Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord

1

Kultuuriministri määruse „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate

rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2022-2023 punkti 8.5 eesmärgiga

„Loome rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks raamatukogud

kogukonna teenuskeskusteks“ ja selle ülesandega „Rahvaraamatukogude innovatsiooni

toetamise meede“.

Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust

„Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja

tagasinõudmise tingimusi ja korda.

Kultuuriministeerium lähtub määruse väljatöötamisel ka Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“1 strateegilistest sihtidest inimene ja elukeskkond, et Eestis elaksid arukad, tegusad

ja tervist hoidvad inimesed ning Eesti oleks uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik.

Strateegia „Eesti 2035“ üheks sihiks on kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste

tagamine sõltumata inimese elukohast ning selle eesmärgi saavutamiseks on „Eesti 2035“

tegevuskavas muuhulgas ette nähtud ka raamatukogus pakutavate teenuste laiendamine, sh

kaugtöökohtade, tervise- ja sotsiaalteenuste pakkumine, digipädevuste ja keeleõppe

arendamine.

Samuti panustatakse tegevustega Kultuuriministeeriumi „Kultuuri arengukava 2020-2030“2

tulemuste saavutamisse. Arengukava lisas 5 Valdkondlikud teemalehed3 on raamatukogude

valdkonna eesmärkide seas välja toodud, et olulisem kui kunagi varem on raamatukogude roll

inimeste digi- ja infopädevuste arendamisel ning avalikele e-teenustele juurdepääsu tagamisel.

Samuti haakub raamatukogude põhitegevus ehk info ja teadmiste vahendamine hästi inimeste

teadlikkuse tõstmise ja nende käitumise mõjutamisega, mis on oluline osa mitmete valdkondade

poliitikast (nt haridus-, tööturu- ja terviseedenduse valdkonnas). Ühtlasi näeb „Kultuuri

arengukava 2021-2030“ ette, et raamatukogud kujunevad kaasavateks kultuuri-, haridus- ja

kogukonnakeskusteks, edendades sotsiaalset kaasatust ning olles muuhulgas teejuhiks Eesti

ühiskonda ka teistest kultuuridest tulijatele. Niisiis saavad raamatukogud oma tegevusega

toetada ka kultuurivaldkonna laiemat eesmärki, mis puudutab kaasava ja tõenduspõhise avaliku

aruteluruumi ning sidusa ühiskonna kujunemist.

Toetusega planeeritavad tegevused panustavad Kultuuriministeeriumi „Kultuuriprogrammi“

meetme „Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“

1 Strateegia „Eesti 2035“: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 Kultuuri arengukava 2021-2030: https://kul.ee/kultuur2030 3 file://kul.sise/kulm/users$/ulle.taliharm/Downloads/Lisa%205%20(14).pdf

2

tegevuse „Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenuse „Regionaalne

raamatukoguteenuse toetamine“ tulemuste saavutamisse.

Rahvaraamatukogude eesmärk4 on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs

informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat

õppimist ja enesetäiendamist.

Statistikaameti andmetel (seisuga 31.12.2021. a) tehti kõigisse Eesti raamatukogudesse 5,3

miljonit külastust, sellest 86,8% ehk 4,6 miljonit rahvaraamatukogudesse ja 5,4 miljonist

virtuaalkülastust, millest 68,5% rahvaraamatukogudesse. Raamatukogudel oli kokku 693 500

lugejat, millest rahvaraamatukogude lugejaid oli 343 500. Raamatukogude nii säilitus- kui ka

teiste kasutuskogude suuruseks on 30,4 miljonit teavikut, millest rahvaraamatukogude kogudes

on 10,2 miljonit. Rahvaraamatukogudes on kokku 2710 arvutitöökohta.

Rahvaraamatukogude võrgustiku regionaalne ulatus ja suurus, suur külastuste ning lugejate arv

näitab, et rahvaraamatukogudel on jätkuvalt oluline sotsiaalne mõju, kuid oluline mõju ka

elukeskkonnale ja regionaalarengule. Aina suurem osa rahvaraamatukogude külastajatest pole

registreeritud raamatukogu kasutajad, sest raamatukogudest on kujunemas üha olulisemad

kultuuri-, haridus- ja kogukonnakeskused, mis toetavad lisaks lugemisharjumuse kujunemisele

ka kultuuri ning riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste kättesaadavust. Elanike vajadus

rahvaraamatukogu teenuste järele on endiselt kõrge.

2022. aastal tehtud uuringu „Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud

valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“5 nähakse raamatukogudes potentsiaali pakkuda

oma põhitegevustele lisaks mitmekesiseid teenuseid elanikeni jõudmisel (tööturuteenused,

elukestev õpe, finantskirjaoskuse edendamine, tervisedendus, lõimumine). Tuginedes nii

rahvusvahelisele kogemusele kui ka Eesti kogemusele ja valdkondade vahelise koostöö huvile

on tekkinud vajadus tagada koostööks vajalikud eeldused ja ressursid, sealhulgas viia ellu

rahvaraamatukogude digitaristu ja iseteenindusseadmete uuendamise meede, otsida nutikaid

viise teenuste pakkumiseks, pakkuda raamatukogude töötajatele regulaarseid koolitusi ning

motiveerida valdu ja linnu raamatukogude arendamisse rohkem panustama.

Rahvaraamatukogude roll on laienenud ning nende potentsiaali senisest märksa tõhusam

kasutamine aitab kaasa Eesti arengu jaoks oluliste eesmärkide saavutamisele nagu digilõhe

vähendamine, ühiskonna sidususe suurendamine ja erinevate sotsiaalsete gruppide lõimumine.

Selleks, et rahvaraamatukogud saaksid kaasa aidata erinevate poliitikate ja strateegiliste

eesmärkide saavutamisele, on oluline nii raamatukogutöötajate koolitamine,

rahvaraamatukogude ja teiste valdkondade vahelise koostöö arendamine kui ka teenuste

ajakohane arendamine.

Taotlusvoorust toetusega planeeritavate tegevuste eesmärk on pakkuda raamatukogudele

võimalus teha ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomisega arenguhüpe avalikkusele

suunatud tegevuste ja teenuste kvaliteedis, kättesaadavuses ja ligipääsetavuses. Suurendada

rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust, luues lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks

4 Rahvaraamatukogu seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019127?leiaKehtiv 5 Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks,

Mõttekoda Praxis, 2022

3

ajakohased ruumid kogukonnategevusteks ning võimalused raamatuid tellida ja kätte saada

talle mugavas kohas ning viisil. Tõsta raamatukogude võimekust, soodustades nii Eestis kui ka

rahvusvaheliselt raamatukogude vahelist aga ka raamatukogude ja muude asutuste koostööd.

Toetuse andmise tulemusena pareneb eelkõige rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja

mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude

riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega, ning elanike

osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus. Seal, kus võimalik ja sobiv

kujunevad rahvaraamatukogud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks,

mille kasutus kasvab.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse rahvaraamatukogude füüsilise keskkonna arendamist

ajakohaselt multifunktsionaalseks, kasutajasõbralikuks, mitmekülgseks ja ligipääsetavaks aga

ka teenuste digitaliseerumist ning uuenduslikku arendamist, et raamatukogud suudaksid sammu

pidada tehnoloogilise arenguga ning raamatukoguspetsialistide pädevusi, mis oleksid sobilikud

tänapäevaste teenuste pakkumiseks.

Ajakohane raamatukogu panustab inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisse ja heaolusse,

on kasutajatele ligipääsetav, nähtav ja asub käiguteel, et pakkuda inimestele mitmekülgset ning

paindlikku keskkonda oma tegevuste ja sündmuste korraldamiseks.

Eelnõu muudatuste lühikokkuvõte

 pakkuda rahvaraamatukogudele võimalus teha ajakohaste ja uuenduslike lahenduste

loomisega arenguhüppeid;

 luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks kasutajasõbralik ja mugavalt ligipääsetav

rahvaraamatukogu;

 tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus;

 kohandada rahvaraamatukogu ruume mitmekülgseteks kogukonnategevusteks;

 ajakohastada võimalused raamatuid tellida ja kätte saada kasutajale mugavas kohas ja

viisil;

 tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;

 arendada rahvaraamatukogude- ja raamatukogude vahelist koostööd;

 aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude

valdkonna võimekus ning laieneks koostöö;

 suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2022-2023 punkti 8.5 eesmärgiga

„Loome rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks raamatukogud

kogukonna teenuskeskusteks“ ja selle ülesandega „Rahvaraamatukogude innovatsiooni

toetamise meede“.

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga kehtestatakse toetuse andmise tingimused terviktekstina kultuuriministri määrusega.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244).

4

Eelnõu toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi keeletoimetaja Anni Viirmets

([email protected], 628 2220).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 8-st peatükist ja 26-st paragrahvist.

1. peatükk reguleerib üldsätteid (§-d 1–4).

Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Raamatukogude

arendusprojektid“ toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja

kord.

Lõike 2 kohaselt vastutab määruse rakendamise eest Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse

andja). Toetuse andja vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk

teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas

taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud

seletuskirja §-de 24 ja 25 sisukirjelduse juures.

Määrust rakendatakse koostoimes haldusmenetluse seadusega. Kõiki menetlusnorme

määrusesse ümber ei kirjutata, vaid määrusele lisaks kohaldatakse otse haldusmenetluse

seadust.

Paragrahv 2 sätestab taotlusvooru ja toetuse andmise eesmärgi ja oodatava tulemuse.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk pakkuda rahvaraamatukogudele võimalust teha

ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomisega arenguhüppeid, et tagada raamatukogu- ja

muude avalike teenuste kvaliteet, parem kättesaadavus ning ligipääsetavus ja kohandada

rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevusteks. Pakkuda rahvaraamatukogutöötajatele

professionaalsuse tõstmiseks mitmekülgseid võimalusi, arendada rahvaraamatukogude- ja

raamatukogude vahelist koostööd ning aidata kaasa rahvaraamatukogude

rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude valdkonna võimekus.

Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi. Toetatavate

tegevuste tulemusel paraneb rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas,

avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus ning raamatukogude riigisisene ja

rahvusvaheline koostöö aga ka kasutajate rahulolu avaliku teenusega. Raamatukogutöötajate

pädevuste ja koostöö suurenemise tulemusel kasvab elanike osalus, sidusus ja nende kaasatus

kogukonna, kohalikus ja riigielus osalemisel. Võimaluse ja sobivuse korral on

rahvaraamatukogudest kujunenud regionaalpoliitiliselt olulised kogukonna teenuskeskused.

Ajakohane ja uuenduslik rahvaraamatukogu tähendab näiteks:

1) tänapäevase tehnikaga ja sisustusega raamatukoguruumid, nagu näiteks rühma- ning

kaugtööruumid, lastealad, töötoad (video- ja helituba), mis võimaldavad kasutada

mitmekülgseid uuenduslikke kogukonnale olulisi teenuseid (video salvestamine,

5

kohalik taskuhääling, reklaamplakati ja 3D-printimine) ja mida iga üksikisik endale

lubada ei saa ega olekski säästlik (nt Viimsi raamatukogu, Narva Keskraamatukogu);

2) multifunktsionaalsed ruumid hübriidürituste korraldamise võimekusega, kus näiteks

liigutatavad riiulid võimaldavad kiiresti muuta lugemisala alaks, mis laiendab ruumi

kasutamise võimalusi avalikkusele suunatud tegevuste aga ka mõttevahetuste ja

arutelude korraldamiseks (raamatuklubi, keelekohvik, arutelud kohalikele aktuaalsetel

teemadel) ning inspireerivat ja hubast keskkonda loovad lahendused, mis integreerivad

kunstilisi, keskkonnasäästlikke, funktsionaalseid ja innovaatilisi elemente nt

eritöömööbli kasutamine erinevate keskkondade loomiseks, müra summutamiseks jms

põnevate lahenduste loomiseks;

3) laialdasi iseteenindusvõimalusi, et teenindaja vahenduseta väljaandeid laenutada kas

raamatukogus kohapeal laenutusautomaadis või tellida väljaanded

raamatukogusüsteemi vahendusel väljaspool raamatukogu ruume asuvasse

laenutuskappi ning samuti väljaanded tagastada kasutajale sobival kellaajal raamatute

tagastuskasti (nt Viljandi Linnaraamatukogu);

4) avatud raamatukoguteenuse rakendamine (pikemalt avatud iseteenindusega

raamatukoguruum). Teenus võimaldab ligipääsu raamatukogu ruumidesse ja selles

töötamiseks või raamatute laenutamist raamatukogu ruumist raamatukogu töövälisel

ajal. Teenus arvestab kasutajate vajadust töötada raamatukogus hommikul enne

raamatukogu avamist või peale selle sulgemist. Näiteks, Kärdla Linnaraamatukogu on

avatud iga päev kell 6.00–22.00, millest igal tööpäeval neli tundi nii hommikul kui ka

õhtul saab lugeja iseteenindusvõimalusena kasutada ruumi ja laenutada väljaandeid.

Laupäeval ja pühapäeval ongi nimetatud ajavahemikul ainult iseteenindusvõimalus;

5) raamatukogude koostöö ja teenuste sidus arendus tagab lugejale lihtsalt ning mugavalt

vajalike väljaannete tellimise lugejale sobivasse raamatukokku, pakiautomaati või

kulleriga koju;

6) rahvaraamatukogude ühiste koolituste, ürituste ja erialaste õppereiside ning koostöö

tulemusel on uuenenud raamatukogutöötajate teadmised ja oskused, mis võimaldavad

luua elanikele vajalikke ning olulisi tegevusi ja teenuseid nagu arvamusrännakud,

keelekohvikud, laste- ja noorte lugemisprogrammid jms. Kaasatakse rohkem elanike

erinevaid rühmi kogu inimese elukaare jooksul;

7) rahvusvaheliste kontaktide suurenemisel suureneb raamatukoguhoidjate ja

raamatukogude võimekus. Tänu professionaalsusele ja usaldusväärsuse kasvule

kaasatakse Eesti raamatukogutöötajaid oluliste koostööpartneritena nii

erialaorganisatsioonide töösse kui erinevatesse tegevustesse ja projektides.

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt toetatakse tegevusi, mille elluviimine panustab eelnõu §-s 2 nimetatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse:

1. rahvaraamatukogutöötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe

rahvaraamatukogu töötajad - täpne sisu ei ole ette kirjutatud, sest keskkonna ja olude

muutumisel vajavad toetust õppereisid, mis võimaldavad tutvuda parasjagu arendamist

vajavate teenuste (nt lugejateenindus, lasteteenindus jms) parimate praktikatega kas

Eestis või välisriigis, mida seejärel kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogude

teenustes ja teeninduses juurutada;

2. rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist,

sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal - täpne sisu ei

ole ette kirjutatud, sest keskkonna ja olude muutumisel vajavad raamatukoguhoidjate

6

kutsepädevused aktuaalsetel teemadel toetust, et toetada kogukonda (nt kriisid,

pagulased) või tõsta üleriigiliselt raamatukoguteenuste kvaliteeti (nt metaandmete

kvaliteet);

3. rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna

rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või tõstavad raamatukoguhoidjate

pädevusi, et arendada kasutajate lugemisoskust ja -harjumust ning aitavad laiendada

raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda - täpne sisu ei ole ette kirjutatud, sest

keskkonna ja olude muutumisel on vaja toetada aktuaalsetel teemadel koostööprojekte

sh üleriigilisi raamatukogude ühisteenuste arendamist või nt teenuste ja tegevuste

metoodikate väljatöötamist;

4. sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või

teeb ettekande – eraldatav toetus võimaldab tasuda nt sõidu, majutuse või osavõtu kulu,

mis võimaldab Eesti regionaalselt eri piirkondade rahvaraamatukogude parimat

praktikat tutvustada rahvusvahelistes kogukondades, luua koostöösidemeid ja algatada

seejärel ka rahvusvahelisi koostööprojekte;

5. rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimist, ehitamist ja sisustamist - selle

kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi, projekteerimist ning individuaal- ja

rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade, lastealade, kaugtöövõimaluste ja

muu sellise loomist tingimusel, et tegevused viiakse ellu taotlusvooru eesmärkide

saavutamiseks - täpne sisu ei ole ette kirjutatud, sest kohalikes omavalitsustes on

rahvaraamatukogude arenguhüppe saavutamiseks erinevad arenguvajadused ja

lähtutakse toetuse üldeesmärgist. Nt toetus on mõeldud raamatukogudele, kelle puhul

on vaja muuta teenus kõigile elanikele ligipääsetavaks (sh kaldteed) või kindlatele

sihtrühmadele kättesaadavaks (nt lastealad, kus ka sobiv sisustus). Samuti mõeldud

kohalike omavalitsuse kogukonnas kaugtöövõimaluste loomist, mis tõstab raamatukogu

kui avaliku ruumi kasutust;

6. rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia, selle osa, sealhulgas

iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite

soetamist ja paigaldamist - täpne sisu ei ole ette kirjutatud, sest kohalikes omavalitsustes

on rahvaraamatukogude tehnoloogilise ja tehnika soetamisega taotletava arenguhüppe

saavutamiseks erinevad vajadused alates arvutite, printerite kuni kogu laenutusprotsessi

tehnoloogia soetamiseni;

7. tegevusi, mis aitavad parandada avalikku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste

kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja

külastajaskonda - täpne sisu ei ole ette kirjutatud, sest vajadus võib olla teenuste

arendamiseks disaineri teenuse kasutamine, teenuste rakendamiseks uudsete

metoodikate väljatöötamine, arendustööde tellimine, mida saavad kasutada üleriigiliselt

kõik rahvaraamatukogud või mitme kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogud.

Lõikes 2 kehtestatakse vähemalt tegevuste või kulude loend, mida ei toetata ja nimetatud kulud

loetakse ka mitteabikõlblikeks kuludeks. Toetatakse üle kohaliku omavalitsuse piiride ulatuvat

ühistegevust, kuid ei toetata kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse

raamatukogu ürituste korraldamist, sest kohalik omavalitsus peab tagama põhiteenuste ja

sellega seotud töötajate ning tegevuste kulud.

Lõike 3 kohaselt ei toetata ka tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või

§ 5 lõikes 1 nimetatud toetuse maksimaalmäära.

Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.

7

Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud.

Punkti 1 kohaselt saab taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga

raamatukogu uuenduslike ja ajakohaste teenuste ja tegevuste arendamiseks, mis seotud

peamiselt investeeringutega ruumi, tehnoloogiasse, tehnikasse või tööprotsesside uuendamisse

ja tegevustega, mis loetletud § 3 lõige 1 punktides 5-7.

Raamatukogu ning linna- või vallavalitsuse koostöös hinnatakse tegevuse vajalikkust ja

põhjendatust. Selle, kas taotluse esitab rahvaraamatukogu või linna- või vallavalitsus,

määratakse kindlaks kohaliku omavalitsusüksuse siseselt.

Punkti 2 kohaselt saab taotlejaks olla rahvaraamatukogu seaduse § 5 lõige 5 nimetatud

ülesandeid täitvad maakonnaraamatukogud või mitu kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu

ühiselt tegevusteks, mis seotud rahvaraamatukogu raamatukoguhoidjate pädevuste ja koostöö

arendamisega ja tegevustega, mis loetletud § 3 lõige 1 punktides 1-4. Taotlusvoorust saavad

toetust taotleda rahvaraamatukogu seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud maakonnaraamatukogu

raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täitvad raamatukogud, et korraldada

maakonnas või maakondade üleselt raamatukogutöötajate koolitusi või mitu kohaliku

omavalitsuse keskraamatukogu ühiselt kui kasusaajateks on mitme kohaliku omavalitsuse

raamatukogude töötajad.

Punkti 3 kohaselt saab taotlejaks olla mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on

raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse

kaudu ja kellel on vähemalt kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas ja

tegevusteks, mis loetletud § 3 lõike 1 punktides 1 – 4, kui kasusaajateks on mitme kohaliku

omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogude töötajad.

Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas

taotlejal on olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus, sealhulgas suutlikkus tasuda

omafinantseering ja mitteabikõlblik kulu.

Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi taotluse esitamise ajal olla ajatamata maksu- või

maksevõlga riigile. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt

tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga. Kui taotlejal on maksu-

ja maksevõlad ei ole ajatatud, ei vasta taotleja nõuetele. Maksu- ja maksevõla puudumise

arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga.

Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole

likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub

tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus.

Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti

väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Punkti 3 kohaselt kontrollitakse, et taotlejal ei ole võlga toetuse andjale.

Punkti 4 kohaselt peab taotleja olema suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut

ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid. Määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja,

kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga, peavad kinnitama taotluses, et taotleja

8

suudab tasuda § 3 lõige 5-7 tegevuste osas omafinantseeringu määra 50% ja teised projektiga

seotud mitteabikõlblikud kulud. Määruse § 4 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotlejad peavad

taotluses kinnitama, et taotleja suudab tasuda § 3 lõigete 1-4 tegevuste osas vajalikud

mitteabikõlblikud kulud.

Punktide 5 ja 6 kohaselt kontrollitakse, et taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga

ega muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

2. peatükk sätestab toetuse määra ja kulude abikõlblikkuse nõuded (§-d 5 – 7).

Paragrahviga 5 kehtestatakse toetuse maksimaalne määr ja osakaal.

Lõige 1 sätestab § 4 lõike 1 punktides 2-3 taotleja tegevustele, mis nimetatud eelnõu § 3 lõike

1 punktides 1-4 toetuse maksimaalseks summaks 7000 eurot taotleja kohta. Määruse § 4 lõike

1 punktis 1 nimetatud taotlejale on toetuse maksimaalne summa § 3 lõike 1 punktis 5-7

nimetatud tegevustele maksimaalselt 300 000 eurot taotleja kohta.

Eelnõu kooskõlastuse tagasisidena tehti ettepanek suurendada esimesena nimetatud summat

10 000 eurole. Arvestades taotlusvooru kogusummat, taotlejate suurt arvu ning toetuse andja

soovi viia ellu võimalikult palju häid tegevusi, summat ei muudeta. Taotlusvooru vahendite

suurenemisel võib edaspidi kaaluda suurendada nii toetussummat kui ka avardada rahastatavaid

tegevusi.

Lõige 2 sätestab eelnõu § 3 lõike 1 punktides 1 – 4 loetletud tegevustele toetuse osakaalu

programmi toetuse kogusummast, milleks on 7%. Kui 2023. aasta toetuse kogusumma on 500

000 eurot, siis nimetatud tegevuste toetuse summa on 35 000 eurot.

Lõige 3 sätestab, et eelnõu § 3 lõike 1 punktides 1 – 4 nimetatud abikõlblikele tegevustele

omafinantseeringut ei nõuta ja toetuse maksimaalne osakaal projektide abikõlblike kulude

maksumusest võib olla kuni 100%.

Lõige 4 sätestab, et määruse § 3 lõike 1 punktides 5 – 7 tegevusi toetatakse maksimaalselt kuni

50% ulatuses taotluse eelarves esitatud abikõlblike kulude maksumusest.

Lõige 5 sätestab määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuse taotlejale ehk kohaliku

omavalitsuse üksusele koos rahvaraamatukoguga määruse § 3 lõike 1 punktides 5-7 nimetatud

taotletavatele tegevustele omafinantseeringu nõude, mis on taotluse eelarves esitatud

abikõlblike kulude maksumusest vähemalt 50%. Taotluses peab olema märgitud taotletava

toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest, mida tasutakse oma- või

kaasfinantseeringu arvelt ning see peab jääma eelnõuga sätestatu piiresse.

Lõige 6 sätestab toetuse saajale kohustuse katta oma- või kaasfinantseeringuna abikõlblikest

kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

Paragrahv 6 sätestab abikõlblikud kulud.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui see on eelnõus nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamiseks vajalik, põhjendatud ja otstarbekas, tekib projekti toetatavate tegevuste käigus

ja abikõlblikkuse perioodil ega ole hüvitatud ega hüvitata Eesti riigi või muu kaasfinantseerija

9

poolt eraldatud vahenditest. Käibemaksu loetakse abikõlblikuks kuluks ainult juhul kui taotleja

ei ole käibemaksukohustuslane.

Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud projekti

abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb

kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine.

Lõike 2 kohaselt peavad projekti tegevuste käigus tekkinud abikõlblikud kulud olema

tõendatavad arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega ja toetuse saaja

makstud.

Lõike 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.

Kulu loetakse ka põhjendamatuks ja ebaoluliseks, kui see ei ole eelnõus ette nähtud eesmärkide

ja tulemuste saavutamiseks vajalik ega otstarbekas ning pole tekkinud asjakohaste tegevuste

käigus.

Paragrahvis 7 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood taotleja taotluses määratud ajavahemik, millal

tegevused algavad ja lõpevad ning vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi

kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud

tingimustest, millest lähtuvalt tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev.

Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood, sealhulgas kulude tegemine, alata

varem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast

kuupäevast. Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui

§ 3 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud tegevuste puhul taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31.

detsembril. Kui taotleja alustab projekti elluviimist enne, kui toetuse andja on teinud taotluse

kohta otsuse, peab ta arvestama riskiga, et toetuse andja jätab taotluse rahuldamata ja taotleja

peab projekti elluviimisega seotud ja juba tehtud kulud täies mahus ise hüvitama.

Lõike 3 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood, sealhulgas kulude tegemine, alata

varem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast

kuupäevast. Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui

§ 3 lõike 1 punktides 5-7 nimetatud tegevuste puhul taotlusvooru toimumise kalendriaastale

järgneva kalendriaasta 31. detsembril. Kui taotleja alustab projekti elluviimist enne, kui toetuse

andja on teinud taotluse kohta otsuse, peab ta arvestama riskiga, et toetuse andja jätab taotluse

rahuldamata ja taotleja peab projekti elluviimisega seotud ja juba tehtud kulud täies mahus ise

hüvitama.

Lõike 4 kohaselt võib täiendava taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood alata konkreetse

kalendriaasta täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest, taotlusvooru toimumise kalendriaasta

1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ja ei tohi § 3 lõike 1 punktides 1-4

nimetatud tegevuste puhul kesta kauem kui sama kalendriaasta 31. detsember või § 3 lõike 1

punktides 5-7 nimetatud tegevuste puhul kauem kui taotlusvooru toimumise kalendriaastale

järgneva kalendriaasta 31. detsember.

Lõike 5 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse

saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel,

10

et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud. Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada

taotleja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu, tuues välja tähtaja ja abikõlblikkuse

perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta enne projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lõike 6 kohaselt on rahuldatud taotluses abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks

muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja projekti tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist.

Toetuse saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.

3. peatükk sätestab taotlusvooru avamise korralduse, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemisele

(§d 8–10).

Paragrahv 8 sätestab taotlusvooru avamise regulatsiooni.

Lõike 1 kohaselt avab ja kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarve käskkirjaga. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt.

Lõike 2 kohaselt võetakse taotlusi vastu ajavahemikul 1. märtsist – 31. märtsini.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui eelarve jääk seda võimaldab, kuulutada

kalendriaastas välja nö täiendava taotlusvooru. Üldjuhul on plaanis üks taotlusvoor

kalendriaastas, kuid toetuse andja jätab endale õiguse kuulutada samas kalendriaastas välja veel

üks voor juhul, kui esimesest voorust jääb alles vabu rahalisi vahendeid. Täiendavast taotluste

esitamise tähtajast ja selle eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse

kalendripäeva enne täiendava taotlusvooru avamise päeva.

Paragrahv 9 sätestab taotluste ja dokumentide esitamise korralduse. Taotlemine toimub toetuse

andja toetuste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. Taotlus ja sellega seotud

dokumendid esitab esindusõiguslik isiku või selleks volitatud isik. Kui taotluse esitamisel

esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole taotlust võimalik § 8 lõikes 2 nimetatud

tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale

saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.

Paragrahv 10 kehtestab nõuded taotlusele.

Lõike 1 punktides 1-3 sätestatakse taotluse esitamise üldandmed. Taotluses esitatavateks

üldandmeteks on andmed taotleja ja projekti andmed ning eelarve selleks vajalike tegevuste

lõikes.

Lõikes 2 sätestatakse taotluse esitamisel täiendavad andmed määruse § 3 lõike 1 punktides 1-4

nimetatud tegevustele. Lisaks taotluse üldandmetele tuleb esitada projekti tegevuste vajaduse

põhjendus, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja

koostööpartneritest (kui see on asjakohane - näiteks ka eraraha kaasamine), mõju taotleja

tegevusele ja keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane ning valdkondlik ja regionaalne mõju.

Koolituste ja ürituste puhul lisatakse vajadusel ja võimalusel kava koos esinejate loeteluga ja

nende lühitutvustus (sh hinnapakkumised või riigihanke pakkumus). Oma- ja

11

kaasfinantseeringu määr pole § 3 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud tegevustele kohustuslik, kuid

see näitab taotleja tegevust ja panust projekti elluviimisel. Taotlejal tuleb taotlusele lisada

kinnitus, et ta on suutlik tasuma nii kavandatud omafinantseeringut kui taotlusega seotud

mitteabikõlblike kulusid.

Nii lõike 2 kui ka lõike 3 puhul esitab taotleja üksnes need andmed ja dokumendid, mis on

kavandatud tegevuse jaoks asjakohased ja asjassepuutuvad. Ebavajalikke dokumente esitama

ei pea.

Lõikes 3 sätestatakse taotluse esitamisel täiendavad andmed eelnõu § 3 lõike 1 punktides 5-7

nimetatud tegevustele. Lisaks taotluse üldandmetele tuleb esitada tegevuse põhjendus, mille

hulgas kirjeldatakse põhjalikult, milles seisneb arenguhüpe avalikkusele suunatud tegevustes

või teenustes. Oluline on anda ülevaade tiimist ja koostööpartneritest (kui see on asjakohane -

näiteks ka eraraha kaasamine vms). Oodatavates tulemustes tuleb kirjeldada tegevuste või

teenuste lisandväärtus ehk muutused kvaliteedis, kättesaadavuses, ligipääsetavuses aga ka mõju

taotleja tegevusele, valdkonnale või regionaalne mõju. Lisada tuleb ka tegevuste või teenuste

mõju keskkonnasäästlikkusele kui see avaldub. Projekti tegevuste puhul lisada viited

arengukava(de)le, samuti ehitamise või renoveerimise projektide puhul õigusaktides

ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud dokumendid (eskiisid, projektid, kooskõlastused,

riigihanke pakkumus jms). Eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse

summa, ning omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa, mis peab vastama § 5 lõigetes

4-6 nõutud tingimustele. Toetuse taotleja kohustus on kinnitada, et ta on suutlik tasuma

abikõlblikest kuludest nõutud ulatuses omafinantseeringut ja taotlusega seotud

mitteabikõlblikke kulusid.

Lõike 4 järgi siis, kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses

olema esitatud sellekohane teave.

Lõike 5 kohaselt tuleb § 3 lõige 1 punkt 1-4 tegevuste osas tuleb esitada eraldi taotlus § 3 lõige

1 punkt 5-7 tegevuste taotlusest. § 4 lõikes 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja võib taotleda

mitme projekti rahastust. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse

projekti üldandmed ja kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate

ning kululiikide lõikes.

Lõike 6 kohaselt saab § 4 lõige 1 punktis 1 nimetatud taotleja taotlusvoorust taotleda korraga

toetust ainult ühele § 3 lõige 1 punktides 5-7 sätestatud tegevustele, et toetusmeetmel oleks

laiem regionaalne mõju. Taotleja saab esitada taotlusvooru mitu tegevust juhul, kui tal on mitu

geograafiliselt eraldi paiknevat asukohta ja tegevused moodustavad terviku.

Lõike 7 kohaselt on kinnitab taotleja taotluses, et ta on tutvunud taotluse esitamise nõuetega

ning tema esitatud andmed on tõesed.

4. peatükk sätestab taotluse menetlemise korra (§-d 11-15).

Paragrahv 11 reguleerib taotluse menetlemist.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 päeva taotlusvooru sulgemisest

arvates. Erandlikel asjaoludel võib tähtaega pikendada kuu aja võrra.

12

Lõige 2 Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole

tähtajaks taotlust esitanud või taotlus ei vasta eelnõus sätestatud nõuetele.

Lõikes 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib

ennistada taotleja taotlusel kui selleks on mõjuv põhjus.

Lõige 4 Toetuse andja võib nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist

või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või

taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

Lõige 5 Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi

alust lugeda nõuet täidetuks, võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. Kui puudus

kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks.

Lõige 6 Kui on täidetud kõik käesolevas eelnõus taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded ning

kõrvaldatud on kõik puudustega seotud nõuded, tunnistab toetuse andja taotleja ja taotluse

nõuetele vastavaks ning vaatab taotluse sisuliselt läbi.

Paragrahv 12 reguleerib taotluste hindamise komisjoni tegevust.

Lõike 1 kohaselt võib kultuuriminister taotluste hindamiseks moodustada nõuandva komisjoni

(edaspidi komisjon). Komisjoni liikmete määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler

kultuuriväärtuste osakonna ettepanekul. Komisjoni liikmete arv ja liikmed määratakse

toetusvooru vajaduspõhiselt.

Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes komisjoni

tehtud ettepanekutest.

Lõike 2 kohaselt avalikustatakse komisjoni koosseis toetuse andja veebilehel hiljemalt

taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Komisjon on üldjuhul kuni 7-liikmeline ning

moodustatakse toetuse andja esindajatest, laiapinnaliselt raamatukogude valdkonna ja muude

taotlusvooru tegevustega seotud valdkondade sõltumatutest ekspertidest. Komisjoni liikmed

nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks.

Lõike 3 kohaselt määratletakse komisjoni liikmete töökorraldus taotluste hindamisel.

Lõike 4 kohaselt peavad komisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase

seadusega deklareerima ning kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest

taotlustest ja taotlejatest. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolu

korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras

taandama. Seotuse olemasolu fikseeritakse ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist

sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist, kui arutatakse temaga seotud taotlust. Taandamise

korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse

kinnitamine hinnatavatest taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist, võib olla ka e-

keskkonnas.

13

Lõike 5 kohaselt on komisjoni töövormiks koosolek, mis võib toimuda ka e-koosolekuna.

Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või

Kultuuriministeerium. Kõik komisjoni koosolekud protokollitakse ja allkirjastatakse toetuste

menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll

edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu või e-kirjaga kõigile komisjoni liikmetele

viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest (vt ka §-i 14 selgitused).

Lõike 6 kohaselt on komisjon otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest

(sh komisjoni esimees või tema asendaja). Komisjon võib vajadusel taotluste hindamisel

kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta eksperdina

toetuse andja finantstöötaja.

Lõike 7 kohaselt on komisjonil õigus nõuda eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses

esitatud teabe selgitamist või täpsustamist. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses

sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni

liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud.

Lõike 8 kohaselt põhjendab komisjoni liige kirjalikult oma seisukohti taotluste hindamisel.

Lõike 9 kohaselt teeb komisjon kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise

ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

Lõike 10 kohaselt sätestatakse komisjoni liikmete tasustamise kord, mis lähtub

Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste hindamiskomisjoni liikme tasustamise

korrast. Tasu makstakse ja sõidukulud hüvitatakse komisjoni liikmetele, kes ei ole

ministeeriumide ega nende valitsemisala asutuste teenistujad ega riigi osalusega juriidilise isiku

juhtorgani liikmed ega töötajad.

Paragrahv 13 sätestab hindamise skaalad ja hindepunktid.

Punkt 1-3 kohaselt hinnatakse taotluse tegevusi hindamiskriteeriumide alusel punktiskaalal

täisarvudes (5; 10; 15) või (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjeldus vastab kõige

enam taotluses nimetatud asjaoludele. Määruse § 14 lõigetes 1 ja 2 esimese kahe

hindamiskriteeriumi alusel hinnatakse tegevusi punktiskaalal (5; 10; 15): “5”- nõrk; “10”- hea;

“15”- väga hea. Määruse § 14 lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide

alusel hinnatakse tegevusi punktiskaalal (1; 3; 5): “1”- nõrk; “3” - hea; “5” - väga hea. Ainult

nende numbriliste näitajate alusel saab hinnata, nii ei saa panna hindeks nt 2, 4 või muud

vahepealset.

Kõiki hindeid tuleb põhjendada.

Punkti 4 kohaselt on taotluse koondhinne hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete

aritmeetiline keskmine ja maksimaalselt on võimalik ühel taotlusel saada kokku 40 punkti.

Punkti 5 kohaselt paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide

koondhinde põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread

moodustatakse eraldi § 3 lõige 1 punkt 1-4 tegevuste ja § 3 lõige 1 punkt 5-7 tegevuste osas.

14

Punktide 6-7 kohaselt nähakse ette ka olukord juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne.

Sel juhul eelistatakse projekti, millel on: esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne;

teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne; kolmandana hindamiskriteeriumi nr 4 hinne; neljandana

hindamiskriteeriumi nr 3 hinne. Kui ka peale seda on taotlused võrdsed, eelistatakse taotlust

järgmisest olulisuse järjestusest lähtuvalt: millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline

mõju, oma- ja kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst.

Punkti 8 kohaselt loetakse hinnang projektile negatiivseks ja taotluse võib jätta rahuldamata,

kui sellele hindamisel antud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2

aritmeetiline keskmine on 5.

Paragrahv 14 sätestab hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused. Need aitavad hinnata taotlusi

erapooletult ja objektiivselt ning samal ajal muudavad hindamiskäigu läbipaistvaks ja

etteaimatavaks.

Lõikes 1 sätestatakse eelnõu § 3 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud tegevuste

hindamiskriteeriumid.

Lõikes 2 sätestatakse eelnõu § 3 lõike 1 punktides 5-7 nimetatud tegevuste

hindamiskriteeriumid.

Lõike 3 järgi arvestatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatu alusel hinnates, kas konkreetne kriteerium on

taotluses kirjeldatud tegevuse hindamisel asjakohane ja asjassepuutuv. Taotlusvoor on mõeldud

uuenduslike ning kohalikke vajadusi arvestavateks headeks lahendusteks, mille kõikvõimalikke

tegevusi ei ole võimalik ammendavalt ette kindlaks määrata. Mõni tegevus, mille puhul ei

pruugi kõik hindamiskriteeriumid määruses sõnastatud kujul olla kohased, võib samas osutuda

taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks parim. Määruse formalistlikud nõuded ei tohiks

selliseid tegevusi kõrvale lükata. Seega kasutatakse hindamisel neid kriteeriume, mis on

konkreetsel juhul asjakohased.

Lõike 4 kohaselt on hindamise abivahendina kirjeldatud lõigete 1 ja 2 alusel kirjeldatud

hindamiskriteeriumid ja neile vastavad hindepunktide metoodika. Hindamisel lähtutakse

abistavatest alustest ning lisaks jäetakse võimalus arvestada muid olulisi põhjuseid, mis

ilmnevad konkreetse tegevuse hindamisel. Nii näiteks võib mõni taotluses kirjeldatud tegevus

olla Eestis või piirkonnas erakordne, esmakordne, n-ö raamist väljas, silmapaistev või

valdkonnaülene. Sama võib olla siis, kui mõnest taotlusest ilmnevad puudused, mida pole

abistavas tabelis ära toodud.

Paragrahv 15 sätestab taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

otsuse.

Lõikes 2 on erandlik võimalus kalduda hindamismetoodikast kõrvale, kui pärast hindamist on

ilmselge, et selle tulemus ei vasta taotlusvooru eesmärkidele ega oodatavale tulemusele.

Loodetavasti ei ole vaja seda võimalust kasutada, kuid ei saa täiesti välistada, et õiglaseks

tulemuseks ning taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks võib kirjeldatud erandit vaja minna.

Soov on vältida hindamismetoodika meelevaldseid tulemusi. Toetuse andja peab lõike 2

võimaluse kasutamist põhjendama.

15

Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda

taotluse tegevust või asjaolu, näiteks toetuse summat või projekti tegevusi või tulemusi, ei

toetata taotluses nimetatud ulatuses.

Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult

ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse.

Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus

sobivad, vajalikud või piisavad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on

projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek võib olla

ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud

toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on

nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või vajadusel projekti muutma.

Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui

taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab

nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veel kord kontrollida taotluse nõuetele

vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk

kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

Lõike 5 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole

taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning kui

on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist

täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse

andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise

aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse

rahuldamise otsuse juurde.

Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on

vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Lõike 6 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal

õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe

tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama

juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada näiteks e-keskkonnast vm registrist või

andmeallikast.

Lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta

kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse

kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal või toetuse andja erandlikul otsusel

rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei

ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis

kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

Samuti võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja taotluse

menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad

ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et taotlejal

on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste vahenditega

või oleks taotleja teostanud projekti ka ilma toetuseta.

16

Lõike 8 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotlusvooru vahendid

on hindamiskriteeriumite alusel kõrgemad punktid saanud eelmiste taotlustega lõppenud.

Lõike 9 ja 10 kohaselt fikseeritakse taotluste läbivaatamine ja hindamiskomisjoni ettepanekud

kirjalikult protokollis. Protokollis kajastub rahuldatud, osaliselt rahuldatud ja rahuldamata

jäetud taotluste nimekiri. Iga taotluse juurde on lisatud hindamiskriteeriumite alusel antud

hinnete aritmeetiline keskmine hinne ning hindamiskriteeriumitele vastavuse põhjendus.

Punktiga 1 kehtestatakse protokollis kajastuvad andmed.

Lõikes 11 on kirjas otsuste põhjendamiskohustus.

Peatükk 5 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist (§-d 16-

17).

Paragrahvi 16 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle

algatusel.

Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse

sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse

või teatena. Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb

toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte.

Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul kui toetuse saaja peab

möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära

või lisatakse täiendav tegevus). Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse

taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste

ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt

ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav

tulemus. Kui tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue

projektiga.

Taotluse rahuldamise otsust saab muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Seda võib teha kuni

projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning

tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti

tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest eelkõige

juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või

projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

Lõike 1 kohaselt viidatakse asjaoludele, millal võib toetuse andja tunnistada taotluse

rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks. Taotluse rahuldamise otsus

tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks

rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või projekti elluviimisel on

17

teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata,

kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta

seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse

kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse

toetuse kasutamisest loobumise kohta või tegevused pole ellu viidud taotluses ja selle

rahuldamise otsuses kindlaks määratud viisil. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise

otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja

ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima

selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise

avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 20 kohase toetuse

tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui

taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb

asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil

ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam projektile toetust. Kehtetuks tunnistamisega

ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu

tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat toetust

vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses taotluse rahuldamise

otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada

ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb kasutamata, tuleks

määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti elluviimise ajal. Nii saab ühes

projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele projektile.

Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku

aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada.

6. peatükk reguleerib toetuse maksmise tingimusi ja aruande esitamist (§-d 18–19).

Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena neljateistkümne

tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole määratud teisiti.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse

toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruande esitab toetuse saaja

30 kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Aruanne tuleb

esitada e-keskkonna kaudu.

Lõikega 2 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada. Avaldus tuleb esitada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud

tähtaja saabumist.

18

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse andjal on õigus aruande läbi vaatamise käigus nõuda toetuse

kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, küsida toetuse saajalt selgitusi

ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta, andes selleks toetuse saajale tähtaja. Toetuse

andjal on ka õigus tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures kohapeal.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib nõuda aruande täiendamist ehk puuduste

kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks annab toetuse andja toetuse saajale tähtaja.

Lõike 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Toetuse andja kinnitab aruande kui

aruandes pole puudusi või kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja

jooksul puudused kõrvaldanud ja toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud

rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse andja on kinnitanud aruande. Vastavasisuline teave

saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu.

7. peatükk reguleerib toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist (§-d 20-21).

Paragrahviga 20 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse

tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise

tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu

katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul

on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel asjaoludel tehakse otsus toetuse osalise või täieliku

tagasinõudmise kohta.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub

mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole

abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda

mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et

puudusi kõrvaldada ei saa.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud

mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse

tagasinõudmise otsus või mitte, puudub.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud

toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude

abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei

täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik

üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite

säästliku kasutamise põhimõtet.

Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi

veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on toetuse andjale ajendiks, et hinnata,

kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane kasutamine katkeb

kohustuslikul ajaperioodil.

19

Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust kui puudus kõrvaldatakse või kohustus

või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik toetuse

vabatahtliku tagastamise tingimused.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul toetuse saaja

viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist

tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu ära kuulata. Sellega

tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud

otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel

arvesse võtta.

Lõige 4 Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud

summas ja tähtajaks.

Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi

kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse

seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele

kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda

muudetakse.

Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse

tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse

tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.

Lõike 5 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust hinnata,

võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega.

Lõigetega 6 ja 7 sätestatakse, et tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja

põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral

makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb toetuse

saajal esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava ning toetuse andja

nõutud finantsseisu kajastavad dokumendid.

Lõigete 8 ja 9 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme

tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja

võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Toetuse tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja,

kuid see ei saa olla pikem kui neli kuud.

Lõike 10 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning otsusest teavitatakse toetuse saajat

e-keskkonna kaudu.

Lõike 11 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise

võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast.

Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi

20

30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest

arvates.

Paragrahviga 21 sätestatakse, et toetuse saaja kohustus tagastada toetuse osalisel kasutamisel

kasutamata jäänud osa toetusest, kui see ületab 5 eurot. Tagasimakse tuleb teostada samal ajal

aruande esitamisega.

8. peatükk sätestab toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused (§-d 22-25).

Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest.

Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse

rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja

kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk

seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud

tulemused. Eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad

olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist,

õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda,

et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses

kehtivatele nõuetele.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad

dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest ehk raamatupidamisseaduses

kehtestatud tingimuste kohaselt.

Punkti 4 ja 5 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest

eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe

õigsust või paikapidavust, sh peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja

pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole

pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud

kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige

seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõttest, mida tuleb rakendada ka finantsandmete kajastamisel. Finantsandmed, st kulud ja

nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on

käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse

tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu tegevustega seotud finantsteave ei

ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.

Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses

esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud

teabe alusel, kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või

21

vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse

kasutamise tingimuste, sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui

muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Punkti 8 ja 9 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi ja

toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.

Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on

seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid tegevuste

nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi

kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva

või sellega lahutamatult seotud teabega. Toetuse saajal on õigus tutvuda dokumendis tema

kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on

piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis

toetuse andja konkreetne ametnik või töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et

tagada julgelt antud hinnang ning selleks, et seda ei oleks võimalik seostada konkreetse

hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale.

Punktis 3 rõhutatakse, et toetuse saajal on õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.

Paragrahviga 24 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud tegevused, sealhulgas

menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude

abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.

Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetlus ja otsuste

teatavaks tegemise tähtaegu.

Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad

dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Punktide 3-6 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada tegevuste elluviimise üle kontrolli,

sealhulgas vaatama läbi aruandeid ning kehtestama asjakohased juhendmaterjalid ja tegema

need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks e-keskkonnas. Toetuse andja peab, kas omal või

toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning

teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest.

Paragrahviga 25 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Punktidega 1-3 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida tegevuste elluviimist ning nõuda

asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha

abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab

tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas tegevuste toimumist ja edenemist ehk

22

toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, kulude ja tulude kohta eraldi

arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Samuti kontrollida

taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust Kohapealse kontrolli käigus

kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust

originaalile.

Punkti 4-8 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa

kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või

tühistamise otsus) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid, sealhulgas pikendada projekti

abikõlblikkuse perioodi.

Toetuse andjal õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on

halvenenud või kui tal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees, tunnistada taotluse

rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt

toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.

2. Eelnõu mõju

Eelnõuga võivad kaasneda järgmised mõjud:

1) Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud

Eelnõul on positiivne mõju, kuna parendab kohalike elanike kooskäimise võimalusi ning

raamatukogu külastajate erinevate avalike teenuste kättesaadavust. Mitmekülgsed ruumid ja

teenused toetavad kogukonnaliikmete tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust,

õpinguid, kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist.

2) Mõju majandusele

Eraldiseisvat mõju majandusele eelnõuga ei taotleta, kuid positiivne mõju võib kaasneda, kui

kohalik kogukond ja raamatukogutöötajad teevad koolitusi ning üritusi ja arendavad teenuseid,

mis vähendavad vajadust liikuda ning on omavalituses koha peal kättesaadavad. Mistõttu võib

eelnõul olla positiivne säästlik mõju elu- ja looduskeskkonnale. Eelnõul on positiivne mõju

loomemajanduse alavaldkondadele, mille teenuseid raamatukogud saavad senisest rohkem

kasutada. Nt disainerid, arhitektid, sisearhitektid. Eelnõu edendab eeldatavasti ka innovatsiooni

ehk uute kasutajateede ja teenuste väljatöötamist. Nt soovitakse ajakohastada lugeja jaoks

mugavaid laenutusvõimalusi, mis aitab kokku hoida elanike sõidu- ja ajakulu. Inspireeriv ruum

ja lihtsad ning mugavad teenused loovad eeldused ka raamatukogu külastajate arvu

suurenemisele. Kaudne mõju on raamatukogule kui atraktiivsele tööandjale.

3) Mõju regionaalarengule

Samuti on sellel positiivne mõju regionaalarengule. Innovaatilised, ligipääsetavad ja

kvaliteetsed raamatukoguteenused suurendavad sidusust ja mõjutavad elanike

motivatsiooni piirkonda jäämisel. Rahvaraamatukogud asuvad kõigis kohalikes omavalitsustes

üle Eesti, mistõttu nende ruumi, tehnoloogiasse, töötajate pädevusse ja teenuste innovatsiooni

panustamine toetab ka piirkondade tasakaalustatumat arengut.

4) Mõju kohalike omavalitsuse asutuse korraldusele ning avaliku sektori tuludele ja

kuludele

Eelnõuga kaasneb töökorralduslik mõju Kultuuriministeeriumile, kelle ülesannete maht kasvab

ja muutub. Kavandatav muudatusega lisandub taotlusvooru läbiviijale kohustus nõustada

kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid parimate praktikate rakendamisel. Selleks on ette

nähtud lisavahendid.

23

Toetusmeetmel on eeldatav positiivne mõju kõigi kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude

teenuste kvaliteedile, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele, loomemajanduse sektori

tugevnemisele ning kohalike omavalitsuste erinevate piirkondade arengule tervikuna.

Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

3. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja eelarve kinnitatakse

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kavandatav 2023. aasta taotlusvooru

eelarve on 500 000 eurot.

Hindamiskomisjoni kahe taotlusvooru tegevuse kulu on u 1500 eurot. Infoürituse kulu ei

kaasne, kui see viiakse läbi veebis või kasutatakse oma ruume.

Kohalikele omavalitsustele ja nende raamatukogudele kaasneb toetuse taotlemisel omaosaluse

kulu. Samuti kaasneb ajaline kulu taotluste kirjutamisele ja tegevuste läbimõtlemisele.

4. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

5. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

omavalitsusliitudele, 79-le kohalikule omavalitsusele, MTÜ-le Eesti Raamatukoguhoidjate

Ühing, Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule,

maakonnaraamatukogudele ning suuremate linnade rahvaraamatukogudele.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 1

Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate rahvaraamatukogude

arendusprojektide toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ (edaspidi

taotlusvoor) toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord.

(2) Toetuse määrab ja nõuab tagasi Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

(3) Määrust rakendatakse koostoimes haldusmenetluse seadusega.

§ 2. Taotlusvooru eesmärk ja toetuse oodatav tulemus

(1) Taotlusvooru eesmärk on pakkuda rahvaraamatukogudele võimalus teha ajakohaste ja

uuenduslike lahenduste loomisega arenguhüppeid, et:

1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet, kättesaadavus ja

ligipääsetavus;

2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevuseks;

3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;

4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd;

5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude

valdkonna võimekus.

(2) Toetuse tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju

ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude riigisisene

ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja

kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus. Võimaluse ja sobivuse korral on rahvaraamatukogu

kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.

§ 3. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused

(1) Taotlusvoorust toetatakse:

1) rahvaraamatukogu töötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe

rahvaraamatukogu töötajad;

2) rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist,

sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal;

3) rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna

rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või inimeste lugemisoskust ja -harjumust,

ning aitavad laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda;

4) sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või teeb

ettekande;

5) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise,

ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi, projekteerimist ning

individuaal- ja rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade, lastealade,

kaugtöövõimaluste ja muu sellise loomist;

6) rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või selle osa, sealhulgas

iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite soetamist

ja paigaldamist;

7) tegevusi, mis aitavad parandada avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste kättesaadavust

ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda.

(2) Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, mis ei vasta käesoleva määruse §-s 2 sätestatud eesmärgile

või oodatavale tulemusele, sealhulgas:

1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituse

korraldamist;

2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist;

3) näituseprojekte;

4) käesoleva paragrahvi § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui

taotlemise aasta 31. detsembrini;

5) käesoleva paragrahvi § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui

taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini;

6) trükiste väljaandmist, välja arvatud rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku või

raamatukogundust tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka

elektrooniline versioon;

7) välislähetuse päevaraha maksmist;

8) esinduskulu ja kingitusi;

9) organisatsioonide liikmemaksu, välja arvatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmemaksu

rahvusvahelistes organisatsioonides Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide

Liit (International Federation of Library Associations and Institutions, lühend IFLA) ja Euroopa

Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo (European Bureau of Library,

Information and Documentation Associations, lühend EBLIDA);

10) erisoodustusena käsitletavat kulu ja sellelt tasutavat maksu;

11) käibemaksu, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

12) rahatrahvi ja rahalist karistust;

13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

14) sularahas tasutud kulu;

15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest, riigieelarve,

muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

(3) Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või

toetuse maksimaalmäära.

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotlusvoorust saavad toetust taotleda:

1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga tegevustele, mis on loetletud käesoleva

määruse § 3 lõike 1 punktides 5–7;

2) rahvaraamatukogu seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud ülesandeid täitvad maakonnaraamatukogud

või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogud ühiselt tegevustele, mis on loetletud

käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4;

3) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse

edendamine ja raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ning kellel on vähemalt

kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas, tegevustele, mis on loetletud käesoleva

määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud

maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine on

ajatatud ja võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu võlaks

tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga;

2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse

kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) ta on suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut ja taotlusega seotud

mitteabikõlblikke kulusid;

5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

2. peatükk

Toetuse määr, summa ja kulude abikõlblikkus

§ 5. Toetuse maksimaalne määr, summa ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud

tegevustele on 7000 eurot taotleja kohta ja § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele

maksimaalselt 300 000 eurot taotleja kohta.

(2) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7%

programmi toetuse kogusummast.

(3) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100% projekti

abikõlblikest kuludest.

(4) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 50% projekti

abikõlblikest kuludest.

(5) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja peab katma käesoleva määruse § 3

lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt vähemalt 50%

taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest.

(6) Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest

ei hüvitata.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik kulu on:

1) toetuse saajale käesoleva määruse § 7 lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse

perioodil tehtavate ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus tekkiv

kulu;

2) käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks põhjendatud,

otstarbekas, mõistlik ja vajalik, projekti tegevuste käigus tekkiv ning varem Eesti riigi või muu

kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitamata ja mittehüvitatav kulu;

3) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(2) Kõiki projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikke kulusid, mis on tasutud toetuse saaja

arvelduskontolt, tõendatakse arvete või sellega võrdväärset tõendusväärtust omavate

algdokumentidega.

(3) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud mitteabikõlblik kulu on vähemalt:

1) toitlustuskulu;

2) kingitused, välja arvatud lugemisprojektide jaoks soetatud raamatud;

3) organisatsiooni liikmemaks, mille tasumiseks ei saa käesoleva määruse § 3 lõike 2 punkti 9

alusel toetust taotleda;

4) päevaraha;

5) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

6) lühikest aega ja ühe korra kasutatava vahendi soetamise kulu;

7) toetuse saajale juba hüvitatud või teisest meetmest või kindlustuslepingu alusel hüvitatav kulu;

8) enne abikõlblikkuse perioodi tekkinud kulu;

9) rahatrahv ja rahaline karistus;

11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

12) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline muu kulu.

§ 7. Kulude abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud tekivad.

(2) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood

on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast

kuni 31. detsembrini.

(3) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood

on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast

kuni taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini.

(4) Käesoleva määruse § 8 lõikes 3 toodud juhul algab tegevuste abikõlblikkuse periood

täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest või taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist

või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

nimetatud ajal.

(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni järgmise

kalendriaasta 31. detsembrini, kui:

1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud

asjaolud ja

2) ta on taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne abikõlblikkuse

perioodi lõppu.

(6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse

perioodi kestuse lõpuks toetuse andja määratud kuupäev.

(7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist.

3. peatükk

Taotlusvooru avamine, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemine

§ 8. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru avab ja eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarve käskkirjaga.

(2) Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. märtsini.

(3) Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava

taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse

andja oma veebilehel võimaluse korral vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava taotlusvooru

avamise päeva.

§ 9. Taotluse ja dokumentide esitamine

Taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse toetuse saaja toetuste menetlemise

infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses esitatakse muu hulgas järgmised andmed:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus,

pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed;

2) üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, toimumise aeg ja koht, toetuse

kasutamise periood, projekti eesmärk, elluviimise vajadus, põhjendus, arenguhüppe kirjeldus ja

tegevused, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju ning sihtrühm ja koostööpartnerid,

kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused ja lisandväärtus;

3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa,

omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa;

4) kinnitus, et taotleja on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke

kulusid.

(2) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul lisatakse kavandatud

tegevust kajastav järgmine asjakohane ja asjassepuutuv teave ning dokumendid:

1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuse kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad

tulemused, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja

koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja

keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane, ning valdkondlik ja regionaalne mõju;

2) koolituste ja/või ürituste kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus;

3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa

ning omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa.

(3) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul lisatakse kavandatud

tegevust kajastav järgmine asjakohane ja asjassepuutuv teave ning dokumendid:

1) tegevuse vajaduse põhjendus, sealhulgas arenguhüpe, tegevuse eesmärk, ajakava ja kirjeldus,

ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused, sealhulgas

lisandväärtus, kirjeldus muutustest teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses ja ligipääsetavuses; mõju

taotleja tegevusele ning valdkonnale, keskkonnasäästlikkusele ja regionaalsusele;

2) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu

arengukavale;

3) ehitamise või renoveerimise korral õigusaktides ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud

dokumendid;

4) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa,

omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa.

(4) Kui taotluse esitaja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või

muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses

sellekohane teave.

(5) Ühe taotleja kavandatud tegevused esitatakse käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4

sätestatud tegevuste puhul ühes ja § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevuste puhul teises

taotluses. Kui käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja taotleb toetust § 3

lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rohkemaks kui üheks tegevuseks, tuleb taotluse kulude ja tulude

eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.

(6) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab taotlusvoorust taotleda korraga

toetust ainult ühele käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevusele.

(7) Taotluse esitaja kinnitab, et on taotluse esitamise nõuetega tutvunud ning esitatud andmed on

tõesed.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 päeva alates taotlusvooru sulgemisest. Mõjuval

põhjusel võib tähtaega pikendada kuu aja võrra.

(2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja ei vasta käesoleva

määruse §-s 4 sätestatud nõuetele või toetust taotletakse käesoleva määruse § 3 lõikes 1

nimetamata tegevuseks.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud

korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja

taotlus nõuetele vastavaks.

(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt läbi

juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluste hindamise komisjon

(1) Taotluste hindamiseks võib kultuuriminister moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi

komisjon).

(2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

(3) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul kolm

komisjoni liiget. Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5–7 tegevustele esitatud taotlusi hindab

üldjuhul seitse komisjoni liiget.

(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral

taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel

ja korras.

(5) Komisjoni töövorm on koosolek. See võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjoni koosoleku

kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või toetuse andja.

(6) Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole

liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon võib vajaduse korral

taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta

eksperdina toetuse andja finantstöötaja.

(7) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist.

(8) Komisjoni liige põhjendab oma seisukohti kirjalikult.

(9) Komisjon teeb kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

(10) Komisjoni liikmete tööd tasustatakse Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste

hindamiskomisjoni liikme tasustamise korra kohaselt.

§ 13. Hindamise skaalad ja hindepunktid

Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 14 lõigete 1 ja 2 hindamiskriteeriumide ning järgmiste

tingimuste ja punktiskaalade alusel:

1) taotlusi hinnatakse punktiskaala alusel täisarvudes;

2) käesoleva määruse § 14 lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel

on võimalik saada 5–15 punkti: „5“ – nõrk; „10“ – hea; „15“ – väga hea;

3) käesoleva määruse § 14 lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel

on võimalik saada 1–5 punkti: „1“ – nõrk; „3“ – hea; „5“ – väga hea;

4) taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete aritmeetilisest

keskmisest;

5) paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide koondhinde põhjal

pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread moodustatakse eraldi

käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste ja § 3 lõike 1 punktides 5–7

nimetatud tegevuste puhul;

6) juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse projekti, millel on esimesena

kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana

hindamiskriteeriumi 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi 3 hinne;

7) juhul kui taotlused on pärast käesoleva paragrahvi punktis 6 hinnatud järjekorda endiselt

võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline mõju, oma- ja

kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst;

8) hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotluse võib jätta rahuldamata, kui sellele

hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2

aritmeetiline keskmine on 5.

§ 14. Hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused

(1) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste

kriteeriumide alusel:

1) projekti vastavus käesoleva määruse § 2 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele;

2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti

valdkondlik ja regionaalne mõju; konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul

programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase;

3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus;

4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr

kogu eelarvest.

(2) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste

kriteeriumide alusel:

1) projekti vastavus käesoleva määruse § 2 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele;

2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti

valdkondlik ja regionaalne mõju, tegevuste uuenduslikkus, mõju raamatukoguteenuse

ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkus;

3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus;

4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr

kogu eelarvest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu alusel taotlusi ja tegevusi hinnates arvestatakse,

kas konkreetne kriteerium on taotluses kirjeldatud tegevuse hindamisel asjakohane ja

asjassepuutuv.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel taotlusi hinnates kasutatakse abivahendina järgmist

hindamiskriteeriumide ja neile vastavate hindepunktide metoodikat:

Nr Hindamiskriteerium Hindepunktid

Tegevuste vastavus ja mõju taotlusvooru eesmärkide ja tulemuste saavutamisele

1. Projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile:

ajakohased ja uuenduslikud lahendused arenguhüppeks, et:

1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem

kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus;

2) kohandada rahvaraamatukogu ruume

kogukonnategevusteks;

3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;

4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist

koostööd;

5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et

suureneks raamatukogude valdkonna võimekus.

Projekti tulemusena on eelkõige paranenud

rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas,

avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus,

raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö,

kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus,

sidusus ja kaasatus kogukonna-, kohalikus ja riigielus. Seal, kus

võimalik ja sobiv, on rahvaraamatukogu kujunenud

regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.

Hindeid

antakse

vahemikus

5–15 punkti

„5“ – nõrk

„10“– hea

„15“ – väga

hea

Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja eesmärkide

põhjal, hinnates sealjuures ka oodatavate tulemuste saavutamise

realistlikkust.

Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:

 kas ja kuivõrd panustavad tegevused taotlusvooru eesmärki,

st milline on tegevuste sisuline vastavus taotlusvooru

eesmärgile;

 kas taotleja kavandatud tegevused on vajalikud, piisavad ja

põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline

tulemus.

Projekt on otseselt seotud taotlusvooru eesmärgiga. Planeeritud

tegevused on vajalikud, piisavad, põhjendatud ja realistlikud, et

saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus.

„15“ – väga

hea

Projekt panustab taotlusvooru eesmärki osaliselt, planeeritud

tegevused ei pruugi olla täies ulatuses piisavad ja põhjendatud, et

saavutada taotlusvooru jaoks olulised tulemused täielikult.

„10“ – hea

Projekti seos taotlusvooru eesmärgiga on ebamäärane või küsitav

ja/või planeeritud tegevustega pigem ei ole võimalik taotlusvooru

olulisi tulemusi saavutada – näiteks ei parane avalikkusele

pakutavate teenuste kvaliteet, sihistatus ega kättesaadavus.

„5“ – nõrk

Tegevuste ajakohasus, ettevalmistus ja läbimõeldus

2. Projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava

realistlikkus, põhjendatus ning valdkondlik ja regionaalne

mõju.

Määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud konverentside,

seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse

põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase.

Määruse § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul

mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele

ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele.

Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:

 kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada

planeeritud tulemused või lahendada mõne aktuaalse

probleemi;

 kas tegevused on ajakohased ja kestlikud;

 kas tegevuste ajakava on realistlik;

 kas kommunikatsiooniplaan on läbimõeldud;

 kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine

või madal;

 kas tegevusel on selge mõju raamatukogude valdkonnale või

kas tegevuse regionaalne mõju raamatukoguteenusele on

tugev, keskmine või madal;

 kas käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud

konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on

programmi kirjeldus piisavalt põhjalik ning kas kaasatud

esinejate tase on tugev, keskmine või madal;

 kas käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud

tegevuste mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele,

ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning

keskkonnasäästlikkusele on tugev, keskmine või madal.

Hindeid

antakse

vahemikus

5–15 punkti

„5“ – nõrk

„10“ – hea

„15“ – väga

hea

Tegevused on ajakohased ning põhjalikult ja läbimõeldult lahti

kirjutatud. Tulemused on saavutatavad ja pakuvad lahendusi mõnele

„15“ – väga

hea

raamatukogu aktuaalsele probleemile, mis leiab kajastamist

raamatukogu arengukavas või muus strateegilises dokumendis.

Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse

spetsiifikale.

Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve on detailselt kirjeldatud

ning omavahel loogiliselt seotud. Ajakava on realistlik ja selles on

arvestatud võimalike ootamatustega. Projekt on jagatud loogilisteks

etappideks, see on põhjalik ja asjakohane. Projekt on hästi ette

valmistatud ja usaldusväärne (näiteks on lisatud kaasatud

osapooled). Selgelt on põhjendatud mõju raamatukogude

valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele.

Mõju ja selle ulatuse hindamisele on mõeldud.

Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on

programmi kirjeldus põhjalik ja kaasatud esinejate tase tugev.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju

raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja

kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev.

Muu põhjus.

Vastab täielikult taotlusvooru eesmärkidele ja toetuse andja

ootustele.

Tegevused on rahuldavalt lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt

saavutatavad. Ajakohasus ja pakutavad lahendused on keskmised.

Probleem on aktuaalne osaliselt. Seda ei ole kajastatud

arengudokumentides. Teavitustegevuste või

kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse spetsiifikale osaliselt,

selles on puudusi. Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve ei ole

selgelt kirjeldatud. Mõju raamatukogude valdkonnale või selle

regionaalne mõju raamatukoguteenusele on keskmine.

Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on

programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase keskmine.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju

raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja

kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on keskmine.

Muu põhjus.

Vastab keskmiselt taotlusvooru eesmärkidele ja toetuse andja

ootustele.

„10“ – hea

Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult ega läbimõeldult lahti

kirjutatud, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Tegevuse

kestlikkus on madal. Pakutavad tegevused või lahendused ei ole

piisavalt ajakohased. Tegevuse spetsiifikast lähtuv teavitustegevuste

või kommunikatsiooniplaan puudub. Mõju raamatukogude

valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on

madal.

Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on

programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase madal.

„5“ – nõrk

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju

raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja

kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on madal.

Muu põhjus.

Vastab alla keskmise taotlusvooru eesmärkidele ja toetuse andja

ootustele.

Taotleja tiimi suutlikkus

3. Projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise

võimekus. Hinnatakse tegevuste elluviijate professionaalsust, mis väljendub

taotleja kogemuses või suutlikkuses sarnaseid või kavandatud

tegevusi korraldada; haldusvõimekuses, mis väljendub korraldaja

pikaajalises korrektses finantskäitumises; tiimi komplekteerimise ja

juhtimise võimekuses.

Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:

 milline on taotleja kaasatud tiimi erialane kogemus ja

kompetents;

 kas ja milline on taotleja tiimi juhtimisalane kogemus ja

kompetents;

 kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on

nende panus.

Hindeid

antakse

vahemikus

1–5 punkti

„1“ – nõrk

„3“ – hea

„5“ – väga

hea

Taotlejal on olemas väga hea sarnase suunitlusega tegevuste

elluviimise oskus ja suutlikkus. Näiteks olid varasemad tegevused

edukad või nähtub taotlusest tegevuste realistlik ja kõrgel tasemel

elluviimise võimekus. Pikaajaline finantskäitumine ja muu

juhtimine on korrektne. Tiimi on kaasatud asjakohased eksperdid ja

koostööpartnerid (kui see on asjakohane), kelle rollid ja ülesanded

projektitiimina on projektikirjelduses selgelt määratletud ja

ammendavalt lahti kirjutatud.

Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja

mõjukad.

Muu põhjus.

Vastab täielikult taotlusvooru eesmärkidele ja toetuse andja

ootustele.

„5“ – väga

hea

Taotlejal on sarnase suunitlusega tegevustes vähene või mõningane

oskus. Näiteks on eelnevad tegevused ellu viidud, kuid pikaajalises

finantskäitumises ja muus esineb puudusi. Asjakohased eksperdid

on tiimi kaasatud osaliselt ning nende rollid ja ülesanded

projektitiimina ei ole projektikirjelduses selgelt määratletud või

selgelt välja toodud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed,

usaldusväärsed ja mõjukad keskmiselt.

Tiimi võimekus on keskmine.

Muu põhjus.

Vastab keskmiselt taotlusvooru eesmärkidele ja toetuse andja

ootustele.

„3“ – hea

Taotlejal puuduvad kavandatud tegevuse korraldamiseks või

elluviimiseks piisavad oskused ja suutlikkus. Varem on esinenud

puudusi nii finantskäitumises kui ka üldise võimekuse tagamises.

Tiimi võimekus on rahuldav. Partnerid ei ole oma valdkonnas

piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Taotlejal

puuduvad projekti elluviimiseks sobivad ressursid (inimesed, oskus)

„1“ – nõrk

ja vajalikku asjatundlikkust ei ole kavandatud teenusena sisse osta.

Tiimi võimekus on rahuldav.

Muu põhjus.

Vastab alla keskmise taotlusvooru eesmärkidele ja toetuse andja

ootustele.

Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus

4. Eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning

kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite

põhjendatust, lähtudes taotluses kirjeldatust, ning

kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu

eelarves.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus

mahus oma- ja kaasfinantseeringut, kui see on nõutud;

 kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;

 kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt

kuluefektiivsed, et planeeritud tulemusi saavutada.

Hindeid

antakse

vahemikus

1–5 punkti

„1“ – nõrk

„3“ – hea

„5“ – väga

hea

Eelarve on piisavalt detailne, põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik

kulud põhjendatud (märgitud on kaas- ja omafinantseeringu määr,

kui see on nõutud, ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve

vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide

saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava

toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva

määruse § 5 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves

esitatud abikõlblikest kuludest.

Muu põhjus.

Vastab täielikult taotlusvooru eesmärkidele ja toetuse andja

ootustele.

„5“ – väga

hea

Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on põhjendatud vaid

osaliselt. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on

eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud osaliselt, kuid

soovitud tulemust saaks saavutada ka soodsama lahendusega.

Eelarves esitatud summad on üle- või alahinnatud.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava

toetuse oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva

määruse § 5 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves

esitatud abikõlblikest kuludest.

Muu põhjus.

Vastab keskmiselt taotlusvooru eesmärkidele ja toetuse andja

ootustele.

„3“ – hea

Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole

piisavalt põhjendatud või realistlikud. Enamik eelarves planeeritud

kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud.

Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud,

otstarbekad ja mõistlikud.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

„1“ – nõrk

tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel ei ole taotletava

toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva

määruse § 5 lõikes 3 sätestatuga ehk see ei ole 50% taotluse

eelarves esitatud abikõlblikest kuludest.

Muu põhjus.

Vastab alla keskmise taotlusvooru eesmärkidele ja toetuse andja

ootustele.

§ 15. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab toetuse andja.

(2) Kui on ilmselge, et käesoleva määruse § 14 alusel arvutatud tulemus ei vasta taotlusvooru

eesmärgile või oodatavale tulemusele, võib toetuse andja erandlikult jätta selle osaliselt või

täielikult arvestamata. Toetuse andja põhjendab oma otsust.

(3) Taotluse võib taotluse esitaja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotlusvooru esitatud taotluste

rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole

põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume

ja nõudeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb toetuse andja taotluse esitajale taotluse

osalise rahuldamise ettepaneku taotletud toetust vähendada ja/või kavandatud tegevusi muuta,

ning kuulab ära taotleja seisukoha.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik.

(6) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele.

See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud

toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada

e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

(7) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 7 või teistele käesolevas

määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) hindamistulemuse põhjal või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta;

7) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste

eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta.

(8) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotlusvooru vahendid on eelmiste, pingereas eespool

olnud rahuldatud taotlustega lõppenud.

(9) Taotluste läbivaatamine protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse

e-keskkonnas. Protokollis kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste vastavus

hindamiskriteeriumidele, hindamiskomisjoni ettepanekud, rahuldatud, osaliselt rahuldatud ja

rahuldamata jäetud taotluste nimekiri ning põhjendused iga taotluse kohta.

(10) Kui taotluste läbivaatamiseks korraldati koosolek, siis märgitakse protokolli koosoleku

toimumise aeg ja koht, osalenud isikute ning juhataja ja protokollija nimed, komisjoni

ettepanekud, koondhinded ja põhjendused, olemasolu korral eriarvamused, teave komisjoni

liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolu korral viide konkreetsele

taotlejale ja taotlusele. Elektroonilise koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete

e-kirjad. Protokolli allkirjastavad digitaalselt komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll

edastatakse komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest.

(11) Taotluste rahuldamisel, osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel märgitakse põhjendus

lähtudes hindamiskriteeriumidest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja taotluse

alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi

lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse

esitamise kuupäevast. Muudatuse sisu ei tohi olla täiesti uue tegevuse elluviimine.

(3) Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest eelkõige juhul, kui

soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise

või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei

ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

6) tegevused ei ole ellu viidud taotluses ja selle rahuldamise otsuses kindlaks määratud viisil;

7) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamisega seotud aruannet või ei kõrvalda selle puudusi.

(2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 18. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse

rahuldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole määratud teisiti.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta aruande 30 kalendripäeva jooksul

pärast projekti lõppemise tähtpäeva.

(2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on

esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide

koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja

juures.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud

rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Toetuse andja võib nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi eelkõige juhul, kui:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) käesoleva määruse paragrahvis 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu

taotluses ettenähtud tegevusi;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust;

5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või nõuetekohaselt;

7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse võib tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise

lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi toetuse andja määratud tähtajaks.

(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus

ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele lisab toetuse saaja finantsseisu

kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

võimaluse korral kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral maksab toetuse saaja toetuse

tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima

hakkamisest arvates.

§ 21. Toetuse jäägi tagastamine

Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa, kui see ületab viit eurot,

samal ajal aruande esitamisega.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja viib tegevused edukalt ellu

käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel,

sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

4) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

5) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset

abi;

6) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

7) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast

asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara

üleandmisest teisele isikule või asutusele;

8) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

9) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.

§ 23. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 24. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja:

1) edastab taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused ja muud

dokumendid;

2) säilitab toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

3) kontrollib tegevuste elluviimist;

4) teeb taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;

5) teavitab toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

6) teeb muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid ja

menetlustoiminguid.

§ 25. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste

elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise

otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse

saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste

maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et

toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;

7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi

ees ja see on ajatamata;

8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman Tarvi Sits

minister kantsler