjas ning põhimääruse punktis 1 ja

punkti 401 alapunktis 4 asendatakse sõna „Justiitsministeerium“ sõnadega „Justiits- ja

Digiministeerium“ vastavas käändes;

2) põhimääruse punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on õigusloome kvaliteedi tagamine ja

koordineerimine, õiguspoliitika, sealhulgas kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine,

bürokraatia vähendamine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine,

esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri ja vanglate tegevuse, kohtuekspertiisi, notarite

ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine; samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta

isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine,

konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsijärelevalve korraldamine,

järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide üle, andmekaitse küsimused,

digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste

arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, digiteadmiste arendamine,

digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, riigi infosüsteemide,

sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine ning kesksete võrgu- ja

infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine ning

ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome.“;

3) põhimääruse punti 9 alapunktist 2 jäetakse välja tekstiosa „– avaliku teenistuse üldalused;“;

4) põhimääruse punkti 9 täiendatakse alapunktidega 14–16 järgmises sõnastuses:

„14) digiarengu korraldamise küsimused;

15) küberturvalisuse korraldamise küsimused;

16) telekommunikatsiooni korraldamise küsimused.“;

5) põhimääruse punkti 11 alapunktist 10 jäetakse välja sõna „õigusalase“;

6) põhimääruse punkti 12 alapunkti 1 täiendatakse pärast sõnu „justiitshalduspoliitika“

sõnadega „ ning muude asjaomaste valdkondade poliitika“;

7) põhimäärust täiendatakse punktidega 141–143 järgmises sõnastuses:

„141. Ministeeriumi pädevuses digiarengu alal on:

1) avaliku sektori digiarengu juhtimine, korraldamine, edendamine ja koordineerimine;

2) avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine;

3) üleriigiliste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogiateenuste osutamise

korraldamine;

4) IKT valdkonna välisvahendite koordineerimine ning IKT rahastuse alane ekspertnõustamine

üle riigi;

5) andme- ja tehisintellektialase digiarengu koordineerimine ja elluviimine;

6) IKT-oskuste arendamise korraldamine ja koordineerimine;

7) digiarengualase väliskoostöö ja kogukonna teadlikkuse tõstmine;

8) vastava poliitika ja arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja tulemuslikkuse

seire, algatuste eestvedamine;

9) IKT-õiguse alane koostöö ning nõustamine digiriigi arengu juhtimise, korraldamise ja

edendamise eesmärgil.

142. Ministeeriumi pädevuses riikliku küberturvalisuse korraldamise alal on:

1) üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine, edendamine ja

koordineerimine nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt;

2) vastava poliitika ja arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja tulemuslikkuse

seire, algatuste eestvedamine;

3) koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonidega.

143. Ministeeriumi pädevuses telekommunikatsiooni valdkonnas on:

1) vastava poliitika ja riigi arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja

tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine;

2) koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonidega.“;

8) põhimääruse 3. osa pealkirjas ja punktis 17 asendatakse sõna „justiitsminister“ sõnadega

„justiits- ja digiminister“;

9) põhimääruse punktis 25 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kuus“;

10) põhimääruse punkti 39 täiendatakse alapunktidega 16 ja 17 järgmises sõnastuses:

„16) digitaristu ja küberturvalisuse osakond;

17) digiriigi osakond.“;

11) põhimääruse punkti 41 alapunkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) õigusloome ja selle analüüs riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, ministeeriumi

pädevuses oleva haldusõiguse eriosa, tsiviil-, autori-, tööstusomandi-, kaubandus-, konkurentsi-

, ühinguõiguse, halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise

õiguse küsimustes;“;

12) põhimääruse punkti 41 alapunkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) Patendiameti tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras;“;

13) põhimääruse punkti 46 alapuntki 1 täiendatakse pärast sõna „justiitshaldusõiguse“ sõnadega

„ja tsiviilkohtumenetluse“;

14) põhimääruse punkti 54 alapunkt 3 sõnastatakse järgmiselt

„3) andmekaitseametniku ülesannete täitmine“;

15) põhimääruse 7. osa täiendatakse punktidega 541 ja 542 järgmises sõnastuses:

„541. Digitaristu ja küberturvalisuse osakonna põhiülesanne on:

1) üleriigilise küberturvalisuse tagamise ja telekommunikatsiooni valdkonna juhtimine,

korraldamine ja koordineerimine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt;

2) riigi infosüsteemi ja riikliku infotehnoloogia arhitektuuri arengu korraldamine, sealhulgas

koostalitusvõime tagamise korraldamine;

3) õigusloome ja analüüs küberturvalisuse ja telekommunikatsioonivaldkonnas ning vastava

valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes;

4) Riigi Infosüsteemi Ameti, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ning Riigi

Infokommunikatsiooni Sihtasutuse tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud

alustel ning korras, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisti.

542. Digiriigi osakonna põhiülesanne on:

1) avaliku sektori digiarengu juhtimine, korraldamine, edendamine ja koordineerimine;

2) otseste avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine;

3) riigiüleste digilahenduste arendamise ja jagatud infotehnoloogiateenuste osutamise

korraldamine, sealhulgas koostalitlusvõime korraldamine;

4) riigi infosüsteemi ja riikliku infotehnoloogiaarhitektuuri arengu korraldamine;

5) IKT valdkonna välisvahendite koordineerimine ning IKT rahastuse alane ekspertnõustamine

üle riigi;

6) andme- ja tehisintellektialase digiarengu koordineerimine ja elluviimine;

7) IKT-oskuste arendamise korraldamine ja koordineerimine;

8) digiarengu alane väliskoostöö ja kogukonna teadlikkuse tõstmine;

9) IKT-õiguse alane koostöö ning nõustamine digiriigi arengu juhtimise, korraldamise ja

edendamise eesmärgil;

10) digiarengu poliitika ja strateegiate kujundamine ja elluviimise seire ning algatuste

eestvedamine;

11) õigusloome ja analüüs digiarengu valdkonnas ja vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse

küsimustes;

11) õigusloome ja selle analüüs andmekaitse valdkonnas;

12) Andmekaitse Inspektsiooni ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse tegevuse

korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras;

14) Riigi Infosüsteemi Ameti riigi infosüsteemi alase tegevuse korraldamine ja järelevalve

seadusega ettenähtud alustel ja korras.“;

16) põhimääruse punktis 64 asendatakse sõna „JUSTIITSMINISTEERIUM“ sõnadega

„JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Kristen Michal

Peaminister

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

17.12.2024

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi

põhimääruse kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on ette valmistatud Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 SE (edaspidi VVSi eelnõu)

alusel. VVSi eelnõuga nimetatakse Justiitsministeerium ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded lähevad

üle Justiits- ja Digiministeeriumile.

Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub riigireformi üldisemast eesmärgist vähendada

dubleerimist riigiametites ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Seetõttu tuleb muuta ka kehtivat Justiitsministeeriumi põhimäärust lisades sellesse Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumilt üle võetavaid valdkondi puudutavad sätted.

Lisaks VVSi eelnõust tulenevatele muudatustele antakse põhimääruse muutmise eelnõuga

avaliku teenistuse alane õigusloome Rahandusministeeriumi valitsemisalasse.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku

õiguse talituse nõunik Kaidi Meristo ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva VVS eelnõuga.

Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319

„Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

29.12.2017, 55.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 asendatakse ministeeriumi ümberkujundamise tõttu Justiits- ja

Digiministeeriumiks määruse ja sellega kinnitatud põhimääruse pealkirjas ning põhimääruse

punktis 1 sõna „Justiitsministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas

käändes.

2

Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse põhimääruse punkti 7. Põhimääruses sätestatud Justiits-

ja Digiministeeriumi valitsemisala viiakse kooskõlla VVSi eelnõus (VVS § 59) sätestatud

Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalaga. Eelnõuga täiendatakse Justiits- ja

Digiministeeriumiks ümber korraldatava ministeeriumi valitsemisala seni Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olnud digiühiskonna poliitika kavandamise ja

elluviimise koordineerimise, avalike e-teenuste arendamise koordineerimise ja nende ühtse

platvormi arendamise, digiteadmiste arendamise, digiarengu ja küberturvalisuse üleriigilise

korraldamine ja järelevalve, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja

koordineerimise ning kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise koordineerimise ning

telekommunikatsiooni korraldamise ülesannetega.

Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonna sõnastusse lisatakse selguse huvides ka õigusloome

kvaliteedi tagamine. See seisneb kokkuvõtvalt riigi õiguspoliitika kavandamises ja elluviimises

ning õiguse süsteemses arendamises riigi- ja haldusõiguse, tsiviilõiguse ja karistusõiguse

küsimustes, sealhulgas autoriõiguse, tööstusomandi ja konkurentsiõiguse küsimustes.

Õigusloome kvaliteedi tagamiseks ja koordineerimiseks analüüsitakse järjepidevalt õigusloome

arengusuundi ning tehakse ministeeriumidele ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks.

Samuti töötatakse välja hea õigusloome ja normitehnika üldpõhimõtted ja reeglid. See hõlmab

nii õiguspoliitika lähtealuste koostamist ja menetlemist kui ka mõjude hindamise metoodika

väljatöötamist. Samuti on õigusloome kvaliteedi tagamise ja koordineerimise keskne osa

ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamiskavatsuste analüüs ja kooskõlastamine, seaduste

ja Riigikogu otsuste eelnõude analüüs ja kooskõlastamine, nende kehtivale õigusele, sh

põhiseadusele ning Euroopa Liidu õiguse nõuetele vastavuse kontrollimine, eelnõude

õiguskeelekasutuse ühtlustamine ja õigusterminite süstematiseerimine.

Paragrahvi 1 punktiga 3 jäetakse Justiitsministeeriumi õigusloome ülesannete hulgast välja

avaliku teenistuse küsimused. Avaliku teenistuse õigusloome on edaspidi

Rahandusministeeriumi vastutusalas.

Justiitsministeeriumi põhimääruse punkti 9 alapunkti 2 kohaselt on Justiitsministeeriumi

pädevuses õigusloome alal muu hulgas avaliku teenistuse üldalused. Eelnõuga muudetakse

Justiitsministeeriumi põhimäärust selliselt, et Justiitsministeeriumi õigusloome ülesannete

hulgast jäetakse välja avaliku teenistuse küsimused. Avaliku teenistuse õigusloome on edaspidi

Rahandusministeeriumi vastutusalas. Seega töötab edaspidi avaliku teenistuse seaduse

muudatused välja Rahandusministeerium, kes lahendab ka avaliku teenistuse seaduse

rakendamisel ja tõlgendamisel tõusetuvaid küsimusi.

Samas jäävad Justiitsministeeriumi pädevusse ministeeriumi põhimääruse punkti 9 alapunkti 1

kohaselt riigikorralduse põhiseaduslikud alused ning sama punkti alapunkti 2 kohaselt

riigihalduse korralduse küsimused. Avaliku teenistuse küsimused ei pruugi olla ainult kitsalt

teenistus- ja töösuhte küsimused, vaid avaliku teenistuse teemadel on oluline puutumus ka

eelnimetatud riigi- ja haldusõiguse põhiseaduslike ja põhimõtteliste küsimustega. Selles osas

säilib Justiitsministeeriumi pädevus ka avaliku teenistuse küsimustes.

Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse põhimääruse punktis 9 sätestatud ministeeriumi

õigusloomepädevust ministeeriumide ümberkorraldamise tõttu digiarengu korraldamise,

küberturvalisuse korraldamise ja telekommunikatsiooni alase õigusloome pädevusega.

3

Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse põhimääruse punkti 11, mis sätestab ministeeriumi

pädevuse Eesti õiguse ühtlustamisel Euroopa Liidu õigusega, jättes selle alapunktist 10 välja

sõna “õigusalase“. Eestile antava õigusalase välisabi koordineerimine ja korraldamine on liialt

kitsas pädevuse määratlus. Justiits- ja Digiministeeriumisse lisanduvates valdkondades on

samuti Euroopa Liidu eelarvest eraldatud valdkondlikke vahendeid Euroopa Liidu õigusega

ühtlustamise rahastamiseks.

Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse põhimääruse punkti 12, millega sätestatakse

ministeeriumi pädevus valitsemisala koordineerimise alal, täiendades selle alapunkti 1 pärast

sõnu „justiitshalduspoliitika“ sõnadega „ning muude asjaomaste valdkondade poliitika“. Uute

valdkondade liitumise tulemusel suureneb ministeeriumi tegevusvaldkondade hulk, kus

poliitikat kavandatakse ja ellu viiakse. Näiteks küberpoliitika ja telekommunikatsiooni

valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimine.

Paragrahvi 1 punktiga 7 täiendatakse põhimäärust vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist ületulevatele ülesannetele ministeeriumi pädevusega

digiarengu, riikliku küberturvalisuse ja telekommunikatsiooni valdkonnas (punktid 141 –143 ).

Vastavalt eelnõule on ministeeriumi pädevuses digiarengu alal:

1) avaliku sektori digiarengu juhtimine, korraldamine, edendamine ja koordineerimine;

2) avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine;

3) üleriigiliste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogiateenuste osutamise

korraldamine;

4) IKT valdkonna välisvahendite koordineerimine ning IKT rahastuse alane ekspertnõustamine

üle riigi;

5) andme- ja tehisintellektialase digiarengu koordineerimine ja elluviimine;

6) IKT-oskuste arendamise korraldamine ja koordineerimine;

7) digiarengualase väliskoostöö ja kogukonna teadlikkuse tõstmine;

8) vastava poliitika ja arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja tulemuslikkuse

seire, algatuste eestvedamine;

9) IKT-õiguse alane koostöö ning nõustamine digiriigi arengu juhtimise, korraldamise ja

edendamise eesmärgil.

Ministeeriumi pädevuses riikliku küberturvalisuse korraldamise alal on:

1) üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine, edendamine ja

koordineerimine nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt;

2) vastava poliitika ja arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja tulemuslikkuse

seire, algatuste eestvedamine;

3) koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ministeeriumi pädevuses

telekommunikatsiooni valdkonnas on:

1) vastava poliitika ja riigi arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja

tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine;

2) koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Paragrahvi 1 punktiga 8 põhimääruse 3. osa pealkirjas („Justiitsminister“) ja punktis 17

(„Ministeeriumi juht on justiitsminister“) asendatakse sõna „justiitsminister“ sõnadega

„justiits- ja digiminister“.

4

Paragrahvi 1 punktiga 9 asendatakse põhimääruse punktis 25. sõna „neli“ sõnaga „kuus“.

Justiitsministeeriumi koosseisus on neli asekantsleri ametikohta. Ministeeriumi

ümberkujundamisel Justiits- ja Digiministeeriumiks luuakse ministeeriumile lisanduvate

digivaldkonna ülesannete täitmiseks kaks uut osakonda, mida hakkavad juhtima kaks uut

asekantslerit.

Paragrahvi 1 punktiga 10 täiendatakse punkti 39, millega sätestatakse ministeeriumi

osakonnad, digitaristu ja küberturvalisuse osakonnaga (punkt 16) ning digiriigi osakonnaga

(punkt 17), mille põhiülesanded loetletakse põhimääruse punktides 541 ja 542.

Paragrahvi 1 punktiga 11 ja 12 muudetakse põhimääruse punkti 41, millega sätestatakse

õiguspoliitika osakonna põhiülesanded. Seni õiguspoliitika osakonna ülesandeks olnud

andmekaitsealane õigusloome ja selle analüüs (alapunkt 2) ning Andmekaitse Inspektsiooni

tegevuse korraldamine ja järelevalve viiakse üle loodavasse digiriigi osakonda.

Paragrahvi 1 punktiga 13 täiendatakse justiitshalduspoliitika osakonna põhiülesannete loetelu

(põhimääruse punkt 46) tsiviilkohtumenetluse valdkonna ülesannetega, mis seni on olnud

õiguspoliitika osakonnas (Põhimääruse punkt 41).

Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse põhimääruse punkti 54 alapunkti 3, mille kohaselt on

ministeeriumi üldosakonna üks ülesanne vastutada delikaatsete isikuandmete töötlemise eest.

See sõnastus ei ole kooskõlas kehtiva õiguse terminoloogiaga ega ka isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklis 39 sätestatud andmekaitseametniku ülesannetega. Sellega seoses

muudetakse selle alapunkti sõnastust nähes ette, et üldosakonna ülesanne on tagada

andmekaitseametniku ülesannete täitmine ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 39

kohaselt tähendab see roll vähemalt järgmisi ülesandeid:

a) teavitada ja nõustada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat ning isikuandmeid

töötlevaid töötajaid seoses nende kohustustega, mis tulenevad nimetatud määrusest ja

muudest liidu või liikmesriikide andmekaitsenormidest;

b) jälgida käesoleva määruse, muude liidu või liikmesriikide andmekaitsenormide ja

vastutava töötleja või volitatud töötleja isikuandmete kaitse põhimõtete järgimist,

sealhulgas vastutusvaldkondade jaotamist, isikuandmete töötlemises osaleva personali

teadlikkuse suurendamist ja koolitamist, ning seonduvat auditeerimist;

c) anda taotluse korral nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgida selle

toimimist vastavalt nimetatud määruse artiklile 35;

d) teha koostööd järelevalveasutusega, ning

tegutseda isikuandmete töötlemise küsimustes järelevalveasutuse jaoks kontaktisikuna,

sealhulgas nimetatud määruse artiklis 36 osutatud eelneva konsulteerimise osas, ning

konsulteerida vajaduse korral ka muudes küsimustes.

Paragrahvi 1 punktiga 15 täiendatakse põhimäärust punktidega 541 ja 542, millega

sätestatakse kahe loodava osakonna ülesanded.

Vastavalt punktile 541 on loodava digitaristu ja küberturvalisuse osakonna põhiülesandeks:

1) üleriigilise küberturvalisuse tagamise ja telekommunikatsiooni valdkonna juhtimine,

korraldamine ja koordineerimine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt;

2) riigi infosüsteemi ja riikliku infotehnoloogia arhitektuuri arengu korraldamine, sealhulgas

koostalitlusvõime tagamise korraldamine;

3) õigusloome ja analüüs küberturvalisuse ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning vastava

valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes;

5

4) Riigi Infosüsteemi Ameti, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ning Riigi

Infokommunikatsiooni Sihtasutuse tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud

alustel ning korras, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisti.

Vastavalt punktile 542 on loodava digiriigi osakonna ülesandeks:

1) avaliku sektori digiarengu juhtimine, korraldamine, edendamine ja koordineerimine;

2) otseste avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine;

3) riigiüleste digilahenduste arendamise ja jagatud infotehnoloogiateenuste osutamise

korraldamine, sealhulgas koostalitlusvõime korraldamine;

4) riigi infosüsteemi ja riikliku infotehnoloogia arhitektuuri arengu korraldamine;

5) IKT valdkonna välisvahendite koordineerimine ning IKT rahastuse alane ekspertnõustamine

üle riigi;

5) andme- ja tehisintellektialase digiarengu koordineerimine ja elluviimine;

6) IKT-oskuste arendamise korraldamine ja koordineerimine;

7) digiarengu alane väliskoostöö ja kogukonna teadlikkuse tõstmine;

9) IKT-õiguse alane koostöö ning nõustamine digiriigi arengu juhtimise, korraldamise ja

edendamise eesmärgil;

10) digiarengu poliitika ja strateegiate kujundamine ja elluviimise seire ning algatuste

eestvedamine;

11) õigusloome ja analüüs digiarengu valdkonnas ja vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse

küsimustes;

12) Õigusloome ja selle analüüs andmekaitse valdkonnas;

13) Andmekaitse Inspektsiooni ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse tegevuse

korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras;

14) Riigi Infosüsteemi Ameti riigi infosüsteemi alase tegevuse korraldamine ja järelevalve

seadusega ettenähtud alustel ja korras.

Paragrahvi 1 punktiga 16 asendatakse põhimääruse punktis 64. sõna

„JUSTIITSMINISTEERIUM“ sõnadega „JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM“. Punktis 64

sätestatakse ministeeriumi pitsati kujundus.

Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev, milleks on 1. jaanuar 2025. aastal,

mil jõustub Justiitsministeeriumi ümberkorraldamine Justiits- ja Digiministeeriumiks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Seaduse mõjud

Määruse VVSi eelnõust tulenevate muudatuste mõjusid on hinnatud VVSi eelnõu raames.

Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud muudatuse tulemusel on edaspidi nii avaliku teenistuse

arendamine, rakenduspraktika analüüsimine, ametiasutuste nõustamine ja nende tegevuse

koordineerimine kui ka avaliku teenistuse õigusloome Rahandusministeeriumi valitsemisalas.

6

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

VVSi eelnõust tulenevate muudatuste rakendamisega seotud tegevustest, vajalikest kuludest ja

määruse rakendamise eeldatavatest tuludest antud ülevaade VVSi eelnõu raames. Eelnõu § 1

punktis 3 sätestatud muudatuse rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega muutusi

Justiitsministeeriumi teenistujate koosseisus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. Jõustumine on seotud VVSi eelnõu jõustumisega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine“ eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine Austatud riigisekretär Esitan Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine“ täiendatud eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri

Meie 18.12.2024 nr 8-1/8425-3