Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 15.11.2024 nr 6-4/4504-4

Meie 16.12.2024 nr 7.2-2/24/4491-5

Hansuli maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju maakonna Jõelähtme valla

Haapse küla Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 24501:001:2284,

edaspidi planeering).

Hansuli maaüksuse jagamiseks elamumaa kruntideks ning moodustatavatele kruntidele

hoonestusalade ja ehitusõiguste määramiseks üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11266 Kiiu-Kaberneeme tee (edaspidi riigitee) km 6,430-

6,620.

Oleme jätnud planeeringu kooskõlastamata 18.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/4491-3 põhjusel, et

esitatud lahendus oli vastuolus 23.12.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/27207-2 väljastatud seisukohtadega

planeeringu koostamiseks.

Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud planeeringu lahendust on küll korrigeeritud, kuid selles

esinevad jätkuvalt puudused ja vastuolud järgmistes punktides.

PlanS § 126 lg 1 punkti 7 alusel on planeeringu ülesandeks määrata planeeringuala

liikluskorralduse põhimõtted.

1. Meie kirja p 1 oleme märkinud, et Metsalauri kinnistu (katastritunnus 24501:001:2285)

kui Haapse tee 30 kinnistu (katastritunnus 24505:001:1620) olemasolevate

ristumiskohtade likvideerimise ja uute ristumiskohtade asukoha osas tuleb teha koostööd

nimetatud kinnistute omanikega.

Planeeringu materjalide koosseisust ei selgu, kas kõnealuste kinnistute omanikega on

tehtud koostööd. Palume täpsustada planeeringu materjale. Rajatavatelt ristumiskohtadelt

on vajalik tagada juurdepääs nii Metsalauri kinnistule (katastritunnus 24501:001:2285) kui

ka Haapse tee 30 kinnistule (katastritunnus 24505:001:1620), sest eraldi ristumiskohtade

rajamine nimetatud kinnistutele ei ole riigitee toimivuse ja ohutuse seisukohalt sobilik ning

juurdepääsude võimaluseta jäämine võib riivata kõnealuste maaomanike huve. Õiguslikult

siduvas vormis sõlmitud kokkulepped (sobib kas digitaalselt või tavaliselt allkirjastatud

planeeringu põhijoonis koos kuupäevaga) tuleb lisada planeeringu korduvaks

kooskõlastamiseks esitatavale lahendusele.

2 (3)

2. Meie kirja p 2 oleme märkinud, et Planeeringu põhijoonisel näidatud liikluskorralduslik

lahendus pole üheselt loetav ning seetõttu on vastuolus seletuskirjas p 4.6. „Tee maa-alade

ja liikluskorralduse määramine“ tooduga. Joonisel on endiselt kinnistuid, millele pole

võimaldatud uut juurdepääsu.

Samas kirja punktis oleme selgitanud, et liikluskorralduslik lahendus peab olema terviklik,

mistõttu tuleb kõikidele kinnistutele, millele on planeeringu raames ette nähtud uued

juurdepääsud, lisada juurdepääsu tähistav tingmärk (tavaliselt „kolmnurk“) ning vastav

selgitus.

Selleks on vajalik, kas planeeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan mõõdistada

laiemalt, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust või koostada eraldi skeem

kavandatavate juurdepääsude kujutamiseks. Juurdepääsude kujutamiseks võib kasutada

Maa-ameti väljavõtet.

Planeeringu materjalide kooseisu lisada endiselt puuduolev ja seletuskirjas kirjeldatud T-

Model OÜ koostatud planeeringu liikluskorralduslahendus.

3. Meie kirja p 3 oleme märkinud, et kergliiklusteede kavandamisel on sobilik ette näha

ohutud teeületused ning jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalgteed siduda

tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

Meie hinnangul planeeringu põhijoonisel näidatud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT)

lahendust piisavalt analüüsitud. Kuna JJT lahenduses esineb mitmeid puuduseid (nt

erinevad kaugused riigiteest, teeületuskohad, ootelade kaugused/laiused jms).

Korrektse ruumivajaduse hindamiseks (paika panemiseks), ohutu liikluslahenduse

planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks

(vastavalt EhS § 10) tuleb planeeringu koostamisse kaasata teedeinsener kui eriteadmistega

isik (PlanS § 4 lg 6). Oluline on arvestada, et planeering on ehitustegevuse elluviimiseks,

mistõttu on edasiste vaidluste ära hoidmiseks vajalik paika panna täpne ruumivajadus.

Sobiva JJT lahenduse (k.a teeületuskohtade) leidmiseks juhinduda kergliiklustaristu

kavandamise juhendi nõuetest (edaspidi juhend).

4. Olete teinud ettepaneku vähendada riigitee kiiruspiirangut olemasoleva 90 km/h pealt 70

km/h peale, kuna riigitee on selles lõigus käänuline ning nähtavus seetõttu piiratud.

Me ei soovita kiirusepiirangut rakendada sellistel teedel (madala sagedusega

kõrvalmaantee, kogu tee ulatuses kurviline ja teega kulgev ala kõrghaljastust täis), kus

liiklejad on valinud sobivad sõidukiirused vastavalt sellele keskkonnale, mida

kõrvalmaantee läbib. Mõõtmistulemused on näidanud, et liiklejad sõidavad sellel teel

keskmiselt 60-70 km/h kiirustega, vajadusel valides väiksemad sõidukiirused või sellest

suuremad. Kiirusepiirangu märkide paigaldamisel on liiklejatel kombeks usaldada seda

lubatud suurima piirkiiruse numbrit ja võib juhtuda, et siis lõpetatakse autoroolis sobiva

kiiruse valimine ning sõidetakse lubatud suurima piirkiiruse numbrilise väärtuse järgi.

Sellistes olukordades oleme kasutanud soovitusliku sõidukiiruse liiklusmärke nr

„556“ koos vastavate hoiatusmärkidega. Seda kooslust võib ka siin rakendada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb planeeringu materjale korrigeerida. Täpsustada JJT vähima

ohutusriba laiust vastavalt juhendile ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga ulatust vastavalt

normidele. Lähtudes seejuures kiiruspiirangust 90 km/h.

3 (3)

5. Meie kirja p 5 oleme märkinud, et EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja

selle korrakohast kasutamist.

Olete selgitanud, et 2022. aastal on diplomeeritud hüdrotehnikainsener Mart Poola

koostanud eksperthinnangu Haapse külas asuva oja /kraavi veerežiimi muutuste põhjustest

ja selle tagajärgedest. Tutvuksime hea meelega koostatud eksperthinnanguga. Palume

lisada nimetatud dokument korrigeeritud planeeringu materjalide koosseisu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. 20241115_Hansuli_DP_SELETUSKIRI

- Lisa 2. Hansuli_DP_PÕHIJOONIS

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 1

1. ÜLDOSA. 1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtealused ja -dokumendid:

Hansuli katastriüksuse detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega:  Planeerimisseadus  Hansuli OÜ 22.11.2022 taotlus Hansuli maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks  01.02.2024 Leping nr 2-12-12/2-2024 „Haapse küla Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu tehniline

koostamine“  Jõelähtme Vallavalitsuse 08.02.2024 korraldus nr 126 „Haapse küla Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplanee-

ringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“

 Ehitusseadustik  Maakatastriseadus  Veeseadus  Atmosfääriõhu kaitse seadus  Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus  Asjaõigusseadus

 Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“  Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise

alused“  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"  Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”  Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise

kohta esitatavad nõuded“.  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“  Sotsiaalministri 04.03. 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutu-

sega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“  Sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“  Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“  Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, kar-

jääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

 Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“  Eesti standard EVS_EN 17037:2019/ A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“  Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“  Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“  Eesti standard EVS-EN ISO 717 „Akustika. Hoonete ja ehituselementide heliisolatsiooni hindamine. Osa 1: Õhu-

heli isolatsioon“.  Eesti standardisari EVS 812 (või uuem), sh

Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded” Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”

 Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplanee- rimine“

 Rahandusministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneering 2030+“  Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneering  Koostamisel olev Jõelähtme valla üldplaneering (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega

nr 62)

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 2

 Jõelähtme Vallavolikogu 11.10.2018 määrus nr 25 "Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018 - 2029"

 Jõelähtme Vallavolikogu 16.05.2024 määrus nr 50 „Jõelähtme valla jäätmekava 2024-2029“  Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2022 määrus nr 12 „Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri”  Jõelähtme Vallavolikogu 26.04.2012 määrus nr 91 „Jõelähtme valla heakorraeeskiri“  Jõelähtme Vallavolikogu 29.11.2006 määrus nr 38 „Raieloa väljaandmise tingimused ja kord“

 Jõelähtme Vallavolikogu 26.06.2014 otsusega nr 88 kehtestatud „Haapse küla Tiidu maaüksuse detailplanee-

ring“  Transpordiameti 23.12.2022 kiri nr 7.2- 2/22/27207-2 „Seisukohtade väljastamine Hansuli detailplaneeringu koos-

tamiseks“  Keskkonnaameti 27.06.2024 kiri nr 14-4/24/12906-2 „Puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamisest“

1.2. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:

 Hansuli (Haapse küla Jõelähtme vald Harju maakond) geodeetiline alusmõõdistus (Aamos Atlas OÜ töö n 037-G- 23, aprill 2023)

 Ekspertarvamus reovee kohtkäitluse võimaluste kohta Jõelähtme vallas Haapse külas Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringus (LEMMA OÜ, 02.08.2024)

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED SEOSED NING KESKKONNATINGI- MUSTE ANALÜÜS JA PLANEERINGU EESMÄRK. Käesolevas detailplaneeringus käsitletav Hansuli katastriüksus paikneb Harjumaal Jõelähtme vallas Haapse külas, küla- südamest ca 800 m kagusuunas. Lähimad kauplused jm teenindusettevõtted paiknevad ca 8 km kagusuunas Kuusalu alevikus. Tallinna kesklinn jääb ca 30 km kaugusele läänesuunda. Lähimad koolid ja lasteaiad, paiknevad Kuusalu külas, Kostivere alevikus ja Loo alevikus. Juurdepääs Hansuli katastriüksusele on 11266 Kiiu - Kaberneeme teelt. Planeeringualale lähimad bussipeatus „Kullamäe“ paikneb vahetult Hansuli katastriüksuse idanaabruses, 11266 Kiiu - Ka- berneeme tee ja 2451410 Kullamäe tee ristmiku piirkonnas. Käesoleva detailplaneeringuala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

- Haapse küla Tiidu maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 26.06.2014 otsusega nr 88) krun- dile elamu ja abihoonete ehitusõiguse määramiseks; planeering on realiseeritud.

- Haapse küla Umbaed ja Umbaed I maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2009 otsu- sega nr 479) kahe elamukrundi moodustamiseks ja elamu ja abihoonete ehitusõiguse määramiseks.

- Kullamäe küla Kullamäe I ja Siimu I maaüksuste ning lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 16.02.2017 otsusega nr 422) 6 elamukrundi moodustamiseks; (planeering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Vallavoli- kogu 19.08.2021 otsusega nr 525); planeering on realiseerimisel.

- Kivi talu II lahustüki detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.06.1998 otsusega nr 121) milles kavandati 14 elamumaa krunti (planeering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2003 otsusega nr 105 Kivi maaüksuse II lahustüki detailplaneeringu osaline muutmine); planeering on realiseerimisel.

Planeeringuala on ümbritsetud põhiliselt metsaga kaetud maatulundusmaadega ja erinevate suurustega elamukruntidega, mille pindalad on vahemikus 0,2 ha kuni 3,1 ha. Hansuli katastriüksusest loodesuunas paikneb suhteliselt väikeste krunti- dega (890 m2 … 5000 m2) elamuala, endine suvilaühistu. Teine analoogne väikeste elamukruntidega endine suvilaühistu ala jääb Hansuli katastriüksusest edelasuunda. 11266 Kiiu - Kaberneeme tee ja mere vahel oleval metsasel alal on samuti väga erinevate suurustega elamukrundid, suurimad ca 1,8 ha. Piirkonna eluhoonete suurused on erinevad, vahemikus ca 60 m2 kuni 400 m2. Hansuli katastriüksuse naabruses hilismine- vikus kehtestatud Tiidu maaüksuse detailplaneeringus on hoonete suurim ehitisealune pindala määratud 750 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk.

Vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse 08.02.2024 korraldusele nr 126 on Haapse küla Hansuli maaüksuse ja lähiala detailpla- neeringu koostamise eesmärgiks selgitada välja võimalused Hansuli katastriüksuse jagamiseks elamumaa krundiks ja ela- mukruntidele ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ning abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koosta- mise ülesandeks juurdepääsude ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine, keskkonnatingimuste määramine jms de- tailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on ca 7,3 ha. Vastavus Jõelähtme valla üldplaneeringule.

Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringu kaardi kohaselt paikneb Hansuli katastriüksus tiheasustusalal, detailplaneeringu kohustusega alal, üldplaneeringu Kullamäe ja Haapse küla

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 3

tsoneerimiskaardi (joonis 6A) kohaselt väikeelamumaa juhtfunktsiooniga alal (EE). Käesolev detailplaneering ei sisalda Jõe- lähtme valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. LÄHTEOLUKORD. 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus.

Hansuli katastriüksus paikneb Jõelähtme vallas Haapse külas. Käesolevas detailplaneeringus käsitletav ala piirneb lääne- ja põhisuunast puistualaga; kirde, ida- ja lõunanaabruses paik- nevad väikeelamutega hoonestatud elamukrundid. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus.

pos nr lähiaadress katastritunnus sihtotstarve pindala

1 Hansuli 24501:001:2284 100% maatulundusmaa 68161 m2

Hansuli katastriüksus on hoonestamata. 11266 Kiiu - Kaberneeme tee (riigitee) katastriüksus (24505:001:0484) on detailplaneeringusse kaasatud liikluskorralduse kavandamiseks. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.

Planeeringuala piirneb: - põhjasuunast Uus-Endli hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (24505:001:0761), Prii

hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (24505:001:0535), Ristoja hoonestamata 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (24505:001:0600), Muuluka hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstar- bega katastriüksusega, Haapse tee 30 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (24505:001:1620);

- kirdesuunast 11266 Kiiu - Kaberneeme tee 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (24505:001:0484); - lõunasuunast Metsalauri hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (24501:001:2285), Hun-

dilepiku hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega 24505:001:0028), Mardihansu hoonesta- mata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (24505:001:0152);

- läänesuunast Uuemetsa hoonestamata 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (24505:001:2000). 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud. Juurdepääs Hansuli katastriüksustele on võimalik 11266 Kiiu - Kaberneeme teelt kuid mahasõitu autotranspordile rajatud ei ole. 3.5. Olemasolev tehnovarustus.

Käesoleval ajal Hansuli katastriüksustel ühendused ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga ning elektrivarustusega puudu- vad. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond.

Käesolevas detailplaneeringus käsitletav Hansuli katastriüksus on ida – lääne suunas ebakorrapärase ida-läänesuunas väl- javenitatud kujuga maatükk. Maa-ameti kaardiserveri maainfo rakenduse (seisuga 01.05.2024) kohaselt on Hansuli katastriüksusest (pindala 68161 m2) metsamaad 64930 m² (ca 95%), looduslikku rohumaad on 3179 m² (5%) ja muud maad 52 m². Metsaportaali (https://register.metsad.ee/#/) 2013. aasta andmetel on Hansuli katastriüksuse läänealal ebaühtlase koossei- suga ja vanusega mustika kasvukohatüüpi mets ja idaalal erinevat (tarna, tarna-angervaksa, angervaksa, jänesekapsa- mustika) kasvukohatüüpi mets. Maa-ameti kaardiserveri geoloogilise baaskaardi 1:50 000 rakenduse andmetel on Hansuli katastriüksuse põhjakaare alal põhjavesi looduslikult kaitstud ja lõunapoolsel alal maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes osaliselt nõrgalt kaits- tud ja osaliselt kaitsmata. Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi 2020. aasta andmetel on piirkonnas kõrge radoonirisk (100 - 150 kBq/m³). 3.7. Kehtivad kitsendused.

Hansuli katastriüksusele ulatub 11266 Kiiu – Kaberneeme riigitee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja servast. Hansuli katastriüksust läbivad - keskpingeõhuliin kaitsevööndi ulatusega 10+10m. - sidekaabel kaitsevööndi ulatusega 10+10m - maakaabelliinid kaitsevööndiga2+2m

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 4

4. PLANEERINGUELAHENDUS. 4.1. Üldtingimused asumiruumi planeerimisel.

Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringu seletuskirja p 9.1. „Aren- gueeldustega tiheasustus- ja rannikuäärsed alad“ kohaselt on Haapse küla tiheasustusalaks planeeritud mereäärne olema- soleva hoonestusega maa-ala, aiandusühistute maa-alad, mis üldplaneeringus on käsitletud kui perspektiivne väikeelamu- maa ja sellega külgnev ala. Uue hoonestuse rajamiseks on üldplaneeringus seatud hoonestamistingimus, et tiheasustusala metsaalal ei kuulu alla 1,0 ha suurused kinnistud jagamisele, suuremate kinnistute kruntimisel ei ole lubatud moodustada elamukrunte reeglina alla 0,7 ha, elamute min vahekaugus 50 m. 4.2. Krundijaotuskava.

Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud Hansuli katastriüksuse jagamine 13-ks krundiks: - 8 elamumaa krunti - 3 transpordimaa krunti - 1 tootmismaa krunt - 1 üldkasutatava maa krunt

Planeeringuala maa bilanss

Lähiaadress (kü tunnus)

DP algatamiseelne maakasutuse sihtotstarve

pindala

%

Planeeritud

maa sihtotstarve

pindala

m²

%

Hansuli

(24501:001:2284)

100%

maatulundusmaa

68161 m2

100

elamumaa 57564 84 üldkasutatav maa 805 2 transpordimaa 9256 13 tootmismaa 536 1

68161 100 KOKKU 68161 100 Maakatastriseaduse § 181. Katastriüksuse sihtotstarbed kohased maa sihtotstarbed on: - elamumaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga E) – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu, suvila ja aiamaja alune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa; - transpordimaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga L) – liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sealhulgas teemaa. - tootmismaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga T) - tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa, toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa, muu tootmisotstarbel kasutatav maa; - üldkasutatav maa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga Üm) - avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa; 4.3. Kruntide ehitusõigus.

Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud kruntidele ehitusõigus järgmiselt: Krunt pos nr 1, aadressi ettepanek Hansuli tee 5

- krundi pindala: 7023 m2 - maa sihtotstarve: 100% elamumaa (E) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 700 m2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamu - kuni 2 maapealset korrust abihoone - 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0 m (abs 25.50)

abihoone kuni 5,0 m (abs 21.50) Kitsendused:

 11266 Kiiu - Kaberneeme tee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast  tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

Krunt pos nr 2, aadressi ettepanek Hansuli tee 3

- krundi pindala: 7000 m2 - maa sihtotstarve: 100% elamumaa (E) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 700 m2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamu - kuni 2 maapealset korrust

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 5

abihoone - 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0 m

abihoone kuni 5,0 m Kitsendused:

 11266 Kiiu - Kaberneeme tee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast  tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

Krunt pos nr 3, aadressi ettepanek Hansuli tee 1

- krundi pindala: 7019 m2 - maa sihtotstarve: 100% elamumaa (E) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 700 m2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamu - kuni 2 maapealset korrust abihoone - 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0 m

abihoone kuni 5,0 m Kitsendused:

 11266 Kiiu - Kaberneeme tee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast  tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

Krunt pos nr 4, aadressi ettepanek Hansuli tee 4

- krundi pindala: 7157 m2 - maa sihtotstarve: 100% elamumaa (E) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 700 m2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamu - kuni 2 maapealset korrust abihoone - 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0 m

abihoone kuni 5,0 m Kitsendused:

 tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist Krunt pos nr 5, aadressi ettepanek Hansuli tee 6

- krundi pindala: 7107 m2 - maa sihtotstarve: 100% elamumaa (E) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 700 m2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamu - kuni 2 maapealset korrust abihoone - 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0 m

abihoone kuni 5,0 m Kitsendused:

 tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist Krunt pos nr 6, aadressi ettepanek Hansuli tee 8

- krundi pindala: 7571 m2 - maa sihtotstarve: 100% elamumaa (E) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 700 m2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamu - kuni 2 maapealset korrust abihoone - 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0 m

abihoone kuni 5,0 m Kitsendused:

 tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist Krunt pos nr 7, aadressi ettepanek Hansuli tee 10

- krundi pindala: 7170 m2 - maa sihtotstarve: 100% elamumaa (E) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 700 m2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamu - kuni 2 maapealset korrust

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 6

abihoone - 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0 m

abihoone kuni 5,0 m Kitsendused:

 tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist Krunt pos nr 8, aadressi ettepanek Hansuli tee 12

- krundi pindala: 7517 m2 - maa sihtotstarve: 100% elamumaa (E) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 700 m2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamu - kuni 2 maapealset korrust abihoone - 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0 m

abihoone kuni 5,0 m Kitsendused:

 tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist Krunt pos nr 9, aadressi ettepanek Hansuli tee L1

- krundi pindala: 5300 m2

- maa sihtotstarve:100% transpordimaa (L) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: LT

Krunt pos nr 10, aadressi ettepanek Hansuli tee L2

- krundi pindala: 2889 m2

- maa sihtotstarve:100% transpordimaa (L) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: LT

Krunt pos nr 11, aadressi ettepanek Hansuli kergliikustee

- krundi pindala: 1067 m2

- maa sihtotstarve:100% transpordimaa (L) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: LK

Krunt pos nr 12, aadressi ettepanek Hansuli tee 2

- krundi pindala: 536 m2

- maa sihtotstarve:100% tootmismaa (T) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: OV

Kitsendused:  planeeritud kaevu sanitaarkaitseala R=10m

Krunt pos nr 13, aadressi ettepanek Hansuli tee x

- krundi pindala: 805 m2

- maa sihtotstarve:100% üldkautatav maa (Üm) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: HM

Kitsendused:  tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

Detailplaneeringu alusel määratud kruntide kasutamise sihtotstarvete (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise lep- pemärgid 2013“) seletused: EP – üksikelamu maa ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa; LT – tee ja tänava maa (tee ja koos tee koosseisu kuuluva parkla, puhkekoha, ühissõiduki peatumiseks ette nähtud ala ja tee ohutus-signalisatsiooni, turva, side ja valgustus või energiarajatiste maad; tänava, tänava katastriüksuse koosseisu kuu- luva parkla, ohutussignalisatsiooni, turva, side, valgustus või energiarajatiste maad; LK – kergliiklusmaa (jalgtee ja jalgrattatee maa); OV – vee tootmise ja jaotamise ehitise maa HM – parkmetsa maa (loodusliku metsa- ja/või rohumaa baasil inimese poolt kujundatud üldkasutatav roheala, kuhu on lubatud ehitada väiksemaid, juhtivat kasutusotstarvet teenindavaid hooneid ja rajatisi); Kavandatavate hoonete ehitise kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusele nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ on järgnevad:

- üksikelamu (11101); - elamu, kooli vms abihoone (12744)

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 7

4.4. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted.

Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud elamukruntidele määratud elamute hoonestusalad, mis on üksteisest mini- maalselt 50 meetri kaugusel. Abihoonetele on määratud hoonestusalad üksteisest 20 meetri kaugusele. Arvestatud on, et naaberkatastriüksustele oleks võimalik elamud ja abihooned püstitada võrdse kohtlemise printsiibil, st iga planeeritud ela- mumaa elamu hoonestusala kaugus krundi piirist on 25 m kaugusel ja abinoonete hoonestusala 10 m kaugusel. Käesolevas detailplaneeringus kindlat hoonete ehitusjoont ei ole määratud, kuna hoonete paigutamisel tuleb arvestada väär- tusliku kõrghaljastusega ka hoonestusalal ja leida hoonetele koht lagedamale alale või väheväärtusliku kõrghaljastusega puistu alale. Lahendus välistab piirkonda linliku tänavamiljöö tekkimise. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud piisavalt suur eluhoonete vaheline kaugus ja säilitamiskohustusega väärtuslik kõrghaljastus tagavad õuealade üksteisest eraldatuse ja iga elamukrundi privaatsuse ning hoonete vabaplaneeringulise asetuse. Ala välisruumi tüübiks kujuneb metsalinn. Elamukruntide hoonete ehitusõiguse ulatus on kavandatud analoogselt piirkonna suuremate kruntide hoonestusega. Iga kavandatud elamukrundi hoonestuse lubatud suurim ehitisealune pind on Jõelähtme üldplaneeringu kohaselt antud asu- kohta elamukrundi lubatud minimaalsest suurusest 7000m2 kuni 10%, st 700m2. Kuni 20m² ehitisealuse pinnaga hooned peavad jääma käesolevas detailplaneeringus määratud hoonestusalale, ehiti- sealuse pinna ja lubatud hoonete arvu sisse. 4.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded.

4.5.1. Hoonete arhitektuurinõuded.

Elu- ja abihoonete kavandamisel arvestada, et tegemist on miljööväärtusliku piirkonnaga ranna-alal. Hoonete arhitektuur peab olema stiililt lihtne ja traditsiooniline. Hoonestuse komponeerimisel on lubatud kasutada kaasaegseid arhitektuuri- ja ehitusvõtteid ning elemente kuid planeeritavad hooned peavad sobima väljakujunenud arhitektuursesse miljöösse. Lihtsad ja heade proportsioonidega hooned loovad paikkonda rahuliku korrastatud miljöö. Hooned peavad olema komponeeritud hea maitsega. Krundile kavandatav abihooned ja piirded peavad sobituma elamu arhitektuuriga. Tulenevalt lähipiirkonna hoonete arhitektuurist on käesolevas detailplaneeringus kavandatud hoonete lubatud katusekalle vahemikus 200 – 500. 0-kaldega katus on lubatud ühekorruseliste hoonete puhul. Katuse kujud kahepoolse kaldega, kelpkatus või nn pult-katus. Kasutada tuleb naturaalseid, piirkonnale omaseid viimistlusmaterjale (puit, naturaalne kivi, krohvipind kombineerituna puidu või kiviga). Värvilahendus peab jääma pastelsete ja looduslike toonide skaalasse. Värvide valikul vältida kirkaid värvitoone. Lubatud ei ole ümar-palk ja frees-ümarpalk fassaadid. Hoonete eskiislahendused kooskõlastada Jõelähtme valla arhitektiga. 4.5.2. Piirete asukoht ja arhitektuurinõuded.

Piirdeaia võib rajada abihoone hoonestusala piirile. Piirete kõrguseks on lubatud kuni 1,5m ja materjaliks puit (puit-lipid või –latid). Piirdeaia rajamisel peab arvestama ümbritsevat looduslikku olustikku. Arhitektuurselt peaksid piirded olema kerged, läbipaistvad. Piirdeaia joonised esitada hoonete ehitusprojektides ja eelnevalt kooskõlastada valla arhitektiga hoone eskiis- lahenduses. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine või müüritis. 4.6. Tee maa-alade ja liikluskorralduse määramine.

Käesoleva detailplaneeringu liikluskorralduse lahendus on koostatud koostöös Insenerbüroo T-Model OÜ-ga.

Vastavalt Transpordiameti 23.12.2022 kirjas nr 7.2-2/22/27207-2 esitatud seisukohtadele on Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringus kavandatud uus juurdepääsutee ristumiskoht, mis tagab normide kohase juurdepääsu Hansuli planeerin- gualale. Planeeritud elamukruntidele on ette nähtud juurdepääsutee rajamine krundile pos nr 9, mahasõiduga 11266 Kiiu - Kaber- neeme teelt (riigitee), milleks on 11266 Kiiu - Kaberneeme teele kavandatud rajada uus ristumiskoht vastakuti Lutteri tee ristmikuga. Vastavalt Transpordiameti 2021 „Juhis ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ p-le 4.4 on teeandmise kohustusega ristmikul liitumisnähtavus LN2: 7 m liituva tee liiklussagedusel kuni 100 sõidukit ööpäevas. Teeregistri andmetel on 11266 Kiiu - Kaberneeme riigitee 2023. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 360 autot. Käesoleva detailplaneeringu põhijoonisele on planeeritud ristmikule märgitud nähtavuskolmnurgad 7x160m. Nähtavuskauguste valimisel on arvestatud sõidutee projektkiirusega 70km/h. LN1 puhul on tagatud 160m arvestades peatee liiklussagedusega 1501-3000 a/ööp (vas- tavalt tabelile piisaks ka 7x120m nähtavuskolmnurgast, kuna liituva tee liiklussagedus on alla 100a/ööp). Ristmiku rajamise ja ekspluatatsiooni käigus tuleb tagada olulise nähtavust piirava biomassi likvideerimine. Nähtavust piira- vad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada. Haapse tee 30 kinnistul jäävad nähtavuskolm- nurga sisse olemasolevad männid. Juhul, kui ei õnnestu maaomanikuga kokkuleppele saada puude harvendamises, kaaluda planeeringuala juurdepääsuristmikul „peatu ja anna teed“ märk (222) paigaldamist. Sel juhul arvestada nähtavuskolmnur- gaga 3x160 või minimaalselt 3x120. Peatumisnähtavusel põhinevat nähtavusala ei pea määrama, kuna liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Antud ristmiku kõrvaltee liiklus tõenäoliselt järgmise 20 aasta perspektiivis sellesse suurusjärku jääb.

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 8

Riigitee maa-alal ristumiskoha projekteerimisel tuleb aluseks võtta kliimaministri 17.11.2023 nr 71 määrus nr 71 „Tee pro- jekteerimise normid“ ja Transpordiameti kodulehel olevad juhendid. Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud olemasolevate ristumiskohtade likvideerime ning nende koondamine eespool- nimetatud uue ühise ristumiskoha alla. Kuna 11266 Kiiu - Kaberneeme teelt Metsalauri katastriüksusele (24501:001:2285) maha pöörava tee ristmikul ei ole olemasoleva 11266 Kiiu - Kaberneeme tee kurvilisuse tõttu piisavat liitumisnähtavust, siis vastavalt Transpordiameti 23.12.2022 kirjas nr 7.2-2/22/27207-2 esitatud seisukohtadele on olemasolev ristmik Metsalauri katastriüksusel (24501:001:2285) autotranspordi jaoks ette nähtud likvideerida. Metsalauri katastriüksusel (24501:001:2285) olev teelõik jääb kasutusele jalgratta- ja jalgteena. Vastavalt eespool nimetatud Transpordiameti seisukohtadele on ette nähtud ka Haapse tee 30 katastriüksuse (24505:001:1620) oleva ristumiskoha likvideerime ja uue juurdepääsu rajamine paneeritud juurdepääsuteelt (krunt pos nr 9). Ristmiku likvideerimisel eemaldada asfalt ja ülearune alus. Vastavalt tee-ehitusprojektis kavandatavale vertikaalplaneerin- gule paigaldada kasvupinnase kiht 10 - 15cm ja külvata muru. Planeeritud uus tee võimaldab juurdepääsu Hansuli katastriüksusest lõunakaare suunas paiknevatele Hundilepiku, Mardi- hansu ja Metsalauri katastriüksustele ning läbi Metsalauri katastriüksuse kavandatud sõidutee lõigu kaudu Metsalauri tee 1, Metsalauri tee 3, Metsalauri tee 5, Metsalauri tee 7 ja Metsalauri tee 9 katastriüksustele. Hansuli katastriüksusest 11266 Kiiu - Kaberneeme tee suunas jäävale Uus-Endli (24505:001:0761) jmt katastriüksusete juurdepääsu läbi Hansuli maaüksuse ette ei nähta. Eraomandisse ja kohaliku omavalitsuse omandisse jäävatel juurdepääsuteedel tuleb lähtuda EVS 843:2016 Linnatänavad ja muudest riigis kehtivatest juhistest ja nõuetest. Planeeritud elamuala sisene sõidutee on ette nähtud kahesuunalise liiklu- sega, krundil pos nr 9 minimaalse laiusega 4,5 m, krundil pos nr 10 minimaalse laiusega 3,5 m, miljöösse sobiva tolmuvaba kattega. Juurdepääsuteede katendid täpsustada ehitusprojektis. Teemaa krunt pos nr 9 on peale juurdepääsutee rajamist ette nähtud üle anda munitsipaalomandisse. Hansuli kinnistu omaniku soovil on transpordimaa krunt pos nr 10 kavandatud jätta eraomandisse (avalikkusele ligipääsetav eratee). Igale kavandatud elamukrundile on ette nähtud min 3 parkimiskohta (alus: „Linnatänavad“ EVS 843:2016, tabel 9.2 - elamute parkimisnormatiiv, parkimiskoht/elamu (korter), väike-elamute ala) omale krundile rajataval parkimisplatsil ja/või garaažis. Üldkasutatavaid parklaid ette nähtud ei ole, riigitee maa-alal ja planeeritud elamuala sisetee ääres parkimist ja tagurdamist ei ole lubatud. Käesoleval ajal Hansuli maaüksuse planeeringuala lähipiirkonnas jalgratta- ja jalgteed puuduvad. 11266 Kiiu - Kaberneeme tee edelakaare naabrusse on kavandatud transpordimaa krunt pos nr 11 perspektiivse avalikult kasutava jalg- ja jalgrat- tatee rajamiseks, mille kaugus sõiduteest min 7 m. Perspektiivse jalgratta- ja jalgtee lõigu asukoht vastab koostatavas Jõe- lähtme üldplaneeringus kavandatule. Kõnealuse jalg- ja jalgrattatee rajamine on kavandatud Jõelähtme valla poolt tervikob- jektina. Jalakäijad ja jalgratturid liiguvad olemasolevatel ja projekteeritud juurdepääsuteedel ühises ruumis sõidukitega. Riigiteed ületavad nad Kullamäe tee, Lutteri tee ja planeeritava tee ristmikel. Ületused on ette nähtud rajada tähistamata teeületus- kohtadena. Kuna peatumisnähtavus ei ole Kullamäe tee ristmikul riigitee kurvilisuse tõttu piisav (erandliku küljepikkusega 65 m kolmnurk joonisel) on soovitatav panna riigiteele enne ristmikku jalakäijate teel liikumisest hoiatav liiklusmärk „LM 172“, sest seal liiklevad jalakäijad ka bussipeatustesse. 4.7. Keskkonnakaitseabinõud, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse 08.02.2024 korraldusele nr 126 ei viidud läbi KSH eelhindamist ning ei algatatud KSH menetlust kuna tegemist on kehtiva üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga, mille eesmargiks planeeringuale elamuk- runtide ja eluhoonete ehitusõiguse ulatuse määramine. Eeldatavalt ei avalda planeeritud lahendus olulist mõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Harju maakonnaplaneering 2030+ kohaselt ei jää planeeringualale rohevõrgustiku alale. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteemi) Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodu- sobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavan- datav tegevus võib mõjutada. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud elamuala välisruumi tüübiks on metsalinn, st alal säilitatakse looduslähedane metsamaastik. Tekkelooliselt on metsalinnana käsitatud asumeid, mis on tekkinud metsaste alade hoonestamisel – hoonete vahele jääb metsapuid sel määral, et asumiruum näeb välja nagu mets. Haljastustingimused metsalinnas:

 krundil on haljastusega alade osakaal vähemalt 50%. Nende hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne ega muu haljastus, mis ei ole rajatud maapinnale;

 maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust;

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 9

 kõrghaljastust asendada ja/või täiendada valdavas osas nende liikidega, mis on kodumaised ja sobivad just sellesse kasvukohatüüpi;

 säilitada tuleb looduslikku pinnakatet (näiteks ei ole männimetsa alla mõtet rajada muru ja püüda seda iga hinna eest hooldada).

Planeeritud elamukruntidel tagada kõrghaljastuse kasvutingimused, säilitada või asendada väärtuslik kõrg- ja madalhaljas- tus, sh metsapuud hoonete vahel. Lubatud on likvideerida väheväärtuslikku (kahjustatud, haigusnähtudega jms) haljastust. Vastavalt Jõelähtme Vallavolikogu 29.11.2006 määrusele nr 38 „Raieloa väljaandmise tingimused ja kord“ on Jõe- lähtme valla tiheasustusaladel kasvavate puude likvideerimiseks kohustuslik taotleda raieluba. Lisaks võib rajada alale juurde paikkonda sobivat kõrg- ja madalhaljastust. Täiendava kõrghaljastuse rajamisel arvestada pinnase iseärasus- tega ja kasutada lähipiirkonnas looduslikult levinud sobivaid liike. Istutav kõrg- ja madalhaljastus peab olema sobiv antud miljöösse. Eelistada tuleb pikaealisi liike. Lubatud ei ole elupuuhekkide rajamine. Välisruumi kujundamisel hoonete vahetus ümbruses (õuealal) on lubatud olemasoleva pinnakatte muutmine, kuid väljaspool õueala peab säilima looduslik pinnakate ja puistu. Õueala vertikaalplaneerimisel (täitmisel/maapinna tasandamisel) tuleb vältida pinnase olulist tõstmist, lubatud on põhjenda- tud vajadusel maapinna tõstmine kuni 0,5m. Piirete rajamine on lubatud ainult käesoleva detailplaneeringu põhijoonisel märgitud suurima, st abihoonete hoonestusala piirile, jättes sellise paigutusega piirdeaedade vahele ulukitele liikumisrajad. Krundisiseste teede ja platside katetena kasutada nt paekiviplaate, graniitsõelmeid, lubatud ka tänavakivi. Iga krundi vertikaalplaneerimine, haljastuse ja heakorra osa tuleb lahendada ehitusprojektis (soovituslikult juba eskiislahenduses), milles lahendada ka võimalikud väikevormid ja haljastuse liigiline koosseis. Ala arendamisel ja kasutamisel pidada kinni Jõelähtme Vallavolikogu 26.04.2012 määruse nr 91 „Jõelähtme valla heakor- raeeskiri“ nõuetest. Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra. Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmesea- dusest ja Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2022 määruse nr 12 ”Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri” nõuetest. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud elamuala arendamisel ja kasutamisel ei tohi rikkuda väljakujunenud pinnavee- režiimi kuivendussüsteemi (kraavistiku). Kuna planeeritava ala ümbruses on probleeme sademevee äravooluga ja liigvee äravool on takistatud, siis on detailplanee- ringu koostamisse kaasatud vastava pädevusega spetsialist. Ette on nähtud Hansuli katastriüksuse detailplaneeringuala ja selle lähipiirkonna sademevee ärajuhtimise põhimõtteline lahendus, mis lisaks planeeringualale hõlmab ka Metsalauri tee 1, Metsalauri tee 3, Metsalauri tee 5, Metsalauri tee 7 ja Metsalauri tee 9 katastriüksusi. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud elamukrundid paiknevad küll perspektiivse tiheasustusega alal, kuid väljaspool määratud reoveekogumisala. Haapse küla perspektiivse tiheasustusala liitumist Jõelähtme valla olemasoleva ÜVK süstee- miga ei ole lähiaastakümnetel ette näha. Reoveekäitluse alternatiividena on (ajutisena) rajatav kogumismahuti või nõuetekohane omapuhastus. Olulisi erinevusi nende keskkonnamõjudes ei ole, kui on täidetud seadusega ette nähtud nõuded. Detailplaneeringus kavandatud elamukruntide hoonestamisel tuleks kaaluda kogumismahutitele lisaks analoogselt kaasaeg- sete sademeveekäitluse viisidega reovee nõuetekohast puhastust/heitvee hajutamist kohapeal. Biopuhastile järgneva im- mutussüsteemi (filtri materjali) eluiga on kuni 10 aastat, sõltuvalt konkreetsetest pinnasetingimustest. Kuna keskkonnamõjud saab mõlemal juhul viia miinimumini, siis tuleks arvesse võtta ka rajamismaksumust, püsikulusid, biopuhasti puhastusefek- tiivsust ning kasutusmugavust. Kuna Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi 2020. aasta andmetel on piirkonnas kõrge radoonirisk (100 - 150 kBq/m³), siis on soovituslik teostada radooniriski uuringud, et eluhoonete ehitusprojekti konstruktiivse osa projek- teerimisel arvestada uuringu tulemustega. Käesolevas detailplaneeringus ei kavandata Hansuli katastriüksusele riigi teelt tuleva liiklusmüra tõkestamiseks müratõkke- seina kui antud külamiljöösse sobimatut rajatist. Maanteelt kostuvat müra vähendaks maanteelõigu kiirusepiirang 70 km/h. Liiklusmüra tõkestamise ennetusmeetmed kavandada elamute ehitusprojektides, vt seletuskiri p 4.9. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks. 4.8. Tuleohutusabinõud.

Hoonete projekteerimisel arvestada siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja sise- ministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahe- tuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetega. Kavandatud hoonete lubatud min tulepüsivusklass on TP3. Määratud hoonestusalade ja naaberkinnistutel paiknevate hoonete/hoonestusalade) vahelised kujad on suuremad kui 8m. Kavandatud hoonete eeldatavad kubatuurid on sellised, millele piisab nõutavast normvooluhulgast 10 l/s 3 tunni vältel. Tuletõrjevee tagamiseks on ette nähtud krundile pos nr 13 paigaldada tuletõrjeveemahuti min mahuga 50 m3. Juhtumil kui naabruses paiknevale alale kavandatakse lisahoonestust ning kui piirkonnas ühine tulekustutusveesüsteem puudub, tuleb piirkonna tuletõrjeveemahutite kogumahutavust vastavalt suurendada.

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 10

Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest. Täpsemad hoonete tuleohutuse tagamise nõuded määrata hoonete ehitusprojektides. 4.9. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

 Ehitusprojekt tuleb koostada Ehitusseadustiku mõistes pädeva isiku poolt.  Ehitusprojekti koostamisel lähtuda muu hulgas

-majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusest nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ -majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alu- sed“ -majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded” -siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 Elamu ehitusprojekti koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded” ja Eesti standardiga EVS_EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“

 Ehitusprojektis anda täpsed fassaadide lahendused.  Hoonestuse ehitusprojektis esitada piirdeaia täpne lahendus.

 Kuna planeeringuala on ehitusgeoloogiliselt uurimata ala, siis tuleb enne konkreetseid projekteerimistöid teostada

ehitus-geoloogilised uuringud. Elamu projekteerimisel arvestada Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid ning soovitusi. Kuna piirkonnas kõrge radooniriskiga (100 - 150 kBq/m³) ala, siis enne elamute projekteerimist on soovituslik teostada radooniriski uuring. Soovitatav projekteerida/kasutada vundamendialust tuulutussüsteemi tagamaks radooni väljapääsu hoone alt. Elu- hoone peab olema ehitatud hea kvaliteediga. Vajalik on kõikide läbiviikude (postide, kommunikatsioonide) herme- tiseerimine, hoone hea ventilatsioon jms.

 Elamute projekteerimisel tagada, et planeeritud hooned oleksid vastavuses Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56-58 nõuetele. Hansuli katastriüksus paikneb II müra kategooria alas. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb elamute ehitusprojektides arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Autoliiklusest tuleneva müra ja õhusaaste mõjude leevendamiseks tuleb kavandatud elu- hooned projekteerida ja ehitada võimalikult õhutihedad, müra- ja vibratsioonikindlad ning kasutada õhu kõrgenda- tud filtreerimissüsteeme. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, mää- ramise ja hindamise meetodid" Lisa 1 kohaselt kehtib II müra kategooria alas päeval piirväärtus 60 dBA ja öösel 55 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel päeval piirväärtus 65 dBA ja öösel 60 dBA). Tagada elamute siseruumides sotsiaalministri 04.03. 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 6 (1) punktides 2, 6 ja 8 sätestatud müratasemete mitte ületamine. Elamus vaikust nõudvad ruumid kavandada maanteest kaugemale Elamute ehitusprojektides arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normta- semed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute ele- mentide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 717 „Akustika. Hoonete ja ehituselementide heliisolatsiooni hindamine. Osa 1: Õhuheli isolatsioon“. Standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Tabelis 6.3 – „Välispiiretele esitata- vad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest“ toodule tuleks projekteerida hoone välispiirete konstrukt- sioonid minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vä- hemalt R’w + Ctr ≥ 30 dB, olenevalt planeeritud ruumide kasutusotstarbest ja asukohast. Akende valikul pöörata tähelepanu akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võtta akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Hoone välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ette nähtud elemendid ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

 Arvestada sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoo- netes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ nõudeid.

 Kavandatavate tehnoseadmete (nt soojuspump) tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust.

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 11

 Planeeritavate hoonete projekteerimisel arvestada siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tu- leohutusnõuded“ ja siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, kor- rashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

 Hoone tulepüsivusklass täpsustada ehitusprojektis.  Hoone(te) ehitusprojekt(id) kooskõlastada Päästemeti Põhja Päästekeskusega.

 Planeeringuala sõiduteed ja parkimisplatsid projekteerida vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“

nõuetelevastava pädevusega spetsialisti poolt.  Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esi-

tada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Hoone ehitusprojektis anda sademevee ja liigvee ärajuhtimise täpne lahendus.  Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine, vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele.  Tehnovõrkude ehitusprojektide koostamiseks taotleda tehnovõrkude ja/või ressursivaldajatelt täpsustatud tehnili-

sed tingimused. Tehnovõrkude ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajatega ja/või ressursivaldajatega.  Puurkavu rajamiseks koostada eraldi ehitusprojekt vastavalt Ehitusseadustiku ja Veeseaduse nõuetele.  Ehitusprojektide koosseisus kajastada nii likvideeritav, säilitatav kui ka kavandatav haljastus. Kõrghaljastus ei tohi

takistada päästetöid. 5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS.

5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon.

Detailplaneeringuala paikneb Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt Haapse küla tiheasustusalal, kuid Jõelähtme Valla- volikogu määrusega 11.10.2018 nr 25 on kinnitatud „Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aas- tateks 2018—2029“ kohaselt väljaspool reoveekogumisalasid (RKA). Haapse külas puudub ühisveevarustuse ja -kanalisat- siooni torustik ja lähiaastatel ei ole kavandatud Haapse külas ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteeme rajada. Kavandatud üksikelamute arvestuslik veevajadus on ca a´ 0,5 m3/d, kokku 4 m3/d. Planeeringuala veevarustus on kavanda- tud krundile pos nr 12 rajatava puurkaevu baasil. Keskkonnaamet on 27.06.2024 kirjas nr 14-4/24/12906-2 märkinud, et rajatavale puurkaevule on eeldatavalt võimalik määrata hooldusala raadiusega 10 m. Sanitaarkaitseala või hooldusala mää- ratakse puurkaevu ehitusprojektis vastavalt põhjaveekihi kaitstusele ja planeeritavale veevõtule. Planeeritud elamukruntide veega varustamiseks on ette nähtud veetoru paigaldamine transpordimaa kruntidele pos nr 9 ja pos nr 10. Veevarustuse liitumispunktid maakraaniga rajada planeeritud avalikult kasutavale transpordimaale kruntidele pos nr 9 ja pos nr 10 elamukruntide piirist kaugusele 0,5 m - 1,0 m. Joogivesi peab vastama kehtivatele nõuetele. Ühiskanalisatsiooni torustike puudumise tõttu piirkonnas on detailplaneeringualal esialgselt ette nähtud olmereovesi koguda igale krundile paigaldatavasse lekkekindlatesse plastkogumismahutisse (min mahutavus 10 m3). Mahutite tühjendamine peab toimuma vastavalt Jõelähtme Vallavolikogu määrusega 07.05.2020 nr 3 vastu võetud Jõelähtme valla reovee kohtkäit- luse ja äraveo eeskirjale. Reovee kohtkäitluse võimaluste kohta on LEMMA OÜ 28.08.2024 koostanud ekspertarvamuse „Jõelähtme vallas Haapse külas Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringualal“, vt Lisa nr 1. Jõelähtme Vallavolikogu määrusega 07.05.2020 nr 3 vastu võetud “Jõelähtme valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ on reovee kohtkäitlus Jõelähtme valla territooriumil lubatav väljaspool reoveekogumisala asuvates ühiskanalisatsioonita piir- kondades, kus ei ole ühiskanalisatsiooni ega ole ka selle rajamist kavandatud. Nendes piirkondades võib lisaks kogumis- mahutitele kasutada reovee kohtkäitluseks omapuhasteid (kohtpuhasteid, mille projekteeritud reostuskoormus on alla 50 ie), kui keskkonnaalasel kaalutlusel on see lubatav, juhtides neist bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse. Omapu- hastites tuleb reovesi enne suublasse juhtimist puhastada vastavalt asjassepuutuvatele õigusaktidele, so suublasse juhitav heitvesi peab vastama õigus- või haldusaktidega määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja saasteainete heit- kogustele.

Igale kavandatud elamukrundile on võimalik rajada reoveepuhasti (biopuhasti) koormusega ca 0,5 - 0,7 m³/d krundil tekkiva reovee puhastamiseks. Puhasti hüdraulilise koormuse arvutamisel arvestada, et drenaaži- ja sademevett ei juhita reovee- kanalisatsioonitorustikku. Puhasti asub pinnasesse paigaldatava(te)s mahuti(te)s ning sette äraviimiseks peab puhasti paiknema sarnaselt kogumis- mahutile paakautoga juurdepääsetavas kohas. Biopuhasti kuja hoonetest on 10 m (maa-aluse omapuhasti korral ka 5 m), arvestades keskkonnaministri 31.07.2019 mää- ruse nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” nõuetega. Reoveepuhasti asukohaks tuleb alati valida ala, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) reoveepuhasti paikneb kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett;

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 12

2) reoveepuhasti jääb asulast valdavate tuulte suhtes allatuult (välja arvatud kinniste süsteemide ja maa-aluste omapuhastite korral); 3) reoveepuhasti paikneb kohas, mida ei ohusta üleujutused; 4) tuleb arvestada maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; 5) tuleb arvestada kujadega. Omapuhasti(d) võib seega paigutada samasse asukohta, kuhu kavandatakse kogumismahutit kruntidel. Puhasti tüübi valikul tuleb arvestada: 1) heitvee kohta kehtestatud nõudeid; 2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi; 3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas; 4) reoveepuhastisse suunatava reovee reostus- ja hüdraulilise koormuse muutumist tulevikus; 5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel; 6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust; 7) heitvee pinnasesse immutamise korral põhjavee kaitstust; 8) heitvee suublaks oleva veekogu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid. Biopuhasti ja imbsüsteemide paigaldus peab toimuma vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Kui tootja ei ole ette näinud teisiti, siis imbsüsteemi kaugus teest või krundi piirist ja hoonetest on vähemalt 5 meetrit, kaugus puudest min 3 m. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud puurkaevu 60 m (50 m + 10 m) raadiuses ei tohi rajada puhastit ja imbsüsteemi. Biopuhasti heitvesi on võimalik immutada pinnasesse omal krundil. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on kehtestatud piirmäärad puhastist väljuvale puhastatud heit- veele, mida võib immutada. Kui moodustatavatele kruntidele rajatakse immutusväljakud, siis seab see aga omakorda piirangu võimalike uute puurkae- vude rajamisele 50 m + 10 m raadiuses (immutussüsteemi vahekaugus 50 meetrit kaevu sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist) ka detailplaneeringualaga piirnevatele kinnistutele. Elamukrundi sisesed veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektid koostada elamute/abihoonete ehitusprojek- tide koosseisus. 5.2. Sademevee ja liigvee ärajuhtimine.

Käesolevas detailplaneeringus kavandatu realiseerumisel ei muutu oluliselt ala sademe- ja drenaažvee hulk. Suure pinda- laga kõvakattega teid ja platse kavandatakse vähesel määral, suurem osa detailplaneeringualast on haljasala. Sademevesi on ette nähtud hajutada omal krundil ja immutada pinnasesse naaberkinnistu huve kahjustamata. Hansuli katastriüksust läbiv olemasolev kraav on eesvooluks lõunasuunas paiknevatelt Metsalauri tee 1 (24505:001:0937), Metsalauri tee 3 (24505:001:1125), Metsalauri tee 5 (24505:001:1126), Metsalauri tee 7 (24505:001:1127), Metsalauri tee 9 (24505:001:0397) ja Metsalauri (24501:001:2285) katastriüksustelt formeeruva liigvee ärajuhtimiseks. Metsalauri tee 1 (24505:001:0937), Metsalauri tee 3 (24505:001:1125), Metsalauri tee 5 (24505:001:1126) ja Metsalauri tee 7 (24505:001:1127) katastriüksustelt on liigvee äravool takistatud Metsalauri (24501:001:2285) katastriüksusele ehitatud Metsalauri tee 9 katastriüksusele (24505:001:0397) juurdepääsutee tõttu. Liigvee äravoolu takistatuse tõttu on hävinud ala- lise liigniiskuse all olevad metsaalad Metsalauri tee 1 (24505:001:0937), Metsalauri tee 3 (24505:001:1125), Metsalauri tee 5 (24505:001:1126), Metsalauri tee 7 (24505:001:1127) katastriüksustel. Liigvee takistatud ärajuhtimise kohta koostas OÜ Inseneribüroo Steiger 2021.aastal vastava ekspertarvamuse. Arvamuses märgiti, et Metsalauri katastriüksusele (24501:001:2285) tee rajamisega on pinnavee liikumine takistatud ja tehislikult muudetud Metsalauri tee 3, Metsalauri tee 5 ja Metsalauri tee 7 katastriüksuste veerežiimi selliselt, et eriti suurvee perioodil on suurenenud oluliselt liigniiskus ja üleuju- tuse kestus ning ulatus nimetatud alal. Hansuli katastriüksusest lõunasuunas paiknevate Metsalauri tee 1, Metsalauri tee 3, Metsalauri tee 5, Metsalauri tee 7, Metsalauri tee 9 ja Metsalauri katastriüksustelt ja ka Hansuli katastriüksuselt tuleva liigvee ärajuhtimiseks on käesolevas detailplaneeringus kavandatud vastav kraav. Kraav on ette nähtud algusega Metsalauri tee 1 katastriüksuse (24505:001:0937) läänenurgast torustatult (truup) risti üle Metsalauri katastriüksuse (24501:001:2285) kirdesuunas väljaso- pistuva kitsa maariba ja sealt edasi rajada kraav Hansuli katastriüksusest moodustava transpordimaa krundi pos nr 9 lõuna- poolse lõigu lääneserva. Krundi pos nr 9 edelanurgas viia rajatav kraav kokku Metsalauri katastriüksuselt tuleva kraaviga, sealt edasi krundi pos nr 9 lääneservas kuni Hansuli katastriüksuse põhjapiiril Haapse tee 30 (24505:001:1620) olevasse ojasse. Kraavi laius on kavandatud ca 4 m. Konkreetne lahendus koos truubi läbilaskearvutusega jms tehnilise andmestikuga esitada juurdepääsutee ehitus- projektis. 5.3. Elektrivarustus.

Käesoleva detailplaneeringuala elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 05.03.2024 tehnilised tin- gimused nr 468996.

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 13

Elektrienergia tarbijateks on 8 üksikelamut abihoonetega, peakaitsega a´ 3x25A, lisaks puurkaev-pumpla. Planeeritud ala arvutuslik amperaaž kokku on 200A. Hansuli maaüksuse detailplaneeringuala elektrivarustuse toide on ette nähtud Haapse tee 30 ja Hansuli katastriüksuste piiril paikneva olemasoleva mastalajaama Hansuli:(Kotka) baasil. Elektravarustuse ühenduspunktist elamukruntide piirini paigal- dada 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilbid on ette nähtud hoonestatavate kruntide piiridele, avalikult kasutatavale transpordimaale, kuna liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist hooneni rajada maakaabliga. Elektrivarustuse ehitusprojekti koostamiseks taotleda võrguvaldajalt täpsustavad tehnilised tingimused. Peakaitse ampe- raaž, kaablite paiknemise asukoht ja kaablite ristlõiked täpsustada vastavas ehitusprojektis. Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma liini vastava ehitusprojekti alusel. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga (Elekt- rilevi OÜ). Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 5.4. Sidevarustus.

Käesolevas detailplaneeringus ei ole alale sidevarustust ette nähtud. Telefoni- ja andmeside on kavandatud raadiolahen- duse baasil. 5.5. Soojavarustus.

Hoonete küte on kavandatud erinevate lokaalsete kütmisviisidega, nt puuküttel ahi ja/või kamin, soojuspump, elektriküte jms või erinevate kütteliikide kombinatsioonid. Hoonete küttelahendus esitada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus. 6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Planeeritud maa-ala paikneb tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringus kavandatud elamute grupi rajamisega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju uute kogukonnaelanike näol. Hansuli katastriüksusest moodustatavatele transpordimaa kruntidele pos nr 9, pos nr 10 ja pos nr 11 luuakse detailplanee- ringulahenduse elluviimisel eeldused piirkonna teedevõrgu korrastamiseks ja liikluse ohutumaks muutmiseks. Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada eelkõige positiivset mõju –perspektiivne elamumaa juhtotstarbega ala tiheasustusalal väikeelamute piirkonnas muutub kasutusele võtmisel heakorrastatud väärtuslikuks elamualaks. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol, kuid ehitustegevus on lühiajalise iseloomuga ja pi- kaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju Vallale uute maksumaksjate lisandumise näol. Li- saks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutajate arv. Rajatavad ühepereelamud tõstavad piirkonna kinnisvara kesk- mist väärtust (vt ka mõju sotsiaalsele keskkonnale). Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eel- dada, et ühepereelamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringus on määra- tud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete kavandamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Vastavuses kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringuga on käesolevas detailplaneeringus kavandatud detailplaneeringalale 8 üksikelamu ja nende abihoonete püstitamine. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna üldplaneeringus on ala määratud elamualaks ning lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõ- jutatud keskkond. Arvestades planeeringuala lähiümbruses olemasolevate elamumaadega, siis lisanduvad eluasemed ei põhjusta antud asukohas olulist keskkonnamõju ning valla elanikkonna suurenemine kaheksa perekonna võrra ei too eelda- tavalt kaasa olulist mõju väljakujunenud infrastruktuurile. Käesolevas detailplaneeringus ette nähtud sademe/liigvee eesvoolulõigu rekonstrueerimisel on positiivne mõju planeerin- gualast lõunasuunas paikneva metsa-alalt liigvee ärajuhtimisele. Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna

Haapse küla Jõelähtme vald, Harjumaa

Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Plan ID 125213

Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 14

kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastu- panu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esi- nemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates do- kumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmis- tega, et vältida töötajate ebakompetentsusest või valedest töövõtetest tulenevat võimalikku ohtu keskkonnale. Ehitustööde organiseerimisel arvestada planeeringuala lähiümbruses reaalselt olemasolevate elamutega. Lühiajaliselt ehitustegevusega kaasneva müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb vältida ehitustegevust öisel ajal (21.00-7.00). Ehitustegevusega kaas- nevad müratasemed ei tohi elamualadel kella 21.00 – 7.00 vahel ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud II kategooria ala tööstusmüra piirtaset - päeval 50dB ja öösel 40dB. 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE KAHJUDE HÜVITAJA. DP kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:

1. Katastriüksuste moodustamine ja planeeringukohaste servituutide seadmine. 2. Detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine

Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud ca 600 m pikkuse sõidutee rajamine. Detailplaneeringus kavandatud teede projekteerimine ja rajamine, sh riigiteega ristuva uue ristumiskoha rajamine ja kahe mahasõidu (Haapse tee 30 ja Metsalauri) likvideerimine. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Tulenevalt Transpordiameti tavapärastest tingimustest, on aren- daja teadlik võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ja Transpordiamet ei võta endale kohustusi ra- kendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute minimaliseerimiseks planeeringus käsitle- taval alal. Maanteeliiklusest põhjustatud häiringute ilmnemisel tuleb leevendusmeetmetega seotud kulud kanda kinnistu omanikul.

- Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud ca 500 m pikkusega veetoru, ca 500 m pikkusega elektrikaabli, 600 m pikkusega tänavavalgustusliini ja ca 270 m pikkusega kraavi rajamine. Nimetatud tehnovõrkude rajamine on ette nähtud detailplaneeringust huvitatud isiku kulul.

- Peale nimetatud teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa saamist antakse krunt pos nr 9 ja krunt pos 11 üle munitsi- paalomandisse.

3. Elamuala teenindava puurkaevu rajamine detailplaneeringust huvitatud isiku kulul.

Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringus kavandatud elamukruntide ehitusõiguse realisee- rimiseks vajalik, on võimalik planeeritud hoonete ehitusõigus realiseerida, st hoonete püstitamiseks ehituslubade taotlemine. Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne omanik. Rajatavad ehitised ei tohi kahjustada naaberkinnistute kasutamisvõimalusi (kaasa arvatud haljastust) ehitamise ega kasu- tamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR LEPPEMÄRGID:

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERITUD KRAAV

OLEMASOLEV MADALPINGEÕHULIIN OLEMASOLEV KÕRGEPINGEÕHULIIN OLEMASOLEV SIDEKAABEL

PLANEERITUD ELAMU HOONESTUSALA

KAVANDATAV ÜKSIKELAMU (ILLUSTRATIIVNE) OLEMASOLEV SÕIDUTEE (RIIGITEE)

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD MADALPINGEKAABEL PLANEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE LIITUMISKILP

PLANEERITUD VEETORUV1 V1 V1

W1 W1 W1

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD SÕIDUTEE PERSPEKTIIVNE JALGTEE (VÕIMALIK LAHENDUS)

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND (PL. SERITUUDIALA)

ÕHULIINI KAITESVÖÖND

PLANEERITUD ABIHOONETE HOONESTUSALA

PK PLANEERITUD PUURKAEV

AUTOTRANSPORDI LIIKLEMISE KEELUGA PIIRILÕIK

TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

PUURKAEVU SANITAARKAITSE-/HOOLDUSALA PIIR

OLEMASOLEV KRAAV/OJA

W1.1 W1.1

PLANEERITUD TEE- JA TEHNÕRGUDE KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUS

KRUNDILE JUURDEPÄÄSU VÕIMALIK ASUKOHT LIKVIDEERITAV OBJEKT

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W 1

W 1

W 1

Planeeritud ühenduspunkt olemasolevas mastalajaamas Hansuli:(Kotka)

W1

W1Kruntide pos nr 5 ja pos nr 6 planeeritud elektrivarutuse liitumiskilp

Kruntide pos nr 7 ja pos nr 8 planeeritud elektrivarutuse liitumiskilp

Kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 planeeritud elektrivarutuse liitumiskilp

W1

50

50

10

11266 Kiiu - Kaberneeme

14

25

25

25

25 25 25

25

25

25

25

25

25

25

25

20

20

25

15

15

25

14,5 10

25 11

30

25

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

15

9

54

63

51

PK

18

5

4

4

9

25

70

20

20

10

10

10 10

10

10

10 10

10

10

41

10

10

10

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1

V1

V1

10

16

10

6

3,5

Krunt pos nr 7 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Krunt pos nr 6 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Krunt pos nr 8 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Krunt pos nr 3 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Krunt pos nr 2 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Krunt pos nr 1 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

Krundi pos nr 1 planeeritud elektrivarutuse liitumiskilp

10

PLANEERITUD PUURKAEV

Krunt pos nr 5 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

20

20

3,5 14

4,5

1

1

VOOLUVEEKOGU - OJA ETAK ID 2211663

15

15

10

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

5 5

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

5

5

5

Krunt pos nr 4 planeeritud veevarustuse liitumispunkt

5

5

5

5

5

5

5

5 5

4,5

Kruntide pos nr 4 ja pos nr 12 planeeritud elektrivarutuse liitumiskilp

L 100%

11 - -

- -1067 m2

P1

T 100%

12 536 m2

60 m2 1

1 5

L 100%

9 5300 m2 - -

- -

P3

E100% 1 700 m²

7023 m² 1 / 32 / 1

9 / 5

P3

E100% 2 700 m²

7000 m² 1 / 32 / 1

9 / 5

P3

E100% 3 700 m²

7019 m² 1 / 32 / 1

9 / 5

P3

E100% 5 700 m²

7107 m² 1 / 32 / 1

9 / 5

P3

E100% 6 700 m²

7571 m² 1 / 32 / 1

9 / 5

P3

E100% 7 700 m²

7170 m² 1 / 32 / 1

9 / 5

Üm 100%13 805 m2

- -

- -

L 100%

10 - -

- -2889 m2

7

160

160

7

W 1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1

W1

W1

W1

P3

E100% 8 700 m²

7517 m² 1 / 32 / 1

9 / 5

„

“

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

S. ELME

1:1000

DP

4 PROJEKTIJUHT:

ARHITEKT: G. SARV

AADRESS: JOONIS:

PLAN ID:

STAADIUM:

MÕÕTAVA:

JOONISE NR:

KUUPÄEV:

TÖÖ TEOSTAJA:

Casa P laneeringud OÜ

JOONIS KEHTIB AINULT KOOS SELETUSKIRJAGA

HAAPSE KÜLA JÕELÄHTME VALD

HARJUMAA

OBJEKT:

HANSULI MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

08.11.2024

VOLITATUD ARHITEKT TASE 7

Kontakt: Liivalaia 29-57, Tallinn; TEL. 5072826 E-MAIL: [email protected] REG NR 11647744

12513

KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED JA PIIRANGUD

Pos nr

Aadressi ettepanek Krundi

planeeritud suurus (m²)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune

pind (m²)

Lubatud suurim korruselisus

(elamu / abihoone)

Hoonete maksimaalne

lubatud kõrgus (m) (elamu / abihoone)

Lubatud suurim hoonete arv krundil (elamu / abihoone)

Maa sihtotstarve % (vast. DP liigile)

Maa sihtotstarve % (vast. kat. liigile)

Kitsendused ssv* - servituudi seadmise vajadusega ala

1 HANSULI TEE 5 7023 700 kuni 2 (2 / 1)

kuni 9 / kuni 5 abs 25.50 / 21.50

kuni 4 (1 / 3) EP 100% E 100%

- 11266 Kiiu - Kaberneeme tee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast - tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

2 HANSULI TEE 3 7000 700 kuni 2 (2 / 1)

kuni 9 / kuni 5 abs 25.50 / 21.50

kuni 4 (1 / 3) EP 100% E 100%

- 11266 Kiiu - Kaberneeme tee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast - tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

3 HANSULI TEE 1 7019 700 kuni 2 (2 / 1)

kuni 9 / kuni 5 abs 25.50 / 21.50

kuni 4 (1 / 3) EP 100% E 100%

- 11266 Kiiu - Kaberneeme tee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast - tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

4 HANSULI TEE 4 7157 700 kuni 2 (2 / 1)

kuni 9 / kuni 5 abs 25.50 / 21.50

kuni 4 (1 / 3) EP 100% E 100%

- tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

5 HANSULI TEE 6 7107 700 kuni 2 (2 / 1)

kuni 9 / kuni 5 abs 25.50 / 21.50

kuni 4 (1 / 3) EP 100% E 100%

- tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

6 HANSULI TEE 8 7571 700 kuni 2 (2 / 1)

kuni 9 / kuni 5 abs 25.50 / 21.50

kuni 4 (1 / 3) EP 100% E 100%

- tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

7 HANSULI TEE 10 7170 700 kuni 2 (2 / 1)

kuni 9 / kuni 5 abs 25.50 / 21.50

kuni 4 (1 / 3) EP 100% E 100%

- tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

8 HANSULI TEE 12 7517 700 kuni 2 (2 / 1)

kuni 9 / kuni 5 abs 25.50 / 21.50

kuni 4 (1 / 3) EP 100% E 100%

- tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

9 HANSULI TEE L1 5300 - - - - LT 100% L 100%

- avaliku kasutusega tee - avaliku kasutusega kraav - 11266 Kiiu - Kaberneeme tee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servas - ssv* planeeritud veetorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) võrguvaldaja kasuks - ssv* planeeritud madalpingekaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) võrguvaldaja kasuks

10 HANSULI TEE L2 2889 - - - - LT 100% L 100% - avaliku kasutusega eratee - ssv* planeeritud veetorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) võrguvaldaja kasuks - ssv* planeeritud madalpingekaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) võrguvaldaja kasuks

11 HAAPSE TEE x 1067 - - - - LK 100% L 100% - 11266 Kiiu - Kaberneeme tee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast

12 HANSULI TEE 2 536 - - - - OV 100% T 100% - palneeritud puurkaevu sanitaaraiteala R=10m

13 HANSULI TEE x 805 - - - - Üm 100% Üm 100% - avaliku kasutusega kraav - tee- ja tehnovõrkude kaitsevööndi ala 5m planeeritud sõidutee transpordimaa poolsest piirist

Märkused: 1.Planeeritud hoonete asukoht on illustratiivne. Kavandatud hoone(te) asukoht valida selliselt, et väärtuslikud puud säiliksid. 2.Kuni 20 m² ehitsealuse pinaga kuni 5m kõrged hooned ja hoonetesarnased rajatised peavad jääma käesolevas detailplaneeringus määratud hoonestusalale, ehitisealuse pinna ja lubatud

hoonete arvu sisse. 3.Päikesepaneelid on lubatud paigaldada vaid hoone konstruktsioonidele (nt katusele). 4.Võimalik maaküte rajada väljapoole kõrghaljastusega ala. 5.Puude ümbruses maapinda tõsta ei ole lubatud. 7.Planeeritud kruntidele mahasõitude asukohad ja tehnovõrkude paiknemine on põhimõtteline, täpsustada hoonestuse ehitusprojektis vastavalt tehnovõrgu vadaja tehnilistele tingimustele. 8. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud ca 600 m sõiduteed ja tänavavalgustusliini, ca 500 m veetoru, ca 500 m elektrikaabil ja ca 270 m kraavi, millede rajamine on ette nähtud

detailplaneeringust huvitatud isiku kulul. 9. Planeeritud krundid pos nr 9 ja pos nr 11 on ette nähtud tasuta võõrandada kohalikule omavalitsusele. 10. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud perspektiivse jalgratta- ja jalgtee lõigu asukoht vastab koostatavas Jõelähtme üldplaneeringus kavandatule. Kõnealuse jalg- ja jalgrattatee rajamine on kavandatud Jõelähtme valla poolt tervikobjektina.

XX X% X Xm²X X/XX

XXXX m² KRUNDI SIHTOTSTARVE KRUNDI PINDALA

HOONETE ARV KRUNDIL (HOONE/ABIH.)

HOONETE EHITISEALUNE PIND (HOONE/ABIH.) HOONETE KORRUSELISUS (HOONE/ABIH.) HOONETE KÕRGUS (HOONE/ABIH.)

POS. NR PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS

2. NÄITAJAD PLANEERITUD MAA-ALA KOHTA PLANEERITUD MAA-ALA SUURUS: ca 7,3 ha KAVANDATUD KRUNTIDE ARV: 13 PLANEERITUD MAA-ALA BILANSS

elamumaa (E): 8 krunti - 57564 m² - 84% üldkasutatav maa (Üm): 1 krunt - 805 m² - 2 %

transpordimaa (L): 3 krunti - 9256 m² - 13% tootmismaa (T): 1 krunt - 536m² - 1 %

PARKIMISKOHTADE ARV: 24

TEEMAA LÕIGE 1 - 1

Haapse tee 30 katastriüksuse olemasoleva mahasõidu likvideerimse plaan

Metsalauri katastriüksuse olemasoleva mahasõidu likvideerimse plaan

Arhitektuuritingimused: Hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Lihtsad ja heade proportsioonidega hooned loovad paikkonda rahuliku korrastatud miljöö. Elamu, abihooned ja piirded peavad moodustama arhitektuurse terviku. Hoonete komponeerimisel kasutada kaasaegseid arhitektuuri- ja ehitusvõtteid ning -elemente. Hoonete täpsustatud arhitektuurinõuded vt seletuskiri p 4.5.1. Hoone valdavaks välisviimistluse materjaliks peab olema puit ja seda võib kombineerida tellise või silikaatkivi, paekivi, betooni või krohvitud pindadega. Hoonete välisviimistluses kasutada pastelseid looduslikke värvitoone. Värvide valikul vältida kirkaid värvitoone. Välisviimistluses on keelatud kasutada profiilplekki, plastikut ning puitu imiteerivaid materjale. Lubatud ei ole ümarpalk viimistlusega fassaadid. Piirded: Piirdeaia võib rajada elamumaa abihoonete hoonestusala (õueala) piirile kõrgusega kuni 1,5m. Piirded peavad olema läbipaistvad (nt hõre horisontaalne puitlipp vms).