Sotsiaalkaitseministri 27.04.2023 käskkirjaga nr 80 kinnitatud toetuse andmise tingimuste Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

29.11.2023 nr 159

Sotsiaalkaitseministri 27.04.2023 käskkirjaga nr 80 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 27.04.2023 käskkirjaga nr 80 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele“ punktiga 9.1 muudan toetuse andmise tingimusi järgmiselt: 1. Asendan toetuse andmise tingimustes läbivalt arvu „2026“ arvuga „2027“. 2. Sõnastan tegevuse 2.1 „Toidu- ja esmase materiaalse abi andmine“ punktis 2.1.2 „Tegevuste sisu“ esitatud tekstiosa järgmiselt: „Riigi poolt ostetud toidu jagamine Piirkondades jagatakse riigi poolt ostetud toitu riigihanke tulemusel leitud teenusepakkuja (edaspidi ostetud toiduabi pakkuja) abil. Alates 30. oktoobrist 2023 lõpetatakse riiklikult ostetud toidupakkide jagamine ning minnakse üle toidukaartide süsteemile. Toiduabi saajate (edaspidi ka abisaaja) nimekiri koostatakse STAR-ist või KOV-i andmebaasist saadavate andmete alusel automaatselt. KOV hindab inimese toiduabi vajadust ja võimalikku vajadust abi koju kätte saada. Elluviija tellib toidu riigihankega leitud hulgimüüjalt, kes toimetab selle ostetud toiduabi pakkuja toidujagamise punktidesse. Ostetud toiduabi pakkuja komplekteerib toidupakid ning jagab need kokkulepitud kuupäevadel abisaajatele. Varjupaigas olevatele abisaajatele jagatakse toiduabi asutuse juhi korraldamisel. Toiduabi jagatakse neljal korral aastas, jagamise perioodid lepitakse kokku elluviija ja ostetud toiduabi pakkuja vahel. Toidupaki sisu koostab elluviija koos Tervise Arengu Instituudiga. Toiduabi, millele abisaaja ei ole kokkulepitud kuupäevadel ostetud toiduabi pakkuja ladustamiskohta järele tulnud, jagab ostetud toiduabi pakkuja kümne päeva jooksul abisaajale, olenemata sellest, kas inimene on vastaval toidujagamise perioodil toiduabi saanud või mitte. Täiendaval jagamisel võib eelistada abisaajaks olevaid lapse ja töötu ülalpeetavaga peresid. Kui pärast kokkulepitud kuupäevi on jagamata toitu alles vähem kui 5% toidu üldkogusest, võib täiendava jagamise perioodi lühendada või täiendava jagamise korraldamata jätta, milles elluviija ja ostetud toiduabi pakkuja eraldi kokku lepivad. Toiduabi, millele abisaaja ei ole kokkulepitud kuupäevade jooksul ostetud toiduabi pakkuja ladustamiskohta järele tulnud ja mida ei ole täiendaval jagamisel ära jagatud, antakse üle KOV- idele või varjupaikadele abisaajatele täiendavaks jagamiseks, olenemata sellest, kas inimene

2

on vastaval toidujagamise perioodil toiduabi saanud või mitte. Üleandmise kohta koostatakse akt. Toidukaartide süsteemi ülesehitus Toidukaartide süsteemi puhul korraldatakse riigihange Eesti eri piirkondades teenusepakkuja (edaspidi toidukaarditeenuse pakkuja) leidmiseks. Toidukaarditeenuse pakkujaks saab olla kaubandus- või toitlustusettevõte, kellel on kauplusi üle Eesti või riigihanke piirkonnas. Toidukaartide süsteemi puhul saavad abisaajad võimaluse osta endale sobival ajal toidukaarditeenuse pakkuja või tema koostööpartneri kõikidest kauplustest (või e-poest) toidu- ja esmatarbekaupu. Leibkonna kohta väljastatakse üks ühine kaart. Abivajaja saab teha ise valikuid ostetavate kaupade kohta heakskiidetud kaubagruppide raames (keelatud on alkoholi- , tubaka- ja lototooted ning kinkekaardid). Varjupaigas olevatele abivajajatele teeb sisseostud majutusteenust pakkuva asutuse juht. Elluviija (Sotsiaalministeerium):

 määrab abisumma isiku kohta;

 korraldab abivajajate nimekirjade jõudmise toidukaarditeenuse pakkujani;

 järgib hangete korraldamisel keskkonnasäästlikkuse printsiipe;

 tasub toidukaarditeenuse pakkujale vastavalt lepingule abivajajate poolt toidukaartide eest ostetud toidu- ja esmatarbekaupade eest;

 tasub toidukaarditeenuse pakkujale KOV-i sotsiaaltöötaja poolt kojukande vajadusega abisaajaks märgitud isikutele kojukandega seotud transpordikulud;

 tasub toidukaarditeenuse pakkuja projektijuhtimise kulu;

 tasub elluviija etteantud riigihanke materjalide juures välja toodud kirjelduse järgi toidukaarditeenuse pakkuja tehtud IT-arenduste ja toidukaartide süsteemi käivitamise ning võimalikult innovaatiliste lahenduste rakendamise eest;

 nõustab toidukaarditeenuse pakkujat teenuse parima osutamise protsessi väljatöötamisel ja teenusepakkuja poolt elluviijale esitatavate aruannete koostamisel;

 koostab Euroopa Komisjonile seirearuanded;

 teeb järelevalvet teenuse kvaliteedi ja sujuva toimimise üle. KOV (koostööpartner):

 fikseerib STAR-is või KOV-i andmebaasis automaatselt toiduabi saajad vastavalt KOV-i makstavale toetusele ja sihtrühma kuulumisele;

 kui abivajajate andmed fikseeritakse KOV-i andmebaasis, edastab KOV andmed elluviija korraldatud riigihanke tulemusena leitud toidukaarditeenuse pakkujale;

 hindab punktis 2.1.4 nimetatud sihtrühma kuuluvate inimeste võimekust toidupakile järele tulla või toidukaarti teenusepakkuja kaupluses iseseisvalt kasutada. Kui inimesel see võimekus puudub, teeb KOV vastava kande STAR-i või KOV-i enda andmebaasi. Vältimatuks juhuks toidu koju toimetamisel on eelkõige raskendatud liikumisvõimalus, mis on tingitud: 1) puudest; 2) pikaajalisest haigusest; 3) abivajajal mõistliku transpordiühenduse kasutamise võimaluse puudumisest;

 abivajajale, kes vajab kauba ostmisel abi, korraldab sotsiaaltöötaja kas e-poe kaudu või volitusega kaupluses toiduainete ostmise;

 kojukande vajadusega abivajajatele korraldab sotsiaaltöötaja toidu kojukande, mille eest maksab elluviija;

 nõustab ja juhendab abivajajat toiduabiga seonduvas, annab teada toidukaardi kättesaamise aja, nõustab ja jagab info teiste toetusmeetmete kohta;

 saadab toidukaarditeenuse pakkujale üks kord kvartalis oma piirkonnas asuvate varjupaikade aadressid ja majutusteenust saavate abisaajate arvu;

 teeb koostööd toidukaarditeenuse pakkuja, toiduabi jagaja ja elluviijaga;

 informeerib probleemidest ja tõrgetest otsekohe elluviijat ja toidukaarditeenuse pakkujat.

3

Toidukaarditeenuse pakkuja (leitakse riigihankega):

 tagab toidukaartide olemasolu ja kasutamise täislahenduse või töötab välja ID- kaardipõhise süsteemi – toidukaarti peab saama kasutada kõikides toidukaarditeenuse pakkuja või tema koostööpartneri kauplustes Eestis ja e-poest ostmisel (kui toidukaarditeenuse pakkujal on e-poe lahendus) sõltumata piirkonnast;

 laeb toidukaartidele abisumma;

 tagab abisaajale või tema leibkonna liikmele või eestkostjale, samuti varjupaiga majutusasutuse juhile toidukaartide kättetoimetamise, vajaduse korral vahetamise;

 tagab selle, et toidukaardiga ei saa osta alkoholi-, tubaka- ja lototooteid ega kinkekaarte;

 tagab kojukande vajadusega abivajajatele kauba kojuveo (kojukande puhul tehakse tihedat koostööd KOV-i sotsiaaltöötajaga).“.

3. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.4 järgmises sõnastuses: „2.4. Sihtrühmale kaasnevate meetmete pakkumine: innovaatilised lahendused annetatud toiduabi kogumiseks ja jagamiseks 2.4.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on leida innovaatilised lahendused ülejääva kvaliteetse („parim enne“ ja „kõlblik kuni“ märgistusega) toidu kogumiseks ja jagamiseks ning käivitada katseprojektid Eesti eri piirkondades, kaasates erasektorit, sealhulgas mittetulundussektorit. 2.4.2. Tegevuse sisu Katsetatakse uudseid sekkumisi, et leida lahendused, mis loovad toidu- ja kaubandusettevõtete lähedusse võimalused toidu võimalikult lihtsaks jagamiseks puudust kannatatavatele inimestele. Toetatakse töökorraldusliku süsteemi väljatöötamist ja käivitamist ning sidumist STAR-i abisaajate süsteemiga. Eesmärk on luua seos KOV-i, abivajaja ja kogukondliku algatuse vahel. Innovaatiliste lahenduste leidmiseks korraldatakse hange, mis kuulutatakse välja 2024. aasta esimeses pooles. 2.4.3. Tegevuse tulemus Eestis on vähemalt kahes eri piirkonnas või linnas loodud süsteem, mis tagab kiire toidu kättesaamise ja inimeste toetamise toiduga. Konkreetsed piirkonnad, kus tegevusi ellu viiakse, selguvad tegevuse käigus. Toitu jagatakse toidu ülejäämise koha ligidal ning toit peab olema kättesaadav vähemalt üks kord kuus. Tegevuste puhul on oluline silmas pidada, et toidu kättesaamine oleks ligipääsetav ja kättesaadav ka erivajadusega inimestele. Tegevuse tulemusena vähenevad lao- ja transpordikulud ning keskkonnamõju. 2.4.4. Sihtrühm Tegevuse sihtrühm on majanduslikult raskes olukorras olev füüsiline isik või leibkond (vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad alaealised lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud KOV-i sotsiaaltöötaja. 2.4.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.10.2023–31.12.2027 2.4.6. Tegevuse elluviija

4

Sotsiaalministeerium.“.

4. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 7.2.8 järgmises sõnastuses: „7.2.8 lähtuma toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest.“.

5. Muudan toetuse andmise tingimuste punkti 9.7 ja sõnastan järgmiselt: „9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.“. 6. Muudan toetuse andmise tingimuste punkti 9.9.1 ja sõnastan järgmiselt: „9.9.1 tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist;“. 7. Muudan toetuse andmise tingimuste punkti 9.10 ja sõnastan järgmiselt: „9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks.“. 8. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud). 9. TAT muudatuse punkt 4 jõustub üldises korras. TAT muudatuse punktid 1–3 ja 5–8 jõustuvad tagasiulatuvalt alates 01.04.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

Sotsiaalkaitseministri 27.04.2023 käskkirjaga nr 80 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele“ muutmise käskkirja

seletuskiri I Sissejuhatus TAT muudatusega lisatakse TAT-sse kolmas tegevus, millega leitakse ja katsetatakse innovaatilisi annetatud toidu kogumise ja jagamise lahendusi võimalikult abisaaja kodu lähedal. Lisaks tehakse TAT-s täpsustused teise tegevuse kirjelduses. TAT muudatuse on koostanud Sotsiaalministeeriumi toiduabi nõunik Aire Johanson (tel 5276 677, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 5913 7470, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). TAT muudatuse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). TAT muudatus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. II Käskkirja sisu TAT muudatus koosneb üheksast punktist. Punktiga 1 muudetakse TAT-s läbivalt abikõlblikkuse lõppkuupäeva, pikendades seda ühe aasta võrra. Uueks lõppkuupäevaks on 31.12.2027. Pikendamise põhjuseks on asjaolu, et toidukaardi hanke lõppkuupäevaks on 2027. aasta lõpp ja kuna TAT reguleerib andmevahetuse küsimusi, peab TAT lõppkuupäev vastama hangetele. Punktiga 2 muudetakse tegevuse 2.1 „Toidu- ja esmase materiaalse abi andmine“ punktis 2.1.2 esitatud sisukirjeldust. Kuna alates novembrist enam ostetud pakke ei jagata, on teksti täiendatud pakkide jagamise lõpptähtajaga. Lisaks tehnilisele muudatusele kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) (koostööpartner) tegevuste all täiendatakse toidukaarditeenuse osutaja (leitakse riigihankega) tegevuste sisu ning teenuseosutaja poolt toidukaardi kättetoimetamise kohustust laiendatakse abisaaja leibkonna liikmele või eestkostjale. Muudatus on tingitud asjaolust, et abisaaja ei pruugi olla alati isikuliselt võimeline kaarti kätte saama (nt kui isikule on seatud eestkoste, tal on liikumistakistus, samuti alaealiste abisaajate korral). Samuti võib abi kättesaajaks abisaaja asemel olla keegi teine, kui tegemist on sama leibkonna liikmega. Sellisel juhul väljastatakse ühte leibkonda kuuluvatele abisaavatele isikutele üks ühine toidukaart, millele kantakse kõigi abisaajate arvule vastav summa. Seega näiteks juhul, kui ühte leibkonda kuulub kolm isikut, kes TAT tähenduses on käsitatavad abisaajana, edastataks neile üks kaart, millel on kolmekordne abisumma. Sellisel juhul toimetatakse kaart kätte ühele leibkonna liikmele, s.o kättesaajale. Mõlemal eeltoodud juhul on abisaaja ise KOV-ile vastavat soovi avaldanud ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) või KOV-i andmebaasis on kajastatud see, kes on toidukaardi kättesaajaks. Leibkond on aadressipõhine. Kui arvata välja see 1% inimesi, kes elavad hooldekodudes või vanglates, kuuluvad kõik inimesed tavaleibkonda. Ka üksi elav inimene moodustab omaette leibkonna. Leibkonnas elavad tuumperekonda kuuluvad või mittekuuluvad inimesed. Perekonna

2

moodustavad kaks või enam koos elavat inimest, kes on üksteisele abikaasad, (vabaabielu) partnerid, vanemad või lapsed. Üksi elavad inimesed omaette perekonda ei moodusta. Lisaks täpsustatakse nõuet, mida ei tohi kaardiga osta – kuna on olnud juhuseid, kus toidukaardi eest soetatakse kinkekaart, mille eest omakorda ostetakse alkoholi kui keelatud kaubaartiklit, siis on täpsustatud, et toidukaardi eest ei tohi soetada kinkekaarti. Toidukaart on toidukaupade eest tasumiseks. Punktiga 3 lisatakse TAT-sse uus tegevus „Sihtrühmale kaasnevate meetmete pakkumine: innovaatilised lahendused annetatud toiduabi kogumiseks ja jagamiseks“. Innovaatiliste lahenduste leidmise eesmärk on katsetada uudseid lahendusi annetatud toiduabi jagamiseks enim puudust kannatavatele inimestele, luues võimalusi, kus sihtrühm saab annetatud toiduabi kätte võimalikult kodu lähedalt ilma vahendajate abita. Seeläbi vähendatakse keskkonnamõjusid, hoitakse kokku administratiiv-, transpordi- ja muid kulusid. Abi jagavad teenuseosutajad peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate kohta vastavalt elluviija nõuetele, tagades ühtsel moel andmekorje, muu hulgas Euroopa Komisjoni delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta. Tegevuste sihtrühm on enim puudust kannatavad inimesed, s.o absoluutses vaesuses elavad või vaesuse ohus olevad inimesed, kelle vajaduse abi järele on tuvastanud KOV. Abisaajateks on enim puudust kannatavad inimesed. Sihtrühma kuuluvad: 1) toimetulekutoetuse saajad; 2) toimetulekutoetuse taotlejad, kellel küll oma sissetuleku tõttu oleks õigus saada toimetulekutoetust, kuid kelle kohta on KOV teinud otsuse toetust mitte maksta;

3) toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude

mahaarvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri; 4) varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed; 5) perekonna sissetulekust sõltuva või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud KOV-i eelarve vahenditest makstud toetuse saajad. KOV-i töötajatel on parim võimalus oma piirkonna abivajajaid märgata, samuti pöördutakse majandusliku eriolukorra puhul eelkõige KOV-i poole, mistõttu on TAT sihtrühma kuulumise tuvastamine jäetud KOV-i ülesandeks. Tagamaks, et sihtrühma kuuluvad tõesti vaid enim puudust kannatavad inimesed, on abi saamise kriteeriumiks inimesele KOV-i tehtud hindamine – see tagab, et KOV on inimese olukorda hinnanud ja pakub just talle sobivaimat abi. Punktiga 4 lisatakse TAT-sse punkt 7.2.8, mis kohustab elluviijat toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane korraldatud hange, mille puhul võetakse lisaks muudele nõuetele arvesse ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on

3

avatud, piiratud, lihtsustatud vm hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Punktidega 5–7 täpsustatakse TAT punktide 9.7, 9.9.1 ja 9.10 sõnastust eesmärgiga korrigeerida ebatäpsused ja tagada teksti parem mõistmine. Punktiga 8 asendatakse TAT lisa 1 käesoleva käskkirja lisaga 1. Ilma TAT-d muutmata ei ole võimalik TAT-d SFOS-is rahastatuks märkida. Peale TAT kinnitamist (27.04.2023) selgus, et tulenevalt SFOS süsteemi omapärast ei ole võimalik TAT eelarvet sinna sisestada, kuna SFOS arvestab ühtse määra kasutamisel automaatselt vastavat määra kõigilt sisestatud kuludelt ja seda ei ole võimalik süsteemis valikuliselt seadistada. Seetõttu ei ole TAT eelarvet veel SFOS-i sisestatud ja see on jäänud ootama TAT muudatust. Punkti 9 kohaselt jõustuvad TAT muudatuse punktid 1–3 ja 5–8 tagasiulatuvalt alates 01.04.2023. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik seoses toetatavate tegevuste väljatöötamise alustamisega nimetatud kuupäevast alates.

TAT muudatuse punkt 4 jõustub üldises korras. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV TAT mõjud Andmekaitsealane mõjuhinnang Eestkostetavate abivajajate ja ühises leibkonnas mitme abivajaja esinemise korral avaldab Sotsiaalkindlustusamet või KOV teenuseosutajale lisaks abivajaja andmetele ka andmed tema eestkostja või teiste leibkonna liikmete kohta, sealhulgas nii isiku nimel taotluse esitanud isiku kui ka abi (toidukaart või annetatud toidu korral toidupakk) vastuvõtja (kättesaaja) nime ja isikukoodi. Alaealise puhul võib taotluse esitada üks vanem, kuid abi võib vastu võtta teine vanem. Tulenevalt STAR-i eripärast, et selles sisalduvate andmete korrektsust ei saa Sotsiaalkindlustusamet ise tagada, ja sõltuvalt KOV-i täpsusest edastatakse abisaaja kohta teenuseosutajale ka STAR-is olevad erinevad aadressid, et tagada toidukaardi ja vajaduse korral abipaki kohalejõudmine. Andmetöötluses lähtutakse vajadusest tagada teenuse kättesaadavus haavatavale sihtrühmale. Andmetöötluse aluseks on TAT kõrval:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013, artikli 2 lõike 1 punkt 6 ning artiklid 10 ja 19, mille alusel määrab Sotsiaalministeerium enim puudust kannatavatele isikutele ühtsed kriteeriumid TAT-s:

 viidatud määruse artikli 21 lõige 1, mille alusel võib enim puudust kannatavatele isikutele antavat toidu- ja/või esmast materiaalset abi osta toetusesaaja ise või tema nimel või selle võib toetusesaajale tasuta kättesaadavaks teha, millest lähtuvalt leiab Sotsiaalministeerium teenuseosutaja hankega;

4

 sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 lõige 1 ja § 151 lõige 1 kooskõlas sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 72) § 8 lõike 1 punktiga 2 seoses isiku elu- ja viibimiskoha andmetega, § 8 lõike 1 punktiga 5 ja lõike 11 punktiga 4 seoses eestkostja andmetega ning § 8 lõikega 1 seoses leibkonnaliikmete andmetega. Kui abisaaja elukoht on Tallinnas, on andmetöötluse aluseks Tallinna Linnavalitsuse 15. jaanuari 2014. a määruse nr 3 „Tallinna universaaltoetuste andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu § 159 nii eestkostja andmete kui ka leibkonnaliikmete andmete puhul.

Innovaatiliste lahenduste leidmiseks on kavandatud korraldada riigihange, mille täpsustamisel kontrollitakse üle ka isikuandmete töötlemise õiguslikud alused ja andmekoosseisu vastavus alusele ning vajaduse korral muudetakse või täiendatakse ette nähtud õigusloomelises korras õiguslikke aluseid enne andmetöötluse algust. Abivajaduse tuvastamisel lähtub KOV SHS §-dest 15 ja 151 ning TAT-s sätestatud kriteeriumidest, samuti kannab abivajaduse saamise õiguse määruse nr 72 § 8 lõike 1 punkti 121 alusel STAR-i. Kui abisaaja elukoht on Tallinn, selgub abivajadus vastava andmekogu andmete alusel Tallinna Linnavalitsuse 15. jaanuari 2014. a määruse nr 3 „Tallinna universaaltoetuste andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu §159 alusel. Koostööpartner ja elluviija koguvad ja töötlevad toidukoguste ja abisaajate kohta andmeid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas Euroopa Komisjoni delegeeritud aktiga. V TAT rakendamine TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.04.2023. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik seoses ettevalmistavate tegevustega hankeks, mis algasid 2023. aasta II kvartalis. VI TAT kooskõlastamine TAT esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. TAT muudatuste kohta esitatud märkuste kohta on koostatud kommentaaride tabel.