Vastus selgitustele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Kirill Shevelev

Kiviõli Keemiatööstus

Teie 13.11.2024 Meie 04.12.2024 nr 2.2-9/24/2924-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse, milles küsite selgitusi seoses töötajate alko- ja

narkojoobe kontrolli teostamisega.

Selgitame, et joovet ja psühhotroopsete ainete kasutamist puudutavad nõuded on tööohutuse

nõuded. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõige 1 punkt 15 paneb tööandjale

kohustuseks kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine

mõju all oleva töötaja. Sama seaduse § 14 lõige 2 keelab töötajal töötada alkoholi-, narkootilises

või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Seejuures on alkoholi ja psühhotroopsete

ainete tarvitamise keeld kui nõue absoluutne – joobes või psühhotroopse aine mõju all olek tööl

on keelatud. TTOS § 13 lg 2 kohaselt võib tööandja kehtestada ettevõttes seadusega võrreldes

rangemad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (ja kontrollida nende täitmist).

Arvestama peab lisaks eeltoodule siiski seda, et joobeseisund kui terviseseisundi liik kuulub

eriliiki isikuandmete hulka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete

kaitse üldmäärus ehk IKÜM) artikkel 9 lg 1 tähenduses. Kuivõrd alkohol või psühhotroopne aine

mõjutab samuti terviseseisundit, on andmed selle tarvitamise kohta samamoodi eriliiki

isikuandmed, sh ka sel juhul, kui joobe tuvastamiseks on kasutusel alkomeeter, mis ei näita

joobeastet (promille), vaid mis näitab üksnes joobe olemasolu.

Eriliiki isikuandmete töötlemiseks (joobeseisundi kontrollimiseks) peab olema IKÜM artikkel 9

lõikest 2 tulenev õiguslik alus. Eelkõige selgitame esitatud küsimust silmas pidades Teile kahte

õiguslikku alust ja neile tuginemise võimalikkust.

IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkti a kohaselt võib eriliiki isikuandmeid töödelda, kui inimene on

andnud selleks nõusoleku. Selline inimese nõusolek peab olema vabatahtlik. Töösuhetes ei ole

nõusolek sobiv alus joobe kontrollimiseks, sest tööandja on jõupositsioonil ning nõusoleku

tegelikku vabatahtlikkust ei ole võimalik garanteerida.

IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt h annab tööandjale võimaluse töötaja joobeseisundi

kontrollimiseks, kuid sellele tuginemine eeldab, et selle kohta on meie riigisiseses õiguses

sätestatud konkreetne õiguslik alus. Seega saab joobekontrolli teostamiseks tulla õiguslik alus

ainult seadusest.

Nagu kõige alguses mainitud, siis tööohutuse nõuded tulenevad TTOS-ist. TTOS-i kohaselt võib

nõuete kontrolli teostada ainult tervishoiuteenuse osutaja, kellel on seadusest tulenev saladuse

hoidmise kohustus. Järelikult oleks võimalus, et tööandja saadab töötaja arsti või õe juurde

kontrolli, kes saab teha otsuse töötaja tööle lubamise kohta. Ka on võimalik meditsiinipersonal

töökohale kutsuda. Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et tööandja ei tohiks teada saada joobe

2 (2)

kontrolli tulemust, vaid talle tuleb anda ainult otsus selle kohta, kas isik võib tööülesandeid täita

või mitte. Samuti ei tohiks rakendada lauskontrolli – tööandja peab oskama ära põhjendada,

millised töötajad ning mis põhjusel tervishoiuteenuse osutaja juurde minema peavad.

Inspektsioon rõhutab, et terviseandmed on oma olemuselt kõige delikaatsemad andmed, mida

tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt kui tavalisi isikuandmeid. Seega tuleb ka nende andmete

töötlemisele pöörata tavapärasest rohkem tähelepanu. Nii ei ole ka võimalik tööandjatele joobe

kontrollimise õigust anda erinevate õigusaktides toodud kohustuste tõlgendamise teel, vaid säte,

mis näeb ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise (joobe kontrollimise), peab olema konkreetselt

seaduses välja toodud, selge, täpne ja ettenähtav. Seejuures mainisite, et olete kajastanud

joobekontrolli oma kollektiivlepingus ja tööreeglite korras, kuid märgime veel kord, et sellist

eriliiki isikuandmete töötlemist ei saa otsustada sisekorrareeglitega, vaid alus joobe

kontrollimiseks peab tulema seadusest. TTOS-i muudatusest jäeti see säte välja ja alust joobe

kontrollimiseks seadusesse ei loodud.

Seega kui soovite läbi viia igapäevast joobe kontrolli, tuleb esmalt töökoha riskianalüüsis see

vajadus kaardistada ning töötajad tervishoiuteenuse osutaja juurde saata või vastav meditsiinilise

haridusega inimene asutusse kohapeale kutsuda.

Kui aga on tekkinud situatsioon, kus on põhjendatud kahtlus, et töötaja ei ole töövõimeline ning

tuleb saata koju, peab see toimuma võimalikult delikaatselt ning kindlasti ei tohi selle põhjustest

informeerida kaastöötajaid. Vajadusel saaks tööandja tunnistajatena (nt hilisema tõendamise

eesmärgil) kasutada neid töötajaid, kes ise on joobes töötajaga kokku puutudes tajunud, et kolleeg

ei ole võimeline tööd tegema. Seega ei saa tunnistajaks kutsuda ükskõik keda, sest teiste töötajate

kohale kutsumisega avaldatakse ühe töötaja kohta käivat terviseinfot teistele, mis aga ei ole

IKÜM-iga kooskõlas. Tervishoiuteenuse osutajal seevastu on õigusaktidest tulenev saladuse

hoidmise kohustus ning hilisema töövaidluse käigus, kui tuleb tuvastada juhtunu asjaolud, saab

vaidlust lahendav asutus küsida terviseandmed välja otse testi või tervisekontrolli teinud

meditsiinitöötaja käest.

Samas juhib inspektsioon tähelepanu ka sellele, et tööandja peab kõrvaldama töölt igasuguses

joobes isiku, kes ei ole töövõimeline. Üldiselt ei peaks olema oluline, mis on täpsemalt joobe

põhjuseks või milline on inimese joobeaste, kuna piisab tunnistajate ütlustest või meditsiinitöötaja

teavitusest, et isik ei ole võimeline tööülesandeid täitma. Teil tööandjana on oluline teada isiku

töövõimet, mitte seda, mis joove ja millises ulatuses on tuvastatud. Ise joobe kontrollimise puhul

ei ole ka välistatud, et tekib olukord, kus Teie kahtluse või tunnistajate hinnangu alusel ei ole isik

töövõimeline, aga joovet sellest hoolimata ei tuvastata (näiteks seadme vea tõttu). Seega ei täidaks

Teie pakutud variant ka oma eesmärki.

Loodan, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Agnes Järvela

jurist

peadirektori volitusel

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Kirill Shevelev

Kiviõli Keemiatööstus

Teie 13.11.2024 Meie 04.12.2024 nr 2.2-9/24/2924-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse, milles küsite selgitusi seoses töötajate alko- ja

narkojoobe kontrolli teostamisega.

Selgitame, et joovet ja psühhotroopsete ainete kasutamist puudutavad nõuded on tööohutuse

nõuded. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõige 1 punkt 15 paneb tööandjale

kohustuseks kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine

mõju all oleva töötaja. Sama seaduse § 14 lõige 2 keelab töötajal töötada alkoholi-, narkootilises

või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Seejuures on alkoholi ja psühhotroopsete

ainete tarvitamise keeld kui nõue absoluutne – joobes või psühhotroopse aine mõju all olek tööl

on keelatud. TTOS § 13 lg 2 kohaselt võib tööandja kehtestada ettevõttes seadusega võrreldes

rangemad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (ja kontrollida nende täitmist).

Arvestama peab lisaks eeltoodule siiski seda, et joobeseisund kui terviseseisundi liik kuulub

eriliiki isikuandmete hulka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete

kaitse üldmäärus ehk IKÜM) artikkel 9 lg 1 tähenduses. Kuivõrd alkohol või psühhotroopne aine

mõjutab samuti terviseseisundit, on andmed selle tarvitamise kohta samamoodi eriliiki

isikuandmed, sh ka sel juhul, kui joobe tuvastamiseks on kasutusel alkomeeter, mis ei näita

joobeastet (promille), vaid mis näitab üksnes joobe olemasolu.

Eriliiki isikuandmete töötlemiseks (joobeseisundi kontrollimiseks) peab olema IKÜM artikkel 9

lõikest 2 tulenev õiguslik alus. Eelkõige selgitame esitatud küsimust silmas pidades Teile kahte

õiguslikku alust ja neile tuginemise võimalikkust.

IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkti a kohaselt võib eriliiki isikuandmeid töödelda, kui inimene on

andnud selleks nõusoleku. Selline inimese nõusolek peab olema vabatahtlik. Töösuhetes ei ole

nõusolek sobiv alus joobe kontrollimiseks, sest tööandja on jõupositsioonil ning nõusoleku

tegelikku vabatahtlikkust ei ole võimalik garanteerida.

IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt h annab tööandjale võimaluse töötaja joobeseisundi

kontrollimiseks, kuid sellele tuginemine eeldab, et selle kohta on meie riigisiseses õiguses

sätestatud konkreetne õiguslik alus. Seega saab joobekontrolli teostamiseks tulla õiguslik alus

ainult seadusest.

Nagu kõige alguses mainitud, siis tööohutuse nõuded tulenevad TTOS-ist. TTOS-i kohaselt võib

nõuete kontrolli teostada ainult tervishoiuteenuse osutaja, kellel on seadusest tulenev saladuse

hoidmise kohustus. Järelikult oleks võimalus, et tööandja saadab töötaja arsti või õe juurde

kontrolli, kes saab teha otsuse töötaja tööle lubamise kohta. Ka on võimalik meditsiinipersonal

töökohale kutsuda. Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et tööandja ei tohiks teada saada joobe

2 (2)

kontrolli tulemust, vaid talle tuleb anda ainult otsus selle kohta, kas isik võib tööülesandeid täita

või mitte. Samuti ei tohiks rakendada lauskontrolli – tööandja peab oskama ära põhjendada,

millised töötajad ning mis põhjusel tervishoiuteenuse osutaja juurde minema peavad.

Inspektsioon rõhutab, et terviseandmed on oma olemuselt kõige delikaatsemad andmed, mida

tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt kui tavalisi isikuandmeid. Seega tuleb ka nende andmete

töötlemisele pöörata tavapärasest rohkem tähelepanu. Nii ei ole ka võimalik tööandjatele joobe

kontrollimise õigust anda erinevate õigusaktides toodud kohustuste tõlgendamise teel, vaid säte,

mis näeb ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise (joobe kontrollimise), peab olema konkreetselt

seaduses välja toodud, selge, täpne ja ettenähtav. Seejuures mainisite, et olete kajastanud

joobekontrolli oma kollektiivlepingus ja tööreeglite korras, kuid märgime veel kord, et sellist

eriliiki isikuandmete töötlemist ei saa otsustada sisekorrareeglitega, vaid alus joobe

kontrollimiseks peab tulema seadusest. TTOS-i muudatusest jäeti see säte välja ja alust joobe

kontrollimiseks seadusesse ei loodud.

Seega kui soovite läbi viia igapäevast joobe kontrolli, tuleb esmalt töökoha riskianalüüsis see

vajadus kaardistada ning töötajad tervishoiuteenuse osutaja juurde saata või vastav meditsiinilise

haridusega inimene asutusse kohapeale kutsuda.

Kui aga on tekkinud situatsioon, kus on põhjendatud kahtlus, et töötaja ei ole töövõimeline ning

tuleb saata koju, peab see toimuma võimalikult delikaatselt ning kindlasti ei tohi selle põhjustest

informeerida kaastöötajaid. Vajadusel saaks tööandja tunnistajatena (nt hilisema tõendamise

eesmärgil) kasutada neid töötajaid, kes ise on joobes töötajaga kokku puutudes tajunud, et kolleeg

ei ole võimeline tööd tegema. Seega ei saa tunnistajaks kutsuda ükskõik keda, sest teiste töötajate

kohale kutsumisega avaldatakse ühe töötaja kohta käivat terviseinfot teistele, mis aga ei ole

IKÜM-iga kooskõlas. Tervishoiuteenuse osutajal seevastu on õigusaktidest tulenev saladuse

hoidmise kohustus ning hilisema töövaidluse käigus, kui tuleb tuvastada juhtunu asjaolud, saab

vaidlust lahendav asutus küsida terviseandmed välja otse testi või tervisekontrolli teinud

meditsiinitöötaja käest.

Samas juhib inspektsioon tähelepanu ka sellele, et tööandja peab kõrvaldama töölt igasuguses

joobes isiku, kes ei ole töövõimeline. Üldiselt ei peaks olema oluline, mis on täpsemalt joobe

põhjuseks või milline on inimese joobeaste, kuna piisab tunnistajate ütlustest või meditsiinitöötaja

teavitusest, et isik ei ole võimeline tööülesandeid täitma. Teil tööandjana on oluline teada isiku

töövõimet, mitte seda, mis joove ja millises ulatuses on tuvastatud. Ise joobe kontrollimise puhul

ei ole ka välistatud, et tekib olukord, kus Teie kahtluse või tunnistajate hinnangu alusel ei ole isik

töövõimeline, aga joovet sellest hoolimata ei tuvastata (näiteks seadme vea tõttu). Seega ei täidaks

Teie pakutud variant ka oma eesmärki.

Loodan, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Agnes Järvela

jurist

peadirektori volitusel