Leping

Käsundusleping uuringu läbiviimiseks nr 2-10/19623-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Balti Uuringute Instituut, registrikood 80046950 (edaspidi nimetatud käsundisaaja), mida põhikirja alusel esindab juhatuse liige Kats Kivistik, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Puhkuse andmise süsteem hooldusperedele“ tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – käsundisaaja pakkumus.

1.4. Käsundisaaja kohustub läbi viima uuringu selgitamaks välja puhkuse andmise süsteemi vajaduse lapse eest hoolitsemise kohustustest perepõhist asendushooldust pakkuvatele hooldusperedele, selle kirjelduse ja analüüsi (edaspidi nimetatud käsund). Nimetatud tegevuste läbiviimise periood on kolm (3) kuud alates lepingu kahepoolsest allkirjastamisest. Käsundi tegevused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi 2021-2027 vahendite programmi meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ raames elluviidava TAT „Laste ja perede toetamine“ tegevuse "Perepõhise hoolduse arendustegevused" raames.

2. Käsundisaaja õigused ja kohustused 2.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 2.2. Käsundisaaja on kohustatud:

2.2.1. osutama teenust vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele;

2.2.2. teavitama käsundiandjat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt;

2.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;

2.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

3. Käsundiandja õigused ja kohustused 3.1. Käsundiandjal on õigus:

3.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.1.2. leping igal ajal üles öelda; 3.1.3. vähendada käsundisaajale makstavat tasu juhul, kui käsund ei vasta kokkulepitud

nõuetele. Juhul, kui käsund on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt, esitab käsundiandja oma vastavad vastuväited kirjalikult koos punktis 4 nimetatud dokumentidega.

3.2. Käsundiandja on kohustatud: 3.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi

osutamist käsundisaaja poolt; 3.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu; 3.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 4. Käsundi vastuvõtmine 4.1. Käsundi vastuvõtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Käsundiandja poolt

allkirjastatud käsundi täitmise üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks tasu maksmisel.

5. Tasu maksmine 5.1. Käsundiandja tasub käsundisaaja poolt läbi e-arvete operaatori esitatud e-arve alusel

käsundi nõuetekohase täitmise eest käsundisaaja pangakontole tasu summas 4950 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud tasu arvelt loetakse kaetuks ka käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisega tekkivad täiendavad kulud.

6. Kontaktisikud 6.1. Käsundiandja kontaktisikuks käsundisaajale vajaliku informatsiooni andmisel, käsundi

täitmise kvaliteedi kontrollimisel ja lepingu punktis 4 nimetatud dokumentide kooskõlastamisel on Agnes Kulmar, telefon 588 68116, e-post [email protected].

6.2. Käsundisaaja kontaktisikuks käsundiandjale vajaliku informatsiooni andmisel ja lepingu punktis 4 nimetatud dokumentide kooskõlastamisel on Maarja Käger, telefon 5622 6938, e- post [email protected].

7. Vastutus ja vääramatu jõud 7.1. Käsundisaaja vastutab tema tegevusest või tegevusetusest, samuti teenuste osutamise

puudustest tuleneva käsundiandja varalise kahju eest täies ulatuses. 7.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole

lepingut täitnud, käsund ei ole tähtaegselt täidetud või ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

7.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi 5% lepingu maksumusest iga rikkumise eest, kui käsund töö ei vasta lepingutingimustele.

7.4. Käsundi teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% käsundi maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.5. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 631 kirjeldatud asjaoludel.

7.6. Lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (vääramatu jõud, VÕS § 103).

7.8. Punktis 7.7 nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

8.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

9. Lõppsätted 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste

kohustuste täitmisel või muul alusel. 9.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende

allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud

juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele. 9.4. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

9.5. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras.

Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: Balti Uuringute Instituut Registrikood: 70001975 Registrikood: 80046950 Pank: Swedbank Asukoht: Lai 30, 51005 Tartu IBAN: EE742200001120057958 E-post: [email protected] Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Telefon: 699 9480 E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Kats Kivistik peadirektor

Lisa 1 Tehniline kirjeldus Puhkuse andmise süsteem hooldusperedele Miniostu taust Kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel tuleb alati esikohale seada lapse huvid. Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Selleks, et laps saaks kasvada oma perekonnas, on riigi kohustus toetada vanemaid laste kasvatamisel. Olukorras, kus vanemad ei suuda ka osutatud toe korral kindlustada lapsele turvalist keskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ülesandeks tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda. Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest kas pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Erihoolduspere on hoolduspere spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele, tagades lapse lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge. Antud töö fookuses on hooldusperede vajaduste kirjeldamine ja analüüsimine lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkuse saamise osas. Kas ja millise meetme või teenuse järele hooldusperedel on vajadust, et puhkust saada? Perepõhist asendushooldust vajavale lapsele sobiva hoolduspere leidmine ja lapse hooldusperre paigutamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lapse paigutamine on alates 2018.a võimalik vaid Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud ja ettevalmistatud hooldusperre. Iga pere, kes kasvatab teistest vanematest sündinud last, võib elu erinevatel etappidel vajada tuge või vastuseid erinevatele küsimustele, mis kaasnevad vanemaks saamise ja kooskasvamisega ning lapse individuaalsete vajadustega. Olukorrad ja perede vajadused võivad olla väga erinevad, sest iga laps tuleb uude perre oma isikliku, mõnikord keerulise loo ja kogemustega. Sageli on need kogemused seotud kaotuse, hooletusse jäämise või isegi vägivallaga, vanemate toimetulematuse, nende terviseprobleemide või sõltuvustega. Hoolduspereks saamiseks valmistumisel ja ka pärast lapse perre saabumist on perel võimalik kasutada erinevaid tugiteenuseid, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Teenused on suunatud nii hooldus-, lapsendaja- kui ka eestkosteperedele. Peredele pakutakse peretoe teenust, psühholoogilist nõustamist või individuaalset supervisiooni, tugigruppe ja mentorlust ehk kogemusnõustamist. Toetavad teenused on peredele tasuta ja vabatahtlikud. Erinevad perepõhist asendushooldust pakkuvate perede toe vajadusi käsitlevad uuringud (sh Praxis https://www.praxis.ee/tood/lapsendamise-ja-hooldusperre-paigutamise-jargne- seiresusteem/; Velvet „Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede tugisüsteemi disain“) on välja toonud kitsaskohad perede toetamisel ja teinud ettepanekud hooldus- jt kasuperede tõhusama vajaduste kaardistamise ja toetamise osas. Eelnimetatud tugiteenuseid on osaliselt arendatud uuringutes tuvastatu ja tehtud soovitustest lähtuvalt. Lisaks tugiteenustele on uuringud välja toonud ka perede vajadust saada puhkust lapse eest hoolitsemise kohustustest. Perede hoolduskoormus on erinev ja sõltub paljudest asjaoludest sh peres kasvavate laste arv, nende vanus ja (eri)vajadused, pere struktuur (üksikvanem või kahe vanemaga pere), töö- jm kohustused, tugivõrgustik. Sellest tulenevalt varieerub ka perede võimalus lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkust saada. Kui hooldusperel on vajadust, kuid puudub võimalus puhkuse saamiseks, võib see negatiivselt mõjutada hoolduspere vanema heaolu jm aspekte, mis omakorda mõjutavad lapsele pakutavat hoolitsust. Millised on perede konkreetsed vajadused puhkuse saamisel ja kuidas võiks puhkuse andmise süsteem lahendatud olla?

Miniostu eesmärk ja teostus Miniostu eesmärgiks on välja selgitada puhkuse andmise süsteemi vajadus lapse eest hoolitsemise kohustustest perepõhist asendushooldust pakkuvatele hooldusperedele, selle kirjeldus ja analüüs. Selleks, et saada ülevaade sellest, millised on tegelikult hooldusperede vajadused ja ootused lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkuse saamise osas, on vajalik hooldusperedelt sisendi saamine. Kuna hoolduspered saavad nõustamist ja tuge peretoetajalt, on oluline ka nende sisend perede vajaduste osas puhkust saada. Kohalik omavalitsus lapse eestkostjana on oluline hooldusperede koostööpartner ja seetõttu on lastekaitsetöötaja/lapse heaolu spetsialisti hoiakute kohta sisendi saamine hooldusperede puhkuse saamise osas vajalik. Kõige selle juures on oluline, et hooldusperede puhkuse andmise süsteemi sisendi analüüsimisel on kesksel kohal lapse huvid ja kuidas võimalikud lahendused last mõjutavad. Seega on miniostu eesmärgi saavutamiseks vajalik saada sisend hooldusperedelt, peretoetajatelt ja lastekaitsetöötajatelt /lapse heaolu spetsialistidelt hooldusperedele puhkuse andmise süsteemi vajaduse osas ja saadud sisendi põhjal koostada analüüs. Töövõtja ülesandeks on välja selgitada hooldusperede puhkuse andmise süsteemi vajaduse kirjeldus ja koostada analüüs, protsessi juhtimine ja läbiviimine vastavalt miniostu tingimustele ja lepingule, sh:

1. Fookusgrupi intervjuu kaudu (grupiintervjuu vastavalt eelnevale kokkuleppele intervjueeritavatega) hooldusperedelt sisendi saamine. Sisendi saamiseks tuleb grupiintervjuus küsitleda vähemalt 5 ja maksimaalselt 10 hooldusperet. Küsitletavad hoolduspered on Eesti erinevatest piirkondadest ja erinevate näitajatega – linnas ja maal elavad, erineva rahvuse ja keele taustaga, peres kasvavate laste arv varieerub jpm. Sisendi andmiseks valmisolevate hooldusperede grupi komplekteerib Sotsiaalkindlustusamet ning koostöös töövõtja ja hooldusperedega lepib kokku grupiintervjuu läbiviimise aja ja koha. Töövõtjale hooldusperede andmeid ei edastata.

Fookusgrupi grupiintervjuu läbiviimise tulemusena on vajalik saadud sisendi analüüs järgnevate teemade kohta: 1) hooldusperes elava lapse/laste hooldamise kogemus ja hoolduskoormus (kui kaua laps/ed peres elanud, mitu last on peres, laste (eri) vajadused ja sellest tulenev hoolduskoormus); 2) pere struktuur (mitme vanemaga pere, kas peres elab teisi lapsi- bioloogilisi, eestkostel, lapsendatud); 3) pere töö- jm kohustused ja tugivõrgustik (töö ja nt haigete/eakate vanemate eest hoolitsemise kohustus, kas perel on praktilist abi osutavat tugivõrgustikku, milles tugi seisneb); 4) lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkuse võtmise kogemus (kas on võtnud puhkust, millal võttis, periood, kuidas oli lapse/laste hooldus sel ajal lahendatud); 5) pere vajadused lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkust võtta (milline on vajadus, millal, periood, kuidas võiks lapse eest hoolitsemine olla korraldatud – soovitused ja ettepanekud, võimalikud mõjud perele ja lapsele); 6) lapse vajadused pere puhkuse võtmise osas (milliseid lahendusi vajab peres kasvav laps).

2. Fookusgrupi grupiintervjuu kaudu (grupiintervjuu vastavalt eelnevale kokkuleppele

intervjueeritavatega) valdkonnas tegutsevatelt hooldusperesid jt kasuperesid toetavate organisatsioonide peretoetajatelt sisendi saamine.

Sisendi saamiseks tuleb grupiintervjuus intervjueerida 5-6 hooldusperedele tuge pakkuvate organisatsioonide peretoetajat (sh erihooldusperede peretoetaja). Sisendi andmiseks valmisolevate valdkonnas tegutsevate organisatsioonide peretoetajate kontaktid (nelja erineva organisatsiooni peretoetajad) edastab nende nõusolekul töövõtjale lepingu sõlmimise järgselt Sotsiaalkindlustusamet. Töövõtja lepib fookusgrupiga kokku intervjuu läbiviimise aja, koha jm.

Fookusgrupi intervjuu läbiviimise tulemusena on vajalik saadud sisendi analüüs järgnevate teemade kohta: 1) millised on hooldusperedega lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse osas kokkupuuted ja kogemused; 2) millised pered /millises olukorras pered on väljendanud vajadust puhkuse järele; 3) peretoetajate nägemus hooldusperede puhkuse vajaduse osas; 4) millised on olnud võimalikud lahendused hooldusperedel lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkust saada; 5) peretoetajate soovitused ja ettepanekud hooldusperede puhkuse saamise osas; 6) küsimused ja probleemid hooldusperede puhkuse saamise võimaluse osas.

3. Fookusgrupi grupiintervjuu kaudu (grupiintervjuu vastavalt eelnevale kokkuleppele intervjueeritavatega) kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatelt/lapse heaolu spetsialistidelt sisendi saamine, millised on lastekaitsetöötajate/lapse heaolu spetsialistide hoiakud, nägemus ja arvamused hooldusperedele puhkuse andmise süsteemi võimaliku loomise osas. Sisendi saamiseks tuleb grupiintervjuus intervjueerida 5-6 lastekaitsetöötajat või lapse heaolu spetsialisti Eesti erinevatest piirkondadest, kellel on töökogemust hooldusperedega. Sisendi andmiseks võimalike uuritavate kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate/lapse heaolu spetsialistide kontaktid (vähemalt 5) edastab nende nõusolekul töövõtjale lepingu sõlmimise järgselt Sotsiaalkindlustusamet. Töövõtja lepib fookusgrupiga kokku intervjuu läbiviimise aja, koha jm. Fookusgrupi grupiintervjuu läbiviimise tulemusena on vajalik saadud sisendi analüüs järgnevate teemade kohta: 1) hooldusperedega kokkupuuted ja kogemused lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise osas; 2) lastekaitsetöötaja /lapse heaolu spetsialisti arvamus ja hoiakud hooldusperedele võimaliku puhkuse andmise süsteemi kohta; 3) lastekaitsetöötaja /lapse heaolu spetsialisti ettepanekud, nägemus ja soovitused hooldusperedele puhkuse andmise võimalike lahenduste osas; 4) lastekaitsetöötaja/lapse heaolu spetsialisti probleemid ja mured seoses hooldusperedele puhkuse andmise süsteemiga.

Töövõtjalt on oodatud ettepanekud fookusgruppide grupiintervjuude teemablokkide täiendamise/kohandamise osas. Töövõtja koostab teemablokkidest lähtuvalt küsimustiku ja teeb ettepaneku meetodi osas. Töö läbiviimise meetodid ja küsimustikud tuleb töö ettevalmistamise etapis kooskõlastada Sotsiaalkindlustusametiga. Töövõtjal peab olema valmisolek läbi viia kõiki fookusgrupi grupiintervjuusid veebipõhiselt. Tööde teostuse aeg on 3 kuud alates lepingu kahepoolsest allkirjastamisest. Pakkumuse esitamine

Hinnapakkumus esitada vabas vormis koos käibemaksuga. Pakkumuste esitamise tähtaeg

on 19.06.2024 kell 17.00. Hilisemalt esitatud pakkumust arvesse ei võeta. Pakkumus tuleb

esitada e-posti aadressil [email protected]

Valituks osutub pakkumuskutse tingimustele vastav odavaim pakkumus.

Tellijal on õigus pidada läbirääkimisi pakkumuse maksumuse üle.

Küsimuste korral pöörduda aadressil [email protected]

Puhkuse andmise süsteem hooldusperedele

PAKKUMUS

Pakkuja:

Balti Uuringute Instituut (IBS)

Aadress: Lai 30, 51005 Tartu

Registrikood: 80046950

Kontaktisik: Maarja Käger

E-post: [email protected]

Telefon: (+372) 5622 6938

Vahemikus 26.6.-7.7.24 kontaktisik Kats Kivistik, [email protected], (+372) 516 9628

Tellija: Sotsiaalkindlustusamet

2

SISUKORD

1. Pakkuja kogemus ......................................................................................................... 3

2. Lühipakkumus .............................................................................................................. 4

3. Uuringu eelarve ............................................................................................................ 5

3

1. PAKKUJA KOGEMUS

MTÜ Balti Uuringute Instituut (IBS, www.ibs.ee) on 1996. aastal asutatud sõltumatu mittetulunduslik uurimis- ja arenduskeskus, mis soovib edendada Läänemere regiooni avalikku poliitikakujundamist, pakkudes kõrgekvaliteedilist sotsiaalmajanduslikku analüüsi. IBSil on pikaajaline kogemus rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja hindamiste läbiviimisel. Suur osa IBSi uuringuprojektidest on puudutanud noorte, hariduse, võrdse kohtlemise, sotsiaalse õigluse ja ühtekuuluvuse teemasid. IBS on ellu viinud rohkelt fookusrühma- ja personaalintervjuusid ja analüüse ning aidanud välja töötada soovitusi valdkonna arendamiseks. Pakkumuses osalevatel ekspertidel on tugev kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete hindamismeetodite kasutamise kogemus muuhulgas järgmistest projektidest:

• Noorsootöö ja koolituste pädevuse ning võimekuse arendamine läbi Euroopa noorteprogrammide (2024)

• Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituskursuste hindamisuuring (2023-2024)

• Kodanikuhariduse kaardistamine Eestis (2023)

• Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused (2022-2023)

• Võrdlusuuring projekti “Kinniste lasteasutuste ja vangla personali teadmiste ja oskuste parandamine töös lastega” raames (2021)

• Avatud noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse võimalused noorte, eelkõige tõrjutusriskis noorte, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vajadused nende võimaluste arendamiseks (2023-2021)

• Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs (2020)

Rohkem infot teostatud projektide kohta on meie kodulehel https://www.ibs.ee/projektid/.

Peamiste töö teostajate varasema kogemuse ülevaade on esitatud siin:

• Maarja Käger (projekti juht, peamine töö teostaja) https://www.ibs.ee/inimesed/maarja/, https://www.etis.ee/CV/Maarja_K%C3%A4ger

• Kristiina Toomik (nooremanalüütik, töö teostaja) https://www.ibs.ee/meeskond/kristiina-toomik/

• Kats Kivistik (toetab või asendab vajadusel meeskonnaliikmeid) https://www.ibs.ee/inimesed/kats/, https://www.etis.ee/CV/Kats_Kivistik/est/

4

2. LÜHIPAKKUMUS

Käesolevaga esitame hinnapakkumuse Sotsiaalkindlustusametile hooldusperede vajaduste kirjeldamiseks ja analüüsimiseks lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkuse saamise osas. Täpsemalt soovitakse saada ülevaadet hooldusperede vajadustest ja ootustest lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkuse saamise osas. See eeldab hoolduperedelt, nende nõustajatelt (peretoetajad) ja lapse eestkostjatelt (KOV, eelkõige lastekaitsetöötajad või lapse heaolu spetsialistid) sisendi kogumist ja selle analüüsimist.

Lähtuvalt hankekutsest pakume eelnimetatud sihtrühmadelt sisendi kogumist järgmiste meetoditega:

1. Avakohtumine tellijaga – uuringu ootuste, hooldusperede süsteemi ja valimite moodustamise täpsustamine – toetab fookuse hoidmist.

2. Väiksemahuline dokumendianalüüs – olulisemad hiljutised uuringud konteksti loomiseks ja tulemuste tõlgendamise toetamiseks.

3. Vajadusel sissejuhatav (rühma)intervjuu valdkonna spetsialistiga – HD-s toodud uurimisteemadel, eesmärk toetada sihtrühmade intervjuudes fookust.

4. Fookusgrupi intervjuu hooldusperedega – üks intervjuu 5-10 hoolduspere esindajaga (sõltuvalt osalejate tegelikust arvust ja eelküsitluse võimaluseest võib vaja olla väiksemates ehk kahes grupis vestlemine), grupi komplekteerib ja lepib kokku Sotsiaalkindlustusamet. Arvestades intervjuu teemasid paluksime intervjueeritavatel võimalusel vastata enne intervjuud lühikesele küsimustikule, mis aitaks kaasa sellele, et intervjuu läheks võimalikult loomulikult ja kõik osalised pidevalt kaasa mõelda saaksid. See toetaks ka küsimusi esitades ja analüüsil osalejate taustaga arvestamist.

5. Fookusgrupi intervjuu hooldusperedele tuge pakkuvate organisatsioonide peretoetajatega – üks intervjuu HD-s toodud teemadel.

6. Fookusgrupiintervjuu kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate/ lapse heaolu spetsialistidega – üks intervjuu HD-s toodud teemadel.

7. Andmete analüüs, aruandena tellijale esitamine.

8. Tulemuste tellijale tutvustamine, aruande tagasisidestamine.

Avakohtumise (ja sissejuhatava intervjuu) järgselt kohendatakse vajadusel intervjuude teemaplokke ja koostatakse intervjuude küsimustikud ning kooskõlastatakse need tellijaga. Kooskõlastatud küsimustikke kohendatakse vastavalt vajadusele ka uuringu käigus, lähtuvalt uuringu käigus saadavast sisendist.

Arvestades intervjueeritavate valimeid ning vajadust katta erinevate piirkondade inimeste arvamusi- kogemusi, viiakse intervjuud läbi digitaalselt. Intervjueeritavatel palutakse intervjuu ajal kaamerad sees hoida ning pakutakse võimalust enne intervjuud tehnika toimivust kontrollida.

Intervjuude kestvus on lähtuvalt teemadest, sihtrühmadest ja üldistest soovitustest 1-1,5 tundi. Intervjuud salvestatakse osalejate nõusolekul ja analüüsi kvaliteedi tagamiseks koostatakse sõltuvalt olukorrast kiirmärkmed või kokkuvõte.

Tööd teostatakse 3 kuu jooksul lepingu kahepoolsest allkirjastamisest. Puhkuseid arvestades toimub lepingu allkirjastamine ja avakohtumine eelduslikult juuli lõpus või augusti alguses. Täpsem esialgne ajakava on kajastatud tabelis 1 ja kajastab ajalist puhvrit intervjuude kokku leppimisel (puhkuste aeg, perede kiire kooliaasta algus, ühise sobiva aja leidmine, jne). Juhul, kui intervjuud õnnestub kokku leppida kiiremini ja lähemasse tulevikku, on vajadusel võimalik aruanne esitada varem kui ajakavas näidatud.

5

3. UURINGU EELARVE

Kirjeldatud uuringu maksumus on 6039 eurot koos käibemaksuga (tabel 2).

Tabel 2. Uuringu eelarve eurodes

Käibemaksuta Käibemaks Kokku 4950 1089 6039

Juuli

August

August

August

August

Septem ber

Septem ber

Septem ber

Septem ber

Septem ber

O ktoober

O ktoober

O ktoober

O ktoober

Kuupäev/nädal

29 5 12 19 26 2 9 16 23 30 7 14 21 28

Projekti nädal

40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53

Avakohtumine tell i jaga Dokumendianalüüs Sissejuhatav (rühma)intervjuu, sh kokku leppimine, küsimustiku koostamine, kokkuvõtte koostamine Fookusgrupiintervjuu hooldusperedele tuge pakkuvate organisatsioonide peretoetajatega, sh kokku leppimine, küsimustiku koostamine, kokkuvõtte koostamine

Fookusgrupiintervjuu KOV spetsialistidega, sh kokku leppimine, küsimustiku koostamine, kokkuvõtte koostamine

Fookusgrupiintervjuu hooldusperedega, sh kokku leppimine, eelküsimustiku koostamine ja vastuste analüüs, intervjuuküsimustiku koostamine, kokkuvõtte koostamine

Andmete analüüs, aruande koostamine Tulemuste tutvustamine tell i jale, aruande kohendamine