Edastuskiri

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 8

Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehituseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number {regNumber}

Tee ehitusloa andmise kuupäev {regDateTime}

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määrata ehitusloa kehtivuseks 7 aastat.

2. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise

ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“.

3. Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60)

peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

4. PK 137+50 asuva pärandkultuuri objekti „Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II

maailmasõjas“ (727:MAL:001) teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine (vt KMH

eelhinnangu joonis 4.5, ptk 4.3).

5. Puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta

vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada

sademevee imbumist pinnasesse.

6. Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu

sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti

vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel

2

ajal).

7. Täiendavalt järgida Keskkonnaameti 28.09.2023 kirjas nr 6 3/23/19741 antud tingimusi

ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal: ehitusmaterjali ega jäätmeid ei

tohi ladustada puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal; ehitustööde teostamisel

puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi kahjustada puurkaevu manteltoru;

ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada puurkaevu

PRK0015315 sanitaarkaitsealal.

8. Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või

paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p8)

ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187,

p10). Antud juhul on Laabi kraavi süvendamise ja uputatava tahke aine mahud suuremad

kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik taotleda veeluba.

9. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Laabi kraavi veekaitsevööndis.

Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu

kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada

Keskkonnaameti nõusolek.

10. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest ning

kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

13. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

14. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

15. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku ja Saue valdade jäätmehoolduseeskirjades olevate

nõuetega.

17. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

3

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

18. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

19. Raieid tuleb teha väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni

31. juuli.

20. Enne ehitustöid inventeerida II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoht, selgitada võimalik

kattuvus teelahendusega ja vastavalt sellele kavandada vajalikud tegevused.

21. Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

22. Pärast müratõkete rajamist teostada eluhoonetega kinnistutel kontrollmõõtmised. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik koos Juuliku-Tabasalu

ühendustee uue lõiguga 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78 50410 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5563 8318

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik, põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 21059

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Põllumajandus- ja

Toiduamet

Alus:

EhS § 42 lg 7 p 1; MaaParS

§ 48 ja 50

Kiri 13.11.2024 nr 6.2-

2/44076

(Selgitus: Avaliku väljapaneku perioodil 11.11.2024-09.12.2024 täitis MaaParS § 48 ja 50 seatud ülesandeid

Põllumajandus- ja Toiduamet)

Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile seisukoha andmiseks otsuse eelnõu „Riigitee 8 Tallinn－Paldiski

km 11,0-14,0 Tähetorni－Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse kaasamine ja

KMH algatamata jätmine“.

Projektis „Riigitee 8 Tallinn－Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni－Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik“

käsitletud maanteelõigud asuvad osaliselt maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4109450010540/001) maa alal.

Tulenevalt eespool toodust ei esita Põllumajandus- ja Toiduamet ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.

Otsus: Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Keskkonnaamet

Kiri 02.12.2024 nr 6-

3/24/24490

Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22

ja ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha

võtmiseks korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõu.

Menetluse esemeks olev riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuv Tähetorni– Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik paikneb Harju maakonnas Saue vallas Hüüru, Alliku ja Vatsla külades ning Harku vallas

Harku alevikus ja Laabi külas ning Tallinna linnas. Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse

tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt (seisuga 02.12.2024) ei jää projektalale

kaitseala, hoiuala, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS

§ 22 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Juhime

tähelepanu järgnevale:

1. Keskkonnaamet on varasemalt projekteerimistingimuste eelnõu kohta märkuseid esitanud 04.01.2023

kirjaga nr 6-2/23/249. Eelhinnangu kohta märkuseid esitanud 28.09.2023 kirjaga nr 6- 3/23/19741.

2. Juhime tähelepanu, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine

või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on

keelatud (looduskaitseseadus § 55 lg 61 p-d 1 ja 2). Seega raieid ja mürarikkaid töid tuleb teha väljaspool

lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.

3. Lisaks märgime, et tööde piirkonnas kinnistu 8 Tallinn-Paldiski tee L43 läheduses asub II kaitsekategooria

kaitsealuse liigi jumalakäpp (Orchis mascula; KLO9351027) leiukoht, mis on EELISesse kantud

25.06.2024. Kuna esitatud eelhinnangu versioon on koostatud 04.10.2023, siis antud liiki eelhinnangus

käsitletud ei ole. Palume eelhinnangut täiendada ja liigi leiukoha piir tuua välja ka üldskeemil

(Põhimaantee nr 8 Tallinn- Paldiski km 13-14).

Juhime tähelepanu, et II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.

Tahtlikuks kahjustamiseks ei ole looduskaitseseaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimine ning

tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda ka tegevust Keskkonnaameti nõusolekul II kaitsekategooria taime

väheesinduslikes populatsioonides (looduskaitseseadus § 55 lg 7).

Põhjendus: Võetakse teadmiseks Keskkonnaameti seisukoht, et

kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju

hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt

vajalik.

Samuti võetakse teadmiseks kirja punktides 1-4 toodu. Mh

asjaolu, et raieid tuleb teha väljaspool lindude peamist

pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.

See nõue lisati ettepaneku alusel ehitusloa kõrvaltingimuseks.

KMH eelhinnangut on täiendatud vastavalt p 3 esitatud infole II

kategooria kaitsealuse liigi leiukohast. Kavas on enne ehitustöid

inventeerida II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoht, selgitada

võimalik kattuvus teelahendusega ja vastavalt sellele kavandada

vajalikud tegevused (kattuvuse puudumisel tagada taimede

säilimine ja kaitsmine ehituse ajal; kattuvuse olemasolul lähtuda

liigieksperdi soovitustest, vajadusel koostada Keskkonnaametiga

koostöös liigi ümberasustamise projekt).

Sellekohane nõue lisati ettepaneku alusel ehitusloa

kõrvaltingimuseks.

Otsus: 1) Raieid tuleb teha väljaspool lindude peamist

pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.

2) Enne ehitustöid inventeerida II kategooria kaitsealuse liigi

kasvukoht, selgitada võimalik kattuvus teelahendusega ja

vastavalt sellele kavandada vajalikud tegevused.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

2 Maa-amet

Kiri 15.11.2024 nr 6-

3/24/13899-2

(Selgitus: Avaliku väljapaneku perioodil 11.11.2024-09.12.2024 oli asjaomase asutusena menetlusse kaasatud

Maa-amet, kes on hiljem moodustatud Maa- ja Ruumiameti eellane)

Teavitasite 11.11.2024 kirjaga nr 8-1/21-298/19304-1 Maa-ametit, et Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee

ehitusloa andmise menetluse riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehituseks. Kaaskirjas selgitate, et tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2030. aasta paiku,

täpne aasta on praegu teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest. Seetõttu antakse ehitusluba kehtivusega 7 aastat.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik“, põhiprojekt. Ühtlasi edastasite arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise eelnõu.

Maa-amet on varasemalt 10.06.2022 kirjaga nr 6-3/22/9094-2 ja 28.12.2022 kirjaga nr 6-3/22/9094-4 andnud

seisukoha projekti koostamise kavatsuse ja projekteerimistingimuste eelnõu osas. 31.07.2023 kirjaga nr 6-

3/23/10795-2 edastasime seisukoha põhiprojekti „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik

ja Harku eritasandiline ristmik“ (töö nr 21059) lahendusele. Transpordiamet edastas 14.06.2023 kirjaga nr 8-

4/23/13333-1 Maa-ametile taotluse projekti alas olevate Maa-ameti volitusel olevate kinnisasjade jagamiseks ja

üleandmiseks koos vajalike äralõigete asendiplaanidega. Taotlust täiendati 15.08.2023 kirjaga nr 8-4/23/13333-5,

milles paluti jätkata riigivara valitsemise üleandmist kogu Vaha kinnisasja (tunnus 72701:001:0142) ulatuses

(vastavalt Maa-ameti 31.07.2023 kirjas nr 6-3/23/10795-2 tehtud ettepanekule). Taotlus on käesoleval hetkel

menetluses.

Projekti alas on järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet:

o Eedu (tunnus 72701:001:0189) kinnisasjale ulatub projekti ala, kuid teed ega äralõiget ei ole eelprojektis

kinnisasjale kavandatud. Kinnisasja katastripiiri läheduses on kavandatud raadamine ning kinnisasja piirile on

projekteeritud kraav olemasoleva kraavi asukohta ja murukattega nõlv. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul

eesmärgil rendile (tähtajaga kuni 1.10.2027) kuid kavandatavad tegevused ei kattu rendile antud alaga.

o Timuti tee 5 (tunnus 19801:001:3993) kinnisasjale ulatub projekti ala, kuid teed ega äralõiget ei ole kinnisasjale

kavandatud. Ehitusloa taotluse lisana esitatud asendiplaani kohaselt paikneb tee ala vähesel määral kinnisasja

läänenurgal. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile (tähtajaga kuni 1.10.2026).

o Uus tn 14 (tunnus 19801:001:3449; S 100%; 7213 m²). Projekteeritud kergtee ja sõidutee läbivad kinnisasja

kesk- ja lääneosa. Taotletava äralõike (pos 28) ligikaudne pindala on 3675 m². Äralõike ala hõlmab kogu

kinnisasja lääneosa.

o Vaha (tunnus 72701:001:0142; 100% S; 3253 m²). Projekteeritud kergtee ja sõidutee läbivad kinnisasja keskosa.

Taotletava äralõike (pos 20) ala hõlmab kogu kinnisasja.

o Uus tänav (tunnus 72701:001:0722). Projekteeritud kergteed ja sõiduteed läbivad kinnisasja. Taotletav äralõige

(pos 18) hõlmab kogu 4005 m² suurust kinnisasja.

o Haku (tunnus 72701:001:0721; S 100%; 7.22 ha). Projekteeritud kergteed ja sõiduteed läbivad kinnisasja

lääneosa ning põhjaosale ulatub murukattega nõlv, raadamise ala, likvideeritav elektritrass ja selle jätkumuhvid

ning projekteeritud truup. Taotletava äralõike (pos 2) ligikaudne pindala on 37 831 m², ning see hõlmab kinnisasja

lääneosa ning põhjaserva.

o Kelluka (tunnus 72701:001:0110; 100% M; 2.16 ha) kinnisasja läbivad projekteeritud sõidu- ja kergteed.

Taotletava äralõike (pos 8) ligikaudne pindala on 18 674 m². Pärast äralõiget jääb Kelluka kinnisasja lääneserva

2926 m² suurune katastriüksus, millel puudub edaspidi juurdepääsutee.

o Ivastiku (tunnus 72701:001:0103; 100% M; 13101 m²) kinnisasja läänenurka ja keskosa läbivad projekteeritud

sõiduteed. Taotletava äralõike (pos 4) ligikaudne pindala on 8667 m² ning see hõlmab kogu kinnisasja lõunaosa.

Ivastiku kinnisasja äralõikest välja poole jäävale osale on näidatud juurdepääsutee („Angerja DP juurdepääs“).

Maa-ametil puudub info viidatud detailplaneeringu kohta.

o Voolu (tunnus 72701:001:0112; 100% M; 4.93 ha). Kinnisasja lõunaserva on projekteeritud kerg- ja sõidutee

osad. Taotletava äralõike (pos 6) ligikaudne pindala on 2721 m². Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil

rendile (tähtajaga kuni 1.10.2026). Rendile antud ala kattub osaliselt äralõike alaga.

Põhjendus: Kirjas esitatud info võetakse teadmiseks ja arvesse,

sh ehitustöödega ei alustata enne, kui tee ehitamiseks vajalik ala

on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud ning Maa-ameti

volitusele jäävatele kinnisasjadele projekteeritud

tehnovõrgutrassidele maakasutusõigus seatud.

Otsus:

1) Arvestada, et ehitustöödega ei tohi alustada enne, kui tee

ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud

korras üle antud ning Maa-ameti volitusele jäävatele

kinnisasjadele projekteeritud tehnovõrgutrassidele

maakasutusõigus seatud.

2) Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

o Pääsukese tee 1a (tunnus 72701:001:0794; 100% Ä; 3710 m²). Läbi kinnisasja keskosa on projekteeritud

sõidutee ja kergtee. Taotletava äralõike (pos 46) ligikaudne pindala on 2477 m².

o Läbi Gustavi (tunnus 72701:001:0646; 100% M; 67.88 ha) kinnisasja keskosa on projekteeritud tee. Taotletava

äralõike (pos 32) ligikaudne pindala on 36 763 m². Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile

(tähtajaga kuni 1.10.2026). ). Rendile antud ala kattub osaliselt äralõike alaga.

o Ildase kinnisasja (tunnus 72701:001:0109; 100% M; 11074 m²) läänenurka läbib teemaa piiriettepaneku ala.

Taotletava äralõike (pos 72) ligikaudne pindala on 147 m².

o Kliko kinnisasjal (tunnus 72701:001:0289) on ette nähtud kraavi puhastamine ja olemasoleva tee

likvideerimine. Kinnisasjale on kavandatud uus juurdepääsutee.

Projekti alas paiknevale 8 Tallinn-Paldiski tee L15 maaüksusele (tunnus 72601:001:1208) on projekteeritud

kergteed. Maaüksus on kantud katastrisse, kuid selle osas on maareform lõpule viimata. Reformimata maadele

kavandatud töid on võimalik teostada ja ehitamisega alustada alles pärast reformimata maadel maareformi

läbiviimist.

Maa-amet on varasemalt selgitanud, et Maa-ameti volitusel olevatele kinnisasjadele kavandatud teid on võimalik

rajada alles pärast kui tee ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud. Projekti alas

paiknevatele põllumajanduslikul eesmärgil rendile antud kinnisasjadele projekteeritud teede rajamine eeldab

rendilepingute muudatust. Maa-amet nõustub ehitusloa väljastamisega tingimusel, et ehitustöödega ei alustata

enne, kui tee ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud ning Maa-ameti volitusele

jäävatele kinnisasjadele projekteeritud tehnovõrgutrassidele maakasutusõigus seatud. Enne ehitusloa väljastamist

palume veenduda, et kavandatud trassid ei paikne piirkonnas kus trasside rajamisel tekib vastuolu olemasoleva

kitsendusega. Lisaks palume veenduda, et trasside asukoht on kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja

isikutega. Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi rajamine

kavandatud asukohta on õiguslikult lubatud. Palume kaasata Maa-amet kasutusloa menetlusse. Lisaks selgitame,

et Maa-amet ei nõustu kasutusloa väljastamisega enne kui maakasutusõigus on lahendatud.

3 Terviseamet

Kiri 06.12.2024 nr 9.3-

1/24/11281-2

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) lähtudes ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KSH) ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks. Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja

sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine.

Kavandatava tegevuse (riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku) vahetus läheduses paikneb mitmeid müratundlikke objekte (eluhooneid) ning tegemist on

suure liikluskoormusega teedega.

KMH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud:

„Projektiga nähakse ette müratõkkeseinade rajamist, mille täpsemad asukohad ning parameetrid on toodu välja

tabelis 4.3 ptk 4.6.„

„Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.“

„Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele.

Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on

suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid

olema ka optimaalse võimsusega.“

Terviseamet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KMH algatamata jätmisele, kuid juhib

tähelepanu järgnevale:

1. Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.

2. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75

dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

Põhjendus: Ettepaneku alusel on ehitusloa kõrvaltingimustesse

lisatud järgmised punktid:

1) Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed)

vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

2) Pärast müratõkete ehitust teostatakse eluhoonetega kinnistutel

kontrollmõõtmised.

Otsus: 1) Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed)

vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

2) Pärast müratõkete rajamist teostada eluhoonetega

kinnistutel kontrollmõõtmised.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

toodud piirväärtuseid.

3. Amet juhib tähelepanu, et müramõõtmistes on peamine rõhk asetatud hoonete välispiireteni ulatuvatele

müratasemetele, kuid KeM määruse nr 71 lisa 1 kehtestab normtasemed maa-alale ning leebema normi teepoolsele

küljele. Maa-alal levivaid müratasemeid ei ole samasuguse detailsusega välja toodud kui fassaadideni levivaid

müratasemeid. Eelnevast lähtuvalt on ameti hinnangul peale mürakaitseekraanide rajamist asjakohane teostada

eluhoonetega kinnistutel kontrollmõõtmised veendumaks, et tagatud on KeM määruse nr 71 lisas 1 maa-alale

kehtestatud piirväärtustele vastavad müratasemed. Ehitusjärgselt läbiviidavad mõõtmised võivad tuua kaasa

vajaduse müratõkkeseinte pikkuse või kõrguse korrigeerimiseks.

4 Muinsuskaitseamet

Kiri 2.12.2024 nr 5.1-

17.6/1960-3

Muinsuskaitseametile on saadetud Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha

küsimine. Projekti on Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, kooskõlastuse nr 46849.

Muinsuskaitseamet kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Kooskõlastuse nr 50373.

Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega terve

projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Põhjendus: Kirjas esitatud info võetakse teadmiseks ja arvesse.

Kirja kolmandas lõigus toodu on ühtlasi kantud projekti üldosa

seletuskirja (lk 33) ja käsitletud ehitusloa kõrvatingimustes.

Otsus:

Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

5 Harku Vallavalitsus

Alus: KeHJS § 23 lg 1 ja 2,

§ 11 lg 22

Kiri 13.12.2024 nr 10-

7/5609-3

Harku Vallavalitsusele on saadetud Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha

küsimine.

Harku vald ei kooskõlasta ehitusloa eelnõu.

Harku Vallavalitsus juhib tähelepanu sellele, et projektiga Roadplan OÜ töö nr. 21059 Riigitee 8 Tallinn-Paldiski

km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik on kavandatud kogu Harku eritasandilise

ristmiku ning Paldiski mnt. km 11 - 14 sademevee juhtimine Laabi ja Tõnupere kraavide kaudu Harku ojja

kaalumata alternatiive nagu sademevee kohapealne immutamine, viibetiigid, sademevee puhastamine jms.

Projektis ja keskkonnamõju strateegilises hindamises on jäänud käsitlemata, kui palju täiendavat sademevett

kraavidesse juhitakse, kas eelvool on suuteline selle vastu võtma. Lisaks on käsitlemata ka veekogumite seisundi

mõju, millist keskkonnamõju avaldab Laabi kraavi kaudu täiendava koormuse juhtimine Harku oja veekogumi

seisundile, mis on hinnatud kesisesse seisundisse ja veemajanduskava eesmärk on saavutada hea seisund aastaks

2027.

Samuti piirdub Riigitee nr 8 Tallinn - Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni - Harku lõigu ja Harku eritasandilise

ristmiku põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang märkusega, et ehituse käigus teostatav puu või põõsarinde

raie, siis on vajalik selleks Keskkonnaameti nõusolek.

Harku Vallavalitsus on Transpordiametile esitanud Maa ja Vesi eksperthinnangu ja Laabi kraavile tehtud

pikiprofiili, millede kohaselt ei võta Laabi kraavil paiknev Tammi tee truup juba täna täiendavat veehulka vastu

ja vajab täiendavate vooluhulkade lisandumisel asendamist.

Mõlemas dokumendis puudub käsitlus maanteelt kogutud vee mõjust Harku ojale, mis on Laabi kraavi suublaks

ning alternatiivide või leevendavate meetmete hinnang.

Harku vald on varasemalt korduvalt eeltoodud probleemidele tähelepanu juhtinud.

Põhjendus: Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti (koostaja Roadplan OÜ, edaspidi nimetatud riigitee

projekt) töömaht paikneb mainitud Laabi kraavi vahetus

läheduses. Paralleelselt on Sweco Projekt AS-l koostamisel

Betooni kvartali arendusala teede ja tehnovõrkude projekt.

Roadplan OÜ ja Sweco Projekt AS on kokku leppinud

töömahupiirides, mis puudutavad Laabi kraavi.

Riigitee projektiga on kavandatud riigitee 8 Tallinn-Paldiski

olemasoleva sõidutee aluse 1x1000 truubi asendamine 2x1000

truubi vastu ning seoses Aia tänava projekteerimisega ka Laabi

kraavi puhastamine alates Aia tänavast kuni Tähetorni tn 63

(19814:001:0481) edelanurgani. Sweco Projekt AS koostatava

projekti mahus on Laabi kraavi puhastamine alates riigiteest nr 8

allavoolu vajalikus mahus lisavee suunamise tõttu.

Maa ja Vesi AS eksperdiga suheldes oleme saanud selgust, et

põhiline probleem antud lõigus Laabi kraavil on Paldiski maantee

ja Tammi tee vahel, kus ka topo-geodeetilise uuringu järgi on

profiilis kraavil vastupidine kalle ning seetõttu on probleeme

sademevee äravooluga. Selle kalde eemaldamisel toimub Laabi

kraavis sademevee äravool oluliselt paremini ja vesi pääseb

liikuma. Tammi tee piirkonnas on täna juba olemasolevad 2x1000

truubid ning seal ei ole probleeme sademevee äravooluga.

Täiendavalt takistab olemasolevas olukorras vee liikumist ka

Tõnupere kraavis Mäe (72701:001:0860) kinnistu nurgas paiknev

truup, mis on tänasel päeval ummistunud ja olemasoleva

veekoguse jaoks liialt väikese läbilaskevõimega. Et Tõnupere

kraavis vesi saada liikuma ja tagada vee äravool, tuleb koheselt

olemasolev truup eemaldada ja asendada suurema truubi vastu.

Kui olemasolev olukord on korrastatud ja tekkinud paisutused

eemaldatud, saab õige pildi reaalsest olukorrast. Transpordiametil

ei ole kohustust vee äravoolu tänases olukorras Tõnupere kraavis

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

Mäe kinnistul parandada. Kui hooletusse jäänud kraavisüsteem on

korrastatud ja Transpordiamet ehitab välja täislahenduses Harku

liiklussõlme, on võimalik jälgida ja teha põhjendatud järeldused

kas Transpordiameti projekti realiseerimise tulemusena on

muutunud varasemalt korrastatud kraavisüsteemidel vee äravoolu

olukord halvemaks, ja vajab selles osas täiendavaid tegevusi. See

aga tähendab, et juba aastaid korrastamata ja vee äravoolu

takistavad truubid ja kraavid tuleb eelnevalt korda teha kohaliku

omavalitsuse eestvedamisel.

Harku vallavalitsuse kirjas juhitakse tähelepanu, et projektis ja

keskkonnamõjude eelhinnangus on käsitlemata veekogumite

seisundi mõju. Keskkonnamõjude eelhinnangut on täiendatud

hinnanguga Harku veekogumile. Hinnangus on öeldud, et:

„Harku veekogum on hinnatud kesisesse seisundisse eelkõige P-

üld (fosfor) sisalduse tõttu. Üldjuhul maanteelt ärajuhitav vesi ei

sisalda olulisel määral fosforit. Fosfori sisalduse tõusu võivad

põhjustada eelkõige nt põldudelt pärinev vesi (väetised) või

olmereovesi. Kuna projektis on kasutatud looduslähedasi

lahendusi sademevee puhastamiseks ning maanteelt ärajuhitav

sademevesi ei sisalda olulisel määral fosforit, mis on Harku

veekogumi kesise seisundi peamiseks põhjustajaks, siis antud

teeprojektiga olulist ebasoodsat mõju vee kvaliteedile ette näha

pole.“

Kokkuvõtvalt - riigitee põhiprojektis projekteeritud lahendus ei

halvenda Laabi kraavi toimivust, sest Aia tänava piirkonnast

koguneva sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud Laabi kraavi

puhastus (ja puhastamise töö sisaldab ka teatud määral

süvendamist). See aga omakorda tähendab, et Aia tänava

sademevesi saab puhastuda, imbuda ja aurustuda korrastatud

kraavialadel. Selleks on täiendavalt projekteeritud ka minimaalse

kaldega kraavid ning laiendatud kraavi- ja veealad. Maanteest

allavoolu on asunud juba aastaid koprapais, mis hoiab samuti

veetaset kõrgemal.

Transpordiametile teadaolevalt on vähemalt kaks projekti (Road

Expert OÜ töö nr 23035 ning SWECO Projekt AS töö nr 21240-

0013), kelle arendustegevusest tulenevalt Laabi kraavi juhitava

sademevee kogus võib suureneda.

Harku valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava

2021-2032 aastateks toob välja, et aastate jooksul on Harku valla

territooriumile ehitatud tuhandeid hektareid kuivendussüsteeme,

mida alates 1990 aastast ei ole hooldatud, mistõttu nende seisund

on ka sellele vastav: kraavid on võsastunud, kohati settega

ummistunud ja nii edasi. Saju- ja pinnavete ärajuhtimiseks

kasutatakse samu kraave. Tänasel päeval on kohapeal näha, et

antud piirkonna kraavid on suures osas võsastunud, täis

mahalangenud puid, kraavis leidub nii olmejäätmeid kui ka

ehitusmaterjale, mis sinna ei tohi kuuluda.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

Maaparandussüsteemi koodiga 4109410010010 (002 Pääsküla,

ÜP-135) Laabi kraavi puhul tuleb lähtuda maaparandusseadusest,

mis sätestab, et maaparandushoiu kohustus on

maaparandussüsteemi omanikul. Maaparandussüsteemi omanik

seaduse tähenduses on kinnisasja omanik, kelle kinnisasi paikneb

maaparandussüsteemi maa-alal või kelle kinnisasjal paikneb

maaparandussüsteemi hoone või rajatis. Samuti ei tohi olla

looduslikku voolutakistust, sealhulgas koprapaisu.

Eelnevast tulenevalt puudub Transpordiametil alus ja vajadus

täiendavas ulatuses Laabi kraavi, erakinnistutel (19801:001:3026;

19801:001:3027; 19814:001:0481; 72701:001:0860) ning

munitsipaalomandis oleva Tammi tee (19814:001:0581) all

paiknevaid truupe rekonstrueerida ning korraldada

maaparandushoidu. Transpordiamet tegeleb ja on kavandanud

riigitee projektis riigitee alusel maal asuva süsteemi osa

rekonstrueerimise (Tallinna-Paldiski tee all asuva truubi

asendamine ja Laabi kraavi puhastamine alates Aia tänavast kuni

Tähetorni tn 63 edelanurgani).

Ülaltoodut on Transpordiamet selgitanud Harku Vallavalitsusele

mh kirjades 14.06.2023 (e-kiri) ja 22.03.2024 nr 8-1/21-298/4936-

1.

Harku Vallavalitsuse 13.12.2024 kirjas viidatud looduslähedased

meetmed sademevee puhastamiseks on projektis rakendatud, nt

maanteeäärsed kraavid on vastavalt projektile osaliselt haljastatud

niiskuslembeliste taimedega, mis aitavad kaasa maanteelt tuleva

sademevee puhastumisele heljumist ja muudest saasteainetest.

Vee jõudmisel kraavi on ette nähtud lahendused vee voolukiiruse

aeglustamiseks ja suurendatud kraavide alguse alasid ning loodud

looduslikud lodualad. Sellised lahendused aitavad sademevee

voolukiirust aeglustada, seda paikselt rohkem immutada.

Transpordiamet on seisukohal, et keskkonnamõjude eelhinnang

käsitleb Laabi kraavi temaatikat projektile vastavas ulatuses ja

piisavas mahus. Projektala kattega pindadelt kogunev ja Laabi

kraavi juhitav sademevesi ei ole reovesi, vaid sademevesi, mis

kulgeb pikkades kraavisüsteemides, kus toimub looduslik

puhastumine. Seetõttu ei kaasne reaalset ohtu projektalast rohkem

kui 2,7 km kaugusel asuvale Harku ojale.

Mh on keskkonnamõjude eelhinnanguga tutvunud ja selle

kooskõlastanud keskkonnatemaatikas pädev asutus

Keskkonnaamet. Oma kooskõlastuse projektlahendusele on

andnud ka Põllumajandus- ja Toiduamet (maaparandussüsteemide

osas pädev asutus enne Maa- ja Ruumiameti moodustamist).

Otsus: Jätta kirjas esitatud ettepanekud arvestamata. Riigiteest 8

Tallinna-Paldiski tee allavoolu asuva Laabi kraavi puhastamine

kuulub teise projekti töömahtudesse (Sweco Projekt AS koostatud

Betooni kvartali arendusala teede ja tehnovõrkude projekt).

Tulenevalt maaparandusseadusest on Tammi teega seotud

maaparandussüsteemi hooldus maaparandussüsteemi omaniku

ehk kinnisasja omaniku kohustus.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

6 Saue Vallavalitsus

Alus: KeHJS § 23 lg 1 ja 2,

§ 11 lg 22

Kirjad:

e-kiri 11.11.2024

Kiri 11.11.2024. Oleme varasemalt juba arvamuse avaldanud 12.09.2023 nr 5-5/7138-11-12 kirjaga(manuses).

Käesolevaga arvame järgmist:

Lahendatud on mürauuringust tulenevalt müratõkke leevendusmeetmena müratõkkesein Tammelehe tee

kinnistutele kus müranormid olid prognoosi järgi ületatud. Projekti on müraseinte osas muudetud.

Vald on Transpordiametiga koostöölepingus sätestanud, et kavandab võrdeliselt maantee telje punase joone

kõrgustega tõsta Metsapargi tn külgnevaid olemasolevaid valle, mis oleks Metsapargi tn elanikele samuti

leevendavaks meetmeks, mille osas vald tellib ehituse eelselt vallide tõstmise projekti ning ehituse ajal kasutatakse

väljakaevatavat materjali vallide tõstmiseks.

Seega kuna Transpordiamet on lahendanud seal kus vajalik müraleevendusmeetmed ja vald tellib ka vallide

kõrgendamise Metsapargi tn-ga külgnevalt, siis on komplektselt leevendusmeetmetega tegeletud ning nõustume

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõuga.

Kooskõlastame Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

ehituse põhiprojekti ja nõustume ehitusloa väljastamisega.

Kuna vallal on vajalik planeerida tunneli kaasrahastamist sh ka Metsapargi tn vallide kõrgenduse projekti

koostamist ette, siis palume riikliku teehoiukava muudatuste korral anda Saue Vallavalitsusele tagasiside, kui

selgub projekti rahastuse aastanumber, et siis aegsasti kavanda ka valla poolne kaasrahastus.

Otsus: Võtta teadmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise eelnõuga nõustumine ning ehituse põhiprojekti ja

ehitusloa väljastamise kooskõlastamine.

Anda vallavalitsusele teada kui on selgunud projekti ehitusaasta

(kaasrahastuse kavandamiseks).

7 Tallinna Transpordiamet

Kiri 20.12.2024 nr 4.-1/360

-2

Täname Teid, et kaasasite Tallinna Transpordiameti Riigitee 8 Tallinn-Paldiski mnt 11,0-14,0 Tähetorni-Harku

lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse. Võtame projektlahenduse teadmiseks ning

kooskõlastame selle Tallinna haldusalasse jäävas osas.

Otsus: Lugeda, et Tallinna Transpordiametil puuduvad

ettepanekud ehitusloa eelnõule.

8 Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet

Kiri 27.11.2024 nr 10-

10/2803 - 1

Transpordiamet esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole

eeldatavalt vajalik.

Otsus: Lugeda, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil

puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule.

9 AS Gaasivõrk

Kiri 14.11.2024 nr 3-

7/1469-24

Antud tööpiirkonnas ei ole AS Gaasivõrk gaasipaigaldisi.

Antud tööpiirkonnas võib olla Esmar Gaas OÜ, Energate OÜ või Adven Eesti

AS gaasipaigaldisi.

Otsus: Võtta info teadmiseks.

10 AS Connecto

Kiri 06.01.2025 nr 4111-

1.17/651

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA122. Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK4489HR,

enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu

https://elvi.elasa.ee/.

Otsus: Võtta arvamus teadmiseks.

11 Elering AS

Kiri 20.11.2024 nr 12-

9/2024/734

Kooskõlastatud tingimusel:

Liinid

1. Projekteeritavale alale ulatuvad Elering AS 110kV õhuliini Harku – Veskimetsa L001/L002, Harku –

Veskimetsa L011, Harku – Kadaka L012 ja Harku - Tabasalu L087/L088 kaitsevöönd, mis on 25 m liini

telgjoonest mõlemale poole;

2. Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga kõrgusega üle 4,5m, vormistada õhuliini kaitsevööndis töötamise

luba. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected];

3. Tänavavalgustuse ja muu ehitise rajamisel tuleb tagada minimaalselt 5m puhasvahe ehitise tipu ja õhuliini

juhtme vahel (juhtme temperatuuri +60°C juures). Ehitise konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel peab

toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon kukub liini suunas;

4. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 8,5 meetrine gabariit tee ja 110

kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C;

Otsus: Arvestada esitatud tingimustega.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

5. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV õhuliiniga

peab olema tagatud 7,0 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme

temperatuuril +80°C. Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või

rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuuril +80°C.

6. Maa aluste kommunikatsioonide paigaldamisel võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone

paigaldada piki liini mitte lähemale kui 5 m ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist s.h

tõmmitsast;

7. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud;

8. Kaevetöödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide

kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada;

9. Kui tuleneb vajadus teede rajamisega seoses olemasoleva 110kV õhuliini ristumine nõutud vahekauguste

(gabariitide) tagamiseks õhuliin ümber ehitada vastava tee tüübiga ristumiste nõuetele vastavaks, siis ristumiste

projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700)

projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö

korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku

leppida.

10. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanikul esitada Elering AS-

ile elektripaigaldise ümberehituse taotlus vähemalt 36 kuud enne tee ehitustööde algust ristumiste

väljaehitamiseks. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini ümberehitamiseks ning korraldada kogu

asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga.

11. Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering AS-ile kuuluvate

elektripaigaldiste ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS-

ile;

12. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile kooskõlastamiseks

tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne tööprojekti koostamist taotleda

Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu

dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult.

13. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas asub Eleringi kodulehel

https://elering.ee/vorgu-umberehitus .

14. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + 5 m.

15. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine Elering AS on keelatud 110kV õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale

kui 16m;

16. Õhuliini kaitsevööndis paigaldada kaabel kaitsetorusse min. 1,0m sügavusele;

17. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste

lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5m;

18. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu,

näha ette kaitsmise meetmed;

19. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast vormikohase taotluse esitamist ning

selle kooskõlastamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-i poolt. Taotluse vorm, esitada e-

posti aadressile [email protected].

EstLink 1

Elering AS-ile on esitatud 12.11.2024 Transpordiameti poolt projekti "Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik" kooskõlastamine. Elering AS on 31.01.2024 esitatud

Roadplan OÜ poolt koostatud töö nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja

Harku eritasandiline ristmik“ kooskõlastanud. Selle mahus on ette nähtud teede ehitus Harku alajaama ja EstLink

1 konverterjaama ligipääsuks ning teede ja trasside ristumise välja ehitamine EstLink 1 kaabelliiniga.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

9

Koostatud projekt nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik“ ON Elering AS poolt kooskõlastatud järgmistel tingimustel:

1. Teede ja ristumiste välja ehitamisel lähtuda Elering AS poolt 09.01.2023 väljastatud tehnilistest tingimustest nr

12-9/2022/292-2.

2. Ristumistel teiste kommunikatsioonidega näha ette EstLink 1 kaabli täiendavad kaitsemeetmed st jälgida

lubatud minimaalseid kujasid, ristumistel paigaldada EstLink 1 kaabel ristumise teljest kummalegi poole vähemalt

2m poolitatavatesse torudesse (siseläbimõõduga min 160mm) ning ristuva rajatise ja EstLink 1 kaabli vahele

paigaldada kas raudbetoonist (1000x1000x50 mm) või plastikust spetsiaalsed (1000x1000x10 mm)

kaablikaitseplaadid. Katete taastamisel kaabli kohal paigaldada hoiatuslint kummagi kaabli kohale.

3. Kaabli kaitsevööndis töötamiseks on vajalik enne kaevetöödega alustamist vormistada luba 150 kV EstLink 1

kaabelliini kaitsevööndis töötamiseks. Loa taotluse vorm on kättesaadav Elering AS kodulehe kaudu.

Lisainformatsioon hr. Martti Orr tel 5817 4590.

4. Enne EstLink 1 kaabli kaitsevööndis kaablitrassi ehitusega alustamist tuleb ehitajal määrata EstLink 1 kaablite

täpne asukoht ja tegelik sügavus ristumise kohas surfimise (lahti kaevamise) teel Elering AS esindaja juuresolekul.

Lahtikaevetele tellida järelevalve.

5. Pinnase eemaldamisel lähemalt kui 1,0 m kaablist võib kasutada ainult labidat – mehhanismide ja löökriistade

(kangid, kirkad, kiilud, suruõhu- või elektritööriistad) kasutamine on keelatud ja eluohtlik.

6. Tagasitäide EstLink 1 kaablitrassi ümber teostada puhta sõelutud liivaga (30 cm ulatuses) ning tihendada see

nõuetekohaselt.

7. Projekteeritava sademevee kanalisatsiooni toru ja tee ehituse ajal, pinnase koorimisel ja kaevetöödel trassi kohal

või EstLink 1 kaablite all on vajalik (ajutiselt) lahti kaevatud kaablite täiendav kaitsmine mehaaniliste vigastuste

vältimiseks selliselt, et oleks tagatud ka kaablite liikumatu asend (ajutiselt lahti kaevatud kaablid kaitsta juhusliku

või tahtliku vigastumise eest).

8. EstLink 1 alalisvoolukaabel on pingestatud ning kaabli läheduses mehhanismidega töötamine eluohtlik. Tööde

teostajal järgida ohutusnõudeid.

9. EstLink 1 kaabli kaitsevööndis tegutsemisel peab vältima elektripaigaldise kahjustamist/vigastamist või

kahjustumise/vigastumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb

rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise

omanikku. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse

tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

10. Elektripaigaldise omaniku esindajal on õigus tegutsemine peatada, kui ei täideta maakaabelliini kaitsevööndis

tegutsemise ohutusnõudeid.

11. Töökohal peab olema Elering AS poolt kooskõlastatud projekt.

12. Tööde teostamise järgselt esitada Elering AS-ile teostusjoonised *.dwg formaadis ning kaetud tööde aktid

(koos fotodega).

13. Väljastatud kooskõlastus kehtib 2 aastat alates väljastamise kuupäevast.

12 Tallinna Vesi AS

E-kiri 28.11.2024

Meile on esitatud arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks.

AS-i Tallinna Vesi poolt on projektile arvamus väljastatud läbi EHR-i 02.08.2024.

Otsus: Võtta info teadmiseks.

13 Telia Eesti AS

Kiri 15.11.2024 nr EC.1-

5.1/1327-1

Telia Eesti AS vastus: Ehitusloa väljastamisel arvestada Telia projekti kooskõlastuse nr 38879030 märkustega. Otsus: Arvestada Telia kooskõlastuse nr 38879030 märkustega.

14 MCF Group Estonia OÜ

E-kiri 10.12.2024

MCF Group Estonia OÜ kommentaarid ja soovid seoses “Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku” projektiga.

1. Projekteerida ja ehitada välja kogu rajatava lõigu ulatuses sidetrassid optika kaablitele, mahus 3 x 3 toru.

Sidetrasside omanikuks ja haldajaks jääks MCF. (Joonis-1)

Põhjendus: Punktid 1 ja 2.

E-kirjast lähtuvalt on täiendavalt üle vaadatud Harku liiklussõlme

rajamiseks vajalik tööde ulatus ja maht. Kirjas soovitud tööd ei ole

seotud ja vajalikud riigitee toimimiseks, mistõttu Transpordiamet

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

10

2. Projekteerida ja ehitada välja rekonstrueeritaval lõigul 5.8 sidetrassid kogu lõigu ulatuses (mahus 3 x 3

toru) ning ühendada need rajatava uue lõigu sidetrassidega (3 x 3 toru). Sidetrasside omanikuks ja

haldajaks jääks MCF. (Joonis-1)

Joonis-1

3. Piirangud lõikude 5.8; 5.12; 5.14; 5.15; 5.16; 5.19 tehtavatel rekonstrueerimistöödel:

- Kooskõlastada sidekaablite omanikuga kaablite ümberlülituseprojekt koos spetsifikatsioonidega

vähemalt 45 tööpäeva enne tööde algust.

- Planeeritud ja MCF’ga kooskõlastatud side katkestuse kestvus ühel lõigul on kuni 12 tundi.

- Planeeritud ja MCF’ga kooskõlastatud tööde käigus kahjustada saanud sidekaablid tuleb tööde tegijal

nõuetekohaselt taastada max. 6 tunni jooksul.

- Planeerimata ja MCF’ga kooskõlastamata tööde käigus kahjustada saanud sidekaablid tuleb tööde

tegijal nõuetekohaselt taastada max. 1h 32min jooksul. Siia juurde võime mõelda ka penalteid.

Hankija on kohustatud hankelepingusse lisama tingimused, mille kohaselt:

1) Kohustub töövõtja hoiduma mistahes tegevusest, mis võib ehitusalal asuvaid MCF Group Estonia kaableid

kahjustada;

2) Kohustub töövõtja hüvitama MCF Group Estonia OÜ-le kogu kahju (sealhulgas saamata jäänud tulu),

mille on tekitanud töövõtja või kolmandad isikud, keda töövõtja kasutab enda majandustegevuses; ning

3) Kohustuvad Hankija ja töövõtja mitte muutma ehitustööde hankelepingut käesolevas punktis toodud

tingimusi viisil, mis võib kahjustada MCF Group Estonia OÜ huvisid.

Saamata jäänud tulu arvutamise valemid (Näidetena)

1. Variant, kui kaabli väljalülitamine toimub ühe kalendrikuu siseselt.

Juhul kui kaabli väljalülitamise aeg leiab aset ühe kalendrikuu siseselt (s.o. näiteks augustikuu jooksul,

mitte 15.augustist kuni 15. Septembrini), siis arvutatakse saamata jäänud tulu järgnevalt:

neid ei kavanda ega finantseeri. Tehnovõrgu valdajal on ise

võimalik trassid rajada ja finantseerida.

Punkt 3. Kui toimub kahjujuhtum, siis kahjustada saanud isik saab

esitada kahjunõude lepinguväliselt tekitatud kahju eest.

Lepinguväliselt tekitatud kahju sissenõudmise õiguslikud alused

tulevad Võlaõigusseadusest. Eraldi saamata jäänud tulu

arvutamise valemite kajastamist Transpordiamet oma

ehituslepingus vajalikuks ei pea, kuid saame ehituslepingu

eritingimustes juhtida tähelepanu täiendavatele ehitusaegsetele

piirangutele.

Samasisulised selgitused on Transpordiamet edastanud pöördujale

e-kirja teel 19.12.2024 ja 16.01.2025.

Otsus: Jätta kirjas esitatud ettepanekud arvestamata. Punktides 1

ja 2 toodud info võtta teadmiseks ja informeerida MCF Group

Estonia OÜ ehitustööde alustamisest, et ettevõttel oleks soovi

korral võimalik tellida eraldi täiendavate trasside projekteerimine

ja ehitamine.

Punktis 3 toodud info võtta teadmiseks ja täiendavatele

ehitusaegsetele piirangutele juhtida tähelepanu ka

Transpordiameti ehituslepingu eritingimustes (v.a saamata jäänud

tulu arvutamise valemid).

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

11

a. Esmalt arvutatakse kogu antud trassilõigul olevate lepingumahtude tulu. Oletame, et ühe

kaablitrassi üheks kuutasuks on …. Eurot)

b. Seejärel määratakse kogu antud trassilõigul olevate lepingumahtudega seotud leppetrahvide

määrad.

c. Kolmandaks määratakse aeg, kui kaua olid trassid välja lülitatud (oletame, et trass oli

väljaülülitatud rohkem kui 12 tundi)

Eelneva pinnalt on ühe trassilõigu puhul saamata jäänud tulu arvutamise valem järgnev. Ühe

kaablitrassi saamata jäänud tulu= trassilõigul olevate lepingute ühe kuu maht*leppetrahvide suurused*

kaabli väljalülitunud oleku kestus)

Seega ühe kaabli saamata jäänud tulu valem on= (numbrid vaja leida)

Tulemus: ühe kaablitrassi saamata jäänud tulu on antud näite puhul kokku: T1+T2+T3=

2. Variant, kui kaabli väljalülitamine toimub mitte kalendrikuu vältel

Juhul kui kaabli väljalülitamise aeg leiab aset rohkem kui ühe kalendrikuu siseselt (näiteks 15.auguat kuni

15.septembrini), siis arvutatakse iga kalendrikuu puhul kaablitrassi saamata jäänud tulu vastavalt variandis 1

toodud valemile ning liidetakse erinevate kalendrikuude saamata jäänud tulud. Valem on saamata jäänud tulu=

M1+M2+… seejuures:

M1 tähistab esimese kalendrikuu saamata jäänud tulu (arvutatud variandis 1 toodud valemi järgi)

M2 tähistab teise kalendrikuu saamata jäänud tulu (arvutatud variandis 1 toodud valemi järgi)… ja nii edasi.

15 Eraisik K. O

E-kiri 8.12.2024

Allpool leiate minu arvamuse, mis puudutab Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse kaasamist.

Seletuskirjas väidate, et projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama

liikluskeskkonna loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine.

Sooviks täpsustada, mis alternatiivseid lahendusi olete kaalunud, et eesmärki saavutada ning miks olete otsustanud

neid mitte rakendada?

Juhul kui ei ole alternatiivseid lahendusi kaalunud siis teen ettepaneku koostada liikuvus mustrite ning

transpordivõimaluste analüüs, mille põhjalt on võimalik kaaluda järgmist, kuid mitte ainult:

- täiendava ühistranspordi liinide avamine

- suunata Juuliku-Tabasalu teelt kindlate kategooriate (nt N2/N3) Tallinna ringteele

- piirkiiruste langetamist nt Juuliku-Tabasalu tee piirkiiruse langetamine 50km/h täna on teostatav vähese

lisakuluga, kuid täidaks projekti eesmärki.

- inimestele vajalike teenuste puudumise korral (sõidab Ast punkti B, et teenust tarbida / liikuvus mustrite alusel

on võimalik oletada) ettepanekute tegemine omavalitsustele, et vähenda inimeste liikumisvajadust.

Vastavalt saadetud kirjale soovite ehitusluba teadmata kas üldse riigi rahastusotsus seda kunagi toetab. Seega

eelneva ettepaneku lisaargumendina väidan, et Transpordiametil on ajaliselt võimalus teha täiendavad analüüsid

ning valida ka kulueffektiivsemad lahendused täitmaks eesmärki ilma, et peaks mõlemat lõiku ümber ehitama.

Projekti eesmärgina välja toodud "sujuvama liikluskeskkonna loomine" on rakendatav ainult lokaalsele projekti

osale, kuid vaadates projektiga seonduvaid lõike on tulemus vastupidine.

- Tallinna suunal Paldiski maanteel Moonalao tn ristist on liiklusummikud igahommikused. Antud juhul

suurendate Harku risti läbilaske võimet, mis suurendab Paldiski maantee Tallinna suunal hilisemal lõigul

ummikuid ehk vähendate sujuvamat liikluskeskkonda.

- Juuliku - Tabasalu trassil, kui suurendate piirkiirust 90km/h tekib olukord, kus kiirema lõigu tõttu tekib koormus

aeglasema lõigu alguses (Laagri kergliiklus tunneli juures) ehk vähendate sujuvamat liikluskeskkonda.

Ettepanek: analüüsida võimalusi, et ei väheneks tänane üleüldine liikluskeskkonna sujuvus. Näiteks, kuid mitte

ainult, Juuliku - Tabasalu trassi piirkiiruse langetamine 70km/h-le. Igasugune seonduv negatiivne

liikluskeskkonna mõju peab olema leevendatud.

Projekti eesmärgina välja toodud "liiklusohutuse taseme tõstmine" ei kattu piirkiiruste suurendamisega.

Piirkiiruse määramisel tuleb arvesse võtta fakti, et inimesed sõidavad sageli lubatud kiirusest kiiremini ja kui

piirkiirust tõsta, siis sõidavad nad veel kiiremini, mis omakorda põhjustab õnnestuste tõsisemaid tagajärgi (rasked

vigastused ja surmad)

Põhjendus: Projekti eesmärk ja ulatus on määratud

Transpordiameti 06.03.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/187 antud

projekteerimistingimustes. Ehitusloa menetluse faasis ei kaaluta

projekti eesmärkidest ja välja antud projekteerimistingimustest

kardinaalselt erinevate alternatiivide rakendamist.

Kiirusrežiimid projekteeritud riigiteel 8 Tallinn-Paldiski tee ja

Juuliku-Tabasalu ühendustee lõigul vastavad kavandatud

liikluskeskkonnale ja tee funktsioonile. Ei 2+2 sõidurajaga

maanteel, mille sõidusuunad on eraldatud ja ristumised viidud

eritasandisse (Tallinn-Paldiski tee) ega samatasandiliste

ristumisteta kavandatud Juuliku-Tabasalu ühendustee lõigul ole

kiirusrežiimi alandamine vajalik ja põhjendatud.

Otsus: Jätta esitatud ettepanekud arvestamata.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

12

Piirkiiruse tõstmise mõju ajavõidule on pöördvõrdeline ehk ajavõit iga täiendava kiiruse suurendamisega väheneb.

Samas kui piirkiiruse tõstmine tõstab surmade arvu. Seda on tõestatud ka erinevate uurimistöödega

https://www.iihs.org/topics/speed kui ka näitab Transpordiameti enda liiklusülevaade

https://www.transpordiamet.ee/liiklusaasta-ulevaade-2023

Minu ettepanek on terve projekti ulatuses hinnata piirkiiruse langetamist, et täita projekti eesmärki - liiklusohutuse

tõstmine.

16 Tallinna Linnavalitsus -

Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

17 Päästeamet -

18 MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

-

19 OÜ Strantum -

20 Kovek AS -

21 Energate OÜ -

22 Utilitas Tallinna Elektrijaam

OÜ

-

23 Elektrilevi OÜ -

24 Riigi Infosüsteemide Amet -

25 Esmar Gaas OÜ -

26 Enefit Connect OÜ -

27 Tele2 Eesti AS -

28 Riigi Infokommunikatsiooni

SA

-

29 Harku Karjäär AS -

30 AS M.V Wool -

31 Harju Elekter AS -

32 Riigimetsa Majandamise

Keskus

-

33 Adven Eesti AS -

34 Lansec Tele OÜ -

35 Greenenergy Data Centers

OÜ

-

36 Keskkonnaagentuur -

37 Veski Market OÜ -

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tammelehe tee 25

72701:001:0372

E.V

E-kiri 13.11.2024

Olen saanud dokumenti ja vaadanud projekti. Minu arust, see on mõttetu ressurside ja

raha raiskamine. Eestis on palju muud teed, mis ootavad kordategemist. Parem teha

praeguse Harku ja Paldiski mnt fooriga ristmiku asemel midagi sarnast Õismäe Paldiski

mnt ristmikaga. Kaks viadukti rada üle ringristmiku. Laagrist Harkuni 4 realine tee

üleliigne. Selle asemel tehke kiirtrammi Tabasalust Maarduni.

Põhjendus: Arvamus võetakse teadmiseks. Projekti eesmärk ja ulatus on määratud

Transpordiameti 06.03.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/187 antud projekteerimistingimustes.

Esitatud ettepanekud ei vasta projekteerimistingimustele ja projekti eesmärgile.

Lisaks selgitame, et käesoleva projektiga ei kavandata Laagrist Harkuni 4-rajalist teed. Projekt

ei käsitle trammiühendusi.

Otsus: Jätta kirjas esitatud ettepanekud arvestamata.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

13

2 Tammelehe tee 25

72701:001:0372

E.V (teine kaasomanik)

e-kiri 11.12.2024

Tänan teid, et lubasite mul kommenteerida uut teeprojekti ja ma vabandan oma vastuse

hilinemise pärast.

Ma ei ole selle projektiga rahul, sest meie armas naabruskond, kuhu me hiljuti kolisime,

muutub autode heitgaasidest, tolmust ja mürast mürgitatud teeäärseks alaks ning seda

moonutavad müürimüürid. Mul on alati olnud kahju inimestest, kes on niimoodi

asjaolude ja kellegi teise päevakorra pantvangi võetud. Mina ei ostaks kunagi sellist

maja suure tee ääres. Nii et loomulikult olen ma selle ehituse vastu. Kui selle tee

ehitamine on oluline otsus, siis tehke seda väärikalt, rikkumata teiste inimeste

psühhoemotsionaalseid piire. Sellist teed võib planeerida ka mujale, ilma et see

mõjutaks meie (või kellegi teise) krunte.

Põhjendus: Tee koridor on kajastatud kõrgema liigi planeerimisdokumentides, nt Harku ja Saue

valdade üldplaneeringutes. Projekti eesmärk ja ulatus on määratud Transpordiameti 06.03.2023

korraldusega nr 1.1-3/23/187 antud projekteerimistingimustes.

Eelnevast tulenevalt kavandatakse tee just projekteeritud asukohta, mitte mujale. Teeprojektile

on koostatud keskkonnamõjude eelhinnang ning projektiga rakendatakse selles välja toodud

erinevaid meetmeid (elu)keskkonna kaitseks, sh määratud asukohtadesse kavandatakse

müraleevendusmeetmeid, lisahaljastust jne.

Otsus: Jätta arvestamata ettepanek kavandada tee mujale.

3 Lehtsaare

72701:001:0293

Mullamutt OÜ e-kiri

25.11.2024

Kooskõlastame esitatud ehitusloa eelnõu järgmistel tingimustel:

1. Vastavalt kokkuleppele asfalteeritakse Lehtsaare kinnistu mahasõit

kinnistupiirini analoogselt teistele piirkonda planeeritud mahasõitudele (vt. skeem

manuses- tähistatud rohelisega).

2. Toimub Lehtsaare kinnisasjast maaeralduse omandamine Teie pakkumuse

28.03.2024.a 8-3/23-073/17243-2 alusel.

Põhjendus: Ettepanek võetakse arvesse ja projekteeritud mahasõit asfalteeritakse kinnistu

piirini analoogselt teiste mahasõitude lahendustega. Vastav muudatus on sisse viidud ka

projektlahendusse.

Maaeralduse omandamine puudutab teist käivitatud haldusmenetlust, mistõttu antud küsimuses

käesolevas dokumendis otsust ei tehta.

Otsus: Asfalteerida mahasõit kinnistu piirini.

4 Altmäe tee 1

72701:001:0076

O. V

E-kiri 18.11.2024

Olen tutvunud ja nõustun tööde läbiviimise eelnõuga , kuid mulle jääb arusaamatuks

üks asi, nimelt – kas on võimalik anda luba tööde teostamiseks, kui riigi poolt

väljaostmise hind ei ole siiani kokku lepitud kõigi asjassepuutuvate kruntide ja nende

omanikega, keda need tööd mõjutavad?

Põhjendus: Ehitusloa korralduses on järgnev lõik: Teeprojekti elluviimiseks on vajalik

äralõigete tegemine eraomandis olevatest katastriüksustest. Transpordiamet on äralõike

vajadusega kinnisasjade puhul maa omandamise menetlused praeguseks algatanud ja neile

maaomanikele vastavad teated edastanud. Käesolev ehitusluba ei anna õigust ehitada

eraomandis oleval kinnisasjal omaniku nõusolekuta. Seega enne ehitustööde algust peavad

olema maade omandamise toimingud lõpule viidud. Kuna ehituse aeg ei ole praegu kindel, siis

on piisavalt aega maade omandamise toimingute lõpule viimiseks.

Otsus: Lugeda esitatud küsimuses selgitus antuks.

5 Toominga

72701:001:0294

R.R

E-kiri 02.12.2024

Teie poolt saadetud tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimuste osas, siiski pole siin

käsitletud riigi poolt omandatavate maade küsimusi, kui suur osa maadest on riigi poolt

välja ostmata, kuidas antakse ehitusluba, kui vastav küsimus on lahendamata?

Enamus kõrvaltingimusi oli võetud keskkonna mõjude hindamise dokumendist, kas

tõesti nii mahuka projekti puhul muid asjaolusid ei pea arvestama?

Põhjendus: Ehitusloa korralduses on järgnev lõik: Teeprojekti elluviimiseks on vajalik

äralõigete tegemine eraomandis olevatest katastriüksustest. Transpordiamet on äralõike

vajadusega kinnisasjade puhul maa omandamise menetlused praeguseks algatanud ja neile

maaomanikele vastavad teated edastanud. Käesolev ehitusluba ei anna õigust ehitada

eraomandis oleval kinnisasjal omaniku nõusolekuta. Seega enne ehitustööde algust peavad

olema maade omandamise toimingud lõpule viidud.

Projektis arvestatakse keskkonnamõjude eelhinnangust tulenevaid tingimusi, ametite ja

tehnovõrguvaldajate kooskõlastustes esitatud nõudeid ja tingimusi ning projekti seletuskirjas

kajastatud nõudeid ja tingimusi. Ehitusloal kajastatakse eritingimusena üldjuhul keskkonnamõju

hindamisest või eelhindamisest tulenevaid tingimusi, nii on ka antud loa puhul.

Otsus: Lugeda esitatud küsimustes selgitus antuks.

6 Keldri

72701:001:0320

T. K ja M-L. T-K

E-kiri 09.12.2024

/…/ 11.11.2024 edastas Transpordiamet Puudutatud isikutele ehitusloa andmise

menetluse algatamise teate seoses riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusega. Teate kohaselt anti

puudutatud isikutele tähtaeg esitada oma seisukohad tee ehitusloa eelnõule hiljemalt

09.12.2024. Käesolevaga esitavad Puudutatud isikud oma seisukohad määratud

tähtaega järgides.

I.

Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest

Ehitusloa eelnõu dokumendi esimeselt leheküljelt nähtub, et Transpordiamet on

andnud või on andmas korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski

km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“.

Põhjendus: I

Ajavahemikul 11.11.2024 - 09.12.2024 oli avalikul väljapanekul Transpordiameti korralduse

eelnõu „Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu

ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

ning käesolev tabel koondab eelnõu kohta avalikul väljapanekul esitatud kooskõlastusi ja

arvamusi.

Arvamuse esitajad leiavad, et kavandatav ehitusprojekt toob endaga igal juhul kaasa olulise

keskkonnamõju ja vajalik on algatada keskkonnamõju hindamine. Kirjas on viidatud

lubjakivikarjäärist lähtuva tolmu probleemile ja teeprojektiga kaasnevale maakasutuse

muutusele jne, kuid need ei ole asjaolud, mis nõuaksid otse keskkonnamõju hindamise

läbiviimist.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

14

Esiteks jääb puudutatud isikule arusaamatuks, kas tegemist on juba antud korraldusega

või antakse korraldus (lähi-) tulevikus. Juhul, kui tegemist on juba antud

Transpordiameti korraldusega, juhivad Puudutatud isikud tähelepanu, et neil ei ole

olnud võimalik sellise korraldusega tutvuda ning selle suhtes avamust avaldada.

Arusaadavalt mõjutab kõnealune ehitusprojekt oluliselt Puudutatud isikute elukohta

ning sellises olukorras peab Puudutatud isikutel olema võimalus kaasa rääkida ja

seisukohti esitada ka keskkonnamõju hindamist puudutavates küsimustes. Sellist

võimalust ei ole Puudutatud isikutele antud.

Teiseks peavad Puudutatud isikud oluliseks rõhutada, et arvestades ehitusprojekti

mahtu on igal juhul vajalik keskkonnamõju hindamise läbiviimine.

KeHJS § 3 lg 1 p 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või

selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 13 kohaselt

on olulise keskkonnamõjuga tegemist muu hulgas kiirtee, 2100 meetri pikkuse või

pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja

sõidurajaga tee püstitamisel või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamisel vähemalt nelja

sõidurajaga teeks.

Puudutatud isikud saavad aru, et käesolev ehitusloa eelnõu hõlmab üksnes ühte osa

suuremahulistest ehitustöödest. Pikas perspektiivis kavandatakse erinevate teede

rekonstrueerimist, sh olemasoleva tee üleskaevamist. Puudutatud isikutele jääb

paratamatult mulje, et ehitusprojekti jupitamisel ning erinevate ehituslubade

taotlemisel üritatakse vältida kohustust viia läbi keskkonnamõju hindamine. Seda

puhtalt formaalsetel, ehituse mahul põhinevatel ettekäänetel.

KeHJS § 6 lg 2 p 22 kohaselt, kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1

nimetatute hulga, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste

valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: muu tegevus, mis võib kaasa tuua

olulise keskkonnamõju.

Puudutatud isikud on seisukohal, et kavandatav ehitusprojekt toob endaga igal juhul

kaasa olulise keskkonnamõju. Antud juhul kaevatakse üles suures mahus maad, kus

varasemalt ei ole kõvakattega teed kunagi olnud. Lisaks, kui varasemalt oli Kinnistu

lühim kaugus Tallinn-Paldiski maanteest ligikaudu 300 meetrit (linnulennult) ning

Tabasalu-Harju teest ligikaudu 400 meetrit (linnulennult), siis rajatav ringristmik tuleb

Puudutatud isikute Kinnistu vahetuslähedusse. Ei nähtu, et keskkonnamõju hindamise

algatamise üle otsustamisel oleks arvestatud ka sellega, et Puudutatud isikute Kinnistu

vahetusläheduses on lubjakivikarjäär, mille töö käigus õhku paisatava tolmu hulk ei ole

kuidagi reguleeritud või takistatud. Tee-ehituse käigus kui ka hiljem liikluskoormuse

olulisel suurenemisel (Puudutatud isikutele arusaadavalt hakkavad uut teed kasutama

eeskätt suured veoautod) õhku paisatava tolmu hulk suureneb veelgi ning mõjutab

ilmselgelt oluliselt ümbritsevat keskkonda, sh Puudutatud isikute tervist ja heaolu oma

kodus.

Eeltoodut arvestades ei saa Puudutatud isikud nõustuta sellega, et ehitus puhul ei

algatata keskkonnamõju hindamist. Ehitus kui ka hilisem teekasutus toovad endaga

kaasa olulise keskkonnamõju, mida ei saa pelgalt formaalsetel ettekäänetel eirata. Enne

ehitusloa väljastamist tuleb vastavalt KeHJS § 6 lg-le 1 viia läbi keskkonnamõju

hindamine või vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p-le 1 anda eelhinnang keskkonnamõju

hindamise algatamise kohta. Eeltoodust tuleb teavitada ja anda võimalus seisukohtade

esitamiseks ka Puudutatud isikutele.

II.

Ehitustegevuse käigus tekkivast õhusaastest

Nagu arvamuse esitajad on korrektselt viidanud, KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse

keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara (KeHJS §22). KeHJS § 6 lg 1 nimetab tegevused, millel on oluline

keskkonnamõju, mh kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja,

üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamisel või ühe või kahe sõidurajaga

tee ehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks (p 13). Muu infrastruktuuri ehitamise ja

kasutamise lubamise korral peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on

oluline keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2 p 10). Antud juhul on seda ehitusloa andja ka teinud,

projektiga kavandatavate tegevuste osas on koostatud eelhinnang ning selle alusel otsustatud

keskkonnamõju hindamine jätta algatamata.

Projektlahenduse kohta koostati keskkonnamõju eelhinnang (OÜ Hendrikson & Ko, töö nr

21004057) litsentseeritud keskkonnaeksperdi poolt. Hinnangus jõuti järeldusele, et: „Käesoleva

projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja

määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise

keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete

töömeetoditega.“

Selgitame, et vastavalt KeHJS § 11 lg 22, peab otsustaja enne seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks

eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Asjaomaste asutustena on käsitletavad vaid KeHJS § 23 nimetatud asutused. Kavandatud

tegevusest puudutatud isikud asjaomaste asutuste hulka ei kuulu, sellegipoolest oli

keskkonnamõju eelhinnang lisatud avalikustatavatele dokumentidele ja igaühel oli võimalik

sellega tutvuda.

Eelhinnangule tuginedes koostas Transpordiamet eelnõu tee-ehitusloa andmiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks (ühisotsus EhS ja KeHJS alusel). Eelnõu osas

on asjaomased asutused esitanud oma seisukohad, sh Keskkonnaamet, ning nõustunud

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega.

II

Kavandatava tegevusega kaasnevaid õhusaaste küsimusi on käsitletud keskkonnamõju

eelhinnangus. Eelhinnangu ptk 4 kohaselt õhusaaste võimaliku mõju hindamise käigus

analüüsiti ka piirkonna teiste saasteallikate (paiksed heiteallikad, nt Harku lubjakivikarjääri

seadmed ja masinad) võimalikku kumuleeruvat mõju, kuid olulisemad paiksed saasteallikad

asuvad teeprojekti alast piisavalt kaugel ning märkimisväärset saasteainete kumuleerumist

tõenäoliselt ei esine. Teoreetiliselt võib oluline koosmõju esineda nt juhul, kui tundlik objekt (nt

elamu) asub vahetult suure liikluskoormusega teelõigu ääres (nt lähima kümmekonna meetri

kaugusel) ning samal ajal mõjutab eluhoonet piirväärtuse lähedane paiksetest saasteallikatest

tingitud saastetase. Kirjeldatud väga ebasoodsaid asukohti teadaolevalt projektiala piirkonnas ei

esine. Heiteallikatele väljastatud keskkonnalubadest ja registreeringutest nähtub, et saasteainete

heite piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume ei esine ning

ülenormatiivne koosmõju projektiala piirkonnas on seega ebatõenäoline. Ehitusloa

kõrvaltingimuseks on määratud tingimus: „Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn)

liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida

tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada

(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).“ Antud tingimus puudutab ja kohaldub

teeprojektiga kavandatud ehitustegevusele, see ei kohaldu laiemalt, nt juba tegutsevatele

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

15

Edastatud tee ehitusloa eelnõu punktis 12 on viidatud, et ehitusaegse õhusaaste (tolm,

heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,

vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide

lahuseid).

Puudutatud isikud on seisukohal, et ehitusloa eelnõus sisalduv soovitus on liialt

üldsõnaline. Nagu eespool märgitud, ei nähtu Puudutatud isikutele edastatud

dokumentidest, et oleks arvestatud Harku Lubjakivikarjääri tegevusega piirkonnas.

Eelnevalt on selgitatud, et karjääri tegevuse käigus õhku paisatav tolm ei ole

Puudutatud isikutele teadaolevalt kuidagi reguleeritud ning sellest tulenevalt on

Puudutatud isikute elu juba eos häiritud. Ei saa ka jätta märkimata, et Puudutatud isikul

II on pideva õhusaaste tõttu välja kujunenud tolmuallergia, mistõttu on ehitustegevuse

käigus tekkiva õhusaaste korrektne vältimine ja piiramine eriti oluline.

Eeltoodust tulenevalt on Puudutatud isikud seisukohal, et ehitusloas ei saa olla

sedavõrd üldsõnaline soovitus õhusaaste vältimiseks. Ehitustööde teostamisele tuleb

ette näha konkreetsed meetmed, kuidas õhusaaste levikut takistatakse ning see ei saa

jääda üksnes soovituse tasandile.

III.

Ehitustegevuse käigus tekkivatest müra-, vibratsiooni- ja valgushäiringutest

Edastatud tee ehitusloa eelnõu punktis 11 on märgitud: Võimalike ehitusaegsete müra-

ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid

ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja

ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Puudutatud isikute hinnangul on ehitusloa eelnõu punktis 11 sõnastatud „soovitus“

kummastav. Tuletame meelde, et Kinnistu on Puudutatud isikute koduks, kus elatakse

aastaringselt. Selliselt ei ole mõeldav, et ehitusloaga jäetakse võimalus ehitustööde

teostamiseks öisel ajal või nädalavahetustel. Paraku just seda punktis 11 sõnastatud

„soovitus“ võimaldab.

Ehitustegevus juba iseenesest riivab Puudutatud isikute omandipõhiõigust (PS § 32) ja

õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Andes sisuliselt loa müra- ja

valgushäiringute tekitamiseks öösel, on oht Puudutatud isikute elu oma kodus muutub

sootuks võimatuks. Puudutatud isikud ei saa ega pea sellist tegevust taluma ning

seetõttu ei saa sellise tingimusega ka nõustuda.

Seetõttu tuleb ehitusloas sätestatud tingimust korrigeerida selliselt, et ehitustegevus on

lubatud üksnes päevasel ajal ning tööpäevadel.

IV.

Ehitustegevuse käigus tekkivatest jäätmetest

Arvestades viimastel aastatel elavnenud arendustegevust piirkonnas, on Puudutatud

isikutel negatiivne kogemus seoses ehitustegevuse käigus tekkinud jäätmete käitlusega.

Nimelt on piirkonnas tegutsenud arendajad jätnud ehitustegevuse käigus tekkinud prahi

koristamata, mis ilmastikuoludest tingituna on praht kandunud ümbritsevatele

kinnistutele, sh Puudutatud isikute Kinnistule. Selliselt on Puudutatud isikud

elamisväärse keskkonna tagamiseks sunnitud ise tekitatud jäätmeid kõrvaldama,

kuivõrd arendajad või edaspidised kinnistute omanikud seda tegema ei soostu.

Sellest tulenevalt soovivad Puudutatud isikud, et kõik ehitustegevuse käigus tekkivad

jäätmed saaksid korrektselt kõrvaldatud ning et oleks välistatud olukord, kus

ehitusjäätmeid peavad kõrvaldama Puudutatud isikud. Ehituse käigus tekkivad jäätmed

tuleb eemaldada selliselt, et puuduks oht jäätmete kandumiseks Puudutatud isikute

karjääridele. Projekteeritava tee ehitusel ei ole kavandatud eriliselt tolmavaid tegevusi.

Levinuim tee-ehitusel kasutatav tolmutõrje meetod on tolmava materjali ja/või tee niisutamine.

Seetõttu leiab Transpordiamet, et ehitusloale lisatud kõrvaltingimus on piisav.

III

Selgitame, et kehtivast seadusandlusest tuleneb kohustus, et ehitaja peab järgima kehtivaid

müranorme nii öösel kui päeval. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“. Ehitusmürale normtasemeid ei ole, kuid määruse lisas 1 sätestatakse, et

ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Normtaseme tagamine on ehituse töövõtjale kohustuslik. Lisaks on

ehitusloa kõrvaltingimuste alusel soovitav vältida igasuguseid müra- ja vibratsioonirikkaid

ehitustöid öösel ja nädalavahetusel, mistõttu neid tegevusi on soovitus teostada päevasel ajal

ning tööpäevadel.

IV

Vastavalt ehituslepingule korraldab ehitaja ehitusel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise.

Sh vältides jäätmete sattumise kõrvalkinnistutele. Transpordiameti ehitusobjektidel ei ole

sellega varasemalt probleeme esinenud. Kui reaalselt peaks selline olukord juhtuma ja märkate

ehituse käigus probleeme jäätmete käitlemisel, tuleb koheselt teada anda stendidel toodud

ehitusfirma kontaktisikule, kes korraldab probleemi lahendamise.

V

Ehitusloaga hõlmatud alal ei asu kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid. Samuti ei ole seal

piirkonnas teada arheoloogilisi leiukohti. Ehitusloa kõrvaltingimuseks olev punkt, et

pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi

ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses ja et Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§

31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile, on Muinsuskaitseameti tüüpnõue ja ettevaatusabinõu. See aitab tagada,

et ka väljaspool muinsuskaitsealasid ja kaitsevööndeid, kus ei ole teada arheoloogiliste väärtuste

esinemist, oskavad osapooled juhuslikult leiu ilmsikstulekul käituda ja sellest

Muinsuskitseametit teavitada.

Otsus: Jätta kirjas esitatud ettepanekud arvestamata, sh ettepanek keskkonnamõju hindamise

läbiviimiseks.

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

16

Kinnistule või selle vahetuslähedusse. Kohane oleks selles osas määrata ka järelevalve

teostaja.

V.

Piirkonnas asuvatest arheoloogilistest leidudest

Ehitusloa eelnõu punktis 2 on sedastatud, et pinnasetöödel tuleb arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega terve

projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja

sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Puudutatud isikutele jääb arusaamatuks viidatud punkt arusaamatuks. Olukorras, kus

on teada, et piirkonnas esineb arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi

ilmsikstulek, esineb suuremahulise ehitusprojekti teostamisel oluline oht

kultuuripärandi hävimisele. Kas sellega on ehitusloa andmise menetluse käigus

arvestatud? Kui jah, siis mis kaalutlustel on eelistatud ehitustegevuse lubamist? Kui ei

ole arvestatud, siis miks?

Puudutatud isikud soovivad kõigi eeltoodud asjaoludega arvestamist ning ametlikku

seisukohta tõstatatud probleemide osas. Vastavad seisukohad ja teated palume esitada

Puudutatud isikutele käesoleva seisukoha päises viidatud rekvisiitidel.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Instituudi tee 19//

Vana-Tammemäe

72501:001:0859

(endine

72701:001:1349)

Aia põik 10 19801:001:4700

Aia põik 12 19801:001:4702

Aia põik 14 19801:001:4704

Aia põik 2 19801:001:3026

Aia põik 4 19801:001:3027

Aia põik 5 19801:001:4696

Aia põik 7 19801:001:4697

Aia põik 8 19801:001:4698

Aia põik L1 19801:001:4708

Aia tn 17 19801:001:3457

Aia tänav L6 19801:001:4693

Aiandi tee 3 72701:001:0844

Altmäe tee 11 72701:001:0160

Altmäe tee 3 //

Tiigi 72701:001:0770

Altmäe tee 5 72701:001:0601

Altmäe tee 6 72701:001:0790

Altmäe tee 7 72701:001:0818

Altmäe tee 8 72701:001:0064

Altmäe tee 9 72701:001:0159

Angerja tee 30 72701:001:0677

Angerja tee 31 72701:001:0663

Angerja tee 32 72701:001:0664

Angerja tee 33 72701:001:0675

Angerja tee 34 72701:001:0666

Angerja tee 35 72701:001:0665

Angerja tee 36 72701:001:0668

Angerja tee 37 72701:001:0676

Angerja tee 38 72701:001:0751

Angerja tee 39 72701:001:0667

Angerja tee 40 72701:001:0739

Angerja tee 41 72701:001:0674

Angerja tee 42 72701:001:0735

Angerja tee 43 72701:001:0678

Angerja tee 44 72701:001:0748

Angerja tee 45 72701:001:0673

Angerja tee 47 72701:001:0672

Angerja tee 49 72701:001:0671

Angerja tee 53 72601:001:0291

Angerja tee 57 72701:001:0738

Angerja tee 59 72501:001:0720

Angerja tee L1 72701:001:0679

Angerja tee L2 72701:001:0681

Angerja tee L3 72701:001:0682

Angerja tee L4 72701:001:0753

Angerja tee L5 72701:001:0752

Angerja tee L6 72701:001:0747

Angerja tee L7 72701:001:0746

Angerja tee L8 72701:001:0745

Harku karjäär 3 72701:001:0012

Harku kergtee L5 72501:001:0593

Harku tee 2 72601:001:0467

Harku tee 4 72701:001:0594

Harku tee 4b 72701:001:0067

Harku tee 6 72701:001:0128

Instituudi tee 1 19801:001:3861

Instituudi tee 12 19801:001:3699

Instituudi tee 130

72501:001:0871

Instituudi tee 132 72701:001:2073

Instituudi tee 132a 72501:001:0872

Instituudi tee 134 72701:001:2075

Instituudi tee 2 19801:001:3697

Instituudi tee 2a 19801:001:3695

Instituudi tee 4 19801:001:3089

Instituudi tee 70 72601:001:0838

Juuliku-Tabasalu

tee L21 72701:001:2071

Juuliku-Tabasalu

tee L21 72501:001:1497

Kaasiku tee 2 72601:001:1591

Kivinurme 72501:001:0206

Korku 72701:001:0019

Koru põik 7 72701:001:2080

Koru põik 9 72701:001:2081

Kotka tee 2 72701:001:0771

Kotka tee 4 72501:001:0205

Kotka tee 5 72701:001:0778

Kotka tee 7 72701:001:0773

Lutsu

72501:001:1060

8 Tallinn-Paldiski

tee L11 (endine

Lutsu) 72501:001:1059

Metsavahi tee 1 72701:001:0488

Männiku 72701:001:0981

Nurme põik 1 19814:001:0279

Nurme põik 4 19814:001:0284

Nurme põik 6 19814:001:0286

Nurme põik 8 19814:001:0288

Nurme tee 15 19814:001:0394

Paldiski mnt 164 19814:001:0551

Paldiski mnt 245c 78406:605:0012

Paldiski mnt 245f 78406:605:0014

Paldiski mnt 249 78406:605:0017

Paldiski mnt 301 72701:001:0042

Paldiski mnt 303 72701:001:0052

Paldiski mnt 305 72701:001:1231

Paldiski mnt 432 72701:001:0085

Piigipuu tn 2 72701:001:1728

Piigipuu tn 4 72701:001:1727

Piigipuu tn 6 72701:001:1726

Pilliroo tn 42a 72601:001:0393

Põldsaare 72701:001:0292

Põlma 72501:001:0592

Pääsukese tee 1 72701:001:0508

Pääsukese tee 2 72701:001:0509

Pääsukese tee 2a 72701:001:0644

Ristiku tn 7 19814:001:0164

Ristiku tn 8 19814:001:1000

Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

17

Ristiku tn 9 19814:001:0158

Rohtla 19814:001:0595

Sepa 19814:001:0160

Suurekivi 72701:001:0440

Tammelehe tee 29 72701:001:0369

Tammelehe tee 11 72701:001:0379

Tammelehe tee 13 72701:001:0378

Tammelehe tee 15 72701:001:0377

Tammelehe tee 17 72701:001:0376

Tammelehe tee 19 72701:001:0375

Tammelehe tee 21 72701:001:0374

Tammelehe tee 23 72701:001:0373

Tammelehe tee 27 72701:001:0371

Tammelehe tee 31 72701:001:0368

Tammelehe tee 33 72701:001:0367

Tammelehe tee 35 72701:001:0366

Tammelehe tee 37 72701:001:0365

Tammelehe tee 39 72701:001:0364

Tammelehe tee 41 72701:001:0363

Tammelehe tee 43 72701:001:0362

Tammelehe tee 45 72701:001:0361

Tammelehe tee 47 72701:001:0359

Tammelehe tee 49 72701:001:0358

Tammelehe tee 51 72701:001:0357

Tammelehe tee 9 72701:001:0381

Tammelehe tee 9a 72701:001:0458

Tammemäe 19801:001:2605

Tammeniidu 72501:001:0860

Tammi tee 2 19801:001:3057

Tammi tee 4 19801:001:3058

Tuisu 72701:001:0087

Tähetorni tn 106 78406:605:0016

Tähetorni tn 108 78401:101:1039

Tähetorni tn 108a 78401:101:1362

Tähetorni tn 61a 19814:001:0395

Tähetorni tn 61b 19814:001:0136

Tähetorni tn 63 19814:001:0481

Uus tn 10 19814:001:0553

Uus tn 11 19814:001:0555

Uus tn 11a 19814:001:0572

Uus tn 11b 19814:001:0135

Uus tn 12 19814:001:0554

Uus tn 13 19814:001:0556

Uus tn 6 19814:001:0549

Uus tn 8 19814:001:0550

Uus tänav L1 19814:001:0583

Uus tänav L2 19814:001:0557

Vahtra 72701:001:0053

Vana-Kaasiku 72601:001:1589

Vanamänniku 72701:001:0732

Veerme tn 36 78401:101:1337

Volle 72701:001:0819

Väriheina tee 14 72601:001:0395

Väriheina tee 24 72601:001:0396

Ämari 72601:001:0801

Ämari 72601:001:0803

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni − Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 21004057 Tartu-Tallinn 2023 / 2025

V e rs

io o n 3

0 .0

1 .2

0 2 5 /// T

Ö Ö

N R

2 1

0 0 4

0 5 7

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 5

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 8

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 18

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

rohevõrgustik, mõju maakasutusele ........................................................................................ 18

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 24

4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 27

4.4. Mõju maardlatele ......................................................................................................... 29

4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 30

4.6. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 35

4.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 41

4.8. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 41

4.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 41

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 42

Lisa 1. II kategooria kaitsealuse liigi paiknemine (looduskaitseseaduse § 53 lg 1 alusel vaid

asutusesiseseks kasutamiseks)

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski

km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti le.

Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas, Tallinna linna läheduses, Saue ja Harku

valdades ning osaliselt Tallinna linna territooriumil (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on (suures osas) eelnevalt juba hinnatud

Hendrikson& Ko OÜ poolt „Põhimaantee 8 Tähetorni-Harku lõigu (km 11–14) ja Juuliku-

Tabasalu ühendustee Alliku-Vatsla (5 km) lõigu eelprojekti keskkonnamõjude

eelhinnangu“ käigus (november 2019; töö nr 19003454).

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Roadplan OÜ

poolt koostatud projekti joonised ja info projektiga kavandatavate tegevuste kohta seisuga

juuni 2023.

Käesolev KMH eelhinnangu aruanne on esmalt koostatud 04.10.2023, seega

sisaldab läbivalt keskkonnaseisundi andmeid samuti 2023. a. seisuga,

välja arvatud info II kaitsekategooria kaitsealuse liigi (jumalakäpp) leiukoha osas

(vt ptk 4.2 ja Lisa 1), mis on lisatud 24.01.2025 seisuga. Samuti on täiendatud

(seisuga 24.01.2025) eelhinnangut õhusaaste kumulatiivsete mõjude käsitlusega

(vt ptk 4.6) ja mõjuga Harku vooluveekogumile (sh Harku ojale) (vt ptk 4.5).

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

4

Joonis 1.1 Projektiga kavandatava tegevuse paiknemine Saue ja Harku valdade

haldusterritooriumitel . Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

5

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele kehtestatud täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

6

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt

tehnilisele kirjeldusele laiendatakse olemasolev 1+1 sõidurajaga riigitee nr 8 2+2

sõidurajaga teeks ning täiendavalt nähakse projektiga ette ka uute ühendusteede ja

kergliiklusteede rajamist).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

7

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

8

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee 8 Tallinn − Paldiski

km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku liiklusohutuse

taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks

vajaliku tehnilise teemaa määramine. Põhiprojektiga nähakse ette riigitee 8 Tallinn –

Paldiski laiendamist 2+2 sõidurajaga maanteeks, Juuliku – Tabasalu ühendustee on

põhiprojektis ette nähtud 1+1 teena.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti

seletuskirjale. Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1-3.6.

Projekteeritud 2+2 põhimaantee parameetrid (Tallinn – Paldiski):

◼ Projektkiirus 100 km/h

◼ Sõiduradade arv 2+2

◼ Keskeraldusriba laius 3,0 m

◼ Välimise sõiduraja laius 3,5 m

◼ Sisemise sõiduraja laius 3,25 m

◼ Kindlustatud peenra laius 1,0 m

◼ Kiirusmuuteraja laius 3,25 m

◼ Kindlustatud peenar kiirusmuuteraja korral 1,0 m

◼ Sisemise ohutusriba laius 1,0 m

◼ Tugipeenra laius 0,5 m

◼ Täiendava tugipaanra laius piirde korral 0,75 m

◼ Vaba ruumi laius 12,0 m sõidurajast

Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee parameetrid:

◼ Projektkiirus 90 km/h

◼ Sõiduradade arv 1+1

◼ Sõiduraja laius 3,5 m

◼ Kindlustatud peenra laius 1,0 m

◼ Tugipeenra laius 0,5 m

◼ Täiendava tugipeenar laius piirde korral 0,75 m

◼ Vaba ruumi laius 1,0 m

◼ Tugipeenra laius 0,5 m

◼ Täiendava tugipaanra laius piirde korral 0,75 m

◼ Vaba ruumi laius 9,0 m sõidurajast

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

9

Aia tn plaanilahendus

Aia tn projekteeritakse Tähetorni ringristmikust kuni Betooni arenduse kvartalisiseste

teedeni. Aia tn rajamine võimaldab Paldiski maanteel sulgeda Aia põik ja Betooni tn

juurdepääsud.

Jalgratta- ja jalgteesid projekteeritud ei ole, need on näidatud perspektiivsetena

mõlemale poole sõiduteed.

Põhimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski plaanilahendus

Käesoleva projekti alguspunktiks on olemasolev foorreguleeritud Tähetorni ristmik.

Ristmiku ümber ehitamist ette nähtud ei ole. Säilib ka olemasolev bussipeatus „Uuemäe“

paremal pool teed vahetult peale ristmikku. Pikendatakse vaid paremalt pealesõidurada

Tammi teelt tulevalt pöördelt.

Instituudi tee foorristmik nähakse ette likvideerida. Projekteeritakse nii Instituudi teelt kui

Angerja teelt parempöördega maha- ja pealsõidud Paldiski maanteelt. Pöörded

eraldatakse põhiteest eraldussaarega, et toetada kiiruse maha võtmist ristmikel ning

võimaldada bussipeatusesse ohutud sisse- ja väljasõidud. Vahetult peale ristmikku

projekteeritakse jalakäijate tunnel (Angerja kergliikluse tunnel).

Harku – Rannamõisa tee ja Uus tn nihutatud harudega ristmik likvideeritakse oleval kujul

täielikult ning asendatakse Harku eritasandilise ristmikuga. Paldiski maanteelt on

mõlemale poole teed peale- ja mahasõidurambid, mis ühendatakse Juuliku – Tabasalu

teel olevate turbo-ringristmikega. Rannamõisa tee ja Uus tn jäävad senistes asukohtades

juurdepääsudeks ja tupikteedeks.

PK 136+00 projekteeritakse jalakäijate tunnel Paldiski mnt alt (Harku kergliikluse tunnel),

mis ühendab HARKU bussipeatused ja Rannamõisa tee ning Paldiski mnt äärsed

jalgratta- ja jalgteed.

PK 137+50 asub pärandkultuuri objekt „Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II maailmasõjas

(727:MAL:001)“, mis jääb lahendusele ette ning on tarvis ümber paigaldada.

Lõigu lõpus PK 139+00 – PK 142+00 projekteeritakse 2+2 lahenduse kokku viimine

olemasoleva 1+1 lahendusega.

Harku sõlme põhja poolne osa plaanilahendus

Harku sõlme põhja poolse ringristmiku harud moodustavad Paldiski maanteelt tulevad

rambid, Juuliku – Tabasalu ühendustee, Angerja DP juurdepääsutee ning Harku –

Rannamõisa tee ühendus. Olemasolev Harku – Rannamõisa tee, Vatsla tee ja Harku

sõlme põhjapoolselt ringilt tulev haru on omavahel ühendatud 1-rajalise ringristmikuga.

Bussipeatused projekteeritakse Harku – Rannamõisa teele mõlemal suunal enne

ringristmikku.

Jalgratta- ja jalgteede võrk projekteeritakse selliselt, et see ühendab olemasoleva Vatsla

tee äärse jalgratta- ja jalgtee, varem projekteeritud Harku – Rannamõisa tee äärse

jalgratta- ja jalgtee, projekteeritud bussipeatused ning Angerja DP arendusala.

Harku sõlme lõuna poolne osa plaanilahendus

PK 124+00 projekteeritakse Alajaama viadukt. Viadukt annab juurdepääsu Juuliku –

Tabasalu teest vasakule jäävatele elamukinnistutele ning paarile suuremale tööstusalale

(Eleringi alajaam ja andmekeskus) ning ühendab need Uus tänavaga. Olemasolev Uus tn

ühendatakse neljandaks haruks Harku sõlme lõuna poolsesse ringristmikusse.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

10

Samuti saab Alajaama viadukti alt eritasandilise läbipääsu jalgratta- ja jalgteede võrk ning

ühendused projekteeritud bussipeatustega ja olemasolevate jalgratta - ja jalgteedega.

Laagri kergliikluse tunneli plaanilahendus

Kõrvalmaanteele nr 11420 Saku – Laagri PK 82+92 projekteeritakse olemasoleva

ülekäigukoha asemele kergliiklejate läbipääs sõidutee alt (Laagri kergliikluse tunnel).

Projekteeritud jalgratta- ja jalgteede võrk ühendab omavahel Metsapargi tn ülekäiguraja,

projekteeritud bussipeatused kõrvalmaanteel, ostukeskuse juurdepääsu ja olemasoleva

jalgratta- ja jalgtee Instituudi tee ääres.

Sõiduteed nähakse ette tõsta minimaalsel määral, et tagada 3,0 m kõrgusgabariit

jalgratta- ja jalgteel.

Laagri kergliikluse tunneli piirkonnas nähakse ette Juuliku – Tabasalu ühendustee

sõidukiiruseks 70 km/h. Ostukeskuse juurdepääs säilitatakse ja ehitatakse ümber

vajalikul määral, et tagada sujuv kokku viimine nii projekteeritud tee kui ka olemasoleva

olukorraga.

Kaasiku ühendustee plaanilahendus

Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee lõikab olemasoleva Nurme tee pooleks.

Juuliku – Tabasalu teest vasakule jääv Nurme põik äärse elamupiirkonnale juurdepääsu

tagamiseks projekteeritakse kogujatee olemasoleva Nurme tee ja olemasoleva Kaasiku

tee vahele. Kaasiku teest kuni Nurme teeni projekteeritakse 6 m kattega tee, olemasolev

kruuskattega Nurme tee lõik parendatakse 4 m laiuse asfaltkattega teeks.

Juuliku – Tabasalu ühendustee plaanilahendus

Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee algab olemasolevalt ringristmikult

PK 86+75. Projekteeritud tee kulgeb kuni PK 100+00 olemasoleva tee asukohas ning

edasi uues asukohas kuni Harku sõlme lõunapoolse ringini PK 125+00.

Projekteeritud tee projektkiirus on 90 km/h.

PK 93+87 projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee läbipääs projekteeritud tee alt (Kotka

kergliikluse tunnel). See ühendab omavahel mõlemal pool teed asuvad elamualad,

olemasolevad jalgratta- ja jalgteed ning projekteeritakse bussipeatused.

PK 101+91 projekteeritakse Instituudi tee viadukt (riste). Instituudi tee pikendus ühendab

olemasoleva Instituudi tee läbi Kotka tee ja Saueaugu tee (perspektiivis ka läbi

Vanamänniku arendusala läbiva tee) olemasoleva elamualaga (perspektiivis ka Laagri

sõlmega). Paremal pool Juuliku – Tabasalu ühendusteed projekteeritakse kogujatee, mis

ühendab paremale jääva asumi teedevõrgu omakorda Instituudi teega. Instituudi tee ja

parempoolse kogujatee ristumiskohta projekteeritakse ringristmik. Üle Instituudi tee

viadukti projekteeritakse ka jalgratta- ja jalgtee kuni Kaasiku tee ristumiseni. Edasi piki

kogujateed on näidatud perspektiivne võimalik jalgratta- ja jalgtee pikendamise võimalus

kuni Kotka tee ja Kotka kergliikluse tunnelini.

PK 111+26 projekteeritakse Nurme kergliikluse tunnel. Projekteeritud on ühendusteed

projekteeritud bussipeatustega ning mõlemal pool põhiteed 5 parkimiskohaga parklaga.

Lisaks ühendus olemasoleva Ristiku tänavaga. Mõlemal pool Juuliku – Tabasalu teed

nähakse ette ruum parkla piirkonnas jalgrattaparkla jaoks.

PK 119+50 piirkonnas projekteeritakse kahele poole teed tehnoloogilised mahasõidud

ning keskpiirde katkestus. Mahasõitudele pääsud peavad tavaolukorras olema värava või

tõkkepuuga suletud. Tegemist on andmekeskuse tagavaraväljapääsuga eriolukordadeks.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

11

Pikiprofiil

Juuliku-Tabasalu ühendusteele on PK 98+00 - PK 107+00 projekteeritud süvend.

PK 102+00 on projekteeritud Instituudi viadukt (sõidutee koos jalgratta - ja jalgteega) üle

Juuliku- Tabasalu ühendustee. Enne projekteeritud viadukti ja vahetult peale seda PK

98+00 - PK 102+75 on projekteeritud teel piirded ning 1:2 nõlvused teel ja kraavidel. Katte

sügavus olemasolevast maapinnast on sellel lõigul kuni 1m, millele lisanduvad

külgkraavid, mille sügavus kattest kuni 2,0 m (valdavalt 1,2-1,5 m).

PK 102+75 - PK 107+00 on projekteeritud ilma piireteta lõik ning nõlvused on sellel lõigul

1:3 (nii tee kui kraavi nõlvad). Katte sügavus sellel lõigul on kuni 2 m olemasolevast

maapinnast. Kraavid on 1,2-1,6 m sügavused katte pinnast.

Veeviimarid

Sademevee ärajuhtimine ja kraavid

Sademeveed juhitakse sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt

on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid.

Äärekivide lõikudes on sademevee ära juhtimiseks projekteeritud restkaevud.

Restkaevud on juhitud olevatesse kraavidesse.

Projekteeritud kraavide mulde poolne nõlvus on 1:2 ja välisnõlva nõlvus on 1:2.

Projekteeritud kraavi põhja laius 0,5 m.

Kraavide ja truupide projekteerimisel lähtutud olemasolevast kraavide võrgustikust ning

vastavast valgalade jaotusest eesvoolude lõikes. Olulisi muudatusi ette nähtud ei ole.

Kõik vajalikud ühendused olevate kraavide vahel on lahendatud teede all truupideg a.

Olevate truupide asemele uute teede alla projekteeritakse vähemalt sama läbimõõduga

truubid, vajadusel ka suuremaga.

Eesvooludest on süvendamine ette nähtud kahel kraavi lõigul:

◼ Nurme tee kraav Juuliku – Tabasalu ühendusteest kuni olemasoleva Nurme tee

lõpuni – Nurme kergliiklustunneli sademevee ära juhtimiseks;

◼ Kraav Saue ja Harku valla piiril Juuliku – Tabasalu teest kuni projekteeritud

Kaasiku ühendusteeni – Juuliku – Tabasalu ühendustee süvendist sademevee

juhtimiseks.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

12

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Joonisel märgitud numbrid 1-5 tähistavad

kavandatava tegevuse täpsemaid väljavõtteid, mis on esitatud joonistel 3.2 -3.6.

Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

13

Joonis 3.2 Projektiga kavandatav tegevus (Aia tn, joonisel 3.1 tähistatud numbriga 1). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

14

Joonis 3.3 Projektiga kavandatav tegevus (Laagri jalgratta- ja jalgtee tunnel, joonisel 3.1

tähistatud numbriga 2). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

15

Joonis 3.4 Projektiga kavandatav tegevus (kavandatav Kaasiku tee, joonisel 3.1

tähistatud numbriga 3). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

16

Joonis 3.5 Projektiga kavandatav tegevus (rekonstrueeritav riigitee nr 8 ning raja tav Harku eritasandiline ristmik, joonisel 3.1 tähistatud

numbriga 4). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

17

Joonis 3.6 Projektiga kavandatav tegevus (kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee,

tähistatud joonisel 3.1 numbriga 5). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

18

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 8

Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata praegus tel sõiduteedel juba

olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist osaliselt olemasoleva teega, toimuks

liiklus suuremal osal projektialast ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga

parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu

vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju .

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivseid mõjusid). Piiriülest mõju

projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, ROHEVÕRGUSTIK, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue ja Harku valdades ning väga vähesel

määral ka Tallinna linna territooriumil.

Projektiga kavandatav tegevus on ette nähtud Harju maakonnaplaneeringus4, milles on

toodud välja kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju

maakonna tervikliku arengu tagamiseks:

◼ Tallinn – Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11)

rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks;

◼ Juuliku – Tabasalu perspektiivne uus trassikoridor – Tallinna ringtee ja T11390

Tallinna – Rannamõisa – Kloogaranna maanteede läänepoolse ühendustee

kavandamine asustuse arengu soodustamiseks (keskuste Saku, Laagri, Harku,

Tabasalu tugevdamine).

Lisaks on seletuskirjas antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: tagada

tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee

klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee -ehituse ja -hoiu

majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust; a rvestada

tuleb rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamisega, vajadusel

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

19

kavandada meetmed potentsiaalsete negatiivsete mõjude leevendamiseks täpsemal

planeerimisel ja projekteerimisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise

käigus.

Kavandatava tegevusega nähakse ette ka täiendavate kergliiklusteede lisamist. Harju

maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ kaardil on märgitud „Harjumaa

kergkliiklusteed“ teemaplaneeringus määratud kergliiklustee asukohad (vt joonis 4.1).

Maakonnaplaneering näeb ette ka kergliiklustee rajamist käesoleva projektiga

kavandatavas asukohas. Täiendavalt on kavandatav kergliiklustee kantud ka

maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ kaardile.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas antud üldised tingimused kergliiklusteede kavandamiseks:

◼ Vältida tuleb üleliigseid kergliiklustee katkestusi ja teeületusi;

◼ Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi

kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega

maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond. Kaalumisel

tuleb arvestada, et kergli iklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi põhjustada

kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse tõttu.

Jalgrattaraja kavandamine on soositud ruumipuuduse, pika vahemaa ning väheste

eeldatavate liiklejate korral. Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on väga

arvukalt, on mõistlik rajada rattarada lisaks eraldiseisvale jalgteele või kõnniteele.

◼ Kergliiklustee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja

normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest „rahuldav“, erandlikult kitsaid

lahendusi võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb

pidada, et kui kergliiklusteed ääristab kõrge piire (ratta juhtrauani või kõrgemale

ulatuv sein, müür, hekk, vmt), on ratturite ruumivajadus suurem tavapärasest.

◼ Sõidutee lähedal kulgev kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega

kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine.

◼ Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt.

◼ Kergliiklusteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik)

tuleb ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku kergliiklusteede

võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist.

◼ Kergliiklustee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta

üleminek teetasapindade vahel.

◼ Kergliiklusteede täpsed tehnilised lahendused ja paiknemine määratakse

madalama tasandi planeeringutega või projekteerimistingimustega.

Käesolevas projektis on maakonnaplaneeringus nimetatud tingimustega võimaluste piires

arvestatud.

Samuti on kavandatav tegevus ette nähtud Saue valla üldplaneeringuga 5 , mille

seletuskirjas on kaardile kantud planeeritavad ja rekonstrueeritavad teed täpsustatud

järgmiselt:

◼ Juuliku – Tabasalu ühendustee koos liiklussõlmedega – vastavalt Transpordiameti

(Maanteeameti) poolt koostatud projektidele, täpsustades perspektiivseid

ristmikke ja ristteid. Arvestatakse võimalusega selle perspektiivseks

laiendamiseks 2+2 rajaliseks koos vastavate eritasandiliste ristmikega;

5 Kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

20

◼ Tallinn – Paldiski maantee – 2012 a. kehtestatud Saue valla üldplaneeringu

järgses trassikoridoris, 2+2 rajalisena Tallinnast Juuliku –Tabasalu tee ristmikuni

ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani.

Kavandatava tegevusega planeeritav kergliiklustee ja Laagri jalg- ja jalgrattatee tunnel

on samuti üldplaneeringuga ette nähtud (kantud üldplaneeringu „Koondjoonise“ kaardi le

(vt joonis 4.2).

Kavandatav tegevus asub osaliselt ka Harku valla territooriumil. Harku valla

üldplaneeringu 6 seletuskirja alusel on üldplaneeringu kaartidele kantud maanteede

perspektiivsed teetrassid, mis tulenevad Transpordiameti (Maanteeameti) poolt tellitud

maanteede eskiis- ja eelprojektidest. Tegemist ei ole üldplaneeringuga kavandatud

teetrassidega vaid üldplaneeringu koostamisel aluseks võetud infomaterjalidega.

Teedevõrgu kavandamisel on olulised järgmised punktid:

Kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee. AS Teede Tehnokeskuse poolt on

Transpordiameti (Maanteeameti) tellimusel teostatud Juuliku – Tabasalu

ühendustee (T11) Tallinna ringtee ja T11390 Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna

maanteede ühendustee) eelprojekt. […] Uus tee hõlbustab mootorsõidukiliiklust

Tabasalu ning Harku, samuti Laagri ja Saku vahel, muutes samaaegselt ligipääsu

teega külgnevatele aladele ning suurendades mõnes piirkonnas müraprobleeme,

mille leevendamiseks on ühendustee eelprojektis vajadusel et te nähtud

müratõkkebarjäärid.

◼ Kavandatav Tallinna Ringtee (T11) ja Tallinn – Paldiski maantee (T8)

rekonstrueerimine. Tallinna Ringtee ning Tallinn-Paldiski rekonstrueerimisprojekti

eesmärgiks on teede ümberehituse ettevalmistamine arvestamaks perspektiivset

liiklussagedust ja arenguvajadusi ning parandamaks liiklusohutust ja

vähendamaks teekasutajate kulusid. Üldplaneer ingu koostamisel ajal on

rekonstrueerimist ettevalmistav etapp lõppjärgus, välja on töötatud ka

perspektiivsete kogujateede võrgustik ning kergliiklejate liikumisteed.

Üldplaneering arvestab projekti lahendusega (kantud ka maakasutusplaanile)

ning planeering näeb ette T11 ja T8 riiklike maanteede rekonstrueerimise.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on üldplaneeringu maakasutusplaanile

kantud peamised jalgteed. Jalgteed tähistavad kergliiklejate peamisi liikumissuuni, kus

kergliiklejate liikumine peaks olema mugav ja ohutu. Maakasutusplaanile kantud jalgteid

ei saa samastada otseselt nõuetele vastava jalg- ja jalgrattatee rajamise vajadusena, vaid

kohakeskselt ohutut ja mugavat lahendust vajava kergliikluse eelisalana (sh liikluse

rahustamise võtted, piirkiiruse rakendamine autoliiklusele vms). Mootorsõidukitele

alternatiivse liikumisviisi ning tervisliku puhkamisvõimaluse soodustamiseks on vajalik

kergliiklusteede võrgustiku täiendamine ka nö väiksemate jalgteedega. Väiksemate

jalgteede vajaduse määrab omavalitsus iga detailplaneeringu puhul eraldi, lähtud es

planeeritava ala suurusest ja funktsioonist. Kõikide rajatavate ja rekonstrueeritavate

teede puhul on vajalik ette näha kergliikluse rada või muu kergliiklust soodustav lahendus.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Harku valla

üldplaneeringuga, üldplaneeringu kaartidele kantud maanteede perspektiivsed teetrassid

tulenevad Transpordiameti (Maanteeameti) poolt tellitud maanteede eskiis - ja

eelprojektidest ning on võetud planeeringus aluseks. Käesoleva projektiga realiseeritakse

üldplaneeringu alusmaterjalides olevaid teedevõrgu arendamise eesmärke. Lisaks

parandatakse kavandatava tegevusega kergliiklejate turvalisust ning täiendatakse

piirkonna kergliiklusteede võrgustikku.

6 Kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 aasta otsusega nr 138

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

21

Harku valla üldplaneeringu „Koondkaart“ kaardi (vt joonis 4.3) ning Saue üldplaneeringu

„Koondjoonise“ alusel läbivad kavandatav uus Juuliku – Tabasalu ühendustee kesk- ja

lõpuosas ning Laagri jalgratta- ja jalgtee tunnel rohekoridore. Arvestades, et

planeeringute kaartidel on nii rohevõrgustik kui ka perspektiivsed teed, ei ole üldisel

tasandil alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist rohevõrgustikule. Saue valla

üldplaneeringu seletuskirjas on toodud välja rohelise võrgustiku toimimist tagavad

tingimused – reeglina ei ole rohelise võrgustiku alal lubatud uute infrastruktuuride

rajamine. Kui see on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et

leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude

hindamine. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on rohevõrgustiku koridoride

ristumised joonobjektidega (eelkõige maanteed) määratletud kui rohevõrgustiku

konfliktalad. Konfliktide leevendamiseks tuleb seletuskirja alusel esmajoones võtta

kasutusele liikluskorralduslikud meetmed (hoiatusmärgid, liikluskiiruse piirang), et tagada

sõidukijuhtide suurem tähelepanu teele sattuvatele loomadele. Eelnevast lähtuvalt on

soovitatav uue Juuliku – Tabasalu ühendustee rajamisel rohekoridoride piirkonnas näha

ette loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid ja vajadusel kaaluda kiiruspiirangute

rakendamist.

Uue Juuliku-Tabasalu teetrassi ja rohekoridori konfliktkohta on käsitletud ka Juuliku-

Tabasalu eskiisprojekti raames 2019. a. koostatud ulukiuuringus7. Uuringu tulemusel on

järeldatud järgmist:

Tulenevalt varasemast teabest ning toimunud loomaõnnetuste infost võib öelda, et

olemasolevad maanteelõigud Harku ja Rannamõisa vahel ning Laagri ja Harku vahel

ei ole väga suure loomaohtlikkusega. See tuleneb ilmselt asjaolust, et tegemist on

Tallinna lähiümbrusega, kus ei leidu suuri loodusmaastike massiive, mis oleksid

suurulukitele väga olulisteks elupaikadeks ning mida samas kõnealused

maanteelõigud üksteisest eraldaksid.

Nimetatud konfliktkoha piirkonna kohta on uuringus antud järgmised soovitused:

…piirkonna puhul on oluline säilitada looduslik ala mõlemal pool maanteed ja mitte

takistada loomade liikumist. Samas peab säilima valmidus edaspidi teelõigul vastavate

leevendusmeetmete rajamiseks. Meetmete vajaduse hindamine tuleb uuesti läbi viia

edasiste rekonstrueerimisprojektide käigus, kui uus tee on olnud juba ka kasutuses.

Siis on täpsustunud reaalsed liikluskoormused, maakasutus ning ulukite liikumine

konkreetses piirkonnas. Vastavalt sellele saab hinnata liikluskorralduslike või muude

meetmete (nt läbipääsud, tarastus jms) rakendamise vajadust.

Käesoleva projekti lahenduses on rohekoridori ja loomade võimaliku liikumisalaga

arvestatud – leevendava meetmena on rohekoridori piirkonnas (PK 102+75 - PK 107+00)

tee projekteeritud ilma piireteta ning laugemate nõlvadega (1:3, nii tee kui kraavi nõlvad),

mis säilitab loomade liikumise võimaluse üle tee. Kokkuvõttes võib öelda, et kogu tee

rajamine küll halvendab loomade liikumise võimalusi piirkonnas, aga võimalus selleks

siiski säilib ja olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule ei kaasne.

Sõidutee rajamine osaliselt uuele trassile tähendab seda, et tee ning selle rajatiste

rajamiseks vajalik maa-ala läheb senisest kasutusest välja. Antud piirkonnas on peamiselt

tegemist maatulundusliku ning äri- ja toomismaadega. Projektil on küll mõningane

ebasooodne mõju senisele maakasutusele, kuid uus tee rajatakse strateegilistes

planeeringudokumentides sätestatud asukohas ning võimalikke maakasutuse muutuse

mõjusid on strateegilisel tasandil juba hinnatud. Seega ei saa seda lugeda oluliseks

ebasoodsaks mõjuks maakasutusele.

7 Juuliku-Tabasalu ühendustee eskiisprojekti ulukiuuring, Hendrikson & Ko, 2019, töö nr 19003373

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

22

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine maakonnaplaneeringus kehtestatud rohelise võrgustiku ning perspektiivsete teede suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

23

Joonis 4.2 Väljavõte Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonis“ kaardilt. Kavandatava

tegevusega asukoht on viidatud punaste nooltega.

Joonis 4.3 Väljavõte Harku valla üldplaneeringu „Koondkaard“ kaardilt. Kavandatava

tegevusega asukoht on viidatud punaste nooltega.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

24

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Andmebaasi EELIS andmetel asub kavandatavale tegevusele lähim looduskaitsealune

ala – Harku mõisa park (KLO1200583) projektiga hõlmatavast alast ca 300 m kaugusel

(vt joonis 4.4). Pargi alal on registreeritud ka mitme kaitsealuse nahkhiireliigi leiukohad

(suurkõrv, veelendlane, põhja-nahkhiir). Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“

loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks hukkumise põhjuseks liiklus. Lisaks on pargi

alal registreeritud kaitsealuse linnuliigi väikepütt leiukoht. Antud juhul jääb kaitsealuse

pargi ja kavandatava Juuliku – Tabasalu ühendustee vahele olemasolev asustus ja ka

Instituudi tee (mille äärde kaitsealused elupaigad jäävad). Seega ei lisandu käesoleva

projektiga uut olulist häirivat objekti elupaiga vahetusse lähedusse, pigem viiakse osa

Instituudi tee liiklusest uue lõigu loomisega pargist ja ka nahkhiirte leiukohast kaugemale.

Olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pargile ja sellel esinevatele kaitsealustele liikidele ei

ole alust eeldada.

Lisaks paikneb projekti piirkonnas, kavandatavast tegevustest üle 300 m kaugusel veel

mõningaid üksikuid kaitsealuste taime- ja loomaliikide leiukohti (vt joonis 4.4). Neist

enamike osas võib öelda, et arvestades kavandava tegevuse iseloomu ning kaugust

kaitsealustest objektidest, ei kaasne kavandava tegevusega kaitsealustele liikidele olulist

ebasoodsat mõju.

Eraldi tuleb esile tõsta kavandatava tegevuse alale jääv II kaitsekategooriasse kuuluva

käpalise jumalakäpp (Orchis mascula) kasvukoht (KLO9351027), millele viitas

Keskkonnaamet oma 02.12.2024 arvamuskirjas. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1

on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites keelatud. Eelnevast lähtuvalt on II kategooria kaitsealuse liigi

leiuala esitatud aruandele lisatud eraldi failis (Lisa 1) ning seda võib kasutada ainult

asustuste siseselt.

Eelhinnangusse hõlmatud kavandatava tegevuse raames on läbi jumalakäpa kasvukoha

kavandatud rajada mitmed taristuobjektid, mille tagajärjel eelduslikult kasvukoht

suuremas osas hävib.

Jumalakäpa kasvukoht kanti EELISesse 25.06.2025, kuid selle seni ainuke välivaatlus

pärineb 11.06.2020, kui alalt loendati 3 taime. Kameraalandmete põhjal on antud alal

jumalakäpa kasvukohaks väikesepindalaline teeäärne niiduala/vmt poolavatud kooslus,

mis on ümbritsetud ulatuslikest põllumaadest ja inimasustusest.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 p 4 kohaselt kehtib piiritlemata (väljaspool kaitstavat

ala) II kaitsekategooria liikide kasvukohtade isendi kaitse. Sellest lähtuvalt on § 55 lg 7

kohaselt II kaitsekategooria taimede hävitamine keelatud, kuid tahtlikuks kahjustamiseks

ei loeta tegevust Keskkonnaameti nõusolekul liikide väheesinduslikes populatsioonides.

Kasvukohtade esinduslikkust ja jätkusuutlikkust on põhjalikult analüüsitud dokumendis

„Jumalakäpa ja lõuna-jumalakäpa püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek ja

väljatöötamise kavatsus“, mille alusel kavatsetakse moodustada täiendavaid püsielupaiku

nimetatud liikide kaitseks. Selle kohaselt loetakse mõne kuni mõnekümne jumalakäpa

isendiga kasvukohti Eesti kontekstis väikse kuni keskmise suurusega olevaiks. Taoliste

lokaalpopulatsioonide jätkusuutlikkus on ebakindel, sest nad on võrreldes suurte ja

esinduslike lokaalpopulatsioonidega oluliselt tundlikumad keskkonnamuutuste, juhuslike

häiringute, geneetilise mitmekesisuse vähenemise jms suhtes. Seetõttu on liigi soodsa

seisundi säilimise huvides määrava tähtsusega suurte ja esinduslike osapopulatsioonide

kaitse, mis on geneetiliselt mitmekesised ja pikas perspektiivis elujõulised. Kavandatud

tegevuse alale jäävat väheste isenditega kasvukohta ei saa seega jätkusuutlikuks pidada

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

25

ning teda võib käsitleda LKSi kontekstis väheesinduslikuna. Kokkuvõtvalt võib järeldada,

et nimetatud kasvukohas kavandatud tegevuse elluviimisega ei kaasne jumalakäpa

populatsioonile olulist negatiivset keskkonnamõju.

Täiendavalt tuleks enne kavandatud tööde läbiviimist kaaluda kasvukohas asuvate

jumalakäpa taimede ümberasustamist 8 ning kaasata selle tegevuse otstarbekuse

hindamisse liigi kasvukohatingimusi tundvaid eksperte. Käpalised on suuremal või

vähemalt määral seentega kooselulised, mistõttu nende ümber istutamine pole alati

edukas ja otstarbekas. Tuleb tähele panna, et ümberistutamise võimalus on siinses

aruandes käsitletud tegevuse puhul täiendav leevendav meede. Kui jumalakäpa isendite

ümberistutamine peaks osutuma perspektiivituks, siis see ei ole kavandatavat tegevust

välistav tegur.

Kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee läbib vääriselupaika VEP nr.128151.

Vääriselupaikade määramist ja nende kaitset reguleeritakse metsaseaduses 9 ja

keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2 10.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6-2/23/249 arvamuse

projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:

Projekteeritav Juuliku – Tabasalu ühendustee jääb Rohtla kinnistul metsa alale,

kus asub vääriselupaik. Metsaseaduse § 23 lg 4 sätestab, et vääriselupaiga

kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu, mille

alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks

Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Rohtla kinnistu kuulub

eraomandisse ning seal registreeritud vääriselupaiga kaitseks ei ole sõlmitud

notariaalset lepingut, mille alusel oleks kinnisasi koormatud isikliku

kasutusõigusega riigi kasuks. Tulenevalt eeltoodust märgib Keskkonnaamet, et

vääriselupaik VEP128151 tee rajamiseks metsa alale piiranguid ei sea.

Lähim Natura 2000 ala – Rannamõisa loodusala (RAH0000660) jääb kavandatavast

tegevusest ca 2,7 km kaugusele. Mõju puudub.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

8 LKS § 58 lg 5 Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022014 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022030

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

26

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna keskkonnakaitseliste objektide

suhtes11. Aluskaart: Maa-amet 2023

11 Joonisel pole kuvatud II kategooria kaitsealust liiki. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

27

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb lähim kultuurimälestis –

ehitismälestisena registreeritud Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnaku

komandandimaja, 1913. a. (registrinumber 8892, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 3,

joonis 4.7) projektiga kavandatavast tegevusest vähem ca 45 m kaugusele. Samuti jäävad

lähipiirkonda arhitektuurimälestised Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnaku

kasarmu (registri kood 8891, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 1), majandushoone (registri

kood 8893, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 2), ohvitseride elamu (registri kood 8894,

joonisel 4.5 tähistatud numbriga 4) ning jääkelder (registri kood 8890, joonisel 4.5

tähistatud numbriga 5). Teised piirkonda jäävad kultuurimälestised jäävad projektialast

kaugemale.

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 5.1-17.6/1960-1

arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:

Projekteeritaval lõigul ei asu kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid. Samuti

ei ole seal piirkonnas teada arheoloogilisi leiukohti. Palume projekti seletuskirja

lisada järgmine hoiatus:

Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile .

Kui nimetatud tingimusega arvestada, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju

kaasnemist piirkonnas olevatele kultuurimälestistele.

Keskkonnaregistri andmetel jääb projektiga hõlmatava lõigu (põhimaantee nr 8)

vahetusse lähedusse pärandkultuuri punktobjekt – Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II

maailmasõjas. Antud pärandkultuuriobjekt teisaldatakse kraanaga riigitee nr 8 Tallinn –

Paldiski ning projekteeritava jalgratta- ja jalgtee vahelisele haljasalale. Lisaks jääb

kavandatava Aia tn vahetusse lähedusse pärandkultuuri joonobjekt – kitsarööpmelise

raudtee trass, millest on keskkonnaregistri andmetel säilinud märgid (vt joonis 4.5).

Käesoleva projektiga ei ole kitsarööpmelise raudtee trassil ehitustegevusi ette nähtud.

Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on

kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist

kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide

säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri

kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 12. Samas on esitatud

ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Antud

projektiga ei kaasne pärandkultuurilistele objektidele olulist ebasoodsat mõju, kuna

projektiga ei kahjustata ega likvideerita pärandkultuurilisi objekt e. Mälestusmärgi

teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine.

12 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

28

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitseliste ning

pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

29

4.4. MÕJU MAARDLATELE

Maavarade registri andmetel jääb kavandatav tegevus vähesel määral Harku lubjakivi

maardla (registrikaardi nr 161) alale (vt joonis 4.6). Registri andmetel on kaevandus

riikliku tähtsusega ning põhimaavara kasutatakse ehituslubjakivi ehituskiviks ja -

killustikuks ja kaasnevat maavara kütteks ning mullasegude ja kompostide

valmistamiseks.

Tulenevalt maapõueseaduse § 14 alusel tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava

tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada:

◼ maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara

kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise

ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;

◼ juurdepääs maavarale;

◼ maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Harku lubjakivi maardla alale jääv projekteeritav jalgratta- ja jalgtee ning vähesel määral

Juuliku – Tabasalu ühendustee ringristmik jäävad transpordimaale, mille sihtotstarvet

kavandatava tegevusega ei muudeta, tegevus on ette nähtud vahetult olemasoleva tee

kõrvale. Lisaks on antud kohas Harku lubjakivi maardla passiivne tarbevaru. Eelnevast

lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel oluline ebasoodne mõju Harku lubjakivi maardla

varudele.

Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine Harku maardla suhtes (musta joonega on

tähistatud katastriüksuse piir id). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

30

4.5. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6-2/23/249 arvamuse

projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:

1. Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maanteel Tähetorni–Harku lõik ületab alla 10 km2

valgala pindalaga maaparandussüsteemi eesvoolusid Laabi kraav (VEE1094103)

ning Harku ÜP-297 kraavi. Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lg 2 p-le 3

on mõlemal kraavil kehtestatud veekaitsevöönd 1 m. VeeS § 119 p -i 5 järgi on

veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas

veekaitsevööndis ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega, ning samuti on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus,

mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

Kui ehituse käigus on vajalik veekogude veekaitsevööndis teostada puu ja

põõsarinde raiet, siis on vajalik selleks Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119

p 2).

2. Projekti tööde piirkonda jäävad puurkaevude PRK0000778 ja PRK0058177

hooldusalad 10 m, puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitseala 10 m, puurkaevude

PRK0000769, PRK0017096, PRK0000779, PRK0030402 ja PRK0000797

sanitaarkaitsealad 50 m. VeeS § 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealas

majandustegevus keelatud. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei

saada tulu, aga mis on ehitusloa/ teatise alune tegevus.

Riigitee 8 Tallinn–Paldiski mnt km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitamine toimub ehitusloa alusel ja seega ei ole

tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud.

Keskkonnaamet ei tuvastanud, et puurkaevudele PRK0000769, PRK0017096,

PRK0000779, PRK0030402 ja PRK0000797 oleks veevõtuks antud veeluba,

mistõttu võib eeldada, et veevõtt nimetatud puurkaevudest jääb alla 10 m3

ööpäevas. Vastavalt VeeS § 154 lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 ei moodustata puurkaevu

ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas

või tootmisvett, vaid sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala.

Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada

kinnistu omanikul taotlus Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277). Taotlusesse tuleb

märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu kohta (alla 10

kuupmeetri ööpäevas).

Loetletud tingimusi on vajadusel täpsustatud allpool.

Kavandatav tegevus paikneb enamjaolt kaitsmata põhjaveega alal ning osaliselt ka

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Projektiala piirkonnas paikneb mitmeid puurkaevusid. Juuliku-Tabasalu ühendustee

kavandatava süvendi tõttu langeb küll osaliselt pinnaseveetase süvendi piirkonnas. Aga

üldiselt ei avalda kavandatav tegevus mõju piirkonna puurkaevude veetasemetele, kuna

kaevudega võetakse põhjavett oluliselt sügavamalt võrreldes kavandatava süvendi põhja

kõrgusega. Täiendavalt tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada ehitusprojekti

koostamise käigus tehtava geoloogilise uuringu/ekspertiisi tulemuste ja soovitustega.

Vahetult puurkaevude piirkonnas tuleb arvestada (nagu ka Keskkonnaamet oma

tingimustes (ülal) välja toob), et veehaarde sanitaarkaitsealas ei ole ehitustegevus

lubatud.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

31

Põhimaantee algusosale lähimad puurkaevud (PRK0000778, PRK0000769) jäävad

ca 55 m kaugusele ning neile on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala. Põhimaantee

lõpuosal paikneb lähim puurkaev (PRK0058177) ca 20 m kaugusel põhimaanteest, antud

puurkaevule on samuti kehtestatud 10 m ulatuses hooldusala. Projektiga nähakse ette ka

uue juurdepääsutee rajamist, mis jääb antud puurkaevust ca 15 m kaugusele (vt

joonis 4.7). Nimetatud puurkaevude hooldusaladele projektiga kavandatavad tegevused

ei ulatu.

Kavandatavale Juuliku – Tabasalu teele lähim puurkaev PRK0015315 jääb teest ca 3 m

kaugusele, puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatuses sanitaarkaitseala, mi llele ulatuvad

ka projektiga kavandatavad tegevused. Antud puurkaevu sanitaarkaitsealal nähakse ette

olemasoleva jalgratta- ja jalgtee katte uuendamist. Vastavalt veeseaduse § 151 lg 2 p 5

on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud õiguspäraselt

ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis

ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Antud juhul on puurkaevu sanitaarkaitsealal

jalgratta- ja jalgtee olemas ning projektiga nähakse ette olemasoleva ja uue jalgratta -

jalgtee kokku viimist (teekatte uuendamist) , mida võib pidada olemasoleva ehitisega

seonduvaks tegevuseks. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust (jalgratta- ja

jalgtee) ei ole põhjust eeldada täiendava reostuse tekkimist ning vee kvaliteedi

halvenemist.

Puurkaevu sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta

vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada

sademevee imbumist pinnasesse13.

Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu

sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette.

Samuti vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks

suvisel ajal).

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud 28.09.2023 kirjaga nr 6 3/23/19741

ka täiendavad tingimused ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal:

◼ ehitusmaterjali ega jäätmeid ei tohi ladustada puurkaevu PRK0015315

sanitaarkaitsealal;

◼ ehitustööde teostamisel puur kaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi

kahjustada puurkaevu manteltoru;

◼ ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada

puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal.

Kavandatav tegevus ristub Laabi kraaviga (VEE1094103), lisaks jääb piirkonda mitmeid

väikemaid kraave, mis ei ole andmebaasis EELIS vooluveekogudeks registreeritud. Laabi

kraav ei kuulu avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Projektiga nähakse ette

Laabi kraavil oleva truubi vahetamist, mille käigus eemaldatakse veekogust ca 314 m3

pinnast ning paigutatakse tagasi ca 273 m3 tahkeid aineid.

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui

toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.

Antud juhul jäävad projektiga ette nähtud vooluveekogust süvendatava ning veekogusse

tahkete ainete uputamise mahud alla nimetatud piirmäärade. Seega ei ole kavandatava

13 Tulenevalt veeseaduse § 129 lg 7 on sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

32

tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6

lg (1).

Tulenevalt kehtivast veeseadusest on veesängis tööde teostamiseks (kaevetööd ning

tahkete ainete uputamine) sõltuvalt tööde mahtudest vajalik kas veeluba (§ 187) või

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196).

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui

toimub:

◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul;

◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-

kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;

◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.

Kui süvendamise või veekogusse tahkete ainete paigutamise mahud ületavad 100

kuupmeetrit, on vajalik juba veeluba (§ 187).

Eelnevast lähtuvalt on truubi rekonstrueerimiseks vajalik taotleda

Keskkonnaametilt veeluba.

Projektiga nähakse ette veekogude veekaitsevööndis puu ja põõsarinde raiet.

Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu

kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada

Keskkonnaameti nõusolek.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke

aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire

tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates

liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski

vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest

30 000 autot ööpäevas 14.

Kuna liiklussagedus põhimaanteel on suur (vastavalt Stratum OÜ poolt koostatud AKÖL

liiklusmudeli 2025+ ja 2045+ andmetele liikluskoormused suured (vt täpsemalt tabel 4.1,

ptk 4.6), tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära juhitava veega kaasneva reostuskoormuse

vähendamisele. Seda on võimalik teha, nähes projektiga ette looduslähedased

lahendused sademevee puhastamiseks. Teedelt kogunevat sademevett ei tohiks (ka

torude, sirgete kraavidega) juhtida otse suublasse (antud juhul Laabi kraavi) või

pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada

märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid.

Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog.

Teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga,

võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil

või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja

puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure

osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh

raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt veeseaduse § 129

lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks

kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,

imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

14 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

33

maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Kirjeldatud lahendusi on

projektis võimalusel kasutatud.

Kavandatav tegevus jääb Lääne-Eesti vesikonda. Keskkonnaministri 16.04.2020 määruse

nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside

määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate

väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused"15

lisa 1 kohaselt on moodustatud vooluveekogum: Harku, kood 1094100_1, mis on

käesoleva projekti puhul sademevee suublaks. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud

pinnaveekogumite 2023. a seisundiandmete 16 kohaselt on Harku vooluveekogumi (sh

Harku oja) koondseisund hinnatud kesiseks. Harku veekogum on hinnatud kesisesse

seisundisse eelkõige P-üld (fosfor) sisalduse tõttu. Üldjuhul maanteelt ärajuhitav vesi ei

sisalda olulisel määral fosforit. Fosfori sisalduse tõusu võivad põhjustada eelkõige nt

põldudelt pärinev vesi (väetised) või olmereovesi.

Kuna projektis on kasutatud looduslähedasi lahendusi sademevee puhastamiseks ning

maanteelt ärajuhitav sademevesi ei sisalda olulisel määral fosforit, mis on Harku

veekogumi kesise seisundi peamiseks põhjustajaks, siis antud teeprojektiga olulist

ebasoodsat mõju vee kvaliteedile ette näha pole.

Maaparandussüsteemide registri andmetel ristub projektiala maaparandussüsteemi

eesvooludega HARKU, UP-297 (kood 4109410010010 /003), PÄÄSKÜLA, ÜP-135 (kood

4109410010010/002) ning ÄMARI (ALLIKU, kood 4109450010540/001). Täiendavalt jääb

projektiga kavandatav Kaasiku tee maaparandussüsteemi ÄMARI (ALLIKU, kood

4109450010540/001) võrgu alale (vt joonis 4.7).

Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6.2-2/54597

arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab järgmised tingimused, millega

tuleks projektis arvestada:

1. Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise

nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47.

2. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi

drenaaž. Drenaaži plaani saab taotleda e -posti teel [email protected].

3. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus -

ja Toiduametile kooskõlastamiseks.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

kraavidest ning kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine

pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud

kasutada.

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061 16 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

34

Joonis 4.7 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

35

4.6. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Kavandatava tegevuse (riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku) vahetus läheduses paikneb mitmeid müratundlikke objekte (eluhooneid) ning tegemist on suure liikluskoormusega teedega. Seetõttu oli projekti raames ette nähtud ka liiklusmüra uuringu koostamine ja vajadusel müra vähendavate meetmete kavandamine. Mürauuringu prognoositava olukorra liiklusmüra tasemete hindamisel oli aluseks Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud AKÖL liiklusmudeli 2025+ ja 2045+ andmeid17.

Tabel 4.1 Autoliikluse lähteandmed

Tee nimi Tee nr Ala 2025. a liiklusandmed (AKÖL)

2045. a liiklusandmed (AKÖL)

Tallinn – Paldiski 8 Veski tee – Harku sõlm 19 200 22 000

Tallinn – Paldiski 8 Harku sõlm 17 700 20 200

Tallinn – Paldiski 8 Harku ristmik – Vatsla tee 22 300 26 400

Tallinn – Paldiski 8 Vatsla tee – linna piir 25 500 32 400

Harku – Rannamõisa

11191 Kuni Harku ristmikuni 9 100 12 900- 16 300

Laagri – Harku 11401 Tln-Paldiski mnt – Juta ühendustee

3 700 6 100

Laagri – Harku 11401 Laagri-Harku ringist edasi 4 100 6 600

Vatsla tee Juuliku – Tabasalu ühendusteest - Tln – Paldiski mnt-ni

8 000 12 000

Juuliku – Tabasalu ühendustee

Tln – Paldiski – Laagri Harku

10 200 16 800

Juuliku – Tabasalu ühendustee

Laagri Harku – Laagri Harku ringini

10 700 17 600

Juuliku – Tabasalu ühendustee

Laagri Harku ringist edasi 13 000 17 900

Tabel 4.2 Ööpäevane liikluse jaotus Päev (7–19) Õhtu (19–23) Öö (23–7)

Liiklussageduse jagunemine 80% 14% 6%

Raskeliikluse osakaal 4% 4% 4%

Käesoleva projekti raames koostati mürauuring18, mille raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid ja levikut nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras (vastavalt 20. a liiklusprognoosile). Mürasituatsiooni (liiklusmüra) hindamisel lähtut i keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Projektiala lähiümbruses esinevad müratasemed (enne ja pärast leevendusmeetmete rakendamist) on toodud tabelis 4.3.

17 Stratum OÜ liiklusmudelid: 2025 Harku sõlm ja JuTa AKÖL; 2045 Harku sõlm ja JuTa AKÖL 18 Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik : liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, Töö nr 210922-3-B

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

36

Tabel 4.3 Eluhooned, mille välispiirdel on liiklusmüra normtasemed ületatud ehitusjärgses (2025. a) ja prognoositavas (2045. a) olukorras, mürakaitseekraanidega hoonete välispiireteni ulatuv müratase ja müratasemete vähenemine ning mürakaitseekraanide parameetrid

Kinnistu Ehr kood Ehituse nimetus

Ehitusjärgne olukord

- 2025. a

2025. a koos

mürakaitseerkraanidega

Müratasemete

vähenemine

2045. a liiklussagedus

2045. a koos

mürakaitseerkraanidega

Müratasemete

vähenemine

Mürakaitseekraani

parameetrid

Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö

Ekraani

pikkus, m

Ekraani

kõrgus, m

Paldiski

mnt 303 116045259 Elamu 74 64 62 52 12 12 75 65 63 53 12 12

253 3,5 Paldiski

mnt 305 116020579 Elamu 68 58 62 51 7 7 69 58 62 52 7 6

Instituudi

tee 2 116034237 Elamu 70 60 60 50 10 10 71 61 61 51 10 10

150,63 3,5 Instituudi

tee 2a 116034239

Elamu

post-

kontoriga

66 56 57 47 9 9 67 57 58 48 9 9

Paldiski

mnt 432 116020944 Elamu 68 58 62 52 6 6 69 59 63 53 6 6 205 3,5

Suurekivi 116020439 Elamu 65 54 60 49 5 5 66 56 61 51 5 5 123 4,5

Instituudi

tee 70 116028980 Elamu 64 54 58 48 6 6 66 56 60 50 6 6

373 4

Kotka tee 4 120636803 Üksik-

elamu 65 55 60 50 5 5 67 57 62 52 5 5

Pääsukese

tee 2a 120684641

Üksik-

elamu 64 54 59 49 5 5 66 56 61 51 5 5 153 4

Tammelehe

tee 43 120731365

2- kort.

elamu 63 53 58 48 5 5 66 55 60 50 6 5

Tammelehe

tee 39 120531668

2- kort.

elamu 65 55 58 48 7 7 67 57 60 50 7 7

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

37

Kinnistu Ehr kood Ehituse nimetus

Ehitusjärgne olukord

- 2025. a

2025. a koos

mürakaitseerkraanidega

Müratasemete

vähenemine

2045. a liiklussagedus

2045. a koos

mürakaitseerkraanidega

Müratasemete

vähenemine

Mürakaitseekraani

parameetrid

Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö

Ekraani

pikkus, m

Ekraani

kõrgus, m

Tammelehe

tee 37 120305661 Elamu 64 54 57 47 7 7 66 56 59 49 7 7

251, 265,

138

85

65

2, 3, 3,5

Tammelehe

tee 35 120302569

2-kort.

elamu 64 54 56 45 8 8 66 56 58 48 8 8

Tammelehe

tee 33 120302565

2-kort.

elamu 63 53 55 45 7 8 66 56 58 48 8 8

Tammelehe

tee 31 120305660 Elamu 63 53 56 46 7 7 66 56 58 48 8 8

Tammelehe

tee 13 120305168

2-kort.

Elamu

osa

64 53 58 48 6 5 66 55 60 50 6 5

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

38

Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgses olukorras (2025. a) esineda II kategooria

müratundlike alade hoonete teepoolse külje piirväärtuse (päeval 65 dB/ öösel 60 dB)

ületamist või piirväärtusega samaväärset mürataset 5 eluhoone puhul. Perspektiivses

olukorras (2045. a) 16 eluhoone puhul. Mürauuringus on vaadeldava teelõigu puhul antud

tabelis 4.3 soovitused müratõkkemeetmete rakendamiseks piirväärtuse (päeval 65 dB/

öösel 60 dB) ületamise või piirväärtusega samaväärset mürataseme korral.

Kirjeldatud mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset (2 m

kõrgusel maapinnast) teele kõige lähemal asuvate hoonete puhul vähendada 5 …1 2 dB

võrra, mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras ning

meetmed tagavad ka rohkem kui 5 dB suuruse mürataseme vähenemise hoonete juures

(ehk lähteülesandes toodud vajaliku minimaalse efektiivsuse). Lisaks võib välja tuua, et

Transpordiamet koostab iga 5 a järel maanteede strateegilisi mürakaarte, mille raames

modelleeritakse suure liikluskoormusega teede (teed, mille liikluskoormus on suurem kui

3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8220 sõidukit ööpäevas) mürataset. Tuginedes

mürakaardi tulemustele hinnatakse piirkondades (sh väljaspool käesoleva projekti otsest

töömahu piirkonda), mille puhul liikluskoormus on tõusnud kriitilise piirini, täiendavate

müra vähendamise meetmete rakendamise vajadust.

Autoliiklusega kaasnev kasutusaegne vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema

kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada

liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale

või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik võ i

vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu

leviv vibratsioon olla siiski tajutav (ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad ku i

vastav piirväärtus).

Seega on antud kontekstis tee kasutusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks oluline

eelkõige teede korrashoid (sh õigeaegne taastusremont). Uue ning nõuetekohase tee

rajamisel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse vibratsiooni esinemist lähimatel tundlikel

aladel. Antud juhul ei jää tundlikke hooneid projekteeritava tee vahetusse lähedusse

(lähim hoone jääb ca 10 m kaugusele suure liikluskoormusega peatee äärmisest

sõidurajast) ning seega võib eeldada, et Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuded (mis peavad silmas eelkõige inimeste ja

eluhoonete kaitset) on tagatud.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on

kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Atmosfääriõhukaitse seaduse § 10 kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtus defineeritud kui

saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud

saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel. Piirväärtuse

kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

39

inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse

olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Õhukvaliteedi piirväärtusest madalamate

saastetasemete korral tuleb seega lähtuda eeldusest, et mõju on küll olemas, kuid see

on aktsepteeritaval tasemel ehk keskkonnamõju hindamise raames ei analüüsita

seadusandluses toodud piirväärtuste asjakohasust (eeldatakse, et kehtivad normid on

asjakohased).

Olulisematest liiklusest tingitud saasteainetest võib välja tuua eelkõige lämmastikdioksiidi

(NO2), peenosakesed (PM10) ja ülipeened tahked osakesed (PM2,5 – eriti peened

osakesed). Tervisele ohtlikuks loetaksegi eelkõige ülipeeneid tahkeid osakesi (sh

mootoriheitmetest pärinevad põlemisosakesed ehk tahm diameetriga alla 2,5 µm), mille

kontsentratsioonid jäävad liikluses siiski oluliselt väiksemaks kui summaarsed

tolmuosakesed tervikuna (rehvipuru, teetolm). Eriti peened osakesed (PM 2,5)

moodustavad summaarsetest peenosakestest üldjuhul ca 5-10% ning normilähedasem

on reeglina siiski saasteaine PM10.

Teiste saasteainete kontsentratsioonid, nt lenduvad orgaanilised ühendid (põlemata

bensiinijäägid, aurustunud kütusejäägid) ja raskmetallid jäävad reeglina normväärtustest

oluliselt madalamale ning iga uuringu raames eraldi kajastamist ei vaja.

Tabel 4.4 Olulisemate saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused µg/m3

Saasteaine 1 tunni

keskmine 24 tunni

keskmine Aasta

keskmine

Lämmastikdioksiid (NO2) 2001 - 40

Peenosakesed (PM10) - 502 40

Eriti peened osakesed PM2,5)

- - 25

1aastas lubatud ületamiste arv – 18 2aastas lubatud ületamiste arv – 35

Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb eelkõige liikluskoormusest, raskeliikluse osakaalust,

liikluse iseloomust (sõidukiirus ning liikluse sujuvus) ning mootorsõidukite tehnilisest

seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet ja korrashoid ning teetolmu (sh jäätõrje

puistematerjalide võimalik kuhjumine) ja olmetolmu (sh üldise foonisaaste) esinemine.

Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina teeala

ning selle vahetu ümbrusega ning teeäärsete eluhoonete asukohas piirväärtuste ületamist

üldjuhul ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib õhukvaliteedi

piirväärtuse ületamise ala harva tee-alast kaugemale. Teest kaugenedes toimub

saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) v älisõhus,

saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas või maapinnale

langenud (sadestunud).

Lisaks võib välja tuua, et olulisemate (liikluse puhul reeglina kõige normilähedasemate)

saasteainete nagu lämmastikdioksiidi (NO2) ja peenosakeste (PM10) puhul on aastas

lubatud teatud arv kordi ka piirväärtusest kõrgemate saasteainete esinemine.

Lämmastikdioksiidi (NO2) puhul on aastas lubatud 18 tundi, mil 1 tunni õhukvaliteedi

piirväärtust (200 µg/m3) ületatakse (ebasoodsate hajumistingimuste korral, mis

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

40

soodustavad suurte saasteainete kontsentratsioonide teket tee ümbruses) . Tuginedes

varasemalt sarnase liikluskoormusega (ca 20 000-30 000 sõidukit ööpäevas) teede puhul

teostatud hajumisarvutustele hajumismudeliga AEROPOL 19 jääb vastav 19.-nda kõrgema

saastetasemega tunni (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 18 kõrgema saastetasemega

tundi) piirväärtust ületav kontsentratsioon reeglina juba tee-alale. Aasta keskmine NO2

kontsentratsioon väljaspool teeala jääb üldjuhul juba ca 2-3 korda madalamaks kui

piirväärtus.

Peenosakeste (PM10) puhul on aastas lubatud 35 päeva, mil 24 tunni õhukvaliteedi

piirväärtus (50 µg/m3) ületatakse (peamiselt võib sellist olukorda esineda ebasoodsate

hajumistingimuste korral kevadise teetolmu maksimumperioodil) . Vastav 36. kõrgema

saastetasemega päeva (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 35 kõrgema

saastetasemega päeva) piirväärtust ületav kontsentratsioon jääb aga reeglina samuti tee-

alale. Aasta keskmine peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5)

kontsentratsioon väljaspool teeala jääb juba kordades madalamaks kui piirväärtus. Seega

ei ole kavandatava tegevuse realiseerimise korral ette näha õhukvaliteedi piirväärtuste

ületamist lähimatel tundlikel aladel.

Õhusaaste võimaliku mõju hindamise käigus analüüsiti ka piirkonna teiste saasteallikate

(paiksed heiteallikad, nt Harku lubjakivikarjääri seadmed ja masinad) võimalikku

kumuleeruvat mõju, kuid olulisemad paiksed saasteallikad asuvad teeprojekti alast

piisavalt kaugel ning märkimisväärset saasteainete kumuleerumist tõenäoliselt ei esine.

Teoreetiliselt võib oluline koosmõju esineda nt juhul, kui tundlik objekt (nt elamu) asub

vahetult suure liikluskoormusega teelõigu ääres (nt lähima kümmekonna meetri kaugusel)

ning samal ajal mõjutab eluhoonet piirväärtuse lähedane paiksetest saasteallikatest

tingitud saastetase. Kirjeldatud väga ebasoodsaid asukohti teadaolevalt projektiala

piirkonnas ei esine.

Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel

(eraldiseisvalt või koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete

õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Heiteallikatele

väljastatud keskkonnalubadest ja registreeringutest nähtub, et saasteainete heite

piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume ei esine ning

ülenormatiivne koosmõju projektiala piirkonnas on seega ebatõenäoline. Lisaks tuleb

silmas pidada, et liiklusega kaasneva õhusaaste ning paiksetest heiteallikatest (sageli

kõrgemad heiteallikad) tingitud õhusaaste maksimaalsed saastetasemed üldjuhul ei

kumuleeru heiteallikate erineva iseloomu tõttu samaaegselt ja samasuguste

meteoroloogiliste tingimuste korral.

Projekti realiseerimine ei muuda märkimisväärselt piirkonna õhusaaste olukorda.

Liikluskoormuste mõningane suurenemine toimuks tõenäoliselt ka olukorras, kui

käesolevat teeprojekti ellu ei viida. Samas võib eeldada, et projektlahendus tagab

mõnevõrra sujuvama liikluse (ja võib seega mõningal määral piirata saasteainete

kontsentratsioonide suurenemist liikluskoormuste suurenemise korral) võrreldes

olemasoleva olukorraga.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

19 Nt põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, Hendrikson&Ko, 2019

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

41

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

4.7. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajaval e objektile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.8. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku 20 ja Saue valdade 21

jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.9. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

20 https://www.riigiteataja.ee/akt/407022017012 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

42

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni

− Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang,

mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti

tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik,

kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb

tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Uue Juuliku-Tabasalu ühendustee rajamisel rohekoridoride piirkonnas on

soovitatav ette näha loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid ja vajadusel

kaaluda kiiruspiirangute rakendamist.

◼ Täiendavalt tuleks enne kavandatud tööde läbiviimist kaaluda kasvukohas

asuvate jumalakäpa taimede ümber asustamist ning kaasata selle tegevuse

otstarbekuse hindamisse liigi kasvukohatingimusi tundvaid eksperte (vt täpsemalt

ptk 4.2).

◼ Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

◼ Mälestusmärgi teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine

(vt joonis 4.5, ptk 4.3).

◼ Puurkaevu sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta

vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada

sademevee imbumist pinnasesse.

◼ Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu

sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja

põhjavette. Samuti vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka

näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).

◼ Täiendavalt järgida Keskkonnaameti 28.09.2023 kirjas nr 6 3/23/19741 antud

tingimusi ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal:

o ehitusmaterjali ega jäätmeid ei tohi ladustada puurkaevu PRK0015315

sanitaarkaitsealal;

o ehitustööde teostamisel puur kaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi

kahjustada puurkaevu manteltoru;

o ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada

puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal.

◼ Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu

või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100

kuupmeetrist (§ 187, p8) ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga

alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p10). Antud juhul on Laabi kraavi süvendamise

ja uputatava tahke aine mahud suuremad kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik

taotleda veeluba (vt täpsemalt ptk 4.4).

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

43

◼ Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Laabi kraavi

veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja

põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude

langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek.

◼ Arvestades liiklusuuringus prognoositud tulevasi liiklussagedusi on põhimaanteelt

pärineva sademevee reostuskoormuse vähendamiseks soovitatav näha projektiga

ette looduslähedased lahendused sademevee puhastamiseks .

◼ Uutele rajatavatele teekraavidele näha ette võimalikult rohke looduslik taimestik,

mis aitaks teelt pärit saasteaineid siduda. Nimetatud meede on vajalik eelkõige

kraavide puhul, kuhu tuleb vesi põhimaanteedelt (ja nende ristmikelt), kus

liiklussagedus on enam kui 15 000 autot ööpäevas.

◼ Kuna kavandatav tegevus asub maaparandussüsteemi alal, siis tuleb tulenevalt

maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja

Toiduametile kooskõlastamiseks.

◼ Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise

nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47.

◼ Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka

veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine,

tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel.

Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise

alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest ning

kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde te ostajal

olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei

ole lubatud kasutada.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Projektiga nähakse ette müratõkkeseinade rajamist, mille täpsemad asukohad ning parameetrid on toodu välja tabelis 4.3 ptk 4.6.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

44

teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku22 ja Saue valdade23 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

22 https://www.riigiteataja.ee/akt/407022017012 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026

KORRALDUS

04.03.2025 nr 1.1-3/25/177

Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km

11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee

km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõigete 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuv Tähetorni–

Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik paikneb Harju maakonnas Saue vallas Hüüru, Alliku ja

Vatsla külades ning Harku vallas Harku alevikus ja Laabi külas ning Tallinna linnas.

Transpordiameti 06.03.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/187 on antud projekteerimistingimused

riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise

ristmiku ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimustega võimaldati teelahenduse

realiseerimine etappidena (nt Juuliku-Tabasalu ühendustee esmalt 1+1 ristlõikega väljaehitus).

Ehitusloaga realiseeritakse projekteerimistingimustes kirjeldatud I etapp.

Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2030. aasta paiku, täpne aasta on praegu teadmata ja sõltub

riigi rahastusotsustest. Seetõttu antakse ehitusluba kehtivusega 7 aastat. Tee ehitustööd toimuvad

vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik“, põhiprojekt. Ehitusluba antakse

projekteeritud teedele ja tänavatele (sh jalgratta- ja jalgteedele) ning teega funktsionaalselt seotud

ehitistele (EhS § 101 lg 3), näiteks piirded, teevalgustus, rajatised (tunnelid, viaduktid,

mürakaitseekraanid), drenaažitorustikud, sademeveetorustikud, kraavid jt, mille osas ei ole

ehitusloa andmise pädevus kohalikul omavalitsusel. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri

lisatakse Transpordiameti kodulehele rubriiki „Ehitusload“ ning on lisaks kuni 31.12.2027

nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/nhCjfC77q473GaZ

2

Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna

loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. Juuliku-Tabasalu tee väljaarendus

toimub etappidena. Ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee

projekteeritud 2+2 sõidurajaga lahendusena ning Juuliku-Tabasalu ühendustee väljaspool Harku

sõlme I etapis 1+1 sõidurajaga.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Keskkonnamõju eelhinnang

koostati põhjusel, et projektiga laiendatakse riigiteed 8 Tallinn-Paldiski tee ning Juuliku-Tabasalu

ühendustee kavandatakse osaliselt uuele trassile, sh rajatakse uusi viadukte ja tunneleid.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku

lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti

arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,

kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet, Saue Vallavalitsus,

Harku Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Teeprojekti elluviimiseks on vajalik äralõigete tegemine eraomandis olevatest katastriüksustest.

Transpordiamet on äralõike vajadusega kinnisasjade puhul maa omandamise menetlused

praeguseks algatanud ja neile maaomanikele vastavad teated edastanud. Käesolev ehitusluba ei

anna õigust ehitada eraomandis oleval kinnisasjal omaniku nõusolekuta.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

3

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Avalik väljapanek toimus perioodil 11.11.2024-09.12.2024.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks 7

aastat.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku

lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus