Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Transpordiamet

[email protected]

Teie 11.11.2024 nr 8-1/21-298/19304-1

Meie 06.12.2024 nr 9.3-1/24/11281-2

Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa

menetlusse kaasamine ja KMH

algatamata jätmise kohta seisukoha

andmine

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) lähtudes ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KSH) ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel

kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 8 Tallinn−Paldiski

tee km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks. Projekti

eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna

loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. Kavandatava. tegevuse (riigitee nr 8

Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku)

vahetus läheduses paikneb mitmeid müratundlikke objekte (eluhooneid) ning tegemist on suure

liikluskoormusega teedega.

KMH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud:

 „Projektiga nähakse ette müratõkkeseinade rajamist, mille täpsemad asukohad ning

parameetrid on toodu välja tabelis 4.3 ptk 4.6.„

 „Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.“

 „Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata

üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid

valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti

peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.“

Terviseamet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KMH algatamata

jätmisele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

2(2)

 Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

 Amet juhib tähelepanu, et müramõõtmistes on peamine rõhk asetatud hoonete

välispiireteni ulatuvatele müratasemetele, kuid KeM määruse nr 71 lisa 1 kehtestab

normtasemed maa-alale ning leebema normi teepoolsele küljele. Maa-alal levivaid

müratasemeid ei ole samasuguse detailsusega välja toodud kui fassaadideni levivaid

müratasemeid. Eelnevast lähtuvalt on ameti hinnangul peale mürakaitseekraanide

rajamist asjakohane teostada eluhoonetega kinnistutel kontrollmõõtmised veendumaks,

et tagatud on KeM määruse nr 71 lisas 1 maa-alale kehtestatud piirväärtustele vastavad

müratasemed. Ehitusjärgselt läbiviidavad mõõtmised võivad tuua kaasa vajaduse

müratõkkeseinte pikkuse või kõrguse korrigeerimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Tops

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

+372 5340 5462

[email protected]