Tartumaa Kambja valla Lemmatsi küla Söödi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks seisukohtade küsimine

Lisa Kambja Vallavolikogu 23.08.2023

otsusele nr 129

Lemmatsi külas asuva Söödi maaüksuse (kü tunnus 94901:005:0506) ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 24.04.2023 Lausmaa OÜ (juhatuse liige Tõnis Raide) poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande

kehtivusaeg

Söödi Pindala: 9,08 ha Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:0506 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa (hajaasustuses) Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringuala maaüksuse kruntimine (elamumaa, transpordimaa, sotsiaalmaa ja ärimaa) ja kruntidele ehitusõiguse määramine üksikelamute ja ärihoonete projekteerimiseks ning tänavavõrgustiku ühendamine (sh kõnniteed) piirkonna olemasolevate teedega. Planeeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele, heakorrale. Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Planeeringuala piir:

Väljavõte maa-ameti kaardiserverist 2021

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering; 3.2. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas; 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne; 3.4. Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord; Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee). 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh. juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi tiheasustuskeskkonnaga. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine: 4.3.1. lahendada planeeringuga. Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritavad maa-alad). Kruntide planeerimisel arvestada üldplaneeringust tulenevate tingimustega. 4.3.2. uuringud: koostada müra- ja vibratsiooniuuringud (mõõtmised) ning müra modelleerimine aastaks 2033. Müra- ja vibratsiooniuuringute tulemusel planeerida kruntimist maantee vahetus läheduses; 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa, transpordimaa, sotsiaalmaa, ärimaa;

4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: elamumaa krundil kuni 4 hoonet (1 põhihoone, 2 abihoonet ning lisaks on lubatud elamumaa krundile rajada üks kuni 20m² hoone kõrgusega kuni 5m). Rohkem ei ole lubatud hooneid (nn vabaehitus kui ka teatisekohustuslikud), ärimaa krundil kuni 10 hoonet; 4.4.3. hoonete kasutamise otstarbed: 11101- üksikelamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone, 12200 – büroohooned, 12300 – kaubandus- ja teenindushooned, 12430 – garaažid, 12520 – hoidlad ja laohooned (va 12523); 4.4.4. krundi suurim lubatud täisehitus: elamumaa kruntidel kuni 400 m² ( kõik hooned kokku, abihoone ei tohi olla suurem kui elamu), ärimaa krundil kuni 60% krundi pindalast (määrata kindel m²); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamutel kuni 8,5m maapinnast, ärihoonetel kuni 12m maapinnast, abihoone kuni 6m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: 4.5.1. määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud. Hoonestusalade kaugus planeeritava tänava poolse krundi piirist min 10 m, teistest piiridest minimaalselt 6 m. 4.6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus: 4.6.1. lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele: 4.6.2. tänava maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus: läbiva teemaa laius ja selle elemandid koostöös Transpordiametiga (kuid mitte vähem kui 15m), maanteelt tuleva tee laius min 15m (sõidutee katend min 6m, kõnnitee katend min 2m) ning elamumaade teenindav tee min 12m ( sõidutee katend min 6m, kõnnitee katend min 2m). Järgida MKM 05.08.2015 määrust nr 106 „Tee projekteerimise normid“ sätestatud nõudeid mahasõitude asendile ja vahekaugustele ning tagada teel nõuetekohased nähtavusalad. Arendusesisestel ristmikel nähe ette külgnähtavuse kolmnurgad; 4.6.3. parklate asukohad, suurus ja kuju: üksikelamute puhul 3 parkimiskohta, ärimaade puhul vastavalt EVS standardile (näidata arvutuskäik). 4.6.4. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded: lahendada planeeringuga. 4.6.5. Kambja Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostamise ajal huvitatud isikult liiklusanalüüsi detailplaneeringuala teenindamiseks. Vajaduse korral koostatakse piirkonna teede teemaplaneering; 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: lahendada planeeringuga; 4.7.3. kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp): elamumaa kruntidel tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2m, teistel külgedel maks 1,5m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev). Ärimaa krundil kuni 2m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt): anda planeeringuga;

4.7.5. tulenevalt üldplaneeringust näha ette min 5000 m² suurune sotsiaalmaa krunt ning selle sisustamine. 4.8. Ehitistevahelised kujad: 4.8.1 Vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vee- ja kanalisatsioonilahendus lahendada ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu baasil (AS Tartu Veevärk). Vallavalitsus ei võta kohustusi tehnovõrkude arendamiseks; 4.9.4. Sademevee kanalisatsioon planeerida eesvooluni; 4.9.5. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.6. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.7. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.8. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs: 4.10.1lahendada planeeringuga; 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks: 4.11.1 määrata planeeringuga; 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine: 4.12.1 määrata planeeringuga; 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele uushoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda. 4.13.1. nõuded planeeritavatele hoonetele: 4.13.2. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamutel kuni 2 korrust, ärihoonetel kuni 3 korrust, abihoonel 1 korrus; 4.13.3. katusekalded: elamumaa kruntidel 0-45 kraadi (planeerimise käigus määrata katusekalle vahemikus 0-15 kraadi), ärimaa krundil 0-10 kraadi; 4.13.4. katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi, rullmaterjal, bituumensindel; 4.13.5. välisviimistluse materjalid: elamumaa kruntidel puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult) Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt)

kasutamine ning keelatud katmata palkmaja ehitamine, ärimaa krundil puit, kivi, krohv, klaas, betoon, plekk (soovituslikult kombineeritult); 4.13.6. kohustuslik ehitusjoon: määratakse planeeringuga; 4.12.7. katusetüüp: viilkatus, kelpkatus, kaldkatus, lamekatus; 4.12.8. katuse värv: lahendada planeeringuga (määrata läbiv toon); 4.13.9. katuseharja kulgemise suund: lahendatakse planeerimise käigus (harjajoone suund tuleb lahendada tänavate lõikes ühesuguselt – st samal tänavapoolel oleks ühtlane harjajoone kulgemise suund). 4.14. Servituutide/sundvalduse vajaduse määramine: 4.14.1 vajadus määratakse planeeringuga; 4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine: 4.15.1 vajadus puudub 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded. 4.16.1 täpsustada planeeringuga 4.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. 4.17.1 täpsustada planeeringuga. 4.18. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. 4.18.1. anda hinnangud planeeringuga. 4.19. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.19.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.19.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised sh üldkasutatavad maad koos sisustusega. Planeeringuga võib arendusala väljaehitamise jagada ehitusettappideks ning sellisel juhul ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud teed, tehnovõrgus ja rajatised vastaval ehitusetapil. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.19.3. Anda planeeringu elluviimise järjekord ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.19.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2. M 1: 2000;

5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.- 4.8 ; 4.10; 4.13; 4.16; M 1: 500; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3; 4.12; 4.14; ja 4.16. ,M 1:500. 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks digitaalselt ja paberkandjal. 6.2. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.2.1. Päästeamet; 6.2.2. Põllumajandus- ja toiduamet; 6.2.3. Transpordiamet; 6.2.4. Tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 1 eksemplar paberkandjal. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks paberkandjal vallavalitsuse registripidaja-sekretäri poolse registreerimise kaudu kaaskirjaga või saata postiga koos kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019.a määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK nõuetele. Kehtestamisele esitatud planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna.

Koostas: Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist

KAMBJA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

23. august 2023 nr 129

Lemmatsi külas asuva Söödi maaüksuse (kü tunnus 94901:005:0506) ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Kambja Vallavalitsusele esitati 24.04.2023 taotlus Kambja vallas Lemmatsi külas asuva Söödi maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste jagamist ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kruntideks (sh sotsiaalmaa ja transpordimaa krundid) ning ehitusõiguse määramist elamumaa kruntidel üksikelamu ja abihoonete ning ärimaa krundil ärihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Ülenurme valla territooriumi osas asub planeeringuala elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal (hajaasustusega alal). Üldplaneeringus on sätestatud, et vastava juhtsihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 25% piiritletud ühe kasutusala mahust. Seega ei saa planeeritud lahendust pidada planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada oluliseks või ulatuslikuks kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Eelpool toodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev. Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga. Planeeringuala suurus on u 9,2 ha.

Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 6 lõiked 2-4). Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta

detailplaneeringu algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, et planeeringu elluviimine ei oleks võimalik. Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt tuleb huvitatud isikul sõlmida vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja tehnilise taristu välja ehitamiseks. Juhul kui huvitatud isik ei nõustu viidatud lepingu sõlmimisega, siis detailplaneeringut ei algatata, st, et käesolev otsus ei jõustu (viidatud määruse § 2 lõige 5 ja haldusmenetluse seadus § 53 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punkt 2).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 124 lõike 1, § 126, § 127 lõigete 1 ja 2, § 128 lõike 1, § 130 lõike 1 ja § 131 lõike 2, Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsuse nr 51 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine endise Ülenurme valla territooriumi osas“ ning kinnistute omaniku taotluse alusel Kambja Vallavolikogu o t s u s t a b:

1. Algatada Lemmatsi külas asuva Söödi maaüksuse (kü tunnus 94901:005:0506) ja

lähiala detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

2. Kinnitada Lemmatsi külas asuva Söödi maaüksuse (kü tunnus 94901:005:0506) ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

3. Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees peale otsuse jõustumist.

4. Otsus jõustub lepingu sõlmimisel.

5. Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Aleksejev volikogu esimees

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Transpordiamet [email protected]

Meie: 01.12.2023 nr 6-1/139-6

Seisukoha küsimine detailplaneeringule

Kambja Vallavolikogu algatas 23.08.2023 otsusega nr 129 Lemmatsi külas asuva Söödi maaüksuse (kü tunnus 94901:005:0506) ja lähiala detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste jagamist ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kruntideks (sh sotsiaalmaa ja transpordimaa krundid) ning ehitusõiguse määramist elamumaa kruntidel üksikelamu ja abihoonete ning ärimaa krundil ärihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuala piirneb riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga teega ning planeeringuala peaks läbima riigitee km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu projekteerimise alas.

Lähtuvalt eeltoodust palume Transpordiametilt seisukohti detailplaneeringu koostamiseks.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist 5672 2025 [email protected] Lisad:

1. Detailplaneeringu algatamise otsus ja lähteseisukohad ning esmane eskiislahendus