Riigitee 1 Tallinn-Narva tee ja Kotinuka alajaama juurdepääsutee ristumiskoha ehitamise nõuded

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Urmas Õunapuu

EPCM Consulting OÜ

[email protected]

Teie 03.12.2024

Meie 18.12.2024 nr 7.1-1/24/20627-2

Riigitee 1 Tallinn-Narva tee ja Kotinuka

alajaama juurdepääsutee ristumiskoha ehitamise

nõuded

Olete taotlenud nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega nr 1 Tallinn-Narva tee (edaspidi

riigitee) km 168,74. Soovite rajada ristumiskohta juurdepääsuks Kohtla metskond 65

(katastritunnus 25201:008:0071) kinnistule rajatavale Kotinuka alajaamale. Ristumiskoht paikneb

Kohtla metskond 102 (katastritunnus 25201:008:0126) kinnistul, mis asub Linna külas Jõhvi

vallas Ida-Viru maakonnas.

Informeerime, et riigi põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu

rekonstrueerimiseks on koostatud eelprojekt (Skepast ja Puhkim, töö nr 2020-0055). Eelprojekti

eesmärgiks on teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine riigitee 1 Tallinn–

Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ümberehituseks 2+2 ristlõikega maanteeks

vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine".

Perspektiivis (kui eelprojekt realiseerub) muutub juurdepääs Kohtla metskond 102 kinnistule, st

juurdepääs hakkab toimuma eelprojekti mahus rajatavalt kogujateelt, mitte enam otse riigi

põhimaanteelt. Hetkel teada oleva info kohaselt ei ole enne 2035 aastat projekti realiseerimist ette

nähtud.

Transpordiamet saab kaalutlusotsusena nõustuda riigitee ja juurdepääsutee ristumiskoha

kavandamisega lihtristmikuna.

Selgitame, et tegemist on olemasoleva ristmikuga, mille kasutusviis ei muutu. Kuna alajaama

rajamisega kaasnev liiklussageduse kasv on marginaalne (5-6 autot kuus), ei ole „Tee

projekteerimise normid“ joonise 11 alusel riigiteele vasakpöörderaja kavandamine nõutav.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida taotluses märgitud asukohta riigitee km 168,74.

2. Kanda joonisele (perspektiivne) eelprojekti lahendus (Lisa - eelprojekti asendiplaan).

2 (4)

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

9.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse (tee laius, pöörderaadiused, teepeenrad jms) koostamisel

lähtuda Transpordiameti mahasõitude tüüpjoonistel toodud põhimõtetest. Pöörderaadiused

määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi (sh vajadusel

arvestada riigimetsa teenindavate sõidukite gabariitidega). Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

3 (4)

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

17. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale

tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada

IKÕ plaanid vastavalt tehnovõrkude näidisele.

18. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

19. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

20. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus), kelle seatavad tingimused võivad

mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust.

21. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel

liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti

peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise

juhisest“.

22. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb tellida omanikujärelevalve.

23. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

24. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse

liikluskorralduse projekt.

25. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

26. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

27. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn,

[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

4 (4)

Lisa: eelprojekti asendiplaan ACAD-20200055_EP_TL-04-03_AP_AVALIK

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]