Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/290-1 |
Registreeritud | 19.12.2024 |
Sünkroonitud | 20.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
Vastutaja | Zanna Arhipova (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, info- ja varahaldusosakond, teabehalduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Lisa 1. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse täiendamise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1226, 24. aprill 2024, mis käsitleb liidu
piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid
karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673
Vastavustabel
EL-i õigusakti
norm
EL-i õigusakti normi sisuliseks
rakendamiseks kehtestatavad
riigisisesed õigusaktid
Kommentaarid
Art 1 Ei eelda ülevõtmist
Art 2 Ei eelda ülevõtmist
Art 3* KarS § 931, 4211, 4213, 4214, RSanS § 361
Art 4 KarS § 22, 25
Art 5 KarS § 49
Art 6 KarS § 14
Art 7 KarS § 44 lg-d 8,9
Art 8 KarS § 58 p 10
Art 9 KarS § 57 lg 1 p 3
Art 10 KarS § 83, 832
Art 11 KarS § 81, 82
Art 12 KarS § 6,7
Art 13 Nt KrMS §1261 jj. Kasutada saab kõiki KrMS-s
sätestatud uurimisvahendeid,
sealjuures jälitustoiminguid.
Art 14* TÕRTKS § 2 lg 1 p 13. Loetelu täiendatakse punktiga 13.
Art 15 Eestis täidab sanktsioonide osas
koordineerivat rolli
Välisministeerium.
Art 16 KrMS 19. peatükk.
Art 17 Ei eelda ülevõtmist.
Art 18 Ei eelda ülevõtmist
2
Art 19 Ei eelda ülevõtmist
Art 20 Vastav jõustumissäte lisatud
eelnõusse.
Art 21 Ei eelda ülevõtmist
Art 22 Ei eelda ülevõtmist
* Tumedas tekstis muudatused viiakse sisse Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõuga 411 SE.
EELNÕU
Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse
seaduse täiendamise seadus (liidu piiravate meetmete direktiiv)
§ 1. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse täiendamine
Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel
liidu poolt vastu võetud piiravad meetmed.“;
2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate
meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning
millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 20. mail.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2024. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2025. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse
seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude
määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Sama direktiiviga muudetakse ka direktiivi
(EL) 2018/1673, selliselt, et liidu piiravate meetmete rikkumist käsitatakse selle direktiivi
kohase rahapesu eelkuriteona. Eesti õiguses tehakse direktiivi üle võtmiseks kaks muudatust:
sisulise muudatusena laiendatakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse
seaduses (TÕRTKS) sätestatud tegevusvaldkondade loetelu liidu piiravate meetmetega.
Tehnilise muudatusena lisatakse TÕRTKS-i normitehniline märkus direktiivi ülevõtmise
kohta.
Seaduseelnõu eesmärk on kehtestada ühtne raamistik liidu piiravate meetmete rikkumiste ja
nende eest mõistetavate karistuste määratlemiseks, et tagada sanktsioonide ühtne rakendamine.
See aitab avastada ja ennetada rikkumisi, toetades liidu õiguse järgimist ning liidu poliitika
eesmärkide saavutamist. Eelnõu mõjul tugevneb seaduste järgimine, kaitstakse avalikke huve
ning luuakse usaldusväärsem töökeskkond ja väheneb rikkumiste varjamine.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr ([email protected], 620 8118).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse
toimetaja Aili Sandre ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud liidu piiravate meetmete direktiiviga. EL-i liikmesriikidel on kohustus
direktiiv üle võtta hiljemalt 20.05.2025. Eelnõu on seotud koostamise ajal Riigikogu
menetluses oleva seaduseelnõuga 411 SE1, milles sisaldub direktiivi artikli 3 punktile 3 vastav
ettevaatamatusdelikt ning millega sätestatakse direktiivi artikli 3 punktis 2b nimetatud
valikuline privilegeeriv erand (väärteokoosseis). Eelnõukohase seadusega täiendatakse
tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadust avaldamismärkega RT I,
30.05.2024, 1.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude
määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi
(EL) 2018/1673.
1 Kättesaadav veebis: Eelnõu - Riigikogu
2
Direktiivi eesmärk on tagada liidu piiravate meetmete tulemuslik kohaldamine ja siseturu
terviklikkus liidus ning saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge
turvalisuse tase. Selle eesmärgi tagamiseks sätestab direktiiv miinimumnormid liidu piiravate
meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemise ja nende eest mõistetavate karistuste
kohta. Kuigi Eesti õigus on suures osas juba direktiiviga kooskõlas, on direktiivi täielikuks
ülevõtmiseks mõned muudatused siiski vajalikud.
Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.
a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 2 alusel – eelnõu
käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Eelnõu koostamisel on arvestatud HÕNTE § 1
lõikes 1 sätestatud nõudeid, mis sarnanevad nende nõuetega, millest lähtuti ka eelnõu aluseks
oleva direktiivi koostamisel. Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus vastavusse nimetatud
direktiiviga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. TÕRTKS-i täiendamine
Punkt 1
Ülevõetava direktiivi artikli 14 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et
direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldatakse ülevõetava direktiivi artiklites 3 ja 4 osutatud liidu
piiravate meetmete rikkumistest teavitamise ja sellistest rikkumistest teavitavate isikute kaitse
suhtes direktiivis kehtestatud tingimuste kohaselt.
Liidu piiravate meetmete täitmist võib aidata paremini tagada rikkumisest teavitajatelt saadav
teave, mis võib olla seotud näiteks liidu piiravate meetmete rikkumise faktide, asjaolude ning
osalevate isikute, äriühingute ja kolmandate riikidega. Soodustamaks rikkumistest teavitamist,
tuleb tagada, et sisse oleks seatud asjakohane kord, mis võimaldaks rikkumisest teavitajatel
kasutada pädevate asutuste hoiatamiseks konfidentsiaalseid kanaleid ja kaitseks neid
survemeetmete eest.
Direktiiv 2019/1937 võeti Eesti õigusesse üle TÕRTKS-i jõustumisega 2024. aasta
1. septembril. Liidu piiravate meetmete direktiivi ülevõtmiseks on vaja lisada TÕRTKS-i
sisulise kohaldamisala valdkondade loetellu uus piiravate meetmete punkt (Euroopa Liidu
lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel liidu poolt vastu võetud
piiravad meetmed). Muudatuse tulemusena hakkab TÕRTKS-is sätestatu kehtima ka liidu
piiravate meetmete rikkumisest teavitajate suhtes. See tähendab ühelt poolt, et tööalase
tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud töötaja, ametnik või
muul taolisel positsioonil olev isik (vt täpsemalt TÕRTKS § 3 lg 1 loetelu) peab saama
rikkumisest teavitada konfidentsiaalse kanali kaudu. Teiselt poolt tähendab see aga, et tööandjal
või ametiasutusel võib olla kohustus asjakohaneteavituskanal luua ja teavitaja suhtes ei tohi
survemeetmeid rakendada
Punkt 2
HÕNTE § 27 nõude täitmiseks lisatakse TÕRTKS-i ka normitehniline märkus piiravate
meetmete direktiivi ülevõtmise kohta.
§ 2. Seaduse jõustumine
3
Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2025. aasta 20. mail, sest see
on direktiivi ülevõtmise tähtaeg (direktiivi artikli 21 p 1).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kõnesolev eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1226, mis
käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest
mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673. Direktiivi sätete
vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Eelnõu on seotud (ja kooskõlas) ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1673, mida muudetakse selliselt, et liidu
piiravate meetmete rikkumist käsitatakse piiravate meetmete direktiivi kohase rahapesu
eelkuriteona. Veel on eelnõu seotud (ja kooskõlas) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
(EL) 2019/1937, mis reguleerib liidu õiguse rikkujast teavitaja kaitset ning mis on Eesti
õigusesse üle võetud TÕRTKS-iga.
6. Seaduse mõjud
6.1. Sotsiaalne ja demograafiline mõju
Muudatuse tulemusena kohaldatakse eelnõu jõustumisel nende inimeste kaitsmiseks, kes
teavitavad liidu piiravate meetmetega seotud rikkumisest tööalases kontekstis, seaduses
teavitaja kaitset reguleerivaid sätteid. Need puudutavad kõiki EL-i piiravate meetmetega
reguleeritud era- ja avalikus sektoris töötavaid inimesi töövormist olenemata. See tähendab, et
ei ole vahet, kas inimene täidab oma tööülesandeid alaliselt või ajutiselt, kas ta saab nende
tööülesannete täitmise eest tasu või kas ta täidab tööülesandeid lepingu, nimetamise või
valimise alusel. Sihtrühma hulka on arvatud ka äriühingute aktsionärid ja osanikud ning nende
juht- ja kontrollorganitesse kuuluvad isikud. Sihtrühma kuuluvad era- ja mittetulundussektori
juriidilised isikud, kellel on enam kui 50 töötajat, ning avaliku sektori asutused ja juriidilised
isikud, kellel tekib kohustus võtta vastu ja menetleda ka liidu piiravate meetmetega seotud
rikkumisteavitusi. Samas tuleb arvestada, et TÕRTKS-i § 8 lõike 2 kohaselt oli teavituskanalite
loomine nende majandusüksuste jaoks kohustuslik juba TÕRTKS-i jõustumisel2, mistõttu ei
ole teavitaja kaitse puudutatud isikute jaoks üllatuslik meede ja selleks tehakse praegu
viimaseid ettevalmistusi (eeldusel, et meetmed juba töös ei ole). Samuti on teatud valdkondades
olnud teavitaja kaitse kohustuslik juba enne TÕRTKS jõustumist (nt finantsteenuste pakkujad).
Eelnõukohase seadusega laiendatakse üksnes nende valdkondade loetelu, milles tegutsevatele
isikutele peavad teavitaja kaitse reeglid laienema. Muudatusest tingituna võib olla vajalik
planeeritud teavituskanali halduses vajalike korrektuure.
Sektoraalselt puudutavad liidu piiravad meetmed eelkõige (kuid mitte ainult)
kaubandusvaldkonda ja finantsvaldkonda3. Teavituskanali loomise kohustus on juba kehtiva
õiguse alusel arvestataval hulgal avaliku ning erasektori juriidilistel isikutel ja asutustel.
Teavituskanali loomise kohustusega isikute ja asutuste loetelu on toodud TÕRTKS §-s 8. Kahe
suurima grupina tasub esile tuua ametiasutused ja rohkem kui 50 töötajaga ettevõtted.
2 Erandina sätestati TÕRTKS-i eelnõus rakendussättega eraldi tähtaeg juriidiliste isikute suhtes, kus on 50–249
töötajat – nendel juriidilistel isikutel on kohustus asutusesisene teavituskanal luua 2025. aasta 1. jaanuariks. 3 Vt kehtestatud sanktsioonide kohta täpsemalt: konsolideeritud TEKST: 32014R0833 — ET — 24.02.2024
4
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aastal rohkem kui 50 töötajaga ettevõtteid 1346 ja
asutuste koguarv 2024. aasta aprilli seisuga4 oli 2334.
Muudatustel on positiivne sotsiaalne mõju seonduvalt töösuhete ja õigusemõistmisega.
Rikkumisest teavitajad saavad ühtmoodi kaitse survemeetmete rakendamise eest ja
teavituskanalit haldaval isikul on kohustus tagada teavitajate konfidentsiaalsus. Teisalt tekib
muudatuse mõjul turvaline viis liidu piiravate meetmete rikkumistest teavitamiseks, mis aitab
rikkumised kõrvaldada võimalikult varases staadiumis, vältides sellega tarbetut avalikustamist,
võimalikku mainekahju ning inimeste ja vara kahjustamist. See omakorda võib suurendada
rikkumistest teavitamiste arvu, mis omakorda tõhustab potentsiaalseid menetlusi ja parandab
õiguskuulekust.
6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Plaanitav eelnõu võib vähesel määral mõjutada registreeritud süütegude arvu ja suurendada
proportsionaalselt ka õiguskaitseasutuste ning kohtute koormust. Samas ei saa prognoosida
olulist süütegude registreerimise kasvu. Kuna TÕRTKS regulatsiooni rakendamine pole riigis
veel tervikuna käima läinud, puudub hetkel ka põhjalik statistiline ülevaade laekunud teavituste
arvust. Finantsteenuste valdkonnas, kus teavitaja kaitset rakendati eriregulatsiooni põhjal juba
enne direktiivi 2019/1937 vastu võtmist, esitati olemasolevate andmete põhjal
Finantsinspektsioonile 2021. aastal kokku 119 rikkumisteadet5. See arv võib mõningal määral
aidata prognoosida teavituste hulka ka liidu piiravate meetmete valdkonnas – eelduslikult on
teavituste hulk sektoris aasta lõikes mõõdetav kümnetes või äärmisel juhul ületada saja künnise.
Arvestades prognoositavat teavituste arvu ja asjaolu, et kõikide teavituste pinnalt ei pruugita
tuvastada õigusvastast tegu, on mõju sisejulgeolekule on vähene. Esineda võib küll mõningast
süütegude arvu kasvu, kuid prognoosida ei saa suuremahulist rikkumisest teavitamist ning
kohese mõju ulatus ja olulisus on vähesed. Siiski on mõju positiivne, kuna suunab
organisatsioone õiguskuulekale käitumisele, mis vähendab rikkumiste arvu tulevikus.
Pahatahtlike teavituste sagenemise vastu on eelnõus ette nähtud sanktsioon teadlikult ebaõige
teavituse tegemise eest, mistõttu on ebatõenäoline pahatahtlike teavituste kasv.
6.3. Mõju majandusele
Muudatus mõjutab erasektori üle 50 töötajaga organisatsioone, kuna neil (juba) on kehtiva
TÕRTKS-i kohaselt kohustus luua rikkumistest teavitamiseks asutusesisene konfidentsiaalne
teavituskanal, kuid eelnõu kohaselt peab olema võimalik kanalit edaspidi kasutada ka liidu
piiravate meetmete rikkumisest teavitamiseks. Majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest6 on
mõjutatud vähem kui 1% (majanduslikult aktiivsete ettevõtet koguarv 2023. aastal 153 883,
millest rohkem kui 50 töötajaga ettevõtteid oli 1346). Sellest aspektist saab halduskoormuse
kasvu mõju ulatust pidada pigem väikeseks, sest mõjutatud ettevõtete osakaal kõigist
majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest ei ole kuigi suur. Samas ei keela muudatus
siseteavituskanalit sisse seada ka nendel organisatsioonidel, mille töötajate arv on väiksem kui
50. Seega võib kokkuvõttes puudutatud juriidiliste isikute hulk olla suurem.
Varajane rikkumisest teada saamine annab ettevõtetele võimaluse need varakult kõrvaldada.
See aitab omakorda ära hoida või vähendada rikkumise süvenedes tekkida võivat võimalikku
4 Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium 5 https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/siseriiklik-koostoo/millal-poorduda-finantsinspektsiooni-
poole/rikkumisest-teavitamine 6 Vt lähemalt: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused
5
finants- ja mainekahju. Samuti suureneb majanduskeskkonna läbipaistvus ja väheneb
korruptsioonirisk.
Halduskoormus kasvab eelduslikult vähesel määral, sest ei saa prognoosida suurt teavituste
arvu. Muudatusega kaasneb kohustus määrata ka töötajad, kes tegelevad laekunud
rikkumisteadete lahendamisega. Eeldatavasti on paljudel valimisse kuuluvatel ettevõtetel ja
asutustel aga sellised kanalid ning töötajad juba kehtiva TÕRTKS-i nõuete täitmiseks olemas.
Kuigi kanalit haldama määratud töötaja peab edaspidi orienteeruma ka liidu piiravate
meetmetega seotud valdkonnas, on piiravate meetmetega seotud rikkumiste teavitused
prognoositavad üksnes nendes ettevõtetes, mis vastavas valdkonnas tegutsevad. Sellistel
ettevõtetel ja asutustel on eelduslikult aga piiravate meetmetega seotud alusteadmised juba
olemas, kuna liidu sanktsioonide rikkumine on kehtiva KarS-i § 931 kohaselt kriminaalkorras
karistatav. Kahtluse korral on töötajal aga võimalik abi saamiseks pöörduda nt
Finantsinspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti või Välisministeeriumi poole.
Ettevõtetele võivad muudatusega kaasneda mõningad lisakulud personalile täiendavate
tööülesannete täitmise eest (rikkumisteate menetlemine). Kuigi TÕRTKS-i reeglid on kehtinud
vaid väga lühikest aega7 ning puudub täpne ülevaade seni laekunud teavituste arvust, ei saa
ühegi ettevõtte kontekstis pidada tõenäoliseks nii rohket rikkumistest teatamist, et tekiks
vajadus täiskohaga spetsialisti värbamiseks. Sektori peale võib prognoosida teavituste arvu, mis
võib jääda kümnetesse või ületada saja künnise. Lisanduvaid ülesandeid on eelduslikult
võimalik täita olemasoleva töötaja või töötajatega. Selliste ülesannete täitmine võib prognoosi
kohaselt võtta maksimaalselt (ja mitte konstantselt, vaid üksnes vastava teavituse laekumisel)
10% töötaja tööajast. Võttes aluseks Eesti keskmise palga, mis oli 2024. aasta III kvartalis 1959
eurot8, tähendab see ettevõttele lisakulu u 300 eurot ühes kalendrikuus. Kuna eelduslikult on
selliste õigusalaste teadmistega tööjõu keskmine töötasu kõrgem (õigusvaldkonna
tippspetsialistidel keskmiselt ca 3283 eurot9), siis on vastava eksperdi palkamine ettevõtte jaoks
kallim ning tööjõukulu on prognoositavalt u 400–450 eurot. Teavitamiskanali sisseseadmine
nõuab vähemalt ühe e-posti aadressi loomist ning turvalist võimalust kirjalikult, telefonitsi ja
suuliselt teavitusi edastada (kui sellist võimalust juba olemas ei ole). Arvestada tasub, et kuni
249 töötajaga juriidilised isikud ja kontserni kuuluvad ettevõtjad võivad luua ka ühiseid
teavituskanaleid, mis aitaks jagada loodava süsteemi halduskulusid10.
Muudatusega ei panda kohustusi üksikisikutele ega mikro- või väikeettevõtjatele. Üle 50
töötajaga ettevõtete jaoks on TÕRTKS-i kehtestamise tõttu teavitamiskanalite regulatsioon
tuttav ning mehhanismid ka tõenäoliselt juba olemas. Mõningast korrigeerimist ja kohanemist
võib vajada teavituste ulatus (sanktsioonirikkumiste valdkond). Samas ei ole muudatuse tõttu
prognoositavad suuremahulised kulutused ega suur mõju halduskoormusele, mistõttu on
majanduslik mõju väike.
6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Plaanitav muudatus puudutab ka avaliku sektori asutusi, millel on puutumus liidu piiravate
meetmetega (nt sadamad ja raudteesõlmed seoses kaubandussanktsioonidega). Muudatus
mõjutab asutuste töökoormust vähesel määral, sest TÕRTKS-i jõustumise järel lõid
riigiasutused, KOV-id ja ametiasutused juba teavituskanalid ja määrasid pädevad ametnikud.
Ka siin seisneb mõju eeskätt määratud ametniku või töötaja kohanemises lisanduva
7 Eelnõu jõustus alles 1.9.2024; vt Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus–Riigi
Teataja 8 Keskmine brutokuupalk | Statistikaamet 9 Statistikaamet https://palgad.stat.ee/ 10 TÕRTKS § 8 lg 5 p 1,3.
6
valdkonnaga. Kuna rohke rikkumistest teavitamine ei ole tõenäoline ja ka omavalitsusüksuste
ametiasutused ja nende hallatavad asutused ning riigi ametiasutused ja nende hallatavad
asutused võivad asutusesisest teavituskanalit jagada või ühiselt hallata, on mõju kokkuvõttes
väike.
Lisaks peavad avalikus sektoris olema määratud pädevad asutused, kes haldavad
asutuseväliseid teavituskanaleid. Eesti suurust arvestades on ka liidu piiravate meetmete suhtes
mõistlik kasutada järelevalveasutustes olevat kompetentsi. Sanktsioonirikkumisi on kehtiva
õiguse kohaselt menetlenud Kaitsepolitseiamet (KAPO), kuid võttes arvesse Riigikogu
menetluses oleva seaduseelnõu 411 SE11 muudatusettepanekuid, asub kauba või sularaha sisse-
ja väljaveoga seotud sanktsioonirikkumisi tulevikus menetlema Maksu- ja Tolliamet (MTA).
Seega tuleks ka teavitaja kaitse funktsioon PPA-lt ja KAPO-lt üle anda MTA-le. Kasutades
olemasolevat infrastruktuuri, mh asjaolu, et sanktsioonirikkumiste menetlemine ei ole Eestis
uus nähtus, on kulutused minimaalsed. Keeruline on prognoosida, millises mahus ressurss on
vajalik, kuna ei ole täpselt teada, kui palju rikkumisteateid laekub, kuid prognoositav teavituste
arv ei ole suur. Kokkuvõttes on mõju väike.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõukohane seadus eeldab, et avaliku sektori asutused peavad looma (täiendavad)
siseteavituskanalid teavituste vastuvõtmiseks, teavitajale tagasiside andmiseks ning
järelmeetmete rakendamiseks. Võttes arvesse, et TÕRTKS-i jõustumise järel on avalikul
sektoril juba vajalik infrastruktuur teavitajate kaitseks loodud, ei nõua liidu piiravate meetmete
lisamine TÕRTKS-i § 2 lõike 1 loetellu märkimisväärseid lisainvesteeringuid.
Lisaks määratakse kindlaks pädevad asutused, kellele laekuvad teavitused õigusrikkumistest
asutuseväliste kanalite kaudu. Sõltuvalt rikkumise iseloomust võib selleks asutuseks olla KAPO
või MTA, kes hindavad, kas tegevuses on tuvastatavad süüteokoosseisu tunnused ning
algatavad vajadusel kriminaal- või väärteomenetluse. Finantssanktsioonide rikkumisel võib
pädevaks asutuseks olla ka nt Finantsinspektsioon, kes hindab teate sisu ning edastab vajadusel
kuriteoteate uurimisasutusele või prokuratuurile. Kuna pädevate asutustena hakkavad
ülesandeid täitma olemasolevad järelevalveasutused, ei kaasne muudatustega vajadust uue
asutuse loomiseks.
Lisaks tuleb arvestada, et teavitaja kaitse reeglitega on seotud ka neli väärteokoosseisu
(TÕRTKS §-d 18–21), mille menetlemise pädevus on PPA-l ning KAPO-l. Kuna teavitaja
kaitse sätted laienevad liidu piiravatele meetmetele, on teoreetiliselt võimalik, et uues
reguleerimisvaldkonnas pannakse toime väärtegu. Arvestades, et prognoosi kohaselt esineb
teavitamisi vähe ning tahtlikke valeteavitusi eeldatavasti veelgi vähem, ei ole PPA ja KAPO
töökoormuse kasv tõenäoline ja lisaressurssi vaja ei lähe. Küll aga peavad PPA ja KAPO
määrama ametnikud, kes vajaduse korral väärtegusid menetlevad.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
11 Esitatakse Riigikogule esimesel võimalusel; kättesaadav veebis: Eelnõu - Riigikogu
7
Seadus on kavandatud jõustuma 20. mail 2025. aastal, et direktiiv tähtaegselt riigisisesesse
õigusesse üle võtta.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks kohtutele,
õiguskantslerile, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Finantsinspektsioonile, Tartu
Ülikoolile, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja
Valdade Liidule, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Tööandjate
Keskliidule ning Eesti Pangaliidule.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024. a
[allkirjastaja nimi ja ametinimetus]
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“....................... 2024. a
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium TÕRTKS muutmise seaduse eelnõu (EL piiravate meetmete direktiiv) Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Finantsinspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Kaubandus-Tööstuskodale, Eesti linnade ja valdade liidule, Eesti ajakirjanike liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, MTÜ-le korruptsioonivaba Eesti, Eesti pangaliidule ja Eesti tööandjate keskliidule tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (EL piiravate meetmete direktiivi ülevõtmine). Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: /*Lisaadressaadid: Kohtud Õiguskantsleri Kantselei Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Finantsinspektsioon Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) MTÜ Korruptsioonivaba Eesti Eesti Pangaliit Eesti tööandjate Keskliit Martin Ziehr 620 8118 [email protected]
Meie 19.12.2024 nr 8-1/8915-1
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/24-1337 - Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse täiendamise seadus (liidu piiravate meetmete direktiiv) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 15.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/20f37f57-93a8-4de8-89f1-6bb07b8069d6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/20f37f57-93a8-4de8-89f1-6bb07b8069d6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
KaPo - Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse täiendamise seadus (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu | 10.01.2025 | 3 | 1-7/290-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
Teavitaja kaitse seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine | 07.09.2020 | 1565 | 1-7/221-6 | Väljaminev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
PPA: Teavitaja kaitse seaduse seaduseelnõu VTK | 27.08.2020 | 1576 | 1-7/221-5 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
PäA - Arvamus teavitaja kaitse seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele | 11.08.2020 | 1592 | 1-7/221-4 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
KaPo - Arvamus | 10.08.2020 | 1593 | 1-7/221-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
HK - VTK kooskõlastamine | 22.07.2020 | 1612 | 1-7/221-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Häirekeskus |
Teavitaja kaitse seaduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus | 20.07.2020 | 1614 | 1-7/221-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |