Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele

MINISTRI KÄSKKIRI

27.04.2023 nr 80

Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust

kannatavatele inimestele“ koos lisadega (lisatud).

2. Rakendan käskkirja alates 01.10.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

Lisa 1

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste harta

jaotis Põhiküsimused Harta artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas

põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus" Inimväärikus 1 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või alandava

kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise

ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni

sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad.

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6 16, 17

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis

(ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

Toetuse andmise tingimustes toodud analüüsile

tuginedes meetme tasandil puutumust ja

võimalikku riive ohtu ei ole, TAT tasandil

seatakse punktis elluviijale nõue tagada

põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis toodud õigustega arvestamine.

Toetuse andmise tingimustes toodud analüüsile

tuginedes meetme tasandil puutumust ja

võimalikku riive ohtu ei ole, TAT tasandil

seatakse punktis elluviijale nõue tagada

põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis toodud õigustega arvestamine.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele

inimestele“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv -

ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse

ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse

vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse

ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba

aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Puuetega inimeste

integreerimine 26 30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leia

Kehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku

tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike

esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27

32

Head ja õiglased

töötingimused 31

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja

liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

Analüüs seletuskirjas punktis 1.

Toetuse andmise tingimustes toodud analüüsile

tuginedes meetme tasandil puutumust ja

võimalikku riive ohtu ei ole, TAT tasandil

seatakse punktis elluviijale nõue tagada

põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis toodud õigustega arvestamine.

Toetuse andmise tingimustes toodud analüüsile

tuginedes meetme tasandil puutumust ja

võimalikku riive ohtu ei ole, TAT tasandil

seatakse punktis elluviijale nõue tagada

põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis toodud õigustega arvestamine.

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise

ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti

kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu ei ole.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu ei ole.

Tervishoid

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Perekonna- ja tööelu

32

33

Analüüs seletuskirjas punktis 2.

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25

12 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

Keskkonnakaitse 37

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või toimingu

põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema

kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

V jaotis

„Kodanike

õigused” (artiklid

39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

Toetuse andmise tingimustes toodud analüüsile

tuginedes meetme tasandil puutumust ja

võimalikku riive ohtu ei ole, TAT tasandil

seatakse punktis elluviijale nõue tagada

põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis toodud õigustega arvestamine.

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt

kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud

menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu ei ole.

Õigustutvuda

dokumentidega

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

44

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on

õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema

kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes

ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides

hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel

on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda

haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust

omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on

olemas.

Õigus esitada petitsioone

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu ei ole.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või toimingu

põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema

kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon

ja kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Kas elluviijal/toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (vm dokument)

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest

teavitamiseks

Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad

perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

maandamise teemal?

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike

fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et

samale tegevusele/objektile küsitakse toetust

mitmest finantsallikast.

Korruptsioon ja huvide konflikt

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).

21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0 1 2

On strateegia/tegevuskava (või

muu dokuement), kus on

põhimõtted kirjas ja mida

aktiivselt rakendatakse

Jah, on strateegia/

tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole

efektiivne (on esinenud

juhtumeid viimase 2 aasta

jooksul) ja/või põhimõtteid

ei rakendata

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole

kirjas asutusesisestes

dokumentides

Toimuvad perioodilised ja selle

teemalised koolitused (vähemalt

kord aastas (sh väljaspool oma

asutust ) ja need hõlmavad kõiki

töötajaid. Kõik meetme

menetlejad on osalenud

koolitustel

Toimuvad perioodilised ja

selle teemalised koolitused

(vähemalt kord aastas) , kuid

need ei hõlma kõiki

töötajaid. Kõik meetme

menetlejad ei ole vähemalt

kord aastas selleteemalistel

koolitustel osalenud

Toimuvad küll aeg-ajalt

vajaduspõhised koolitused,

kuid need ei ole

perioodilised, vaid on

vastavalt vajadusele ja ei

hõlma kõiki töötajaid. Kõik

või osad meetme menetlejad

ei ole osalenud koolitustel

Riigiabi/VTA ei kohaldu

Meetmes võib esineda VTA

/ riigiabi ja asutuses on

selged juhised või töökord,

mille alusel riigiabi hindab

vastav ekspert

Meetmes võib esineda VTA/

riigiabi ja asutuses on selged

juhised riigiabi hindamiseks,

kuid hindajaks ei ole vastav

ekspert. Või kui asutuses

juhised puuduvad, kuid

hindajaks on vastav ekspert.

Hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija

on riigiasutus ja/või

raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on

tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude

jaotamise osas.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid

kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on

lihtne kontrollida.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad

asutused ja riigihangete

läbiviijaks on eksperdid või

riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kelle hangete

läbiviimise eest vastutab

vastav riigiasutus, kellel on

antud ülesanne riigihangete

läbiviimiseks

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kes viivad hankeid

läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel

puudub riigihanke

läbiviimise kohustus, kuid

on õigusaktiga kehtestatud

kohustus ostu/teenuse

riigihangete registris

avaldamine

KOONDHINNANG 1 madal risk

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

3

Selliseid põhimõtteid

strateegias (või muus

dokumendis) ei ole

kirjeldatud või puudub TAT

loojatel info (nt avatud

voorude korral)

3

Elluviijal on olemas strateegia

korruptsiooni vältimiseks ning

ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

0

Selle teemalisi koolitusi ei

toimu ja ei ole osaletud

selleteemalistel koolitustel

väljaspool asutust või

puudub TAT loojatel info

(nt avatud voorude korral).

3

Elluviijal toimuvad igaaastased koolitused

ning hindamised korruptsiooni ja pettuste

tuvastmise ja maandamise osas

0

Meetmes võib esineda VTA

/ riigiabi ning konkreetsed

hindamisjuhised puuduvad

ja hindajaks ei ole vastav

ekspert

3 Antud TAT alusel riigiabi ei anta 0

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei

kasutata ühtset infosüsteemi,

mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt

kontrollida.

3 TATile lisaks jagatakse toiduabi

rahastades seda RESist 1

Hinnatud SKOOR

(arvestades juba

rakendatavaid

maandamistegevusi)

Max.

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad

maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

juriidilised isikud, kellel

puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3 Elluviija on riigihanke kohuslane ning

riigiasutus 0

Kokku skoor 15 1

Ettepanekud RÜ-le riski

maandamiseks

(täida, kui hinnatud skoor on 2

või 3)

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele“ seletuskiri

I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega viiakse ellu meetmete nimekirja kohaseid sekkumisi enim puudust kannatavatele inimestele toidu- ja esmatarbekaupade ostmise ja jagamise korraldamiseks aastatel 2023–2026. Toidu- ja esmatarbekaupade ostmist korraldatakse kolmel viisil:

 ostetud toiduabi või maksekaardil põhineva määratud rahalise väärtusega kaartide (edaspidi toidukaardid) kaudu, mis võimaldab abisaajal osta/saada esmast toiduabi ja materiaalset abi;

 toiduannetusi jagatakse partneri kaudu, kes kasutab ära kaupluste, toitlustusasutuste, koolide jt asutuste ülejäävat kvaliteetset toitu, jagades seda enim puudust kannatavatele inimestele;

 leitakse ja katsetatakse innovaatilisi annetatud toidu jagamise lahendusi võimalikult abisaaja kodu lähedal.

Tegevuste elluviijaks on Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond. Meetmete nimekirja meetme 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ eelarve on 17 346 830 eurot, millest ESF+i toetus on 15 612 147 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1 734 683 eurot. Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna toimepidevuse juht Tea Varrak (tel 626 9130, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 626 9199, [email protected]), mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (tel 626 9732, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. II Käskkirja sisu ESF+i vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond) rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteetse suuna 8 meetmele 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ (edaspidi meede).

2

Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib RA rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tegevuste sihtrühma, tulemusi, seoseid Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. TAT kinnitatakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga ÜSS2021_2027 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ja seosed „Eesti 2035“ sihtidega. Samuti on välja toodud TAT seosed Eesti riigi 2023–2026 eelarvestrateegiaga. TAT kehtestatakse meetmete nimekirja meetme 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ rakendamiseks. TAT on seotud rakenduskava meetmete nimekirjas nimetatud sekkumisega „Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt toidukaartide skeemi alusel)“. TAT raames elluviidavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihti „Inimene“ ja alasihti „Tegus inimene“ ning aitavad leevendada enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust ja toetada nende toimetulekut. TAT eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vähendamisele Eestis. Toiduabi jagamine võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga ja seeläbi kaasata ta ka teiste tugiteenuste saamisse (nt tööturuteenused, sotsiaalhoolekandeteenused, haridus ja koolitused), mis pikemas perspektiivis võib aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. Meetmeid rahastatakse riigi või kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) eelarvest, teatud juhtudel ka ESF+ist. Tegevuste õnnestumise eelduseks on koostöö KOV-idega, kellel on parim ülevaade enim puudust kannatavatest isikutest oma piirkonnas. Eesmärkide saavutamist saab jälgida „Eesti 2035“ tegevuskava mõõdikutega, milleks on püsiva suhtelise vaesuse määr ja ligipääsetavuse näitaja. „Eesti 2035“ mõõdikutesse panustavad TAT tegevused, mille abil suurendatakse abi vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkust abi saamise võimalustest ja nende õigustest. TAT tegevustel ei ole regionaalset eripära, TAT mõju on üle-eestiline. TAT raames arendatakse uusi sekkumisi ja abimeetmeid eriti haavatavatele sihtrühmadele, et tagada teenuste parem kättesaadavus kogu riigis. Kavandatud tegevustel on positiivne mõju enim puudust kannatavate isikute heaolule, kuna nad saavad tuge esmavajaduste rahuldamiseks.

3

Meetme rakendamisega seotud tegevused liiguvad innovaatiliste lahenduste poole. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (edaspidi STAR) arendatakse KOV-ide jaoks kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, tehakse arendused, mis vähendavad vajadust abivajajate nimekirjade väljatrükkimiseks – seega väheneb paberdokumentide kasutamine (seda tegevust ei rahastata käesolevast TAT-st, kuid selle tulemus panustab TAT-sse). Lihtsustub KOV- i sotsiaaltöötajate töö ja väheneb toiduabiga seotud tegevuste ajakulu. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, nt koolituste, ümarlaudade ja infopäevade korraldamisel hoidutakse paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale. Annetatud toiduabi ehk päästetud toidu kogumine toetab keskkonnamõjude vähendamist maksimaalselt. Kauplustes ja toitlustusasutustes kvaliteetne üle jääv toit („parim enne“, „kõlblik kuni“ märgistusega viimasel päeval) ei lähe äraviskamisele, vaid suunatakse edasi abivajajatele. Sellega suurendatakse rohelist jalajälge ning vähendatakse kaupluste ja toitlustusasutuste jäätmekäitlusega seotud kulusid, päästetakse kvaliteetset toitu ja suunatakse see abivajajatele ning võimaldatakse neil, kes ei saa poest osta tervislikku toitu piisaval määral, saada puu- ja köögivilju, piimatooteid, liha- ja kalasaadusi. Riigi poolt ostetud toiduainete puhul on riigihankega leitud teenusepakkujal kohustus pakkuda kaupu, mis on toodetud, järgides jätkusuutlikkuse printsiipi (nt FairTrade, Rainforest Alliance märgis) või mahepõllumajanduslikult (nt ELi mahepõllumajanduse märgis, Eesti ökomärk) või millele on omistatud ELi või Eesti kvaliteedimärgis. Toidukaartide süsteemi puhul ei pea abisaaja enam toidupaki järele väljastuspunkti minema, vaid saab valida endale sobivad toiduained kauplusest ja osta neid endale sobival ajal. Samuti saab ta valida allahindlusega ja soovi korral päästmist vajavat kvaliteetset toitu. Süsteem elimineerib vajaduse katta vahendajate lao-, transpordi- ja administratiivkulud. Toidukaartide puhul kaalutakse tulevikus ka võimalust kasutada ID-kaardi lahendust, mis võtaks ära ka vajaduse toota magnetkaarte ehk tegevustega vähendatakse digiprügi tekkimist. Plaanitava uuendusliku tegevusega soovitakse veelgi lühendada toidu ringlemise ja ümberjagamise protsessi ning sellega kaasnevaid kulusid, jagades näiteks ülejäävat kvaliteetset toitu kaupluste vahetus läheduses. Sellisel viisil ei ole vaja korraldada transporti toidu kogumise ja jagamise kohtadesse ning abisaaja saab annetatud toidu kätte lähedal asuvast poest või selle ümbrusest. Uuendusliku meetme sisu ja täpsed tingimused töötatakse välja 2023. aasta jooksul. TAT rakendamisel võetakse arvesse abi vajavate inimeste erinevusi, tagatakse, et inimese soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu ei diskrimineerita ühtegi sihtrühma liiget. Planeeritud tegevused on kavandatud jätkusuutlikult ja arvestades eelarvelisi võimalusi. See tähendab, et uute sekkumiste arendamisel ja nende hilisemal pakkumisel leitakse selleks vahendid olemasolevast eelarvest, vajaduse korral teenuste rahastamise põhimõtteid ümber kujundades või teenuse osutamise korraldust muutes. TAT vajalikkuse põhjendus Elanikkonna vaesus on rohkem või vähem probleem enamikus Euroopa Liidu (edaspidi EL) riikides. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal absoluutses vaesuses 1,4% ja suhtelises vaesuses 22,8% Eesti elanikkonnast (seejuures oli suhtelise vaesuse määr suurem naiste seas ning absoluutse vaesuse määr meeste seas). Võrreldes 2020. aastaga vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal 0,8 protsendipunkti võrra, kuid suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal suurenes 2,2 protsendipunkti võrra. Viimast mõjutas suhtelise vaesuse piir – kui 2019. ja 2020. aasta võrdluses suurenes piir 3% võrra, siis 2020. ja 2021. aasta võrdluses oli kasv 17%.

4

Suhteline vaesus on suurem mittetöötavate elanike seas ning üheliikmelistes leibkondades või ühe täiskasvanuga leibkondades – 2021. aastal oli üksi elavate 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr 81,7% (kõikide 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr oli 52,4%) ning mittetöötavate elanike seas 50,2% (seejuures töötutest elas suhtelises vaesuses 39,7%). Absoluutse vaesuse määr on kõrgeim üksi elavate alla 65-aastaste seas (5,5%). Vanuserühmade võrdluses on absoluutse vaesuse määr suurim noorte ehk 18–24-aastaste seas (2,7%). Alla 18- aastaste laste seas on vähenenud nii suhteline kui absoluutne vaesus. 2021. aastal elas alla 18- aastastest lastest suhtelises vaesuses 13,6% (2020. a 15,5%) ning absoluutses vaesuses 1,3% (2020. a 2,7%). Kuigi ühe täiskasvanu ja lapsega/lastega leibkondade suhtelise vaesuse määr on 2020. ja 2021. aasta võrdluses vähenenud, on lastega leibkondadest suhtelise vaesuse määr endiselt suurim üksikvanemaga leibkondades (32,7%). Kuivõrd eelnevate aastatega võrreldes on kogu elanikkonna absoluutse vaesuse määr oluliselt vähenenud, ei ole uuringu väikese arvu vaatluste tõttu võimalik avaldada kõikide leibkonnatüüpide või hõiveseisundi alusel elanike absoluutse vaesuse määra. Toetused ja hüvitised ehk sotsiaalsed siirded aitavad vähendada vaesusesse sattumist. Ilma toetuste ja hüvitisteta (sh pensionid) oleks kogu elanikkonnast olnud 2021. aastal suhtelises vaesuses 39,4% (ehk toetused ja hüvitised koos pensionidega vähendasid kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määra 16,6 protsendipunkti võrra) ning absoluutses vaesuses 20,5% (ehk toetused ja hüvitised koos pensionidega vähendasid kogu elanikkonna absoluutset vaesust 19,1 protsendipunkti võrra. Lisaks riigi sotsiaalkaitsetegevustele mõjutab vaesuse ulatust ja sissetulekute ebavõrdsust riigi majanduse olukord tervikuna. Seejuures on oluline, et väheneks püsivalt vaesuses elavate inimeste osakaal. Nii seati strateegia „Eesti 2035“ eesmärgiks, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osakaal ei ületa 2035. aastal 15,6% (kui 2018. aastal oli näitaja 16,7%, siis 2020. aastal 14,4%). Nii suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kui absoluutse vaesuse vähendamine on „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärkideks. Kooskõlas ELi sotsiaalsamba tegevuskava eesmärkidega seab „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärgiks vähendada Eestis suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra 21%-ni aastaks 2030 (Eurostati andmetel oli 2021. aastal 22,2%). Samuti on heaolu arengukava eesmärgiks, et absoluutse vaesuse määr väheneks või jääks minimaalselt samale tasemele, nagu oli 2020. aastal (2,2%). Suhtelise vaesuse piiriks on 60% elanikkonna ekvivalentnetosissetulekute mediaanist (arvestades leibkonna ühistarbimist ehk leibkonnaliikmete tarbimiskaale). Kui 2020. aastal oli suhtelise vaesuse piir üheliikmelisel leibkonnal 631 eurot kuus, siis 2021. aastal 741 eurot kuus. Absoluutse vaesuse piiriks on Eestis arvestuslik elatusmiinimum ehk inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema peamised igapäevased vajadused. Kui 2020. aastal oli üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir 220,48 eurot kuus, siis 2021. aastal oli see 234 eurot kuus. Tarbijahindade suurenemisega võib eeldada absoluutse vaesuse piiri olulist suurenemist 2022. aastal (hinnanguliselt 279 euroni kuus). Piisava toidu olemasolu on kriitilise tähtsusega. ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjon (ECOSOC)1 deklareeris 1999. aastal kõikide inimeste õiguse piisavale toidule kas vahetult või rahaliste ostude kaudu. EL-is on kasutusel ühtse metoodika alusel mõõdetav materiaalse ja sotsiaalse ilmajäetuse määr, mille üheks näitajaks on see, kui paljud elavad leibkondades, kus leibkond ei saa majanduslikult võimaldada üle päeva liha, kala või nendega samaväärset valke sisaldava toidu söömist. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal 5,4% Eesti elanikest leibkondades, kus majanduslikult ei olnud võimalik võimaldada üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömist.

1 http://www.un.org/en/ecosoc/.

5

Tarbijahindade suurenemine alates 2021. aasta teisest poolest on kaasa toonud leibkondade tarbimiskulude suurenemise. Statistikaameti andmetel kasvas 2020. ja 2021. aasta võrdluses tarbijahinnaindeks 19,4% ning seejuures suurenesid kulutused toidule ja mittealkohoolsete jookidele 19,9% ning eluasemele 50,8%. 2019. ja 2020. aasta võrdluses kasvas tarbijahinnaindeks 4,6%, seejuures toidukulutused 1,8% ja eluase 12,8%. Tarbijahinnaindeksi suurenemisel on kasvanud ka minimaalse toidukorvi maksumus (2020. aastal oli selle maksumus 104,86 eurot kuus, 2021. aastal 106,75 eurot kuus) ning võib eeldada, et 2022. aastal kasvab minimaalse toidukorvi maksumus samuti 19%. Statistikaameti andmetel moodustasid 2020. aastal kulutused toidule keskmiselt 22,7% leibkonna kogukuludest. Leibkonna tarbimisvõimalusi mõjutab leibkonna koosseis – töötu leibkonna puhul moodustasid toidukulutused 23,8%, pensionäri leibkonnas 29,8% ja vähemalt kahe töötava liikmega leibkonnas 21,2% kogukuludest. Puuduse leevendamiseks maksab KOV toimetulekutoetust vastavalt riigieelarves kehtestatud toimetulekupiirile. Toimetulekupiiriks on summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus ning perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Kui kuni 2022. aastani vähenes toimetulekutoetust saanud leibkondade arv, siis 2022. aastal on nii suurenenud eluasemekulude, muutunud toimetulekupiiri kui lisandunud ajutise kaitse saajate taotluste tõttu kasvanud nii toetust saanud leibkondade kui leibkonnaliikmete arv. 2021. aastal sai toimetulekutoetust 9806 leibkonda ning toetust saanud leibkonnaliikmete arv oli 16 515 (2020. aastal 18 295 inimest). 2022. aastal sai toimetulekutoetust 25 013 leibkonda ning toetust saanud leibkonnaliikmete arv oli 48 722 (2022. aasta jooksul toetust saanud leibkondadest ligi 56% moodustasid ajutise kaitse saajad). Vajadus riigipoolse toetuse järele suureneb talvisel ajal, kus küttekulud on suured ja tööpuudus hooajaliselt kõrgem. Kestvuskaupu ja tarbekaupu on ajutiselt kahanenud sissetuleku või kasvanud kuludega toimetulemiseks võimalik eelnevalt varuda või saab nende soetamist edasi lükata. Toidu soetamine on aga vältimatu ka siis, kui leibkonna käsutuses olevad vahendid on piiratud. Aastatel 2007–2013 jagati toiduabi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastatusel ning aastatel 2014–2020 Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) toel. Siiani EL-i toetusel antud toiduabi jagamise jätkamine on riikliku toiduabi skeemi puudumise tõttu olulise tähtsusega. Varasemast kogemusest järeldati, et avatud taotlemisele tuginevad rakendusskeemid, mille käigus kohalikud jt asutused ja vabaühendused saavad vahendeid taotleda, ei taga toiduabi kättesaadavust üle riigi ühetaoliselt ning tekib risk, et kõikidel abivajajatel puudub võimalus abi saada. Punkt 2 „Toetatavad tegevused“ Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh puutumust riigiabi andmisega. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood, elluviija ja partnerid. Tegevusi viib ellu Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond koostöös Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ja KOV-idega (ei ole partnerid ÜSS2021_2027 alusel). Elluviija korraldab riigihanke toidu- ja esmatarbekaupade ostmiseks ja toidukaartide alusel abi andmiseks. Hanke korraldamisel arvestatakse nii palju kui võimalik Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitega toidukaupade, toitlustusteenuste ja müügiautomaatide kohta (https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm).

6

Maksekaardi kasutuselevõtt võimaldab abisaajal endal valida poes vajalikke toidu- ja esmatarbekaupu maksekaardil (edaspidi toidukaart) märgitud summa ulatuses. Vastavalt rakenduskava DNSH analüüsile ei kahjusta meede ühegi keskkonnaeesmärgi saavutamist. Meede panustab keskkonnasäästlikkusse ja ringmajandusse, võimaldades vähendada jäätmeteket, kuna annetatud toidu näol suunatakse kvaliteetne ülejääv toit kasutusse. Toiduainete ostmine otse kauplusest vähendab transpordi ja laopindadega tekkivate kulude mõju ning vähendab pakendamise vähendamise kaudu ka jäätmeteket. Lisaks tagatakse, et tegevuste raames korraldatavatel üritustel (nt koolitustel ja teadlikkuse suurendamisel) välditakse võimaluse korral trükimaterjalide kasutamist, eelistades digitaalsel kujul materjalide ettevalmistamist ja osalejatele jagamist ning taaskasutatakse maksimaalselt materjale ja vahendeid (st valitakse pikema elueaga vastupidavamaid tooteid, mida saab vajaduse korral korduvalt kasutada). Üritusi planeeritakse läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega: võimaluse korral eelistatakse veebilahendusi, et vältida üleliigset transpordi kasutust, või tagatakse transpordi tõhusam planeerimine ja marsruutimine CO2 heite vähendamiseks. Toitlustuse korraldamisel tuleb vältida toidujääkide tekkimist (täpsustades osalejate arvu ja toidu valikut) või mõelda läbi ülejäänud toidu kasutamine ja pakendamine ning serveerimisel eelistada biolagunevaid või korduvkasutatavaid nõusid ja pakendeid. Teenuste ja toodete (mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed) riigihangetes kasutatakse keskkonnahoidlikkuse tagamise kriteeriumeid. TAT elluviimisel arvestatakse eri vanuses, eri soost ja rahvusest, puudega, erineva usulise veendumuse ja seksuaalse sättumusega inimeste vajaduste ja elukogemusega. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi ja koolitusi, pakutakse nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale lisaks eesti keelele ka vene keeles. Tegevus 2.1 „Toidu- ja esmase materiaalse abi andmine“ Ostetud toiduabi jagatakse kahel viisil: riigihanke teel leitud partnerorganisatsiooni poolt abisaajatele jagatuna või abisaaja poolt toidukaardiga poest ostes. Tegevuste kirjeldus 1. Riigi poolt ostetud toiduabi. Perioodil 2014–2022 rakendatud süsteem toimib kuni toidukaartide süsteemile täieliku üleminekuni. Tegevusi viivad ellu riigihanked korraldanud Sotsiaalministeerium, riigihanke võitnud partner (edaspidi hulgifirma) ja toidupakkide jagamise riigihanke võitnud teenusepakkuja (edaspidi toiduabi jagaja). Protsess:

 KOV-ipoolse abivajaduse hindamise tulemusel moodustuvad toiduabi saajate nimekirjad ning abivajadus on märgitud STAR-i või KOV-i andmebaasis;

 SKA koostab andmetest kindlate andmeväljadega (täisnimi, isikukood, aadress, kontakttelefon, kojukande vajadus) abisaajate nimekirjad (edaspidi nimekiri), v.a Tallinn, kes koostab iseseisva nimekirja. SKA tagab toiduabi jagaja volitatud andmetöötlejale juurdepääsu nimekirjadele (hankelepinguga koos allkirjastatakse andmetöötlusleping). Andmeid töötlevad krüpteeritud kujul ainult SKA ja toiduabi jagaja volitatud isik;

 elluviija ostab vastavalt abisaajate arvule neli korda aastas riigihanke võitnud hulgifirmalt toiduaineid;

 hulgifirma toimetab toiduained toiduabi jagaja toidupakkide jagamispunktidesse;

 toiduabi jagaja komplekteerib toidupakid ning jagab need jagamispunktides vabatahtlike abiga abisaajate nimekirjade alusel toiduabi saajatele. Toidupaki üleandmisel lisatakse pakki infomaterjal teiste riiklike toetuste ja meetmete kohta, mida abivajaja saab kasutada;

7

 toiduabi jagaja ja KOV-i sotsiaaltöötajad teavitavad jagamispunktides abisaajaid riigi ja KOV- i toetavatest meetmetest;

 elluviija koostab koostöös Tervise Arengu Instituudiga retseptiraamatud koos toidu valmistamise nõuannetega. Retseptiraamatuid jagatakse abivajajatele koos toidupakkidega vähemalt kaks korda aastas;

 toiduabi jagaja esitab elluviijale üks kord kvartalis ülevaate ja aruande koos arvega. Teenuse eest tasutakse aruande ja arve alusel, st pärast abisaajale toidupaki andmist;

 aruandluse statistilisi andmeid kogutakse STAR-i andmetele toetudes ning hulgifirma ja toiduabi jagaja sisendile toetudes.

2. Toidukaardid – abisaaja ostab toidu ja esmatarbevahendid kauplusest. Aastatel 2023–2024 minnakse üle toidukaartide süsteemile. Abisaaja saab toidukaardiga osta toidu- ja esmatarbekaupu kõikidest piirkondliku riigihanke võitnud kaubandus- või toitlustusettevõtte (edaspidi toidukaarditeenuse pakkuja) kauplustest Eestis või e-poest. Leibkonnale eraldatakse üks ühine toidukaart. Toidukaardiga ei saa osta alkoholi-, tubaka- ega lototooteid, sest need ei toeta elukvaliteedi parandamist. Tegevusi viivad ellu elluviija ja riigihankega leitud toidukaarditeenuse pakkuja:

 KOV hindab abivajadust ja määrab toimetulekutoetuse või sissetulekust sõltuva KOV-i toetuse, fikseerides toiduabi vajaduse, ning märgib selle STAR-i või KOV-i andmebaasis;

 andmetest koostab SKA või KOV (Tallinna puhul UNTO andmebaasi alusel) nimekirjad, millele tagab juurdepääsu toidukaarditeenuse pakkuja volitatud andmetöötlejale (hankelepinguga koos allkirjastatakse andmetöötlusleping). Andmeid töötlevad krüpteeritud kujul ainult SKA või Tallinna puhul Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ja toidukaarditeenuse pakkuja volitatud isik;

 toidukaarditeenuse pakkuja tagab toidukaartide olemasolu ja toimetab need tähitud kirjaga abisaaja elukohta (kasutab postiteenuse osutajat). Kaart antakse üle allkirja vastu. Kätte toimetatud toidukaartide kohta peab arvestust toidukaarditeenuse pakkuja, kes säilitab andmeid vastavalt lepingule ja ettenähtud reeglitele;

 toidukaarditeenuse pakkuja esitab elluviijale üks kord kvartalis aruande koos arvega. Teenuse eest tasutakse aruande ja arve alusel, st pärast abisaajale teenuse osutamist;

 kaardid on korduvkasutatavad ning neile on kättesaamise ajaks kantud elluviija poolt määratud toiduabi summa (vastavalt hankelepingule). Leibkonnale antakse üks ühine kaart, millele on kantud summa vastavalt leibkonnas olevate abivajajate arvu korrutisele;

 toidukaarti saab kasutada kõikides toidukaarditeenuse pakkuja kauplustes;

 kaardi võimaliku kaotamise korral väljastatakse abisaajale uus kaart tasuta;

 abisaaja saab kasutada e-poe teenuseid;

 abisaajal on võimalik saada infot toidukaardil oleva jäägi kohta kauplusest või kaupluse klienditoelt;

 toidukaardil olev abisumma tuleb ära kasutada toidukaardi kättesaamisega sama kvartali jooksul;

 elluviija kogub aruandluse andmeid STAR-i ja toidukaarditeenuse pakkuja andmetele toetudes. Tallinn, kes menetleb KOV-i abivajadust oma andmebaasis, annab oma statistilise aruande Sotsiaalministeeriumile ja info ei liigu SKA kaudu (erisus kuni andmevahetuse valmimiseni).

Abisaajal on võimalik abivajaduse hindamise käigus saada KOV-i sotsiaaltöötajalt üldist sotsiaalnõustamist. SHS § 8 lõike 1 tähenduses vältimatu sotsiaalabina pakutava ajutise majutuse teenuse saajatele võimaldab toiduabi (ostetud toiduabi või toidukaartide kaudu) majutusasutus. Toidukaart toimetatakse majutusasutuse juhile (täidetud teenusekohtade arvule vastav toiuduabi või üks kaart majutusasutuse kohta, millele on kantud summa vastavalt täidetud teenusekohtadele).

8

Tegevus 2.2 „Annetatud toidu kogumise ja jagamise toetamine“ Tegevust viivad ellu Sotsiaalministeerium elluviijana ja riigihanke võitnud ettevõtja (annetatud toiduabi pakkuja). Eesmärk on ära kasutada kauplustes, toitlustusasutustes, koolides jt asutustes üle jäävat kvaliteetset toitu, jagades seda enim puudust kannatavatele inimestele ning seeläbi ka päästa toitu äraviskamisest. Nii tagatakse lisaks riigi poolt ostetud toidule ka värskete puu- ja köögiviljade, piimatoodete jms kättesaadavus vähekindlustatud inimestele. Annetatud toiduabi pakkuja tegeleb lisaks toidu jagamisele ka lõppsaajate üldise nõustamisega. Abisaajale antakse infot (kas suuliselt või kirjaliku materjalina) temale sobilike tugiteenuste kohta (nt tööturu- ja sotsiaalteenused ning haridus ja koolitused), mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaalmajanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. Protsess:

 KOV koostab abisaajate nimekirjad, hinnates inimese abivajadust;

 KOV koostab nimekirjad ning edastab need krüpteeritult annetatud toiduabi jagajale. 2023. aasta teisel poolaastal valmib STAR-i arendus, mis võimaldab nimetatud tegevuse andmete sisestamist STAR-i andmebaasi. Seejärel toimub edaspidi andmete liikumine samadel alustel nagu ostetud toiduabi jagamise korral;

 annetatud toiduabi jagaja sõlmib toidu annetajaga lepingu, kogub annetusi ja korraldab nende jagamise üle Eesti oma jagamispunktides;

 annetatud toiduabi jagaja jagab annetatud toiduabi pakke nimekirjade alusel 1–2 korda kuus. Paki sisu peab sisaldama vähemalt kolme toidugrupi tooteid ning kaaluma vähemalt 3 kg. Toidupaki sisu sõltub annetatud toidu kogustest;

 toidupakke jagavad jagamispunktides annetatud toiduabi jagaja piirkondlike jagamispunktide töötajad, kes kaasavad vajaduse korral täiendava tööjõu ja KOV-i sotsiaaltöötajad;

 kojukande vajadusega abivajajatele toimetab annetatud toiduabi jagaja toidupakid nende elukohta;

 nimekirjad asuvad annetatud toiduabi pakkuja juures ja kuuluvad säilitamisele vastavalt etteantud reeglitele ja andmetöötuslepingule;

 annetatud toiduabi pakkuja esitab elluviijale üks kord kvartalis ülevaate ja aruande koos arvega. Teenuse eest tasutakse aruande ja arve alusel, st pärast abisaajale teenuse osutamist;

 aruandluse andmeid kogutakse annetatud toiduabi jagajalt. Tegevuste 2.1 ja 2.2 raames toiduabi jagamisel tekkinud probleemide korral on abisaajal võimalik pöörduda elluviija poole. 2.3 „Riigiabi“ Toetuse kasutamise eesmärk on toidu ostmise, toidukaartide süsteemi rakendamise ja annetatud toiduabi jagamise kaudu vähendada enim puudust kannatavate inimeste (sihtrühma) toidupuudust ja toetada nende toimetulekut. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks peale tavapäraste äriühingute ka mittetulundusühinguid, seltsinguid, KOV-i üksusi ja teisi ametiasutus. Seda siiski vaid eeldusel, et nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. TAT elluviijaks on Sotsiaalministeerium, sest tegevuste elluviimine kuulub Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 2 kohaselt ministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse

9

osakonna pädevusse. Sotsiaalministeerium vastutusalas on Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaaltoetuse andmine on eelkõige KOV-i ülesanne vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1, selle rakendamiseks maksab KOV abivajajale puuduse leevendamiseks toimetulekutoetust (ei rahastata TAT-st) vastavalt riigieelarves kehtestatud toimetulekupiirile. KOV-il on SHS § 15 lõike 1 kohaselt kohustus selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajadus ja sellele vastava abi ulatus ning korraldada abi osutamist või aidata abi saamiseks vajalikes tegevustes. KOV kannab toiduabi vajaduse tuvastamisel andmed STAR-i vastavalt STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punktile 121 (Tallinn kasutab enda andmebaasi). Sellised isikud on omakorda TAT sihtrühmaks ostetud toidu- ja esmatarbekaupade puhul. Annetatud toidu sihtrühm on laiem, kuid eeldab KOV-i poolt abivajaduse hindamist ja sihtrühma määramist. TAT raames rahastatakse KOV-i määratud isikutele sotsiaaltoetusena tasuta toiduabi, seega vastutasu puudub. Toiduabi andmine kvalifitseerub sotsiaaltoetuseks, seega rahastatakse avalikku ülesannet, antud juhul ESF+i vahenditest Sotsiaalministeeriumi kaudu. TAT alusel ei toetata majandustegevust ega ettevõtjat ning seega ei ole riigiabi kriteeriumide edasine hindamine Sotsiaalministeeriumi tegevuse raames vajalik. Lisaks tuleb riigiabi puhul hinnata ka seda, kas abi andmisel võib olla kaudseid abisaajaid. Toiduabi andmine tagatakse riigihanke teel leitud juriidiliste isikute kaudu, seega ei ole nad kaudselt riigiabi saajateks. Kokkuvõttes TAT raames toetuse kasutamine ei ole käsitletav riigiabina. Punkt 3 „Näitajad“ Punktis 3 on nimetatud meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitaja ning nende algtase. TAT panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus“ ja tulemusnäitajasse „Toiduabi lõppsaajate arv“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021) (edaspidi ESF+ määruse2), artikli 23 kohaselt tuuakse rakenduskavas (sh meetmete nimekirjas) ainult näitajate baastase ja sihttaset ei seata, sh on ka ühissätete määruse artikli 16 lõikes 2 sätestatud, et materiaalset puudust leevendavatele tegevustele sihttasemeid ei seata, seega ei ole ka TAT-s vastavaid sihttasemeid seatud. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ Tegevuste eelarve on 17 346 830 eurot, millest ESF+i toetus on 15 612 147 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1 734 683 eurot. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ESF+ määruse artiklist 22. TAT-s nimetatakse abikõlbmatud kulud, mida ESF+ määruses ei ole nimetatud, ja täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

10

Toetuse väljamaksmine toimub Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a ühtse määra alusel kulude hüvitamine. Toidu ostmise ja toidukaartidega seotud toidu kulud makstakse tegelike kulude alusel vastavalt hankelepingule. ESF+ määruse artikli 22 lõike 1 punktides c ja e nimetatud kulud makstakse välja ühtse määrana. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset esitada ei tule. Punkt 7 „Elluviija kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le (Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond) esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 15. oktoobriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist esitab elluviija RÜ-le väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarvemuudatuse kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud.

11

TAT elluviija esitab RA-le põhjendatud taotluse TAT muutmiseks, RA vaatab taotluse läbi ja esitab selle arvamuse avaldamiseks RÜ-le. Kui muudatus on vajalik, korraldab RA TAT muutmise. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või abikõlblikkuse perioodi. Kui rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV TAT mõjud

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda, mille kaudu kavandatakse tegevusi perioodiks 01.10.2022–31.12.2026. Käskkirja „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele“ alusel antava toetuse mõju hindamisel on aluseks võetud Justiitsministeeriumi õigustloovate aktide mõju hindamise juhendmaterjalid, sh mõjude hindamise kontrollküsimustik.3 Rakendatavate tegevustega panustatakse järgmistesse mõjuvaldkondadesse: sotsiaalne mõju, keskkonnamõju, riigivalitsemine, infotehnoloogia ja infoühiskond, mõju riigikaitsele ja välissuhetele, mõju siseturvalisusele, regionaalareng, sh linna- , maa- ja rannapiirkonnad. Sotsiaalne mõju Tegevuste otseseks sihtrühmaks on enim puudust kannatavad Eesti elanikud. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal absoluutses vaesuses 1,4% ja suhtelises vaesuses 22,8% Eesti elanikkonnast. Toiduga seotud majanduslikku kitsikust kirjeldab veelgi konkreetsemalt materiaalse ilmajäetuse näitaja: Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal 5,4% Eesti elanikest leibkondades, kus majanduslikult ei olnud võimalik võimaldada üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömist. Vanuserühmade võrdluses on toiduga seotud materiaalne ilmajäetus enam probleemiks vanemaealiste seas. Viimast selgitab ka see, et kui Statistikaameti andmetel moodustasid 2020. aastal kulutused toidule keskmiselt 22,7% leibkonna

3 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine.

12

kogukuludest, siis pensionäri leibkonnas oli see 29,8% (töötu leibkonna puhul moodustasid toidukulutused 23,8%, vähemalt kahe töötava liikmega leibkonna puhul 21,2% kogukuludest). Aastate võrdluses on Statistikaameti andmetest näha, et materiaalne ilmajäetus suureneb siis, kui riigis üldisemalt on majanduslikult raskem aeg (kõrge töötuse tase), ja väheneb siis, kui töötuse tase on madal. Samuti võib eeldada, et puudust kannatavate inimeste olukorda mõjutab lähiajal oluliselt 2021. aasta teises pooles alanud tarbijahindade suurenemine. Statistikaameti andmetel kasvas 2020. ja 2021. aasta võrdluses tarbijahinnaindeks 19,4% ning seejuures suurenesid kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 19,9% ja eluasemele 50,8%. 2019. ja 2020. aasta võrdluses kasvas tarbijahinnaindeks 4,6%, seejuures toidukulutused 1,8% ja eluase 12,8%. Joonis 1. Elanike osatähtsus soo ja vanuserühmade järgi, kes elavad leibkondades, kus majanduslikult ei olnud

võimalik võimaldada üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 2007–2022

Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 2007–2022

Veelgi täpsemalt näitavad sihtrühma potentsiaalset suurust STAR-i andmed toimetulekutoetust saavate leibkondade ja nende liikmete kohta. Kui kuni 2022. aastani toimetulekutoetust saanud leibkondade arv vähenes, siis 2022. aastal on nii suurenenud eluasemekulude, muutunud toimetulekupiiri kui ka lisandunud ajutise kaitse saajate taotluste tõttu toetust saanud leibkondade ja leibkonnaliikmete arv kasvanud. Kui 2021. aastal sai toimetulekutoetust 9810 leibkonda (toetust saanud leibkonnaliikmete arv oli 16 515), siis 2022. aastal sai toimetulekutoetust 25 013 leibkonda (leibkonnaliikmete arv oli 48 722). 2022. aasta jooksul toetust saanud leibkondadest 55,9% moodustasid ajutise kaitse saajaga leibkonnad. Tegevuste sotsiaalne mõju ilmneb ka selles, et lisanduvate uute tegevustega toetatakse elanike võrdset kohtlemist ja tagatakse paremini elanike õigused, sh aitavad tegevused vähendada negatiivsete hoiakute tekkimist (nn sildistamist) ja ebasoodsasse olukorda sattumist. Toidukaartide süsteemi puhul suureneb nii paindlikkus kui valikuvabadus – abisaaja ei pea enam toidupaki järele väljastuspunkti minema, vaid saab valida endale sobivad toiduained ja osta neid endale sobival ajal. Sellisel viisil aitab tegevus paremini tagada eneseväärikust.

13

Teisalt aitab toidu jagamine luua parema kontakti abivajajaga ja seeläbi toetada teda vajaduse korral tööturu- ja sotsiaalteenustega, mis pikemas perspektiivis võib aidata parandada isiku sotsiaalmajanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. Lisaks aitab tegevus kaasa puudust kannatavate inimestel teha tervislikuma toitumise valikut, näiteks need, kes ei saa poest osta tervislikku toitu piisaval määral, saavad annetatud toidu tegevuse tulemusena värskeid puu- ja köögivilju. Keskkonnamõju Tegevustel on positiivne mõju jäätmetekke vähendamisele ja ringmajandusele. Annetatud ehk päästetud toidu tegevus aitab vähendada toidujäätmete teket ning vältida seda, et kvaliteetne ülejääv toit ei lähe prügikasti, vaid see suunatakse edasi abivajajatele. Tooted ei tohi sisaldada kunstlikke magusaineid. Lisaks toodetele, millele see on tehnilises kirjelduses kohustusliku tingimusena seatud, tuleb pakkuda tooteid, mis on toodetud, järgides jätkusuutlikkuse printsiipi (nt FairTrade, Rainforest Alliance märgis) või mahepõllumajanduslikult (nt ELi mahepõllumajanduse märgis, Eesti ökomärk) või millele on omistatud ELi või Eesti kvaliteedimärgis. Samuti toetavad toidukaartide süsteem ja toiduannetamise tegevus transpordiga seotud heiteallikate vähenemist, kuivõrd kaupluse juures ülejääva kvaliteetse toidu jagamisel ei ole vaja transporti toidujagamise punktidesse ning abisaaja saab annetatud toidu kätte ligidal asuvast poest või selle ümbrusest. Välditakse ka toidu transportimisest tingitud pakendamise vajadust, mis vähendab pakendijäätmete teket. Riigivalitsemine Kavandatud TAT tegevustel on nii kaudne kui otsene mõju KOV-i töökorraldusele ja teenuste osutamisele. Tegevuste tulemusena ei lisandu KOV-idele uusi ülesandeid, kuid uue toidukaartide süsteemi rakendamine ja arendused STAR-is aitavad kokku hoida KOV-ide aega toiduabi jagamise korraldamisele ning kasutada vabanevat aega abivajajatega otseseks suhtlemiseks. Mõju riigieelarvele ja KOV-ide eelarvele avaldub selles, et tegevuste tulemusena vähenevad administratiivkulud ja kulud transpordile. Planeeritud tegevused on kavandatud, arvestades riigieelarvelisi võimalusi. Infotehnoloogia ja infoühiskond TAT tegevustel on positiivne mõju ka e-teenuste arendamisele, kuivõrd tehnilisest abist makstav süsteemiarendus on planeeritud STAR-i arendus, millega muudetakse andmebaas kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks. IT-lahenduste kaudu vähenevad KOV-i ja elluviija halduskoormus ja keskkonna jalajälg. Märkimisväärselt lihtsustub aruannete koostamine. Arenduse sisu loomine on toimunud koostöös KOV-ide, elluviija, SKA ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (TEHIK). Mõju riigikaitsele ja välissuhetele Kaudselt avaldub TAT mõju võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, sh toetada vaesuses ja puuduses elavaid inimesi. Tegevused toetavad puuduses olevate inimeste toimetulekut ning muude teenustega koos võib potentsiaalselt nende majanduslik toimetulek paraneda. Tegevused panustavad seeläbi ELi sotsiaalsamba tegevuskava eesmärki vähendada suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu ja on kooskõlas „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärgiga vähendada Eestis suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra 21% aastaks 2030 (Eurostati andmetel oli 2021. aastal 22,2%).

14

Mõju siseturvalisusele Otsene mõju siseturvalisusele avaldub inimeste suuremas rahulolus oma riigiga, kes ELi ja riigi eelarve vahendeid kasutades toetab inimeste hakkamasaamist nende jaoks raskes majanduslikus olukorras. Kaudselt aitab inimeste võimaluste suurendamine elukeskkonna või toimetuleku parandamisel vähendada siseturvalisuse valdkonna riske (vähendab korrarikkumisi soodustavaid tegureid). Regionaalareng, sh linna-, maa- ja rannapiirkonnad TAT tegevuste raames arendatakse uusi sekkumisi ja abimeetmeid puudust kannatavatele sihtrühmadele, et tagada teenuste parem kättesaadavus kogu riigis. Statistikaameti andmetel on suhtelise vaesuse määr suurim Ida-Virumaal (2022. aastal 36,6%) ja väikseim Harjumaal (2022. aastal 18,1%). Väikseim on erinevus linnalise ja maalise asula võrdluses: linnalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas oli 2022. aastal suhtelise vaesuse määr 21,3%, kuid maalises asustuspiirkonnas oli see samal ajal 26,3%. Statistikaameti andmetel ulatub ilmajäetuse määr (nende elanike osatähtsus, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st) 2,8%- st Viljandi maakonnas 8,3%-ni Põlva maakonnas. Teisalt ei näita suhtelise vaesuse ja ilmajäetuse määr seda, kui palju on eri piirkondades potentsiaalseid toiduabi vajajaid. STAR-i toimetulekutoetuse andmete järgi makstakse toimetulekutoetust peaaegu kõikides KOV-ides (2021. aastal ei makstud vaid ühes KOV-is) ning toimetulekutoetuse saajate osakaal KOV-i rahvaarvust jääb KOV-iti vahemikku 0,1–8,6%. Kokkuvõttes panustavad TAT tegevused üle Eesti, toetades abivajavaid Eesti leibkondi sõltumata piirkonnast ja piirkonna sotsiaalmajanduslikest erinevustest. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan (elluviija, SKA, KOV) isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. SKA ülesandeid on täpsustatud SKA põhimääruses, mille § 6 punktide 5, 12 ja 14 alusel kuuluvad SKA ülesannete hulka riiklike sotsiaalteenuste korraldamine, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemine ning osalemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides. Elluviija vastutusalas on Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja - hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. KOV-il on SHS § 15 lõike 1 kohaselt kohustus selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajadus ja sellele vastava abi ulatus ning korraldada abi osutamist või aidata abi saamisel vajalikes tegevustes, lähtudes sealjuures ka SHS §-des 151 ja 152 sätestatust seoses noorte ja puudega täisealiste isikute abivajaduse hindamisega. KOV kannab toiduabi vajaduse tuvastamisel andmed STAR-i vastavalt STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punktile 121 (Tallinn kasutab oma andmebaasi). Avalikku ülesannet täpsustatakse käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt käesoleva TAT alusel. Iga protsessis osaleja vastutab andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused), tagades ka andmete kaitse ja turvalisuse. Käesoleva TAT raames viiakse ellu kaks tegevust:

15

1) sihtrühmale toidu- ja esmase materiaalse abi andmine (ostetud toidu jagamise kaudu või toidukaardiga) (tegevus 2.1);

Elluviija leiab ostetud toidu jagamiseks teenusepakkujad riigihankega. Üheks koostööpartneriks on hulgimüüja, kellelt elluviija toidukauba soetab, teiseks koostööpartneriks on ostetud toiduabi pakkuja, kes komplekteerib toidupakid ja jagab need kokkulepitud kuupäevadel abisaajatele. Ostetud toiduabi ja annetatud toiduabi pakkujale väljastab STAR-ist abisaajate nimekirja SKA (Tallinn menetleb abivajajaid oma andmebaasis, kuid esitab abivajajate andmed samadest põhimõtetest lähtuvalt), saades Sotsiaalministeeriumist kinnituse hanke võitja kohta. Andmete väljastamise korda on täpsustatud SKA või Tallinna ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud andmevahetuslepingus, seejuures Sotsiaalministeerium andmeid ei näe, sest puudub teadmisvajadus.

KOV (v.a Tallinn, mis menetleb oma abivajajaid eraldi andmebaasis ja täites samu ülesandeid nagu STAR-i analüütik, edaspidi nimetatud ühiselt STAR-i analüütik) hindab isiku abivajadust SHS § 15 alusel, märkides selle ära STAR-is vastavalt STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punktile 121. Viidatud andmevahetuslepingu alusel koondab STAR-i analüütik üks kord kvartalis abisaajate andmed KOV-ide kaupa nimekirjadesse, mis sisaldavad isiku nime, isikukoodi, elukohta ja kontakttelefoni numbrit ning märget selle kohta, kas isik vajab kojukandeteenust. STAR-i analüütik moodustab STAR-ist eraldiseisvad nimekirjad, mis on krüpteeritud ja kaitstud paroolidega ning laeb need eraldi failidena TEHIKu turvalisse keskkonda. Ostetud toiduabi pakkuja projektijuhti teavitatakse nimekirja üleslaadimisest. Nimekiri on kättesaadav ühe nädala jooksul, peale mida see kustutatakse (automaatne aegumise kuupäev). Andmekoosseisudes järgitakse minimaalsuse nõuet, edastades vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks.

Ostetud toiduabi pakkuja projektijuht salvestab teenuse osutamiseks nimekirjad enda süsteemis ning lähtub andmete töötlemisel isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest kooskõlas riigihankelepingu lisaks oleva andmetöötluslepinguga.

Ostetud toidu jagamine toimub väljastuspunktides, kuhu abisaaja peab ise kohale minema. Väljastuspunktis märgib ostetud toiduabi pakkuja töötaja ära, kellele on toiduabi üle antud. Ostetud toiduabi pakkuja teavitab KOV-i, kelle piirkonnas elav abisaaja ei ole toiduabi kätte saanud, edastades info (isiku nime) KOV-ile krüpteeritud kujul.

Ostetud toiduabi puhul edastab ostetud toiduabi pakkuja elluviijale koondandmed toidugruppide kaupa (kg) ja abisaajate koondarvu. SKA ja Tallinn edastavad elluviijale statistilised andmed abisaajate kohta, mis põhinevad KOV-i määratud abisaajate arvul.

Toidukaardi korral leiab elluviija toidukaarditeenuse pakkuja riigihankega kaubandus- või toitlustusettevõtete seast, kellel on kauplusi üle Eesti või riigihanke piirkonnas. Riigihanke võitja tagab toidukaartide olemasolu, millele laeb abisumma ning korraldab toidukaartide kättetoimetamise abisaajatele.

Toidukaarditeenuse pakkuja saab abisaajate andmed TEHIKu või Tallinna turvalisest keskkonnast. Abisaajate andmetele on juurdepääs toidukaarditeenuse pakkuja projektijuhil (kui toidukaarditeenuse pakkujaid on rohkem kui üks, on igaühel üks projektijuht sõltumata teenindatava piirkonna suurusest), kes salvestab abisaajate nimekirja. Teenusepakkuja on kohustatud järgima isikuandmete kaitset reguleerivaid õigusakte ja riigihankelepingu lisaks olevat andmetöötluslepingut. Abisaajate nimekirja alusel saadab toidukaarditeenuse pakkuja postiteenuse osutaja abil toidukaardi kõigile abisaajatele nimekirjas näidatud aadressidel tähitud kirjaga. Kaardid ei ole isikustatud, kuid kaardinumber on projektijuhi poolt seotud abisaajaga. Kirja kättesaamise kinnituse saamisel märgib toidukaarditeenuse pakkuja selle ära enda süsteemis

16

olevas nimekirjas. Nendest abisaajatest, kellele ei õnnestunud toidukaarti postiga kätte toimetada, teavitab toidukaarditeenuse pakkuja isiku elukohajärgset KOV-i. Abisaajaga, kellele ei õnnestunud toidukaarti kätte toimetada, võtab ühendust abi osutamiseks KOV. Toidukaardiga saab abisaaja toidukaarditeenuse pakkuja ükskõik millisest Eestis asuvast poest soetada endale vajalikke toidu- ja esmatarbekaupu. Kaardi kaotamisel või hävimisel saab abisaaja pöörduda uue kaardi väljastamiseks toidukaarditeenuse pakkuja projektijuhi poole – isikuga seotud kaart tühistatakse ning sellel olev jääk kantakse uuele väljastatud kaardile. Toidukaarditeenuse pakkuja kasutab abisaajate nimekirja andmeid ka kojukande tegemiseks, juhul kui KOV on teinud nimekirja vastava vajaduse märke. Kojukannet teeb toidukaarditeenuse pakkuja ise või tellib teenuse sisse, samuti võib see olla korraldatud KOV-i kaudu. Toidukaaditeenuse pakkuja esitab elluviijale isikustamata koondnumbri toidukaarti kasutanud isikute arvu kohta ja abisaajate ostetud kauba koondi toidugruppide kaupa. 2) sihtrühmale annetatud toidu kogumise ja jagamise toetamine (tegevus 2.2); Tegevuse raames leitakse hankega annetatud toiduabi pakkuja, kes tegeleb annetatud toidu kogumise ja jagamisega. Annetatud toiduabi pakkuja leidmine ning tema poolt andmete töötlemine on identne andmekaitse mõjuanalüüsi punktis 1 sätestatuga (sh Tallinn, st tegevuse 2.2 puhul ei kasutata Tallinna andmekogu, vaid lähtutakse STAR-ist). Samuti edastab annetatud toiduabi pakkuja elluviijale koondandmed toidugruppide kaupa (kg) ning SKA statistilised andmed abisaajate kohta, mis põhinevad KOV-i määratud abisaajate arvul. Annetatud toiduabi pakkuja võib abisaaja andmeid kasutada ka kojukande tegemiseks, kui KOV on kojukande vajaduse tuvastanud ja nimekirja märkinud. Andmete säilitamine Riigihanke võitjatel on kohustus säilitada abisaajate nimekirju koos märkega abi kättesaamise kohta minimaalselt viis aastat TAT abikõlblikkuse perioodi lõppemise aasta 31. detsembrist arvates kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 18. ÜSS2021_2027 andmekorje TAT tegevuste kontrollimiseks peab elluviija koguma statistika eesmärgil ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 viidatud andmeid. Lähtuvalt ühendmääruse § 10 lõike 1 punktist 5 ja ESF+ määruse I lisast ei kohaldata andmekorje nõuet ESF+ist antava toetuse puhul, mis aitab kaasa ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi saavutamisele, välja arvatud järgmiste näitajate kohta: „alla 18aastaste laste arv“, „18–29aastased noored“, „55aastaste ja vanemate osalejate arv“ ja „osalejate koguarv“. SKA esitab eeltoodud andmed elluviijale isikustamata kujul. Elluviija kasutab andmeid aruandluseks. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tervikuna on üks projekt, mille tegevuste valikul lähtuti rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt ühendmääruse §-le 7. 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja

17

tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas. TAT panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse on kirjeldatud TAT ja seletuskirja punktis 3. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. TAT kohaselt on kõigi tegevuste elluviija Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond, kuna ta omab eelnevat kogemust TAT tegevuste elluviijana. TAT eesmärk ja sekkumiste tulemused on esitatud TAT punktis 2 ning sekkumiste põhjendatust ja eesmärke on käsitletud seletuskirja osas „TAT vajalikkuse põhjendatus“. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel analüüsitakse turuhindasid või töötatakse need ise välja. Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas, kus on näidatud, et kulud on vajalikud ja mõistlikud. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond elluviijana omab varasemat ESF-i ja FEAD-i TAT-de elluviimise kogemust, sh on tal kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, õiguslikud ja organisatsioonilised eeldused TAT tegevuste elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. TAT tegevuste elluviija on Sotsiaalministeerium.Ministeeriumi valitsemisalas on muu hulgas riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse ja sotsiaalhoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine, laste ja perede heaolu edendamine ja rahvastikupoliitika koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumil vajalik haldussuutlikkus ja kompetentsus käesoleva TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks eespool loetletud tegevuste kaudu. 5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ning seletuskirja IV punktis. VI TAT rakendamine TAT-d rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.10.2022. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik seoses toetatavate tegevuste (nt hangete väljakuulutamine ostetud toiduabi ja annetatud toiduabi pakkuja leidmiseks) alustamisega nimetatud kuupäevast. VII TAT kooskõlastamine

18

TAT saadeti eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks SKA-le ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Keskkonnaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga kooskõlastati TAT e-kirja teel. Rahandusministeeriumi kommentaarid on lisatud tabelisse. Seletuskirja lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 2. Riskide hindamine

Sotsiaalkaitseministri ………..2023. a käskkirjaga nr …

TAT eelarve kulukohtade kaupa

TAT abikõlblikkuse periood: 01.10.2022–31.12.2026

TAT nimi: Laste ja perede toetamine

TAT elluviija: Sotsiaalministeerium

Rea nr Kulukoht

2 023

Abikõlblik kulu

1 2 3

1 Toidu- ja esmase materiaalse abi andmine 4 371 100

1.1 Haldus-, veo-, ladustamis- ja ettevalmistuskulud, ühtse määrana 7%

kulureast 1.2 30 000

1.2 Toidu- ja esmase materiaalse abi andmise kulud 4 341 100

2 Annetatud toidu kogumise ja jagamise kulud 1 000 000

3 Kokku (rida 1 + rida 2) 5 371 100

4 Jaotamata eelarve 6 604 630

5 Eelarve kokku (2023-2026) 17 346 830

TAT finantsplaan

Aasta

Rea nr Finantsallikate jaotus Summa

1 Toetus kokku (rida 1.1 + rida 1.2) 5 371 100

1.1 sh ESF+i osalus (kuni 90%) 4 833 990

1.2 sh riiklik kaasfinantseering 537 110

kinnitatud toetuse andmise tingimused “Toidu-

ja esmatarbekaubad enim puudust

kannatavatele inimestele“

2 023

Aasta

Toidu- ja smatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele

Sotsiaalkaitseministri ………..2023. a käskkirjaga nr …

Lisa 1

2 024

Abikõlblik

kulu 2023-2024

4 5

4 371 100 8 742 200

43 000 73 000

4 328 100 8 669 200

1 000 000 2 000 000

5 371 100 10 742 200

2 024

Osakaal (%) Summa Osakaal

(%)

Summa Osakaal

(%)

Summa Osakaal

(%)

Summa Osakaal

(%)

5 371 100 5 554 000 1 050 630 17 346 830

0 4 833 990 0 4 998 600 0 945 567 0 15 612 147 90

0 537 110 0 555 400 0 105 063 0 1 734 683 10

kinnitatud toetuse andmise tingimused “Toidu-

ja esmatarbekaubad enim puudust

kannatavatele inimestele“

Kokku2 023 2 026

Kokku

2 025

Aasta

Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 27.04.2023

käskkirjaga nr 80

Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.10.2022–31.12.2026 Elluviija Sotsiaalministeerium Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

TERMINID ............................................................................................................................................................................ 3

1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................................................................. 4

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ............................................................... 4

2. TOETATAVAD TEGEVUSED .......................................................................................................................................... 5

2.1. Toidu- ja esmase materiaalse abi andmine ................................................................................................................. 6 2.2. Annetatud toidu kogumise ja jagamise toetamine ..................................................................................................... 9 2.3. Riigiabi ....................................................................................................................................................................... 10

3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 10

4. TEGEVUSTE EELARVE ..................................................................................................................................................... 11

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 11

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................. 11

7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 12

8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 12

9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................. 13

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 14

11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 14

3

Terminid

Piirkond – toidukaardi rakendamiseks jaguneb Eesti neljaks piirkonnaks: 1) Tallinn, Harju- ja Raplamaa; 2) Pärnu- ja Läänemaa, saared; 3) Lääne-Viru-, Ida-Viru- ja Järvamaa; 4) Viljandi-, Tartu-, Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa. Kvaliteetne toit – tarbimiskõlblik toit, mis vastab Põllumajandus- ja Toiduameti väljaantud juhendile „Toiduohutus annetamisel“1. Varjupaik – sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 8 lõikes 1 nimetatud vältimatu sotsiaalabina ajutist majutust pakkuv asutus.

1 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht. Toidu ümberjagamine ja annetamine. 16.03.2022. https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja- turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine

4

1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi TAT).

TAT on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 8 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga2 m – vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning pakkuda kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist. TAT tegevused on seotud meetmete nimekirjas nimetatud sekkumisega „Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt toidukaartide skeemi alusel)“. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.10.1 sekkumine 21.4.10.11 „Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt toidukaartide skeemi alusel)“.

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmine on seotud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 sihiga „Inimene“ ja alasihiga „Tegus inimene“. Meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10604 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad „Eesti 2035“ sihi „Inimene“ ja alasihi „Tegus inimene“ saavutamisse. Nimetatud sihi saavutamist võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: 1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 2) ligipääsetavuse näitaja. Lisaks seab „Eesti 2035“ sihi „Hooliv ühiskond“ eesmärgiks, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsus ei ületa 2035. aastal Eestis 15,6% (2018. aastal 16,7%, 2020. aastal 14,4%). 1.1.2. TAT tegevused panustavad eespool nimetatud näitajatesse. Tegevused toetavad vanemaealiste, sisserändajate ja teiste ühiskonna riskigruppide toimetulekut, samuti tagatakse erivajadusega inimestele ligipääs TAT-s pakutavatele abile. Jätkatakse puudust kannatavatele inimestele riigi poolt toidu ostmise ja jagamisega ning käivitatakse vautšerite ehk toidukaartide süsteem. Peamised põhjused muutusteks on vajadus tagada abivajajatele inimväärne abi saamine ning võimalikult lihtne ja keskkonnasäästlik toiduainete kättesaamine. Toidukaartide süsteemile minnakse järk-järgult üle aastatel 2023–2024. Jätkatakse ka toidupäästmise kaudu kvaliteetse kaubandus- ja toitlustusasutustes ülejääva annetatud toidu kogumist ja jagamist. Samuti soovitakse leida innovaatilisi keskkonnasäästlikke lahendusi kvaliteetse ülejääva toidu ümberjagamiseks abivajajatele võimalikult lähedal kaubandus- ja toitlustusettevõtetele, kaasates tegevusse kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) ning kogukondlikke ja heategevuslikke organisatsioone (mittetulundussektor). Enim puudust kannatavate inimeste abistamine toidu- ja esmatarbekaupadega toimub neljal viisil: 1) riigi poolt ostetud toiduabi jagamisega (kuni toidukaartide süsteemile täieliku üleminekuni);

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021), artikli 4 lõike 1 punkt k. 3 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

5

2) toidukaartidega; 3) annetatud toidu kogumise ja jagamise kaudu; 4) uute innovaatiliste projektide käivitamise ja elluviimise kaudu. Toiduabi jagamisel nõustatakse abivajajaid riigi ja KOV-i toetusmeetmete, aga ka toidu ostmise, valmistamise ja säilitamise teemadel. Tegevusi viiakse ellu Eesti eri piirkondades sarnaselt, tagades inimestele nende põhivajaduste ehk toidu- ja esmatarbekaupade kättesaamine, et aidata ületada ajutisi majanduslikke raskusi. Kuna TAT sihtrühma kuuluvad enim puudust kannatavad inimesed, osutatakse toiduabi enam just nendes piirkondades, kus absoluutses vaesuses elavaid või vaesuse ohus olevaid inimesi on rohkem (nt Ida- Virumaa, Kagu-Eesti), ja nendele inimestele, kes on sattunud erinevatel põhjustel raskustesse. Toiduabi pakutakse ka varjupaigas olevatele inimestele. TAT elluviimisel on oluline koostöö KOV-idega, sest neil on parim ülevaade oma piirkonna elanike reaalsetest vajadustest. TAT rakendamisel järgitakse lähimuse põhimõtet regionaalses vaates, nähes ette abi osutava organisatsiooni poolt kohalike sotsiaaltöötajate ja kogukondlike algatuste kaasamist inimeste elujärje parandamise toetamisele ja nende raskustest väljaaitamisele. Toiduabi jagamisel tagatakse abisaajate võrdne kohtlemine: abi määramise kriteeriumid sõltuvad inimese ja tema leibkonna majanduslikust toimetulekust ja KOV-i hinnatud abivajadusest. 1.1.3. Nii suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kui ka absoluutse vaesuse vähendamine on „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärgid. Arengukava seab eesmärgiks vähendada Eestis suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra 2030. aastaks 21%-ni (Eurostati andmetel oli 2021. aastal 22,2%). Samuti on arengukava eesmärk, et absoluutse vaesuse määr väheneks või jääks minimaalselt samale tasemele, nagu oli 2020. aastal (2,2%). Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal absoluutses vaesuses 1,4% ja suhtelises vaesuses 22,8% Eesti elanikkonnast. Suhteline vaesus on suurem mittetöötavate elanike seas ja üheliikmelistes leibkondades või ühe täiskasvanuga leibkondades – 2021. aastal oli üksi elavate 65- aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr 81,7% ning mittetöötavate elanike seas 50,2%. Enim on suhtelisest vaesusest ohustatud naised ja puudega inimesed ning ilmnevad ka regionaalsed erinevused – kõrgeimad on suhtelise vaesuse näitajad Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Absoluutse vaesuse määr on kõrgeim üksi elavate alla 65-aastaste seas (5,5%) ning vanuserühmade võrdluses ka noorte ehk 18–24- aastaste seas (2,7%). Alla 18-aastaste laste seas on vähenenud nii suhteline kui absoluutne vaesus. 2021. aastal elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 13,6% ja absoluutses vaesuses 1,3%. Lastega leibkondade seas on endiselt ühe täiskasvanu ja lapsega/lastega leibkondade suhtelise vaesuse määr suurim (32,7%). Toetused ja hüvitised ehk sotsiaalsed siirded aitavad vähendada vaesusesse sattumist. Ilma toetuste ja hüvitisteta (sh pensionid) oleks kogu elanikkonnast olnud 2021. aastal suhtelises vaesuses 39,4% ja absoluutses vaesuses 20,5%. Vaesuse näitajatele lisaks on olulised materiaalse ilmajäetuse näitajad. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal 5,4% Eesti elanikest leibkondades, kus majanduslikult ei olnud võimalik üle päeva võimaldada liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömist. 1.1.4. TAT-l on seos Eesti riigi 2023–2026 eelarvestrateegiaga: heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programmi meetme 1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevus 1.1.2 „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“. 2. Toetatavad tegevused

TAT üldine eesmärk on vähendada raskustesse sattunud inimeste ja nende leibkondade materiaalset puudust, andes toidu- või esmast materiaalset abi just enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas

6

lastele, ning pakkuda informatsiooni riigi ja KOV-i toetusmeetmete kohta, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist ja majanduslikest raskustest väljatulemist. TAT tegevuste elluviimise käigus tagatakse, et eri vanuses, eri soost ja rahvusest, puudega, erineva usulise veendumuse ja seksuaalse sättumusega sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused osaleda meetme tegevustes. TAT-st toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide elluviimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Kavandatud tegevustel on positiivne keskkonnamõju ning need toetavad laste ja leibkondade heaolu. TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (edaspidi STAR) kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks. Selle tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine; luuakse digivõimalused andmevahetuseks erinevate asutustega; väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, nt koolituste, ümarlaudade ja teabepäevade korraldamisel hoidutakse paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Ürituste korraldamisel järgitakse säästlikkuse printsiipe, et ökoloogiline jalajälg oleks minimaalne. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid, üleminekuga toidukaartide süsteemile vähenevad tegevustega seotud transpordikulud ning ladude üüri- ja majandamiskulud. Abivajajal tekib võimalus osta toiduaineid just talle vajalikul ajal ning ta saab valida oma leibkonnale sobivad toiduained. Toetatavate tegevuste valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2.1. Toidu- ja esmase materiaalse abi andmine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Sekkumise eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse leevendamisele võimalikult väheste administratiiv- ja majanduslike kuludega. 2.1.2. Tegevuse sisu Ostetud toiduabi jagamine toimub kahel viisil – riigi poolt ostetud toidu jagamisena ja toidukaartide alusel. Riigi poolt ostetud toidu jagamine Piirkondades jagatakse riigi poolt ostetud toitu riigihanke tulemusel leitud teenusepakkuja (edaspidi ostetud toiduabi pakkuja) abil. Toiduabi saajate (edaspidi ka abisaaja) nimekiri koostatakse STAR-ist või KOV-i andmebaasist saadavate andmete alusel automaatselt. KOV hindab inimese toiduabi vajadust ja võimalikku vajadust abi koju kätte saada. Elluviija tellib toidu riigihankega leitud hulgimüüjalt, kes toimetab selle ostetud toiduabi pakkuja toidujagamise punktidesse. Ostetud toiduabi pakkuja komplekteerib toidupakid ning jagab need kokkulepitud kuupäevadel abisaajatele. Varjupaigas olevatele abisaajatele jagatakse toiduabi

7

asutuse juhi korraldamisel. Toiduabi jagatakse neljal korral aastas, jagamise perioodid lepitakse kokku elluviija ja ostetud toiduabi pakkuja vahel. Toidupaki sisu koostab elluviija koos Tervise Arengu Instituudiga. Toiduabi, millele abisaaja ei ole kokkulepitud kuupäevadel ostetud toiduabi pakkuja ladustamiskohta järele tulnud, jagab ostetud toiduabi pakkuja kümne päeva jooksul abisaajale, olenemata sellest, kas inimene on vastaval toidujagamise perioodil toiduabi saanud või mitte. Täiendaval jagamisel võib eelistada abisaajaks olevaid lapse ja töötu ülalpeetavaga peresid. Kui pärast kokkulepitud kuupäevi on jagamata toitu alles vähem kui 5% toidu üldkogusest, võib täiendava jagamise perioodi lühendada või täiendava jagamise korraldamata jätta, milles elluviija ja ostetud toiduabi pakkuja eraldi kokku lepivad. Toiduabi, millele abisaaja ei ole kokkulepitud kuupäevade jooksul ostetud toiduabi pakkuja ladustamiskohta järele tulnud ja mida ei ole täiendaval jagamisel ära jagatud, antakse üle KOV-idele või varjupaikadele abisaajatele täiendavaks jagamiseks, olenemata sellest, kas inimene on vastaval toidujagamise perioodil toiduabi saanud või mitte. Üleandmise kohta koostatakse akt.

Toidukaartide süsteemi ülesehitus Toidukaartide süsteemi puhul korraldatakse riigihange Eesti eri piirkondades teenusepakkuja (edaspidi toidukaarditeenuse pakkuja) leidmiseks. Toidukaarditeenuse pakkujaks saab olla kaubandus- või toitlustusettevõte, kellel on kauplusi üle Eesti või riigihanke piirkonnas. Toidukaartide süsteemi puhul saavad abisaajad võimaluse osta endale sobival ajal toidukaarditeenuse pakkuja või tema koostööpartneri kõikidest kauplustest (või e-poest) toidu- ja esmatarbekaupu. Leibkonna kohta väljastatakse üks ühine kaart. Abivajaja saab teha ise valikuid ostetavate kaupade kohta heakskiidetud kaubagruppide raames (keelatud on alkoholi-, tubaka- ja lototooted). Varjupaigas olevatele abivajajatele teeb sisseostud majutusteenust pakkuva asutuse juht. Elluviija (Sotsiaalministeerium):

 määrab abisumma isiku kohta;

 korraldab abivajajate nimekirjade jõudmise toidukaarditeenuse pakkujani;

 järgib hangete korraldamisel keskkonnasäästlikkuse printsiipe;

 tasub toidukaarditeenuse pakkujale vastavalt lepingule abivajajate poolt toidukaartide eest ostetud toidu- ja esmatarbekaupade eest;

 tasub toidukaarditeenuse pakkujale KOV-i sotsiaaltöötaja poolt kojukande vajadusega abisaajaks märgitud isikutele kojukandega seotud transpordikulud;

 tasub toidukaarditeenuse pakkuja projektijuhtimise kulu;

 tasub elluviija etteantud riigihanke materjalide juures välja toodud kirjelduse järgi toidukaarditeenuse pakkuja tehtud IT-arenduste ja toidukaartide süsteemi käivitamise ning võimalikult innovaatiliste lahenduste rakendamise eest;

 nõustab toidukaarditeenuse pakkujat teenuse parima osutamise protsessi väljatöötamisel ja teenusepakkuja poolt elluviijale esitatavate aruannete koostamisel;

 koostab Euroopa Komisjonile seirearuanded;

 teeb järelevalvet teenuse kvaliteedi ja sujuva toimimise üle. KOV (koostööpartner):

 fikseerib STAR-is või KOV-i andmebaasis automaatselt toiduabi saajad vastavalt KOV-i makstavale toetusele ja sihtrühma kuuluvusele;

 kui abivajajate andmed fikseeritakse KOV-i andmebaasis, edastab KOV andmed elluviija korraldatud riigihanke tulemusena leitud toidukaarditeenuse pakkujale;

8

 KOV hindab punktis 2.1.4 nimetatud sihtrühma kuuluvate inimeste võimekust toidupakile järele tulla või toidukaarti iseseisvalt kasutada teenusepakkuja kaupluses. Kui inimesel see võimekus puudub, teeb KOV vastava kande STAR-i või KOV-i andmebaasi. Vältimatuks juhuks toidu koju toimetamisel on eelkõige raskendatud liikumisvõimalus, mis on tingitud: 1) puudest; 2) pikaajalisest haigusest; 3) mõistliku transpordiühenduse kasutamise võimaluse puudumisest (abivajajal);

 abivajajale, kes vajab kauba ostmisel abi, korraldab sotsiaaltöötaja kas e-poe kaudu või volitusega kaupluses toiduainete ostmise;

 kojukande vajadusegaabivajajatele korraldab sotsiaaltöötaja toidu kojukande, mille eest maksab elluviija;

 nõustab ja juhendab abivajajat toiduabiga seonduvas, annab teada toidukaardi kättesaamise aja, nõustab ja jagab informatsiooni teiste toetusmeetmete kohta;

 saadab toidukaarditeenuse pakkujale üks kord kvartalis oma piirkonnas asuvate varjupaikade aadressid ja majutusteenust saavate abisaajate arvu;

 teeb koostööd toidukaarditeenuse pakkuja, toiduabi jagaja ja elluviijaga;

 informeerib probleemidest ja tõrgetest otsekohe elluviijat ja toidukaarditeenuse pakkujat. Toidukaarditeenuse pakkuja (leitakse riigihankega):

 tagab toidukaartide olemasolu ja kasutamise täislahenduse või töötab välja ID-kaardipõhise süsteemi – toidukaarti peab saama kasutada kõikides toidukaarditeenuse pakkuja või tema koostööpartneri kauplustes Eestis ja e-poest ostmisel (kui toidukaarditeenuse pakkujal on e-poe lahendus) sõltumata piirkonnast;

 laeb toidukaartidele abisumma;

 tagab abisaajatele toidukaartide kättetoimetamise, vajaduse korral vahetamise, sh varjupaiga majutusasutuse juhile;

 tagab selle, et toidukaardiga ei saa ostaalkoholi-, tubaka- ega lototooteid;

 tagab kojukande vajadusega abivajajatele kauba kojuveo (kojukande puhul tehakse tihedat koostööd KOV-i sotsiaaltöötajaga).

2.1.3. Tegevuse tulemus

Toetuse kasutamise tulemusena on:

 ostetud toiduainete ja esmatarbekaupade kättesaamise tulemusena vähenenud enim puudust kannatavate inimeste leibkondade toidupuudus ning on paremini toetatud nende toimetulek;

 abivajaja leibkonnale tagatud inimväärsem võimalus osta toidu- ja esmatarbekaupu seeläbi, et abivajaja on saanud ise, kasutades võimaluse korral sooduspakkumisi, valida endale vajalikud toiduained ja esmatarbekaubad talle sobival ajal;

 toiduabi kättesaamine lihtsustunud – abivajaja ei pea enam minema riigi poolt ostetud toiduabi jagamise kohta, vaid saab toidukaardiga toidu- ja esmatarbekaupade ostmise siduda oma igapäevase poes käimisega;

 tekkinud kokkuhoid transpordi, laopindade ja nende ülalpidamise ning administratiivkuludes, sest ei teki toidupakkide tellimise, komplekteerimise ja väljastamise ega jaotussüsteemi ülalhoidmise kulusid;

 loodud lihtne paberivaba süsteem, väheneb nn digiprügi ja järgitakse keskkonnasäästlikkuse printsiipe.

2.1.4. Sihtrühm Abisaajateks on enim puudust kannatavad isikud. Enim puudust kannatavad isikud tegevuse sihtrühmana on:

9

2.1.4.1 toimetulekutoetuse saajad; 2.1.4.2 toimetulekutoetuse taotlejad, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud saama toimetulekutoetust, kuid kelle kohta on KOV teinud otsusetoetust mitte maksta; 2.1.4.3 toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri; 2.1.4.4 varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed; 2.1.4.5 perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud KOV-i eelarve vahenditest makstud toetuse saajad. 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.10.2022–31.12.2026 2.1.6. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium

2.2. Annetatud toidu kogumise ja jagamise toetamine

2.2.1. Tegevuse eesmärk Toetuse kasutamise eesmärk on vähendada annetatud toidu kogumise ja jagamisega enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. Tegevus võimaldab ära kasutada kvaliteetse, tavaolukorras kaubandus- ja toitlustusettevõtetes ülejääva toidukauba ning suunata see abivajajatele, vähendades toiduraiskamist, säästes loodust ja järgides keskkonnasäästlikkuse printsiipe. 2.2.2. Tegevuse sisu Annetatud toiduabi pakkuja leidmine

Elluviija korraldab annetatud toiduabi pakkuja leidmiseks riigihanke. Annetatud toiduabi pakkuja ülesanne on koguda ja jagada sihtrühmale toiduannetusi ning nõustada ja juhendada abisaajaid. Annetatud toiduabi pakkuja võib olla avaliku sektori asutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes jaotab ise või partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi.

Toiduannetuste kogumine ja ümberjagamine Annetatud toiduabi pakkuja:

 leiab annetajad ja sõlmib nendega lepingud;

 võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtete või eraisikute annetatud kvaliteetse toidu. Toiduabi ladustatakse annetatud toiduabi pakkuja enda või selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides ja viisidel, mis vastavad toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Annetatud toiduabi jagamine ja selle saamine toetab toiduabi saaja hakkamasaamist ja mitmekesistab tema toidulauda. Annetatud toiduabi jagatakse igas maakonnas vähemalt kaks korda kuus. Abisaajal on õigus annetatud toiduabi saada abivajaduse hindamise kuul ja sellele järgneval kolmel kuul. Kui elluviija eelarve toiduabile võimaldab tihedamat annetatud toiduabi jagamist, võib ühes kuus jagatava annetatud

10

toiduabi kordade arv suureneda. Infot abi saamise õiguse, aja ja koha kohta vahendab abisaajale annetatud toiduabi pakkuja või KOV. Abisaajale, kes ei saa jagamiskohta toidupaki järele minna, toimetatakse vältimatul juhul toidupakk koju. Vältimatuks juhuks toidu koju toimetamisel on eelkõige raskendatud liikumisvõimalus, mis on tingitud abisaaja: 1) puudest; 2) pikaajalisest haigusest; 3) mõistliku transpordiühenduse kasutamise võimaluse puudumisest. Annetatud toiduabi pakkuja ja KOV-i kokkuleppel võib abisaajate toidupakid sihtkohta toimetada ka KOV. Annetatud toiduabi peab olema üle Eesti toiduainete grupiti ja mahult võimalikult sarnane. Annetatud toiduabi jagatakse ka varjupaigateenuse saajatele majutusteenust pakkuva asutuse juhi korraldamisel. Teenusepakkujaga sõlmitavas riigihankelepingus kinnitatakse täpsemad nõuded toiduabi mahule ja sisule. 2.2.3. Tegevuse tulemus Toetatava tegevuse tulemusel on:

 annetatud toit kogutud ja jagatud enim puudust kannatavatele inimestele ning nende toidulauda on rikastatud puu- ja juurvilja ning piima- ja lihatoodetega;

 abisaajad nõustatud;

 päästetud kvaliteetne toit, mis muidu oleks läinud äraviskamisele, ning astutud samm lähemale keskkonnamõjude vähendamisele;

 toidu jagamise ja isiku nõustamisega loodud parem kontakt abivajava isiku ja tema leibkonnaga ning seeläbi kaasatud muude (tugi)teenuste saamisse (nt tööturuteenud, sotsiaalteenused, haridus ja koolitused), mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaalmajanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust.

2.2.4. Sihtrühm Tegevuse sihtrühm on majanduslikult raskes olukorras olev füüsiline isik või leibkond (vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad alaealised lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud KOV-i sotsiaaltöötaja. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2026 2.2.6. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium 2.3. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Materiaalset puudust leevendavate tegevuste kohta kogutakse järgmisi näitajaid:

 toiduabi koguväärtus (eurot);

 jagatud kauba koguväärtus (eurot);

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase (2022)

Sihttase (2024)

Sihttase (2026)

Selgitav teave

11

 jagatud toiduabi üldkogus (tonni);

 toiduabi lõppsaajate arv;

 materiaalse toetuse lõppsaajate arv;

 toidukaarte saavate lõppkasutajate arv. 4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+ toetus 15 612 147 90%

2 Riiklik kaasfinantseering 1 734 683 10%

3 Eelarve kokku 17 346 830 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ESF+ määruse5 2021/1057 artikli 22 lõike 1 punktidest a ja c–e. 5.2. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 5.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 ja ESF+ määruse 2021/1057 artikli 22 lõikes 4 nimetatule on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.3.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 5.3.3 e-poest ostetud toidu ja esmase materiaalse abi kojukande kulu, välja arvatud, kui kojukande vajaduse on tuvastanud KOV. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse: 6.1.1 ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud vastavalt ESF+ määruse 2021/1057 artikli 22 lõike 1 punktile a; 6.1.2 ühtse määra alusel vastavalt ESF+ määruse 2021/1057 artikli 22 lõike 1 punktidele c ja e. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ):

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021).

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus, mõõtühik euro

Ei seata Ei seata Ei seata Vastavalt ühissätete määruse artikli 16 lõikele 2 materiaalset puudust leevendavatele tegevustele sihttasemeid ei seata.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Toiduabi lõppsaajate arv, mõõtühik arv

24 113

Ei seata Ei seata

12

6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega ja RÜ teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused 7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi ning avalikkuse teavitamisel järgima teavitusmääruses sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e- toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija tagab tegevustes osalejate andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

13

8.3. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.2 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.4. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu selle kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik tegevuste eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.

14

9.7. RA võib teha TAT muutmise ettepaneku RA-le, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine

RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.Riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa